|
||||
|
 |
Eesti Põllumajanduse Akadeemias mehaanikuks õppinud Kuulo Kade töötas viimased 17 aastat ARK-i Põlva büroos peaspetsialistina, kuid möödunud aastal tõmbas ta vabatahtlikult sellele karjäärile joone alla. Jätka lugemist »
Tänavu on riigimetsa majandamise keskus (RMK) omal käel riigimetsast jõulukuuse toojaile välja pakkunud 135 kuusekohta üle Eesti. 16.-22. detsembrini toimuvad seitsmes kohas ka juhendatud kuuseretked. Kuuse eest saab tasuda nii mobiilimaksega, ülekandega internetipangas kui ka enne juhendatud kuuseretke algust kohapeal. „Tegime sel aastal jõulupuu leidmise võimalikult lihtsaks: koduleheküljel on valida 135 kuusekohta, mille koordinaatidel klikkides avaneb üldkasutatav kaardirakendus, mis aitab ka sõiduteekonda planeerida,” selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät. Kodulehel toodud kuusekohad on üks võimalus. „Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse tuua ka mujalt.” Selleks tuleb enne aga kindlasti veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitsepiiranguid. 16.-22. detsembrini korraldatakse seitsmes kohas üle Eesti juhendatud kuuseretki, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistid välja otsinud ja osalejatele jääb vaid maksmise, puu valimise, saagimise ning kojuviimise rõõm. Ühe- kuni kolmemeetriste kuuskede hinnad jäävad 3 ja 13 euro vahele ning jõulupuu eest saab maksta looduskeskustes sularahas, pangaülekande või mobiiliga. RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal olema kaasas oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest. Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt. Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aidatakse lahendada kuuseabitelefonil +372 676 7532 ja e-postiaadressi kuuseke@rmk.ee vahendusel.
Laupäeval, 19. novembril toimub suitsusaunapäev, mida peetakse sel aastal kahes kohas – Urvastes ja Karilatsis. Päev algab kell 10 Urvaste rahvamajas, kus üliõpilased koos juhendajaga tutvustavad paari tunni jooksul suvisel pärimusekogumisel kuuldut-nähtut. Peale lõunat kell 14 jätkub päev Põlvamaa Talurahvamuuseumis Karilatsis, kus avatakse näitus ”Savvusann – mi uma sann” ning kõneldakse aasta jooksul suitsusaunade hüvanguks tehtust. Juttu tuleb ka praegusaegsest saunapärimusest, sauna ehitamisest, avatud suitsusaunade ettevõtmisest. Päeva lõpuosas peetakse teelaua taga ühine arutelu ja lepitakse kokku edasised tegevusplaanid. Seminari ajal küdema pandud muuseumi suitsusaun saab valmis õhtul kella kuue paiku ja päeva saab soovi korral lõpetada saunaskäiguga. Suitsusaunapäeval osalemine on tasuta, oodatakse kõiki suitsusauna-huvilisi osa võtma ja kaasa arutama. Suitsusaunapäev saab teoks MTÜ Hinokad, Põlva Talurahvamuuseumi, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituudi, Urvaste Seltsimaja, Võro Instituudi ja Võro Seltsi VKKF koostöös, toetavad Kultuuriministeerium ja Võru Maavalitsus; suitsusaunanäituse tegemist toetas Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist. Teabeläte: www.savvusann.ee
Kell 10 naatas pääle Urvastõ seldsimajan kõnõlõmisõga, midä saiva teedä tinavaasta suvõl Urvastõ kandin sannaperimüst korjanu üliopilasõ. Päält lõuna kellä katõ aigu lätt päiv edesi Põlvamaa talurahvamuuseumin Karilatsin, kon tetäs vallalõ näütüs “Savvusann – mi uma sann” ja kõnõldas aastaga joosul savvusannu hääs ettevõetu tegemisist. Juttu tulõ sannaperimüsest, sannu eihtüsest, seosuvitsist vallalisi sannu päivist. Vasta õdagut istutas ütenkuun tsäilavva takan ja arotadas, määndsit ettevõtmisi tulõva aasta ja viil edesi olõsi vajja käümä tougada. Jutuajamisi aigu pantas küttü muusõumi savvusann ja kellä kuvvõ kanti saa Sannapäävä ettevõtmisõ omma massulda, kaema-kullõma-ütenkõnõlõma oodõtas kõiki savvusanna-huvilisi. Kiä plaan pikembät sõnavõttu, pallõmi seost teedä anda kõrraldajilõ ildamba rehekuu 15. pääväs (15.10.2011). Savvusannapäivä kõrraldasõ ütenkuun MTÜ Hinokad, Põlva talurahvamuuseum, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Urvastõ seldsimaja, Võro Instituut ja Võro selts VKKF, tugõva kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist ja Võru maavalitsus; savvusannanäütüse tegemist tugõsi Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist. Teedüs:
Huvilistele tutvustatakse lammastega seonduvaid töid-tegemisi. Saab näha ja proovida, kuidas käib lambapügamine praegu ja kuidas toimus see vanemal ajal. Tutvustatakse veel villapesu, kraasimist ja ketramist. Lapsed saavad lambaid silitada. Kehtib muuseumipääse. Kõik on lahkesti oodatud! Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee, tel 797 9310.
Aleksander Mälton Kiidärve Küla Selts kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 30. juulil eelmise sajandi teatrimehe Aleksander Mältoni 110. sünniaastapäeva tähistavale konverentsile. Konverents toimub Kiidjärve raamatukogus-seltsimajas. Konverentsil esinevad ettekannetega Renee Remmel (Aleksander (Lex) Mälton ajas ja ruumis), Kalju Haan (Aleksander Mälton rollide peeglis) ja Raivo Adlas (Aleksander Mälton kolleegina). Näha võib Lea Trikkanti koostatud näitust Aleksander Mältoni elust ja tegevusest. Külastatakse Mältoni suvekodu ning näitlejat meenutatakse teelauas. Õhtul esitab kohalik näitetrupp Kalevi talu hoovis Jaan Tätte näidendi “Latern”. Üritust toetab Kohaliku omaalgatuse programm. Täpsema päevakavaga saab tutvuda siin.
 Homme, 27, juulil kell 18 algab Põlvamaal Vastse-Kuustes Lootvina külas Riidma talus indiaanikiriku teenistus, see kestab järgmisel päeval kella 14ni.“Sinule, kes sa veel mu tuld näinud pole, annan ma valgusekuma. Annan sulle tuld juua nii nagu mina joon. Annan sulle tuld süüa nii nagu mina söön. Palun tuld, et ta sulle teed näitaks ja panen su silmad nägema. Nägema märke, nägema nii välja- kui ka sissepoole. Et sa näeksid nõnda kui mina näen.”
Arizonast jõuab kohale indiaanlane Rupert Encinas, indiaaninimega Ba’ag Da ehk Lendav Kotkas. Ta on indiaanihõimu Tohono o’odham vaimne juht. Meid viib ta läbi indiaanikiriku tseremoonia.
Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad! 21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval Tutvu kogu Tartu programmiga siin! Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt! |
  |
||
|
Copyright © 2013 Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts |
||||
Täna, 13. augustil kella 11-15 on Karilatsi oodatud kõik lambakasvatusest huvitatud: talurahvamuuseumi laupäevakute sarjas toimuv järjekordne teemapäev kannab pealkirja „Lambapäev”.
Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.