Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2017
E T K N R L P
« juuni    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Tõnis Tõnisson: oleme kõige suurema lugejaskonnaga Kesk-Eesti ajaleht

7. juulil kohtus Külauudiste reporter Raplamaa Sõnumid peatoimetaja Tõnis Tõnissoniga, kes rääkis pea veerandsajandi pikkuse ajalooga lehe eduloost tänasesse päeva ja tegi pisut mureliku vaate ka tulevikku.

Tõnis Tõnisson ja Ulvi Blande Foto Urmas Saard

Tõnis Tõnisson ja Ulvi Blande. Foto: Urmas Saard

Ilma endisaegse rajoonilehe taagata ajaleht hakkas Raplas ilmuma 1992. aastal, alguses nimetusega Nädaline, kuid aastast 1996 sai nimeks Raplamaa Sõnumid. Olete väljaande peatoimetaja lehe asutamisest saadik. 2010. a iseseisvuspäeva eel pälvisite kodumaakonna tippauhinna „Rapla redel“ laureaadi nimetuse. Tänavu kevadel arvati teid ühena Eesti Ajalehtede Liidu poolt esimest korda väljaantava elutöö preemia nominendiks. Tunnustusi ei jagata niisama.

Tõnis Tõnisson: Maakonna leht Ühistöö tuli täiesti ootamatult ’91. aasta lõpus munitsipaliseerida. Me olime juba natuke vabadust tunda saanud ja otsustasime, et kellegi alluvuses ei jätka ja teeme oma lehe. See asi ei olnud nii lihtne. Oleksime ette teadnud, kui keeruline saab kõik olema, siis oleksime võibolla pikemalt mõelnud, aga tarkus tuleb ikka tagantjärgi. Nii hakkasime ’92. aastal pikkamööda tegutsema. Tagantjärgi on üsna kummaline vaadata, mis välja kukkus. Mõtlesin, kui täpselt 25 aastat lehe tegemist täis saab, siis mina lõpetan.

Jätka lugemist »

Päev tulevases korvpalli pealinnas

Heinakuu käesoleva nädala kõigil päevadel on Elron ühiselt kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega kutsunud sõitma rongiga Raplasse. Üleskutsest huvitus ka Külauudiste veebileht. Koostöös Elroniga valmistas Rapla vallavalitsus 7. juuliks peaasjalikult Külauudiste huvidest lähtuva hästi läbimõeldud päevakava, mis andis sisuka ülevaate linna ja lähema ümbruse mitmete külade eeskujulikust elukorraldusest. Päeva lõppedes toimus kohtumine Raplamaa Sõnumid peatoimetajaga.

FLIRT andis meeldiva kogemuse

Rongiga Raplasse Foto Kärt Saard

Rongiga Raplasse. Foto: Kärt Saard

Külauudiste Pärnumaa reporter ja fotograaf astusid Pärnus Papiniidu perroonilt rongile 07:31. Siin on Stadler FLIRT (Fast Light Innovative Regional Train ehk maakeelselt ‘kiire kerge uuenduslik regionaalrong’) peatunud reisijate viimiseks ja toomiseks juba alates 2014. aasta esimesest päevast. Kummalisel kombel tegime meie oma esimese reisi selle rongiga alles rohkem kui poolteist aastat pärast porgandvärvi diiselrongide liikuma hakkamist – kuigi põnevust tekitav huvi oli päris ammu küpsenud. Võrreldes vanade raudruunadega jääb sõna ‘uuenduslik’ selle reisirongi kirjeldamisel väga kahvatuks. Tuleb tunnistada, et FLIRT parandas kogu päevaks (tegelikult kauemakski) olulisel määral enesetunnet teadmisega, et kõigil riigisisestel raudteedel liiguvad üksnes säärased moodsad reisirongid.

Täpselt tund ja 20 minutit pärast sõidu algust astusime esmakordselt Rapla perroonile. Üllatusime, et peatus asub nõnda kaugel kesklinnast, aga päev andis sellelegi küsimusele ammendava vastuse.

Jätka lugemist »

Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma.

Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust,  praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, millele tuleviku omavalitsus vastama peab, nõnda sõnas riigihalduse minister Arto Aas. See on juba teada: vähemalt 5000 elanikku

Kõigepealt said sõna pindalalt Eesti suurima valla esindajad Urmas Kristal ja Triin Matsalu. Ühineti aastal 2002. Liideti kolm omavalitsust: Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vigala osales ka läbirääkimistel, kuid soovis iseseisva vallana jätkamist. Lisan, jälgides ühiskonnas ja piirkonnas toimuvaid muudatusi ning rahvastiku olulist vähenemist Vigalas, siis allakirjutajana ja läbirääkimistel osalejana leian, et nüüd 13 aastat hiljem oleksime ühinenuna elanikkonnale suutnud  paremini mitmeid teenuseid pakkuda. Ühinemisplussideks loovad Märjamaa vallas mitmeid  investeeringuid, kasvõi kultuurimajasse, milles peame nõu. Teisalt pärast ühinemist aktiviseerus ka külade liikumine.

Jätka lugemist »

Kärdla, Rapla ja Valga otsivad oma linnakeskuste korda tegemiseks arhitektuurikavandit

Eesti Arhitektide Liit koostöös omavalitsustega kuulutavad jaanuaris välja arhitektuurikonkursid linnakeskuse arhitektuurikavandi leidmiseks Kärdlas ja Raplas ning veebruari alguses Valgas. Konkursid toimuvad projekti “Hea avalik ruum” raames, mille tulemusel loodetakse aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada 14 Eesti tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Täna kell 17.30-19.00 toimub Arhitektuurikatla I korruse suures seminariruumis (Tallinnas, Põhja pst 27A) Kärdla, Rapla ja Valga keskväljakute ja ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistluste arutelu.

“”Hea avalik ruum” on kahtlemata üks mahukamaid taasiseseisvumise ajal üle Eesti läbi viidud arhitektuuriprojekte, mille eesmärgiks on korrastada ja kujundada väikelinnade keskused neile iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste läbiviimise kohaks,” selgitas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog, ”Linnakeskuste korda tegemises nähakse seost ka ettevõtluse arendamisega, sest kui täna on kauplused ja ärid koondunud pigem linnade äärealadele, motiveerib elu tagasi tulek keskusesse ehk ka ettevõtjaid oma ärisid sinna tagasi tooma ning investeerima rohkem keskuses asuvatesse hoonetesse. Arhitekti ülesandeks ei ole antud projekti näol seega pelgalt kosmeetilised parandused, vaid tuleb mõtestada avalik ruum ja pakkuda ideid, kuidas siduda keskus ja sellega piirnevad alad ühtseks tervikuks, mis annaksid linnale tagasi tema isikupära ning väldiks linna laialivalgumist.”

Jätka lugemist »

Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

11. – 26. juulil toimub II Kriisade nimeline orelifestival. Kontserdid toimuvad ainult  orelimeistrite Kriisade ehitatud pillidel.

Kõrvuti Walckeri ja Saueri firmade orelitega, on eesti meistrite pillid tuntud oma ilusa kõla poolest. Kriisade meistrite orelid on näited saksa romantismi perioodi oreliehituse tradistsioonist.

Festivali kava:

 11. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik
Instrument-orkester
Kogu orkestri kõlavärvidepalett ühel instrumendil
12. juuli kell 12 Rakvere Kolmainu kirik
Orelimuusika kontsert
Veronika Kostyleva (orel, Venemaa)

13. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik

Oreliduo

14. juuli kell 19 Võru Katariina kirik
Avakontsert – XIX ja XX saj. heliloojate oreliteosed

15. juuli kell 19 Urvaste Püha Urbanuse kirik
Võimatu missioon – virtuoossed ja säravad oreliteosed, mis nõuavad hiilgavat tehnikat ja meisterlikust

Jätka lugemist »

Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

15.-25. juuli valgetel suveõhtutel kõlab üheksal kontserdil Eestimaa suuremates ja väiksemates kirikutes kaunis muusika, mida esitavad väljapaistvad solistid ja ansamblid erinevatest maailma riikidest. Festivali eestvedajaks on viiendat aastat PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) ja peaesinejaks üks maailma tipp-keelpilliorkestritest CAMERATA NORDICA Rootsist, kes maandub Tallinna Lennuväljale 14. juulil kell 20.45.

“Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ja maakonna väiksemates Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,” rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. “Üle mitme aasta väljub festival Raplamaa piiridest ning publik saab nautida suurepäraseid kontserte ka Haapsalus ja Tallinnas.”

PLMF-i algatusel toimub festivali raames rahvusvaheline koostööprojekt “Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid”, mida toetab Euroopa Liidu Kultuuriprogramm. Projekti eesmärgiks on esitleda professionaalseid muusikuid neljast partnerriigist (Rootsist, Eestist, Suurbritanniast, Itaaliast) ning mitmete vähetuntud heliloojat teoseid laiemale publikule. Kuna 2014. aasta on kuulutatud Euroopa Aju Aastaks (European Year of the Brain), siis on koostööprojekti partnerid otsustanud avalikkust laiemalt teavitada muusika ainulaadsest mõjust inimaju arengule. Teadlased on tõestanud, et muusikainstrumendi õppimine kaasab aktiivselt tegevusse aju erinevaid osi ning on seega üks efektiivsemaid vahendeid nii aju arendamiseks kui ka vigastatud aju ümberõpetamiseks.

“Me loodame, et kolm erinevate kavadega EL projekti kontserti Raplas (18.07), Haapsalus (19.07) ja Tallinnas (20.07) annavad edasi erilist loomingulist atmosfääri, mis tekib vaid siis, kui tuua kokku mitmed erineva taustaga suurepärased muusikud,” ütles EL projektijuht ja PLMF tegevjuht Leelo Lehtla.” Samuti oleme õnnelikud, et EL-i projekti kaudu saame anda oma panuse teavitamaks inimesi muusika võimsusest inimaju arendamisel – seda toetavad uuringud on tähelepanuväärsed.”

Jätka lugemist »

Rapla korvpallikool kutsub üles toetama serbia korvpallurit

Pilt, mille Dušan tegi oma kodu rõdult enne evakueerimist.

Dušan Sisic oli 2013/2014 aasta hooajal üks kahest TYCO Rapla korvpallimeeskonna võõrleegionäridest. Serblasest pallur oli meeskonnas hinnatud kui kompromissitu võitleja. Nüüd, kus hooaeg on läbi ja Dušan kodumaale siirdunud, on mees sunnitud taas võitlema, seekord enda ning oma pereliikmete elu nimel.                                  

Teatavasti on Balkanimaid tabanud ootamatu looduskatastroof. Üleujutustes on hukkunud veel teadmata hulk inimesi, üle miljoni on kaotanud kogu oma maise vara ning kodudest evakueeritud. Ühes teiste piirkondadega on katastroof tabanud ka Dušan Sisic-i kodulinna Obrenovacit. Dušani ja tema pereliikmete elud on päästetud, kuid olukord ei ole tema jaoks teps mitte lihtne.

Dušani pere elas Obrenovaci linnas majas, mille oli tema isa oma kätega ehitanud. Hoone, kus elas Dušani vanaema, on täielikult üle ujutatud. Majas, kus Dušan oli sünnist saati elanud, on üle ujutatud terve esimene korrus. Üleujutus jõudis Obrenovaci linna reedel, 16.mail. Dušan ja tema pere veetsid 24 tundi maja teisel korrusel ilma toidu, vee ja elektrita. Seejärel evakueeriti nad Belgradi. Jätka lugemist »

EMT Rullituur kutsub rulluisutama

Juba sellel pühapäeval, 25. mail kell 12.00 saab Raplas alguse juba kuuendat aastat toimuv rulluisusari EMT Rullituur. Üritusele on oodatud nii professionaalsed rulluisutajad, kui ka seni niisama kergliiklusradadel kulgenud harrastajad, kelle jaoks võistlused on siiani tundunud vaid keskmisest uljamate rulliuisutajate pärusmaa.

Algajatele ning harrastajatele avaneb sel hooajal võimalus proovile panna end Rahvarullil, kus esimest korda osalejatel sõidu eest registreerimistasu maksta ei tule. Samamoodi ei pea ka etapipaiga kohaliku omavalitsuse elanik Rahvarullil osalemise eest midagi maksa. Seega, tuleb ainult sõbrad kampa võtta ja üheskoos rajale tulla.

“Oluline on, et sõitja naudiks rulluisutamist, suurepärast seltskonda ning mõnusat sportlikku pingutust superlahedal spordipeol!” ütleb EMT Rullituuri korraldaja Jaanus Ritson. “Usun, et kui paar korda Rahvarullil rullitud, tundub poolmaratonist osavõtt juba parajalt väljakutsuv ja põnevust tekitav!”

Rahvarull on ca 12 km distants, mis on mõeldud eelkõige neile, kellele 20 km poolmaraton ja 40 km maraton tunduvad esialgu liiga kõrged sihid ning soovivad alustada rahulikumalt.

Rahvarulli eesmärk ei ole välja selgitada võitjaid, vaid pigem lihtsalt nautida grupisõidu mõnusid ning nii loositakse Rahvarulli auhinnad välja kõigi osalejate vahel. Muidugi saab iga lõpetaja endale kaela osalejamedali ning toidukoti korraldajatelt.

Lisaks Rahvarullile leiab endale sobiva distantsi ka juba kogenum rulluisutaja, sest kavas on ka traditsioonilised maratoni ja poolmaratoni distantsid. Lisaks on rajale oodatud ka lapsed, sest ka neile on mõeldud omavahelised mõõduvõtmised. Jätka lugemist »

Loodusõhtu “Linnalinnud – muhedad naabrid või tüütu nuhtlus?“

Neljapäeval, 28. novembril kell 17.30 toimub Rapla Maavalitsuse saalis (Tallinna mnt 14) loodusõhtu „Linnalinnud – muhedad naabrid või tüütu nuhtlus?“ Külas on ornitoloog Aarne Tuule.

Linnalindudele pühendatud õhtul tuleb jutuks, miks mõned linnuliigid linna elama tulevad, kuidas nad linnaeluga kohanevad ja miks nad inimestega pahuksisse lähevad. Loodusõhtul saab teada, milliseid probleeme linnud linnas põhjustavad ja kuidas on linnumuresid lahendatud Eesti lennujaamades ja suuremates linnades. Sügisele omaselt räägitakse ka lindude talvisest toitmisest.

Osalemine on tasuta. Loodusõhtut toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info ja registreerumine: Imbi Kõiv, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, e-post Imbi.koiv@keskkonnaamet.ee , tel 5328 5846.

Homseni on Raplas avatud kaasaegse kunsti näitus

528415_456008354481576_2015943500_n

Roheline Ait avas vaikselt uksed

Raplas avas reedel uksed tervislikku toitumiskultuuri propageeriv söögi- ja vaba aja veetmise koht Roheline Ait.

Paar minutit enne kahtteist ehk väljakuulutatud avamise aega põlesid Rohelise Aida ukse ees kutsuvalt suured küünlad, kuid sees käisid veel viimased kiired ettevalmistused. Korda oli vaja seada menüü puidust kaaned.
Esimesed külastajad saabusid mõni hetk pärast avamist ning järgmisedki ei lasknud end kaua oodata
Rohelise Aida omaniku ja peakoka Pekka-Paavo Kesküla sõnul seisab pidulik avamine siiski alles ees. See võib aset leida umbes kuu aja pärast, kui ilm on soojenenud ja on võimalik kasutada õues asuvat terrassi. Siis plaanivad nad kutsuda ka esinejaid ja pakkuda muud meelelahutust.

Kohila noored muusikud esitlevad albumit

Reedel, 8. märtsil ja laupäeval, 9. märtsil esitletakse Kohila gümnaasiumis ja Rapla Kultuurikeskuses Kohila noorte ühise tööna valminud albumit “Kuukiigutus”. Esimeselt, kohalike muusikute koostööna valminud kauamängivalt albumilt leiab kuulaja 19 eriilmelist eestikeelset lugu kokku viieteistkümne erineva solisti esituses.
Kogu plaadimüügist saadav tulu annetatakse Camphilli küla ja Katikodu muusikaalase tegevuse rikastamiseks, muusikavahendite soetamiseks jne.

CD Kuukiigutus tootja: MusicWorks stuudio, kujundus: PurkStuudio , trükk : Digibox OÜ

“Kogu tööprotsess on kestnud kaua ja olnud aeganõudev. Prooviperiood, seadete loomine, lisaks mitmed töötoad: hääleseade, lavaline liikumise, cd disaini loomine jpm. Kogu töö on kestnud tõega nii kaua – nüüd lõpuks on käes see hetk, kui nad kõik ükshaaval laval särada saavad! See on tegelikult see kõige tähtsam moment. Vähemalt mulle”, kirjeldas kogu loomeprotsessi Martin Heinla, projektijuht.

Korraldav ühing MTÜ Raplamaa Noored on pakkunud andekatele noortele osalusvõimalust mitmetes kogukondlikes ettevõtmistes (konserdid,muusikal jpm). Käesolevas projektis on organisatsioonil koordineeriv, nõustav ja toetav roll, samuti. rahavoogude jälgimine.

Külalisesinejana astub kontserdil lavale ka Lea Liitmaa, plaadilt leiate ka ühe tema vana hiti uues kuues. Kohila kontserdil saab kuulda ka Eestit Eurovisioonil esindavat Birgit Õigemeelt, kelle kolm õpilast ” Hobitoast” kontserdil üles astuvad. Birgit laseb samuti oma häälel “Kuukiigutuse”albumil kõlada.

Projekti algatajateks ja elluviijateks on noortegrupi liikmed ise. Nii plaadil kui ka kontserdil astuvad üles Merit ja Märten Männiste, Tiina Adamson, Peter Põder, Kairi Õigemeel, Marelle Suurmäe, Mait Rõõmus, Maarja Sert, Maiu Kant, Lauri Pesur, Hanna Kristiina Liht, Lisa-Marie Silbaum, Rea Kõiv, Steffi Viita ja Merilin Männik.

Bändina on laval Martin Heinla- Cajon, Maarja Paju- Klaver, Peter Põder- Kitarr, Sten Suurmäe- Bass, Karl Helmeste- Trummid, Robert Loigom- Trummid, Hardo Hansar-Kitarr, Merit Männiste- Viiul ja Aime Mäesalu- Klaver.

Kontserdi vahetekstid on teinud Tea Raudsep. Kohila kontserdil on õhtujuhiks mustkunstnik Meelis Kubo, kes oli ka Eesti Muusikaauhindade galal Iris Vesiku lavaliste efektide looja.
Jätka lugemist »

Raplas viiakse läbi koolitus “Külakroonikate koostamine”

Tere, austatud, külavanemad, MTÜ eestvedajad ja tulevased MTÜ-de loojad või lihtsalt aktiivsed inimesed! Austatud omavalitsuste lehtede toimetajad ja kodulehekülgede moderaatorid, head kultuuritöötajad!

MTÜ Raplamaa Külade Liit palub Teid osalema 29. jaanuaril algusega kell 10 Rapla Maavalitsuse II korruse saalis koolitusel ”KÜLAKROONIKATE KOOSTAMINE”.

Koolitus annab teadmisi nii küla-, organisatsiooni- kui perekroonika koostamiseks. Koolituse viib läbi Liikumine Kodukant Koolituskeskuse koolitaja Egon Mets. Koolitusele palun kaasa võtta 2 eurot omaosaluse tasu. Palun koolitusel osalemisest kindlasti teada anda hiljemalt 25. jaanuariks e-postiaadressil kalfanne@gmail.com või telefonidel +372 5646 5874 ja +372 5361 1901.

Registreerumine on vajalik kohvipauside ja lõunasöögi tellimiseks.

Tule palun ise ja teavita teisi.

Koolituse läbiviimist toetab Raplamaa Partnerluskogu läbi LEADER programmi.

Käru tuletõrje tähistab 100 aastapäeva

Laupäeval, 27. oktoobril, tähistavad Käru vallavalitsus ja Lääne päästekeskus Käru organiseeritud tuletõrje 100 aasta juubelit, Raplamaal tegutsevatest päästeüksustest on Käru tuletõrjest vanem vaid Rapla.

Toosikannu puhkekeskuses peetaval pidulikul seminaril austatakse Käru elanikke, kes on tulevalvel olnud juba viiekümnendatest aastatest.

Üritusel demonstreeritakse poole sajandi tagust tulekustutustehnikat ja -varustust ning näidatakse ajaloolisi tuletõrjefilme.

Käru vabatahtliku tuletõrjeseltsi juhatuse liige ja Käru vallavanem Elari Hiis ütles, et väikese kogukonna jaoks on tuletõrje olemasolu elulise tähtsusega. „Raskes olukorras saabki kõigepealt loota kogukonna liikmetele,” lisas Hiis.

Tänane Käru päästekomando on osa pääste turvavõrgustikust Raplamaal, mille moodustavad neli kutselist komandot ja 12 vabatahtlikku päästeüksust.

Lääne päästekeskuse Raplamaa päästepiirkonna poolt on Käru tuletõrje juubeliks valminud ka lühifilm, mida saad vaadata aadressilt www.ligimesekaitseks.tv/karu-tuletorje-100/<http://www.ligimesekaitseks.tv/karu-tuletorje-100/>

Evelin Trink

Pildil Käru tuletõrjujad. Foto: Käru Vallaleht

Vot selle pärast ma Rapla linna armastangi

Rapla Kultuurikeskus kuulutas välja laste- ja noorte fotokonkursi „Vot selle pärast ma Rapla linna armastangi”. Konkurss korraldatakse Rapla linna 19. sünnipäeva raames ja kestab 21. augustist kuni 24. septembrini. Üldvõitja saab autasustatud 6. oktoobri õhtul Rapla linna sünnipäeva tähistamisel, linna promenaadil. Erilisemad tööd pannakse näituseks elama Rapla Kultuurikeskusesse.

Ootame osalejaid eelkooliealistest keskkooli lõpetajateni. Ootame pildistatud hetki sellest, miks on Rapla maailma parim paik, kus elada.
Kõik tööd tuleb varustada pildistaja andmetega (nimi, vanus, kool/klass või lasteaed ning kontaktandmed). Fotode/piltide saatmiseks on kolm võimalust:
1. Saata e-posti aadressile: piia.poder@raplakultuur.ee
2. Saata postiga: Rapla Kultuurikeskus, Tallinna mnt 17A, Rapla. Ümbrikule lisada märgusõna „Rapla linna sünnipäev”
3. Tuua ise Rapla Kultuurikeskusesse administraatorite ruumi, mis asub esimesel korrusel.
Piia Põder

Doonoritelgid saabuvad Raplasse

Doonoritelgid ootavad vereloovutajaid 6. augustil k 12-18 ja 7. augustil k 11-17 Rapla kultuurikeskuse juures.  “Doonoritelki on heateole oodatud nii korduvloovutajad kui ka esmadoonorid. Paljude püsidoonorite esimene vereloovutamise kogemus pärineb just doonoritelgist ja nii saab suvisest spontaansest sammust algus korduvatele heategudele. Abivajajate jaoks on vereannetus hindamatu tähtsusega,” ütles doonoritelkide projekti eestvedaja, verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp pressiteates.

Möödunud aastal käis Raplas doonoritelkides verd loovutamas 215 inimest, kellest esmaseid doonoreid oli 28. Rapla doonoritelt koguti üle 96 liitri verd.
“Püsidoonorid saavad juba eelnevalt täita küsimustiku e-Doonori andmebaasis, esmadoonoritel tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument. Vereloovutusele eelnevatel päevadel soovitame tarbida rohkelt vett või mahla ja süüa korralikult, kuid eelistada väherasvast toitu,” lisas Ülo Lomp.
Reisikorraldaja Goadventure loosib kõigi juulis ja augustis doonoritelkides verd loovutanud doonorite vahel välja eksklusiivse nädalase puhkusereisi kahele Türki.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti Kaitseväe ühisprojektina korraldatavad doonoritelkide suvine ringreis toimub tänavu kuuendat korda.
Jätka lugemist »

Laupäeval saab alguse XX Rapla kirikumuusika festival

Mikk Üleoja. Foto: Piia Ruber

7. – 20. juulini astub Raplamaa suuremates ja väiksemates kirikutes üles suur hulk väljapaistvaid Eesti muusikuid, kes esitavad eelkõige klassikalist muusikat – teiste seas näiteks Siiri Sisask ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Tänavu juba 20ndat korda toimuva Rapla kirikumuusika festivali eestvedajaks on Pille Lille Muusikute Fond.

„Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ning piirkonna väiksemates Juuru, Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,“ rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. „Esinejate seas on näiteks Eesti rahva südameid võitnud lauljatar Siiri Sisask, kes astub üles 7ndal juulil. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb 11ndal juulil hingestatud a capella kavaga. Ning 13. juulil on palutud luulepärle esitama armastatud näitleja Guido Kangur, kes astub üles koos tuntud jazz-muusikute Jaak Lutsoja, Taavo Remmeli ja Oleg Pissarenkoga.“

Ansamblitest saab festivalil kulda üht Eesti sakraalseimat vokaalmuusika ansamblit Heinavanker (19.07) ning kammermuusika triot koosseisus Sigrid Kuulmann, Johanna Vahermägi ja Andreas Lend (10.07). Organistidest astub koostöös Juuru Orelifestivaliga üles Soome organist Ville Urponeni (8.07) ning Rapla kihelkonna päevadega koostöös Jaanus Torrimi ja Hille Poroson (22.07).
Jätka lugemist »

7.juulil algab Rapla Kirikumuusika juubelifestival

Rapla Kirikumuusika Festival sai alguse 1993. aastal koostöös Soome kirikumuusikutega. Festivali eesmärgiks on maailma rikkaliku vaimuliku muusikapärandi tutvustamine. Rapla muusikasõbrad ja külalised on nende aastate jooksul saanud kuulda mitmeid suurvorme (G. F. Händel “Messias” ja “Belsatsar”, F. J. Haydn “Loomine”, J. S. Bach “Johannese passioon” ja “Missa h-moll”, M. Reger “Psalm 100″, A. Dvorak “Missa D-duur” jne). Festivali üheks tipphetkeks on olnud Enn Võrgu oratooriumi “Valvake” esiettekanne helilooja 100. sünniaastapäeva puhul aastal 2005.

1997. aastast väljus festival Rapla Maarja-Magdaleena kiriku müüride vahelt ning professionaalsel tasemel muusika on kõlanud ka maakonna kõige väiksemates külakirikutes. Mitmel aastal ulatus Rapla festivali haare teistesse Eesti linnadesse ja maakondadesse. Lisaks kirikutele on toimunud kammerlikke festivalikontserte ka Eestimaa kaunites mõisates.

Rapla Kirikumuusika Festivalil on üles astunud enamus eesti muusikaeliidist ning välisesinejaid Suurbritanniast Jaapanini. Festivali on toetanud Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Rapla vald ja paljud teised. Alates 2010. aastast on festivali kunstiliseks juhiks Pille Lill ning korraldajaks PLMF.

Sel aastal tähistab festival oma XX aastapäeva , kus astuvad üles mitmed erinevad ja head muusikud. Loe lähemalt http://kmf.eelkrapla.ee 

Rapla valla I külade kokkutulek toimub 9. juunil Oela külaplatsil

Kell 14.30 kogunemine Oela mänguväljakul, ekspositsioon. Kultuuriprogramm, esineb Kodila näitetrupp etendusega „Tulnukad“. Võistlused külade vahel. Töötoad.  Külasupp.  Ristsõnavõistlus. Tantsuks ansambel Spido Sõbrad. Külade kokkutulekule on oodatud kõik Rapla valla külad kuni 10-liikmelise esindusega.

Võrumaalt on kutsutud osalema MTÜ Vastseliina Külade Ühenduse delegatsioon.

Info ja registreerimine telefonil 528 4090 või e-posti aadressil ylle.ryyson@tervis.ee (Ülle Rüüson).

Raplas algab täna õpimess

Täna kell 14 avatakse Rapla Kultuurikeskuses õpimess “Rapla rada 2012″ , kus tutvustatakse Raplamaa noortele edasiõppimisvõimalusi nii gümnaasiumites, kutseõppeasutustes kui ka kõrgkoolides.

Messil osalevad kõik maakonna gümnaasiumid, kuus ametikooli üle Eesti. Oma esitlustega on kohal ka kaheksa kõrgkooli.
Et huviline paremini kohale jõuaks, on korraldajad liikuma pannud eribussid liinidel  Vigala-Märjamaa-Rapla-Märjamaa ning Kohila-Juuru-Rapla-Juuru-Kohila.

Vaata tutvustavat videot ka siit:  http://www.youtube.com/watch?v=pK4RC9oDipc

Edelaraudtee avas Rapla rongijaamas ainulaadse infotabloo

Rapla raudteejaamahoone.

Edelaraudtee avas Eestis ainulaadse GPS-süsteemil põhineva infotabloode lahenduse, mis edastab iga rongijaama ja peatuspunkti kohta kohapõhist teavet nii veebis kui infoekraanidel. Füüsilisel kujul on infoekraan väljas Rapla rongijaamas.

Nüüdsest saavad reisijad vaadata konkreetse jaama infotablood igast internetiühendusega arvutist ning mobiilist. Infotabloodel on näha peatselt jaama saabuvate ning väljuvate reiside number ja marsruut, saabumise ja väljumise aeg, kas sõit kulgeb plaanikohaselt või rongi kaugus jaamast. Lisaks võimaldab lahendus kuvada operatiivinfot. Veebis on info kõigi peatuste kohta kättesaadav kujul edel.ee/peatuse nimi, näiteks edel.ee/rapla või edel.ee/parnu. Füüsilisel kujul on infoekraanid paigaldatud seni Rapla, Viljandi, Türi ning Tallinna Balti jaama. Edaspidi on plaanis infoekraane üles panna ka teistesse jaamadesse.

Veebruari lõpuni on Rütmani galeriis Vladimir Baciu maalinäitus

Veel viimased päevad veebruari lõpuni on Rütmani galeriis võimalus vaadata Vladimir Baciu maale.

Rütmani galerii on suurepärase asukohaga Rapla südames, Rapla Kultuurikeskuse ja Postimaja vahel tegutsenud juba aastast 2006. Ruum on ühendatud “GALERII” kohvikuga, seega kunsti nautimise kõrval saab kohvi juua ja einet võtta.

Galerii on avatud
E-R 9.00-20.00
L-P 11.00-17.00

Olete oodatud kunsti nautima!