Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Märjamaal kogutakse vanapaberit… koolibussi ostmiseks

Märjamaa elanikud on agaralt kinni võtnud kohaliku gümnaasiumi üleskutsest tuua koolile vanapaberit, millest saadav tulu läheb uue koolibussi fondi. Juba on ära viidud esimene konteineritäis ehk 3,3 tonni makulatuuri. „Uus konteiner on kohal ja täitub kiiresti. Algul pidi kogumiskampaania lõppema 21. detsembril, aga pikendame seda. Oleme tänulikud kõigile headele abilistele!“ rääkis gümnaasiumi direktor Andres Elmik.

Kes pole veel jõudnud oma varusid üle vaadata, jõuab samuti paki kokku panna ja oma panuse anda. Vanapaberit saab tuua tööpäevadel kell 8–17.

Sulu Külamajas käis külas kartograaf Tõnu Raid

Kaart Tõnu Raidi selja taga pärineb aastast 1933. Foto: Jüri Kusmin

Sulu uues külamajas peeti järjekordne ettekandekoosolek, kus seekordseks külaliseks piirivalveameti kartograaf Tõnu Raid – mitmete raamatute ja kümnete oriteerumiskaartide autor.

Ametiüleasanded seoses Eesti riigipiiri ajaloo uurimisega ja huvi vanade kaartide vastu on viinud Tõnu Raidi kõikidesse meie riigi arhiividesse ja muuseumitesse ning samuti paljudesse välismaa analoogilistesse varakambritesse.

Eesti kartograafia ajalugu algab 17. sajandiga, kui Rootsi riik siinseid alasid mõõdistama asus. Võimalik, et kui Poola arhiivid poleks ajaloos nii tõsiselt kannatada saanud, oleks meie käsutuses ka varasemat kaardimaterjali. Varasemate sajandite kohta saab andmeid kroonikates ning teistest dokumentidest. Selles vallas on meie teadmised täienenud suuresti ka tänu Tõnu Raidi tööle ja tema 2005. aastal ilmunud raamatule „Eesti teedevõrgu kujunemine“.

Tõnu Raidi seekordse esinemise peateemaks olid meie vanemad linnaplaanid, mille kohta on peagi ka raamatut oodata. Keskajal oli meil vaid kaks linna mõõtu linna: Tallinn ja Tartu, teised olid pigem kindlused. Nii ongi meie üks vanemaid linnaplaane pärit 1580. aasta Paidest ja käsitleb kindluse arendamist ja täiustamist. Ajapikku muutuvad plaanid detailirikkamaks ja värvilisemaks, pakkudes uurijale lisaks teadmistele ka silmailu. 16. sajandi esimesest poolest on plaane juba rohkem, näiteks Tartust ja Pärnust, seejärel ka Viljandist ja Narvast. Jätka lugemist »

Ilmus uus raamat Georg Lurichist

Lurich on meile tänaseks sümbol, legend, müüt.

Selliste saatesõnadega alustab Paavo Kivine oma äsjailmunud raamatut LURICH.

Kui eelmine, Olaf Langsepa poolt 1958. aastal kirjutatu (Georg Lurich) keskendus rohkem jõumehe sportlikele tulemustele, siis elupõline spordimees ja spordiajakirjanik Paavo Kivine toob lugejate ette hoopiski seni publitseerimata tegevusi ja fakte. Materjale on läbi töötatud aastate jooksul viieteistkümnes muuseumis, lisaks veel kakskümmend kaks eraisikut on kasutada andnud omi kogusid ja arhiive. Märjamaa vallast nendeks Sillaotsa Talumuuseum ja Helju Unga.

Raamatu esitlus toimus 17. novembril Apollo raamatupoes Tallinnas. Mahuka A4 formaadis raamatu 9. leheküljelt leiame 13-aastase Georgi kirja Jakob Hurdale. Saame teada, et seni karskluse etaloniks peetud jõumees 1909. aastal Bakuus olles, tervisest tingituna kasutas toiduks ainul õlle sisse klopitud kanamune. Õlle keetis Velisel Kalase talus onupoeg Hans ja saatis vähemalt paar korda kuus rongiga Georgile. Kohale jõudnud õlu olnud hea, ainult veidi hapu. Sillaotsa Talumuuseumis hoiul olevast 48-st Geogi poolt Velisele Hans Luricile saadtud postkaardist on poolte (sisukamate) tekstid raamatus ära toodud. Nendelt kaartidelt ka see viimane teadasaamine. Märkusena olgu öeldud, et muuseumis on Ludvig Mei tehtud fotokoopiad postkaartidest, originaalkaartide saatus on seni teadmata.

Ehk on keegi lehelugejatest kunagi kuulnud või näinud originaale? Sillaotsa Talumuuseum või Eesti Spordimuuseum on tänulik igasuguse info eest.

Mihklipäev Sillaotsa talumuuseumis

29. septembril kella 12–16 saab Sillaotsa muuseumis osa mihklipäeva programmist.

Mihklipäevaks pidi vanasti olema ader aia peal, naeris koopas ja naine tares. Mihklipäevaks olid talus põhilised välistööd lõpetatud, ees ootasid rehepeks ja linatööd.

Sillaotsa talumuuseumis saab mihklipäeval reht peksta nii vardaga kui ka kootidega, samuti hoburehepeksumasinaga (hobuseid asendavad inimesed). Vilja puhastamiseks on viljatuulamissari ning tuulamismasin.

Peale rehepeksu toimub päevakohane viktoriin. Nutikaimale auhind! Avatud on ka sügisandide väljapanek.

Mihklipäeva tuleb kindlasti pidada, muidu võib hunt järgmisel aastal koduloomadele kallale tulla!

Märjamaal algas eile folgipidu

Eile algas Märjamaal folgipidu, mis kestab nädala lõpuni.

VI Märjamaa Folgil astuvad üles folkloorirühmad Gruusiast, Tšehhist, Venemaalt jm. Külaliste kontserte jagub ka Märjamaalt kaugemale. Festivalipäevad lõpetab klubiõhtu.

Täna ja homme kell 13 saab osaleda lõõtspilli õpitoas, kus pillimänguõpetust annab Enrik Visla.

Peakontserdi juhatab laupäeval, 6. augustil sisse rongkäik rahvamaja juurest laululavale. Kontserdile järgneb simman ansambliga Audru Jõelaevanduse Punt.

Festivalipäevadesse mahuvad veel lauluklubi, käsitöölaat, vanade autode näitus jne.

Rohkem infot: www.marjamaafolk.ee.

Kätte jõuab parim taimedega värvimise aeg

Sillaotsa muuseum ootab 2. juulil kell 11 taimedega värvimise õppepäevale, vahendab Raplamaa infoportaal.

Kätte on jõudmas parim aeg taimedega värvida, sest 2. juulil on ju heinamaarjapäev. Sillaotsa muuseum tahab anda selle õppepäevaga nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi võtteid, et kursusel osalejad võiksid hiljem omal käel taimevärvide imelise maailma avastada.

Osa võtta soovijatel palutakse registreeruda telefonil 489 7764 või e-posti aadressil sillaotsa@velise.ee.

Märjamaal korraldatakse lasteaedade heaks kirbuturg

Raplamaa Orgita ja Märjamaa alevi lasteaia hoolekogul tuli mõte anda oma panus selleks, et Midrimaa ja Pillerpalli lasteaia ruumid oleksid nii lastele kui neis majades töötavatele inimestele heakorrastatumad ja hubasemad. Et pisiremontideks vajalikku raha koguda, toimub 23. juunil Märjamaa jaanilaada raames esmakordselt heategevuslik kirbuturg.

Jaanilaata korraldava Märjamaa rahvamajaga on kokku lepitud, et laadaplatsil eraldatakse üks ala kirbuturu jaoks. Kirbuturul saab soodsa hinnaga müüa riideid, jalatseid ja muud kraami, mida endal enam vaja ei lähe. Hoolekogude liikmed eeldavad ka seda, et müüjad annetavad kas kogu müügist saadud tulu või vähemalt osa sellest lasteaedade heaks. Kogutud summa jagatakse kahe lasteaia vahel võrdselt, saadud raha eest ostetakse vajalikud vahendid ja suve jooksul aitavad lapsevanemad teha kahe lasteaia ruumides pisiremonti või värviparandusi.

 Mõtte algatajad märkisid, et aasta 2011 on kuulutatud vabatahtlike aastaks, seega on meil kõigil võimalus anda oma panus kogukonna heaks. Meid ümbritsevates Põhjala riikides on see juba ammu tavaks, miks mitte neist selles osas eeskuju võtta. “Veel on aega vaadata oma varud üle. Kutsume teid tegema head!” innustavad hoolekogude liikmed ja kutsuvad kirbuturule kas müüjate või ostjatena.

allikas: www.marjamaa.ee

Rapla Rotary klubi toetab noori muusikuid

 Rapla Rotary klubi annab täna üle kingituse Märjamaa muusikaja kunstikoolile. Annetus kogumaksumusega 22 712 eurot koosneb kahekümnest muusikainstrumendist, sealhulgas on pianiino, akordion, 4 saksofoni, 4 flööti ja tšello.

Klubi on nõuks võtnud toetada heategevuslike projektide arendamisel laste ja vanurite  abistamisele, aga ka kaunite kunstide edendamisele.

2007. aastal ostis klubi uued muusikainstrumendid Rapla muusikakoolile, 2008 rajati laste mänguväljak Kehtna asulasse. 2009. aasta jõuludeks kinkis klubi suure ekraaniga telerid ümbruskonna hooldekodudele. Järgmisel kevadel annetati digifotokomplektid Kohila noortekeskusele, Maidla lastekodule ja Camphilli küla kasvandikele.

Üle kümne aasta annab klubi välja noorte õpingute toetamiseks humanitaarstipendiumi. Tulemuste eest heategevuse edendamisel ja kogukonna toetamisel on Rotary maailmaorganisatsioon autasustanud kõiki Rapla Rotary klubi 30 liiget Paul Harris Fellow’ teenetemedaliga.

Annetuse üleandmise tseremoonia toimub täna  kell 18 Märjamaa kultuurimajas, kus muusikakooli õpilased annavad ka kontserdi.

Allikas Märjamaa Nädalaleht

Märjamaal luuakse puuetega inimeste koda

Sellenädalane Märjamaa nädalaleht kirjutab, et vallas puudub tänaseni puuetega inimeste ning neid toetavate isikute ühendus, mis kaitseks puuetega inimeste sotsiaalseid õigusi. Seepärast on aeg moodustada Märjamaa vallas puuetega inimeste ühing. Planeeritava ühingu tegevuse eesmärkideks on ühingu liikmete elukvaliteedi parandamine, puudega inimestega seonduva vajaliku ja kaasaegse informatsiooni levitamine ühingu liikmete hulgas ning kogu ühiskonnas.

 Ühise tegevusega saab parandada oma elukvaliteeti. Vabariigi teistes paikades, kus taolised ühingud moodustatud, on elavnenud puuetega inimeste ühistegevus. Puudega inimesed on oma koduseinte vahelt välja tulnud või neid toetavate isikute abil toodud ühingu korraldatavatele üritustele.

 Nüüd luuakse 20. mail Märjamaalegi puuetega inimeste koda. Avakoosolekule valla sotsiaalabikeskuses kutsutakse kõiki asjast huvitatuid, nii puudega kui neid toetavaid inimesi.

Märjamaale plaanitakse luua ökoküla

Vladimir Megre raamatutest “Anastasia” inispireeritult kavandab grupp inimesi rajada Märjamaale Kohatu küla lähedale ökoküla – Suguvõsaasula Raveda. Selleks on loodud ühiselt MTÜ Raveda, leitud sobiv maatükk ning algatatud juba ka vajalik detailplaneering.

Ökoküla rajamiseks leiti Raplamaal Märjamaa vallas 28 ha suurune maatükk, millest 15,4 ha on jagatud 14 maatükiks, igaüks suurusega 1,1 ha. Ülejäänud maale on kavas ehitada ühismaja, pood ja muud rajatised.

Maatükil kasvab peamiselt segamets ja voolab paralleelselt kaks jõge: Kasari ja Elamaa jõgi, samuti on seal Männiku kanal.

Raveda nimi tuleneb sõnadest Ra (Päike) ja Veda (teadmised). Küla rajamisega seonduvast tuleb kindlasti juttu ka Anastasia lugejate kokkutulekul, mis toimub 3.-5. juunil.

Rohkem infot plaanitava ökoküla kohta ja eestvedajate kontaktid võib leida siit.

Raplamaal algab noortekoolitus “Miks ma mida teen 2011″

SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus korraldab 4.-7. aprillini projekti „Miks Ma Mida Teen 2011?!” raames neljas Rapla maakonna gümnaasiumis (Rapla Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Kohila Gümnaasium, Märjamaa Gümnaasium) õpitoad 10. ja 11. klassidele, et aidata noortel tulevikus paremini töökohta valida, anda teadmisi majanduslikust mõtlemisest ning ettevõtlusest.

Lisaks toimuvad avatud noortekeskustes loovustreener Harald Lepisku unistuste ja eesmärkide töötoad. Üritusest saavad osa ka Juuru ja Järvakandi noored. Karjääri-ja õpitubades tegeletakse nii erinevate oskuste treenimise (esimene tööintervjuu, esinemis-ja näitlemisoskused, ettevõtluse alustega tegelemine, inspiratsiooni ja loovuse edendamine) kui ka  teadlikkuse tõstmisega sellistel teemadel nagu välismaal õppimine ja töötamine ning noorte aktiivne osalus ja kaasamine.
Töötubasid viivad läbi MTÜ Noored Ise, Raplamaa Noortekogu noored, loovustreener Harald Lepisk, SA Raplamaa Arendus-ja EttevõtluskeskusSA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskus ning MTÜ AIESEC

Õppepäev metsa valgustusraiest

Laupäeval, 2. aprillil algusega kell 12.00 toimub Märjamaa vallas, Russalu külakeskuses Vardi Erametsaseltsi praktiline õppepäev teemal “Valgustusraie - tähtsaim metsakasvatuslik võte”. Üritus kestab 3 tundi ja on tasuta. Lektor Liivi Ehrpais.

Lisainfo: Taavi Ehrpais, tel. 5086361

Peame meeles Suure Lennu kaart

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts kutsub kõiki inimesi, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega jätkama  29. märtsil Lennart Meri mälestusüritust, mis sai alguse 2006. aastal.

Selleks süüdatakse mälestuslõkked või märgutuled oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates paikades, mis asuvad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas. Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett siis joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad läbib teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide.

 Üleskutse esitajad Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsist, Velise Muinsuskaitse Seltsist Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakonnast ning Sillaotsa Talumuuseumist teevad ise tuld Aravere küla maadel Velise raba pealsel teel teisipäeval üks tund enne päikeseloojangut.

Märjamaa õpilased korraldavad toetuskontserdi ja laada Haapsalu laste toetuseks

 Homme, veerandi viimasel päeval toimub Raplamaal Märjamaa gümnaasiumis õpilaslaat, kus tulevad müügile nii küpsetised, ehted ja muu laste enda valmistatu. Müügileti kohamaksumus on 2 eurot, mis annetatakse Haapsalu väikelastekodule, gümnaasiumi õpilasesinduskogu kutsub üles annetama heategevuseks kogu laada tulu.

Samal õhtul kell 19 toimub koolisaalis heategevuskontsert, kus esinevad nii õpilased, õpetajad kui kohalik menuansambel Sixpäkk. Ka selle kontserdi kulud kantakse Haapsalu väikelastekodu tuleõnnetuse ohvrite toetuseks ja loodava Märjamaa Gümnaasiumi heategevusfondi loomiseks.

Laada ja kontserdi korraldab Märjamaa gümnaasiumi õpilasesindus.

Moldovlased võtavad Märjamaal kevadet vastu

Moldova kogukond Eestis avas Märjamaal kevadele pühendatud näituse nimega “Martisor”.  Rahvamaja Ly galeriis on vaadata traditsioonilised Moldova rahvuslikud esemed, maalid, raamatud, rahvariided.

 Martisor on traditsioon, mida peetakse Moldovas ja Rumeenias kevade alguse tähistamiseks alates 1. märtsist. Sellel päeval kingivad kõik inimesed oma sõpradele ja sugulastele sõpruse ja austuse märgiks valge ja punase niidiga valmistatud õiekesi. Martisor on sümbol, mis tähistab legendi, kus kevad saavutas talve üle võidu. Moldovlastele on Martisor saabuva kevade, armastuse ja austuse sümbol. Punane on kui tuli ja veri ning elu sümbol, samas kui valge on puhtuse ja aususe sümbol. Mõlemad õied tähistavad õnne. Inimesed kannavad Martisori rinnas umbes kaks nädalat kuni esimeste õite ilmumiseni puudel. “Me loodame, et nii saabub ka Eestis kevad kiiremini, nagu on see Moldovas,” ütles näituse kuraator Ion Braga.

Sillaotsal tuleb suurrätinäitus

5. märtsil avatakse Sillaotsa näituseküünis näitus „Suurrätt – kavandamine ja tehnikad”. Näitusel on eksponeeritud kümmekond eriilmelist suurrätti koos rakendustega. Enamik nendest vanad, osa pärit Märjamaa valla Sillaotsa talumuuseumist, ülejäänud erakogudest.



Näitusega soovitakse juhtida tähelepanu suurrättidele, mitte ainult kui ruudulistele toimses tehnikas tarbetekstiilidele, vaid kui valmistajalt väga häid kangakudumisoskusi, tehnoloogilist mõtlemist ja värvitaju eeldavatele esemetele.

Suurrätt tuli naisterahva rõivastuses kasutusele 19. sajandi alguses ja oli n-ö kehva ilma kehakate, kaitstes tuule ja vihma eest.

Tänapäeval, kui oleme leiutanud palju uusi ilmastikukindlaid kangaid rõivaste valmistamiseks ning sõidame pealegi suure osa ajast autoga, ei ole suurräti kandmine enam õigustatud. Kuid see vana aja tarbeese õpetab meile head kompositsioonitunnetust, värvimeelt ja erinevaid tehnikaid kangastelgedel kudumiseks.

Näitusekülastajal on võimalik rätiruudustikelt šnitti võtta ja vanu tehnikaid üles kirjutada, sest rätte täiendavad juuresolevad kangarakendused/mustrilehed.



Rapla maakonna tippauhinna „Rapla Redel“ saab Robert Kasemägi

Rapla maavalitsuse juures asuv auhindamiskomisjon valis esitatud 11 kandidaadi hulgast välja 2011. aasta Rapla maakonna tippauhinna „Rapla Redel“ saaja.
Auhind otsustati anda  staažikale muusikule ja muusikaõpetajale Robert Kasemägile. Taotluses iseloomustab Märjamaa muusikakooli direktor Maiu Linnamägi  peatselt 92-aastaseks saavat auhinnasaajat kui Eesti metsasarvemängijate koolkonna alusepanijat, kes on pikkade aastate jooksul olnud tõeline noorte kasvataja ja suunanud nende väärikat käitumist. Tema meetodiks on alati olnud  laste innustamine iseseisvalt õppima, uurima ja avastama. Oma tõekspidamistega on Robert Kasemägi aidanud noortel aru saada elementaarsetest käitumisnormidest ning olla leppimatu kultuurituse ja labasuse vastu igapäevaelus.
Auhind koos soliidse preemiarahaga antakse maavanem Tiit Leieri ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Mart Järviku poolt üle Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul 22. veebruaril Märjamaa kultuurimajas.
Allikas: raplamaa.ee

Reedel meenutatakse Velise Wabariiki

13. jaanuaril 105 aastat tagasi lõppetati kindralmajor Bezobrazovi juhtimisel vanal Läänemaal Velise Wabariik. Sellel neljapäeval, 13. jaanuaril tullakse Velise seltsimajja kokku seda sündmust meenutama.

Neil päevil viis aastat tagasi toimusid Velise seltsimajas ja ümber seltsimaja poolvabaõhuetenduse “Tulevarjud” ettevalmistused, käsikiri ja lavastus Jaan Urvetilt. Kutseliste näitlejatega tundsid end võrdväärsetena peaaegu kakskümmend kohalikku. Valdavale osale neist oli näitlejana publiku ette astumine elus esmakordne. Mitmepäevaste pingeliste proovide tulemusena valmis kogenud lavastaja käe all etendus, mille suurust paljud meist suutsid alles aastate möödudes mõista. Kõik see toimus tookord 100 aastat tagasi Velise meeste poolt väljakuulutatud vabariigi auks.

Ajaloolastel jätkub tööd, et väheste säilinud arhiivimaterjalide põhjal saada selgust, miks Velise piirkonnas just nii läks. Miks jäid enamikku paikkonna mõisaid tähistama suitsevad varemed? Juhtide Pauluse, Aitsami ja Oviiri ideed olid ju head ja kaugesse tulevikku vaatavad.

13. jaanuari päevakava Märjamaa vallas Velise Seltsimajas:

Velise Wabariik kogub jõulukuused kokku

Raplamaal Märjamaa vallas kogutakse kokku jõulukuused, et süüdata need ühiselt Velise Wabariigi 105. aastapäeva mälestuseks.

1905. aasta lõpus kuulutati  endise Läänemaa Velise valla piirkonnas kohalike aktivistide poolt välja Velise Wabariik. Iseseisvus kestis novembri keskpaigast 19. detsembrini, mil karistussalk ülestõusu staapi kihelkonnakoolis ründas.

Nüüd, 105 aastat hiljem, tähistatakse Velise meeste vabaduspüüet ja selle verist mahasurumist mustsajaliste poolt 13. jaanuaril Velise seltsimajas ja selle ees tulekompositsiooni ning kõnekoosolekuga. Selle õnnestumiseks on igal vallaelanikul võimalus anda oma panus. Peale kolmekuningapäeva oodataksegi jõulukuuski valla erinevates paikades, kust need viiakse ühiselt Velisele.  

Pidulikku tulesüütamiset veavad Sillaotsa Talumuuseum, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts, Raplamaa Päästeosakond.

Sillaotsa talumuuseum kogub mälestusi ravitsejate ja ravimtaimede kohta

Raplamaal asuv Sillaotsa talumuuseum korraldab juba kolmandat aastat kirjutiste konkurssi eesmärgiga  koguda erinevaid mälestusi. 2008. aasta teemaks oli „Liikumine lumel ja jääl“ ning 2009. aastal „Kuidas me vanasti tähtpäevi tähistaime“.

Selle aasta teemaks on „Ravimtaimede korjamine ja maarohtudega ravimine“, samuti ootab muuseum jutte kohalike ravitsejate, külatarkade kohta. Mälestusi jäädvustama kutsutakse kõiki Raplamaa elanikke. Eriti oodatud on need lood, kus kirjeldatakse mõnd sündmust või tegevust ja ka seda, kuidas mõni ravimtaim näiteks on maitsenud või kuidas seda korjati, töödeldi, kasutati või millised olid kõik korjamisega seotud kombed, isiklikud tunded.

Samuti ootab muuseum lugusid selle kohta, kuidas on ravitsetud loomi, millise tõve puhul pöörduti vanasti külaravitseja poole jne. Kõik kirjutised on oodatud Sillaotsa Talumuuseumisse  (Veski küla 78261 või e-postiga sillaotsa@velise.ee) 28. jaanuariks 2011.  Kokkuvõtteid konkursist tehakse teeme küünlapäeval, 2. veebruaril.

Märjamaal alustas tööd noortevolikogu

Juba kuu aega tegutseb Märjamaal noorte volikogu. See sai tuule tiibadesse kevadel Eesti Noorteühenduste Liidu poolt välja kuulutatud konkursil, mis otsis neid Eestimaa paiku, kus valdade ja noorte vahel oleks ka tegelik koostöövalmidus.
Oktoobri alguses moodustatigi valla volikogu juurde noortevolikogu, kus on 17 liiget vanuses 15-21 eluaastat. Noortevolikogu juhib riigiteadusi õppiv Heiki Viisimaa, mitmete töösuundade ees on vastavat eriala õppivad tudengid.

Heiki Viisimaa loetles Märjamaa Nädalalehele need kitsaskohad, millega noortevolikogu tegelema peab: “Märjamaa valla noortel peaks olema suurem otsustusõigus valla elu ja noori endid puudutavates küsimustes. Praegu on situatsioone, kus otsustatakse noorte üle ilma nendelt sisuliselt nõu
küsimata. Näiteks pole Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapitali komisjonis otseselt noorte esindajat,” ütles ta. ” Ka tõi ta esile mure, et valla noortekeskus on halvas seisukorras ja noortel endal puudub päris oma maja.

Esimeseks suureks avalikuks ettevõtmiseks on heategevusliku kontserdi korraldamine, mille tuludest soetatakse jõuludeks kingipakid, mis antakse üle valla vähekindlustatud perede lastele.

Talumuuseum kutsub meeste käsitööd vaatama

Isadepäeva puhul avati eelmisel nädalal Raplamaal Sillaotsa talumuuseumi näituseküünis meeste käsitöö näitus.
Näitusel on väljas esemed üle-eelmisest, eelmisest ja sellest sajandist, nii teatud kui ka teadmata meistrite tööd.

Uudistamiseks on välja pandud traditsioonilised meeste valmistatud tarbeesemed, seal kõrval aga ka näiteks mehe tikitud vaip.

Näitust ilmestavad meistrite fotod ja elulood.
 
 

Märjamaa raamatukogu sai lisa tänu annetustele

Sel nädalal täitus aasta päevast, mil Märjamaa raamatukogu pani välja annetuskasti, et koguda täiendavat raha trükiste ostmiseks. Tänaseks päevaks on lugejad annetanud kokku 3733 krooni. Annetusi on teinud nii pensionärid kui noored. Osa annetajatest on toetanud raamatute ostmist 100 krooni kaupa, aga samas on ka neid, kes pea igal raamatukogu külastusel mõne väiksema kupüüri kogumiskasti on pannud.

Annetatud summa eest on ostetud raamatuid juba 2013 krooni eest. Enamik neist on topelteksemplarid, mis aitavad lühendada lugejate ooteaega nõutumate raamatute saamiseks.

Kõigile annetatud raha eest soetatud raamatutele on sisekaanele kleepinud märgise lugemisaasta embleemiga ja teksti “Ostetud lugejate rahaliste annetuste eest”.

Märjamaa ujulal on häid uudiseid

Märjamaa ujula rõõmustab oma kliente hea uudisega: oktoobrikuu nädalalõppudel (23.-24. ja 30.-31. oktoobril) on ujula perepilet 50 krooni odavam. Piletit, mis tavaliselt maksab 160 krooni, on neil päevil võimalik osta 110 krooni eest. 


Ujula on avatud ja ootab külastajaid ka kõigil teistel päevadel. 


Rohkem infot: http://www.marjamaa.ee/?id=735.

Märjamaale lisandus kaks naabrivalvepiirkonda

Märjamaa valla elanikud on pidanud oluliseks ise midagi teha, et elupaik oleks turvaline. Senistele Teenuse, Põlli, Laukna ja Ohukotsu küla naabrivalve piirkondadele lisandus sel nädalal veel kaks. Käed lõid valla äärealal Harjumaa piiril paiknev Soosalu küla ja Märjamaa külje all olevad Naistevalla, Sõmeru ja Aruküla. Kolme küla ühendavat naabrivalvesektorit hakkab vedama Priit Ainsaar Naistevallast.

Naabrivalve tegevjuht Tiina Ristmäe tõdes, et senine naabrivalve tegevus Eestimaa erinevates paikades on olnud tõhus. Ühingu tellitud küsitlusele vastates märkis 17% vastanutest, et on ära hoidnud kuriteo.

Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus kinnitas, et tõhusaks abivahendiks on elanike patrullid ja koostöö nii kaitseliidu, turvafirmade, külaliikumise juhtide ja vallavalitsustega. 

 „Headel aegadel on huvi naabrivalve vastu väiksem, kuid viimastel aastatel on see suurenenud ja Eestis on praegu ligi 500 naabrivalvepiirkonda. Oluline on, et ei sõlmitaks ainult lepingut, vaid toimuks aktiivne tegevus.” lisas Ristmäe. “Meie kogemust on tutvustatud ka Kõrgõstanis ja järgmisel nädalal tuleb nende esindus siia täpsemalt asja uurima. Soomegi tahab Eesti mudelit juurutada“ ütles Eesti Naabrivalve tegevjuht.