Kohila Sipsiku lasteaia laienemine jõudis lõpule

Eelmisel neljapäeval avati Kohilas lasteaed Sipsiku värskelt renoveeritud fassaadiga majas kahe rühma jagu uusi ruume. Praegusele 120-le lapsele lisandub 42 kolme- kuni viieaastast last. Nüüd on valla suurimas lasteaias kaheksa rühma ja 162 last. Viis aastat kestnud lasteaia pidev laiendamine on lõpule jõudnud.

Lasteaia direktor Kristina Mägi alustas samas majas tööd 2002. aastal laste päevahoiu juhina, siis käis lasteaias 15 last. „Võib vist lõpuks öelda, et aastast 2006 kuni siiani kestnud järkjärgulised ehitustööd on Sipsiku lasteaias lõppenud. Meil ei ole enam kuhugi kasvada,” arvab Kristina Mägi. Uued rühmad, mis seati sisse Kohila raamatukogust vabanenud ruumidesse alustavad igapäevast lasteaiaelu alates uuest nädalast.

Möödunud aastal alustatud remonditööd koos uue sisustusega läksid kokku maksma 6,6 miljonit krooni (422 821 eurot), sellest EAS-i poolne toetus „Kohalike avalike teenuste arendamise“ meetmest oli 5,6 miljonit krooni (359 398 eurot) ja valla omaosalus 992 355 krooni (63 423 eurot).

Projekti raames renoveeriti kahe rühma ruumid ja vajalikud abiruumid, paigaldati uus elektrisüsteem, uued aknad, rajati ventilatsioon, soojustati kogu hoone fassaad ja katus, paigaldati rühmadesse vajalik mööbel ning kööki lisaks olemasolevale uusi seadmeid. Lasteaed sai uue piirdeaia ning hoovi nurka ehitati uus mänguväljaku ala koos ronilatega.

Eriti uhked on lasteaednikud keldrisse juurde saadud töötubade pärast. Kunstiringi ja puutöö tuba on sisustatud lastele mõeldud ja reaalselt kasutatavate töövahenditega.

Kohilas sünnib igal aastal juurde sadakond uut põnni. Vald on selle näitaja poolest maakonna liider. Praegu ootab Kohilas lasteaiakohta 167 1,5 kuni 4aastast last. Sügisel, kui lasteaedadest läheb kooli sadakond last, väheneb märkimisväärselt ka järjekord.

Allikas: Kohila vallavalitsus

Kohilas avati Põhja-Eesti suurim ekstreemspordi sisehall

Laupäeval, 29. jaanuaril avati Kohilas ekstreemspordi sisehall rulluiskudel ja trikiratastel harjutajatele.

Nõukogude ajast kasutuseta seisnud vanadesse garaažidesse ehitatud 360ruutmeetrine ja kuue meetri kõrgune ruum on sportlaste endi sõnul praegu ainus omataoline Raplamaal ja suurim kogu Põhja-Eestis, kuni Tallinnas valmib veelgi suurem sisehall, annab teada Raplamaa infoportaal.



Kohila sisehalli  valmimise taga on ekstreemsportlaste klubi Kohila Kobad ja MTÜ Raplamaa Noored, kes taotlesid vana hoone renoveerimiseks PRIAst toetust.

Vana garaažihoone sai uue katusekatte, aknad ja uksed, kinni müüriti vanad garaažiuksed, korrastati ümbrus ja ligipääsuteed, rajati piirdeaed. Uuendati elektrisüsteem ja paigaldati valgustus hoonesse ning tänavale, samuti automaatne tulekahjuhäiresüsteem. Projekti kogumaksumus oli 38 348 eurot.



Ekstreemspordi harrastajaid ootavad sisehallis neli suurt rampi.

Kohilas saab ekstreemspordiga tegelda ka talvel

Kohila ektreemsprodi sõbrad saavad enda käsutusse Põhja-Eesti suurima sisehalli, kus on võimalik trenni teha aastaringselt

Ektreemsprodiklubi Kohila Kobad esindaja Oliver Saare usub, et tänu Kohilas avatavale uuele ektreemspordi sisehallile tuleb paikkonda kindlasti sprodihuvilisi noori juurde.

Saare sõnul oli vajadus sisehalli järele väga suur, kuna pidevaid harjutajaid on Kohilas paarkümmend, lisaks lihtsalt huvilised, kelle arvu ei oskagi ütelda.

Sportlaste  sõnul on uus hall praegu ainus omataoline Raplamaal ja suurim kogu Põhja-Eestis, kuni valmib Tallinnasse Kristiine linnaossa ehitatav veelgi suurem sisehall. Nõukogude ajast kasutuseta seisnud vanadesse garaažidesse ehitati 360 ruutmeetrine ja kuue meetri kõrgune ruum

Ekstreemspordi harrastajaid ootavad sisehallis neli suurt obstacle“it [skate-keeles obstaaklit] ehk rampi.

Kohilas ekstreemspordi sisehall avatakse homme  kell 10

Allikas:
Eeva Kumberg
avalikkussuhete nõunik
Kohila vallavalitsus

Vallatu teatripäev Hageris

Kohila valla teatripäev toimub 29. jaanuar kell 12.00 Hageri rahvamajas.

Kell 11.45 võtavad loosi esinemise järjekorra peale “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“ (Männi lasteaed, juh. Raili Bachmann) ning „Pöialpoiss ja kuus roosipõsekest“ (Sipsiku lasteaed, juh. Margit Ring).

Kell 13.15 võtavad loosi esinemise järjekorra peale „ Metsa lood“ (Hageri algkool, juh.Maria Saarna) ning „Alati tuleb rääkida“ (Hageri noored, juh.Margit Ring).

Kohtumiseni Hageris!

Üritus on tasuta

Kapa stuudium kutsub loengule

16. jaanuaril kell 15 peab muusikateadlane ja psühholoog Jaan Ross Tohisoo mõisas Kapa stuudiumis ettekande teemal “Tormis ja minimalism”.

Jaan Rossi uurimisvaldkonnaks on muusika taju ja tunnetuse ning muusikahelide objektiivse kirjeldamisega seotud probleemid. Ta töötab professorina Tartu Ülikoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Raplamaal tunnustatakse täna kultuuri- ja spordiinimesi

Tohisoo mõis
Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp tunnustab täna õhtul kell 19.00 Kohilas Tohisoo mõisas maakonna kultuuri ja spordiinimesi tänuõhtuga, mis kannab nime „Raplamaa rikkus”.

Vastuvõtule on kutsutud poolsada külalist, kelle hulgas on loomeinimesi, mittetulundusühingute, kohaliku omavalitsuse ja teiste organisatsioonide esindajaid, kellel on silmapaistvaid teeneid kultuurielu edendamisel või kes on selle aasta loominguliste saavutustega rikastanud Raplamaa kultuurielu. Neist viis pärjatakse kultuuripreemiatega ja kakskümmend seitse aastapreemiatega.

Tseremoonial antakse üle ka traditsiooniline tippauhind „Raplamaa Kultuuripärl”. Kultuuripärliks 2010 kuulutatakse perekond Kusmin Märjamaalt, kes meie muuseumivaesel Raplamaal on koos mitme põlvkonnaga pühendunud Sillaotsa talumuuseumi kasvatamisele maakonna esindusmuuseumiks. Loe edasi: Raplamaal tunnustatakse täna kultuuri- ja spordiinimesi

Kohila pakub tritsutajatele uisurada

Taas on tritsutajatele (uisutajatele) avatud valgustatud uisuväli Kohila spordikompleksi tenniseväljakul. Uisud jalga ja jääle, kõlab entusiastlik kutse Kohila valla kodulehel.

Uiske spordikompleksist kahjuks laenutada ei saa, need tuleb endal kaasa võtta. Kui spordihoone on suletud, pääseb liuväljale kompleksi Kooli tänava poolsest väravast.
 

Jõulukuuse saab tuua ka erametsast

Erametsaomanikud pakuvad kõigile võimalust tuua omale jõulukuusk erametsast. Jõulupuude pakkujad asuvad erinevates piirkondades üle Eesti. Eesti Metsaselts kogub andmeid nende metsaomanike kohta, kes pakuvad jõulupuid, allolev nimekiri on pidevalt täienev. Loe edasi: Jõulukuuse saab tuua ka erametsast

Heategevuslik jõuluootusõhtu puudustkannatavatele peredele

Täna, 5. detsembril toimub Kohilas heategevuslik jõuluootusõhtu puudustkannatavatele peredele.

illustratsioon
Foto seeriast "Ilus Raplamaa".

Möödunud aasta detsembris esmakordselt toimunud omaalgatuslik ühisettevõtmine näitas, et kogukond koos kogudusega suudavad annetuste ja vabatahtlike abiga luua hoidva ja hooliva meelolu, ning anda puudustkannatavatele peredele jõudu tulla toime ka majanduslikult rasketel aegadel.
Annetustest koguti 16 tuhat krooni. Lisaks on kingipakke tulnud kauplusteketist „Sõbralt-Sõbrale”, kingipakke on toonud ka paljud vallakodanikud. Ürituseks valmis 60 kingikotti, milles kogu pere tarvis pühademaitselisi toiduaineid ja maiustusi, aga ka üllatusi ja lihtsaid,  igas kodus vajalikke esmatarbeasju.
Kohila jõuluootusõhtu on kutsetega, eeskava järel pakutakse teed ja piparkooke.
Jõuluootusõhtu kui kogukonna algatatud heategevusüritus oli möödunud aastal ka Raplamaa aasta teo nominent.
Ettevõtmist korraldavad Kohila baptistikogudus,  kogukonna esindajad,  kauplustekett „Sõbralt Sõbrale” ning vallavalitsus.
Allikas: raplamaa.ee

Pühapäeval korraldatakse Kohilas jõuluootusõhtu
puudust kannatavatele peredele

Kohila kogukonna ja baptistikoguduse koostöös saab pühapäeval, 5. detsembril Kohilas teist korda teoks heategevuslik jõuluootusõhtu puudust kannatavatele peredele.

Möödunud aasta detsembris esmakordselt toimunud omaalgatuslik ühisettevõtmine näitas, et kogukond koos kogudusega suudab annetuste ja vabatahtlike abiga luua hoidva ja hooliva meelolu, ning anda seeläbi suurperedele jõudu tulla toime ka majanduslikult rasketel aegadel.

Tänase päeva seisuga on Kohilas rahva annetustest kogutud 16 000 krooni. Lisaks on kingipakke tulnud kauplusteketist “Sõbralt-Sõbrale”. Kingipakke on toonud ka paljud vallakodanikud. Ettevõtmise kogudusepoolse esindaja Piia Lihti sõnul pakitakse vabatahtlike abiga pühapäevaks valmis 60 kingikotti, milles on kogu pere tarvis pühademaitselisi toiduaineid ja maiustusi, aga ka üllatusi ja lihtsaid, igas kodus vajalikke esmatarbeasju.

“Soovime igapäevasest veidi enam pöörata tähelepanu abivajajatele meie ümber. Kinkepakk, mida ootame annetajatelt, võiks olla just selline, mida iga kinkija ise sooviks saada,” selgitas Piia Liht.

Aasta tagasi toimunud jõuluootusõhtul sai paki 54 pere. Kohila jõuluootusõhtu on kutsetega, eeskava järel pakutakse teed ja piparkooke.

Jõuluootusõhtu kui kogukonna algatatud heategevusüritus oli möödunud aastal ka Raplamaa aasta teo nominent.

Ettevõtmist korraldavad Kohila baptistikogudus, kogukonna esindajad, kauplustekett “Sõbralt Sõbrale” ning vallavalitsus.

Lisainfo: kogukonna esindaja Anneliis Kõiv, tel 5556 0083, baptistikoguduse esindaja Piia Liht, tel 5556 0082.

Pahklas tuleb sotsiaalse talupidamise ümarlaud

Foto: Pahkla Camphilli küla
8. detsembril toimub Pahkla Camphilli külas sotsiaalse talupidamise ümarlaud. Ettevõtmise eestvedajaks on Eesti maaeluvõrgustik koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga.

Sotsiaalne talupidamine on uuenduslik lähenemine, mis kätkeb endas kahte peamist mõistet: põllumajanduse mitmekesistamine ja kogukonnapõhine sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalne talupidamine võib hõlmata kõiki põllumajanduslikke tegevusi, nii taime- kui ka loomakasvatustegevusi koos sotsiaalteenustega näiteks taastusravi, sotsiaalne kaasamine, puuetega inimeste tööhõive jms.

Sotsiaalse talupidamise sihtrühm võib olla nii füüsilise kui ka vaimse puudega inimesed, narko- ja alkoholi taastusravi saajad, hüperaktiivsed lapsed, pikaajalised töötud (heitunud) jt. Peamiseks sotsiaalse talupidamise eeliseks eelnimetatud tegevustes on nende kaasamine põllumajanduslikku tegevusse, st töö taimede ja loomadega.

Pahkla Camphilli Küla rajati 1992.aastal intellektipuuetega noorte elu korraldamiseks. See on osa ülemaailmsest Camphilli liikumisest, mis sai alguse 1939.aastal Šotimaal Karl Königi (1902 – 1966) juhtimisel. Camphilli liikumise eesmärk on luua kogukondi, kus erivajadustega inimesed saavad elada, õppida ja töötada üheskoos teistega sotsiaalselt tervetes, vastastikusel lugupidamisel põhinevates suhetes.

Tänaseks on üle kogu maailma sadakond Camphilli keskust, kõik pühendunud tervisliku sotsiaalse elu korraldamisele kogukondades, mis hõlmavad lapsi, noorukeid, täiskasvanuid ja vanureid. Camphill on inspireeritud austria filosoofi ja haridustegelase Rudolf Steineri (1861-1925) kristlikest ideaalidest ja põhineb iga inimese vaimse ainukordsuse tunnustamisel, sõltumata tema puudest, usust, rahvusest või rassist.

Ümarlaua ajakava vaata siit ja Pahkla Camphilli küla kohta loe lähemalt siit.

Allikas: maainfo.ee, pahklack.org

Kohila vallas tegutseb loovuslabor

MTÜ Raplamaa Noored koostöös Kohila vallavalitsusega on kutsunud ellu loovuslabori, annab teada Raplamaa infoportaal.



Loovuslabori eestvedaja, MTÜ Raplamaa Noored juhatuse liikme Anneliis Kõivu sõnul ei ole labor konkreetne hoone või rajatis, vaid mõtteline paik, kus kohtuvad teadmine ja teadmisjanu,  kus võid välja mõelda ning teha midagi uut, seniolematut ja see tegevus on kasulik ja nauditav. 

 „Kohila loovuslaboris on võimalik  avardada või avastada oma andeid,” ütles Anneliis Kõiv, kes labori tegevust vabatahtlikuna korraldab.

Idee muuta kogu Kohila vald loovust genereerivaks keskkonnaks küpses enam kui aasta. Konkreetsed ettevalmistustööd algasid tänavu augustis, esimesed laborid avasid uksed novembris.

Seni on labor töötanud metsas, Kohila koolituskeskuses ja  raamatukogus. Katsetused on käinud gurmeelaboris, teatrilaboris, seikluslaboris, tarbekunstilaboris, filmilaboris jne.


Rohkem infot: www.loovuslabor.ee



Hageri muuseum otsib oma meenet

Hageri muuseum (pildil) kuulutab välja oma meene leidmise konkursi. Esitada võib nii ideid, ideekavandeid kui ka juba valmis meenet, arvestust peetakse kõikides kategooriates eraldi.

Meene peab olema reaalselt valmistatav, kohaliku koloriidiga ja samas huvipakkuv, nii et muuseumi külastaja selle kindlasti kaasa ostaks. Materjali valikul piiranguid pole. Kõik innovatiivsed ettepanekud, ideekavandid ja ka valmismeened on oodatud!

Tööd tuua kas muuseumi või vallamajja. Konkursi tähtaeg on 15. detsember 2010. Paremate tööde autoritele auhinnad.

Rohkem infot: Virve Õunapuu, tel 5648 3828, virve.ounapuu@kohila.ee

Nabala kandi vallavanemad nõuavad põhjavee liikumise digitaalset uuringut

Nabala piirkonna nelja valla vallavanemad ja kohalike MTÜ-de esindajad nõuavad

põhjavee liikumise digitaalset uurimist karstitingimustes.

Käesoleva aasta septembri algul  kiitis keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud ekspertgrupp heaks  Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendavate uurimistööde lähteülesande projekti. Kujunenud olukorrast ajendatuna kohtusid üleeile Kose, Kiili, Kohila ja Saku valla esindajad, sealhulgas  vallavanemad, keskkonnanõunikud ja kohalike MTÜ -de eestvedajad, teatasid kohtumise korraldajad.

“Uurimistööde tulemusena selgub, kas ikka on keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult otstarbekas kaevandada lubjakivi Ülemiste järve vesikonnas asuval karstialal, kus maavara on sajaprotsendiliselt survelise põhjavee all,” märgitakse pressiteates. “Arendajate poolt tellitud uuringud pole Nabala karstialal seni veel karsti avastanud. Valminud lähteülesandes on aga mitmeid küsimusi, kus ministeeriumi esindajate ja kohalike elanike huvid ei kattu.”

Esmakordselt Eestis karstitingimustes põhjavee liikumise digitaalseks uurimiseks  nõutakse omaette riigihanke korraldamist, kusjuures konkursil kutsutakse osalema ka kompetentseid välismaiseid ettevõtjaid.

Oluliseks punktiks peetakse kavandatavate puuraukude kirjalikku kooskõlastamist kohalike omavalitsuste ja Nabala Keskkonnakaitse Ühinguga.

“Selle seisukoha ignoreerimine võib põhjustada pöördumatuid keskkonnakahjustusi Nabala karstialal. Vaid  üks ettevaatamatult paigutatud puurauk lõpetaks Tuhala Nõiakaevu keemise,” hoiatavad Nabala piirkonna esindajad.

Kohilasse Keila jõele rajati kolm randumissilda

MTÜ JCI Rapla (noorte kommertskoja) abiga sai Kohila eelmisel nädalal Keila jõe alevi piiridesse jääval alalkolm uut paadi-ja ujumissilda, teatas vallavalitsus.

Toetusraha projekti tarbeks taotles MTÜ JCI Rapla projektijuht Helle Meresmaa-Männisalu eestvedamisel Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse meetmest. Paadisildade ehitamine ja paigaldamine läks maksma ligi 405 000 krooni, millest PRIA poolne toetussumma oli veidi üle 364 000 krooni.

Projekti käigus kindlustati kaldaosa, ehitati ja paigaldati nii kaldal kui ujukitel asetsevad silla osad. Sildade juures on trepp, prügikastid, alevi ujumiskohta Kooli tänava äärde tuleb ka uus riietuskabiin.

Jõeäärsed alad Kohila alevis on uusi arenguid oodanud juba aastaid. Möödunud suvel avati esimene lõik jõepromenaadist, tänavu paigaldati kolm avalikuks kasutuseks mõeldud paadi-ja ujumissilda.

Looduskaunis Keila jõgi on olnud Kohilas ajalooliselt tähtis veetee elanikkonna kujunemisel ja omavahelisel suhtlemisel. Tänu jõele sündis siin enam kui sajand tagasi kuulus Kohila paberivabrik, mis andis tõuke alevi kiirele arengule.

Arendusnõunik Rando Lai sõnul loob uute paadi- ja ujumissildade rajamine vallarahvale head võimalused jõe aktiivsemaks kasutamiseks ja kogukonnaga suhtlemiseks. „Ühised avalikud kohtumis- ja tegutsemispaigad tugevdavad kodukoha tunnetust ning toetavad ajaloolist järjepidevust jõe ümbruse kasutamisel. Randumissillad asuvad avaliku supluskoha juures ja jõepromenaadi ääres,” ütles ta.

Paadi- ja ujumissildade edasise korrashoiu eest hoolitsevad Kohila vallavalitsus ja MTÜ JCI Rapla koos.