Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Kevad lipsab käest, pool maid juba läbi.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
Reedel, 11. mail tähistab Kohila vald emadepäeva kell 11 algava traditsioonilise põnnide paraadiga alevi keskväljaku parklast. Põnnipere moodustavad möödunud aastatel sündinud kõige pisemad vallakodanikud. Et enamik rongkäigulisi istub veel vankrites, on sel päeval “roolis” emad.
Möödunud aastal sündis Kohilas 80 last. Paraadile oodatakse poolteistsada ema-ja vanaema. “Põnnide paraad on hea emadepäeva-meeleolu looja ja saab teoks juba kaheksandat korda. Sel päeval mõtleme rohkem neile emadele, kelle lapsed on veel nii väikesed, et nad ise oma emmedele lilli kinkida ei oska,” ütleb ettevõtmise algataja ja peakorraldaja, Kohila valla kultuurinõunik Anneliis Kõiv.
Lustilises rongkäigus liigutakse lasteparki, kus lapsi tervitavad Kohila vallavolikogu esimees Margus Miller ja vallavanem Heiki Hepner. Kuna Põnnide paraad toob vallakeskusse palju igas vanuses lapsi ja muidu lustijaid, on vallavalitsus mõelnud ka neile – igaüks saab suu magusaks ja pihku rõõmsavärvilise õhupalli.
Väikese kontserdi, mille annavad Hobitoa suured ja väikesed lauljad Astrid Õigemeele ja Maris Reinumäe juhendamisel, järel saavad eelmisel aastal sündinud pisikesed vallakodanikud kingiks Ülle Kulli autoritöö, klaasvitraaži Kohila Põnn. Paraadi järel kuulutatakse välja ka Kohila aasta ema tiitli saaja. Mitme kandidaadi hulgast valiti Kohila aasta emaks 2012 Salutaguse pärmitehase tegevjuht, nelja lapse ema Tiina Valk. Põnnide paraadile osalema on oodatud kõik emad, kel lapsed veel vankrisõidueas. Kaasa elama ja emadepäeva tähistama on oodatud kõik huvilised. Pärast kontserti pakutakse pidupäeva puhul kooki ja puuvilja.
Neljapäeval, 28. märtsil 2013 algusega kell 9.30 toimub Kohila Gümnaasiumis 2000. aastast iga kahe aasta tagant korraldatav uurimiskonverents. Alates II konverentsist kannab üritus nime “Mõtelda on mõnus”, mille pani sotsiaalteadlane, Tartu ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaid.
Lisaks õpilastele on konverentsi tööst osa võtnud ka teadlased: Tallinna Tehnikaülikooli professor Tarmo Soomere, filosoofiadoktor Kristjan Kannike, Kohila Gümnaasiumi vilistlane, füüsikamagister Tiit Lukki.
Kuna tänavune “Mõtelda on mõnus” on keskkonnateemaline, siis on ka ettekanded sellest lähtuvad. Tannar Tint (12. klass) esineb ettekandega “Kooliruumide õhu mikrofloora”, millega ta saavutas sel aastal vabariiklikul keskkonnaalaste uurimistööde konkursil III koha.
“Radoonist meie majades” räägib Eesti Mereakadeemia õppejõud Lia Pahapill. Teemal “Müra koolis ja selle mõju õpilastele” kõneleb Kohila Gümnaasiumi vilistlane Holger Saare, kes vabariiklikul keskkonnaalaste uurimistööde konkursil eelmisel aastal võitis I koha.
Kokku on konverentsil kümme erinevat ja huvitavat ettekannet. Konverents lõpeb 14.30.
Olete oodatud osa saama!
 Reedel, 8. märtsil ja laupäeval, 9. märtsil esitletakse Kohila gümnaasiumis ja Rapla Kultuurikeskuses Kohila noorte ühise tööna valminud albumit “Kuukiigutus”. Esimeselt, kohalike muusikute koostööna valminud kauamängivalt albumilt leiab kuulaja 19 eriilmelist eestikeelset lugu kokku viieteistkümne erineva solisti esituses.
Kogu plaadimüügist saadav tulu annetatakse Camphilli küla ja Katikodu muusikaalase tegevuse rikastamiseks, muusikavahendite soetamiseks jne.
CD Kuukiigutus tootja: MusicWorks stuudio, kujundus: PurkStuudio , trükk : Digibox OÜ
“Kogu tööprotsess on kestnud kaua ja olnud aeganõudev. Prooviperiood, seadete loomine, lisaks mitmed töötoad: hääleseade, lavaline liikumise, cd disaini loomine jpm. Kogu töö on kestnud tõega nii kaua – nüüd lõpuks on käes see hetk, kui nad kõik ükshaaval laval särada saavad! See on tegelikult see kõige tähtsam moment. Vähemalt mulle”, kirjeldas kogu loomeprotsessi Martin Heinla, projektijuht.
Korraldav ühing MTÜ Raplamaa Noored on pakkunud andekatele noortele osalusvõimalust mitmetes kogukondlikes ettevõtmistes (konserdid,muusikal jpm). Käesolevas projektis on organisatsioonil koordineeriv, nõustav ja toetav roll, samuti. rahavoogude jälgimine.
Külalisesinejana astub kontserdil lavale ka Lea Liitmaa, plaadilt leiate ka ühe tema vana hiti uues kuues. Kohila kontserdil saab kuulda ka Eestit Eurovisioonil esindavat Birgit Õigemeelt, kelle kolm õpilast ” Hobitoast” kontserdil üles astuvad. Birgit laseb samuti oma häälel “Kuukiigutuse”albumil kõlada.
Projekti algatajateks ja elluviijateks on noortegrupi liikmed ise. Nii plaadil kui ka kontserdil astuvad üles Merit ja Märten Männiste, Tiina Adamson, Peter Põder, Kairi Õigemeel, Marelle Suurmäe, Mait Rõõmus, Maarja Sert, Maiu Kant, Lauri Pesur, Hanna Kristiina Liht, Lisa-Marie Silbaum, Rea Kõiv, Steffi Viita ja Merilin Männik.
Bändina on laval Martin Heinla- Cajon, Maarja Paju- Klaver, Peter Põder- Kitarr, Sten Suurmäe- Bass, Karl Helmeste- Trummid, Robert Loigom- Trummid, Hardo Hansar-Kitarr, Merit Männiste- Viiul ja Aime Mäesalu- Klaver.
Kontserdi vahetekstid on teinud Tea Raudsep. Kohila kontserdil on õhtujuhiks mustkunstnik Meelis Kubo, kes oli ka Eesti Muusikaauhindade galal Iris Vesiku lavaliste efektide looja.
Jätka lugemist »
28. veebruaril kell 12.00 toimub Kohila reoveepuhasti juures Kohila alevi veeprojekti pidulik lõpetamine. Sellega pannakse punkt Kohila alevi ning Masti ja Pukamäe veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisele.
Kogu projekt lõpetatakse septembris või oktoobris 2013. aastal. Hageri, Sutlema, Prillimäe ja Salutaguse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine valmib juba sellel kevadel, kuid tuletõrjereservuaaride ehitus lõpeb septembri lõpus või oktoobri alguses.
Projekt algas 2008. aasta augustikuus taotluse kirjutamisega, rahastusotsus saadi sama aasta detsembris. Ehitustöödega alustati 2010. aasta maikuus.
Projekti maksumus eelarve järgi on 12,8 miljonit eurot, millest 81,75% tuleb Euroopa Liidult. Ülejäänud katavad kahasse Kohila vald ja Kohila Maja.
Pühapäeval, 17. veebruaril kell 15.00 algab Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumi kevadsemestri esimene loeng. „2013. aasta on pühendatud kultuuripärandile, aasta juhtmõtteks on “Pärijata pole pärandit”. Meie kõik, kes me elame tänases päevas, oleme samaaegselt nii pärijad kui ka pärandajad. Kõneleme stuudiumis sellest, mida mõistame kultuuripärandina ning miks tekivad aeg-ajalt erimeelsused kultuuripärandi mõtestamisel ja väärtustamisel.,“ ütles Marju Kõivupuu eelseisvat loengut kommenteerides.
Marju Kõivupuu on eesti filoloog ja tuntud folklorist. 2002. aastal kaitses ta doktoritööd surmakultuuri suundumustest Võrumaa matusekombestiku näitel. Ta on olnud paljude raadiosaadete autor, kirjutanud artikleid peamiselt meditsiinifolkloori, surmakultuuri, lokaalkultuuride spetsiifika ja rituaalmaastike teemadel. Marju Kõivupuu on õppejõu ja teadurina töötanud Tartu ülikoolis, Eesti kunstiakadeemias, Eesti maaülikoolis, TÜ Viljandi kultuuriakadeemias, TTÜ Tartu kolledžis ning Võru instituudis; 2000. aastast Tallinna ülikoolis. (allikas wikipeedia ja TLU EHI)
Tänavu märtsis täitub loengusarjal „Kapa stuudium“ viis tegutsemisaastat. Loengusarja algatasid Kohila vallavalitsus ja koolituskeskus 2008 aasta kevadel. Avaloengu pidas akadeemik Peeter Tulviste.
Stuudiumi loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest ning maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.
Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring kus huvilised lektoriga privaatsemalt vestelda saavad.
Lisainfo: Eeva Kumberg, tel 5663 7037, Reet Aro, tel 5818 8568
Kohila valla kodukandi aabitsa esitlus toimub 10. jaanuril Kohila raamatukogus k. 9-15.
Kultuurinõuniku Anneliis Kõivu sõnul valmis kodukandiaabits “Linnulennul üle kodu” vallavalitsuse ja Hageri muuseumi ühise eriprojektina, et meie lapsed õpiksid lugema kodukandi legende ja pärimusi lugedes.
Aabitsa tekstid kirjutas noor kirjanik Eve Hele Sits, illustreeris noor kunstnik Roman Zuzjonok, kes mõlemad on Kohila kooli kasvandikud.
Hommikust saadik tuleb iga tunni järel raamatukokku mõni 2. klass, kellele räägitakse lugusid, tutvustatakse raamatu küljendamisprotsessi ja antakse aabits pidulikult üle. Esitlusele on oodatud ka need, kes oma kodukandi kultuuripärandi hoidmisest lugu peavad.
Aabitsa näol on tegu armsa, lihtsa ja sooja raamatuga, mida peaks jätkuma vähemalt järgneva viie aasta jooksul Kohilas kooliteed alustavatele lastele.
Aabitsa koostamiseks saadi toetust Raplamaa Partnerluskogu Kohalikust omaalgatusprgrammist ja Kultuurkapitalist.
 Täna, pühapäeval, 9. detsembril kell 15 esineb Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarjas Kapa stuudium Eesti Eevangeelse Luteri Kiriku peapiiskop Andres Põder arutlusega „Inimlikust ja jumalikust õnnest“.
Oma ettekannet tutvustades ütles Andres Põder, et püüab kuulajatele anda ülevaate õnne-mõiste erinevatest filosoofilistest ja usulistest käsitlustest ajaloos ja tuua välja probleeme ja ohte, mis meid õnne-otsingutel ka täna oodata võivad. „Õnne ja õnnetunnet igatseb iga inimene, kuid õnne defineerida ja lahti mõtestada pole kuigi lihtne. Võib juhtuda, et õnn osutub vaid reklaamisildiks. Vaibaparadiisist võib saada ehk korraliku vaiba, kuid kas ka õnne?”
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondade- vahelistest seostest. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistel.
Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Pärast iga loengut on väike kohvilaua- vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.
 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder Pühapäeval, 9. detsembril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarjas Kapa stuudium peapiiskop Andres Põdra arutlus „Inimlikust ja jumalikust õnnest“.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder, kes Kapa stuudiumi kuulajate ette astub pigem filosoofi ja teoloogina, ütles oma ettekannet tutvustades, et püüab kuulajatele anda ülevaate õnne-mõiste erinevatest filosoofilistest ja usulistest käsitlustest ajaloos ja tuua välja probleeme ja ohte, mis meid õnne-otsingutel ka täna oodata võivad. „Õnne ja õnnetunnet igatseb iga inimene, kuid õnne defineerida ja lahti mõtestada pole kuigi lihtne. Võib juhtuda, et õnn osutub vaid reklaamisildiks. Vaibaparadiisist võib saada ehk korraliku vaiba, kuid kas ka õnne?”
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest.
Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua-vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.
Jätka lugemist »
Esmaspäeval, 29. oktoobril kell 13 avatakse vaatamata karmidele ilmaoludele pidulikult 2,7 kilomeetri pikkune Kohila-Lohu kergtee. Suve keskel alanud ehitustööd on lõpule jõudnud ning asfaltkatte saanud valgustatud kergliiklustee üle nii ratastel kui jalgsi ja nüüd ka juba tõukekelkudel
liikujatele.
Kohila alevi servalt, Tohisoo mõisapargist Lohu mõisa suunas viiva teelõigu ehitust ootas vallarahvas mitu head aaastat. Pukamäe ja Lohu küladest käib aastaringi Kohila alevisse kooli ja tööle väga palju inimesi. Pimedal ajal ja talvel oli jalakäijatel ja ratturitel seal eriti riskantne liikuda.
Kergliiklustee ehitaja AS Järva Teed jõudis töödega valmi täpselt planeeritud ajaks. Uee tee alune pind on saanud korraliku drenaaži, kindla aluskihi ja peale asfaltkatte. Tee äärde on paigaldatud istepingid ja prügikastid.
Ehitustööd läksid maksma ligi 390 tuhat eurot. Tee ehituseks sai vald toetust Siseministeeriumi regionaaltoetuste valdkonna Kergliiklustee toetussskeemist, tänu millele kaeti 80% ehituskuludest. Valla eelarvest kulus kauaoodatud kergtee ehituseks 78 tuhat eurot.
Kohila vallavanema Heiki Hepneri sõnul toob Lohu kergtee küll kergendust elanike ohutu ja mugava liiklemise tagamisel, kuid Kohila tegelik vajadus
oleks veel vähemlt kolme kergliiklustee järele, mis ühendavad Kohila-Urge-Prillimäe ning Prillimäe-Salutaguse piirkonnad, aga ka Kohila-Hageri, -Sutlema-Aespa, Kohila-Vilivere suunad Kiisa-Kohila tee trassil.
„Kuna teede ehitamise näol on tegemist väga kalli investeeringuga, oleme planeerinud uute teede ehitamise viiele aastale ja plaani teostamiseks on hädavajalik taotleda kaasrahastust kas Euroopa Liidu tõukefondidest või riigieelarvest,” selgitas Heiki Hepner.
Pühapäeval, 28. oktoobril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumis Skype Eesti juhi Tiit Paananeni loeng „Skype- globaalsed ja lokaalsed väljakutsed“.
Skype, ametliku nimega Skype Technologies OÜ, on Eesti üks suurimaid tarkvaraarendusfirmasid ja Eesti suurim IT-teenuste eksportöör. Firmas on 400 töötajat. Alates 2011. aasta oktoobrist on Skype Microsofti divisjon. Alates 2012 aprillist juhib Skype´i Eestit Tiit Paananen.
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistel.
Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.
Jätka lugemist »
|
Ehe ja mahe lugemine
|
