Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2017
E T K N R L P
« okt    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Olen vist ikka ka eestlane

Ülo Kannisto, kes enda sõnul küll laulumees pole, sai sellele vaatamata juba kuuendat korda maha sügavalt rahva hinge tunginud taasiseseisvumisepäevale pühendatud laulupeoga.

Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks Foto Urmas Saard

Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks. Foto: Urmas Saard

Tagasihoidliku loomuga mees kogus oma kodukandis Saaremaal enamat tuntust eeskätt Vaba Rahva Laulu kontserdi mõtte algataja ja teostajana. Kuid mitte üksnes tuntust, ka kiitust! Koguni sedavõrd, et kohe esimeste õnnestunud kontserdite korraldamise järel otsustas Saare maavalitsus ja sihtasutus Saaremaa Arenduskeskus teda tunnustada Kena Teo tegija aunimetusega.

Saarlase algatus meeldib ka mandri eestlastele. Kena Teo tegija on juba käinud Tartus ja Keilaski laulupidu korraldamas. Aga läinud laupäevaks kutsus ta kungla rahva kokku Intsikurmu looduskaitse alusesse parkmetsa, kus asub mitmel põhjusel kuulsaks saanud Põlva lauluväljak. Ennekõike on siiski tegemist kultuurilooliselt olulise asukohaga. Kannisto teab, et esimesed eestlaste kooride ühised laulmised peeti tolle võluva metsapargi põlispuudest ümbritsetud „kontserthalli“ laval juba aastatel 1855 ja 1857. Seega siis veel varem kui Sindi laulukoor valmistus minema Tartusse Eesti esimesele üldlaulupeole.

Jätka lugemist »

Ülo Kannisto: saame ühislaulmise väes natuke paremateks inimesteks

Taasiseseisvumispäeva eelõhtul tunneb rahvas Põlvas Intsikurmu lauluväljakul taas ühislaulmise väge, millest minnakse osa saama kõigist Eestimaa paigust. Külauudiste portaal läheb oma meeskonnaga sellest peost ülevaadet tegema.

Ülo Kannisto laulupeol Foto Marika Kannisto

Ülo Kannisto laulupeol. Foto: Marika Kannisto

Vaba Rahva Laulu mõtte algataja ja kujuteldamatult suure korraldusvaeva nägija on Saaremaa kange mees Ülo Kannisto, kellel jätkub eestvedaja sitkust juba kuuendat aastat jutti.

Urmas Saard: Olete elukutselt ettevõtja. Millega igapäevast leiba teenite?

Ülo Kannisto: Mul on väike saeveski ja mõni veoauto, mis on leiva lauale toonud. Viimased aastad on põhitegevus olnud laulupidude ette valmistamine ja korraldamine.

Urmas Saard: Mis ärgitas ärimeest nii südikalt tegelema asjaga, mis ilmselt sentigi kasumit ei tooda?

Ülo Kannisto: Ajendas 20. augustil 2011. aastal Tallinna Lauluväljakul toimunud kurikuulus Vabaduse Laul. Kui ma seda lugu mõni päev hiljem (vist 23.08.11) internetis lugesin ja sellele oli kommentaarides antud hävitav hinnang, otsustasin hetkega, et hakkan ise tegema. Ivo Linna toetas seda ideed.

Urmas Saard: Mullu aprillis avaldati Saarte Hääle juhtkirjas mõtet, et ehk oleks Vaba Rahva Laul võinud jäädagi vaid Kuressaare ürituseks. Ometi toimus see möödunud aastal lisaks Kuressaare lossihoovile ka Keilas. Tänavu lauldakse juba enam kui 350 kilomeetri kaugusel Kuressaarest. Kus veel?

Ülo Kannisto: Kindlasti oleks võinud Kuressaarde jääda see traditsioon. Paraku on see seotud suurte kulutustega ja Saaremaal oli toetus väga väike ja nii ei saanud jätkata. Kuigi publikut oleks palju olnud. Keila laulupidu näitas, et saab edukalt mandril seda teha. Esmakordselt kogesin Põlvas (ka Keilas oli tunda head suhtumist), et selle laulupeo vastu on kutuuritöötajate poolt huvi suur ja ollakse igati toeks. Nii on hea tunne korraldada sellist suurt üritust!

On juba kindel järgmise aasta laulupeo koht. Siis ongi Eesti 100 ja toimub Eesti keskel – ajaloolisel Paide Vallimäel. Minu rõõmuks on sealgi suur huvi sellise sündmuse vastu. Publikule on seal palju ruumi, laval lauljatele suhteliselt vähe. Aga tehakse juurde kokkupandav lava ja just nii suur kui vaja.

Jätka lugemist »

Põlvas toimub suvel kuues iga-aastane
laulupidu Vaba Rahva Laul

Mullu toimus Vaba Rahva Laul Keila lauluväljakul. Foto: erakogu

Mullu toimus Vaba Rahva Laul Keila lauluväljakul. Foto: erakogu

Sel aastal 19. augusti õhtul toimub ilusal Põlva Intsikurmu lauluväljakul juba kuues iga-aastane laulupidu Vaba Rahva Laul, millega seekord tähistatakse Eesti 26. iseseisvuse taastamise päeva.

Osalevad koorid üle Eesti ja palju tuntud lauljaid. Mõned nimed: Ott Lepland, Gerli Padar, Boris Lehtlaan, Siiri Sisask, Vanemuise bariton Simo Breede, Estonia tenor Urmas Põldma, Mart Müürisepp, Grete Paia, Oliver Leppik, Männiste Perebänd, debüüdi teeb noor Carmen Joala, Kalle Sepp jt. Lauljaid saadab Urmas Lattikase bänd.
Kooridega seonduv on suuresti Lauri Breede töö. Repertuaaris on üle 30 isamaalise ja muidu ilusa eesti laulu. Kõik laulud on ilusas eesti keeles. Lootus on, et oma tantsudega kaunistab laulupidu Põlvamaa vahva segarahvatantsurühm Põlva Päntajalad. Eestlased on ju laulu- ja tantsurahvas!
Ühislaulmisega saame jälle natuke paremateks inimesteks. Laulmiseni! Elagu Eesti!
 
Ülo Kannisto Vaba Rahva Laulu traditsiooni algataja ja korraldaja

25. mail tutvustatakse Võrus ja Põlvas ristipuude kaarti

Ristipuu. Foto: www.folklore.ee

Ristipuu. Foto: www.folklore.ee

Ristipuude kaarti tutvustatakse kolmapäeval, 25. mail kella 13-14.30 tutvustatakse Võru maavalitsuse teise korruse saalis ja kella 15.30-17 Põlva kultuuri- ja huvikeskuse salongis.

Ristipuud on vaid Kagu-Eestis säilinud ning ristide lõikamine on veel elav matusekomme Vanal Võrumaal. Siiski on ristipuude teema paljudele võõras ning seetõttu raiutakse ristipuud tihti teadmatusest maha ning sellega väheneb üks osa meie kultuuripärandist.

Keskkonnaameti, keskkonnaministeeriumi, Marju Kõivupuu ja maa-ameti koostöös on valminud ristipuude kaardikiht, mis on kõigile kättesaadav maa-ameti kaardiserveris. Nimetatud koostööpooled püüavad ühiselt  teemat edastada nii paljudele kui võimalik, et metsaomanikud ja kohalikud elanikud teaksid ristipuid hoida.

Ristipuudest on vaid mõned looduskaitse all, seega nende säilimine sõltub väga palju metsaomanikest ja kohalikust kogukonnast.

Uma Pido loengusarja neläs päiv 12. aprillil Põlvan

Tõsõpäävä, 12. aprillil kell 10 om Põlva Kultuurikeskusõn Uma Pido  loengusarja neläs loengupäiv.

Kõnõlõsõ’ Kauksi Ülle (Puu ei olõ’ puit!) ja Evar Saar (Puu’ Vana-Võromaa kotussõnimmin).

Loengupäiv om massulda. Egäüts või tuud kullõma tulla. Hää olõs hindä tulõkist teedä anda ildampa 11. aprillis e-posti triinu.laan@wi.ee pääle.

IV Uma Pido noodivihu tutvustus-oppus

umapidoPuulpäävä, 10. oktoobril kell 11 om Põlva Kultuurikeskusõ tandsusaalin IV Uma Pido (28. mai 2016, Põlva) noodivihu tutvustus-oppus koorijuhtõlõ, muusikaoppajilõ ja tõisilõ huviliisile.


– Kõnõldas, kuis pidokavva kokko panti ja määne pido tulõ.
- Kätte jaetas koorijuhi eksemplar Uma Pido noodivihku.
- Kullõlda saa 25st pidolaulust 11 laulu Võro kesklinna kooli latsi, segäkoori Kevadised Hetked, kammõrkoori Maarja ja naisikuurõ Mai ja Tempera esitüsen. Üten saa kah laulda.
- Saa kuulda pidolaulõ joba harjotanu koorijuhtõ kogõmuisist.
- Kõnõldas, kuis käü pidolõ kirjapandminõ.
- Saa kullõlda pido lavastajat Kristo Tootsi ja kunstnikku Anne Prangelit.

Kokkosaamist alostadas laulõ kullõmisõ osaga, et lauljidõ päivä mitte ülearvo pikält kinni hoita. Edesi lätt kõik tüütarõ-arotusõ vormin. Kokko võissi tulõja aigu planiiri 2-2,5 tunni ümbre.

Kell 10 tege ussõ vallalõ kultuurikeskusõ kohvik, nii et tulõja võiva vabalt jättä karmanihe veidü kohvirahha ja aokavva aigu kolleege ja sõpruga jutuajamisõs!

Ka Põlva Tillus saab nüüd kohvi annetada

rippuv kohv 003Põlva kodukohvik Tillu on esimene Põlvamaa kohvik, mis on liitunud üle Euroopa levinud tavaga annetada tass kohvi neile, kes seda vajavad.

N-n edasilükatud ehk rippuva kohvi idee on pärit espresso sünnimaalt Itaaliast Napolist ja on tegelikult juba üle sajandi vana. Kõigil klientidel on võimalus osta ühe kohvi asemel kaks, kolm või suisa viis ning jätta ülejäänud ootama inimest, kellele hea kohvi lubamine endale kohvikus on raskendatud või suisa võimatu.

Kellele siis see rippuv kohv mõeldud on? Reegleid selle kohta pole. Pensonär? Kodutu? Tudeng? Töötu? Sinu vanaisa? Naabrinaine? Kodukohvik Tillu meeskond on otsustanud sel viisil toetada Eesti riiki ja Põlvamaad ning teeb kingituse lasterikastele peredele. Meie rippuvad kohvid ja koogid saavad endale ,,lunastada” perekaardi ettenäitamisel Põlvamaa Lasterikaste Perede Ühingu liikmed.

,,Mõte liituda rippuva kohvi pakkumisega tiksus kuklas juba ammu,” tutvustab ideed kodukohviku perenaine Eve Veski. ”Kuna mul endal on kolm last, siis tean, kui kulukas on nendega kusagil väljas käimine. Me soovime pakkuda lasterikastele peredele võimalust kogu perega kohvikusse tulla. Alati võib-olla pole pakkuda tasuta kooki ja kohvi tervele perele, aga kui pooledki tasuta saavad, on see ka suureks abiks”.

Tillu kodukohvik ei riputa üles mitte ainult kohvi, vaid ka koogid. Iga päev läheb lisaks klientide poolt tasutud kohvile ka kohviku enda poolt rippuma üks kohv ja kook.

,,Me panime kaks head algatust kokku,” selgitab perenaine Eve. ”Nimelt kaks aastat tagasi kohviku sisekujundajat otsides sai töötasuks pakutud 50 aastat tasuta kooki ja kohvi. Meie sisekujundaja Janne Maal kinkis aga selle ,,töötasu” edasi. Soovides, et iga päev kingitaks kohv ja kook kellelegi meie kohviku külastajatest. Nüüd saame siia lisada veel meie klientide panuse ning hea tegu ongi sündinud.”

Kohvid ja koogid hakkasid Tillu kodukohvikus rippuma alates 1. juunist – lastekaitsepäevast, mis on sümboolne algus toetamaks lasterikkust Põlvamaal.

Algab Põlvamaa Patrioodi nädal

patrioot_200x200patrioot_700x20013.-19. aprillil korraldab Põlvamaa üheksat ettevõtet ühendav MTÜ Põlvamaa Patrioot, koostöös Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Arenduskeskusega “Patrioodi nädala”, et juhtida tähelepanu kohalike toodete ja teenuste tarbimise olulisusele ja äratada õpilastes huvi ettevõtluse vastu.

Sel aastal on tähelepanu all koolinoored. Nädala jooksul külastatakse maakonna 19 kooli ning kohtutakse rohkem kui 500 õpilasega. Kõigile õpilastele kingitakse mälestuseks Põlvamaa Patrioodi välja töötatud tootemärgi “Parim Põlvamaalt” magnet. Tootemärgiga propageeritakse kohalike toodete ja teenuste tarbimist ja ühtlasi hõlbustab see tarbijatel kaubandusest põlvamaiste toodete leidmist.

Juba kolm aastat on Põlva Tarbijate Ühistu (PTÜ) kauplustes tootemärgiga “Parim Põlvamaalt” märgistatud kõikide Põlvamaa Patrioodi ettevõtete tooted. Patrioodi nädala raames on tuntumad neist PTÜ kauplustes soodsama hinnaga.

2010. aastal loodud MTÜ Põlvamaa Patrioot koondab tänaseks üheksat Põlvamaa ettevõtet: AS Värska Vesi, AS Lõuna Pagarid, AS Arke Lihatööstus, AS Lihapagar, Põlva Tarbijate Ühistu, OÜ Emer-Pen, AS Tere, Mahta Kütus AS, Räpina Paberivabrik AS ja eraisikuna endine Põlva maavanem Priit Sibul.

Põlvamaa Patrioodiga on oodatud liituma ka teised maakonna ettevõtjad, kes soovivad ergutada kohalike toodete ja teenuste tarbimist, kohalike ressursside kasutamist ning selle kaudu soodustada kohalikku majanduselu ja säilitada töökohti.

Maret Reinumägi

Möödub 160 aastat esimesest laulupäevast

Logo finalSel aastal möödub 160 aastat esimesest laulupäevast Põlvamaal. Väärika sündmuse tähistamiseks on maakonnas toimumas ridamisi muusikasündmusi kontsertidest ja seminaridest kuni laulu- ja tantsupäevadeni välja.

Lisaks traditsioonilistele maakonna laulu- ja tantsupidudele on sel aastal plaanis ka pidude sügavama tähenduse ja väärtuse üle arutleda. Sel eesmärgil toimub 15. aprillil kultuuri- ja huvikeskuses laulupeo konverents “Ühismõtlemine: 160 aastat neljal häälel”, kus arutletakse nii laulupidude väärtuse ja arengu kui ka näiteks eriteemaliste laulupidude külluse ja vajalikkuse üle.

160 aasta laulupeod võtab piltide, meenutuste ja ajalookatkete abil kokku Põlva Talurahvamuusemi rändnäitus “160 aastat laulupidusid Põlvamaal”. 15. aprillil Põlva kultuuri ja huvikeskuses avatav näitus tutvustab maakonna laulupäevade ja -pidude traditsiooni alates teadaolevalt varaseimast laulupäevast 1855. aastal kuni tänaseni. Rändnäitus lendab laulutuules läbi Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna ning põikab Setu leelopäevadelegi.

Mitmete teiste, egiidi “160 aastat Põlvamaa laulupidusid” alla käivate sündmuste kohta leiab infot Põlva maakonnaportaalist: www.polvamaa.ee/muusika-aasta-2015

Mitmel häälel kõlab hästi!

Maret Reinumägi

Avatud on KÜSKi koostöövõrgustike taotlusvoor

Infopäevad toimuvad aprillis kuuel korral.

Märsti alguses avas KÜSK uue koostöövõrgustike loomise ja arendamise taotlusvooru. Nüüd on välja kuulutatud ka vooru tutvustavad infopäevad, mis toimuvad aprillis Haapsalus, Jõhvis, Tallinnas, Rakveres, Paides ja Põlvas.

Kõik vajalik taotlusvooru, infopäevade ja registreerimise kohta: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/kv15

Lisaks taotlusvooru ja teiste KÜSKi toetusvõimaluste tutvustamisele toimub infopäeva ühe osana hea koostöö kujundamise teemaline inspiratsioonikohvik. Et need päevad võimalikult praktilised ja kasulikud oleksid, võiksid kõik osalejad teha mõningast ettevalmistustööd ja mõelda konkreetselt välja, millist koostöö loomise või arendamise projekti tegema tahetakse hakata. Mõned abistavad ja suunavad küsimused, millele eelnevalt mõelda ja vastata, on toodud ära registreerimisvormis.

Vaata, kus ja millal toimub sinule lähimas linnas infopäev ja tule kohale!

Lisainfo: Mari-Liis Dolenko, tel 655 6423, e-post: mariliis@kysk.ee

Martin Laidla

Põlvamaa kultuuri- ja raamatukogutöötajatele toimus reklaamide kujundamise ja uudiste koostamise teemaline koolitus

Kultuuritöötajate koolitus. Foto: Põlva Omavalitsuste Liit

Kultuuritöötajate koolitus. Foto: Põlva Omavalitsuste Liit

POL logoMärtsikuu koolivaheajal kogunesid Põlvamaa kultuuri- ja raamatukogude töötajad praktikakoolitusele, mille eesmärgiks oli parendada nende oskusi reklaampostrite kujundamisel ning uudiste koostamisel.

Koolituspäeva esimeses pooles tutvustati reklaamplakatite kujundamise põhitõdesid ning anti ülevaade, kuidas tänapäevaste, lihtsate ja käepäraste võtetega kujundada maitsekaid ja huviäratavaid reklaame. Samuti õpetati bannerite kujundamise loogikat erinevatele veebilehtedele (nt Põlvamaa KYSK-Sisemin_logo_reg_toetuseksportaal, Facebook).

Õppepäeva teises pooles said osalenud detailse ülevaate uudiste (sh pressiteadete) koostamisest ning huviäratavaks kirjutamisest. Praktikas harjutati uudiste korrektset ülesehitust ja vormistamist.

Sihtgrupist moodustati kaks gruppi ning koolitused viidi läbi 17. märtsil Räpina Ühisgümnaasiumi ja 18. märtsil Kanepi Gümnaasiumi arvutiklassides.  Kahel koolituspäeval osales kokku 31 inimest, nende hulgas raamatukogude, muuseumide, külakeskuste, kultuurimajade ja vallavalitsuste töötajad.

Reklaamide kujundamise teemal jagas uusi teadmisi arvutikoolitaja Kaido Palu. Uudiste koostamisest andis põhjaliku ülevaate Põlva Maavalitsuse avalike suhete nõunik Maret Reinumägi.

Kertu Anni

Lastekaitse tugevdamine vajab nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse panuse suurendamist

Uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu.

Uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu.

Foto: Põlva maavalitsus.

Foto: Põlva maavalitsus.

Neljapäeval kogunesid Põlva maavalitsuse ja omavalitsuste esindajad sotsiaalministeeriumi lastekaitse ja -hoolekande arengute teemalisele infopäevale. Kokkusaamisel räägiti uuest lastekaitseseadusest ning algava Euroopa Liidu finantsperioodi lastekaitsega seotud toetusmeetmetest.

Lastekaitse valdkonna suundadest ja eesmärkidest ning uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu. Poopuu rõhutas lastekaitse valdkonna arendamisel valdkondade ülese koostöö ning nii riigi kui kohaliku omavalitsuse panuse suurendamise vajadust. Sotsiaalministeerium ei näe, et igal väiksel omavalitsusel peaks oma lastekaitsetöötaja olema, küllaga võiksid omavalitsused mõelda ühiste spetsialistide palkamisele.

Täna ei ole ka riikliku struktuuri, mis riigi kõiki lastekaitse ülesandeid täidaks. Selle parandamiseks luuakse alates 2016. aastast sotsiaalkindlustusameti juurde lastekaitseüksus ning neli regionaalset rakendusüksust, mis hakkavad paikema Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Ühe ülesandena hakkavad sealsed spetsialistid kohalike omavalitsusi lastekaitse teemadel nõustama ning keeruliste juhtumite korral abi pakkuma.

Rohkem rõhku plaanitakse panna ka lastekaitsetöötajate pädevusele ning kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö toetamiseks plaanitakse luua riigipoolne täiendkoolitussüsteem ning toetus lastekaitsetöötajate töönõustamiste läbiviimisele.

Kohalikel omavalitsustel on võimalus uuel Euroopa Liidu finantsperioodil, alates käesolevast aastast taotleda, erinevaid toetusi uute lasteaedade ja lastehoiu kohtade avamiseks ning puudega laste tugiteenuste arendamiseks. Samuti ootavad lähiaastatel ees mitmed muudatused ja programmid laste asendushoolduse valdkonda.

Maret Reinumägi

Põlvast sai lõõtsapealinn

Muusika-aasta avaüritus Põlvas oli laupäeval, 17. jaanuaril toimunud kontsert-õpituba Avatud Lõõtsad, kus Põlva krooniti Eesti lõõtsapealinnaks.

Lõõtsapealinna tiitli andis üle Tallinna linnavolikogu esimees ja võrgustiku Euroopa kultuuripealinnad Eestis juht Toomas Vitsut.  ”Meil on pealinnad, mis vastava aastaaja möödudes peavad oma tiitli edasi andma, aga meil on ka kultuuripealinnu, kes jäävadki neid tiitleid kandma. Põlvale pole keegi lõõtsapealinna tiitlit edasi andnud, vaid põlvakad on selle oma tööga lõõtsatraditsiooni edasikandmisel enesele välja teeninud ja keegi seda neilt võtta ei saa,” ütles Tallinna linnavolikogu esimees tiitlit üle andes.

Põlva vallavolikogu esimees Kuldar Leis lubas aga põlvakate nimel tiitlit vääriliselt kanda ja õhutas alanud muusika-aastal kõiki pillimehi oma pille iga päev kaasas kandma, sest muusika rõõmustab südant ja selle abil suudame ületada kõik raskused.

Lõõtspillipealinna plaanides on aasta jooksul tutvustada eesti rahvuslikku Teppo tüüpi lõõtspilli ja Põlva osa selle traditsiooni kandmisel erinevates Eesti linnades.

Pillidega külastatakse Lõuna-Eesti lasteaedu ja koole, kus õpivad meie tulevased lõõtspillimängijad, tähistatakse koos võrukatega August Teppo 140. sünniaastapäeva  ning aasta tähtsündmuseks kujuneb 5. rahvusvaheline lõõtspillipidu Harmoonika Intsikurmus 18. juulil.

Allikas: polvamaa.ee

Oodatakse kandidaate Põlvamaa teenetemärkidele

Põlva Maavalitsus ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit ootavad 1. veebruariks 2015 taotlusi maakonna teenetemärkidele.

Põlvamaa Vapimärgi kui maakonna kõrgeima autasuga autasustab maavanem isikuid, kes on silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule. Põlvamaa Vapimärgiga kaasneb rahaline preemia.

Põlvamaa Teenetemärgiga autasustatakse isikuid, kes on oma töö ja tegevusega aidanud kaasa maakonna arengule ja on paistnud silma maakonna jaoks olulise saavutusega.

Kandidaate võivad autasudele esitada kõik isikud, asutused ja kollektiivid maavalitsuse e-posti aadressil info@polva.maavalitsus.ee või postiaadressil Kesk 20, 63308 Põlva.

Kandidaadi esitamisel tuleb ära märkida taotluse esitaja ja kontaktandmed, kandidaadi nimi, sünniaeg, elu- ja töökoht, kodakondsus, varem antud autasud ja teenete kirjeldus. Taotluse võib esitada vabas vormis, kuid abiks on ka vastav taotlusvorm, mille leiab maavalitsuse kodulehelt.

Teenetemärgid antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva auks peetaval pidulikul üritusel.

Eelmisel aastal autasustati Põlvamaa vapimärgiga Ülle Podekrati ning Põlvamaa teenetemärgi pälvisid Kaja Leppoja, Mihkel Peedimaa ja Anne Vasarik.

Põlva alustab 2015. aastat Eesti lõõtsapealinnana

Põlvas on viimasel aastakümnel tehtud palju tööd Eesti rahvusliku lõõtspillitraditsiooni edasikestmiseks ning lõõtspillimeistri August Teppo pärandi säilitamiseks. Siin õpetatakse  lõõtspilli mängima ja seda valmistama, populariseeritakse lõõtspillimuusikat, kogutakse lõõtspillipärandit, väärtustatakse lõõtspillimeistrite osa rahvuskultuuris ning korraldatakse rahvusvahelisi lõõtspillipidusid.  Selle töö krooniks kuulutatakse Põlva 17. jaanuaril 2015 Eesti lõõtsapealinnaksTegu on muusika-aasta 2015 sündmusega.

Miks just Põlva?

Alustada võiks siinkohal sellest, et Eesti rahvusliku lõõtspilli isa August Teppo on sündinud Vanal Võrumaal Põlva kihelkonnas Loosu külas. Kuigi praegused põlvkonnad seostavad Teppo nime rohkem Võrumaaga, oli tema sünnikoht eesti kultuuri juurte mõistes siiski endises Põlva kihelkonnas. Pealegi tehakse just Põlvas järjepidevat tööd Teppost alguse saanud traditsiooni kestmiseks. Seda suuresti muidugi tänu Valgjärve mehele Heino Tartesele. Nii et Põlva on seda konteksti arvestades justkui kirik keset küla ja just paras koht lõõtspillipealinnaks, seda enam, et põhjust on küllaga.

Miks lõõtspillipealinn?

Juba peale esimest suvist suurt lõõtspillipidu Põlva järve ääres käidi välja mõte, et Põlvast võiks saada lõõtspillipealinn. Viimase nelja aasta jooksul on see mõte süvenenud, sest Põlvas  on ikka tõsiselt pingutatud on nii pillimängutraditsiooni elujõulisuse kui ka pilli valmistamise oskuse püsimajäämise pärast. Lõõtspillimängu saab õppida Põlva muusikakoolis , kus mängukoolitusi viib läbi 2009. aastal loodud MTÜ Lõõtspilliselts. Lisaks pillimänguõppele korraldab Lõõtspilliselts ka pilli valmistamise meistrikursusi.  Seltsi tegevuse tulemusena on Põlvas 8 aasta jooksul pillimängu õppinud üle 130 huvilise, lisandunud on 35 pilli valmistajat ja 4 tegijat võiks juba meistriks nimetada.  Lõõtspilliseltsi eestvedaja Heino Tartes ise on üks mitmekülgsemaid ja järjekindlamaid lõõtspillimuusika edendajaid ning on valmistanud üle 60 pilli.  Ta on koostanud ja välja andnud raamatud nii Põlvamaa kui Võrumaa lõõtspillimängijatest. Põlvamaa ja kogu Eesti rahvamuusikamaastikku on rikastatud erinevate sündmustega: sh rahvusvahelise lõõtspillipeoga Harmoonika, mis 2015. a toimub 5. korda.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on põhjendatud Põlva kuulutamine Eesti lõõtsapealinnaks Eesti muusika-aastal 2015, mil August Teppo sünnist möödub 140. aastat.

Mis see kaasa toob?

See toob kaasa hulgaliselt ettevõtmisi. Lõõtspillipealinna aasta avasündmuseks ongi 17. jaanuaril Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses toimuv kontsert-õpituba Avatud Lõõtsad, kus peale lõõtspillimuusika saab tutvuda Teppo lõõtsamuuseumi väljapanekuga, vaadata lõõtsa sisse ja ka proovida ise lõõtspillimängu. Edasi on kavas koostada rändnäitus Teppost ja tema pillist ja Põlva osast selles traditsioonis ning seda esitleda koos lõõtspillimänguga Euroopa kultuurilinnade Eesti võrgustiku linnades. Kevadel toimuvad koolide lõpukontserdid: lõõtspillikooli lõpetajate kontsert Põlvas ning lõpetab esimene lõõtspilli valmistamist õppinud kursus Viljandi Kutsehariduskeskuses. Kevad-suvisesse perioodi jääb ka taasiseseisvunud Eesti esimese lõõtsakuninga Juhan Uppini diplomitöö esitluskontsert Tallinnas. Juhan kirjutab oma töö Karl Kikkast ja tema mängustiilist. Juulikuus toimub viies Harmoonika pidu Intsikurmus ja augustikuus tähistame August Teppo 140. sünniaastapäeva. Tahame  tutvustada lõõtspillimängu ka Lõuna-Eesti lasteaedades ja koolides, kus ilmselt õpib nii mõnigi tulevane mängija või pillimeister. Esimese lõõtspillipealinna aasta lõpetame ülevaatekontserdiga taas siinsamas kultuurikeskuses novembrikuus.

Põlvamaal plaanitakse esmatasandi tervisekeskused rajada Põlvasse ja Räpinasse

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Piret Simmo tutvustas toetusmeetme tingimusi.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Piret Simmo tutvustas toetusmeetme tingimusi.

Neljapäeval, 4. detsembril toimus maavalitsuses sotsiaalministeeriumi tervisekeskuste rajamise teemaline nõupidamine. Põlvamaa haiglate, perearstide, kohalike omavalitsuste juhtide, maavalitsuse, terviseameti ja sotsiaalministeeriumi esindajate osalusel arutati esmatasandi tervisekeskuste rajamise toetusmeetme eesmärke ja tegevusplaane. Põlvamaa esmatasandi tervisekeskused peaksid asuma Põlva ja Räpina piirkonnas. Tervisekeskustes osutaksid teenuseid foto1perearstid ja -õed, füsioterapeut, ämmaemand, vaimse tervise õde ning kodudes õendus-teenuse pakkujad. Uute esmatasandi tervisekeskuste ehitamist ja rekonstrueerimist on kavas toetada Euroopa Liidu struktuurfondide perioodil 2013-2020.

Maret Reinumägi

Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020

Sellel nädalal käivitus Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ning EV 100 korraldustoimkonna ellu kutsutud arhitektuuriprogramm “Hea avalik ruum”, mille tulemusel loodetakse aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada kuni 15 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Esimesena kuulutatakse välja konkursid Põlva, Võru ja Tõrva linnakeskuste arhitektuurilahenduse leidmiseks, mille lähteülesannete arutamiseks kohtusid linnade esindajad Tallinnas arhitektidega.

“”Hea avalik ruum” on kindlasti Eesti Arhitektide Liidu viimaste aastate üks mahukamaid ja ambitsioonikamaid algatusi, nii-öelda missiooniprojekt,” sõnas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog . “Tänasega võib öelda, et seeme on langenud väga viljakale pinnale. Tagasiside omavalitsuste poolt on olnud valdavalt positiivne.”

Peamiseks eesmärgiks on korrastada ja kujundada keskused väikelinnadele iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste korraldamise kohaks. Kuna kaubanduskeskused ja ärid on kolinud pigem linnade äärealadele, pakuksid korras keskväljakud elanikele võimalusi linnakeskuses vaba aja veetmiseks ning pidurdaksid äritegevuse väljaliikumist ja sellega kaasnevat väikelinnade laialivalgumist. Jätka lugemist »

Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Lokko Külli – tunnustõt koorijuht

Inämbüisi tulõ inemisel väega häste vällä õnnõ üts asi. A mõnõl tulõ häste vällä kõik, midä tä ette võtt. Kolmõ laulukooriga pääliinast laulupidolt tulnu koorijuht Lokko Külli (56) om saanu ka ijäveinimeistris.

Põlva kandih tiidvä pia kõik, ku kimmäs koorijuht Lokko Külli om. E STuudio koori omma toonu avvohindu jo mitmõl aastal nii Eestimaalt ku vällämaalt.

A seo suvi kiteti Külli Maalehe ja Veinivilla konkursil veinimeistris. Konkursilõ and’ tä viinamar’aveini nimega Mistico. Tuu om ijävein nigu tõõsõki Külli tettü veini.

Külli vein pässi lõppvõistlusõlõ ja sai kuvvõnda kotussõ. Umamaidsist viinamarjust tett veini sai mekki ka Põlvah Hurda Jakobi nimelidsel talosöögi võistlusõl.

Ijäveini tegemist näkk’ Külli edimäst kõrda 2008. aastal, ku kooriga Kanadah esinemäh käve. Ontario provintsih om tuu jaos õkva paras kliima. Viinamar’a piät saama väädi otsah vähämbält katõsa kraati külmä ja sõs külmänült lääväki õkva pressi ala. Mar’a kor’atas üüse, inne ku sulama nakkasõ. Säändse mooduga tetäs veini viil Saksamaal ja Austriah. Tuu muud om väega kulukas ja nuu veini omma neli kõrda kallimba ku hariligu veini.

Esi om Külli veini tennü vähämb ku kats aastat. Härgütüs tull’ tuust, et täl läts’ sükävkülm katski ja kõik kappi pantu mar’a olõs üles sulanu. «40 karpi maasigamuusi iks kõrraga är ei süü. Ja keedetüt muusi meil kiäki ei süü. Nii tull’gi tuu mõtõ, et proovi kah ijäveini tetä,» kõnõlõs Külli. «Edimäst tiidüst sai vele käest, kiä om innemb veini tennü, a suurõmb jago om iks uma pruuvmisõ tullõm.» Jätka lugemist »

Augustifoorumil kuulutati välja Põlvamaa aasta õpetajad

Põlvamaa aasta õpetajad maavanem Ulla Preedeni ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Kaido Kõivuga. Foto: Põlva Maavalitsus

Eile, 26. augustil toimus Põlva kultuuri- ja huvikeskuses Põlvamaa õpetajate augustifoorum, kus räägiti haridusteemadel ning tunnustati Põlvamaa aasta õpetajaid.

Päeva avanud maavanem Ulla Preeden rõhutas oma sõnavõtus, et huvitav ja ettevõtlik kool ei ole asi iseeneses, vaid nõuab julgust ja tahet.

“Ettevõtlik ja huvitav kool on meie kõigi soov, sest edu ei saavutata isolatsioonis. See kõik juhtub kui haridust väärtustavad inimesed töötavad koos, ühiselt ja teevad kõik, et parim saaks teoks. Kõige olulisem pole mitte ühe suurpärase inimese palkamine või leidmine, vaid meeskond, kes saavutab sihi üks teineteist toetades. Ettevõtlikkus pole asi iseeneses, vaid see on tahte ja valmiduse küsimus.”

Põlvamaa aasta klassijuhataja laureaat ja nominendid. Foto: Põlva Maavalitsus

Päeva esimene pool oli konverentsivormis. Ettekannete rivi tegi lahti Pille Liblik haridus- ja teadusministeeriumist, kes rääkis huvitava kooli algatusest ja selle eesmärkidest. Libliku sõnul on avalikus diskussioonis palju rõhku kooli hoonetel ja õpetajate palkadel ning lubamatult vähe on räägitud kooli sisust. Algatus huvitav kool püüab omalt poolt seda tühimikku täita ja võtta kokku ning sõnastada ühiskonna ootused koolile ning levitada koolide häid kogemusi.

Auditooriumi ajasid püsti ja panid aktiivselt kaasa mõtlema ja tegutsema MTÜ Ettevõtlusküla vedajad Evelin Rätsep ja Mehis Pärn. Läbi mänguliste tegevuste said kõik osalejad omal nahal tunda, et õppida saab ka lõbusate tegevuste kaudu.

Lühikese ülevaate augustist alustanud Põlvamaa Rajaleidja keskuse tööst tegi keskuse juhataja Monika Adamson.

Seejärel algas päeva pidulikum osa ning kuulutati välja Põlvamaa aasta õpetajad. Põlva maavanem Ulla Preeden ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv andsid laureaatidele ja nominentidele üle tänukirja ja lillkimbu.

  • Põlvamaa aasta klassijuhataja on Maie Karakatš Põlva Ühisgümnaasiumist.
  • Põlvamaa aasta lasteaiaõpetaja on Gerli Liiva Räpina Lasteaiast Vikerkaar.
  • Põlvamaa aasta klassiõpetaja on Karin Buhvestov Kanepi Gümnaasiumist.
  • Põlvamaa aasta põhikooliõpetaja on Olev Veberson Tilsi Põhikoolist.
  • Põlvamaa aasta gümnaasiumiõpetaja on Liia Vijand Põlva Ühisgümnaasiumist.
  • Põlvamaa aasta koolijuht on Ene Säinast Orava Põhikoolist.

Põlvamaa aasta õpetajad valitakse üleriigilise tunnustusürituse “Eestimaa õpib ja tänab” esildiste hulgast. 2014. aasta konkursil oli Põlvamaalt kokku 26 nominenti. “Eestimaa õpib ja tänab” üleriigilised laureaadid kuulutatakse välja 4. oktoobril Tartu Vanemuise Kontserdimajas toimuval tänuüritusel.

Põlvamaal tunnustati kaunite kodude omanikke

Põlva maavanem tänas Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

Põlva maavanem tänas Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

Võidupüha, 23. juuni pärastlõunal tänas ja tunnustas maavanem Ulla Preeden Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

1997. aastal kuulutas president Lennart Meri välja kodukaunistamise aasta, mille üheks eesmärgiks oli parimate kodukaunistajate tunnustamine. Tänaseks on saanud sellest traditsioon. Igal kevadel valitakse kõigis maakondades ja neljas suuremas linnas välja neli kõige kaunimat kinnistut ehk “Kaunist Eesti kodu”, mis esitatakse presidendile autasustamiseks.

Maavanem tunnustas kõiki Põlvamaa valdade poolt konkursile “Eesti kaunis kodu 2014″ esitatud kanditaate ning andis neile üle tänukaardi, mastivimpli ja sireli istiku.

Sel aastal tunnistati kaunimateks Põlvamaa kodudeks, kes pälvisid maavanema aukirja ja esitatakse Eesti Vabariigi Presidendile autasustamiseks:

- Lii ja Toomas Tarve Jõekääru talu Haavapää külas Veriora vallas;

- Mare Orioni maakodu Linnamäe külas Orava vallas;

- Anneli ja Maidu Patraili Mikko talu Tännassilma külas Põlva vallas

- ja kohaliku omavalitsusena Värska vald.

Maret Reinumägi

 

Neljas Uma Pido pajatab väega puudest ja metsast

umapidoEile, 19. märtsil kuulutati Põlva raamatukogus välja järgmise Uma Pido sõnum. 2016. aasta kevadel Põlvas Intsikurmus toimuva Uma Pido peasõnum on vägevad puud ja mets. Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. Põlvas Intsikurmus. Väega puude mõte pärineb Tiia Allaselt ja metsateema pakkus välja Jan Rahman.

“Mitmed Võrumaa kirjamehed kasutavad oma loomingus puu kujundit kui edasikestmise garantiid – kuigi inimese elu on kiirelt kaduv, siis seda kindlam on igavene püsimine puude sees,” ütles vägevate puude teema väljapakkunud Tiia Allas. ”Oleme metsa ääres elav maarahvas. Ka võrokeste lipp on valitud metsaroheline. Et mets noortele võõraks ei jääks, tuleb sellest rääkida,” põhjendas Jan Rahman oma ettepanekut.

Puude ja metsa teemat pidas Uma Pido toimkond kõige sobivamaks, sest see passib imehästi Intsikurmu metsa alla, toetab Põlva maakonna tunnuslauset “Rohelisem elu” ja mis peamine – võrokeste jaoks on mets ja väelised puud väga tähtsad. Sõnum selgitati välja talgutega, kuhu võisid kõik omi mõtteid saata. Sõnumitalguid korraldama ajendas Uma Pido tegijaid soov rääkida peol sellest, mis on võrokeste jaoks tänasel päeval oluline.

Jätka lugemist »

Täämbä on Põlva keskraamadukogon kokkosaaminõ Valdur Mikitaga

Täämbä, 19. märdsil kell 18 om Põlva raamatukogon kokkosaaminõ Valdur Mikitaga, kiä kõnõlõs umast loomingust ja avitas märgota neländä Uma Pido hääs vällävalit sõnomi ümbre, miä samal kokkosaamisõl vällä kuulutadas.

Sõnomi valisi pido toimkund avaligulõ sõnomitalgolõ tulnu töie hulgast. Raamatukogon tennätäs kõiki talossil ütenlüüjit. Sõnomi löüdmises kõrraldõdi talossõ’ tuusjaos, et Uma Pido kõnõlõsi tuust, miä om võrokõisi jaos täämbädsel pääväl tähtsä. Valit sõnnom jääs saatma pido kõrraldamist ja muidoki pito hinnäst.

Kiränigu ja semiootiku Valdur Mikita kirotõdu “Lingvistiline mets” om perämädse ao Eestin vast kõgõ inämb arotust löüdnü raamat. Neläs Uma Pido tulõ 28. mail 2016. Põlvan Indsikurmun.

MTÜ Taaskasutuskoda teeb revolutsiooni Kagu-Eesti jäätmejaamades

IMG_4424Nüüdsest on Põlva, Otepää ja Valga jäätmejaamades avatud Moostes tegutseva MTÜ Taaskasutuskoda vastuvõtupunktid, kuhu inimesed saavad tasuta tuua majapidamises olevaid üleliigseid asju.

Taaskasutuskoja perenaine Kiristi Zolgo nentis, et vastuvõtupunktide avamine on tingitud rahva tungivast soovist kui ka kurbadest tõsiasjadest. “Valgale lähim taaskasutuskeskus asub Viljandis või Tartus ja selleks, et asjad õigesse kohta jõuaksid, peaks olema tõeline keskkonnasõber – et mitte öelda keskkonnaentusiast,” leiab Zolgo.

Taaskasutuskoja kogumispunktidesse, mis valmisid koostöös Keskkonnateenused AS’i ja kohalike omavalitsustega, on Zolgo sõnul oodatud majapidamis- ja köögitarbed, nõud, raamatud, spordivahendid ning valgustid. Vastuvõtupunktide avamisega loodab Taaskasutuskoda tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ja võimaldada asjade loovutamist võimalikult mugavalt ja kodu lähedal.

Jätka lugemist »

Tartu tantsuklubisse tuleb külla Põlva lõõtsakool

Eesti lõõtspillid 2010. aasta aprillis Uma peo logo esitlusel. Foto: Priidu Teppo

Lõõtspillid Uma peo logo esitlusel 2010. Foto: Priidu Teppo

29. jaanuaril kell 20.00-00.00 toimub Tartu tantsuklubis Tiigi tänav 11 teemaüritus, kus seekordseteks külalisteks on seekord Põlva lõõtsakooli õpetajad ja õpilased.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Pilet  on 2 eurot, ent osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Eesti lõõtspillidel musitseerivad Alar Vuks, Ester Must, Heino Annuk, Henrik Hinrikus, Ivar Pärnamets, Kristi Kool, Külli Valk, Marje Mäekalle, Raul Roosiväli, Sten Raudik, Ülle Kool ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist.

2007. aastal asutatud Põlva lõõtsakoolis on erinevate lõõtspillimängijate käe all pillimängu õppinud üle saja täiskasvanu ja nooruki kogu Eestist. Praeguseks on nii mitmedki Põlva lõõtsakooli endised õpilased saanud tuule tiibadesse ja kaasa suure innustuse pillimänguga jätkamiseks just sellest koolist ning neid on tunnustatud lõõtspillide võistumängimistel.

Põlva lõõtsakooli tegemistest läbi aastate: lootspilliselts.wordpress.com

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Tantsukarussell “Tähed Laval” toob Eesti parimad tantsurühmad Põlvasse võistlema

11 jaanuaril 2014. aastal  toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses suurejooneline Tantsukarussell „Tähed Laval“.

See on uuenduslik tantsufestival, kus igal maakonnal  ja kahel suuremal linnal (Tallinn ja Tartu) oli võimalus välja panna oma parim tantsutrupp.

„Lauljatel on olemas Laulukarussell, mille kaudu propageeritakse laulmist ja tänu sellele tuleb pidevalt peale uusi andekaid lauljaid. Nüüd on aeg  tantsuvaldkonda propageerida ja sellele rohkem tähelepanu pöörata“, selgitab „Tähed Laval“ võistluskontserdi eesmärke peakorraldaja ja idee autor Andre Laine.

Reedel algavale võistlusele on registreerunud 14 kollektiivi. Igal trupil tuleb esitada kaks tantsunumbrit, millest üks peab olema seatud Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis osalenud muusikapalale. Teise võistlusnumbri valikul olid rühmadel vabad käed.

Tantsuvõistluse võitja saab autasuks rändkarika ning sarnaselt Eurovisioonile privileegi olla järgmisel aastal võistluse korraldajaks.

Etenduse algus 11. jaanuaril kell 16.00