Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2017
E T K N R L P
« aug    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Mõtteid Kohilast: õppimine seob põlvkondi

Kristina Mägi (vasakul) ja Kristina Lee.

Kristina Mägi (vasakul) ja Kristina Lee.

Elus ei pea ainult üleskutsete najal elama, vaid põlvkondade järjepidevus peab tagama jätkusuutliku ühiskonna. Kogemusõpe, uute oskuste omandamine saab alguse perekonnast, koolist, hiljem töökohal, sest alati on meil oskusi, mida jagada. Teame, kiirelt muutuvas maailmas tehnoloogia arenguga kaasa minnes tuleb tagada kultuuri, keele ja traditsioonide jätkumine. 2017. aasta on oskuste aasta, eelkõige elukestva õppe aasta ja seetõttu TÕN-i maakondlik koordinaator  Ivi Sark kutsus infopäevale Kohilasse.

Koolitus oli eelkõige maakonna TÕNi tegevustest ning  kohal olnud osalejatel oli palju tähelepanekuid. Päev algas nn jätkusuutliku valla vallajuhi Heiki Hepneri kabinetis. Olime Kohila uues vallamajas, mis läks käiku 2005. a uue esimese hoonena vabariigis.  Vallamajas töötab 26 spetsialisti, vallas elab üle 7000 inimese 230 ruutkilomeetril 21 külas, kolmes alevikus ning pooled elanikud elavad Kohila alevis. Gümnaasiumis käib üle 850 lapse. Tänu heale sündivusele vallas on kool kitsaks jäänud. Uus projekt on valmimas ning sügisest peaksid laiendustööd algama. Lisaks on vallas 4-klassiline era-mõisakool oma võimalustega ja haridusega seotud asutusi: kaks raamatukogu, neli lasteaeda, kaks noortekeskust, koolituskeskus. Vallas püütakse igati tagada elukestvat õpet tunnustamise ja motiveerimise kaudu. Jätka lugemist »

Kristjan Port peab loengu ühiskonnast ja inimeste ootustest

Pühapäeval, 9. märtsil kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumi järjekordne akadeemiline loeng. Loenguga “Töö ja võime ja tsiviilühiskond” esineb Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, dotsent Kristjan Port. Loeng on tasuta, järgneb väike kohvilaud, kus huvilised lektoriga privaatsemalt vestelda saavad.

Oma loengus küsib teadlane, miks tulevik ei ole enam sama mis eile? Mida teevad positiivsena käsitletava innovatsiooniprotsessi aeglased ja raskemini tajutavad ning avalikus diskussioonis tähelepanuta jäävad efektid? “Kuna kipume aeglastele protsessidele reageerima hilja, ebapiisavalt ja paaniliselt, suurendades ebastabiilsust endisest, on loengu eesmärk küsida – mida me õieti soovime?” kommenteeris eelseisvat loengut Kristjan Port.

Kristjan Port on Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, tema uurimisvaldkonnad on seotud spordibioloogiaga (-füsioloogia, -biokeemia). Teadustöö tähtsaim tulemus on krooniliste haigete koduse kaugmonitoorimise süsteemi väljaarendamine. Aastast 1991 on Kristjan Port ajakirja International Journal of Sports Medicine referent. Ta on Eesti Olümpiakomitee kutsekomisjoni juht ja Eesti Olümpiakadadeemia liige ning SA Eesti Antidopingu (EAD) nõukogu liige.

Jätka lugemist »

Kogukonnamuusikal etendub keset jõge

Veterahva

Poolesaja osatäitja seas on professionaalseid muusikuid vaid kolm

Suurejooneline koguperemuusikal “Veterahva needus” etendub 28. ja 29. juulil kell 17 ja 21 Kohila alevis Keila jõe kellasilla jõekäärus. Etenduses on tegevad 54 täiskasvanud osatäitjat, lisaks 35 last ja 20 tehnilise meeskonna liiget.

Lava ehitatakse otse jõele. Vetevana loss, vägev 4m kõrgune ja 21 m pikkune ehitis kõrgub jõekaldal, vesineitsid – näkineiud näevad välja küütlevalt kaunid. Mustlaslaager tuleb hobuste, värviküllaste vankrite ja kostüümidega ning ehitab oma elupaiga etenduse kestel üles.

Poolseasjast muusikali osatäitjast on laulmine igapäevatööks vaid Rebecca Kontusel, Sulev Võrnol ja ansambli Regatt solistil Marek Jürgensonil, ülejäänud on loomu poolest andekad, kerge jala ja kena lauluhäälega ning pea kõik ka Kohilast pärit.

“Veterahva needus” räägib loo veterahvast – teda tabanud needusest, Udumäe varjuriigist ja ootamatult jõekääru saabuvast mustlastest. Ühe mustlaspoisi ja näkineiu vahel tärkab keelatud armastus, mis ähvardab hukutada mõlema hõimu tuleviku. Kuidas traagilise pöörde võtnud lugu uuesti heale pööratud saab, kes on Vana Säga, kuidas lahendab elu põletavaid probleeme näkkide naksis nelik ja mis osa ses loos on täita mustlasneiul Mirelal, peab igaüks juba ise nägema.

“See, kuidas inimesed soovivad oma õla alla panna ja meid aidata – see ongi see miski, mis teeb Kohilast elupaigana maailma parima! Ja kui te kuulete neid laule – eriilmelisi, eriliste inimeste, erilises ettekandes… ja näete kõike seda, mis meie eriefektide tiim praegu ette valmistamas on… – te lihtsalt peate tulema kuulama ja vaatama,” räägib lavastaja ja muusikaliprojekti eestvedaja Anneliis Kõiv varjamatu õhinaga.

Teise lavastaja, Valter Uusbergi sõnul on Kohila muuskali kogukond erakordselt hea energiaga näitetrupp, kes üheskoos räägivad mõistuloo iseendast, kogukonnaks olemisest ja iga kogukonna jaoks elutähtsatest küsimustest – järelkasvust.

Etendus koos vaheajaga kestab 2 tundi. Muusikajuht on Ivi Rausi, liikumisjuht Silvia Purje, kunstnik Toom Raudsep. Muusikali saatemuusika tuleb Andrus Rannaääre juhtimisel “Regatt” bändilt otse. Eriefektid lavastavad Meelis Kubo – alias Miraakel ja Martin Heinla. Lavastajaid on kaks: Anneliis Kõiv Kohilast ja Valter Uusberg Raplast. 28. juulil on Kohilas avatud ka koduaedade kohvikud. Muusikal on ühtlasi juuli lõpul toimuvate kogukonnapäevade”KOHTUME KAPA-KOHILAS!” lõppakordiks.

Muusikali piletid on saadaval tund enne etendust kohapeal. Üksikpileti hind 5 EUR, peredele ja pensionäridele soodustused.

Mängulaagris hakatakse tsirkust mängima

Foto: Raplamaa Noored koduleht

Esmaspäeval, 8. juulil algab Kohilas Tohisoo mõisapargis kolmeteistkümnes laste mängulaager “Mäng on väikese inimese töö”.

Seekord mängivad 170 üle Eesti laagrisse kogunenud 6-12 aastast last tsirkust, ning laagripäevade lõpus, 11. juuli õhtul avab uksed maailmakuulus “Tsirkus AH-MIS-SIIS!”.

Kolmteist aastat tagasi, ühenduse Raplamaa Noored eestvõttel 50 lapsega alustanud mängulaager on tänaseks kasvanud 170 laagrilapsega tervet Eestit hõlmavaks suurprojektiks. Pooled laagrilapsed on pärit Kohila vallast, lisaks aga 30 last Raplast, 40 last Tallinnast, Tartust ja mujalt Eestist ning mõned lapsed koguni Soomest ja Hollandist.

Lastelaagri peakorraldaja ja ideoloog, Kohila valla kultuurinõunikAnneliis Kõiv toonitab, et Tohisool toimuvat lastelaagrit eristab teiste omasuguste hulgast kolm iseloomulikku tunnust: laager toimib nagu liikuv mänguväljak, kuhu kõik on mängima oodatud; siin ei võistelda võidu peale ja siit ei leia ühtki kooliõpetajat lapsi juhendamas. Laagrinädala lõpuks valmib alati suurejooneline näitemäng, millest võtavad kõik laagrilised, nii lapsed kui nende noored juhendajad ja grupijuhid, seekord siis kokku 230 mängurõõmust pakatavat inimest.  Jätka lugemist »

Kohilas on taas tulemas suur emade-põnnide paraad

Reedel, 11. mail tähistab Kohila vald emadepäeva kell 11 algava traditsioonilise põnnide paraadiga alevi keskväljaku parklast. Põnnipere moodustavad möödunud aastatel sündinud kõige pisemad vallakodanikud. Et enamik rongkäigulisi istub veel vankrites, on sel päeval “roolis” emad.

Möödunud aastal sündis Kohilas 80 last. Paraadile oodatakse poolteistsada ema-ja vanaema. “Põnnide paraad on hea emadepäeva-meeleolu looja ja saab teoks juba kaheksandat korda. Sel päeval mõtleme rohkem neile emadele, kelle lapsed on veel nii väikesed, et nad ise oma emmedele lilli kinkida ei oska,” ütleb ettevõtmise algataja ja peakorraldaja, Kohila valla kultuurinõunik Anneliis Kõiv.

Lustilises rongkäigus liigutakse lasteparki, kus lapsi tervitavad Kohila vallavolikogu esimees Margus Miller ja vallavanem Heiki Hepner. Kuna Põnnide paraad toob vallakeskusse palju igas vanuses lapsi ja muidu lustijaid, on vallavalitsus mõelnud ka neile – igaüks saab suu magusaks ja pihku rõõmsavärvilise õhupalli.

Väikese kontserdi, mille annavad Hobitoa suured ja väikesed lauljad Astrid Õigemeele ja Maris Reinumäe juhendamisel, järel saavad eelmisel aastal sündinud pisikesed vallakodanikud kingiks Ülle Kulli autoritöö, klaasvitraaži Kohila Põnn. Paraadi järel kuulutatakse välja ka Kohila aasta ema tiitli saaja. Mitme kandidaadi hulgast valiti Kohila aasta emaks 2012 Salutaguse pärmitehase tegevjuht, nelja lapse ema Tiina Valk. Põnnide paraadile osalema on oodatud kõik emad, kel lapsed veel vankrisõidueas. Kaasa elama ja emadepäeva tähistama on oodatud kõik huvilised. Pärast kontserti pakutakse pidupäeva puhul kooki ja puuvilja.

Uurimiskonverents “Mõtelda on mõnus”

Neljapäeval, 28. märtsil 2013 algusega kell 9.30 toimub Kohila Gümnaasiumis 2000. aastast iga kahe aasta tagant korraldatav uurimiskonverents. Alates II konverentsist kannab üritus nime “Mõtelda on mõnus”, mille pani sotsiaalteadlane, Tartu ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaid.

Lisaks õpilastele on konverentsi tööst osa võtnud ka teadlased: Tallinna Tehnikaülikooli professor Tarmo Soomere, filosoofiadoktor Kristjan Kannike, Kohila Gümnaasiumi vilistlane, füüsikamagister Tiit Lukki.

Kuna tänavune “Mõtelda on mõnus” on keskkonnateemaline, siis on ka ettekanded sellest lähtuvad. Tannar Tint (12. klass) esineb ettekandega “Kooliruumide õhu mikrofloora”, millega ta saavutas sel aastal vabariiklikul keskkonnaalaste uurimistööde konkursil III koha.

“Radoonist meie majades” räägib Eesti Mereakadeemia õppejõud Lia Pahapill. Teemal “Müra koolis ja selle mõju õpilastele” kõneleb Kohila Gümnaasiumi vilistlane Holger Saare, kes vabariiklikul keskkonnaalaste uurimistööde konkursil eelmisel aastal võitis I koha.

Kokku on konverentsil kümme erinevat ja huvitavat ettekannet. Konverents lõpeb 14.30.

Olete oodatud osa saama!

Loeng inimhääle tähendusest ja kasutamismustritest Kohilas

Täna, 17. märtsil kell 15 algab Tohisoo mõisas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli kõnetehnika ja lavakõne dotsendi, vabakutselise näitleja ja lavastaja Anne Türnpu loeng Inimhääle tähendusest ja kasutamismustritest.

“Häält ja kõneoskust on peetud traditsioonilistes kultuurides kingituseks muude maailmade olenditelt, mille nad võisid tagasi võtta, kui teatud reegleid ei täidetud. Sedamoodi oma häälest/kõnest mõtlemine annab võimaluse näha nõnda argist oskust uues valguses, mis on oluline aru saamaks, mis on need vibratsioonid, mida me oma häälepaeltega tekitame ja mida me saame neid kasutades luua,” ütles Anne Türnpu oma loengut tutvustades. “Sõna võib tappa ja elustada. Loengus tuleb juttu ka suulisest ja kirjalikust kultuurist, helist ja kõlast, kuulamisest, kuulmisest ja tasakaalust.”

EMTA õppejõud ja lavastaja Anne Türnpu kaitses 2011. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Teatrikooli ajaloos esimest teatrikunstialast doktoritööd. Oma väitekirjas “Trikster loomas maailma ja iseennast” püüdis autor, lähtudes mütoloogilisest tegelasest Triksterist, üles ehitada lavastajakeskse teatrimudeli, mis oleks kasutatav postmodernistliku ning valdavalt lavastajakeskse teatriprotsessi interpreteerimisel.

Tänavu märtsis täitub loengusarjal Kapa stuudiumil viis tegutsemisaastat. Loengusarja algatasid Kohila vallavalitsus ja koolituskeskus 2008. aasta kevadel, avaloengu pidas siis akadeemik Peeter Tulviste. Stuudiumi loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest ning maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus huvilised lektoriga privaatsemalt  vestelda saavad. Kapa stuudiumi viie aasta jooksul on Kohilas esinenud prof Marju Lauristin; akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas ja Tarmo Soomere; Richard Villems, Enn Tõugu, Mart Kalm; demograaf, prof Kalev Katus; rakubioloog, prof Toivo Maimets; prof Hardo Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid, innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, Toomas Trapido, Alar Tamming, Märten Ross, prof Voldemar
Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, Andero Uusberg, prof Talis Bachmann, prof Heie Treier, prof Ülo Vooglaid, sotsioloog Andrus Saar, visionär Heido Vitsur, loodusemees Fred Jüssi, Liia Hänni, prof Ivar Raig, David Vsevjov, president Arnold Rüütel, Skype juht Tiit Paananen, teoloog Vello Salo ja peapiiskop Andres Põder, prof Rein Raud, Marju Kõivupuu jpt.

Kohila noored muusikud esitlevad albumit

Reedel, 8. märtsil ja laupäeval, 9. märtsil esitletakse Kohila gümnaasiumis ja Rapla Kultuurikeskuses Kohila noorte ühise tööna valminud albumit “Kuukiigutus”. Esimeselt, kohalike muusikute koostööna valminud kauamängivalt albumilt leiab kuulaja 19 eriilmelist eestikeelset lugu kokku viieteistkümne erineva solisti esituses.
Kogu plaadimüügist saadav tulu annetatakse Camphilli küla ja Katikodu muusikaalase tegevuse rikastamiseks, muusikavahendite soetamiseks jne.

CD Kuukiigutus tootja: MusicWorks stuudio, kujundus: PurkStuudio , trükk : Digibox OÜ

“Kogu tööprotsess on kestnud kaua ja olnud aeganõudev. Prooviperiood, seadete loomine, lisaks mitmed töötoad: hääleseade, lavaline liikumise, cd disaini loomine jpm. Kogu töö on kestnud tõega nii kaua – nüüd lõpuks on käes see hetk, kui nad kõik ükshaaval laval särada saavad! See on tegelikult see kõige tähtsam moment. Vähemalt mulle”, kirjeldas kogu loomeprotsessi Martin Heinla, projektijuht.

Korraldav ühing MTÜ Raplamaa Noored on pakkunud andekatele noortele osalusvõimalust mitmetes kogukondlikes ettevõtmistes (konserdid,muusikal jpm). Käesolevas projektis on organisatsioonil koordineeriv, nõustav ja toetav roll, samuti. rahavoogude jälgimine.

Külalisesinejana astub kontserdil lavale ka Lea Liitmaa, plaadilt leiate ka ühe tema vana hiti uues kuues. Kohila kontserdil saab kuulda ka Eestit Eurovisioonil esindavat Birgit Õigemeelt, kelle kolm õpilast ” Hobitoast” kontserdil üles astuvad. Birgit laseb samuti oma häälel “Kuukiigutuse”albumil kõlada.

Projekti algatajateks ja elluviijateks on noortegrupi liikmed ise. Nii plaadil kui ka kontserdil astuvad üles Merit ja Märten Männiste, Tiina Adamson, Peter Põder, Kairi Õigemeel, Marelle Suurmäe, Mait Rõõmus, Maarja Sert, Maiu Kant, Lauri Pesur, Hanna Kristiina Liht, Lisa-Marie Silbaum, Rea Kõiv, Steffi Viita ja Merilin Männik.

Bändina on laval Martin Heinla- Cajon, Maarja Paju- Klaver, Peter Põder- Kitarr, Sten Suurmäe- Bass, Karl Helmeste- Trummid, Robert Loigom- Trummid, Hardo Hansar-Kitarr, Merit Männiste- Viiul ja Aime Mäesalu- Klaver.

Kontserdi vahetekstid on teinud Tea Raudsep. Kohila kontserdil on õhtujuhiks mustkunstnik Meelis Kubo, kes oli ka Eesti Muusikaauhindade galal Iris Vesiku lavaliste efektide looja.
Jätka lugemist »

Kohila ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise esimene etapp on valmis

28. veebruaril kell 12.00 toimub Kohila reoveepuhasti juures Kohila alevi veeprojekti pidulik lõpetamine. Sellega pannakse punkt Kohila alevi ning Masti ja Pukamäe veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisele.

Kogu projekt lõpetatakse septembris või oktoobris 2013. aastal. Hageri, Sutlema, Prillimäe ja Salutaguse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine valmib juba sellel kevadel, kuid tuletõrjereservuaaride ehitus lõpeb septembri lõpus või oktoobri alguses.

Projekt algas 2008. aasta augustikuus taotluse kirjutamisega, rahastusotsus saadi sama aasta detsembris. Ehitustöödega alustati 2010. aasta maikuus.

Projekti maksumus eelarve järgi on 12,8 miljonit eurot, millest 81,75% tuleb Euroopa Liidult. Ülejäänud katavad kahasse Kohila vald ja Kohila Maja.

 

Tohisoo mõisas arutletakse inimliku ja jumaliku õnne üle

Täna, pühapäeval, 9. detsembril kell 15 esineb Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarjas Kapa stuudium Eesti Eevangeelse Luteri Kiriku peapiiskop Andres Põder arutlusega „Inimlikust ja jumalikust õnnest“.

Oma ettekannet tutvustades ütles Andres Põder, et püüab kuulajatele anda ülevaate õnne-mõiste erinevatest filosoofilistest ja usulistest käsitlustest ajaloos ja tuua välja probleeme ja ohte, mis meid õnne-otsingutel ka täna oodata võivad. „Õnne ja õnnetunnet igatseb iga inimene, kuid õnne defineerida ja lahti mõtestada pole kuigi lihtne. Võib juhtuda, et õnn osutub vaid reklaamisildiks. Vaibaparadiisist võib saada ehk korraliku vaiba, kuid kas ka õnne?”

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondade- vahelistest seostest. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistel.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Pärast iga loengut on väike kohvilaua- vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kohila Männi lasteaed kasvab

Homme kell 11.00 avatakse Kohilas Lasteaed Männi juurdeehitus, kuhu on planeeritud kahe rühma jagu uusi ruume 42-le lapsele.

Praegusele 120-le lasteaialapsele lisandub siiski 36 kolme- kuni kuueaastast põnni, kuna liitrühmades on seaduse järgi laste piirarvuks 18. Alates uuest nädalast käib Männi lasteaia kaheksas rühmas kokku 156 last. Kohila valla neljas lasteaias ja ühes lastehoius on aga iga päev hoitud 425 last.

Lasteaia juurdeehituse kasulikku pinda on 349,7 ruutmeetrit ja alates 10. detsembrist ootavad lapsi mängu- ja magamistoad, garderoobid, sansõlmed, nõudepesuruumid ning abiruumid 2-le rühmale, aga ka uus mänguväljak ja varikatus-panipaik õuel.

Lasteaia juurdeehituse projekteerimis- ja ehitusperiood kestis kaheksa kuud, ehitus koos sisustusega läks vallale maksma ligikaudu 546 000 eurot. Kogu ehituseks vajamineva summa investeeris vald oma eelarvevahenditest. Ehituse peatöövõtja oli Vesiroos OÜ; arhitektuurse osa projekteeris Väärtnõu ja Ringo Arhitektuuribüroo.

Valla haridusnõuniku Reet Reispassi sõnul on lasteaiakohtade järjekorras veel sada kakskümmend 1,5 kuni 3aastast last, kuid tuleval sügisel saavad koha juba 91 neist, seega jätkub Kohilas hiljemalt 2 aasta pärast lasteaiakohti kõikidele soovijatele.

Vallavanem Heiki Hepner meenutas, et alates 2006. aastast on Kohila vallavalitsus rekonstrueerinud ja uuesti lasteaia rühmana töösse viinud neli uut rühma ning ehitanud juurde ruume kuuele rühmale. Lisaks on üks endine kontorihoone ümber ehitatud 25 kohaliseks laste päevahoiuks 1,5 kuni 3 aastastele lastele. Kirjeldatud lasteaiakohtade programm on vallale maksma läinud ca 2,5 miljonit eurot, millest riigilt ja projektidest on saadud 27% ehk 481 715 eurot. Selle aja jooksul on juurde saadud rühmaruumid 120nele lapsele, on valminud juurdeehitusi, uuendatud mänguväljakuid ja õuealasid.

Avatakse Kohila-Lohu kergtee

Esmaspäeval, 29. oktoobril kell 13 avatakse vaatamata karmidele ilmaoludele pidulikult 2,7 kilomeetri pikkune Kohila-Lohu kergtee. Suve keskel alanud ehitustööd on lõpule jõudnud ning asfaltkatte saanud valgustatud kergliiklustee üle nii ratastel kui jalgsi ja nüüd ka juba tõukekelkudel
liikujatele.

Kohila alevi servalt, Tohisoo mõisapargist Lohu mõisa suunas viiva teelõigu ehitust ootas vallarahvas mitu head aaastat. Pukamäe ja Lohu küladest käib aastaringi Kohila alevisse kooli ja tööle väga palju inimesi. Pimedal ajal ja talvel oli jalakäijatel ja ratturitel seal eriti riskantne liikuda.

Kergliiklustee ehitaja AS Järva Teed jõudis töödega valmi täpselt planeeritud ajaks. Uee tee alune pind on saanud korraliku drenaaži, kindla aluskihi ja peale asfaltkatte. Tee äärde on paigaldatud istepingid ja prügikastid.

Ehitustööd läksid maksma ligi 390 tuhat eurot. Tee ehituseks sai vald toetust Siseministeeriumi regionaaltoetuste valdkonna Kergliiklustee toetussskeemist, tänu millele kaeti 80% ehituskuludest. Valla eelarvest kulus kauaoodatud kergtee ehituseks 78 tuhat eurot.

Kohila vallavanema Heiki Hepneri sõnul toob Lohu kergtee küll kergendust elanike ohutu ja mugava liiklemise tagamisel, kuid Kohila tegelik vajadus
oleks veel vähemlt kolme kergliiklustee järele, mis ühendavad Kohila-Urge-Prillimäe ning Prillimäe-Salutaguse piirkonnad, aga ka Kohila-Hageri,  -Sutlema-Aespa, Kohila-Vilivere suunad Kiisa-Kohila tee trassil.

„Kuna teede ehitamise näol on tegemist väga kalli investeeringuga, oleme planeerinud uute teede ehitamise viiele aastale ja plaani teostamiseks on hädavajalik taotleda kaasrahastust kas Euroopa Liidu tõukefondidest või riigieelarvest,” selgitas Heiki Hepner.

Kohilas tuleb tasuta noorteetendus

26.10.2012 toimub Rahvusvahelise noorsoovahetuse “Man in the mirror” raames tasuta etendus Kohila Gümnaasiumis. Algus kell 17.00!
“Man in the mirror” on rahvusvaheline noorsoovahetus osalejatega Itaaliast, Rumeeniast, Portugalist, Walesist ja Eestist.  Projektis osaleb 65 noort – 10 noort igast riigist ja grupijuhid. Projekt toimub 21-28. oktoober Raplamaal.
Noortevahetuse teema on “Alustamine iseendast” – osalejad vaatavad enda sisse, kasutades selleks erinevaid kunstivorme ning seejärel üritavad nad ennast muuta – paremaks inimeseks. Noorsoovahetus järgib rahvusvahelise võrgustiku Drums for Peace põhimõtteid. Eesmärgiks on jõustada noori erinevate kaasavate kunstivormidega ja muuta nooremad enesekindlamaks.  Samuti soovime me jagada kogemusi, mida me oleme saanud erinevatelt Drums for Peace projektidel. Me teame, et meie noorsoovahetus on suurepärane võimalus paljude põnevate ja uute muutuste tekkimiseks.Peamisteks tegevusteks on töötoad – tants, muusika, tsirkus, nuku- ja maskiteater, kus osalejad võtavad aktiivselt osa.

Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon. Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei ole vastutav selles sisalduva informatsiooni kasutamise eest.

Kapa stuudiumi uue õppeaasta avab akadeemik Richard Villems

Pühapäeval, 30. septembril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium üheksas semester. Avaloenguga „Soome-Ugri rahvaste geneetiline päritolu ja eestlaste koht nende hulgas“ esineb Eesti Teaduste Akadeemia president, akadeemik ja Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia professor Richard Villems.

nimpopulatsioonide geneetikat on teadlane uurinud viimased 15 aastat. Tema sõnul võib seda nimetada ka arheogeneetikaks, mille eesmärk on tänapäeva inimeste geneetilist varieeruvust uurides taastada demograafilisi protsesse, mis toimunud viimase 150 000 aasta jooksul. Oma teadusuuringutele toetudes on professor Villems ümber lükanud mõnegi pikki aastaid valitsenud arusaama inimese põlvnemisest. Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel.

Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest. Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistel. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua- vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere; ja Jaan Ross, demograaf, prof Kalev Katus, rakubioloog, prof Toivo Maimets, prof Hardo Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid , innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga endine asepresident Märten Ross, prof Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, prof Talis Bachmann, prof Ülo Vooglaid, noor teadlane Andero Uusberg, loodusemees Fred Jüssi, akadeemik Jaan Ross, kunstiteadlane Heie Treier, semiootik Valdus Mikita, president Arnold Rüütel, sotsioloog Andrus Saare, majandusvisionär Heido Vitsur, teoloog ja tõlkija Vello Salo, ajaloolane David Vseviov, IT-visionär Enn Tõugu, akadeemik Mart Kalm, Liia Hänni, Ivar Raig jt.

Info Eeva Kumberg, tel 56637037, Reet Aro, tel 58188568

Kohilas etendub kogukonnamuusikal

Homme, 29. juulil ja esmaspäeval 30. juulil, mõlemal päeval kell 17 ja 21
etendub Kohila alevis Keila jõe kellasilla jõekäärus kogukonnamuusikal
„Veterahva needus“, mis pakub kaunist muusikat ja haaravat vaatemängu igas
vanuses vaatajale. aval on 54 täiskasvanud osatäitjat, lisaks 35 last, neist
vaid Birgit Õigemeelel ja ansambli Regatt solistil Marek Jürgensonil on
laulmine igapäevatöö, ülejäänud on loomu poolest andekad, kerge jala ja kena
lauluhäälega ning paari erandiga kõik ka Kohilast pärit.
Jätka lugemist »

Kohilas algas XII laste muinasjutulaager „Mäng on väikese inimese töö“

Kohilas Tohisoo pargis algas täna XII laste muinasjutulaager „Mäng on väikese inimese töö“, kus kõik laagrilised saavad pärast lühitreeninguid 12. juulil õhtul haruldase võimaluse liikuda ajas ja teha kaasa ümbermaailmareisi kuumaõhupalliga. Mängulaager on Raplamaa laste hulgas väga populaarne, seda oodatakse kui suve lahutamatut osa.

Tänavusse teemalaagrisse „80ne päevaga ümber maailma“ kogunes sada kolmkümmend 6-11aastast last Tartust, Karksi-Nuiast, Võrumaalt, Raplast, Tallinnast, Sauelt, Sakust, isegi Soomest ja muidugi Kohilast. Lastega tegelevad vabatahtlikud grupijuhid, kellest paljud on välja kasvanud siitsamast laagrist ja kellest üksi ei ole õpetaja. Kooliõpetajaid sellest laagrist ei leia

Laagri peakorraldaja Anneliis Kõivu sõnul ei kutsuta õpetajaid lapsi juhendama sellepärast, et kool ei tuleks suvelaagrisse. „Põhiline on mängimine ja lustimine. Kogu paremaks ja targemaks muutumise protsess käib läbi mängu. Selles laagris on kõik lapsed alati head,“ selgitas Anneliis Kõiv.

Loovust ja mängulusti toetav laager saab teoks 12. korda, kestab viis päeva ja on mõeldud 6-11 aastastele lastele. Nende juhendajad ja seltsilised on 14- 30 aastased vabatahtlikud, kes enamasti ise samast laagrist välja kasvanud. Laagri mõtte algataja ja korraldaja on MTÜ Raplamaa Noored, kellega laagri ajaks on liitunud veel ligi kuuskümmend vabatahtlikku noort.

Laagri mänguteemad on igal aastal erinevad, eelmisel aastal olid laagriplatsil Pärsia lood ja laulud, aasta varem sünge Bastille ja Buckinghalmi palee, kus seiklesid kolm musketäri. Üheteist aasta jooksul on läbitud ülipõnevad viisteist versta võluilmas, tehtud tsirkust ja muinaseestlaste kombel sakste vallutustele vastu pandud, jne.

Laagripäevade jooksul valmistavad lapsed igal aastal ette suurejoonelise näitemängu, kus juhtub igasugu muinasjutulisi asju. Laager kestab 13. juulini, traditsiooniline lõpuetendus leiab aset 12. juulil kell 20, see on tasuta ja avatud kõikidele huvilistele.

Vaata ka Raplamaa Noorte kodulehte!

Potilaat avab keraamikute välihooaja

Täna keskpäeval algab Kohilas Tohisoo mõisas kaheteistkümnendat korda Eesti Keraamikute Liidu korraldatud potilaat.

Kohila koolituskeskus Tohisoo mõisas on üks Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna praktikabaasidest ja keraamikutele üle maailma tuntud kui
suurevormilise keraamika puupõletusekeskus.

Inimese kõrguse ja puudega köetava savipõletusahju ümber toimuva potilaadaga tavatsevad keraamikud lugeda avatuks aprillist oktoobrini kestva
välipõletushooaja ning hea õnne märgiks müüakse esimese ahjutäis loomingut kohaletulnud kunstihuvilistele.

Kunstnikud Külli Kõiv ja Aigi Orav rääkisid, et iga aastaga tuleb potilaadale üha rohkem neid kunstnikke, kelle tööd puupõletusest osa saavad.
Tänavugi põletati ahjus 20ne kunstniku töid. „Muidugi on laadal ka kauneid elektriahjus põletatud esemeid, kuid meie, puupõletuse-usku kunstnikud, tahaks ikka puupõletust propageerida,“ rõhutasid kunstnikud, kes mõlemad on ka kesksuvel Tohisoo mõisas toimuva rahvusvahelise keraamikasümpoosioni eestvedajateks.

Ahju kütmine algab tavaliselt juba kaks päeva varem. Pühapäeva hommikul, kui on ahi jahtunud, avatakse kell 12 uksed ning kunstnikud panevad oma
ahjusoojad tööd seal samas kõigile vaatamiseks ja müügiks välja. Kunstihuvilistele tutvustatakse puupõletuse ürgset iseloomu ja tööde eripära. Kaht ühesugust taiest sel laadal ei ole.

Tohisoo mõisapargis asuv anagama-tüüpi savipõletusahi on Baltimaade suurim, siin saab põletada ka suurevormilist, skulpturaalset keraamikat. Ahju
eripära seisneb selles, et seda köetakse puudega ja esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga. Ahi valmis 2000 aastal, ehituse eestvedajateks olid Eesti keraamikud ja kunstiakadeemia. Ehitamist toetasid ka keraamikute ametivennad USA-st. Tohisoo mõisapargis kannab ahju eest hoolt Kohila vallavalitsus.

Potilaadaga koos toimub ka Tohisoo mõisapäev, kus Carl Mothanderi teosega „Parunid, eestlased ja enamlased“ laiemat tuntust pälvinud mõis on tulvil kunstinäitusi ja muusikat. Müüakse kohalikku käsitööd, tegutsevad töötoad, tutvustatakse Tohisoo mõisa ajalugu ja kõlab kaunis muusika.

Akadeemik Enn Tõugu peab Kapa stuudiumis loengu sellest, kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid

Pühapäeval, 12. veebruaril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium kevadsemester. Loenguga „Kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid“ esineb akadeemik ja informaaatika valdkonna visionär Enn Tõugu.

Loenguteemat sisse juhatades ütles akadeemik, et Eesti ühiskonna sõltuvus internetist ja seal toimuvatest protsessidest, ehk niinimetatud küberruumist, on suurem kui mistahes teisel riigil. „Ei kodanikud ega ettevõtted saa Eestis tegutseda enam ilma interneti toeta: üle 98% kõigist pangaoperatsioonidest tehakse meil elektroonselt. Interneti kaudu täidetakse enamus maksudeklaratsioone, kasutatakse avalikke teenuseid, saadakse infot, peetakse sidet, allkirjastatakse dokumente, osaletakse valimistel.“ Loengus püüab Enn Tõugu heita pilku tulevikku ja ära arvata, milliseks kujuneb inimese ja arvuti vahekord mõnekümne aasta pärast.

Raplamaa.ee

Kohilas esitletakse täna Mooni talurahva tähtpäevikut

Täna  tutvustab Raplamaal Kohila raamatukogus Kohila loojahing Eve Hele Sits oma raamatut “Mooni talurahva tähtpäevik”, mille on illustreerinud kunstnik Epp Marguste. 

Mooni on kümneaastane tüdruk, kes kolis koos perega linnast maale elama. Uues koolis oli kombeks kuulutada iga õppeaasta alguses välja teema, millega aasta jooksul põhjalikumalt tegeldakse. Seekord võeti teemaks talurahva tähtpäevad ja nendega seotud kombed. Mooni hakkas pidama sellekohast päevikut ja siit saadki lugeda, millised olid rahvakombed vanasti ning kuidas Mooni koos sõprade ja perega talurahva tähtpäevi tähistas.

Raamat on kirjutatud põnevalt ja parajalt lühikeste peatükkidena, mida on mõnus kas õhtujutuks kuulata või ise lugeda. Kui aga koolis on vaja teada, kuidas vanarahvas tähtpäevi tähistas, on raamat asendamatu abiline.

„Mooni talurahva tähtpäevik“ on omamoodi järjeks Eve Hele Sitsi raamatule „Õunte ootel“.

Raamatuesitlusele on oodatud nii suured kui väikesed lugejad! Lapsed saavad joonistada, pakume küpsiseid ja morssi. Soovijatel võimalus raamatut osta. Esitlus algab kell 17.30

Vello Salo räägib Kapa stuudiumis armastusest eesti keeles, folklooris ja kirjanduses

Pühapäeval, 11. detsembril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Armastus eesti keeles, folklooris ja kirjanduses” astub üles tuntud vaimulik, literaat ja tõlkija Velo Salo.

300 aastat enne Kristust kirja pandud Saalomoni laulude laulu kannavad ette Draamateatri näitlejad Harriet Toompere, Marta Laan ja Roland Laos, kitarril musitseerib Peter Põder.
Saalomoni ülemlaul on esimene armastusest rääkiv eestikeelne tekst, mis aastal 1739, koos esimese piiblitõlkega meie esiisadeni jõudis. Oma loengus räägib Vello Salo, mida on eestlased tänini kirjutanud, laulnud ja mõelnud armastusest.
Tänavu Tartu Ülikool rahvusmõtte auhinna pälvinud  86-aastane Vello

Salo loeb käesoleval semestril  loenguid armastusest ka Tartu Ülikoolis.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium” algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.
Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on kohvilauas väike vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.
Raplamaa.ee

Fotol: Vello Salo/eelk.ee

Heido Vitsur peab loengu Kohilas Kapa stuudiumis

Pühapäeval, 27. novembril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Mis siis maailmamajandusega ja euroga tegelikult lahti on?“ esineb majandusteadlane, Eesti arengufondi majandusekspert Heido Vitsur, kes loengus selgitab, mis viimase 20-ne aastaga maailmamajnduses viltu on läinud ja mis võiks olla tõenäolised arenguteed.

Oma eelseisvat loengut kommenteerides juhtis Heido Vitsur tähelepanu tõigale, et Kreeka ei ole maailmamajanduses, Euroopa Liidus ega ka eurotsoonis valitseva olukorra põhjuseks. “Samas on meile kõigile kahjuks, et Kreeka on juba kaks aastat saanud olla mõnusaks kattevarjuks kogu maailma majanduskorralduses peituvatele süvaprobleemidele ja võimaldanud sellega lahenduste leidmist edasi lükata. Tänaseni. Kuid tundub, et seda edasilükkamise teed enam kaua edasi minna ei ole võimalik, sest nii inimesed kui ka ettevõtjad on kaotanud usu väljapakutavatesse abinõudesse. On saadud aru, et tegu pole Kreeka, vaid süsteemse kriisiga ning seda mitte ainult eurotsoonis, vaid ka Euroopa Liidus ja terves maailmas. Oma loengus püüangi selgitada, mis maailmamajanduses viimastel kümnenditel viltu on läinud ja millised võiks olla tõenäolised maailmamajanduse ja EL/eurotsooni arenguteed,“ ütles Vitsur.

Majandusteadlane ja visionär Heido Vitsur tegeleb Arengufondi arenguseire divisjonis makromajanduse globaaltrendide jälgimise ja tõlgendamisega Eesti konteksti. Uuringutest tulenevate mõttearenduste ja kerkivate probleemide teadvustamine laiemale avalikkusele. (allikas: http://www.arengufond.ee)

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kohila gümnaasiumis tuleb kodulookonverents

Kõik huvilised on oodatud reedel, 18. novembril kell 11.30 Kohila gümnaasiumi aulasse kodulookonverentsile. Kaaskorraldaja on Hageri muuseum.

Programm:
11.30 Avamine, tervitused
11.40 –12.10 Pilguheit minevikku-mõned faktid Hageri kihelkonna ajaloost, Virve Õunapuu, Hageri muuseum
12.10-12.40 Eesti maakõrtsid ja hobupostijaamad, Sille Raidvere, EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna magistrant
12.45-13.15 Kohila paberivabriku kujunemine, Olavi Verav, kodu-uurija
13.15-13.30 Slaidiprogramm Kohila paberivabriku ajaloost
13.30-14.00 Kohila paberivabriku lasteaia – tänase Sipsiku ajalugu, Katrin Kivirand, TÜ kasvatusteaduste magistrant

Näitused. Mälestusi ja meenutusi Kohila paberivabrikust.
Meenutavad Milvi Vanem Kohilast, Enn Esko Põlvast.

Kohila mändide all avati koerte jalutus- ja treeningväljak

Pühapäeval, 25. septembril avati Kohila alevis Kapa männikus koerte harjutus- ja treeningväljak, mis on teadaolevalt esimene omataoline Raplamaal.

Aiaga ümbritsetud platsi suurus on ligi 1300 ruutmeetrit ning see on keskpaigast eraldatud piirdeaiaga, et mitu koeraomanikku saaks lasta ühel ajal oma lemmikloomal vabalt joosta ning teda treenida. Väljakule on paigaldatud treeninguinventar hüppamiseks, ronimiseks, slaalomi harjutamiseks; istepingid ja kilekotid ning prügikastid koerte väljaheidete jaoks.

Ettevõtmine läks maksma veidi üle 40 000 euro.

Koerte jalutusväljak on eelkõige vajalik neile koeraomanikele, kel puudub koduaed, kuid kes soovivad siiski koeraga jalutada ning lasta tal ka vabalt ringi joosta, kartmata keskkonda reostada ja teisi elanikke ohustada.

Patsilabor Kohilas toob kokku üle poolesaja piiga

Teist hooaaga alustanud Kohila Loovuslaboris saab laupäeval alates kella 11-st patse punuda. „Patsid, krunnid, junnid, palmikud, põimikud, kalasabad ja kõiksugu muu sigri-migri, mida juustest on võimalik ehitada, saab professionaalsete juhendajate kaasabil selgeks õpitud ja pähe punutud,“ lubab labori tutvustus.

Pealaborant on õpetaja Merike Tiidrus, teda assisteerivad kuus asjatundjat. Tung laborisse on olnud ootamatult suur, seetõttu on võimalik, et kaalumisele tuleb ka jätkulabori korraldamine.

Möödunud aasta oktoobris Kohilas uksed avanud, igas vanuses inimestele katsetusteks ja loovuse turgutamiseks mõeldud laborid on rahva hulgas omaks võetud ja oodatud.

Loovuslabori eestvedaja, MTÜ Raplamaa Noored juhatuse liikme Anneliis Kõivu sõnul ei ole labor konkreetne hoone või rajatis, vaid mõtteline paik, kus kohtuvad teadmine ja teadmisjanu. „Labor on koht, kus oled vaba oma loomingus – võid julgelt teistest eristuda. Toetame inimeste loovust, pakkudes erinevaid kogemis- avastamis- leiutamis- ja uurimisvõimalusi. Asendame välisele edule ja saavutustele suunatud orientatsiooni sisemisele rikastamisele suunatud mõtteviisiga. Iga kuu avaneb võimalus end katsetada mõnes uues laboris, kuid, tähelepanu!, labor ei ole huviring!, konkreetses laboris saab osaleda vaid korra. Pideva huvi tekkimisel saab loomulikult luua ka erinevaid huvialaringe, mis võimaldavad inimestel neid paeluva huvialaga tegeleda pikema ajaperioodi jooksul.

Laborid on osalejatele tasuta või väikese tasu eest. Gurmetlabor, teatrilabor, seikluslabor, tarbekunstilabor, mustkunstilabor, muusikalabor, fotolabor, filmilabor – need on laborid, kus juba katsetused käinud. Avanemist ootavad huumorilabor ja koomiksilabor.

Loovuslabor loodi, et teostada idee – muuta kogu Kohila vald loovust genereerivaks keskkonnaks. Esimesed laborid avasid uksed eelmise aasta novembris. Loovuslabori ellukutsujad on MTÜ Raplamaa Noored koostöös Kohila vallavalitsusega. Sel hooajal toetab laborit ka Raplamaa Partnerluskogu LEADER meede 5.1.

Vaata ka: www.loovuslabor.ee
Rohkem infot: Anneliis Kõiv, tel 55560083

Homme lõpeb Kohilas rahvusvaheline keraamikute kokkutulek

Tohisoo mõisa keraamikaahi

Pea kolm nädalat Kohilas Tohisoo mõisas kestnud üheteistkümnes rahvusvaheline keraamikasümpoosion jõuab meeleoluka finaalini homme, 23. juulil. Koos traditsioonilise parginäituse avamisega kell 15 algab ühtlasi sümpoosioni lõputseremoonia.  Stiilsel ja kordumatul näitusel esitlevad kõik sümpoosionist osa võtnud kunstnikud oma teoseid, mis kolme nädala jooksul Tohisoo puupõletusahjus valminud. Sümpoosioni lõpunäitus on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.

Nagu tavaks, osalevad sümpoosionil kunstnikke üle maailma. Tänavu on esindatud USA, Venemaa, Hongkong, Taani, Türgi ja  nagu ikka kahe kunstnikuga ka Eesti. Kogu tänavune sümpoosioni seltskond on silmapaistvalt eksperimenteerimisaltis; Ray Chan Hongkongist püüab saviga ühendada kõikvõimalikke materjale, mida mõisast ja ümbritsevast loodusest leiab. Meie tekstiilikunstnik Monika Järg avardab tehnikate piire kunstis ehtides tekstiili portselaniga ja keraamilisi vorme üle tikkides. Selle aasta omamoodi hitiks on aga  purustatud Eesti kroonide põletamine keraamikaahjus.

Korraldajate, kunstnike Aigi Orava ja Külli Kõivu sõnul on  kõik osalejad äärmiselt huvitatud puupõletuse fenomenist ja tehnoloogiatest. Üle maailma tuntud puupõletuse asjatundjad on Priscilla Mouritsen Taanist ja Mark Lancet USA-st. Viimase väsimatu ja otsiv vaim on saanud uut inspiratsiooni ka Kohilas: temalt on valmimas sümpoosioni üks suurimaid teoseid – üleelusuurune inimfiguur.

Üheteist aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailma.