Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2017
E T K N R L P
« okt    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Mõtteid Kohilast: õppimine seob põlvkondi

Kristina Mägi (vasakul) ja Kristina Lee.

Kristina Mägi (vasakul) ja Kristina Lee.

Elus ei pea ainult üleskutsete najal elama, vaid põlvkondade järjepidevus peab tagama jätkusuutliku ühiskonna. Kogemusõpe, uute oskuste omandamine saab alguse perekonnast, koolist, hiljem töökohal, sest alati on meil oskusi, mida jagada. Teame, kiirelt muutuvas maailmas tehnoloogia arenguga kaasa minnes tuleb tagada kultuuri, keele ja traditsioonide jätkumine. 2017. aasta on oskuste aasta, eelkõige elukestva õppe aasta ja seetõttu TÕN-i maakondlik koordinaator  Ivi Sark kutsus infopäevale Kohilasse.

Koolitus oli eelkõige maakonna TÕNi tegevustest ning  kohal olnud osalejatel oli palju tähelepanekuid. Päev algas nn jätkusuutliku valla vallajuhi Heiki Hepneri kabinetis. Olime Kohila uues vallamajas, mis läks käiku 2005. a uue esimese hoonena vabariigis.  Vallamajas töötab 26 spetsialisti, vallas elab üle 7000 inimese 230 ruutkilomeetril 21 külas, kolmes alevikus ning pooled elanikud elavad Kohila alevis. Gümnaasiumis käib üle 850 lapse. Tänu heale sündivusele vallas on kool kitsaks jäänud. Uus projekt on valmimas ning sügisest peaksid laiendustööd algama. Lisaks on vallas 4-klassiline era-mõisakool oma võimalustega ja haridusega seotud asutusi: kaks raamatukogu, neli lasteaeda, kaks noortekeskust, koolituskeskus. Vallas püütakse igati tagada elukestvat õpet tunnustamise ja motiveerimise kaudu. Jätka lugemist »

Nabala kaitseala piirangud ei arvesta kohalike inimestega

Kohila Metsaseltsi ja Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu piirkonna (Kohila, Saku, Kiili ja Kose vald) elanikud (maaomanikud) ei ole rahul Nabala kaitsealale planeeritavate piirangutega.

„Rajatavale kaitsealale planeeritud piirangud ei ole asjakohased,“ rääkis Kohila vallavanem Heiki Hepner. „Me kõik toetasime siin ideed kehtestada piiranguvöönd ja keelata kaevanduste rajamine. Algul oligi ju sellest juttu, et kaitsma asutakse karstiala ja põhjavett. Nüüd aga on eesmärk muutunud ja plaanide järgi keelatakse kaitsealal peaaegu kõik tegevused. Eriti häiritud on kohalikud metsaomanikud, sest kaitsealal enam metsa normaalselt majandada ei saa,“ rääkis Hepner.

Kohalik metsaomanik ja Kohila Metsaseltsi liige Jüri Sepper lisas, et piirkonna elanikud ei saa kaitseala loomise uutest põhimõtetest aru. „Siiamaani saime oma metsi majandada ja elurikkust see ei vähendanud. Nüüd aga tulevad väga karmid piirangud, kõike hakatakse kaitsma, aga keegi ei selgita, kelle eest ja mida siis kaitstakse?“
Jätka lugemist »

Pühapäeval saab Kapa stuudiumis kuulata terviseloengut

Pühapäeval, 13. oktoobril kell 15 on Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumis auditooriumi ees Peeter Liiv loenguga “Tervise viis tasandit”, milles terviseliikumise valdkonnas tuntud lektor käsitleb füüsilise, energeetilise, mentaalne, spirituaalne ja sotsiaalse tervise aspekte meie igapäevases olemises.

Peeter Liivi sõnul toob praegune, n-ö transformatsiooni ajastu kaasa paljude, kui mitte igaühe inimpotentsiaali avanemise. “Avastades oma andeid ja võimeid, saame luua täiesti uusi väärtusi, misläbi näiteks kogu senine jätkusuutmatu majandus ilmselt hääbub tasapisi. Näen tõusmas kahte põhitrendi, esiteks – kogu maailm liigub tervise suunas, teiseks – muutub viis, kuidas inimesed oma igapäevast leiba teenivad.”

Peeter Liiv on osalenud terviseliikumises (klubis “Tervis”), Eesti Rohelises Liikumises, New Age liikumises (sh 1990-1995 ilmunud ajalehe “Päekesetuul” ja 2001-2004 ilmunud religiooniajakirja “Päikesetuul” toimetaja). Kirjutanud teatri- ja kinokriitikat, filosoofilist ja sotsiaalset esseistikat ajalehtedes/ajakirjades. Õppinud teoloogiat, tegelenud jooga, transtsendentaalse meditatsiooni, Silva meelekontrolli meetodi, vaba hingamise jt Uue Ajastu praktikatega. Pidanud ühingu “Teadus” lektorina tervise- ja ökoloogialoenguid; õpetanud maailmavaateõpetust Tallinna Kultuuriülikoolis. Praegu kirjastuse “Silmapiir” direktor. (allikad: ERR ja Maaleht). Hetkel rajamas koos mõttekaaslastega sotsiaal-poliitilist kodanikuliikumist TEEME KOOS – et tagada Eestis ka tõelist sotsiaalset tervist! Peeter Liiv osaleb ka Sakala Kärajatest alguse saava üle-eestilise kodanikuaktivistide võrgustiku rajamisel. Jätka lugemist »

Kogukonnamuusikal etendub keset jõge

Veterahva

Poolesaja osatäitja seas on professionaalseid muusikuid vaid kolm

Suurejooneline koguperemuusikal “Veterahva needus” etendub 28. ja 29. juulil kell 17 ja 21 Kohila alevis Keila jõe kellasilla jõekäärus. Etenduses on tegevad 54 täiskasvanud osatäitjat, lisaks 35 last ja 20 tehnilise meeskonna liiget.

Lava ehitatakse otse jõele. Vetevana loss, vägev 4m kõrgune ja 21 m pikkune ehitis kõrgub jõekaldal, vesineitsid – näkineiud näevad välja küütlevalt kaunid. Mustlaslaager tuleb hobuste, värviküllaste vankrite ja kostüümidega ning ehitab oma elupaiga etenduse kestel üles.

Poolseasjast muusikali osatäitjast on laulmine igapäevatööks vaid Rebecca Kontusel, Sulev Võrnol ja ansambli Regatt solistil Marek Jürgensonil, ülejäänud on loomu poolest andekad, kerge jala ja kena lauluhäälega ning pea kõik ka Kohilast pärit.

“Veterahva needus” räägib loo veterahvast – teda tabanud needusest, Udumäe varjuriigist ja ootamatult jõekääru saabuvast mustlastest. Ühe mustlaspoisi ja näkineiu vahel tärkab keelatud armastus, mis ähvardab hukutada mõlema hõimu tuleviku. Kuidas traagilise pöörde võtnud lugu uuesti heale pööratud saab, kes on Vana Säga, kuidas lahendab elu põletavaid probleeme näkkide naksis nelik ja mis osa ses loos on täita mustlasneiul Mirelal, peab igaüks juba ise nägema.

“See, kuidas inimesed soovivad oma õla alla panna ja meid aidata – see ongi see miski, mis teeb Kohilast elupaigana maailma parima! Ja kui te kuulete neid laule – eriilmelisi, eriliste inimeste, erilises ettekandes… ja näete kõike seda, mis meie eriefektide tiim praegu ette valmistamas on… – te lihtsalt peate tulema kuulama ja vaatama,” räägib lavastaja ja muusikaliprojekti eestvedaja Anneliis Kõiv varjamatu õhinaga.

Teise lavastaja, Valter Uusbergi sõnul on Kohila muuskali kogukond erakordselt hea energiaga näitetrupp, kes üheskoos räägivad mõistuloo iseendast, kogukonnaks olemisest ja iga kogukonna jaoks elutähtsatest küsimustest – järelkasvust.

Etendus koos vaheajaga kestab 2 tundi. Muusikajuht on Ivi Rausi, liikumisjuht Silvia Purje, kunstnik Toom Raudsep. Muusikali saatemuusika tuleb Andrus Rannaääre juhtimisel “Regatt” bändilt otse. Eriefektid lavastavad Meelis Kubo – alias Miraakel ja Martin Heinla. Lavastajaid on kaks: Anneliis Kõiv Kohilast ja Valter Uusberg Raplast. 28. juulil on Kohilas avatud ka koduaedade kohvikud. Muusikal on ühtlasi juuli lõpul toimuvate kogukonnapäevade”KOHTUME KAPA-KOHILAS!” lõppakordiks.

Muusikali piletid on saadaval tund enne etendust kohapeal. Üksikpileti hind 5 EUR, peredele ja pensionäridele soodustused.

Kohilas on taas tulemas suur emade-põnnide paraad

Reedel, 11. mail tähistab Kohila vald emadepäeva kell 11 algava traditsioonilise põnnide paraadiga alevi keskväljaku parklast. Põnnipere moodustavad möödunud aastatel sündinud kõige pisemad vallakodanikud. Et enamik rongkäigulisi istub veel vankrites, on sel päeval “roolis” emad.

Möödunud aastal sündis Kohilas 80 last. Paraadile oodatakse poolteistsada ema-ja vanaema. “Põnnide paraad on hea emadepäeva-meeleolu looja ja saab teoks juba kaheksandat korda. Sel päeval mõtleme rohkem neile emadele, kelle lapsed on veel nii väikesed, et nad ise oma emmedele lilli kinkida ei oska,” ütleb ettevõtmise algataja ja peakorraldaja, Kohila valla kultuurinõunik Anneliis Kõiv.

Lustilises rongkäigus liigutakse lasteparki, kus lapsi tervitavad Kohila vallavolikogu esimees Margus Miller ja vallavanem Heiki Hepner. Kuna Põnnide paraad toob vallakeskusse palju igas vanuses lapsi ja muidu lustijaid, on vallavalitsus mõelnud ka neile – igaüks saab suu magusaks ja pihku rõõmsavärvilise õhupalli.

Väikese kontserdi, mille annavad Hobitoa suured ja väikesed lauljad Astrid Õigemeele ja Maris Reinumäe juhendamisel, järel saavad eelmisel aastal sündinud pisikesed vallakodanikud kingiks Ülle Kulli autoritöö, klaasvitraaži Kohila Põnn. Paraadi järel kuulutatakse välja ka Kohila aasta ema tiitli saaja. Mitme kandidaadi hulgast valiti Kohila aasta emaks 2012 Salutaguse pärmitehase tegevjuht, nelja lapse ema Tiina Valk. Põnnide paraadile osalema on oodatud kõik emad, kel lapsed veel vankrisõidueas. Kaasa elama ja emadepäeva tähistama on oodatud kõik huvilised. Pärast kontserti pakutakse pidupäeva puhul kooki ja puuvilja.

Uurimiskonverents “Mõtelda on mõnus”

Neljapäeval, 28. märtsil 2013 algusega kell 9.30 toimub Kohila Gümnaasiumis 2000. aastast iga kahe aasta tagant korraldatav uurimiskonverents. Alates II konverentsist kannab üritus nime “Mõtelda on mõnus”, mille pani sotsiaalteadlane, Tartu ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaid.

Lisaks õpilastele on konverentsi tööst osa võtnud ka teadlased: Tallinna Tehnikaülikooli professor Tarmo Soomere, filosoofiadoktor Kristjan Kannike, Kohila Gümnaasiumi vilistlane, füüsikamagister Tiit Lukki.

Kuna tänavune “Mõtelda on mõnus” on keskkonnateemaline, siis on ka ettekanded sellest lähtuvad. Tannar Tint (12. klass) esineb ettekandega “Kooliruumide õhu mikrofloora”, millega ta saavutas sel aastal vabariiklikul keskkonnaalaste uurimistööde konkursil III koha.

“Radoonist meie majades” räägib Eesti Mereakadeemia õppejõud Lia Pahapill. Teemal “Müra koolis ja selle mõju õpilastele” kõneleb Kohila Gümnaasiumi vilistlane Holger Saare, kes vabariiklikul keskkonnaalaste uurimistööde konkursil eelmisel aastal võitis I koha.

Kokku on konverentsil kümme erinevat ja huvitavat ettekannet. Konverents lõpeb 14.30.

Olete oodatud osa saama!

Kohila noored muusikud esitlevad albumit

Reedel, 8. märtsil ja laupäeval, 9. märtsil esitletakse Kohila gümnaasiumis ja Rapla Kultuurikeskuses Kohila noorte ühise tööna valminud albumit “Kuukiigutus”. Esimeselt, kohalike muusikute koostööna valminud kauamängivalt albumilt leiab kuulaja 19 eriilmelist eestikeelset lugu kokku viieteistkümne erineva solisti esituses.
Kogu plaadimüügist saadav tulu annetatakse Camphilli küla ja Katikodu muusikaalase tegevuse rikastamiseks, muusikavahendite soetamiseks jne.

CD Kuukiigutus tootja: MusicWorks stuudio, kujundus: PurkStuudio , trükk : Digibox OÜ

“Kogu tööprotsess on kestnud kaua ja olnud aeganõudev. Prooviperiood, seadete loomine, lisaks mitmed töötoad: hääleseade, lavaline liikumise, cd disaini loomine jpm. Kogu töö on kestnud tõega nii kaua – nüüd lõpuks on käes see hetk, kui nad kõik ükshaaval laval särada saavad! See on tegelikult see kõige tähtsam moment. Vähemalt mulle”, kirjeldas kogu loomeprotsessi Martin Heinla, projektijuht.

Korraldav ühing MTÜ Raplamaa Noored on pakkunud andekatele noortele osalusvõimalust mitmetes kogukondlikes ettevõtmistes (konserdid,muusikal jpm). Käesolevas projektis on organisatsioonil koordineeriv, nõustav ja toetav roll, samuti. rahavoogude jälgimine.

Külalisesinejana astub kontserdil lavale ka Lea Liitmaa, plaadilt leiate ka ühe tema vana hiti uues kuues. Kohila kontserdil saab kuulda ka Eestit Eurovisioonil esindavat Birgit Õigemeelt, kelle kolm õpilast ” Hobitoast” kontserdil üles astuvad. Birgit laseb samuti oma häälel “Kuukiigutuse”albumil kõlada.

Projekti algatajateks ja elluviijateks on noortegrupi liikmed ise. Nii plaadil kui ka kontserdil astuvad üles Merit ja Märten Männiste, Tiina Adamson, Peter Põder, Kairi Õigemeel, Marelle Suurmäe, Mait Rõõmus, Maarja Sert, Maiu Kant, Lauri Pesur, Hanna Kristiina Liht, Lisa-Marie Silbaum, Rea Kõiv, Steffi Viita ja Merilin Männik.

Bändina on laval Martin Heinla- Cajon, Maarja Paju- Klaver, Peter Põder- Kitarr, Sten Suurmäe- Bass, Karl Helmeste- Trummid, Robert Loigom- Trummid, Hardo Hansar-Kitarr, Merit Männiste- Viiul ja Aime Mäesalu- Klaver.

Kontserdi vahetekstid on teinud Tea Raudsep. Kohila kontserdil on õhtujuhiks mustkunstnik Meelis Kubo, kes oli ka Eesti Muusikaauhindade galal Iris Vesiku lavaliste efektide looja.
Jätka lugemist »

Kohila ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise esimene etapp on valmis

28. veebruaril kell 12.00 toimub Kohila reoveepuhasti juures Kohila alevi veeprojekti pidulik lõpetamine. Sellega pannakse punkt Kohila alevi ning Masti ja Pukamäe veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisele.

Kogu projekt lõpetatakse septembris või oktoobris 2013. aastal. Hageri, Sutlema, Prillimäe ja Salutaguse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine valmib juba sellel kevadel, kuid tuletõrjereservuaaride ehitus lõpeb septembri lõpus või oktoobri alguses.

Projekt algas 2008. aasta augustikuus taotluse kirjutamisega, rahastusotsus saadi sama aasta detsembris. Ehitustöödega alustati 2010. aasta maikuus.

Projekti maksumus eelarve järgi on 12,8 miljonit eurot, millest 81,75% tuleb Euroopa Liidult. Ülejäänud katavad kahasse Kohila vald ja Kohila Maja.

 

Kapa stuudium märgib kultuuripärandi aastat folklorist Marju Kõivupuu loenguga “Pärand meis endis ja meie ümber”

Pühapäeval, 17. veebruaril  kell 15.00  algab Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumi kevadsemestri esimene loeng. „2013. aasta on pühendatud kultuuripärandile, aasta juhtmõtteks on “Pärijata pole pärandit”. Meie kõik, kes me elame tänases päevas, oleme samaaegselt nii pärijad kui ka pärandajad.  Kõneleme stuudiumis sellest, mida mõistame kultuuripärandina ning miks tekivad aeg-ajalt erimeelsused kultuuripärandi mõtestamisel ja väärtustamisel.,“ ütles Marju Kõivupuu eelseisvat loengut kommenteerides.

Marju Kõivupuu  on eesti filoloog ja tuntud folklorist.  2002. aastal kaitses ta doktoritööd surmakultuuri suundumustest Võrumaa matusekombestiku näitel. Ta on olnud paljude raadiosaadete autor, kirjutanud artikleid peamiselt meditsiinifolkloori, surmakultuuri, lokaalkultuuride spetsiifika ja rituaalmaastike teemadel. Marju Kõivupuu on õppejõu ja teadurina töötanud Tartu ülikoolis, Eesti kunstiakadeemias, Eesti maaülikoolis, TÜ Viljandi kultuuriakadeemias, TTÜ Tartu kolledžis ning Võru instituudis;  2000. aastast Tallinna ülikoolis. (allikas wikipeedia ja  TLU EHI)

Tänavu  märtsis täitub loengusarjal „Kapa stuudium“ viis tegutsemisaastat. Loengusarja algatasid Kohila vallavalitsus ja koolituskeskus 2008 aasta kevadel. Avaloengu pidas akadeemik Peeter Tulviste.

Stuudiumi loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest ning maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring kus huvilised lektoriga privaatsemalt vestelda saavad.

Lisainfo: Eeva Kumberg, tel 5663 7037, Reet Aro, tel 5818 8568

Kodukandiaabits “Linnulennul üle kodu”

Kohila valla kodukandi aabitsa esitlus toimub 10. jaanuril Kohila raamatukogus k. 9-15.

Kultuurinõuniku Anneliis Kõivu sõnul valmis kodukandiaabits “Linnulennul üle kodu” vallavalitsuse ja  Hageri muuseumi ühise eriprojektina, et meie lapsed õpiksid lugema kodukandi legende ja pärimusi lugedes.

Aabitsa tekstid kirjutas noor kirjanik Eve Hele Sits, illustreeris noor kunstnik Roman Zuzjonok, kes  mõlemad on Kohila kooli kasvandikud.

Hommikust saadik tuleb iga tunni järel raamatukokku mõni 2. klass, kellele räägitakse lugusid,  tutvustatakse raamatu küljendamisprotsessi  ja antakse aabits pidulikult üle. Esitlusele on oodatud ka need, kes oma kodukandi kultuuripärandi hoidmisest lugu peavad.

Aabitsa näol on tegu armsa, lihtsa ja sooja raamatuga, mida peaks jätkuma vähemalt järgneva viie aasta jooksul Kohilas kooliteed alustavatele lastele.

Aabitsa koostamiseks saadi toetust Raplamaa Partnerluskogu Kohalikust omaalgatusprgrammist ja Kultuurkapitalist.

Tohisoo mõisas arutletakse inimliku ja jumaliku õnne üle

Täna, pühapäeval, 9. detsembril kell 15 esineb Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarjas Kapa stuudium Eesti Eevangeelse Luteri Kiriku peapiiskop Andres Põder arutlusega „Inimlikust ja jumalikust õnnest“.

Oma ettekannet tutvustades ütles Andres Põder, et püüab kuulajatele anda ülevaate õnne-mõiste erinevatest filosoofilistest ja usulistest käsitlustest ajaloos ja tuua välja probleeme ja ohte, mis meid õnne-otsingutel ka täna oodata võivad. „Õnne ja õnnetunnet igatseb iga inimene, kuid õnne defineerida ja lahti mõtestada pole kuigi lihtne. Võib juhtuda, et õnn osutub vaid reklaamisildiks. Vaibaparadiisist võib saada ehk korraliku vaiba, kuid kas ka õnne?”

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondade- vahelistest seostest. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistel.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Pärast iga loengut on väike kohvilaua- vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Peapiiskop räägib pühapäeval Kapa stuudiumis inimlikust ja jumalikust õnnest

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder

Pühapäeval, 9. detsembril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarjas Kapa stuudium peapiiskop Andres Põdra arutlus „Inimlikust ja jumalikust õnnest“.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder, kes Kapa stuudiumi kuulajate ette astub pigem filosoofi ja teoloogina, ütles oma ettekannet tutvustades, et püüab kuulajatele anda ülevaate õnne-mõiste erinevatest filosoofilistest ja usulistest käsitlustest ajaloos ja tuua välja probleeme ja ohte, mis meid õnne-otsingutel ka täna oodata võivad. „Õnne ja õnnetunnet igatseb iga inimene, kuid õnne defineerida ja lahti mõtestada pole kuigi lihtne. Võib juhtuda, et õnn osutub vaid reklaamisildiks. Vaibaparadiisist võib saada ehk korraliku vaiba, kuid kas ka õnne?”

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua-vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Jätka lugemist »

Avatakse Kohila-Lohu kergtee

Esmaspäeval, 29. oktoobril kell 13 avatakse vaatamata karmidele ilmaoludele pidulikult 2,7 kilomeetri pikkune Kohila-Lohu kergtee. Suve keskel alanud ehitustööd on lõpule jõudnud ning asfaltkatte saanud valgustatud kergliiklustee üle nii ratastel kui jalgsi ja nüüd ka juba tõukekelkudel
liikujatele.

Kohila alevi servalt, Tohisoo mõisapargist Lohu mõisa suunas viiva teelõigu ehitust ootas vallarahvas mitu head aaastat. Pukamäe ja Lohu küladest käib aastaringi Kohila alevisse kooli ja tööle väga palju inimesi. Pimedal ajal ja talvel oli jalakäijatel ja ratturitel seal eriti riskantne liikuda.

Kergliiklustee ehitaja AS Järva Teed jõudis töödega valmi täpselt planeeritud ajaks. Uee tee alune pind on saanud korraliku drenaaži, kindla aluskihi ja peale asfaltkatte. Tee äärde on paigaldatud istepingid ja prügikastid.

Ehitustööd läksid maksma ligi 390 tuhat eurot. Tee ehituseks sai vald toetust Siseministeeriumi regionaaltoetuste valdkonna Kergliiklustee toetussskeemist, tänu millele kaeti 80% ehituskuludest. Valla eelarvest kulus kauaoodatud kergtee ehituseks 78 tuhat eurot.

Kohila vallavanema Heiki Hepneri sõnul toob Lohu kergtee küll kergendust elanike ohutu ja mugava liiklemise tagamisel, kuid Kohila tegelik vajadus
oleks veel vähemlt kolme kergliiklustee järele, mis ühendavad Kohila-Urge-Prillimäe ning Prillimäe-Salutaguse piirkonnad, aga ka Kohila-Hageri,  -Sutlema-Aespa, Kohila-Vilivere suunad Kiisa-Kohila tee trassil.

„Kuna teede ehitamise näol on tegemist väga kalli investeeringuga, oleme planeerinud uute teede ehitamise viiele aastale ja plaani teostamiseks on hädavajalik taotleda kaasrahastust kas Euroopa Liidu tõukefondidest või riigieelarvest,” selgitas Heiki Hepner.

Skype Eesti juht Tiit Paananen esineb Kapa stuudiumis

Pühapäeval, 28. oktoobril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumis Skype Eesti juhi Tiit Paananeni loeng „Skype- globaalsed ja lokaalsed väljakutsed“.

Skype, ametliku nimega Skype Technologies OÜ, on Eesti üks suurimaid tarkvaraarendusfirmasid ja Eesti suurim IT-teenuste eksportöör. Firmas on 400 töötajat. Alates 2011. aasta oktoobrist on Skype Microsofti divisjon. Alates 2012 aprillist juhib Skype´i Eestit Tiit Paananen.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistel.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Jätka lugemist »

Naiskodukaitsega rappa!

Naiskodukaitse Rapla ringkond kutsub kõiki naisi koos meeste ja lastega laupäeval, 13. oktoobril, matkale Mukre rabasse. Tulge ja nautige sügist ning veetke üks vahva ja tervislik päev. Plaanis on lähemalt tutvuda raba olemusega, nautida loodust ja kõndimist, ajada juttu, rääkida Naiskodukaitsest ja uudistada kõike põnevat, mis teele juhtub. Matka lõppedes süüakse naiskodukaitsjate keedetud suppi ja jagatakse muljeid rabas kogetust.

Üritus on kõigile tasuta!

Jätka lugemist »

Kapa stuudiumi uue õppeaasta avab akadeemik Richard Villems

Pühapäeval, 30. septembril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium üheksas semester. Avaloenguga „Soome-Ugri rahvaste geneetiline päritolu ja eestlaste koht nende hulgas“ esineb Eesti Teaduste Akadeemia president, akadeemik ja Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia professor Richard Villems.

nimpopulatsioonide geneetikat on teadlane uurinud viimased 15 aastat. Tema sõnul võib seda nimetada ka arheogeneetikaks, mille eesmärk on tänapäeva inimeste geneetilist varieeruvust uurides taastada demograafilisi protsesse, mis toimunud viimase 150 000 aasta jooksul. Oma teadusuuringutele toetudes on professor Villems ümber lükanud mõnegi pikki aastaid valitsenud arusaama inimese põlvnemisest. Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel.

Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest. Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistel. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua- vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere; ja Jaan Ross, demograaf, prof Kalev Katus, rakubioloog, prof Toivo Maimets, prof Hardo Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid , innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga endine asepresident Märten Ross, prof Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, prof Talis Bachmann, prof Ülo Vooglaid, noor teadlane Andero Uusberg, loodusemees Fred Jüssi, akadeemik Jaan Ross, kunstiteadlane Heie Treier, semiootik Valdus Mikita, president Arnold Rüütel, sotsioloog Andrus Saare, majandusvisionär Heido Vitsur, teoloog ja tõlkija Vello Salo, ajaloolane David Vseviov, IT-visionär Enn Tõugu, akadeemik Mart Kalm, Liia Hänni, Ivar Raig jt.

Info Eeva Kumberg, tel 56637037, Reet Aro, tel 58188568

Kohilas etendub kogukonnamuusikal

Homme, 29. juulil ja esmaspäeval 30. juulil, mõlemal päeval kell 17 ja 21
etendub Kohila alevis Keila jõe kellasilla jõekäärus kogukonnamuusikal
„Veterahva needus“, mis pakub kaunist muusikat ja haaravat vaatemängu igas
vanuses vaatajale. aval on 54 täiskasvanud osatäitjat, lisaks 35 last, neist
vaid Birgit Õigemeelel ja ansambli Regatt solistil Marek Jürgensonil on
laulmine igapäevatöö, ülejäänud on loomu poolest andekad, kerge jala ja kena
lauluhäälega ning paari erandiga kõik ka Kohilast pärit.
Jätka lugemist »

Algasid kogukonnapäevad “Kohtume Kapa- Kohilas!”

Kohilas algasid kogukonnapäevad „Kohtume Kapa-Kohilas!“, mis kestavad 30. juulini. Igal ajal, aga eriti neil päevil ootame Kohilasse uusi ja vanu sõpru lähedalt ja kaugelt.

Iga päeva sisse mahub mõni inspireeriv kohtumine, seiklusmäng võis sportlik ettevõtmine. Kogukonnapäevad algasid suure võrkpallivõistlusega„Suveserv“ ning lõppevad kogukonnamuusikali „Veterahva needus“ vabaõhuetendustega 29. ja 30. juulil. Vahepeale jäävad südaöine kontsert „Sume on öö“, kogupere seiklusmatk „Angerja aare“ ning päev, mil Kohilas avanevad koduaedade kohvikud.

Sündmuste loetelu:

24. juuli

KANUURALLI
Kl 19 Keila jõel – start Tuleka silla juures

25. juuli

KESKNÄDALA KEKSUTAJATE KESKPÄEVANE KOHTUMINE
ehk keksukargamise kohalikud meistrivõistlused, kl 12 Lastepargi parklas

25. juuli

SUME ON ÖÖ
kesknädala kesköine kontsert kl 00.00 Tallimäel (5-kordsete majade ujumiskoht)
vihma korral Tohisoo mõisas
Jätka lugemist »

Rahvusvaheline suuremõõtmelise keraamika sümpoosion Kohilas lõpeb täna parginäitusega

Täna, 21. juulil jõuab meeleoluka finaalini 1. juulil Kohilas Tohisoo mõisas alanud 12. rahvusvaheline keraamikasümpoosion. Koos
traditsioonilise parginäituse avamisega kell 15 algab sümpoosioni lõputseremoonia. Stiilsel ja kordumatul näitusel esitlevad kõik 12 sümpoosionist osa võtnud kunstnikku oma teoseid, mis kolme nädala jooksul Tohisoo puupõletusahjus on valminud. Sümpoosioni lõpunäitus on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.

Nagu tavaks, osaleb sümpoosionil kunstnikke üle maailma: tänavu on esindatud USA, Venemaa, Tasmaania, Lõuna-Korea, Soome, Tšehhi ja kolme kunstnikuga ka Eesti.

Korraldajate, kunstnike Aigi Orava ja Külli Kõivu sõnul on iga sümpoosion kordumatu just tänu kunstnikele, kes reeglina tulevad kokku lähedalt ja kaugelt ning saavad kolm nädalat segamatult oma loominguga tegeleda, katsetada ning ideid värskendada.

Seekord on eksootilisemad külalised prof Eun-kyung Choi Lõuna Koreast Ewha naiste ülikoolist ja Michael Stephan kaugelt Tasmaania saarelt Austraalia külje alt. Eesti kunstnikest osalvad sümpoosionil tunnustatud keraamik Õnne Õunap, kelle töö valiti möödunud aastal kuulsale Mino konkursile Jaapanis, tunnustatud skulptor Ekke Väli ja noorema põlve skulptor Eneken Maripuu.

Koostöös Eesti keraamikute liidu, Kohila valla ja MTÜga Tohisoo Mõis korraldatud sümpoosioni jooksul said kõik kunstnikud kogeda Tohisoo mõisapargis asuva Baltimaade suurima puupõletusahju kuumuse väge (tipphetkel on on ahjus +1300 kraadi). Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.

12 aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi 150 kunstnikku üle kogu maailma. On äärmiselt tähenduslik, et sümpoosioni lõpupäeval avatakse näitus, sest nii luuakse emotsionaalne sild järgmise sümpoosioni ettevalmistamiseks. Parginäitusele järgneb väike kontsert.

Eeva Kumberg

XII Kapa Rock on tagasi oma sünnipaigas Tohisoo mõisapargis

Homme, 14. juulil 12. korda Kohilas toimuv Kapa Rock on kolinud tagasi festivali sünnipaika Tohisoo mõisaparki, et tähistada tosina aasta möödumist esimese algajate muusikute tutvustamiseks loodud festivali toimumisest.

Korraldajate sõnul on tänavusel festivalil eesmärgiks pakkuda muusikalist elamust igas vanuses kuulajaile ning Apelsin ja Ott Lepland seda kindlasti pakuvad. Lisaks astub festivalil üles palju teisi noorte seas tuntud artiste, näiteks viimase poole aastaga on meeletu tuntuse kogunud ansambel Põhja-Tallinn, kelle laule on saatnud suur edu raadiote edetabelites.

Kahel viimasel aastal, kui festivali korraldajate seas toimus põlvkondade vahetus ja korraldajate etteotsa astusid ansambli Merwis liikmed Martin-Erich Torjus ja Peter Põder, toimusid kontserdid Kohila alevi lipuplatsil.

Korraldajad loodavad, et 12. kogupere festival toob kokku inimesi üle Eesti nautima nii alles tõusvate tähtede kui ka tuntumate
muusikute etteasteid. Festivali ülesehitus on sarnane viimaste aastatega, kus esimeses pooles astuvad üles akustilise kavaga esinejad ning päeva teises pooles on laval rokilikumat muusikat mängivad artistid.

Kapa Rock sündis selleks, et tutvustada Kohilat, kui aktiivset ja elujõulist valda ja muusikute taimelava. Siit on sirgunud ja ennast leidnud Birgit Õigemeel, Kadi Toom, Vaiko Eplik, Marek Jürgenson, aga ka paljud väga head kitarristid – vennad Toomas ja Ivo Vanem, Peter Põder jpt. Mainimist mainimist seegi, et mulluses telesaates „Laulupealinn“ saavutas Kohila oma lauljatega auväärse kolmanda koha.

Lisainfo Facebookist ja festivali kodulehelt www.kaparock.ee

Koreast ja Tasmaaniast Kohilasse keraamikat tegema

XII rahvusvaheline suuremõõtmelise keraamika sümpoosion toob Kohilasse teiste hulgas kunstnikke Koreast ja Tasmaaniast ja mujaltki. Nii jõuavad täna Raplamaale tosin kunstniku USA-st, Lõuna-Koreast, Eestist, Venemaalt, Tšehhist, Soomest ja Tasmaaniast, et osaleda Tohisoo mõisas XII. suurevormilise keraamika sümpoosionil.

Kaksteist suve puupõletuse eripära ja skulpturaalset keraamikat propageerinud rahvusvahelise sümpoosioni korraldajad on Eesti Keraamikute Liit koostöös Kohila valla koolituskeskuse ja MTÜga Tohisoo Mõis. Sümpoosion kestab 22. juulini, selle kestel toimuvad kunstnike loominguõhtud ning kolm suurt põletusvooru.

Peakorraldajad, kunstnik Aigi Orav ja Eesti Keraamikute Liidu esimees Külli Kõiv juhivad eraldi tähelepanu sümpoosioni tegelikule peategelasele ja
inspireerijale, milleks on Tohisoo mõisapargis asuv Baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kõik teosed põlevad kunstiks elavas tules, ja
kus tipphetkel on koguni üle1300 kraadi kuuma.“Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.“

„Iga sümpoosion on kordumatu just tänu kunstnikele, kes reeglina tulevad kokku lähedalt ja kaugelt ning saavad kolmeks nädalaks paradiislikud tingimused oma loominguga tegelemiseks, katsetamiseks ning ideede värskendamiseks,“ kinnitavad korraldajad. Seekord on eksootilisi külalisi tulemas Koreast (prof Eun-kyung Choi Ewha naiste ülikoolist ja Michael Stephan – mees kaugelt Tasmaania saarelt Austraalia külje alt. Eesti kunstnikest kutsuti sümpoosionile tunnustatud keraamik Õnne Õunap, kelle töö valiti möödunud aastal kuulsale Mino konkursile Jaapanis ning tunnustatud eesti skulptor Ekke Väli koos noorema põlve skulptori Eneken Maripuuga.

Kaugeltki kõik sümpoosionist osavõtjad ei ole keraamikud, aegade jooksul on siinmail oma loomingut värskendanud skulptorid, tekstiilikunstnikud ja üks arhitekt.

Kaheteistkümne aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sadaviiskümmend kunstnikku üle kogu maailma. On kaunilt tähenduslik, et alles sümpoosioni lõpupäeval avatakse näitus Tohisool valminud töödest. Nii luuakse emotsionaalne sild uue sümpoosioni ettevalmistamiseks. Parginäitusele järgneb alati väike kontsert.

Sümpoosion kestab 1.-22.juulini, pidulik lõpetamine, näitus ja kontsert on

laupäeval, 21.juulil kl.15.00 seal samas Tohisoo mõisapargis.

Kohilas toimub Balti riikide ühine metsaistutuspäev

Foto: erakogu

Kolmapäeval, 25. aprilli keskpäeval avavad Läti põllumajandusminister Laimdota Straujuma koos Eesti keskkonnaministri Keit Pentusega Kohila valla Pihali külas Baltimaade esimese ühise metsaistutuspäeva, millega tähistatakse ka 23.aprillil alanud Eesti üleriigilist metsanädalat.

Veidi enam kui paarile hektarile istutatakse 5000 kaseistikut, mis tuuakse kohale Eestist Juhani Puukoolist. Noori kaseistikuid on kutsutud istutama Eesti, Läti ja Leedu riigi ja omavalitsuste, vabaühenduste ja metsandusvaldkonna ettevõtete esindajad ning Kohila koolinoored, kokku ligikaudu 150 inimest.

Ühise metsaistutuspäeva idee tuli Lätist, kontserni Latvijas Finieris esindajate poolt, kelle eestvedamisel algatati Lätis üleriiklik kaseprogramm juba 15 aastat tagasi. Kaseprogrammi raames tehakse seal pidevat koostööd oma ala professionaalidega üle kogu maailma. Kask on Firma Latvijas Finieris tunnuspuu. Seda kasvatatakse nii ilu kui ka väärt puidu pärast.

„Soovime jagada oma kogemusi ja oleme avatud Eesti kolleegide uutele ideedele,“ kommenteeris kaskede istutamise algatust Kontserni Latvijas Finierise juhatuse esimees Uldis Bikis. Eesti, Läti ja Leedu kogemusi ühendades on võimalik luua kõiki Baltimaid hõlmav metsandusvaldkonna teadmiste pank ja esindada maailmaturul edukamalt kõigi kolme naaberriigi ühiseid huve.
Jätka lugemist »

Akadeemik Mart Kalm räägib Kapa stuudiumis Eesti ehituskeskkonnast

Sel pühapäeval kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Vaba Eesti ühiskonna areng arhitektuuris“ esineb kunstiteadlane ja akadeemik, professor Mart Kalm.

Millised on meie kaasaegse Eesti ühiskonna väärtused, millele tuginedes oleme viimase 20ne aasta jooksul ehitanud oma elukeskkonda? Kas ja kui kaugele tänane arhitektuur võimaldab (väärtuste)keskkonnamuutusi prognoosida? Need ja mitmed muud teemad tulevad jutuks stuudiumi järjekordsel loengul eeloleval pühapäeval Tohisoo mõisas.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring , kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud Marju Lauristin, Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere, Jaan
Ross, Kalev Katus, Toivo Maimets, Hardo Aasmäe, Tiit Hennoste,Raul Rebane, Varro Vooglaid, Urmas Kõiv, Karl-Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Toomas Trapido,  Alar Tamming, Märten Ross,  Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, Raivo Vilu,  Talis Bachmann,  Ülo Vooglaid, Andero Uusberg,  Fred Jüssi,  Jaan Ross,
Heie Treier,  Valdus Mikita, Arnold Rüütel,  Andrus Saar, Heido Vitsur, Vello Salo, David Vseviov, Enn Tõugu jt.

Kohila vald tänas ja tunnustas oma kodanikke ja koostööpartnereid

Täna jagasid Kohila vallajuhid rahvale tänu ja tunnustust kogukonna ja kogu ühiskonna heaks tehtu eest.

Autasude üleandmistseremoonial pälvis valla kõrgeima autasu – Kohila teenetemärgi – teenekas tekstiilikunstnik, põline Kohila elanik Ehalill Halliste, kelle vaibakunsti on kinkinud president Lennart Meri oma riigivisiitidel. Mitmete välisriikide saatkonnad on valinud Ehalille soojad vaibad oma ruume kaunistama. Kõige rohkem on Ehalill Halliste loomingust osa saanud Kohila ja Raplamaa, kelle esindusruumide heaks on ta põiminud kümneid gobelääne. Möödunud aasta Eesti tekstiilikunstnike aastanäitusel oli Ehalill Halliste esindatud võimsa etnostiilis triptühhoniga “Läte”.

Kohila valla vapimärgiga autasustatati kergejõustikuvõistluste Big kuldliiga peakorraldajat, paljude esinduslike spordivõistluste vedajat Mati Lilliallikut. Kohilas on toimunud viis suvist Bigi kuldliiga etappi, 2009. aastal heitis Gerd Kanter heitis just Kohilas oma hooaja tipptulemuse: 71,64 meetrit.Tänu Bigi kergejõustikuvõistlustele on Kohila kogunud tuntust üle maailma ja saanud häid kogemusi tippvõistluste korraldamiseks.

Elutöö preemia sai Tiit Metsallik, kes 40 aastat on muu töö kõrvalt Kohila valla kinomehaaniku ametit pidanud.

Elu edendaja preemia kuulub Hageri rahvamaja juhatajale Maria Saarnale, kelle eestvedamisel on ehitatud mänguväljakuid, algatatud beebikool ja noortele mõeldud kursusi, mõeldud haigetele ja eakatele vaba aja veetmise võimaluste parandamisele vallas.

Parima ühenduse preemia teenis sihtasutus Hageri Lmbertuse kirik, kelle eestvõttel koguti heategevuslike kampaaniate abil Hageri kiriku 160aastase oreli restaureerimiseks veidi üle 40 000 euro ehk ligi 626 000 Eesti krooni. Perfektselt restaureeritud orel taasõnnistati möödunud sügisel.

Kuldaväärt koolmeistri aunimetus kuulub sel aastal lasteia Sipsik noorele juhile Kristina Mägile, kelle käe all on väikesest laste päevahoiust kasvanud välja Raplamaa üks suurim ja paremini toimiv lasteaed.

Akadeemik Enn Tõugu peab Kapa stuudiumis loengu sellest, kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid

Pühapäeval, 12. veebruaril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium kevadsemester. Loenguga „Kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid“ esineb akadeemik ja informaaatika valdkonna visionär Enn Tõugu.

Loenguteemat sisse juhatades ütles akadeemik, et Eesti ühiskonna sõltuvus internetist ja seal toimuvatest protsessidest, ehk niinimetatud küberruumist, on suurem kui mistahes teisel riigil. „Ei kodanikud ega ettevõtted saa Eestis tegutseda enam ilma interneti toeta: üle 98% kõigist pangaoperatsioonidest tehakse meil elektroonselt. Interneti kaudu täidetakse enamus maksudeklaratsioone, kasutatakse avalikke teenuseid, saadakse infot, peetakse sidet, allkirjastatakse dokumente, osaletakse valimistel.“ Loengus püüab Enn Tõugu heita pilku tulevikku ja ära arvata, milliseks kujuneb inimese ja arvuti vahekord mõnekümne aasta pärast.

Raplamaa.ee