Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Murulauk mühab, till tõuseb.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Alates veebruarist 2012 toimetab MTÜ IIDA Kursused Velise endises kihelkonnakooli hoones, mis on tuntud rohkem Velise Seltsimajana. Seltsimaja asub preestrimaja kõrval ning suvekooli korralduses kolimisega seoses midagi eriliselt ei muutu. Hoone saadi pikaajaliselt kasutusse Märjamaa vallalt, ning plaan on see lähiaastate jooksul renoveerida. Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas tegutseb MTÜ IIDA Kursused, kes juba kolmandat aastata korraldab Velisel koolitusi. Esimesel kahel aastal toimusid kangakudumise kursused, milles on osalenud kokku 150 naist. Sellel aastal oleme teemaderingi laiendanud ning õppida saab aiakujundamist, vokiga ketramist, pehme mööbli taastamist ja kangakudumist. Võimalik, et lisandub ka õlimaalimise algkursus.
IIDA Suvekooli kava 2012 aastal:
21. aprillil aiakujunduse algkursus, 2. ja 16. juunil uued kuued mööblile, 28.juuni – 1.juuli kangakudumise algõpetus, 5.-8. juuli kangakudumise algõpetus, 12.-15. juuli “Suurräti ja sõba kudumine” 21. juulil ketramise töötuba, 26.-29. juuli sisustuskangaste kudumine, 2.-5. august sisustuskangaste kudumine, 23.-26. august fileekangaste kudumine.
Kõik kursused toimuvad Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas.
Info ja registreerimine http://suvekool.iidadesign.eu
tel 5346 7366 eva@iidadesign.eu
Eva-Liisa Kriis
MTÜ IIDA Kursused
Valgu Põhikooli kunagiste õpilaste ja õpetajate kokkutulek toimub laupäeval, 9. juunil 2012. Koolimaja uksed avatakse kell 14.00. Aktus algab kell 16.00, järgneb peoõhtu.
Osavõtutasu 10 € (kuni 30.aprillini) või 12 € (kuni 8.juunini) tasuda Riina Terve arveldusarvele 221034092481 – Swedbank. Selgitusse märkida nimi ja lõpetamise aasta. Kohapeal on tasu 15 €. 1965.aastal ja varem lõpetanutele on osavõtumaks 10 €.
Koolipere on tänulik ka kõikidele sponsoritele, kes toetavad koolimaja sise- ja õue-valgustuse parendamist. Toetussumma võib kanda Riina Terve arveldusarvele või anneteda kohapeal. Maksekorralduse selgitusse tuleb kirjutada märksõna – VALGUSTUS. Kooli kodulehelt saab lugeda registreerunute ja toetajate nimekirja. http://www.valgupk.edu.ee/
Suur tänu 2007.aastal kooli toetanud vilistlastele ja õpetajatele, kelle abiga saime meediaklassi sisustuse!
Allikas: Kalev Tihkan
Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas tegutseb MTÜ IIDA Kursused, kes juba kolmandat aastata korraldab Velisel koolitusi. Esimesel kahel aastal toimusid kangakudumise kursused, milles on osalenud kokku 150 naist. Sellel aastal oleme teemaderingi laiendanud ning õppida saab aiakujundamist, vokiga ketramist, pehme mööbli taastamist ja kangakudumist. Võimalik, et lisandub ka õlimaalimise algkursus.
IIDA Suvekooli kava 2012. aastal:
21. aprill “Aiakujunduse algkursus”
2. ja 16. juuni “Uued kuued mööblile”
28.juuni – 1.juuli “Kangakudumise algõpetus”
5.-8. juuli “Kangakudumise algõpetus”
12.-15. juuli “Suurräti ja sõba kudumine”
21. juuli “Ketramise töötuba”
26.-29. juuli “Sisustuskangaste kudumine”
2.-5. august “Sisustuskangaste kudumine”
23.-26. august “Fileekangaste kudumine”
Kõik kursused toimuvad Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas. Info ja registreerimine http://suvekool.iidadesign.eu, tel 53467366 ja e-post eva@iidadesign.eu
Allikas: Eva-Liisa Kriis, MTÜ IIDA Kursused
Velise Kultuuri ja Hariduse Selts vana Läänemaa kagusopist nüüdse Märjamaa valla lõunaosas kutsub kõiki hea tahtega kaaskodanikke – nii suuri kui väikseid, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega toetama-jätkama neljapäeval, 29. märtsil Lennart Meri mälestusüritust.
Algatajateks olid 2006. aasta kevadel Aivar Niinemägi Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikeskusest, Väike-Maarja Vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma Vallavalitsus Saaremaalt. Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled /lapiküünlad/oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.
Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett siis joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.
Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide. Jätka lugemist »
Märjamaa elanikud on agaralt kinni võtnud kohaliku gümnaasiumi üleskutsest tuua koolile vanapaberit, millest saadav tulu läheb uue koolibussi fondi. Juba on ära viidud esimene konteineritäis ehk 3,3 tonni makulatuuri. „Uus konteiner on kohal ja täitub kiiresti. Algul pidi kogumiskampaania lõppema 21. detsembril, aga pikendame seda. Oleme tänulikud kõigile headele abilistele!“ rääkis gümnaasiumi direktor Andres Elmik.
Kes pole veel jõudnud oma varusid üle vaadata, jõuab samuti paki kokku panna ja oma panuse anda. Vanapaberit saab tuua tööpäevadel kell 8–17.
 Kaart Tõnu Raidi selja taga pärineb aastast 1933. Foto: Jüri Kusmin Ametiüleasanded seoses Eesti riigipiiri ajaloo uurimisega ja huvi vanade kaartide vastu on viinud Tõnu Raidi kõikidesse meie riigi arhiividesse ja muuseumitesse ning samuti paljudesse välismaa analoogilistesse varakambritesse.
Eesti kartograafia ajalugu algab 17. sajandiga, kui Rootsi riik siinseid alasid mõõdistama asus. Võimalik, et kui Poola arhiivid poleks ajaloos nii tõsiselt kannatada saanud, oleks meie käsutuses ka varasemat kaardimaterjali. Varasemate sajandite kohta saab andmeid kroonikates ning teistest dokumentidest. Selles vallas on meie teadmised täienenud suuresti ka tänu Tõnu Raidi tööle ja tema 2005. aastal ilmunud raamatule „Eesti teedevõrgu kujunemine“.
Tõnu Raidi seekordse esinemise peateemaks olid meie vanemad linnaplaanid, mille kohta on peagi ka raamatut oodata. Keskajal oli meil vaid kaks linna mõõtu linna: Tallinn ja Tartu, teised olid pigem kindlused. Nii ongi meie üks vanemaid linnaplaane pärit 1580. aasta Paidest ja käsitleb kindluse arendamist ja täiustamist. Ajapikku muutuvad plaanid detailirikkamaks ja värvilisemaks, pakkudes uurijale lisaks teadmistele ka silmailu. 16. sajandi esimesest poolest on plaane juba rohkem, näiteks Tartust ja Pärnust, seejärel ka Viljandist ja Narvast. Jätka lugemist »
 Lurich on meile tänaseks sümbol, legend, müüt.
Selliste saatesõnadega alustab Paavo Kivine oma äsjailmunud raamatut LURICH.
Kui eelmine, Olaf Langsepa poolt 1958. aastal kirjutatu (Georg Lurich) keskendus rohkem jõumehe sportlikele tulemustele, siis elupõline spordimees ja spordiajakirjanik Paavo Kivine toob lugejate ette hoopiski seni publitseerimata tegevusi ja fakte. Materjale on läbi töötatud aastate jooksul viieteistkümnes muuseumis, lisaks veel kakskümmend kaks eraisikut on kasutada andnud omi kogusid ja arhiive. Märjamaa vallast nendeks Sillaotsa Talumuuseum ja Helju Unga.
Raamatu esitlus toimus 17. novembril Apollo raamatupoes Tallinnas. Mahuka A4 formaadis raamatu 9. leheküljelt leiame 13-aastase Georgi kirja Jakob Hurdale. Saame teada, et seni karskluse etaloniks peetud jõumees 1909. aastal Bakuus olles, tervisest tingituna kasutas toiduks ainul õlle sisse klopitud kanamune. Õlle keetis Velisel Kalase talus onupoeg Hans ja saatis vähemalt paar korda kuus rongiga Georgile. Kohale jõudnud õlu olnud hea, ainult veidi hapu. Sillaotsa Talumuuseumis hoiul olevast 48-st Geogi poolt Velisele Hans Luricile saadtud postkaardist on poolte (sisukamate) tekstid raamatus ära toodud. Nendelt kaartidelt ka see viimane teadasaamine. Märkusena olgu öeldud, et muuseumis on Ludvig Mei tehtud fotokoopiad postkaartidest, originaalkaartide saatus on seni teadmata.
Ehk on keegi lehelugejatest kunagi kuulnud või näinud originaale? Sillaotsa Talumuuseum või Eesti Spordimuuseum on tänulik igasuguse info eest.
 29. septembril kella 12–16 saab Sillaotsa muuseumis osa mihklipäeva programmist.
Mihklipäevaks pidi vanasti olema ader aia peal, naeris koopas ja naine tares. Mihklipäevaks olid talus põhilised välistööd lõpetatud, ees ootasid rehepeks ja linatööd.
Sillaotsa talumuuseumis saab mihklipäeval reht peksta nii vardaga kui ka kootidega, samuti hoburehepeksumasinaga (hobuseid asendavad inimesed). Vilja puhastamiseks on viljatuulamissari ning tuulamismasin.
Peale rehepeksu toimub päevakohane viktoriin. Nutikaimale auhind! Avatud on ka sügisandide väljapanek.
Mihklipäeva tuleb kindlasti pidada, muidu võib hunt järgmisel aastal koduloomadele kallale tulla!
 Eile algas Märjamaal folgipidu, mis kestab nädala lõpuni.
VI Märjamaa Folgil astuvad üles folkloorirühmad Gruusiast, Tšehhist, Venemaalt jm. Külaliste kontserte jagub ka Märjamaalt kaugemale. Festivalipäevad lõpetab klubiõhtu.
Täna ja homme kell 13 saab osaleda lõõtspilli õpitoas, kus pillimänguõpetust annab Enrik Visla.
Peakontserdi juhatab laupäeval, 6. augustil sisse rongkäik rahvamaja juurest laululavale. Kontserdile järgneb simman ansambliga Audru Jõelaevanduse Punt.
Festivalipäevadesse mahuvad veel lauluklubi, käsitöölaat, vanade autode näitus jne.
Rohkem infot: www.marjamaafolk.ee.
 Sillaotsa muuseum ootab 2. juulil kell 11 taimedega värvimise õppepäevale, vahendab Raplamaa infoportaal.
Kätte on jõudmas parim aeg taimedega värvida, sest 2. juulil on ju heinamaarjapäev. Sillaotsa muuseum tahab anda selle õppepäevaga nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi võtteid, et kursusel osalejad võiksid hiljem omal käel taimevärvide imelise maailma avastada.
Osa võtta soovijatel palutakse registreeruda telefonil 489 7764 või e-posti aadressil sillaotsa@velise.ee.
|
Kirjuta kohe,
kõplad hiljem!
|
