Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2017
E T K N R L P
« märts    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Alates tänasest kuni nädala lõpuni toimub iga-aastase ettevõtlusnädala raames ligi 200 üritust üle Eesti. Nädala eesmärgiks on arendada inimestes

Foto: Ettevõtlusnädal/EAS

Foto: Ettevõtlusnädal/EAS

ettevõtlikku eluhoiakut, soosivat suhtumist ettevõtlusesse, luua koostöövõrgustikke ning innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma ettevõtluses edasisi samme.

„Ettevõtlusnädalaga tahame juhtida avalikkuse tähelepanu ettevõtlikkusele ja ettevõtjate rollile meie majanduses, et ettevõtjaks olemist senisest enam väärtustada ja ühtlasi motiveerida meie inimesi olema rohkem ettevõtlikumad ja julgemad,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Teeme tööd selle nimel, et tulevikus oleks ettevõtlikkus integreeritud juba alates esimestest klassidest meie kooliprogrammidesse ja olen kindel, et ettevõtlusnädala sündmuste hulgast leiab igas vanuses inimene endale midagi

huvipakkuvat ja tulevikku suunavat“.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on ettevõtlusnädal vajalik traditsioon, mis aitab ettevõtlustemaatikat erinevais Eestimaa paigus fookusesse tõsta. „Eesti tänane probleem on toodete madal lisandväärtus ja võimekus kasvada Eestist väljapoole,“ lausus Tomberg. „Leian, et järgmiste aastate suur eesmärk on luua rohkem tootearendust kohapeal, mitte seda ainult sisse osta. Seetõttu tuleb ettevõtlusnädalal rääkida ka uutest lahendustest, mille lõppeesmärk on Eesti teadusasutusi kaasates töötada välja uusi tooteid.“ Jätka lugemist »

Verekeskus kutsub 17.-19. mail saarlasi doonoripäevadele

image002(1)Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus tuleb taas Saaremaale ning ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 17. mail kl 13-18 ja 18. mail kl 10-15 Kuressaare kultuurikeskuses toimuvale doonoripäevale. 19. mail on verekeskus Orissaares ning ootab doonoreid kl 10-14 Orissaare kultuurimajas.

Viimati käis verekeskus Saaremaal 22. ja 23. märtsil ning siis külastas Kuressaare kahte doonoripäeva 197 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 173 doonoril ning kokku saadi ligi 78 liitri hinnalist nestet. Orissaares käis verekeskus viimati küünlakuu alguses 12. veebruaril, mil külastusi oli 48 ja annetusi 46, kokku saadi üle 20 liitri verd.

Verekeskusel on viimasel ajal nappinud reesusnegatiivset verd ning haiglad on palju tellinud ka A-reesuspositiivsest verest valmistatud verekomponente, sestap on kõik endast ja teistest hoolivad inimesed  väga oodatud head tegema ning verevarusid täiendama.

Verekeskus tähistab maikuus oma 75. sünnipäeva. Nimelt teatas vabariikliku vereülekande jaama peaarst Herman Paul Rossmann 16. mail 1941 haiglatele, et vabariiklik vereülekande jaam on alustanud tegevust ning on võimalik saada verd transfusioonideks. Nii loetaksegi 16. maid vereteenistuse alguskuupäevaks. Loodud vereülekande jaamal oli 90 doonorit. Doonorite arv on võrreldes algusega enam kui kahesajakordistunud – 2015. aastal oli regionaalhaigla verekeskusel 19 488 doonorit, kes tegid kokku 32 528 vereloovutust.

Jätka lugemist »

Kuressaares avatakse maailmakuulsa arhitekti
Louis Kahni loomingule pühendatud näitus

Reedel, 11. märtsil kell 15 avatakse Kuressaare linnuses Eestiga seotud maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni loomingule pühendatud näitus. Näitus jääb avatuks 11. märtsist kuni 17. aprillini ja 14. juulist kuni 14. augustini. 

KAHN.Saarlane_kataloog_esikaasNäitus “KAHN. Saarlane” põhineb kunstiteadlase Heie Treieri ja fotograafi Arne Maasiku uurimistööl, mis esitas küsimusi Louis Kahni arhitektuuri võimaliku dialoogi kohta Saaremaa keskaegse kindlusarhitektuuriga. Näitus esitleb ligi kümme aastat kestnud visuaalse uurimuse tulemusi.

Louis Kahni (1901-1974) peetakse üheks suurimaks 20. sajandi arhitektiks, kellel on ka otsene seos Eestiga. Kahn kasvas oma elu esimestel aastatel Kuressaares ning viibis seal uuesti 1928. aastal noore arhitektina.

Koostöös Louis Kahni Eesti sihtasutusega on kunstiteadlane Heie Treier ja Eesti tunnustatumaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik otsinud neid Louis Kahni arhitektuuri ja Saaremaa (sh Kuressaare kindluse) kindlus- ja kirikuarhitektuuri hämmastavaid kokkupuutepunkte. 2016. aasta veebruaris külastas Arne Maasik Eesti kultuurkapitali toel USAs mitmeid Louis Kahni märgilise tähendusega ehitisi, kust kaasa toodud fotojäädvustused annavad esmakordselt Eesti publikule visuaalse kinnituse tema loomingu seostest Saaremaaga ning kandva telje näitusele “KAHN. Saarlane”.

Näituse avamisel esineb teemakohase ettekandega näituse kuraator Heie Treier. Näitusega koos näeb ilmavalgust mahukas, rikkalikult illustreeritud eesti- ja inglisekeelne kataloog.

Näituse ja näituse kataloogi kujundas Martin Pedanik. Näituse produtseeeris Ott Rätsep. Näituseprojekti “KAHN. Saarlane” on toetanud arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal, arhitektibüroo MAI ŠEIN, arhitektuuribüroo PLUSS, Eesti Betooniühing, Eesti kultuurkapital.

Tänane Meie Maa: „Kui Lätist Saaremaale jõudsime, olid lilled parasjagu närtsinud…“

Tänane Meie Maa meenutab artiklis „Pidu, mida tuli igal juhul suurejooneliselt pidada“ aegu, kus 8. märts oli kalendris tähtis ja hiljem lausa punane püha ehk vaba päeva. Siis ütlesid tolle aja mehed nagu ühest suust, et seda päeva ei tohtinud tähistamata jätta.

Lillede valiik turu letil Foto Urmas SaardEnn Rettau, kes juhtinud KEK-i, Varmat jt asutusi, saatis mehed ka Riiga lillede järele.
“Kui Lätist Saaremaale jõudsime, olid lilled parasjagu närtsinud, aga ära sai need toodud. Eks seda mõtlemist ja muret oli, sest tahtsime alati naistele väikest üllatust teha. Mingid lahendused leidsime alati, sest naised olid väga tähtsad.

Kui naistepäev hakkas kätte jõudma, küsisid mehed, millal naistepäeva nõupidamine tuleb. Ükski mees ei tohtinud alla vanduda – see oli püha seadus.

 

 

 

Lillede valiik turu letil. Foto: Urmas Saard →

Saaremaal kütiti rebase pähe esimene šaakal

Soomlane Jouni Holopainen lasi kolmapäeva õhtul Pihtla vallas Sutu külas Saaremaa esimese šaakali.

Illustratiivne pilt jahipidamisest Foto Urmas Saard

Illustratiivne pilt jahipidamisest. Foto: Urmas Saard

Holopainen Pihtla jahiseltsis veel ametlikult jahimees ei ole, aga tal on olemas erinevad load väikeulukite jt laskmiseks.

Kolmapäeval avastas ta, et kodu kõrval on rebane põllul. Loom tundus suur ja mees mõtles, et trofeena võiks tegu olla kuldmedali-rebasega. Holopainen lasi endale teadaolevalt rebase maha, kuid sai üllatuse osaliseks, sest tegu ei olnudki rebase, vaid hoopis šaakaliga.

Et tegu ei olnud ka kährikuga, helistas Holopainen peale looma laskmist tuttavale jahimehele, kellelt sai kinnitust, et tegu on tõepoolest šaakaliga.

Holopaineni naine nägi seal samal põllul aasta eest samuti analoogset looma. Naine tõdes, et tegu ei olnu ei rebase ega ka koeraga, kuid loom oli pildistamiseks liiga kaugel. Rohkem antud piirkonnas šaakaleid märgatud ei ole, kuid kuuldud on hääli.

Meie Maa 19. veebruari lehes

Verekeskus tuleb jõulukuul Kuressaare Kultuurikeskusesse

verekeskus2Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 16. detsembril kell 13-18 ja 17. detsembril kell 9.30-14.00 Kuressaare Kultuurikeskuses (Tallinna 6) toimuvale doonoripäevale.

“Verekeskus tähistab jõulukuud eriliselt – pakume doonoritele piparkooke, mandariine, jõuluglögi ning toimub jõululoterii, kus jõulumeeleolu aitavad luua enam kui 30 Eesti ettevõtet, muuseumi ja teatrit. Kõigi detsembris verd loovutanud doonorite vahel loositakse välja Tallinki Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiis neljale,” kirjeldas verekeskuse arendusjuht Ülo Lomp.

Viimati oldi Kuressaares doonoripäevaga 2. ja 3. novembril ning siis külastas doonoripunkti 243 saarlast, tervislik seisund lubas verd loovutada 202 doonoril ning kokku saadi üle 90 liitri hinnalist verd. “Täname kõiki verd loovutanud inimesi ning loodame südamest, et seekordset doonoripäeva väisab samuti rohkelt doonoreid, sest nagu ütles eelmisel külaskäigul verd loovutanud Päästeameti Saaremaa osakonna juhataja Margus Lindmäe: “See tegevus on mõistlik ja mõistlikke tegevusi tuleb teha!”" toonitas Ülo Lomp.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud teha ka paljusid plaanilisi operatsioone, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Jätka lugemist »

Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma.

Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust,  praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, millele tuleviku omavalitsus vastama peab, nõnda sõnas riigihalduse minister Arto Aas. See on juba teada: vähemalt 5000 elanikku

Kõigepealt said sõna pindalalt Eesti suurima valla esindajad Urmas Kristal ja Triin Matsalu. Ühineti aastal 2002. Liideti kolm omavalitsust: Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vigala osales ka läbirääkimistel, kuid soovis iseseisva vallana jätkamist. Lisan, jälgides ühiskonnas ja piirkonnas toimuvaid muudatusi ning rahvastiku olulist vähenemist Vigalas, siis allakirjutajana ja läbirääkimistel osalejana leian, et nüüd 13 aastat hiljem oleksime ühinenuna elanikkonnale suutnud  paremini mitmeid teenuseid pakkuda. Ühinemisplussideks loovad Märjamaa vallas mitmeid  investeeringuid, kasvõi kultuurimajasse, milles peame nõu. Teisalt pärast ühinemist aktiviseerus ka külade liikumine.

Jätka lugemist »

Novembri lõpus käivitub koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds

Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory tehnoloogiakool ja Swedbank kutsuvad ellu koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds, et innustada noori oma ideid julgelt teoks tegema ning anda neile esmaseid teadmisi sellest, kuidas luua oma ettevõtet.

Pilootprojektina toimub Bright Minds konkurss 2015./16. õppeaastal koostööpartnerite osavõtul viies erinevas maakonnas: Harju-, Järva-, Lääne-, Saare- ja Viljandimaal.

Regioonides aitavad programmi tegevusi ellu viia Viimsi keskkooli teadmiskeskus, SA Läänemaa Innokas, SA Järvamaa Arenduskeskus, SA Viljandimaa Arenduskeskus ja Saaremaal Koolituskeskus Osilia.

Konkursi raames pakutakse õpilastele esmaseid teadmisi ning oskusi start-up-maailmas orienteerumiseks. Konkursi perioodi jooksul viiakse läbi erinevaid toetavaid tegevusi koolinoortele, sh avaüritus 26. novembril TTÜ Mektorys, kus genereeritakse ideid ja luuakse kontakte. Peale selle toimuvad koolituspäevad ja seminarid piirkondades üle Eesti. Kolmel kohalikul koolituspäeval annavad noortele oma teadmisi ettevõtte loomisest nii kohalikud ettevõtjad kui ka edukad start-up-firmade esindajad, kes omapoolse toetusega innustavad noori oma ideid ellu viima.

Kuressaare 3. Animapäevad toovad Portugali temperamendi Saaremaale

kuressaareEsmaspäevast teisipäevani, 19.-20. oktoobrini toimuvad Kuressaare kolmandad Animapäevad, mis pakuvad sissevaadet Portugali mitmekesisesse animatsiooni. 

Koos Nukufilmi Lastestuudioga tuleb animasõpradele külla rahvusvaheliselt tunnustatud Portugali režissöör ja Lissaboni animafestivali Monstra kunstiline juht Fernando Galrito, kes juhendab ühes Eesti koolitajatega filmitegemist tutvustavaid töötubasid ning kohtub ka autoriõhtul publikuga.

Kuressaare Ametikoolis toimuvate animapäevade programm pakub huvitavat nii vaadata, kuulata kui ise käed külge panna. Õpetajatel ja õpilastel on võimalus osaleda animatsiooni tegemise töötubades, mis arendavad nii loovust kui visuaalset loo jutustamisoskust. Tänavuste töötubade eripäraks on see, et osalejad saavad animatsioonitegemist õppida oma isiklike nutiseadmetega.

Jätka lugemist »

Runö on alates täna hommikust taas liinireise tegemas

Nagu Väinamere Liinid juba varem lootsid, suudeti läinud nädalavahetusel tekkinud rike kiirkatamaraanil Runö kõrvaldada ja täna hommikuse Ruhnust väljumisega võis alus asuda uuesti plaanipäraseid reise tegema.

Runö Pärnu-Ruhnu liinil Foto Urmas Saard

Runö Pärnu-Ruhnu liinil. Foto: Urmas Saard

Pühapäeval hakkas Runöl üks kahest peamasinast tõrkuma ja katamaraan pidi liinireisid katkestama. Siiski tõi laev ööl vastu teisipäeva ooteärevuses inimesed Ruhnust mandrile ära, kuigi sõit kestis ca 5 tundi. Heade ilmaolude korral kestab Ruhnu ja Pärnu vaheline ülesõit 3 h 10 min, tuule ja lainetusega võib ülesõidu aeg pikeneda. Pärnusse on linnulennult 96 km ja Kuressaarde 70 km.

Laeva ehitaja oli AS Baltic Workboats ja Runö alustas proovisõite 2012. a mais. Kiirkatamaraani pikkus on 23,9 m, laius 8 m ja süvis 1,8 m. Lisaks 60 reisijale arvestatud salongile võib kaubatekile paigutada kuni 5 tonni kaupa. Vajaduse korral saab vedada ka kahte sõiduautot.

Urmas Saard

Saaremaal võib kohata nii Jumala silma kui vesipüksi

Mari Suurväli Foto Urmas Saard

Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard

Teele

Presto buss sõidab aegsasti Endla ette. Firma nimi on õige, aga Saaremaale minev seltskond kõhkleb, kas buss ikka on kõige õigem. Igaks juhuks läheb Mari asja lähemalt uurima. Mari on Väärikate klubi esinaine, kelle korraldamisel reis nii liikmetele kui teistelegi 50+ ealistele toredatele väärikatele teoks tehakse. Selgub, et tellitud väikebuss ei jõudnud reisilt määratud ajaks tagasi ja nii saadeti asendusena suurem ja palju avaram buss. Mis meil selle vastu saaks olla. Bussijuhtki on väga tore mees!

Täpselt kell 7 asume Pärnust teele. Päikesepaisteline hommik tõotab kaunist ilma ja meeldivaid elamusi kogu päevaks, aimamata, millised üllatused veel enne pika päeva lõppemist seltskonda ees ootavad. 72 kilomeetrit Virtsuni läbime märkamatu kiirusega. Mari räägib üldandmete põhjal pisut Saaremaast ja reisi peamisest eesmärgist.

Jätka lugemist »

Julia Laffranque: teostasin idee luua Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubi

Julia Laffranque, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Eestist Foto Urmas Saard

Julia Laffranque, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Eestist. Foto: Urmas Saard

Kuigi võinuks professor Julia Laffranque nime tunda märksa paremini juba palju varem, märkasin teda teleekraani vahendusel hästi meeldejäävalt alles käesoleva aasta 24. veebruaril. Rahvusringhäälingu usutluses ütles Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kohtunik, et Eestisse saabudes õpib ta alati siit midagi uut. “Ma õpin palju uusi sõnu, kui ma tulen. Nagu kärgperekond või enekas, millest mul varem õrna aimugi polnd.“ Just see teadmine kannustas mind pikemalt arutlemata seadma sammud Julia Laffranque loengule, mis toimus 16. juulil SA Ülikoolide Keskus Saaremaal ettevõtmisena. Sihtasutuse juht Maie Meius ütles, et ammune soov kutsuda Eesti inimõiguste kohtunik Kuressaare väärikate ülikooli kuulajatele esinema täitus tänu sellele, et pideva tööga hõivatud naine soostus loovutama oma Saaremaal veedetud puhkuse ajast paar akadeemilist tundi õpihimulistele „suveülikooli“ kuulajatele. „Suveülikooli“ kuulajatega liitus ka seltskond Pärnu Väärikate klubi inimesi, et kasulike teadmistega ennast täiendada.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Väikese-Väina kohal vaadati vesipüksi

Täna Kuressaarest Kuivastu sadamasse sõites märkasime kella 18.45 paiku enne tammile jõudmist Väikese-Väina kohal kahte vesipüksi, millest üks oli oluliselt paremini nähtav.

Teel Kuivastu sadamasse Foto Maika Safin

Teel Kuivastu sadamasse. Foto: Maika Safin

Õigeks ajaks laevale kiirustamise tõttu polnud võimalik haruldast loodusnähtust üle 7 minuti jälgida. Kui kogu päeva püsis ilm Saaremaal kaunilt päikselisena ja kerge tuuleõhk pakkus mõnusat jahutust, siis kella seitsme paiku hakkas vihma kallama ja topelt kaarega vikerkaargi ilmutas ennast.

Vikipeedia teatel on vesipüks laias tähenduses ükskõik milline vee kohal pööritav tornaado, harilikult 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Vesipüks võib hakata arenema juba siis, kui konvektsioonipilv on alles rünkpilve staadiumis ja puuduvad nii sademed kui äike. Kui siis tõusev õhuvool haarab endasse mõne keerise, nii et see saavutab püstteljelisuse ja ühenduse pilvega, võibki tekkida vesipüks. Taolised vesipüksid on üpris ohutud ja lühiajalised, kestes alla paarikümne minuti.

Jätka lugemist »

Karala Odagalal tegi kuldse duubli võrkpallur Nette Peit

odagalaNädalavahetusel peeti Karalas traditsiooniline Karala Odagala ehk spordi- ja kultuuripäev. Võistlus kujunes kaasahaaravaks osalejatele ja meeldivaks elamuseks pealtvaatajatele. Esimesena toimunud spordiprogrammiga said vormi kontrollida nii tõsisemalt harjutajad kui pühapäevasportlased.

Peaalal odaviskes oli esikoha saatus Jako Lindropi ja Sander Suurhansu otsustada. Seekord jäi peale Lindrop tulemusega 60.14, Suurhans leppis 55.26 ja hõbemedaliga. Pronksmedali omanikuks sai Tom Lindrop tulemusega 46.78. Naiste odaviskes sai ülekaaluka võidu Nette Peit 30.27 –ga , teised poodiumikohad jagas perekond Tamm: teine Kätriin Tamm 22.84 , kolmas Lelet Tamm 21.52. Meeste kuulitõukes olid vahed üsna selged, võidu võttis Kaarel Mai resultaadiga 11.96, Sander Suurhansule teine hõbe 11.56, pronks Karel Lõbu 11.07. Naiste võistluses vormistas kuldse duubli Nette Peit tulemusega 10.00, teised poodiumikohad Reelika Aedmäele 9.10 ja kolmas Lelet Tamm 8.27-ga.

Hiljem toimunud teatrietendus ja mälumäng olid jätkuks mitmekesisele päevale kaunis külas Karalas. Kogupereetendus „Jänes Lontkõrv“ kogus kokku suured ja väikesed teatrihuvilised, kes said lõbusa ja õpetliku lugu vaadata. Pärast teatritükki võeti veel mõõtu teadmiste omamises, Maidu Variku teemakohased ja põnevad küsimused olid heaks lõpetuseks mitmekesise programmiga päevale. Võistluste peakorraldaja Urmas Kase sõnul oli tõepoolest hea näha sportlasi Karala Arenal jälle endast parimat andmas ning hilisem kultuuriprogramm teatri ja mälumängu näol on leidnud hea vastukaja. Hea koostöö Juulikute pererahvaga annab elamuse kõikidele päevast osa võtnutele.

Karala Odagala korralduskomitee

RMK looduskaamera jälgib pisipere ootel mägrapaari

Mägrad looduskaameras. Foto: RMK

Mägrad looduskaameras. Foto: RMK

Saaremaa mäger Kadi koos oma praegu veel nimetu kaaslasega on taas RMK looduskaamera vaateväljas. Erinevalt eelmise aasta vaikelust on sel kevadel oodata ka perelisa.

Mäkradele on iseloomulik loote arengus mitmeid kuid kestev seisak ehk latentsusperiood. See tähendab, et tänavu sündivad pojad on ema kõhus ootel olnud üsna pikalt – ehk isegi eelmise aasta 9. juunist, mil paaritumist ka RMK looduskaameras näha sai. „Mägraema ise sätib ja teab, millal on poegadel parim aeg sündida,“ selgitas zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.

Eelmise aasta suvel, kui mäkrade tegemisi esmakordselt RMK looduskaamera vahendusel jälgida sai, ei olnud nende mullakünkasse rajatud uru ees näha just väga suurt sagimist. Mäger Kadi poegi ei toonud ja mägrapaar luusis rohkem kodust eemal.

Sellel kevadel paistavad lood olevat teistmoodi. „Mägramaja on juurde saanud ühe ümmarguse uruava, Kadi tassib pessa kuivanud puulehti, kulu ja sammalt ning mägrapaar on oma tähtsate toimingute kõrval leidnud aega ka üksteiselt kirpe otsida ja oma kõhtu sügada,“ loetles Tiit Hunt märke mäkrade hoogustunud pereelust.

Mäkrade jooksuaeg on juunis-juulis, ent see võib kesta ka pikemalt. Pojad sünnivad tavaliselt märtsis-aprillis, nii et pole võimatu, et väikesed mägrad on juba urus sündinud. Nii nagu karu, sünnitab ka mäger pojad üle aasta. Sündinud pojad saavad nägijaks alles ühe kuu vanuselt ja umbes kahekuusena hakkavad nad uru suu ümber paterdama. Jätka lugemist »

Orissaare tamm saab täna bulgaarlastelt rändkarika

Euroopa aasta puu on Orissaare kooli staadionil asuv tamm. Foto: wikipeedia

Euroopa aasta puu on Orissaare kooli staadionil asuv tamm. Foto: wikipeedia

Arborist Heiki Hanso oli võitnud puu väljapakkumise idee algataja. Foto ajalehest Meie Maa.

Arborist Heiki Hanso.
Foto ajalehest Meie Maa.

Täna Eesti aja järgi kell 19.30 algab Brüsseli südalinnas nooblis Vauxalli hoones asuvas Cercle Gaulois’ galeriis Euroopa aasta puu 2015 auhinnatseremoonia, kus võiduka Orissaare tamme promootorile Heiki Hansole antakse üle uhke rändkarikas.

Hiiumaa ja Saaremaa vahel hakkab tulevikus seilama uus parvlaev

Veeteede Amet ja Saaremaa laevaehitaja Baltic Workboats sõlmisid neljapäeval majandusministeeriumi ettepanekul lepingu uue parvlaeva ehitamiseks, mis hakkab sõitma Sõru-Triigi liinil.

Ehitusel arvestatakse nii liini vajaduste, kohalike mereolude kui ka olemasolevate sadamate eripäradega. Lepingu kohaselt valmib parvlaev 2017. aasta aprilli lõpuks ja maksab koos käibemaksuga 9,4 miljonit eurot.

Tänaseks sõidavad uued laevad Ruhnu, Abrukale, Pranglile ja Piirissaarde. Peagi valmivad Kihnu ja Vormsi laevad, hiljuti algas nelja uue parvlaeva ehitamine Saaremaa ja Hiiumaa liinidele.

Sõru-Triigi uus laev võimaldab aastaringset vedu ja mahutab ca 22 sõiduautot või kahte veoautot massiga 45 tonni. Tulevikus on mahutavust võimalik lisadeki paigaldamisega suurendada. Päästevahenditega varustatud sõitjakohti on laevas vähemalt 200.

Rasmus Ruuda

Kohalikud ettevõtjad avavad Asva külas meekeskuse

Foto: Irina Mägi. Saarte Hääl

Ettevõtja Kristo Kiiker koos abikaasa Tiinaga avab mesindushoone, kus hakatakse tootma mesilasvahast kärjepõhjasid ja pakkuma mitmesuguseid meetöötlemise teenuseid.

“Oleme seadmed käima saanud ja praegu on tegevusloa taotlus veterinaarametis menetluses,” ütles Kristo Kiiker Saarte Häälele. Kiikeri sõnul hakkab PRIA investeeringutoetusega rajatud mesindushoone teenuseid pakkuma juba sel sügisel.

Laimjala vallas Asva külas asuva mesindushoone kõige enam kõneainet pakkuv seadeldis on automaatne tootmisliin, mis toodab mesilasvahast kärjepõhjasid ja mille võimsusest piisab terve Eesti mesinduse vajadusteks. Praegu toodab Eestis kärjepõhju kaks ettevõtet, kus kärjepõhju valmistatakse vanemate masinatega. Enim valmistatakse kärjepõhjasid n-ö Eesti mõõtu raamidele, mida kasutavad paljud hobi- ja vanema põlvkonna mesinikud. Edasi loe siit.

RMK hirvekaamera jäädvustas Saaremaal 16 looma

Sel nädalal jäi RMK hirvekaamera ette Saaremaal korraga lausa 16 looma, sellist seltskonda pole seal varem nähtud! Videolõiku ning veidi pikemat kirjeldust hirvede varahommikuste toimetuste kohta leiab RMK loodusvaatlusblogist http://www.rmk.ee/organisatsioon/loodusvaatlusblogi. Allikas: RMK

Sel nädalal jäi RMK hirvekaamera ette Saaremaal korraga lausa 16 looma, sellist seltskonda pole seal varem nähtud! Videolõiku ning veidi pikemat kirjeldust hirvede varahommikuste toimetuste kohta leiab RMK loodusvaatlusblogist http://www.rmk.ee/organisatsioon/loodusvaatlusblogi. Allikas: RMK

Algavad tänavavalgustuse väljavahetamise tööd seitsmes Eesti linnas

Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Berit-Helena Lamp

Muhus avatakse Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus

Foto: Rahvakultuuri Keskus

Foto: Rahvakultuuri Keskus

Pühapäeval, 3. augustil kell 12.30 avatakse Muhumaal Koguva külas asuvas Muhu Muuseumis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus „Pärand elab!”. Avamisel esilinastub Kadriann Kibuse lühifilm Muhu pärandikandjatest Meida ja Eino Mereäärest. Huvilised saavad proovida ketramist, kraasimist ja kangakudumist.

Näitus “Pärand elab!” kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh muhu keelt ja seto kirmast. Nimistu (http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/) loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elavat pärandit tutvustav vaimukas pesunööri-rändnäitus on üleval olnud Tartus, Kärdlas, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas, Puurmanis, Sindis ja Mõnistes. Näitusega “Pärand elab!” saab Muhu Muuseumis tutvuda 30. augustini, seejärel liigub näitus edasi Seto Talumuuseumisse. Muhu Muuseum on avatud iga päev kell 9.00–18.00.

Näituse meeskond:
Kuraator: Jane Kalajärv
Töögrupp: Kristiina Porila
Kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka)
Keeletoimetaja: Helika Mäekivi (Päevakera)
Tõlge inglise keelde: Margit Siim
Tõlge vene keelde: Ingrid Velbaum-Staub

Näituse valmimist toetas Kultuuriministeerium.

Allikas: Rahvakultuuri Keskus

Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.

„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.

Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on kuni 130 000 eurot.
Jätka lugemist »

Tulekul Saaremaa kodukandipäev

Saaremaa kodukant

 

 

Homme vallutavad Laimjala rahvamaja särasilmsed ja teotahtelised maainimesed Saare- ja Muhumaa igast nurgast, sest toimub üheteistkümnes Saaremaa kodukandipäev. See on Kodukandi liikmeskonnale aasta suurejoonelisim üritus

Autor Vilma Rauniste

Eelmise aasta kodukandi päev Kihelkonna rahvamajas

Foto  Irina Mägi/Meie Maa arhiiv

 

 

 

 

 

 

E-raamat on tulekul

Eraamat-on-tulekul-468x312UUS JA PÕNEV: Raamatukogu töötaja Liisi Ansper (paremal) demonstreerib e-lugerit Kuressaare Vanalinna kooli õpilasele Kadi-Riin Kangurile, kes varem sellist seadet käes hoidnud pole. Foto: Sander Ilvest

Saare maakonna keskraamatukogul, rääkimata maaraamatukogudest, pole lugejaile seni laenutada ainsatki e-raamatut.

“Põhimõtteliselt on e-raamatud meil ju olemas, mingi valik on lugerites ja interneti teel saame inimesi aidata tasuta e-raamatute otsikeskkondades,” ütles keskraamatukogu direktor Anu Vahter. “Paraku on e-raamatute müümise ja autoriõigustega asjad segased ja rahvaraamatukogudele mitte kõige soodsamad.” Jätka lugemist »

Valmis Saaremaa pärimuse teemaline arvutimäng

Saaremaa arvutimängMTÜ Saaremaailm sai Saaremaa peredele ja koolidele jõulukingituseks valmis esimese ja ainulaadse Saaremaa pärimuse teemalise arvutimängu “Saaremaa seiklus“.

Mängu eesmärk on õpetada algkooliealisi lapsi tundma Saaremaad ja selle pärimust ajalooliste paikade ja mõistatuste kaudu. Mängu raamiks on lugu, kus Saaremaalt Tallinna kolinud pere nädalavahetuseks kodusaarele sõidab ja unenäolisse pärimusmaailma seiklema satub.

Mängu lugu on samuti täis vihjeid Saaremaa pärimusele, näiteks kohtab seal koerakoonlasi ja puuke ning tarmuka pereema nimi on Piret Toll. Mängija ülesanne on Saaremaal edasi liikuda ja kollidest mööda pääseda, selleks tuleb anda õiged vastused kollide küsitud mõistatustele. Jätka lugemist »