2014. aastal 90. aastapäeva tähistav Räpina Aianduskool on kaasaegse visuaalse identiteedi otsingutel ning kutsub kõiki tublisid graafilise disaini meistreid looma aianduskoolile esinduslikku ja pilkupüüdvat logo. Tööde esitamise tähtaeg on 6. jaanuar 2014. Täpsemad tingimused RAKi kodulehelt: http://www.aianduskool.ee/logokonkurss/
Allikas: Räpina Aianduskool
Kolmapäeval, 20. novembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) jäätmeteemaline keskkonnaõhtu.
16.-24. november peetakse üle-euroopalist jäätmetekke vähendamise nädalat, sel nädalal tutvustatakse tavapärasest rohkem lihtsaid võimalusi, kuidas igapäevaelus liigsele jäätmetekkele piir panna. Selleks et saada ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest tutvume seekordsel keskkonnaõhtul keskkonnamaja jäätmeteemalise ekspositsiooniga. Keskkonnaõhtul osalemine on tasuta.
Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Keskkonnaõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.
Neljapäeval, 21. novembril algusega 18.00 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) õpituba “Alternatiivmaterjalidest jõulupuu meisterdamine”
Juhendab Urmas Udso. Urmas Udso on Räpinas elav korvipunuja, kes on käsitööd teinud juba aastaid ning kes kasutab oma töös peamiselt oksi ja muid puujääke; ka metsviinapuu varsi, humalat ja kõikvõimalikke tarnheinu ning punub nendest näiteks korve, kübaraid, lillepiirdeid ja lumekingi ehk räätsasid.
Töötoas osalemine on tasuta. Vajalik eelregistreerimine telefonil 799 0914 (töötoas saab osaleda 12 inimest). Õpitoa korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Allikas: Keskkonnaamet
Komi ansambel Zarni An avab täna Räpina Ühisgümnaasiumis hõimupäevade programmi Põlva maakonnas.
Zarni An kasutab oma loomingus komi rahvamuusikal põhinevaid töötlusi ja esitab eepilisi laule. Ansambli juht on Mihhail Burdin, keda on võrreldud lausa šamaaniga. Ta on mees nagu orkester – valdab arhailist laulustiili ja mängib väga erinevatel traditsioonilistel komi rahvapillidel nagu pöljan,brungan, letšan vuz, sigudök.
Ansambel jõuab Eestisse esmaspäeva varahommikul ja annab nelja päeva jooksul maakonna koolides ja kultuurimajades kokku kaheksa erinevat kontserti. Kolmapäeva õhtul esineb ansambel Võrumaa muuseumis sarja “Maailma Kultuuriruum” raames.
Fenno-Ugria asutuse poolt korraldavad üle-eestilised Hõimupäevad saavad alguse väikestes maakohtades erinevate soome-ugri folklooriansamblite koolikontsertidega, kulmineerudes nädala lõpus Tartus, Viljandis ja Tallinnas suurte pidustustega. Täpsema hõimupäevade kava leiab siit.
Laupäeval, 12. oktoobril 2013 algusega kell 14 leiab aset Räpina sadama paviljoni pidulik avamine. Vastvalminud paviljoni avamisüritusele oodatakse kõiki huvilisi. Programmis on kirev kultuuriprogramm ning meeleolukaid lõbusõite Lämmijärvel pakub hansalodi Jõmmu. Räpina sadama paviljon ja tehissaar-kai valmisid Eesti-Vene ühisprojekti “Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond” raames.
Projekti raames viidi 2013. aastal ellu Räpina huvi- ja külalissadama arendustegevused. Käeoleva aasta kevadel süvendati sadama akvatoorium tasemeni, mis võimaldaks veesügavust vähemalt 1,3 m ka kõige madalama veeseisu korral. Vastvalminud tehissaar-kai ääres saavad silduda erineva suurusega külalisalused, sealhulgas Emajõel liiklev Pegasus (35 m). Tehissaar-kaile rajatud paviljon on ühekordne väliterrassidega ümbritsetud hoone. Hoones paiknevad sadamavahi ruum, ruum koosolekute ja seminaride läbiviimiseks, 3 tualetti, kööginurk ning tehniline ruum. Tehissaar-kailt pääseb sadamakaile selleks rajatud jalgteesillalt.
Projekti „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond” toetatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013. Räpina huvi- ja külalissadama väljaarendamise kogueelarve on 359 717 €. Projektitegevusi finantseeritakse Räpina valla omavahenditest summas 35 972,70 € ja programmipoolse rahastusega summas 323 745,30 €.
Räpina sadama akvatooriumi süvendamise peatöövõtjaks oli AAV Teenused OÜ, tehissaar-kai ja paviljoni projekteerimis-ehitustööde peatöövõtjaks Kurmik AS ja ehitustööde omanikujärelevalvet teostas Taalri Varahaldus OÜ.
Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.
26. septembril tähistati traditsiooniliselt üleeuroopalist keeltepäeva, mille eesmärgiks oli näidata keeleõppe tähtsust, suurendamaks kultuuridevahelist mõistmist ning edendada Euroopa keelelist ja kultuurilist mitmekesisust.
Selle puhul korraldati Räpina ühisgümnaasiumis esmakordselt keeli tutvustav üritus, näitamaks noortele, kui huvitav on erinevaid keeli tundma õppida. Kahe tunni jooksul said 7. -12. klasside õpilased võimaluse tutvuda prantsuse, kreeka, soome ning hollandi keelga.
Ürituse initsiaatoriteks ja korraldajateks olid abituriendid Kristina Tammes ja Tatjana Kruglova. Neile olid abiks kooli huvijuht Maarika Ääremaa, õpetaja Külliki Arjokesse ja abiturient Triinu Ruuspõld. Keeli tutvustasid Aira Meitus (soome keel), Tarmo Tammes (kreeka keel), Kristina Tammes (prantsuse keel) ning Hollandist pärit Ritsaart Boeke (hollandi keel).
Ürituse läbiviimist toetasid teemakohaste brošüüride ja meenetega Hispaania, Kreeka ning Hollandi saatkonnad.
Kolmapäeval, 18. septembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.
Ain Kallis tutvustab kuidas ennustada ilma, milliseid vahendeid-näitajaid selleks tänapäeval kasutatakse, kuidas on ilma ennustatud läbi aegade, mida kujutavad endast kliimamuutused, kuivõrd mõjutavad pikemaajalisi kliimamuutusi ja meie igapäevast heitlikku ilma looduslikud protsessid, kuivõrd inimtegevus?
Ain Kallis on Tallinna Tehnikaülikoolis klimatoloogia dotsent ja Eesti keskkonnaagentuuri (endine EMHI) peaspetsialist. Ta on aastaid tegelenud teaduse populariseerimisega avaldades arvukalt artikleid Eesti ajakirjanduses ning on hinnatud esineja raadio- ja telesaadetes.
Loodusõhtul osalemine on tasuta. Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.
Allikas: Keskkonnaamet
Heategevusliku kontserdisarja „Eesti mõisad 2013” kontserdid toimuvad 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Selles omapärases kontserdisarjas ühinevad arhitektuur, muusika, ajalugu, metseenlus, mõisaromantika ja kunstipärandi hoidmine, mis kõik seondub ka käesoleva kultuuripärandi aastaga. Sari on alates 1999. aasta suvest tutvustanud 58 mõisat üle Eesti ja toetanud igal aastal üht väikest mõisakooli, -hooldekodu või -lastekodu.
Sarja „Eesti mõisad“ peaesineja on algusest peale olnud barokkansambel Corelli Consort. Juulis 2013 saab nautida kava, mis on tõeline „Crème de la crème“ muusikagurmaanidele. Mõisate ballisaalides pakuvad imekaunist barokkmuusikat Hongkongis sündinud ja läbi USA Eestisse jõudnud kontratenor Ka Bo Chan ning barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab igas mõisas oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
„Eesti mõisad 2013″ publiku ja metseenide sihtannetused lähevad Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva Lasila mõisakooli klaverifondi, et aidata kaasa Rakvere Vallavalitsuse, Lasila Põhikooli ja agentuuri Corelli Music ühisele soovile asendada mõisasaali vana ja väsinud klaver uuega veel sellel aastal! Uus ja heakõlaline klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti, aga pakub ka edaspidi võimaluse ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt, aidates kaasa ajaloolise mõisa kujunemisele kohalikuks kultuurikeskuseks.
Lasila mõisakooli klaverifondi saab toetada sihtannetusega Rakvere Vallavalitsuse arveldusarvele nr 10502017536000 märgusõnaga KLAVER, “Eesti mõisad 2013” kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid ja toimuvad heategevusmüügid. Sarja lõppkontsert Lasila mõisas 28. juulil 2013 kell 18 on piletiteta, sissepääsuks on vaba suurusega annetus Lasila mõisakooli klaverifondi. Uue klaveri ostmiseks vajaliku raha, u 10000.- € kokkusaamiseks kirjutasid Lasila Põhikooli, Rakvere Vallavalitsuse ja agentuuri Corelli Music esindajad 27. mail alla kolmepoolsele Hea Tahte Koostöölepingule.
KONTSERDISARI „EESTI MÕISAD 2013”
N, 25. juuli 2013 kell 18 Kõltsu mõis (Keila kihelkond, Harjumaa)
R, 26. juuli 2013 kell 18 Eivere mõis (Anna kihelkond, Järvamaa)
L, 27. juuli 2013 kell 18 Räpina mõis / Sillapää loss (Räpina kihelkond, Põlvamaa)
P, 28. juuli 2013 kell 18 Lasila mõis (Lasila Põhikool, Rakvere vald, Lääne-Virumaa)
ESINEJAD:
KA BO CHAN (kontratenor)
Barokkansambel CORELLI CONSORT ajastu pillidel
Haarav ajalooline taust JÜRI KUUSKEMAA
Laupäeval, 8. juunil toimus Räpina Hea kodu päevade raames Eesti Puitmajaliidu poolt korraldatud palkmajaehitajate kutsevõistlus. Võistluse eesmärk on palkmajaehitaja ameti tutvustamine ja väärtustamine ning sajandite pikkuse traditsiooniga palkmajaehituse propageerimine.
Võistlus toimus kolmandat aastat järjest ning võistluse võitis teist aastat järjest Ahto Naruski Saulerman OÜ-st. Teise koha pälvis Urmas Leol ettevõttest EstNor OÜ ning kolmanda koha vääriliseks tunnistati Alar Lauk Hobbiton Home OÜ-st.
Lisaks andis Eesti Puitmajaliit võistlejate autasustamisel üle autahvli Puitmajaliidu aasta tegijale Saulerman OÜ juhatuse liikmele Ragner Lõbule, kes on oluliselt panustanud palkmajaehitajate kutsevõistluse korraldamisse, olles selle üheks eestvedajaks.
Käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlusel ehitasid 12 võistlejat käsitööna erinevaid palkmaja nurgatüüpe. Võistlejatel oli võimalus valida kolme erineva nurgatüübi vahel: eesti tuulelukuga puhasnurk, eesti tuulelukuga järsknurk või Norra nurk. Võistlusel demonstreeriti pealtvaatajate silme all kõigi nimetatud nurgatüüpide käsitööna ehitamist. Igal võistlejal oli aega kuni 35 minutit nurga ehitamiseks, misjärel asusid kohtunikud hindama teostatud töö kvaliteeti. Lõplik paremusjärjestus kujunes kombinatsioonis töö teostamise ajast ja töö kvaliteedist.
Eesti Puitmajaliit tänab võistluse kohtunikke: Kalev Kleimanni Majand OÜ-st, Andrus Pranglit Hobbiton Home OÜ-st, Taavi Tuvikest Vipson Projekt OÜ-st, Elari Kivisood AS-st Ökoehitus ning Meelis Rämsonit, Raivo Kivistikku ja Ragner Lõbu Saulerman OÜ-st.
Võistluse läbiviimist toetasid ja esikolmiku auhindu panid välja Räpina vald, Värska Sanatoorium ja Veekeskus ning RMK.
Täname kõiki võistlejaid, kohtunikke, toetajaid ja pealtvaatajaid ning ootame tagasi järgmisel aastal.
Eesti Puitmajaliit MTÜ
Eile, 9. mail toimus Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus Noor Aednik 2013, kus oma oskused panid proovile Eesti ja Läti parimad noored aednikud. Eesti parim noor aednik on aianduse eriala õpilane Kaidi Kask ja talle järgnes maastikuehitust õppiv Leegi Põder. Mõlemad neiud on Räpina Aianduskooli kasvandikud. Üldarvestuses oli parim Läti Bulduri Aianduskoolist Anna Karlsone.
„Võistluspäev oli edukas, oleme rõõmsad, et Räpina Aianduskooli õpilased näitasid oma teadmiste ja oskuste kõrget taset,” ütles Noor Aednik korraldaja Signe Zubsmann, lisades, et võistlusülesanded olid intensiivsed, kus eksimist võistlejad endale lubada ei saanud ja päeva lõpuks selgusidki väga tihedas konkurentsis osavaimad. „Eesti parimad noored aednikud, Kaidi Kask ja Leegi Põder paistsid eriti silma taimede tundmises ladina keeles,” rääkis võistluse korraldaja.
Esikolmikut premeeris Eesti Aiandusliit aianduspoe kinkekaartidega ja Räpina Aianduskool kinkis tublimatele noortele erialast kirjandust. Eesti Nooraednike Liidu poolt õnnitles võitjaid meenetega Reet Palusalu. Võistlus koosnes neljast osast. Võisteldi taimede tundmises, kus võistlejal tuli ära tunda taimed ladina keeles. Lisaks näidati teadmisi istutusala mahamärkimises, konteineristutuses ja väetuses. Meeskonnatöö oskused pandi proovile „putukahotelli” ehitusel. Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 10 võistlejat Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist ja Lätist Bulduri Aianduskoolist.
Noor Aednik 2013 pildigaleriiga saab tutvuda siin.
Võistlus korraldati koostöös Sihtasutusega Innove, Eesti Aiandusliiduga ja Põllumajandusministeeriumiga. Ürituse korraldamisel kasutatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetust.
Homme, 9. mail toimub Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus „Noor Aednik 2013”, kus selgitatakse välja eriala parimad noored.
„Võistlus annab noortele aianduse eriala õpilastele võimaluse oma oskused proovile panna ja võrrelda teiste kutseõppuritega,” rääkis Räpina Aianduskooli projektijuht Signe Zupsmann. Sel aastal koosneb võistlus neljast osast. Võisteldakse taimede tundmises, kus võistlejal tuleb ära tunda taimed ladina keeles liigi tasandil. Lisaks näidatakse teadmisi istutusala mahamärkimises, konteineristutuses ja väetamises. Meeskonnatöö oskused saab oma kooli võistkonnas panna proovile putukahotelli ehitusel.
„Samal ajal on Räpina Aianduskoolis lahtiste uste päev, kus saab tutvuda aianduskooli ja seal õpetavate erialadega ning loomulikult kaasa elada võistlusele,” rääkis Zupsmann, lisades, et külastajatel on võimalus osaleda praktilistes töötubades ning kaasa osta taimi ja istikuid.
Tänavustel võistlustel võtavad mõõtu 16 võistlejat Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist, Järvamaa Kutsehariduskeskusest ja Lätist Bulduri Aianduskoolist.
Võistlus korraldatakse koostöös Sihtasutusega Innove, Eesti Aiandusliiduga ja Põllumajandusministeeriumiga. Ürituse korraldamisel kasutatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetust.
Täpsema info võistluse ja ajakava kohta leiate Räpina Aianduskooli kodulehelt. 2012. aasta aedniku eriala kutsevõistluse galeriiga saab tutvuda siin.
Kolmapäeval, 17. aprillil algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu “Kõrvad lahti looduses” bioloogi, loodushäälte salvestaja ja loodusfotograafi Veljo Runneliga.
Loodusõhtul saadakse teada miks, millal ja kuidas linnud häält teevad. Jagatakse nippe kuidas paremini linnulaulu meelde jätta ja hääle poolest sarnaseid liike eristada. Helisalvestiste abil õpitakse tundma millised on ilusaimad, veidramad, aga ka tavalisemad linnulaulud.
Kuulajad saavad häid nõuandeid kuidas ise loodushelisid salvestada. Muusikaliseks vahepalaks helid linnumaailmast koos fotoseeriaga kaunist Eesti loodusest.
Loodusõhtul osalemine on tasuta.
Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee
Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.
Laupäeval, 13. aprillil algusega kell 10 toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses Kagu-Eesti teatripäev. Esindatud on neli truppi Põlvamaalt ning kaks Valga- ja Võrumaalt. Üles astuvad Kanepi harrastusteater (kahe etendusega), Karisilla külateater (kahe etendusega), Mooste Veskiteater, Ruusa näitemängu seltsing, Tõrva kultuurimaja näitering, Kungla muusikalitrupp, Tsooru külateater ja Krabi külateater.
Näha saab lavastusi erinevas žanris: komöödia, draama, muusikal.
Etendusi hindab žürii koosseisus Ene Järvis, Katrin Luts ja Virko Annus.
Vaheajal saab nautida Bonzo esinemist.
Kolmapäeval, 20. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu „Tervendavad puud meie metsades”.
Meie metsade tervendavatest puudest räägib Ain Raal. Kuulda ja näha saab rohkesti pilte tervendavatest pühapuudest ja
hiitest. Loengu teises osas tuleb juttu puudega seotud uskumustest ja kommetest.
Ain Raal on Tartu ülikooli farmakognoosia dotsent ja on ravimtaimede uurimisega tegelenud üle kolmekümne aasta. Tema sulest on ilmunud raamatud “Seitse tervendavat puud” (2012), „Maailma ravimtaimede entsüklopeedia“(2010), „Farmakognoosia“ (2010), „Teekond taimede taha“ (2007), „Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest“ (2005) jpm.
Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.
1. veebruari õhtul toimus Räpina aianduskooli saalis Räpina valla tunnustamisüritus „Märka ja tunnusta 2012”, kus meenutati möödunud aasta eredamaid sündmusi, tublimaid saavutusi, mehisemaid tegusid. Anti hõbedased tänumärgid haridus-, kultuuri-, spordi- ja ettevõtlusvaldkonna tublimatele, valla elu edendajale ja noorele tegijale. Tunnuskirjad ja Räpina valla vapiga tänuplaadid said aasta kollektiiv ja aasta teo laureaat.
Räpina valla aukirja pälvisid kaks tublit noormeest Sten Ea ja Imre Meinberg, kes 2012. aasta kevadise jäämineku ajal vapralt tegutsedes päästsid paisjärve jääpankade vahele vette sattunud koera.
Valla terviseedenduse komisjoni poolt tunnustati aktiivsemaid Räpina valla terviseedenduse üritustel kaasalööjaid: Kai Kalberg-Kukke, Eda Õunsaart, Anne Ulmi, Anu Tuvikut, Ülle Sussi. Aktiivseim tervist edendav kollektiiv oli 2012. aastal Räpina ühisgümnaasium.
Igas valdkonnas omistati hõbedased tänumärgid kahele enim hääli saanud nominendile. Nominente hindas 20liikmeline hindamismeeskond, mis on kokku pandud põhimõttel, et oleks esindatud valla erinevate külade ja ettevõtete esindajad.
Aasta kollektiiv ja aasta tegu selgitati välja reedesel tänuõhtul saalitäie rahva kaasabil sedelhääletuse teel, need tunnuskirjad andis laureaatidele üle Räpina valla aukodanik Ülo Zirnask.
Ülejäänud laureaatide nimed leiab siit: https://www.rapina.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/9KYb/content/id/4073211
«Tuu aig om möödäh, ku kävet ekä vask’at süstmäh ja udarapõlõtikku ravimah,» om Aini jutu perrä timä tüü aoga kõvastõ muutunu. «Suurõh laudah tege tüüline vai seemendüstehnik lihtsämbä tüü är. Minno kutsutas sis, ku lehmäl om poigimisõ man määnegi jama, näütüses om vaia emakat tagasi toppi.»
Ku laudaeläjit tulõ küländ harva tohtõrda, sis ei passiki Aini inämb tõpratohtris kutsu, nigu mi kandin om iks tettü. Ku päämidse ravialodsõ omma kassi ja pini, sis piät nimi peenemb olõma. A mine tiiä kah, selle et Aini jutu perrä ei piä kassi-pini hinnäst kuigi piinült üllen.
Kuis mürdsümehest-piltnikust Veriora, Räpinä ja Miktämäe valla volitõdu veterinaararst sai ja kuis tä tagasi kodo Võromaa ja Setomaa piiri pääle Männisalo küllä Suuvere (Soovere) tallo tull’, tuud pajatas Ain mõnuga tubli tunnikõsõ. Naanõ Külli, kah opnu veterinaar, avitas miilde tulõta üleeletüt ütelehmäpidäjäaigu.
Kukki veterinaaripaprõ omma Ainil karmanin joba Vinne ao lõpust pääle, sai tä uma kandi volitõdus veterinaaris viil 2005. aastal. «Egä noid väega vaia ei olõki,» arvas tä uma ammõdi tuu poolõ kotsilõ, mille jaos riik rahha and. «A ku määnegi taud vallalõ lätt, sis olõmi mi viil ainumadsõ, kes umma kanti häste tundva. Ku oll’ tuu tsirgugripp, sis loimi kokko, ku pall’o om egälütel kanno, partsõ, hannõ, kalkunit. Esiki kats papagoid saimi. Sis sai piirkund iks väiga häste läbi sõglutus.» Loe edasi: Tõpratohtril ikäv ei nakka
Tšehhikeelsest viinamarjakasvatusalasest ajakirjast ”Vinarskýobzor” (Veiniringvaade) möödunud aasta detsembrikuu numbrist saame lugeda Martin Krístek’i teksti Räpina Aianduskooli teenekast õpetajast Jaan Kivistikust. Artiklis tuuakse ära, et Eesti viinamarjakasvatajate guru Jaan Kivistik usub, et amatöörveinivalmistajad Läänemere ääres ei saa automaatselt üle võtta kõiki Vahemere-äärsete veinivalmistamisspetside kogemusi. Erinev kliima on tinginud erinevad viinamarjakasvatusvõtted. Vahemeremaades on mehed viinamarjadest veini teinud mitu aastatuhandet, kuid ka Baltikumis on viinamarjaistandikel juba paarisaja-aastane ajalugu (Sabile, Läti). Allpooltoodud lingilt leiab kuus korra ilmuva ajakirja kaanepildid ning sisukorrad, rohkem tasuta vaatamiseks ei jagata: http://www.vinarskyobzor.cz/archiv/12-2012
Ulvi Mustmaa
Neljapäeval, 22. novembril toimub Räpina kihelkonnas Ruusa rahvamajas suitsusaunapäev. Kell 11 alustatakse tsõõriklavvaga, kus arutatakse
üheskoos UNESCOle tehtavat taotlust Võromaa suitsusaunatava esitamiseks maailma vaimse kultuuripärandi nimekirja. Kõneldakse ka edaspidistest tegevustest, mida oleks tarvis ette võtta suitsusaunatava püsimiseks.
Pealelõunal kella 14 – 17 saab kuulata – vaadata, mida on aasta jooksul suitsusaunade heaks tehtud. Juttu tuleb saunapärimuse uurimisel teada
saadust, suvel olnud suitsusaunapäevadest, kõneldakse vanade suitsusaunade remontimisest ja saunas ravimisest. Juttude vahel vaadatakse suve lõpus valmis saanud lühifilmi vana Võrumaa suitsusaunadest. Rahvamajas on vaatamiseks suitsusaunanäitus, osta saab Võrumaa suitsusaunaraamatut.
Saunapäeva lõpetuseks saavad huvilised suitsusaunas käia. Saunaskäigu soovist tuleks huvilistel kindlasti ette teatada. Loe edasi: Neljapäeval tuleb taas suitsusaunapäev
Fotonäitus “Ülemlinnud” toob vaatajani Eesti ja Läti loodusfotograafide muljeid oma kohtumistest kahe kotkaliigi – kala- ja merikotkaga. Näha saab nii kotkaste portreesid, pesaelu, saagijahti kui ka talvist aspekti. Korraliku elamuse kõrval on võimalus valida oma lemmikpilt ja hea õnne korral see omale võita. Näitus on kokku pandud ESTLAT Eagles cross borders projekti raames ja samasugune näitus (ainult lätikeelne) rändab ka Lätis.
Näitus on avatud tööpäeviti Põlvamaa keskkonnamaja (Kalevi 1A, Räpina) I ja II korrusel. Näitus jääb avatuks aasta lõpuni. Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee
Savvusanna kuuntüükogo kuts Sinno savvusannapääväle kullõma ja üten kõnõlõma!
Savvusannapäiv om 22. märdikuul (22.11) 2012.
Kokko tuldas seo kõrd Räpinä kihlkunda Ruusalõ. Rahvamaja tarõ om lämmi ja uut Sinno. Õdagu saava tahtja kävvü Ruusa lähiksel suidsusannan. Näemi savvusannapääväl!
SAVVUSANNAPÄÄVÄ KAVA
6. novembril jõuab Põlvamaale taas kirjandustuur “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes”. Kell 11 kohtuvad keskraamatukogu saalis lugejatega Hanna Kangro, Triin Tasuja, Mikk Pärnits ja Juku-Kalle Raid. Kell 13.55 algab kohtumine Räpina ühisgümnaasiumi auditooriumis. Toetab Eesti Kultuurkapital.
XV täiskasvanud õppija nädala raames toimub 01. novembril kell 13 Räpina Aianduskoolis mõttekoda ,, Kuidas teha täiskasvanuharidus enam nähtavaks ja kättesaadavaks?”
Mõttekojas arutatakse, kas Põlva maakonnas on piisavalt täiskasvanute õppimisvõimalusi, kas koolitajad on nähtavad, kas koolitajate vahelise koostöö parandamine aitaks täiskasvanuid senisest rohkem õppima, kuidas annaks ühendada riikliku, era- ja kolmanda sektori panust täiskasvanuõppe propageerimisel ja edendamisel.
Samas toimub Põlvamaa tunnustamisüritus.
Mõttekojas osalevad POL-i hariduskomisjoni liikmed.
Mõttekoda korraldab ETKA Andras koostöös Põlvamaa TÕN-i koordinaatori Tiina Kalvikuga.
Keskkonnaamet teatab, et valminud on Kirmsi hoiuala kaitsekorralduskava. Avalikustamise koosolek toimub 15. oktoobril kell 14.00 Räpinas vallavalitsuse hoones (Kooli 1). Osalema on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud. Arutlusele tuleva kavaga saab tutvuda kohapeal.
Kaitsekorralduskavaga kirjeldatakse ala eesmärgiks olevaid loodusväärtuseid, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning koostatakse tegevuste tabel, kus vajalikud tegevused on määratletud koos tõenäolise läbiviimise ajaga ning maksumusega. Kaitsekorralduskava koostas Keskkonnaameti tellimusel MTÜ Loodusõpe.
Info: Sven Začek, MTÜ Loodusõpe, tel 5206355; Jaanus Tanilsoo, Keskkonnaamet, tel 7823605
Räpina Aianduskoolis on pikaajaliseks traditsiooniks sügisnäituste korraldamine. Tänavu on sügisnäitus avatud 19.-21. septembrini, K ja N kella 10-17, R kella 10-16. Näitus on külastajatele tasuta.
“Ettevõtmine on aastatega piisava “fännklubi” kogunud – koolile kohaselt on tegemist väljapanekuga, kust midagi kasulikku kõrva taha panekuks leiab igaüks,” nentis Räpina Aianduskooli (RAK) täienduskoolituse ja arenguosakonna juhataja Ulvi Mustmaa. Näitus toimub kasvuhoones – kaks aastat noor klaasmaja on Baltimaade moodsaim õppekasvuhoone. Virge ja värskena mõjub ka 30. augustil avatud renoveeritud õppehoone, kus uudishimulikud näitusekülastajad on samuti teretulnud.
Foto: Räpina Aianduskool
www.aianduskool.ee
Kolmapäeval, 19. septembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu, kus vähkide bioloogiast, elupaikadest, kaitsest ja püügist räägib Margo Hurt.
Margo Hurt on jõevähkide ekspert. Ta on jõevähi uuringutega tegelenud alates 1994. aastast ja on osalenud erinevate uurimuste ning projektide läbiviimises seoses jõevähi seisundiga. Loodusõhtul osalemine on tasuta. Oodatud kõik huvilised. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.
Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, mari.kala@keskkonnaamet.ee
Ettevõtmine on aastatega piisava “fännklubi” kogunud – koolile kohaselt on tegemist väljapanekuga, kust midagi kasulikku kõrva taha leiab igaüks. Seened, samblad ja samblikud, puu-, juur- ja köögiviljad… Loomulikult ikka “nunnud” ka. Lisaks on võimalik vastus saada küsimusele, millega tegelevad õigupoolest maastikuehitajad ning nautida floristika eriala õppurite poolt ehitud pulmalauda. Veelgi enam – kuna pildistada saab tänapäeval juba enam-vähem iga asjaga, siis on koha peal võimalik laenutada loori ning endast pulmalaua-pruudi pilte teha. Peigmehi tänavu veel ei laenutata…
Näitus toimub kasvuhoones – kaks aastat noor klaasmaja on Baltimaade moodsaim õppekasvuhoone. Virge ja värskena mõjub ka 30. augustil 2012 avatud renoveeritud õppehoone, kus uudishimulikud näitusekülastajad on samuti teretulnud.
Allikas: Ulvi Mustmaa, RAK täienduskoolituse ja arenguosakonna juhataja
