Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2017
E T K N R L P
« sept    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Täiendavaid märkmeid ühest päevast Rapla vallas

Tänase kuuenda looga saab tõmmata joone alla avaldatud artiklitele, milles on püütud anda ülevaadet Külauudiste portaali 7. juuli täispikast külastuspäevast Rapla valda, mis sai teoks Elroni algatusel ja vallavalitsuse kutsel.

Rapla Foto Aare Hindremäe

Rapla. Foto: Aare Hindremäe

Ajaloohõngulises Rapla kesklinnas paikneb kaunilt ja nüüdisaegselt uuendatud paekivimaja, kus loob õdusa õhkkonna Pargi Resto. Vestluskaaslasteks Rapla vallavalitsuse kultuurinõunik Rita Triinu Peussa ja avalike suhete spetsialist Anneli Pärna, kes oli kogu päeva toredasti meie tulekuks ette valmistanud.

Rita Triinu: Rapla elu on koostööprojektne omavalitsuse, kultuurikeskuse ja erinevate mittetulundusorganisatsioonidega. Palju toimub laulu-, tantsu- ja muid kultuurisündmusi ja kontserte. Tänavu oli muidugi hästi vahva märtsi algul valla 125. sünnipäeva tähistamine. Esimest korda Rapla valla ajaloos toimus suur avalik sünnipäeva pidu.

Jätka lugemist »

Tõnis Tõnisson: oleme kõige suurema lugejaskonnaga Kesk-Eesti ajaleht

7. juulil kohtus Külauudiste reporter Raplamaa Sõnumid peatoimetaja Tõnis Tõnissoniga, kes rääkis pea veerandsajandi pikkuse ajalooga lehe eduloost tänasesse päeva ja tegi pisut mureliku vaate ka tulevikku.

Tõnis Tõnisson ja Ulvi Blande Foto Urmas Saard

Tõnis Tõnisson ja Ulvi Blande. Foto: Urmas Saard

Ilma endisaegse rajoonilehe taagata ajaleht hakkas Raplas ilmuma 1992. aastal, alguses nimetusega Nädaline, kuid aastast 1996 sai nimeks Raplamaa Sõnumid. Olete väljaande peatoimetaja lehe asutamisest saadik. 2010. a iseseisvuspäeva eel pälvisite kodumaakonna tippauhinna „Rapla redel“ laureaadi nimetuse. Tänavu kevadel arvati teid ühena Eesti Ajalehtede Liidu poolt esimest korda väljaantava elutöö preemia nominendiks. Tunnustusi ei jagata niisama.

Tõnis Tõnisson: Maakonna leht Ühistöö tuli täiesti ootamatult ’91. aasta lõpus munitsipaliseerida. Me olime juba natuke vabadust tunda saanud ja otsustasime, et kellegi alluvuses ei jätka ja teeme oma lehe. See asi ei olnud nii lihtne. Oleksime ette teadnud, kui keeruline saab kõik olema, siis oleksime võibolla pikemalt mõelnud, aga tarkus tuleb ikka tagantjärgi. Nii hakkasime ’92. aastal pikkamööda tegutsema. Tagantjärgi on üsna kummaline vaadata, mis välja kukkus. Mõtlesin, kui täpselt 25 aastat lehe tegemist täis saab, siis mina lõpetan.

Jätka lugemist »

Pildikesi Kodila küladest ilma külasid külastamata

Kodila? Ulvi Blande tõuseb laua äärest ja tuleb maakaardiga lähemale. Ta asetab näpu Rapla linnast loode suunal asuvale täpikesele. Maastikul võib kahe asumi omavaheline kaugus olla umbes kümmekond kilomeetrit.

Ulvi Blande Foto Siim Solman

Ulvi Blande. Foto: Siim Solman

Mitte kaugel Varbolast

„Meie Kodila naaberküla on Oela,“ rõhutab Ulvi. Näpp liigub kaardil edasi lähestikku asuvatele Palamulla ja Kelba küladele, ka Raka ning Tõrma peale. Kõiki neid samasse piirkonda kuuluvaid tillukesi asundusi kutsutakse üldisemalt Kodila küladeks. Kodilast mitte kaugel, otse lääne suunal märkan ka Varbola nimetust. Ester Kulagina kirjutab Kodila külade aja- ja kultuuriloost raamatus „Läbi aegade ja inimeste“ sellestki, et Kodila piirkonnas leidub mitmeid vanu sõjateid, mis lisab mõistagi põnevust nimetatud paikkonnaga lähemat tutvust tehes. Kulagina hinnangul aitasid ilmselt Kodila kandi külade elanikud ühte võimsaimat muinasehitist, Varbola maalinna, rajada. Muitsete sõjaretkede ajal olevat lähikonnast pagetud Varbolasse varjule. Üle raba ehitatud tammepakkudest tee oli kõigest 5 km pikkune. Soorada on metsasihina marjulistele tänini kasutatav. Maanteed pidi on Kodila ja Varbola vahemaa ligikaudu neli korda pikem.

Jätka lugemist »

Seda Öökulli järve tahaks küll näha

Mõned päevad hiljem pärast Valtu külaga tutvumist bussiga ühest linnast teise sõites juhtus istuma minu kõrvalistmele hea tuttav. Värsked muljed alles meeles, rääkisin Annele oma käigust Puraviku sepikotta ja Öökulli järve äärde – kohtadest, millest meist kumbki polnud varem midagi kuulnud.

Valtu külas asuv Puraviku veski Foto Urmas Saard

Raplamaal Valtu külas asuv Puraviku veski. Foto: Urmas Saard

Kui teatasin, et Öökulli järve on toodud 21 valgeamuuri, kelle pikkus võib ulatuda meetrini ja kaal mõnede allikate väitel paarikümne aasta vanuselt kuni 42 kilogrammini, läks vestlus juba päris põnevaks ja Anne soovis kohe esimesel võimalusel reisida puhta liivaga järverannale sealset Öökulli imetlema. Vaevalt ise nii osav jutleja olen, et suudaks juba mõne lausega ärgitada daami tundmatusse kohta reisima. Küllap siis ikka Valtus midagi sellist leidub, mis isegi ilma nägemata hakkab magnetina mõjuma.

Veski paistab kaugelt üle põldude

Nagu hoolsamad Külauudiste lugejad aimavad, sai ka Valtu külastamine teoks Elroni ja Rapla vallavalitsuse ühisel kutsel. Valtu teedel oli teejuhiks raplamaa.ee portaali toimetaja Jaune Jõenurm, kes esmalt viis Puraviku sepikotta. Raua tagumiseks on valitud veidi tavatu rajatis. Paarsada aastat tagasi ehitatud kuuekorruseline paekivist hollandi tüüpi tuulik oli ju algselt mõeldud ikka jahvatamiseks. Kuid veskitöö lõppes 80 aastat tagasi.

Jätka lugemist »

Uuskülas asub Eesti ainus korstenmonument ja palju muudki huviväärset

Külauudised jätkab lubatud viisil Rapla valla tutvustamist Uuskülas, kus teejuhiks oli külavanem Armar Paidla.

Armar Paidla Foto Urmas Saard

Armar Paidla. Foto: Urmas Saard

Kogu eelmise nädala kutsus Elron koostöös kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega reisima Raplasse, millest huvitus ka Külauudiste veebileht. Ühest paljudest peatustest avanes hea võimalus näha plahvatuslikult kasvavat ja kultuurilooliselt rikast Uusküla. Tunnikese pikkune pilguheit ei suutnud anda täit ülevaadet. Ka terve päev jäänuks väheseks, aga ometi saime täiesti piisavalt teadmisi selleks, et äratada selle koha vastu hoopis suuremat huvi. Tõsiseltvõetava koduloolasena on Armar Paidla väga innukalt uurinud oma küla ajalugu ja elab tulihingeliselt kaasa ka kõigile praegustele kodukandi tegemistele. Täienduseks kiirkäigul läbi küla sõitmisele kinkis ta juba kohtumise algul enda koostatud paarisaja leheküljelise raamatu „Uusküla elu 1409-2009“, mis paotab ukse väikese maakoha kuuesaja aasta pikkuse ajaloo tunnetamiseks. Lisaks kolm korda mahukama raamatu oma isast: „Uuriv eluviis: Arvi Paidla“. Üldse on Armarilt endalt ilmunud 6 raamatut, aga kirjastajana toimetanud trükki 60 raamatut. Teiste hulgas ka raamatud Pärnumaast: Jõulumaa ja Kaansoo elust.

Jätka lugemist »

Päev tulevases korvpalli pealinnas

Heinakuu käesoleva nädala kõigil päevadel on Elron ühiselt kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega kutsunud sõitma rongiga Raplasse. Üleskutsest huvitus ka Külauudiste veebileht. Koostöös Elroniga valmistas Rapla vallavalitsus 7. juuliks peaasjalikult Külauudiste huvidest lähtuva hästi läbimõeldud päevakava, mis andis sisuka ülevaate linna ja lähema ümbruse mitmete külade eeskujulikust elukorraldusest. Päeva lõppedes toimus kohtumine Raplamaa Sõnumid peatoimetajaga.

FLIRT andis meeldiva kogemuse

Rongiga Raplasse Foto Kärt Saard

Rongiga Raplasse. Foto: Kärt Saard

Külauudiste Pärnumaa reporter ja fotograaf astusid Pärnus Papiniidu perroonilt rongile 07:31. Siin on Stadler FLIRT (Fast Light Innovative Regional Train ehk maakeelselt ‘kiire kerge uuenduslik regionaalrong’) peatunud reisijate viimiseks ja toomiseks juba alates 2014. aasta esimesest päevast. Kummalisel kombel tegime meie oma esimese reisi selle rongiga alles rohkem kui poolteist aastat pärast porgandvärvi diiselrongide liikuma hakkamist – kuigi põnevust tekitav huvi oli päris ammu küpsenud. Võrreldes vanade raudruunadega jääb sõna ‘uuenduslik’ selle reisirongi kirjeldamisel väga kahvatuks. Tuleb tunnistada, et FLIRT parandas kogu päevaks (tegelikult kauemakski) olulisel määral enesetunnet teadmisega, et kõigil riigisisestel raudteedel liiguvad üksnes säärased moodsad reisirongid.

Täpselt tund ja 20 minutit pärast sõidu algust astusime esmakordselt Rapla perroonile. Üllatusime, et peatus asub nõnda kaugel kesklinnast, aga päev andis sellelegi küsimusele ammendava vastuse.

Jätka lugemist »

Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma.

Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust,  praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, millele tuleviku omavalitsus vastama peab, nõnda sõnas riigihalduse minister Arto Aas. See on juba teada: vähemalt 5000 elanikku

Kõigepealt said sõna pindalalt Eesti suurima valla esindajad Urmas Kristal ja Triin Matsalu. Ühineti aastal 2002. Liideti kolm omavalitsust: Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vigala osales ka läbirääkimistel, kuid soovis iseseisva vallana jätkamist. Lisan, jälgides ühiskonnas ja piirkonnas toimuvaid muudatusi ning rahvastiku olulist vähenemist Vigalas, siis allakirjutajana ja läbirääkimistel osalejana leian, et nüüd 13 aastat hiljem oleksime ühinenuna elanikkonnale suutnud  paremini mitmeid teenuseid pakkuda. Ühinemisplussideks loovad Märjamaa vallas mitmeid  investeeringuid, kasvõi kultuurimajasse, milles peame nõu. Teisalt pärast ühinemist aktiviseerus ka külade liikumine.

Jätka lugemist »

Riigigümnaasiumid Raplamaal ja Viimsi vallas alustavad 2018. aastal

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnutsi võttis riik endale kohustuse avada aastaks 2020 riigigümnaasiumid kõikides maakonnakeskustes. Raplasse ja Viimsisse rajatavate koolidega suureneb maakondlike riigigümnaasiumide arv kolmeteistkümneni. Viimsis ehitatakse riigigümnaasiumi tarbeks Haabneeme alevikku Tammepõllu tee äärde uus hoone. Raplas hakkab riigigümnaasium tegutsema Kooli tänav 8 hetkel tühjalt seisvas koolimajas, millele lisandub juurdeehitus. Mõlema hoone ehitust korraldab Riigi Kinnisvara AS, rahastavad Eesti riik ning Euroopa Regionaalarengu Fond.

Raplas asutakse ajaloolises koolimajas. Rapla Ühisgümnaasiumi, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi ja Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi baasil luuakse riigigümnaasium, mille juures saab haridust omandada ka mittestatsionaarses vormis. Käesoleval õppeaastal on Raplas 305 gümnasisti- ehk 10.–12. klassi õpilast, kellele lisanduvad 147 õpilast mittestatsionaarses õppes. Tulevasse riigigümnaasiumisse on planeeritud 360 õppekohta. Õpilaste arv Raplas väheneb, 2018. aastaks 10. klassi jõudvaid ehk täna veel 6. klassis õppivaid noori on Raplas praegu 109.

Haabneemes töötav Viimsi Gümnaasium jätkab pärast riigigümnaasiumi starti põhikoolina. Rajatavas riigigümnaasiumis on planeeritud õppekohad 540 õpilasele. Käesoleval õppeaastal on Viimsis 196 10-12. klassi õpilast, kuid õpilaste arv Viimsi vallas on viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud, näiteks on 2018. aastaks kümnendasse klassi jõudvaid lapsi ehk praeguseid 6. klassi õpilasi täna Viimsis 192 ehk pea sama palju kui praegu kõiki gümnasiste kokku.

Loodavate riigigümnaasiumide eesmärk on pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiharidust mitte ainult Viimsi ja Rapla, vaid ka kogu Harju- ja Raplamaa noortele.

Loodusõhtu “Linnalinnud – muhedad naabrid või tüütu nuhtlus?“

Neljapäeval, 28. novembril kell 17.30 toimub Rapla Maavalitsuse saalis (Tallinna mnt 14) loodusõhtu „Linnalinnud – muhedad naabrid või tüütu nuhtlus?“ Külas on ornitoloog Aarne Tuule.

Linnalindudele pühendatud õhtul tuleb jutuks, miks mõned linnuliigid linna elama tulevad, kuidas nad linnaeluga kohanevad ja miks nad inimestega pahuksisse lähevad. Loodusõhtul saab teada, milliseid probleeme linnud linnas põhjustavad ja kuidas on linnumuresid lahendatud Eesti lennujaamades ja suuremates linnades. Sügisele omaselt räägitakse ka lindude talvisest toitmisest.

Osalemine on tasuta. Loodusõhtut toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info ja registreerumine: Imbi Kõiv, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, e-post Imbi.koiv@keskkonnaamet.ee , tel 5328 5846.

Raplas viiakse läbi koolitus “Külakroonikate koostamine”

Tere, austatud, külavanemad, MTÜ eestvedajad ja tulevased MTÜ-de loojad või lihtsalt aktiivsed inimesed! Austatud omavalitsuste lehtede toimetajad ja kodulehekülgede moderaatorid, head kultuuritöötajad!

MTÜ Raplamaa Külade Liit palub Teid osalema 29. jaanuaril algusega kell 10 Rapla Maavalitsuse II korruse saalis koolitusel ”KÜLAKROONIKATE KOOSTAMINE”.

Koolitus annab teadmisi nii küla-, organisatsiooni- kui perekroonika koostamiseks. Koolituse viib läbi Liikumine Kodukant Koolituskeskuse koolitaja Egon Mets. Koolitusele palun kaasa võtta 2 eurot omaosaluse tasu. Palun koolitusel osalemisest kindlasti teada anda hiljemalt 25. jaanuariks e-postiaadressil kalfanne@gmail.com või telefonidel +372 5646 5874 ja +372 5361 1901.

Registreerumine on vajalik kohvipauside ja lõunasöögi tellimiseks.

Tule palun ise ja teavita teisi.

Koolituse läbiviimist toetab Raplamaa Partnerluskogu läbi LEADER programmi.

Raplamaa kogukonna pärlitena tunnustati Urve ja Valter Uusbergi perekonda

Urve ja Valter Uusberg.

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas eile koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Raplamaal esile tõstetud Urve ja Valter Uusbergi perekonda Rapla vallast.

Urve ja Valter Uusbergi perekond pälvis tunnustuse tänu pikaajalisele panustamisele kogukonna kultuuriellu ning noorte innustamisele tegelema teatri ja muusikaga. Uusbergide peres on üles kasvanud kolm last, kes on kõik sarnaselt oma vanematele aktiivsed ühiskonnaliikmed. Pereema Urve on Rapla usaldustelefoni algataja, Riinimanda kooride looja, psühholoog ja muusikaõpetaja. Pereisa Valter on aastaid vedanud Rapla teatrielu. Poeg Uku on lavastaja ja näitleja, Pärt väga omanäoline helilooja ja koorijuht (kammerkoor Head Ööd Vend) ning Andero psühholoog ja õppejõud Tartu Ülikoolis.

Pere tegevus on Raplas olnud tuntav ja teatud aastakümneid ning väikese kogukonna jaoks hindamatu. Uusbergide juhendatud laulukoorides on suureks kasvanud põlvkonnajagu muusikat armastavaid ja musitseerivaid noori.

Eesti külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi “Kogukonna pärl” eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Rapla valla I külade kokkutulek toimub 9. juunil Oela külaplatsil

Kell 14.30 kogunemine Oela mänguväljakul, ekspositsioon. Kultuuriprogramm, esineb Kodila näitetrupp etendusega „Tulnukad“. Võistlused külade vahel. Töötoad.  Külasupp.  Ristsõnavõistlus. Tantsuks ansambel Spido Sõbrad. Külade kokkutulekule on oodatud kõik Rapla valla külad kuni 10-liikmelise esindusega.

Võrumaalt on kutsutud osalema MTÜ Vastseliina Külade Ühenduse delegatsioon.

Info ja registreerimine telefonil 528 4090 või e-posti aadressil ylle.ryyson@tervis.ee (Ülle Rüüson).

Koolitus Raplas “Metsaomanik ja maksud”

Neljapäeval, 5. jaanuaril kella 10-13 toimub Rapla maavalitsuse suures saalis (Tallinna mnt 14) metsaomanikele koolitus „Metsaomanik ja maksud.“

Koolitusel räägitakse füüsilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisest metsamaterjali ja kasvava metsa raieõiguse müügil jt õigusaktidest metsa maksustamisel ning antakse selgitusi tulude deklareerimise ja kulude mahaarvamise reeglite osas.

Lisainfo: Evelin Huul, Erametsakeskuse koolitusspetsialist, tel 683 6066, e-post evelin.huul@eramets.ee.

Rapla pisikesed korvpallurid pidasid jõulupidu koos meistriliiga meestega

Rapla Korvpallikooli kasvandikel on see eelis teiste noorte ees Eestis, et klubipüramiidi tipuks on Meistriliiga võistkond. Eeskujud, kelle järgi joonduda ja kelle jalajälgedes astuda, on klubiga tihedalt seotud ka väljaspool treeninguid ja mänge!

Kolmapäeval peeti ühine sportlik jõuluüritus, kus Piimameister Ottot/Rapla mehed tegid kaasa teatevõistlustes ja mängudes ning jagasid siis hoolsaimatele trenniskäijatele auhindu. Tegemist on tunnustusega, mida jagatakse kaks korda aastas ja millega tuuakse esile need poisid ja tüdrukud, kes ilma mõjuva põhjuseta kunagi trennist ei puudu!

Rõõmsaid jõule kõigile meie poolehoidjatele!

Rapla Korvpallikool

Allikas: Raplamaa.ee

Rapla Maavalitsuse fuajees Arvi Andersoni maalinäitus “Iroonia jälle”

Rapla Maavalitsuse fuajees avati 2. detsembril 2011
Arvi Andersoni maalinäitus “Iroonia jälle”.

Näitus jääb avatuks jaanuari alguseni.

Raplamaal algab kõhutantsutreeningute uus hooaeg

Raplas õpetatakse kõhutantsu alates 2005. aastast. Ka sel aastal on võimalik seda kaunist ja kasulikku liikumist proovida kõigil soovijatel. Algajate treeningud hakkavad toimuma erinevates kohtades – Raplas, Kohilas ja Valtu klubis.

Rapla Ühisgümnaasiumi aeroobikasaalis toimuvad treeningud kolmapäeviti alates 14. septembrist kell 17.30 ja 19.30.

ESIMENE TREENING ON TUTVUMISEKS TASUTA!

Naistele lisab kõhutantsuga tegelemine nõtkust ja naiselikkust. Ka vanemaealistel daamidel aitab kõhutants end paremini tunda. Mida rohkem keha liigub ja mida plastilisem see on, seda kaugemale lükkuvad luustikus tekkivad muutused: kangeks jääv selg, soolade ladestumine organismi jms. Naised on leevendust saanud seljaradikuliidile, kaelaradikuliidile, õlavalule (“Naistemaailm”, sept 2008).

Raplas toimuvad treeningud ka vanematele daamidele – teisipäeviti kell 17.30 alates 20. septembrist. Eelmise aasta treening näitas, et rahulik liikumine sobis ka üle 60-aastastele. Tantsul on teraapiline mõju kehale ja vaimule. Tants vabastab kehasse kogunenud pinged.

Lisainfo www.tantsud.ee

Rapla Kirikumuusika Festival toimub tänavu
14. kuni 24. juulini

Rapla Kirikumuusika Festival sai alguse 1993. aastal. Koostöös soome kirikumuusikutega üles ehitatud festivali eesmärgiks on maailma rikkaliku vaimuliku muusikapärandi tutvustamine. Kahe torniga avar ja kaunis ning suurepärase akustikaga Rapla Maarja-Magdaleena kirik on nagu loodud väga eripalgelise muusika esitamiseks. Rapla rahvas ja külalised on nende aastate jooksul saanud kuulda mitmeid suurvorme (G. F. Händel − oratooriumid Messias ja Belsatsar, F. J. Haydn − oratoorium Loomine, J. S. Bach − Johannese passioon ja Missa h-moll, M. Reger − Psalm 100 jne). Rapla Kirikumuusika Festivali üheks tipphetkeks on olnud Enn Võrgu oratooriumi ”Valvake” esiettekanne helilooja 100. sünniaastapäeva puhul aastal 2005. Vaba sissepääsuga on kontsert 10. juulil Juuru kirikus.
1997. aastast väljus festival Rapla kiriku müüride vahelt ning professionaalsel tasemel vaimulik muusika on kõlanud ka maakonna kõige väiksemates külakirikutes. Mitmel aastal ulatus Rapla festivali haare teistesse Eesti linnadesse ja maakondadesse. Lisaks kirikutele on toimunud kammerlikke festivalikontserte ka meie kaunites mõisates.

Rapla linnapilti kaunistavad noorkunstnike tehtud hiigelmunad

 

 Raplas on saanud juba toredaks traditsiooniks, et Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse noorte ülestõusmispühade eel maalitud pühademunad riputatakse linnatänavatele üles, et Raplat rõõmsamaks muuta. Sel korral valmistas pühademune pea 20 noort

Munad jäävad puude otsa üheks nädalaks.

Siiri Sisask avas Raplas taaskasutuskeskuse

Siiri Sisask. Foto: tostamaa.ee

Muusik Siiri Sisaski eestvedamisel avas MTÜ Saagu Valgus Raplas aadressil Mahlamäe 10 heategevusliku taaskasutuskeskuse “Saagu Valgus”.

Tegevuse eesmärk on aidata vaesuses elavaid peresid ning eriline tähelepanu kuulub niisugustes peredes kasvavatele lastele. Heategevuslik taaskasutuskeskus „Saagu Valgus“ tutvustab oma tegevust järgmiselt:

Meie kauplus tähendab seda, et meile annetatud kõrge kvaliteediga ja uhkemad riided ning jalanõud me müüme eesmärgiga koguda raha, millest aidata tasuda puuduses elavate laste osavõtud huviringidest, ekskursioonidest, sporditrennidest jms. Raha peredele kätte ei jagata vaid aitame tasuda arved, mida on võimalik kontrollida – see on üks põhimõtetest, millest meie fond abi andmisel alati lähtunud on. Arvete tasumise osas teeme koostööd koolide ja kohalike omavalitsustega.

Meie ladu tähendab seda, et anname raskustesse sattunud peredele ka esemelist abi ning jagame annetatud esemeid tasuta. Jätka lugemist »

Raplamaal algab noortekoolitus “Miks ma mida teen 2011″

SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus korraldab 4.-7. aprillini projekti „Miks Ma Mida Teen 2011?!” raames neljas Rapla maakonna gümnaasiumis (Rapla Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Kohila Gümnaasium, Märjamaa Gümnaasium) õpitoad 10. ja 11. klassidele, et aidata noortel tulevikus paremini töökohta valida, anda teadmisi majanduslikust mõtlemisest ning ettevõtlusest.

Lisaks toimuvad avatud noortekeskustes loovustreener Harald Lepisku unistuste ja eesmärkide töötoad. Üritusest saavad osa ka Juuru ja Järvakandi noored. Karjääri-ja õpitubades tegeletakse nii erinevate oskuste treenimise (esimene tööintervjuu, esinemis-ja näitlemisoskused, ettevõtluse alustega tegelemine, inspiratsiooni ja loovuse edendamine) kui ka  teadlikkuse tõstmisega sellistel teemadel nagu välismaal õppimine ja töötamine ning noorte aktiivne osalus ja kaasamine.
Töötubasid viivad läbi MTÜ Noored Ise, Raplamaa Noortekogu noored, loovustreener Harald Lepisk, SA Raplamaa Arendus-ja EttevõtluskeskusSA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskus ning MTÜ AIESEC

Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.

Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. ”Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Jätka lugemist »

Raplas näeb kondiportselanist tööde näitust

Rapla Keskraamatukogus avati eile kunstnik Merike Halliku isiknäitus “Teekond”. Näitus on kunstniku käesoleva hetke loominguline ülevaade ja kajastab kunstnikuna teekonna keskpunkti jõudmist ja autori viimase viie aasta seotust Raplamaaga eelkõige õpetaja ja kunstnikuna.

Tööd on teostatud suures osas kondiportselanis, kuid kasutatud on ka kõva portselani ning lisaks kõrgkuumussavi. Välja on pandud muuhulgas tööd, mis olid eksponeeritud 2009. aasta isiknäitusel Horvaatias. Samuti eksponeeritakse Kohilas valminud suurevormilisi töid.

Merike Halliku  sõnul on elu teekond, mis seotud meie ette kerkivate raskustega, nende ületamisega ja jõudmisega järgmisesse punkti. “Kuidas teekonda läbida, see sõltub nii inimesest endast. Teekonnal kohatud inimesed jätavad jälje ja tihtipeale saadetakse teele häid soove nii oma sõpradele kauge maa taha kui ka uutele tuttavatele,” lisas ta. 

Raplas toimuvat pärimusmuusikapäeva täidab tuli

11. detsembril toimub Rapla Vesiroosi gümnaasiumis järjekorras seitsmes talvine pärimusmuusikapäev Tule-Tee. 



Kell 16.10 pühendutakse pärimustantsule. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste juhendusel saavad kõik hakkajad osalejad varba tuliseks ja selja märjaks.

Kell 17.10 peetakse videvikutundi, kus teemal „Rapla vaim” kõnelevad Nädalise ajakirjanik Margus Mikomägi, animakunstnik Valter Uusberg ning paigapärimuse uurija Jüri Metssalu. Muusikalisi vahepalu pakuvad RVG pärimusmuusikaõpilased. 


Kell 18.30 on tuleinstallatsioon RVG terviserajal.


Kell 19 läheb lahti n-ö tantsutuli.  Tantsuks mängivad TÜVKA üliõpilased ja ansambel VEM. 



Raplas tuleb viies „Kaader”

Rapla Vesiroosi gümnaasium ootab kõiki noori filmihuvilisi juba viiendat korda toimuvale koolinoorte amatöörfilmifestivalile „Kaader”, teatab Raplamaa infoportaal.  



22.– 23. oktoobrini toimuv filmifestival  pakub filmihuvilistele noortele ning Eesti meediaõppega gümnaasiumide õpilastele ja üliõpilastele võimaluse meediaõppes kogemusi vahetada.



Festivalile oodati filme igast žanrist. Žürii hindab filmitegijaid kolmes vanuserühmas: 1.– 8. klass, 9.-12. klass ja üliõpilased.

Kahepäevase festivali esimesel päeval vaadatakse väikese juubeli puhul vanu filme. Teisel päeval näidatakse konkursile saadetud filme ja esineb bänd. Pärast seda on võimalik veel öökino nautida.


Rohkem infot: kaader.rvg.edu.ee/www

Raplas avatakse Raimond Valgre tuba

Täna, Raimond Valgre sünnipäeval avatakse Rapla kultuurikeskuses tema elu ja loomingut kajastava püsiekspositsiooniga tuba, annab teada Raplamaa infoportaal. 


Toas on edaspidi kavas korraldada mitmesuguseid teemaõhtuid, loenguid, koolitusi jne. Lisaks saavad rahvuskultuuri viljelevad kollektiivid kasutada tuba harjutusruumina.



Raimond Valgre elas nooruspõlves Raplas, kuid siiani pole seal Valgrega seonduvat eksponeeritud. 2008. aasta kevadel korraldas vabatahtlik kodanikuühendus Rapla sõprade klubi kahe Rapla gümnaasiumi õpilaste hulgas ideekonkursi, kus keskenduti Rapla erisustele.

Uuringus osales 192 õpilast ja Raplaga seotud isikutest märkisid noored enim Raimond Valgret, pakkudes välja temanimelist muusikafestivali, muuseumi, muusikaparki, skulptuure ning stipendiumi. Ka Rapla maakonna keskuste arengut puudutava uuringu põhjal selgus, et maakonna kuulsaimaks inimeseks minevikust peetakse Valgret.


Sellele toetudes asus Rapla vald otsima võimalusi Valgrega seotud ideed realiseerida. Kultuurikeskuses avatav Raimond Valgre tuba on üks samm sellel teel.



Valgre tuba avatakse pidulikult täna kell 17 ning kell 19 esitavad Valgre unustamatuid laule Karl Madis ja Helin-Mari Arder.