Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2017
E T K N R L P
« märts    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Suure Lennu kaarel

Seltskond Peru kooli kivi juures.

Seltskond Peru kooli kivi juures.

Kolmapäeval, 29. märtsil süttisid lõkked ja küünlad paljudes Eesti paikades Suure Lennu kaare all. Velise Kultuuri ja Hariduse Selts kutsus juba üheksandat aastat järjest  29. märtsil tähistama Lennart Meri sünniaastapäeva.

Teatavasti saab tuletee alguse Ebavere mäelt Lääne-Virumaalt kulgemisega üle Avaste mäe ja langemisega Saaremaale. Nõnda tekkis Kaali järv. M. J. Eiseni kogumikus „Esivanemate varandus“ ütleb kohamuistend, et Kaalijärve kohal asunud mõis. Meteoori ehk Tarapita teekond on 222 km pikk. Seekordne lõkke tegemine oli 122. kilomeetril Vanamõisa külas Kesk-Vigala külaplatsil.

Kogunemisel askeldasid külavanemad laudade paigaldamise kallal. Külavanemad mitmuses seetõttu, et Malle Kivi andis ameti üle Tiit Roosile. Organiseerimisega tegutsesid Velise poolt Kalev Tihkan ja Jüri Kusmin. Kõige vanem hea tahte kaaskodanik, loodusemees oli 87aastane Lembit Tihkan ja Vigala poolt Ilmar Künnapas. Ilus vaikne õhtu tõi kohale ligi 30 uudistajat. Huviliste ring traditsioonilistel üritustel Vigalas võiks olla laialdasem, teisalt näitab huvitatust ja lugupidamist nende vastu, kel on huvi paikkonna ajaloo ja tänapäeva tutvustamisel. Jätka lugemist »

Külas Kõrgessaare päevakeskuses Hiiumaal

Rühmapilt muuseumis.

Rühmapilt muuseumis.

Vigala rahva külaskäigust Kõrgessaare päevakeskusesesse Hiiumaal kirjutab Jaan Viska.

Veidi ajaloost. Kõrgessaare päevakeskus on Lauka päevakeskuse õigusjärglane, mis alustas tegevust 1999. a. Alates septembrist 2014 seoses uue Hiiu valla tekkega koliti endise Kõrgessaare valla ruumidesse. Päevakeskuse eesmärgiks on inimeste kaasamine ühiskonnaellu ning toimetuleku toetamine ja sotsiaalse aktiivsuse  säilitamine.

Hiiu vald on õiged eesmärgid püstitanud, kuidas toimida väheneva ja vananeva rahvastikuga vallas. Päevakeskuses  toimuvad mitmed ringid, nendest on kuu algul vallalehes ilus ülevaade. Teatati, et sotsiaalkeskuses töötab asendusteenistuja, kes on kui alternatiiv tegevteenistusele. Mandrirahvale olgu öeldud ringid: tervisevõimlemine, seeniortantsuring, juuksur, pediküür, sõit ujulasse, noorte osalemine Tori teatripäevadel 21.-22. märtsil ja kuu lõpus kokkamine koos MTÜ Vikerkaar noortega. Siia juurde võib lisada, et MTÜ Vikerkaare noored olid 2016. aastal Vana-Vigalas laagris. Erihoolekanne osutab kokkuleppel pesupesemist ja dušiteenust.

Jätka lugemist »

Vestlusring Kivi-Vigala raamatukogus

Jaak Uibu ja Kaie Bergmanni vastastikune tänuavaldus.

Jaak Uibu ja Kaie Bergmanni vastastikune tänuavaldus.

Jaan Viska

Külalisteks olid Kivi-Vigala raamatukogus Vigala aukodanikud Kaie Bergmann ja Jaak Uibu. Tuuline, tuisune talveilm tõi kodudest välja inimesed, kellel oli  huvi oma kodukandi inimeste tegemiste vastu.

Jaak Uibu töid tutvustasime kohalikus ajalehes varem. Haridusseminari asutajaliikmena alustas ta rahvatervisega, eelkõige statistikaga, st numbrite levitamisega. Mis on rahvastiku tervise tähtsam näitaja: ikkagi sündivus. Paljude entusiasmi täis aastate jooksul on tehtud sadu ettepanekuid ilma vastuseid saamata. Raamat „Perekonnast,  kodust, põhiseadusest ja riigist“ sai valmis enne president Ilvese ametist lahkumist. Raamatuesitlus riigikogus läks korda, sellele aitas kaasa Rein Ratas, kelle algatusel loodi Eesti rahvastiku toetusrühm. Komisjoni tööd juhib Siret Kotka.

Jätka lugemist »

Lugu põlvkondade suhetest

Laval on Margus Tabor.

Laval on Margus Tabor.

Jaan Viska, Vana-Vigala

Vana-Vigala rahvamaja oli jaanuaris teist korda suurürituse läbiviija. Kõigepealt toimus maakondlik külade tänuõhtu 13. jaanuaril ja 20. jaanuaril kohtumisõhtu Margus Taboriga. Kuulsime lustakaid lugusid etendusest  „Mamma lood ehk hiiu filosoohvia“.

Külalisi saabus üle 100 nii lähedalt kui ka kaugelt, samuti olid kohal aasta küla esindajad Valtu külast. Etendus ei keskendunud üksnes Mammale – oldi Suuremõisa koolipingis, külameeste hulgas, Kärdla muusikakoolis, Tallinnas haridust omandamas ja ka kaugel Kambodžas reisisellina.

Peaaegu meie kõigi elus on Mamma olnud. Mamma on naine, kes on välja tulnud mitmetest eluraskustest ja samas säilitanud loomuomase ja sügava hoolitsuse kõigi ümbruskonna olevuste vastu. Lugudes käsitleb Margus Tabor enda suureks kasvamist. Nüüd on ta sattunud peaaegu 54aastasena vanavanemate põlvkonda, mis toetub väärikusele ja elutarkusele. Nii nagu Mamma vajas austust oma tegemiste üle, vahel tuli ka käre olla, sest Mamma teab, kuidas on õige, kuidas hoida kord majas. Mamma maailm ei ole suur: naabrid, lähim pood, loomalaut, kohalik leht, vana raadio… Aga sellest hoolimata teab maailma asju, iga asja kohta on oma arvamus ja õpetussõnad. Jätka lugemist »

Teatriarvustus Märjamaalt: Kas tõde on olemas?

Jaan Viska

Niiviisi võiks alustada tõe otsinguid Tammsaare romaanis „Tõde ja õigus“. Vargamäe Andres ei leidnud maa pealt tõde.

Olulisem järeldus võiks olla selles, et tänaseid tegemisi mõõdetakse tulevikus, meie tänane samm kajab vastu aastate pärast, nagu meie igapäevane sõna ja vastus. Tundub liialt idealistlik, samas kindel mõõdupuu. Teisalt antakse raamatukogust lugeda P. Pomerantsevi raamatut „Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik“ (seiklused Venemaal).

Märjamaal on külas Ohtu mõisa tallisaalist alguse saanud projektiteatri Kell Kümme etendus „Tõde ehk Valetamise meistriklass“. Lavastajana ja näitlejana teeb kaasa etenduses Roman Baskin, kes on näitemängu pühendanud oma isale Einole. Komöödia hea esitus pani mõtlema selle autorile Florian Zellerile, kes 37 aastasena on üks mängitumaid autoreid Londoni lavadel oma etendustega „Isa“, „Ema“ ja „Tõde“ ja valmimas on näitemäng „Poeg“ . Tuntust etendustele annab inimpsüühika probleemide lahkamine. „Isa“  mängitakse teatris Theatrum  M. Petersoni lavastuses. Tuntud autor ka eesti teatrimaastikul.

Jätka lugemist »

Tähelepanekuid ilmast ja elust 2016. aastal

Annetused Vigala Sassi ohvrikivil 2016. Foto: Jaan Viska

Annetused Vigala Sassi ohvrikivil 2016. Foto: Jaan Viska

Tähelepanekuid jagab Jaan Viska,  toetudes oma märkmetele ja ilma

ülevaatele.

Tavaliselt on uue aasta algul kombeks tagasi vaadata  möödunud aasta ilmale.

Kõigepealt meenuvad rekordaastad: 50 aastat augustikuu tormist ja 30 aastat külmast jaanuarist ja  augustikuu üleujutustest. Ilmajuttu võiks alustada kõige enam räägitud 1967. aasta tormist, mil tuulekiirus küündis üle 30 meetri sekundis. Rekordid jäävad ikka meelde, neist räägitakse aastaid. Mäletan,  selle orkaanimõõtu tormiga tuli sõita Tartusse sisseastumiseksamitele, eriti räsis torm Läänemaad. Liinibussi oli muretsetud kahemehesaag, et teele langenud puid kõrvaldada. Kuusikul asuvat tuulemurdu tean aastaid.

Üks viimaste aastakümnete külmemaid talvesid oli 1987, mil naelapead kiiskasid toaseinas, külma üle 30 kraadi ja samas selle aasta august oli üks vihmasemaid, jõgi ajas üle kallaste, sai mõeldud, kui raske on Vigalas kartuleid kasvatada, vilja koristada ja maad künda.

Möödunud jaanuar oli aasta külmem kuu, keskmise temperatuuriga -8 kraadi. Lund jätkus, teed aeti lahti neli korda. Aga seevastu veebruar oli üks soojemaid talvekuid aastate vältel, keskmise temperatuuriga pluss 1. Juba jääminek algas 10. veebruari paiku (Velise jõel). See oli hea enne, siis ei tule kevadist  üleujutust, ja nii oligi. Järgmise kuuna võib nimetada kuiva maid, sajuhulk oli pool normi, tundus Vigalas veelgi kuivem. Siinkohal pidid põllumehed kiirustama, kevadkülv jäi kuiva kätte. Paljudel põldudel oligi oodatust väiksem saak.

Jätka lugemist »

Jääratas pöörlemas Vana-Vigalas – mitte ainult

Jääratas pöörlemas. Fotod: Jaan Viska

Jääratas pöörlemas. Fotod: Jaan Viska

Jaan Viska

Möödunud suvi tõi üle Eesti külateatrid Vana-Vigalasse teatrit tegema. Tundus, et üks maakoht oli kuulus oma tegemiste poolest. Nüüd räägime looduse väest. Külm meisterdab pöörleva ratta Vigala jõel, mujalt, teistelt jõgedelt pole varem selliseid  teateid tulnud.

Arvatakse, et Ahja jõel olevat ka jääketast pöörlemas nähtud. Jääketta pöörlemispaik on pargi kagupoolses osas. Ühel pool jõge asub Vigala Sassi loitsukivi, teisel pool jõge Vana-Vigala ohvrihiis. Vana-Vigala piirkond asustati muinasajal. Hiied asuvad külade ümbruses, hiiest voolab välja üks allikas jõkke. On räägitud, et allikal oli ravivägi, olla saadud lahti kurjast ja haigustest. Kas pühapaiga vägi paneb vee jões pöörlema või hoopis siinpoolselt mõjutab loodust Sassi kultusekivi? Või on see ikkagi allikalise põhjavee toitega voolusängi omapära. Lisaks teeb jõgi veel järsu käänaku.

Jätka lugemist »

Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Alates tänasest kuni nädala lõpuni toimub iga-aastase ettevõtlusnädala raames ligi 200 üritust üle Eesti. Nädala eesmärgiks on arendada inimestes

Foto: Ettevõtlusnädal/EAS

Foto: Ettevõtlusnädal/EAS

ettevõtlikku eluhoiakut, soosivat suhtumist ettevõtlusesse, luua koostöövõrgustikke ning innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma ettevõtluses edasisi samme.

„Ettevõtlusnädalaga tahame juhtida avalikkuse tähelepanu ettevõtlikkusele ja ettevõtjate rollile meie majanduses, et ettevõtjaks olemist senisest enam väärtustada ja ühtlasi motiveerida meie inimesi olema rohkem ettevõtlikumad ja julgemad,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Teeme tööd selle nimel, et tulevikus oleks ettevõtlikkus integreeritud juba alates esimestest klassidest meie kooliprogrammidesse ja olen kindel, et ettevõtlusnädala sündmuste hulgast leiab igas vanuses inimene endale midagi

huvipakkuvat ja tulevikku suunavat“.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on ettevõtlusnädal vajalik traditsioon, mis aitab ettevõtlustemaatikat erinevais Eestimaa paigus fookusesse tõsta. „Eesti tänane probleem on toodete madal lisandväärtus ja võimekus kasvada Eestist väljapoole,“ lausus Tomberg. „Leian, et järgmiste aastate suur eesmärk on luua rohkem tootearendust kohapeal, mitte seda ainult sisse osta. Seetõttu tuleb ettevõtlusnädalal rääkida ka uutest lahendustest, mille lõppeesmärk on Eesti teadusasutusi kaasates töötada välja uusi tooteid.“ Jätka lugemist »

Vigala III muusikapäevad Kivi-Vigalas

Andres Uibo orelil ja Heiki Mätlik kitarril

Andres Uibo orelil ja Heiki Mätlik kitarril

On  laupäeva pärastlõuna, hakkavad helisema kirikukellad, mis on märguandeks lõpetada igapäevased toimetamised. On aeg minna nädalavahetusele vastu, unustada korraks kartulipõld, seenemets või hoopis argipäevased askeldamised. Vaim vajab kosutust. Selleks on Vigala kirik avanenud uksed kultuuriüritusele.

Esimesel päeval on nagu Raplamaa meeste päev, kus musitseerivad Heiki Mätlik (s. Purila) klassikalisel kitarril ja Andres Uibo orelil. Duo Mätlik ja Uibo on koos musitseerinud juba aastat 2002. Seekordses kavas on tuntud heliloojate palad, olgu nendeks A.Vivaldi; H.I. Biber (kelle loomingut salvestati Viimsi kirikus); J.S.Bach; L.Beethoven ja J.S.Weiss. Tunnustavalt on Beethoveni poolt öelduna, et harilik kitarr kõlab nagu orkester.

Klassikaliste helide lummuses möödus aeg märkamatult, lisaks heale pillimängule saime lühitutvustust lugudest. Kõik see kõlas suurepäraselt hea akustikaga kirikus. Olime tänulikud Vigalas meeleoluka õhtupooliku eest. Vigala kirik on käinud oma teed 677 aastat, mil 130 aastat tagasi sai Maarja kogudus Müllervertedi oreli Tartumaalt, kui jäi väikeseks sealsele Peetri kirikule mõeldud orel. Oreli tähtpäevaga saab nimetada tuntud organiste Riho Tormist ja  Artur Uibot.

Pillimeeste tänamine koguduse poolt: K. Jõgi ja H. Aosaar.

Pillimeeste tänamine koguduse poolt: K. Jõgi ja H. Aosaar.

Seekordsetel esinemistel mängiti paljud palad Tormise orelil. Teine päev möödus Vigalale tuntud pillimeeste Arvo Leiburi (viiul), Aare Tammesalu (tšello), Elisabeth Härmsoni (viiul) ja Andres Uibo (orel) esituses ning lauljana astus üles Vigalale  tuttav kontratenor Ka Bo Chan. Heliloojatest oli valitud D. Buxtehode ja W. A. Mozart. Kõlasid A. Dvoraki tsüklist viis laulu piiblilugudest. Kontsert lõppes lõppes kogu pillimeeste esitusega. Esinejatele sügislilled.

Koguduse esimees H. Aosaar tänas kiriku aastapäeva tähistamast meeleoluka kontserdiga, tänusõnad kirikuõpetajalt K. Jõgi. Suur kummardus muusikutele eesotsas Andres Uiboga Vigala muusikapäevade korraldamisel. Klassikaline muusika on igikestev. Anti lootust, et ehk tulevad ka neljandad muusikapäevad.  Tänuliku kuulajana ja koolides omal ajal muusikalektooriumite korraldajana näeks aktiivsemat osavõttu noorte poolt. Valla kultuurielu on üks osa Vigalast. Niikaua kui Andres Uibo armastab oma kodukirikus esinemist, seni peaks meil tahtmist olla tänulikeks kuulajateks.

Meeldivaid helisid igapäevaellu!

Jaan Viska

Täiendavaid märkmeid ühest päevast Rapla vallas

Tänase kuuenda looga saab tõmmata joone alla avaldatud artiklitele, milles on püütud anda ülevaadet Külauudiste portaali 7. juuli täispikast külastuspäevast Rapla valda, mis sai teoks Elroni algatusel ja vallavalitsuse kutsel.

Rapla Foto Aare Hindremäe

Rapla. Foto: Aare Hindremäe

Ajaloohõngulises Rapla kesklinnas paikneb kaunilt ja nüüdisaegselt uuendatud paekivimaja, kus loob õdusa õhkkonna Pargi Resto. Vestluskaaslasteks Rapla vallavalitsuse kultuurinõunik Rita Triinu Peussa ja avalike suhete spetsialist Anneli Pärna, kes oli kogu päeva toredasti meie tulekuks ette valmistanud.

Rita Triinu: Rapla elu on koostööprojektne omavalitsuse, kultuurikeskuse ja erinevate mittetulundusorganisatsioonidega. Palju toimub laulu-, tantsu- ja muid kultuurisündmusi ja kontserte. Tänavu oli muidugi hästi vahva märtsi algul valla 125. sünnipäeva tähistamine. Esimest korda Rapla valla ajaloos toimus suur avalik sünnipäeva pidu.

Jätka lugemist »

Tõnis Tõnisson: oleme kõige suurema lugejaskonnaga Kesk-Eesti ajaleht

7. juulil kohtus Külauudiste reporter Raplamaa Sõnumid peatoimetaja Tõnis Tõnissoniga, kes rääkis pea veerandsajandi pikkuse ajalooga lehe eduloost tänasesse päeva ja tegi pisut mureliku vaate ka tulevikku.

Tõnis Tõnisson ja Ulvi Blande Foto Urmas Saard

Tõnis Tõnisson ja Ulvi Blande. Foto: Urmas Saard

Ilma endisaegse rajoonilehe taagata ajaleht hakkas Raplas ilmuma 1992. aastal, alguses nimetusega Nädaline, kuid aastast 1996 sai nimeks Raplamaa Sõnumid. Olete väljaande peatoimetaja lehe asutamisest saadik. 2010. a iseseisvuspäeva eel pälvisite kodumaakonna tippauhinna „Rapla redel“ laureaadi nimetuse. Tänavu kevadel arvati teid ühena Eesti Ajalehtede Liidu poolt esimest korda väljaantava elutöö preemia nominendiks. Tunnustusi ei jagata niisama.

Tõnis Tõnisson: Maakonna leht Ühistöö tuli täiesti ootamatult ’91. aasta lõpus munitsipaliseerida. Me olime juba natuke vabadust tunda saanud ja otsustasime, et kellegi alluvuses ei jätka ja teeme oma lehe. See asi ei olnud nii lihtne. Oleksime ette teadnud, kui keeruline saab kõik olema, siis oleksime võibolla pikemalt mõelnud, aga tarkus tuleb ikka tagantjärgi. Nii hakkasime ’92. aastal pikkamööda tegutsema. Tagantjärgi on üsna kummaline vaadata, mis välja kukkus. Mõtlesin, kui täpselt 25 aastat lehe tegemist täis saab, siis mina lõpetan.

Jätka lugemist »

Pildikesi Kodila küladest ilma külasid külastamata

Kodila? Ulvi Blande tõuseb laua äärest ja tuleb maakaardiga lähemale. Ta asetab näpu Rapla linnast loode suunal asuvale täpikesele. Maastikul võib kahe asumi omavaheline kaugus olla umbes kümmekond kilomeetrit.

Ulvi Blande Foto Siim Solman

Ulvi Blande. Foto: Siim Solman

Mitte kaugel Varbolast

„Meie Kodila naaberküla on Oela,“ rõhutab Ulvi. Näpp liigub kaardil edasi lähestikku asuvatele Palamulla ja Kelba küladele, ka Raka ning Tõrma peale. Kõiki neid samasse piirkonda kuuluvaid tillukesi asundusi kutsutakse üldisemalt Kodila küladeks. Kodilast mitte kaugel, otse lääne suunal märkan ka Varbola nimetust. Ester Kulagina kirjutab Kodila külade aja- ja kultuuriloost raamatus „Läbi aegade ja inimeste“ sellestki, et Kodila piirkonnas leidub mitmeid vanu sõjateid, mis lisab mõistagi põnevust nimetatud paikkonnaga lähemat tutvust tehes. Kulagina hinnangul aitasid ilmselt Kodila kandi külade elanikud ühte võimsaimat muinasehitist, Varbola maalinna, rajada. Muitsete sõjaretkede ajal olevat lähikonnast pagetud Varbolasse varjule. Üle raba ehitatud tammepakkudest tee oli kõigest 5 km pikkune. Soorada on metsasihina marjulistele tänini kasutatav. Maanteed pidi on Kodila ja Varbola vahemaa ligikaudu neli korda pikem.

Jätka lugemist »

Seda Öökulli järve tahaks küll näha

Mõned päevad hiljem pärast Valtu külaga tutvumist bussiga ühest linnast teise sõites juhtus istuma minu kõrvalistmele hea tuttav. Värsked muljed alles meeles, rääkisin Annele oma käigust Puraviku sepikotta ja Öökulli järve äärde – kohtadest, millest meist kumbki polnud varem midagi kuulnud.

Valtu külas asuv Puraviku veski Foto Urmas Saard

Raplamaal Valtu külas asuv Puraviku veski. Foto: Urmas Saard

Kui teatasin, et Öökulli järve on toodud 21 valgeamuuri, kelle pikkus võib ulatuda meetrini ja kaal mõnede allikate väitel paarikümne aasta vanuselt kuni 42 kilogrammini, läks vestlus juba päris põnevaks ja Anne soovis kohe esimesel võimalusel reisida puhta liivaga järverannale sealset Öökulli imetlema. Vaevalt ise nii osav jutleja olen, et suudaks juba mõne lausega ärgitada daami tundmatusse kohta reisima. Küllap siis ikka Valtus midagi sellist leidub, mis isegi ilma nägemata hakkab magnetina mõjuma.

Veski paistab kaugelt üle põldude

Nagu hoolsamad Külauudiste lugejad aimavad, sai ka Valtu külastamine teoks Elroni ja Rapla vallavalitsuse ühisel kutsel. Valtu teedel oli teejuhiks raplamaa.ee portaali toimetaja Jaune Jõenurm, kes esmalt viis Puraviku sepikotta. Raua tagumiseks on valitud veidi tavatu rajatis. Paarsada aastat tagasi ehitatud kuuekorruseline paekivist hollandi tüüpi tuulik oli ju algselt mõeldud ikka jahvatamiseks. Kuid veskitöö lõppes 80 aastat tagasi.

Jätka lugemist »

Uuskülas asub Eesti ainus korstenmonument ja palju muudki huviväärset

Külauudised jätkab lubatud viisil Rapla valla tutvustamist Uuskülas, kus teejuhiks oli külavanem Armar Paidla.

Armar Paidla Foto Urmas Saard

Armar Paidla. Foto: Urmas Saard

Kogu eelmise nädala kutsus Elron koostöös kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega reisima Raplasse, millest huvitus ka Külauudiste veebileht. Ühest paljudest peatustest avanes hea võimalus näha plahvatuslikult kasvavat ja kultuurilooliselt rikast Uusküla. Tunnikese pikkune pilguheit ei suutnud anda täit ülevaadet. Ka terve päev jäänuks väheseks, aga ometi saime täiesti piisavalt teadmisi selleks, et äratada selle koha vastu hoopis suuremat huvi. Tõsiseltvõetava koduloolasena on Armar Paidla väga innukalt uurinud oma küla ajalugu ja elab tulihingeliselt kaasa ka kõigile praegustele kodukandi tegemistele. Täienduseks kiirkäigul läbi küla sõitmisele kinkis ta juba kohtumise algul enda koostatud paarisaja leheküljelise raamatu „Uusküla elu 1409-2009“, mis paotab ukse väikese maakoha kuuesaja aasta pikkuse ajaloo tunnetamiseks. Lisaks kolm korda mahukama raamatu oma isast: „Uuriv eluviis: Arvi Paidla“. Üldse on Armarilt endalt ilmunud 6 raamatut, aga kirjastajana toimetanud trükki 60 raamatut. Teiste hulgas ka raamatud Pärnumaast: Jõulumaa ja Kaansoo elust.

Jätka lugemist »

Päev tulevases korvpalli pealinnas

Heinakuu käesoleva nädala kõigil päevadel on Elron ühiselt kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega kutsunud sõitma rongiga Raplasse. Üleskutsest huvitus ka Külauudiste veebileht. Koostöös Elroniga valmistas Rapla vallavalitsus 7. juuliks peaasjalikult Külauudiste huvidest lähtuva hästi läbimõeldud päevakava, mis andis sisuka ülevaate linna ja lähema ümbruse mitmete külade eeskujulikust elukorraldusest. Päeva lõppedes toimus kohtumine Raplamaa Sõnumid peatoimetajaga.

FLIRT andis meeldiva kogemuse

Rongiga Raplasse Foto Kärt Saard

Rongiga Raplasse. Foto: Kärt Saard

Külauudiste Pärnumaa reporter ja fotograaf astusid Pärnus Papiniidu perroonilt rongile 07:31. Siin on Stadler FLIRT (Fast Light Innovative Regional Train ehk maakeelselt ‘kiire kerge uuenduslik regionaalrong’) peatunud reisijate viimiseks ja toomiseks juba alates 2014. aasta esimesest päevast. Kummalisel kombel tegime meie oma esimese reisi selle rongiga alles rohkem kui poolteist aastat pärast porgandvärvi diiselrongide liikuma hakkamist – kuigi põnevust tekitav huvi oli päris ammu küpsenud. Võrreldes vanade raudruunadega jääb sõna ‘uuenduslik’ selle reisirongi kirjeldamisel väga kahvatuks. Tuleb tunnistada, et FLIRT parandas kogu päevaks (tegelikult kauemakski) olulisel määral enesetunnet teadmisega, et kõigil riigisisestel raudteedel liiguvad üksnes säärased moodsad reisirongid.

Täpselt tund ja 20 minutit pärast sõidu algust astusime esmakordselt Rapla perroonile. Üllatusime, et peatus asub nõnda kaugel kesklinnast, aga päev andis sellelegi küsimusele ammendava vastuse.

Jätka lugemist »

Õppereis kui inspireeriv reis Põltsamaa piirkonda

Meeleolukas hetk õppereisilt. Vasakult: Pille Tutt, Ivi Sark ja Rutt Rimmel. Fotod: erakogu

Meeleolukas hetk õppereisilt. Vasakult: Pille Tutt, Ivi Sark ja Rutt Rimmel. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

Õppereisi korraldajaks oli täiskasvanute õppe (TÕN) Raplamaa koordinaator Ivi Sark. Rühma moodustasid mitmete valdkondade juhid alates volikogu esimehest, raamatukogude juhatajatest raamatukogude töötajateni, kes tegelevad täiskasvanute õppe korraldamisega.

Seekordne oli kaheksas reis erinevatesse maakondadesse. Jõgevamaa reisi valmistas ette kohapealne eestvedaja Pille Tutt, kes on külade seltsi juhataja. Jõgevamaa sädeinimeseks kuulutatuna on ta öelnud: väärtustage oma juuri ja eluviisi.  Sellest ideest valituna olid külastuskohtadeks Kamari haridusselts, käsiteokoda Katre Arulaga, Jõgevamaa keskraamatukogu ja Pajusi küla selts.

Et sõit ladusamalt kulgeks, oli bussis teabehommik, küll pärast raputavat Rapla-Kehtna lõiku. Avatud mikrofonis said sõna Tiiu Raav riigigümnaasiumi tulekust maakonda, Ruth Lippus Rajaleidja keskuse juhina, Tõnu Mesila koolituse edusammudest Märjamaa vallas,  Kristiine Vahtramäe kogemuskoolitusest Kehtnas, Karin Niklus raamatukogude tulevikust seoses haldusreformiga, Valmar Ideon tööst õppuritega kaugõppe keskkoolis. Jätka lugemist »

Laikmaa kunstis ja poetess Underi luules
oli palju tunnete tärkamist

Etenduse „under Under Marie Underist“ osatäitjad: (vasakult) Lea, Marko, Anto ja Anneli. Fotod: erakogu

Etenduse „under Under Marie Underist“ osatäitjad: (vasakult) Lea, Marko, Anto ja Anneli. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

Neljapäeval, 5. mail kogunesid Kadarpiku külla Ants Laikmaa majamuuseumisse Ants Laikmaa 150. sünniaastapäeval paljud kunstihuvilised, Laikmaa talendi austajad, ilmselt peamiselt Läänemaalt. Kolm tundi kestnud sünnipäeva mahtusid tervitused, jalutuskäik hauale, uue näitusega tutvumine Laikmaa elust ja inimestest, Puola ja Turo Mannineni raamatu  „Anu Kilpiö, Ants Laikmaa tütar“ esitlus. Osta sai nii raamatut kui ka kunstnikule pühendatud marki. Sünnipäevapeo lõpetas kammeretendus „under Under Marie Underist“, kes oli Laikmaa lähedasi sõpru. Kunstihuvilistest saabus eakam põlvkond, kel olid mitmed eelteadmised ja kokkupuuted Ants Laikmaaga ja tema loominguga.

Kolm tundi möödus märkamatult rõõmsa ja naeratava kevadpäikese all. Läänemaa muuseumite juhataja Anton Pärn avas külalisterohkes pargis sünnipäeva. Rõõm oli tõdeda, et paljud olid tee leidnud Kadarpiku tallu. Kõigepealt tervitas kunstihuvilisi Lääne maavanem Neeme Suur, kes imestas ajaloo üle. 150 aastat tagasi polnud kergeid võimalusi kuulsaks kasvada. Vahel tundub: nüüd on võimalused, mis paljudel juhtudel kujunevad hoopis rikastumiseks. Rõõm on tõdeda, kui hästi oli maavanemal lühike ülevaade Läänemaa suurmehest olemas. Kingitusena kaasas Laikmaa parki õunapuu „Valge klaar“.  Jätka lugemist »

Jaan Viska: Laikmaa pidas oma kodu kõige aluseks

Hillar ja Sirje Aiaots, Erich Jõendi ja Uuno Hints Laikmaa mälestuskivi paika panemas. Foto: erakogu

Hillar ja Sirje Aiaots, Erich Jõendi ja Uuno Hints Laikmaa mälestuskivi paika panemas. Foto: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

“Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.” (Juhan Liiv)

Mõttetera Juhan Liivilt on igati asjakohane, sest lähenemas on Ants Laikmaa 150 sünniaastapäev. Kohalikud Vigala inimesed Jaan Laanemets ja Kaie  Bergmann on varasemates kirjutistes maininud: vähe teatakse Laikmaa tegemistest ja tema loomingust. Mäletama peaksime seetõttu, et olevik ja tulevik võiksid olla just sellised, kus meie süda on rahul ja meel rõõmus. Seetõttu väärivad märkimist mineviku suurkujud ja nende kuulsusrikkad saavutused. Eelmisel aastal tähistasime Bernhard Laipmanni 150. sünniaastapäeva, nüüd venna oma.

Tähelepanekuid kohapealt. A. Laikmaa teostest on väljapanek Mare Ülemaantelt Vana-Vigala raamatukogus, sest kunstnik oli ka tubli kirjamees. Öeldi, et Vana-Vigala kool korraldab viktoriini vanemale kooliastmele,  juhendajaks õpetaja Mare Kivi. Siit üks küsimus lugejaile: kellena ta tegutses aastatel 1913-1932? (vastus:  tegutses loovkunstnikuna ja pedagoogina, tema ateljeekooli lõpetas 800 õpilast).

Küla ekskursioonidel oleme jõudnud käia Laikmaa muuseumis, Kumus tema näitusel. Nüüd jõudsime ajaloohuvilistest perekond Sirje ja Hillar Aiaotsaga Araste küla Paiba tallu, et uurida kohalikku võimalust kunstniku sünnikoha tähistamisel. Koha omanik Rauni Lilleväli oli igati vastutulelik ja teda toetas naabrimees Erich Jõendi. Palju kordi meelde tuletatud tähelepanek Laikmaa sõnastuses võiks kõlada nii: iseseisvas Eestis on aeg ükskord peremeesteks saada. Nõnda lausus  Laikmaa 1921.a. Vana-Vigala pargis röövraiet ja lohakat hooldust nähes. Siis oli iseseisvat riiki ainult kolm aastat olnud. Laikmaa oli tubli organisaator ning ootas alati kiiremat tegutsemist. Jätka lugemist »

Vigala valla eakate tervisepäev –
turvalisuse laiapõhjaline edendamine

Elmar Tekkel ja Endel Koorep Vigala eakate päeval. Foto: erakogu

Elmar Tekkel ja Endel Koorep Vigala eakate päeval. Foto: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

Üritus toimus Vana-Vigala rahvamajas, osavõtjad kogunes üle 40. Õppepäev näitas kohalikku huvi mitmete eluvaldkondade vastu. Pakutud teadmiste valik oli väga laialdane, tuletas meelde mitmeid eluks-toimetulekuks vajalikke tõekspidamisi, lisaks võimaldas uusi omandada. Kokkusaamine oli kogemuste vahetamine, sai vastanduda kogetule, et lihtsalt ei peaks valima numbrit 112.

Kõigepealt tervitas Vigala vallavanem P. Kärsna. Vigala püüab teha kõik valla turvalisemaks saamisel. Samas tuletas meelde, et on võimalik täita küsitlusankeeti 20. aprilliks. Ankeedis tuli märkida liitumissuund kas Märjamaa, Halinga või hoopis Kullamaa poole. (Kirjutaja märkus: tegelikult hiiliv haldusreform toimib aastaid, Märjamaa oma ujulaga ja kinoga omab mõjupiirkonda vähemalt 25 kilomeetri raadiuses.) Teisalt paluti ankeedis märkida 375 mõttelise euro kulutamist oma piirkonna arenguks.

Vana-Vigala ei olnud kokkusaamiskohaks juhuslikult. Juba viis aastat tagasi asutatud tuletõrjeselts jõudis nüüdseks juba endise metskonna garaaži ümber ehitamiseni, et luua tuletõrje depoo. Kasutusest väljas olnud hoone leidis uue rakenduse kogukonna turvalisuse tagamisel.

Jätka lugemist »

Kevade ootusest, laulust ja näitusest osa saamas

Meeskoor esinemasVana-Vigala Rahvamajas esines talve lõpupäeval Paide meeskoor. Külla ei tuldud juhuslikult, vaid taheti näha oma dirigendi Malle Nööbi kodupaika. Mitte ei tuldud ainult vaatama Vigalat, kaasas oli suur valik laulusid. Repertuaarivalik pidi päris rikkalik olema, rahva ette jõudis oma paarkümmend lugu.

Koori omapäraks on oma pillimeeste punt, neist kaks tõid saali meeldivaid akordionimeloodiad. Esitatud lugusid kommenteeriti, tutvustati helilooja ja sõnade autori poolest. See oli meeldiv kontsertetendus, kus jagati teavet,  kokkuvõtlikult hea muusikalektoorium. Temaatika oli väga lai: merekultuuri aastale, emakeelele pühenduvus, pereliikmetele ning kõikidele, kellele meeldib meeskoori laul.

Nimetagem mõnda esitatust – „Su Põhjamaa päikese kullast“, „Ilus oled, isamaa“, „Kodukeel“ (V. Tormis), „Rukkivihud rehe all“, „Rohelised niidud“,  „Tule lase  nüüd valsikest“  olid kontserdil pühendatud esitatusega. Südametesse läksid need meeldivad  helid – ehk aitasid kahe Vigala vahel sumbunud õhustikku klaarimaks luua.

Jätka lugemist »

Kool olgu seal, kus on lapsed ja neile loodud võimalused

Jaan Viska,

Vigala valla kodanik

Õpilased  küsivad, miks meiega ei arvestata? Mis meist saab?

Vana-Vigala mõis

Vana-Vigala mõis

Vana-Vigala põhikool on mõisakool, mis asub Raplamaal, Vana-Vigala külas.  Põhikoolis õpib 2015/2016 õ-a päevases õppevormis 67 õpilast, õpetab 18 õpetajat-tunniandjat ning töötab 13 töötajat. Koolil on oma õpilaskodu, kus kohti on 25 lapsele. Koostöös Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooliga pakutakse eelkutseõpet. Käitumisprobleemidega õpilaste 8.-9. klassis õpib kokku 24 õpilast. Kivi-Vigala põhikool on Vigala valla munitsipaalkool, mis asub Vigala vallas Kivi-Vigala külas. 1. septembri 2015 seisuga õpib koolis 46 õpilast. Õpetab 14 õpetajat-tunniandjat ning töötab veel kuus töötajat.

Koole saab võrrelda: Vana-Vigala kool töötab õpilaste arvult nagu põhikool, Kivi-Vigala tegutseb „külakoolina“ poole väiksema õpilaste arvuga. Kivi-Vigala toob enda plussiks kooli koolimajaks ehitatust, aga teisalt nagu paneelmajas ikka on ruumid talvel päeva algul jahedad, kevadel palavad. Vana-Vigalas on õpilaste järelkasv suurem, lisaks on kooli piirkond suurem ning ulatub Teenusele. Vana-Vigalas 2003. a valminud õpilaskodu toob õpilasi piirkonda veel juurdegi, ka  käitumisprobleemidega, õpiraskustega õpilasi. On ka teistsuguseid arvamusi vallast: õpetame ainult kohalikke lapsi. Aga seejärel kaovad paljud töökohad, seega tulubaas. Vana-Vigala on polüfunktsionaalne kool mitmete võimalustega. Kooliruumid on väga soojad tänu uuele ja odavamale keskküttele üleminekule. Vana-Vigala kooli kõrval on renoveeritud kutsekool, sealtki tuleb võimalusi koostööks, mitte eemaletõmbumiseks.

Jätka lugemist »

Ants Laikmaa kui rahvusliku kunsti teerajaja

Ants Laikmaa maal "Vallinkoski".

Ants Laikmaa maal “Vallinkoski”.

Jaan Viska,

Vigala vald

Kunst on kõikide päralt oli Ants  Laikmaa põhitees.

Võiksime olla uhked  Laikmaa teed rajavate sammude ja tegemiste üle Vigala valla Araste küla Paiba talumaadelt kuni Põhja-Aafrikasse.

Juba 2003. a Vigala vallalehes märkis Jaan Laanemets: ” Vigala rahvas! Kas ei peaks ka meie oma kodukandi ja kogu Eesti rahvuskultuuri suurmehe vääriliseks mäletamiseks midagi tegema?” Kuidas tema sünnipaika jäädvustada? Mida selleks teha? Noorematele on jäänud märkamatuks eesti kunstikultuuri algusaastad. Samas Laikmaa on öelnud: kodu on kõige alus, mida saab toetada kool oma ettevõtmistega. Laikmaa oli väga õpihimuline, käis koolis  Veliselt Pärnu-Lihula-Haapsaluni.

Kõigepealt peaks alustama tutvumist tema loominguga, selleks kaasama valla elanikke ja kutsuma koole kunstniku pärandist osa saama. Seoses läheneva A. Laikmaa 150. sünniaastapäevaga oli kavas tutvuda kunstniku elu ja loominguga. Eelmisel aastal külastasime Taeblas asuvat muuseumi ja nüüd Kumus tema loomingu paremikku. Näituse avamisel osales peamiselt Haapsalu rahvas, teadagi tema muuseum asub Läänemaal, seega peavad Laikmaad  nagu omainimeseks.

Haapsalu kant sai Laikmaale armsaks Vigala kohaliku mõisniku kiusamise tõttu. Suurmehe juubelil Taeblas 5. mail püüame osaleda, et näidata ühtsust Laikmaa oluliste rollide hindamisel.  Ja nüüd läheme näitusele. Kumut külastas 35-liikmeline Vigala külade rühm. Seoses Kumu 10. aastapäevaga on öeldud, et näitusele peaks jõudma iga 18-aastane elanik kasvõi kord. Aastapäeva Terevisiooni saade oli just Laikmaa maalide saalist. See fakt muidugi rõõmustas. Paraku ei kulge ega arene kunstihuvi nii kiiresti ja iseeneslikult. Selleks korraks on näitus suletud, osa töid rändab Haapsalu poole.

Jätka lugemist »

Looduse Omnibuss viib Velise kultuuriloolisele retkele

Neil päevil möödub 110 aastat 1905. a sündmustest, milles mängis olulist rolli ka Velise. Selle meenutamiseks on valminud muusikalis-sõnaline lavastus “Saagu nad rahu”, mida mängitakse Velise seltsimajas Laupäeval, 16. jaanuaril.

Haimre mõisa kabeli varemed Foto Urmas Saard

Haimre mõisa kabeli varemed. Foto: Urmas Saard

Enne etendust tehakse ekskursioon Velise Vabariigiga seotud paikadesse. Märjamaa kirikus võtab vastu koguduse õpetaja Illimar Toomet. Märjamaa raamatukogus näeb näitust “110 aastat pöördelistest sündmustest”, mida tutvustab Aet Reinhold. Jalutuskäigul Haimre mõisavaremetes ja pargis on teejuhiks külavanem Agu Raadik. Valgu mõisakooli näitab kooli direktor Ants Riismaa. Velisel ootavad huvilisi Jürgen Kusmin Velise kultuuri ja hariduse seltsist ja kodu-uurija Sergei Seeland. Ühiselt tehaks kilomeetrine matka ümber Velise.

Peale matka ja etenduse eel pakutakse seltsimajas kuuma teed kodusaiaga, samas töötab ka puhvet.
Videopildis saab näha Velise Vabariigi sajandaks aastapäevaks valminud etendust “Tulevarjud”. Peale seda algab etendus “Saagu nad rahu”. Tekst Martin Ellermaa, esitus Mait Joorits, muusika Märjamaa Lõõtsanaised ja Ove Averin.

Jätka lugemist »

Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma.

Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust,  praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, millele tuleviku omavalitsus vastama peab, nõnda sõnas riigihalduse minister Arto Aas. See on juba teada: vähemalt 5000 elanikku

Kõigepealt said sõna pindalalt Eesti suurima valla esindajad Urmas Kristal ja Triin Matsalu. Ühineti aastal 2002. Liideti kolm omavalitsust: Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vigala osales ka läbirääkimistel, kuid soovis iseseisva vallana jätkamist. Lisan, jälgides ühiskonnas ja piirkonnas toimuvaid muudatusi ning rahvastiku olulist vähenemist Vigalas, siis allakirjutajana ja läbirääkimistel osalejana leian, et nüüd 13 aastat hiljem oleksime ühinenuna elanikkonnale suutnud  paremini mitmeid teenuseid pakkuda. Ühinemisplussideks loovad Märjamaa vallas mitmeid  investeeringuid, kasvõi kultuurimajasse, milles peame nõu. Teisalt pärast ühinemist aktiviseerus ka külade liikumine.

Jätka lugemist »

Taldrikulennutajate konflikt maausulistega
hingedeaja palvusel

Discgolf või hiiemägi? Foto: A. Heinapuu.

Discgolf või hiiemägi? Foto: A. Heinapuu.

Eile saatis Maavalla Koda keskkonnaametile, Rapla maavanemale, muinsuskaitseametile, muudelegi asutustele ja Valtu spordimajale märgukirja konfliktist, mis tekkis 1. novembril Paluküla hiiemäel hingedeaja palvust pidanud maausuliste ja discgolfi harrastajate vahel.

Hiiemäele ebaseaduslikult paigaldatud discgolfirajale ilmus kaks rühma, kelle visatud ketas tabas ühe maausulise jalga, teine lendas väikese lapse peast napilt mööda. Tekkinud sõneluses arvasid mängijad, et kodalased segavad neid ja peaksid lahkuma, sest asuvat rajal. Agressiivsed mängijad lõhkusid ühe vihmavarju ning lõid jalaga elektroonilist aparatuuri sisaldavat pappkarpi.

Sellesarnaste konfliktide edaspidiseks vältimiseks soovitab Maavalla Koda peatada mistahes arendustööd Paluküla hiiemäel (üks arendajaist taotleb parasjagu Euroopa raha). Uute tehniliste rajatiste ehitamise puhul hiiemäele või selle lähedusse soovitakse sinna meelitada veel suuremaid rahvamasse. Sel juhul suureneb analoogsete konfliktide oht veelgi, lisaks suureneb kaitseala inimkoormus.

Kui klientidelt hakatakse mäe „sportliku“ kasutamise eest raha küsima (mis on äriplaanides), saavad nad veelgi suurema õiguse peletadamäelt neid, kelle jaoks see on püha. Tavalised suusatajad-kelgutajad ning tervisejooksjad maausulisi ega hiie pühadust ei ohusta.

Paluküla hiiemägi on juba üle 10 aasta olnud absurdsete arendusteobjektiks. Mäge pühaks pidavad inimesed on pidanud võitlema nii mäetõstukite kui ka kunstlumemasinate rajamise vastu kohtuskäimiseni välja. Oleks ometigi aeg jätta püha mägi rahule. Kõiki ilusaid kohti Eestis ei pea raha pärast ära rikkuma.

Jätka lugemist »