Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Akadeemik Mart Kalm räägib Kapa stuudiumis Eesti ehituskeskkonnast

Sel pühapäeval kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Vaba Eesti ühiskonna areng arhitektuuris“ esineb kunstiteadlane ja akadeemik, professor Mart Kalm.

Millised on meie kaasaegse Eesti ühiskonna väärtused, millele tuginedes oleme viimase 20ne aasta jooksul ehitanud oma elukeskkonda? Kas ja kui kaugele tänane arhitektuur võimaldab (väärtuste)keskkonnamuutusi prognoosida? Need ja mitmed muud teemad tulevad jutuks stuudiumi järjekordsel loengul eeloleval pühapäeval Tohisoo mõisas.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring , kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud Marju Lauristin, Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere, Jaan
Ross, Kalev Katus, Toivo Maimets, Hardo Aasmäe, Tiit Hennoste,Raul Rebane, Varro Vooglaid, Urmas Kõiv, Karl-Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Toomas Trapido,  Alar Tamming, Märten Ross,  Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, Raivo Vilu,  Talis Bachmann,  Ülo Vooglaid, Andero Uusberg,  Fred Jüssi,  Jaan Ross,
Heie Treier,  Valdus Mikita, Arnold Rüütel,  Andrus Saar, Heido Vitsur, Vello Salo, David Vseviov, Enn Tõugu jt.

Kohila vald tänas ja tunnustas oma kodanikke ja koostööpartnereid

Täna jagasid Kohila vallajuhid rahvale tänu ja tunnustust kogukonna ja kogu ühiskonna heaks tehtu eest.

Autasude üleandmistseremoonial pälvis valla kõrgeima autasu – Kohila teenetemärgi – teenekas tekstiilikunstnik, põline Kohila elanik Ehalill Halliste, kelle vaibakunsti on kinkinud president Lennart Meri oma riigivisiitidel. Mitmete välisriikide saatkonnad on valinud Ehalille soojad vaibad oma ruume kaunistama. Kõige rohkem on Ehalill Halliste loomingust osa saanud Kohila ja Raplamaa, kelle esindusruumide heaks on ta põiminud kümneid gobelääne. Möödunud aasta Eesti tekstiilikunstnike aastanäitusel oli Ehalill Halliste esindatud võimsa etnostiilis triptühhoniga “Läte”.

Kohila valla vapimärgiga autasustatati kergejõustikuvõistluste Big kuldliiga peakorraldajat, paljude esinduslike spordivõistluste vedajat Mati Lilliallikut. Kohilas on toimunud viis suvist Bigi kuldliiga etappi, 2009. aastal heitis Gerd Kanter heitis just Kohilas oma hooaja tipptulemuse: 71,64 meetrit.Tänu Bigi kergejõustikuvõistlustele on Kohila kogunud tuntust üle maailma ja saanud häid kogemusi tippvõistluste korraldamiseks.

Elutöö preemia sai Tiit Metsallik, kes 40 aastat on muu töö kõrvalt Kohila valla kinomehaaniku ametit pidanud.

Elu edendaja preemia kuulub Hageri rahvamaja juhatajale Maria Saarnale, kelle eestvedamisel on ehitatud mänguväljakuid, algatatud beebikool ja noortele mõeldud kursusi, mõeldud haigetele ja eakatele vaba aja veetmise võimaluste parandamisele vallas.

Parima ühenduse preemia teenis sihtasutus Hageri Lmbertuse kirik, kelle eestvõttel koguti heategevuslike kampaaniate abil Hageri kiriku 160aastase oreli restaureerimiseks veidi üle 40 000 euro ehk ligi 626 000 Eesti krooni. Perfektselt restaureeritud orel taasõnnistati möödunud sügisel.

Kuldaväärt koolmeistri aunimetus kuulub sel aastal lasteia Sipsik noorele juhile Kristina Mägile, kelle käe all on väikesest laste päevahoiust kasvanud välja Raplamaa üks suurim ja paremini toimiv lasteaed.

Akadeemik Enn Tõugu peab Kapa stuudiumis loengu sellest, kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid

Pühapäeval, 12. veebruaril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium kevadsemester. Loenguga „Kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid“ esineb akadeemik ja informaaatika valdkonna visionär Enn Tõugu.

Loenguteemat sisse juhatades ütles akadeemik, et Eesti ühiskonna sõltuvus internetist ja seal toimuvatest protsessidest, ehk niinimetatud küberruumist, on suurem kui mistahes teisel riigil. „Ei kodanikud ega ettevõtted saa Eestis tegutseda enam ilma interneti toeta: üle 98% kõigist pangaoperatsioonidest tehakse meil elektroonselt. Interneti kaudu täidetakse enamus maksudeklaratsioone, kasutatakse avalikke teenuseid, saadakse infot, peetakse sidet, allkirjastatakse dokumente, osaletakse valimistel.“ Loengus püüab Enn Tõugu heita pilku tulevikku ja ära arvata, milliseks kujuneb inimese ja arvuti vahekord mõnekümne aasta pärast.

Raplamaa.ee

Kapa stuudiumis esineb akadeemik Enn Tõugu

Pühapäeval, 12. veebruaril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium kevadsemester. Loenguga „Kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid“ esineb akadeemik ja informaaatika
valdkonna visionäär Enn Tõugu.

Loenguteemat tutvustades ütles akadeemik, et Eesti ühiskonna sõltuvus internetist ja seal toimuvatest protsessidest ehk n-n küberruumist on suurem kui mistahes teisel riigil.

„Ei kodanikud ega ettevõtted saa Eestis tegutseda enam ilma interneti toeta: üle 98 protsendi kõigist pangaoperatsioonidest tehakse meil elektroonselt,” ütles Enn Tõugu. Interneti kaudu täidetakse enamik maksudeklaratsioone, kasutatakse avalikke teenuseid, saadakse infot, peetakse sidet, allkirjastatakse dokumente, osaletakse valimistel.“

Loengus püüab Enn Tõugu heita pilku tulevikku ja ära arvata, milliseks kujuneb inimese ja arvuti vahekord mõnekümne aasta pärast.

Enn Tõugu on teaduste akadeemia liige alates 1981. aastast, tema uurimistöö peasuunad on juhtimis- ja projekteerimissüsteemide tarkvara; programmide automaatne süntees; deklaratiivsed keeled; tehisintellekt jm. Alates
2000. aastast on Enn Tõugu Eesti kõrgema kommertskooli professor ja alates 2005. aastast Küberneetika Instituudi juhtivteadur.

Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Homme räägib David Vseviov Kapa stuudiumis ajaloost ja emotsioonidest

Kapa stuudium toimub Tohisoo mõisas.

Pühapäeval, 22. jaanuaril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Ajalugu, emotsioonid ja tänapäev“ esineb ajaloolane ja pedagoog, professor David Vseviov.

Loengut kommenteerides ütles lektor, et nagu pealkiri lubab, tulevad käsitlusele teemad, mis seonduvad mineviku ja oleviku kokkupuutes sündivate emotsioonidega.

David Vseviov on Eesti ajaloolane ja pedagoog, ajalookandidaat (1977) ja kultuuriajaloo doktor (2003). David Vseviov on Eesti Kunsti Akadeemia erakorraline professor ning sealse humanitaarainete keskuse juhataja. 2008. aastal sai Vseviov Aadu Luukase missioonipreemia, 2010. aastal valiti ta Postimehe arvamusliidriks. David Vseviov on tuntust kogunud ajalooalaste loengusarjadega Eesti Raadio programmides ja arvukate kirjutistega ajakirjanduses.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring , kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Vello Salo räägib Kapa stuudiumis armastusest eesti keeles, folklooris ja kirjanduses

Pühapäeval, 11. detsembril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Armastus eesti keeles, folklooris ja kirjanduses” astub üles tuntud vaimulik, literaat ja tõlkija Velo Salo.

300 aastat enne Kristust kirja pandud Saalomoni laulude laulu kannavad ette Draamateatri näitlejad Harriet Toompere, Marta Laan ja Roland Laos, kitarril musitseerib Peter Põder.
Saalomoni ülemlaul on esimene armastusest rääkiv eestikeelne tekst, mis aastal 1739, koos esimese piiblitõlkega meie esiisadeni jõudis. Oma loengus räägib Vello Salo, mida on eestlased tänini kirjutanud, laulnud ja mõelnud armastusest.
Tänavu Tartu Ülikool rahvusmõtte auhinna pälvinud  86-aastane Vello

Salo loeb käesoleval semestril  loenguid armastusest ka Tartu Ülikoolis.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium” algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.
Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on kohvilauas väike vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.
Raplamaa.ee

Fotol: Vello Salo/eelk.ee

Vello Salo räägib Kapa stuudiumis armastusest eesti keeles, folklooris ja kirjanduses

Pühapäeval, 11. detsembril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Armastus eesti keeles, folklooris ja kirjanduses“ astub üles tuntud vaimulik, literaat ja tõlkija Velo Salo.

300 aastat enne Kristust kirja pandud Saalomoni laulude laulu kannavad ette Draamateatri näitlejad
Harriet Toompere, Marta Laan ja Roland Laos, kitarril musitseerib Peter Põder.

Saalomoni ülemlaul on esimene armastusest rääkiv eestikeelne tekst, mis aastal 1739 koos esimese piiblitõlkega meie esiisadeni jõudis. Oma loengus räägib Vello Salo, mida on eestlased tänini kirjutanud, laulnud ja mõelnud armastusest.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on kohvilauas väike vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Info: Eeva Kumberg, tel 5663 7037, Reet Aro, tel 5818 8568.

Heido Vitsur peab loengu Kohilas Kapa stuudiumis

Pühapäeval, 27. novembril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Mis siis maailmamajandusega ja euroga tegelikult lahti on?“ esineb majandusteadlane, Eesti arengufondi majandusekspert Heido Vitsur, kes loengus selgitab, mis viimase 20-ne aastaga maailmamajnduses viltu on läinud ja mis võiks olla tõenäolised arenguteed.

Oma eelseisvat loengut kommenteerides juhtis Heido Vitsur tähelepanu tõigale, et Kreeka ei ole maailmamajanduses, Euroopa Liidus ega ka eurotsoonis valitseva olukorra põhjuseks. “Samas on meile kõigile kahjuks, et Kreeka on juba kaks aastat saanud olla mõnusaks kattevarjuks kogu maailma majanduskorralduses peituvatele süvaprobleemidele ja võimaldanud sellega lahenduste leidmist edasi lükata. Tänaseni. Kuid tundub, et seda edasilükkamise teed enam kaua edasi minna ei ole võimalik, sest nii inimesed kui ka ettevõtjad on kaotanud usu väljapakutavatesse abinõudesse. On saadud aru, et tegu pole Kreeka, vaid süsteemse kriisiga ning seda mitte ainult eurotsoonis, vaid ka Euroopa Liidus ja terves maailmas. Oma loengus püüangi selgitada, mis maailmamajanduses viimastel kümnenditel viltu on läinud ja millised võiks olla tõenäolised maailmamajanduse ja EL/eurotsooni arenguteed,“ ütles Vitsur.

Majandusteadlane ja visionär Heido Vitsur tegeleb Arengufondi arenguseire divisjonis makromajanduse globaaltrendide jälgimise ja tõlgendamisega Eesti konteksti. Uuringutest tulenevate mõttearenduste ja kerkivate probleemide teadvustamine laiemale avalikkusele. (allikas: http://www.arengufond.ee)

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Andrus Saar kõneleb Kohilas eestlaste tulevikust

Pühapäeval, 30. oktoobril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemilite loengute sari Kapa stuudium, mis sellel semestril keskendub ühiskonna ja kodaniku kujunemisprotsessidele. Loenguga „Eesti riigi ja eestlaste tulevik sotsioloogiliste uuringute taustal. Kas saame ise enda heaks midagi ära teha?“ esineb sotsioloog, uuringufirma Saar Poll juhataja Andrus Saar.

Andrus Saare ütles tutvustuses, et loeng põhineb eestlaste elujõu ning vigade analüüsil viimase 20ne aasta jooksul. Keskendutakse vaimsete väärtuste muutumisele. Kui ühiskond on muutunud, siis kuivõrd erinevad põlvkonnad on muutustega kaasa tulnud või nad on jäänud oma noorpõlveväärtuste aega? Käsitlus toetub viimase 20 aasta jooksul korraldatud avaliku arvamuse uuringute tulemustele.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring , kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere, Jaan Ross, demograaf Kalev Katus, rakubioloog Toivo Maimets,  Hardo Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid , innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga endine asepresident Märten Ross, prof Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, prof Talis Bachmann, prof Ülo Vooglaid, noor teadlane Andero Uusberg, loodusemees Fred Jüssi,  kunstiteadlane Heie Treier, semiootik Valdus Mikita, president Arnold Rüütel jpt.

Patsilabor Kohilas toob kokku üle poolesaja piiga

Teist hooaaga alustanud Kohila Loovuslaboris saab laupäeval alates kella 11-st patse punuda. „Patsid, krunnid, junnid, palmikud, põimikud, kalasabad ja kõiksugu muu sigri-migri, mida juustest on võimalik ehitada, saab professionaalsete juhendajate kaasabil selgeks õpitud ja pähe punutud,“ lubab labori tutvustus.

Pealaborant on õpetaja Merike Tiidrus, teda assisteerivad kuus asjatundjat. Tung laborisse on olnud ootamatult suur, seetõttu on võimalik, et kaalumisele tuleb ka jätkulabori korraldamine.

Möödunud aasta oktoobris Kohilas uksed avanud, igas vanuses inimestele katsetusteks ja loovuse turgutamiseks mõeldud laborid on rahva hulgas omaks võetud ja oodatud.

Loovuslabori eestvedaja, MTÜ Raplamaa Noored juhatuse liikme Anneliis Kõivu sõnul ei ole labor konkreetne hoone või rajatis, vaid mõtteline paik, kus kohtuvad teadmine ja teadmisjanu. „Labor on koht, kus oled vaba oma loomingus – võid julgelt teistest eristuda. Toetame inimeste loovust, pakkudes erinevaid kogemis- avastamis- leiutamis- ja uurimisvõimalusi. Asendame välisele edule ja saavutustele suunatud orientatsiooni sisemisele rikastamisele suunatud mõtteviisiga. Iga kuu avaneb võimalus end katsetada mõnes uues laboris, kuid, tähelepanu!, labor ei ole huviring!, konkreetses laboris saab osaleda vaid korra. Pideva huvi tekkimisel saab loomulikult luua ka erinevaid huvialaringe, mis võimaldavad inimestel neid paeluva huvialaga tegeleda pikema ajaperioodi jooksul.

Laborid on osalejatele tasuta või väikese tasu eest. Gurmetlabor, teatrilabor, seikluslabor, tarbekunstilabor, mustkunstilabor, muusikalabor, fotolabor, filmilabor – need on laborid, kus juba katsetused käinud. Avanemist ootavad huumorilabor ja koomiksilabor.

Loovuslabor loodi, et teostada idee – muuta kogu Kohila vald loovust genereerivaks keskkonnaks. Esimesed laborid avasid uksed eelmise aasta novembris. Loovuslabori ellukutsujad on MTÜ Raplamaa Noored koostöös Kohila vallavalitsusega. Sel hooajal toetab laborit ka Raplamaa Partnerluskogu LEADER meede 5.1.

Vaata ka: www.loovuslabor.ee
Rohkem infot: Anneliis Kõiv, tel 55560083

Raplamaal algab kõhutantsutreeningute uus hooaeg

Raplas õpetatakse kõhutantsu alates 2005. aastast. Ka sel aastal on võimalik seda kaunist ja kasulikku liikumist proovida kõigil soovijatel. Algajate treeningud hakkavad toimuma erinevates kohtades – Raplas, Kohilas ja Valtu klubis.

Rapla Ühisgümnaasiumi aeroobikasaalis toimuvad treeningud kolmapäeviti alates 14. septembrist kell 17.30 ja 19.30.

ESIMENE TREENING ON TUTVUMISEKS TASUTA!

Naistele lisab kõhutantsuga tegelemine nõtkust ja naiselikkust. Ka vanemaealistel daamidel aitab kõhutants end paremini tunda. Mida rohkem keha liigub ja mida plastilisem see on, seda kaugemale lükkuvad luustikus tekkivad muutused: kangeks jääv selg, soolade ladestumine organismi jms. Naised on leevendust saanud seljaradikuliidile, kaelaradikuliidile, õlavalule (“Naistemaailm”, sept 2008).

Raplas toimuvad treeningud ka vanematele daamidele – teisipäeviti kell 17.30 alates 20. septembrist. Eelmise aasta treening näitas, et rahulik liikumine sobis ka üle 60-aastastele. Tantsul on teraapiline mõju kehale ja vaimule. Tants vabastab kehasse kogunenud pinged.

Lisainfo www.tantsud.ee

Hageri kiriku orel kõlab jälle

Homme keskpäeval algaval kontsert-jumalateenistusel taaspühitseb EELK peapiiskop Andres Põder sisse Hageri
kiriku 160-aastase oreli.

„Perfektse töö oreli restaureerimisel tegi Olev Kentsi Orelitöökoda,“ rääkis Kohila vallavalitsuse nõunik Eeva Kumberg. Projekti ekspert ja konsultant oli Göran Grahn Rootsist.

Sihtasutuse Hageri Lambertuse Kiriku juhatuse esimees Juhan Põld tunnistas, et 2008. aastal alustatud restaureerimisprojekt tundus esialgu üsna ülejõu käiva ettevõtmisena, kuid tänu annetajatele, kümnele heategevuskontserdile ja heategevusmüükidele on tänaseks kokku kogutud enam-vähem täpselt vajaminev summa.

„Hageri kiriku restaureeritud orel on osa Eesti ja Euroopa kultuuripärandist, oleme tulevaste põlvede jaoks talletanud suure peatüki Eesti oreliloost,“ rõhutas Põld.
Restaureerimiseks kulus kolm aastat ja veidi üle 40 000 euro.

Märjamaal algas eile folgipidu

Eile algas Märjamaal folgipidu, mis kestab nädala lõpuni.

VI Märjamaa Folgil astuvad üles folkloorirühmad Gruusiast, Tšehhist, Venemaalt jm. Külaliste kontserte jagub ka Märjamaalt kaugemale. Festivalipäevad lõpetab klubiõhtu.

Täna ja homme kell 13 saab osaleda lõõtspilli õpitoas, kus pillimänguõpetust annab Enrik Visla.

Peakontserdi juhatab laupäeval, 6. augustil sisse rongkäik rahvamaja juurest laululavale. Kontserdile järgneb simman ansambliga Audru Jõelaevanduse Punt.

Festivalipäevadesse mahuvad veel lauluklubi, käsitöölaat, vanade autode näitus jne.

Rohkem infot: www.marjamaafolk.ee.

Sutlemas joonistatakse torne

Sutlema mõisa väravatorn

Tänasest kuni laupäevani toimub Kohila vallas Sutlemal  Tornide nädal. Kõik, kes jaksavad pliiatsit-värve-fotoaparaati käes hoida, saavad enda valitud tehnikas jäädvustada kõikvõimalikke torne Kohila valla territooriumil alustades  Sutlema mõisa väravatornist. Samuti võib joonistada erinevaid kirikutorne, rahvamaja torni, kuivati torni jne. Sutlema Väravatorni Selts kutsub kõiki üles neid jäädvustama.
 
Pühapäeval riputatakse valminud tööd  näituseks üles Sutlema väravatorni.  Lisaks näitusele jõuab vähemalt üks töö ka postkaardile. 
 
 Näituse avamisel esineb Kiili  noorte vanamuusikaansambel Heili Meibaumi   juhendamisel konserdiga “Õhtumuusika keskaajast renessansini”.

Esmateated Sutlema mõisast pärinevad 1425. aastast. Sutlema mõisa väravatorn on unikaalne mõisaarhitektuuri esindaja Eestimaal.  Sutlema mõisa viimane omanik oli eduard von Stackelberg. Mõisaesisele ehitati Nõukogude ajal aga kahekorruseline maja ning tallid selle kõrval on nüüdseks täiesti lagunenud. Mõisa püüab taastada Sutlema väravatorni Selts.

Muusikafestival Kapa Rock on tagasi

Pärast aastast vaheaga on uuesti ellu ärkamas kümme suve väldanud ja spetsiaalselt noorte bändide jaoks loodud muusikafestival Kapa Rock.

30. juulil kell 15 algaval fesitvalipäeval esinevad Kohila alevi lipuväljakul ansamblid Merwis, The Nymph, Hurmurid, Groundhog Day, The Princes, Aides, Bedwetters, Ultima Thule ja paljud teised. Kontserdi esimene osa on akustilise muusika päralt, teisel poolel kuuleb ka rockilikumat soundi. Teiste hulgas astub akustilse kavaga üles Superstaari saatest tuntuks saanud Rosanna Lints.

Festivalile oodatakse rahvast mitte ainult Kohilast ja Rapla maakonnast, vaid üle terve Eesti, kinnitavad korraldajad. Piletid hinnaga 3 eurot on müügil kohapeal.

Kapa Rocki muusikafestivali korraldavad kolm Kohila noormeest Martin-Erich Torjus, Hardo Hansar ja Peter Põder ansamblist Merwis. Martin Erich Toriuse sõnul oli nende soov Kapa Rocki nime elus hoida ja kontserti sama nime all jätkata. „Möödunud aastate jooksul kujunes Kapa Rockist Raplamaa suve üks oodatuim muusikasündmus ja meil on suur au seda traditsiooni edasi viia,” märkis Torius.

Kapa Rocki eesmärk on pakkuda kuulajatele kõrgetasemelist muusikat ning tutvustada Kohilat kui loovat ja elujõulist valda. Siit on sirgunud mitmed tuntud muusikud nagu Birgit Õigemeel, Vaiko Eplik, Kadi Toom, Toomas Vanem, Paul Daniel ja teised. Kohilas on muusikakool ja tegutsemas ka praegu mitmed bändid ning laulustuudio.

Lisainfot muusikafestivali kohta leiab Facebookist ja kodulehelt.

uWK8x5

Tohisool algas keraamikasümpoosion

Tohisoo mõisas algas XI rahvusvaheline suuremõõtmelise keraamika sümpoosion.

Kolm nädalat kestva sümpoosioni jooksul katsetatakse puupõletuse väge ja skulptuuursete keraamiliste vormide loomist spetsiaalses anagama tüüpi savipõletusahjus Tohisoo mõisa hoovil.

Tulijaid on tänavu USAst, Venemaalt, Hong Kongist, Taanist, Türgist ja kaks kunstnikku nagu ikka ka Eestist. Üheteistkümne aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailmast. Sümpoosion lõpeb 23. juulil kell 15 meeleoluka parginäituse ja väikese kontserdiga.

Eesti Keraamikute Liidu, Kohila valla ja MTÜ Tohisoo Mõis koostöös korraldatava keraamikasümpoosioni peategelane on endiselt Tohisoo mõisapargis asuv Baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kunstnikud suuri saviskulptuure põletada saavad.

Ka sel aastal on kunstihuvilistel võimalik osa saada kunstnike presentatsioonidest, esimene neist on 10. juunil õhtul. Enne kokku leppides on võimalik ka kunstnikke nende töötubades külastada ja oma silmaga vaadata, kuidas teos ahjupanekuks valmib.

Rohkem infot: tel 5663 6895 (Külli Kõiv) ja tel 554 4523 (Aigi Orav).

 

Kapa stuudiumi kevadsemestri viimane loeng räägib ilust

Pühapäeval, 8. mail kell 15 algab Tohisoo mõisas Kohilas akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ kevadsemestri viimane loeng. Auditooriumi ette astub kunstiteadlane, Tallinna ülikooli dotsent Heie Treier, kelle loengu teema on “Esteetika. Poliitika. Ilu“

Lektori enda sõnul on tegu pigem mõtisklusega ilu ja esteetika üle: ilu universaalsus ja kontekstuaalsus, ilu kui manipuleerimise vahend. Mille või kelle teenistuses ilu õigupoolest on? „Püüame koos auditooriumiga õppida läbi nägema ilu teemadega seotud manipulatsioone meie igapäevaelus ja kunstis,“ tutvustas lektor stuudiumis toimuvat.

Praegu lisaks õppejõu tööle ka toimetaja ametit pidav Heie Treier kaitses 2004. aastal doktoriväitekirja, mis käsitles kohalikku modernsust kunstis. Ta on seotud projektiga, mis uurib kultuurilise paradigma muutusi sekundaarse moderniseerumise tingimustes. Projekti käigus analüüsitakse muutusi, mis toimuvad kultuurikeskkonnas kiire ‘ülalt’ juhitud moderniseerumisprotsessi tingimustes. (allikas: Eesti teadusportaal)

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut saab kohvilauas lektoriga vabamas meeleolus mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on eelmise kahe aasta jooksul esinenud vägapalju tuntud ja tunnustatud teadlasi ning oma ala asjatundjaid: prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas ja Tarmo Soomere; demograaf prof Kalev Katus, rakubioloog prof Toivo Maimets, prof Hardo
Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid, innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga asepresident Märten Ross, prof Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, Fred
Jüssi, prof Talis Bachmann, akadeemik Jaan Ross jpt.

Info: Eeva Kumberg, tel 5663 7037 või Reet Aro, tel 5818 8568.

Eeva Kumberg

Sada Kohila põnni lähevad täna paraadile

Täna tähistab Kohila vald emadepäeva kell 11 algava traditsioonilise põnnide paraadiga.  Paraadi peategelased on möödunud aastal sündinud kõige pisemad vallakodanikud. Kuna enamik rongkäigulisi istub veel vankrites, „roolivad“ nagu ikka nende emad.
Põnnide paraadile osalema on oodatud kõik emad, kel lapsed veel vankrisõidueas. Emadepäevale pühendatud perepäeva tähistama on oodatud kõik huvilised.  Möödunud aastal sõitis siin 100 last. 2009. aastal lükkasid emad rongkäigus 97 pisiõnni vankreid.

“ Sel päeval mõtleme rohkem neile emadele, kelle lapsed on veel nii väikesed, et nad ise oma emmedele lilli kinkida ei oksa,“ selgitas paraadi peakorraldaja, kultuurinõunik Anneliis Kõiv.

Paraadi järel kuulutatakse välja ka Kohila Aasta Ema 2010 tiitli saaja, kelleks on Pahkla külavanem, kolme tubli lapse ema Maila
Hindrimäe. Tänavune ema on kogukonnas hinnatud vabatahtliku kaasalööjana küla ja haridusseltsi ürituste ettevalmistamisel ning eestvedaja ja innustajana nii oma peres kui ka külarahava hulgas. Pahkla inimeste arvates teeb Maila külavanema tööd talle omase kohusetunde ja hoolega.

Täna algavate kaevetöödega saab Kohilas nähtavaks sajandi suurim investeering

Täna, 4.mail, kui 3500 elanikuga Kohila alevis kaevatakse esimesed kopatäied kraave kanalisatsioonitrassi paigaldamiseks, saab reaalselt nähtavaks ligi kolm aastat ette valmistatud suurinvesteering Kohila keskse vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamiseks ja renoveerimiseks. Tööde
lõpptähtaeg on 2012 aasta novembris.

13,8 miljonit eurot (216 miljonit krooni ) maksev investeering saab teoks tänu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusele, millest kaetakse enam kui 81 protsenti vajaminevast summast. Ülejäänud osa (19 protsenti) finantseeritakse Kohila valla ja OÜ Kohila Maja rahalistest vahenditest. Ehitusprojektide teaostaja Kohila alevis on AS Nordecon ja Ülejõe piirkonnas OÜ Santeh Ehituse.

Vallavanema kohusetäitaja Argo Luige sõnul on projektiga tegeletud „kogu aeg“ ehk kuni selle ajani, mil avanesid reaalsed kaasrahastamise võimalused. “Arvestades raskendavaid olusid on Kohila ELi meetmes «Veemajanduse infrastruktuuri arendamine» 2007-2013 ette nähtud ettevalmistavate töödega hästi toime tulnud. Taotlesime samast tõukefondist vahendeid ka Aespa-Vilivere piirkonna vee- ja kanalisatsiooni ehituseks, kuid kahjuks saime negatiivse otsuse, mistõttu lükkub selle projekti teostamine tulevikku.“

Luik lisas: “Loomulikult kaasnevad kaevetöödega paratamatult ebamugavused nii jalakäijatele kui ka sõidukitele. Püüame planeerida tööde järjekorra nii, et inimesed saaksid pidevat infot kaevetööde graafiku kohta ja maksimaalne võimalik ligipääs oleks tagatud igasse piirkonda.“ Jätka lugemist »

Hageris kohtuvad mahedad ehedad muinasviljelejad

26. märtsil kell 12 toimub Hageri rahvamajas mahedate ehedate muinasviljelejate kokkusaamine.

Vestlusringis osalevad:
* Kernu kandi mahedad, kel on suurtel pindadel loodusviljeluse kogemused;

* Margus Ess, loodusviljeluse õppejõud Olustveres ning Jõgeva sordiaretuse instituudis töötaja;

* Manfred Meyer, tuntud kompostidoktor;

* eluaegne suurmajandi agronoom, kes üle kümne aasta tagasi pööras oma elus ette rohelise lehekülje. 


Kohtutakse  rohenäpuga, kes kasvatab ilma mürkideta kümnekiloseid kapsapäid ja ütleb, et rammust palju olulisem on loodusega suhtlemine. 
Vestlusringi juhib muinasviljeleja – mesinik Eha Metsallik.

Kõik huvilised oodatud.

Kapa stuudiumis lahatakse pühapäeval “metsikut” eesti keelt

Pühapäeval, 13. märtsil  jätkub Kohilas Tohisoo mõisas loengusari Kapa stuudium. Kell 15 esineb loenguga  “Metsik eesti keel”  bioloog ja semiootikadoktor Valdur Mikita. Loenguga märgib stuudium lähenevat emakeelepäeva.
 
Valdur Mikita kaitses 2000. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi semiootikas, uurimisteemaks “Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias”. Lisaks on Mikita uurinud keelt, loovust ja nende kokkupuutepunkte, millest tuleb juttu ka eelolevas loengus.
 
Kapa stuudiumi loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Pärast loengut saavad soovijad kohvilauas vabamas meeleolus omavahel ja lektoriga mõtteid vahetada.
 
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest. Loengud on olnud reeglina rahvarohked ja auditoorium  uudishimulik. Kapa stuudiumis on enam kui kahe aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas , Tarmo Soomere ja Jaan Ross; demograar, prof Kalev Katus, prof Toivo Maimets, prof Hardo Aasmäe ja, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, tajude uurija Talis Bachmann, psüühika uurija Andero Uusberg, sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid, aga ka õigusteadlane Varro Vooglaid , tuntud bioloog Urmas Laansoo, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, loodusemees Fred Jüssi, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga asepresident Märten Ross.
 
 
Info: Reet Aro, tel 58188568; Eeva Kumberg, tel 56637037.
 
Allikas: Kohila vallavalitsus

Kohila Sipsiku lasteaia laienemine jõudis lõpule

Eelmisel neljapäeval avati Kohilas lasteaed Sipsiku värskelt renoveeritud fassaadiga majas kahe rühma jagu uusi ruume. Praegusele 120-le lapsele lisandub 42 kolme- kuni viieaastast last. Nüüd on valla suurimas lasteaias kaheksa rühma ja 162 last. Viis aastat kestnud lasteaia pidev laiendamine on lõpule jõudnud.

Lasteaia direktor Kristina Mägi alustas samas majas tööd 2002. aastal laste päevahoiu juhina, siis käis lasteaias 15 last. „Võib vist lõpuks öelda, et aastast 2006 kuni siiani kestnud järkjärgulised ehitustööd on Sipsiku lasteaias lõppenud. Meil ei ole enam kuhugi kasvada,” arvab Kristina Mägi. Uued rühmad, mis seati sisse Kohila raamatukogust vabanenud ruumidesse alustavad igapäevast lasteaiaelu alates uuest nädalast.

Möödunud aastal alustatud remonditööd koos uue sisustusega läksid kokku maksma 6,6 miljonit krooni (422 821 eurot), sellest EAS-i poolne toetus „Kohalike avalike teenuste arendamise“ meetmest oli 5,6 miljonit krooni (359 398 eurot) ja valla omaosalus 992 355 krooni (63 423 eurot).

Projekti raames renoveeriti kahe rühma ruumid ja vajalikud abiruumid, paigaldati uus elektrisüsteem, uued aknad, rajati ventilatsioon, soojustati kogu hoone fassaad ja katus, paigaldati rühmadesse vajalik mööbel ning kööki lisaks olemasolevale uusi seadmeid. Lasteaed sai uue piirdeaia ning hoovi nurka ehitati uus mänguväljaku ala koos ronilatega.

Eriti uhked on lasteaednikud keldrisse juurde saadud töötubade pärast. Kunstiringi ja puutöö tuba on sisustatud lastele mõeldud ja reaalselt kasutatavate töövahenditega.

Kohilas sünnib igal aastal juurde sadakond uut põnni. Vald on selle näitaja poolest maakonna liider. Praegu ootab Kohilas lasteaiakohta 167 1,5 kuni 4aastast last. Sügisel, kui lasteaedadest läheb kooli sadakond last, väheneb märkimisväärselt ka järjekord.

Allikas: Kohila vallavalitsus

Kohilas avati Põhja-Eesti suurim ekstreemspordi sisehall

Laupäeval, 29. jaanuaril avati Kohilas ekstreemspordi sisehall rulluiskudel ja trikiratastel harjutajatele.

Nõukogude ajast kasutuseta seisnud vanadesse garaažidesse ehitatud 360ruutmeetrine ja kuue meetri kõrgune ruum on sportlaste endi sõnul praegu ainus omataoline Raplamaal ja suurim kogu Põhja-Eestis, kuni Tallinnas valmib veelgi suurem sisehall, annab teada Raplamaa infoportaal.



Kohila sisehalli  valmimise taga on ekstreemsportlaste klubi Kohila Kobad ja MTÜ Raplamaa Noored, kes taotlesid vana hoone renoveerimiseks PRIAst toetust.

Vana garaažihoone sai uue katusekatte, aknad ja uksed, kinni müüriti vanad garaažiuksed, korrastati ümbrus ja ligipääsuteed, rajati piirdeaed. Uuendati elektrisüsteem ja paigaldati valgustus hoonesse ning tänavale, samuti automaatne tulekahjuhäiresüsteem. Projekti kogumaksumus oli 38 348 eurot.



Ekstreemspordi harrastajaid ootavad sisehallis neli suurt rampi.

Kohilas saab ekstreemspordiga tegelda ka talvel

Kohila ektreemsprodi sõbrad saavad enda käsutusse Põhja-Eesti suurima sisehalli, kus on võimalik trenni teha aastaringselt

Ektreemsprodiklubi Kohila Kobad esindaja Oliver Saare usub, et tänu Kohilas avatavale uuele ektreemspordi sisehallile tuleb paikkonda kindlasti sprodihuvilisi noori juurde.

Saare sõnul oli vajadus sisehalli järele väga suur, kuna pidevaid harjutajaid on Kohilas paarkümmend, lisaks lihtsalt huvilised, kelle arvu ei oskagi ütelda.

Sportlaste  sõnul on uus hall praegu ainus omataoline Raplamaal ja suurim kogu Põhja-Eestis, kuni valmib Tallinnasse Kristiine linnaossa ehitatav veelgi suurem sisehall. Nõukogude ajast kasutuseta seisnud vanadesse garaažidesse ehitati 360 ruutmeetrine ja kuue meetri kõrgune ruum

Ekstreemspordi harrastajaid ootavad sisehallis neli suurt obstacle“it [skate-keeles obstaaklit] ehk rampi.

Kohilas ekstreemspordi sisehall avatakse homme  kell 10

Allikas:
Eeva Kumberg
avalikkussuhete nõunik
Kohila vallavalitsus

Vallatu teatripäev Hageris

Kohila valla teatripäev toimub 29. jaanuar kell 12.00 Hageri rahvamajas.

Kell 11.45 võtavad loosi esinemise järjekorra peale “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“ (Männi lasteaed, juh. Raili Bachmann) ning „Pöialpoiss ja kuus roosipõsekest“ (Sipsiku lasteaed, juh. Margit Ring).

Kell 13.15 võtavad loosi esinemise järjekorra peale „ Metsa lood“ (Hageri algkool, juh.Maria Saarna) ning „Alati tuleb rääkida“ (Hageri noored, juh.Margit Ring).

Kohtumiseni Hageris!

Üritus on tasuta