Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Talv kestab veel.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2017
E T K N R L P
« veebr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja 2017. a I taotlusvooru

Piiriveere logo.JPGMTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja projektitaotluste vastuvõtu 2017. a I taotlusvooru: voor on avatud 27. veebruar-15. märts.

Toetust saavad taotleda Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, Räpina ja Värska vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused.

Infopäevad taotlejatele toimuvad 15. veebruaril kell 16 Värska kultuurikeskuses ja 17. veebruaril kell 16 Meremäe vallamajas.

Toetust saab taotleda meetmetest:

  • Meede 1 – Elukeskkonna arendamine
  • Meede 2 – Ettevõtluse arendamine
  • Meede 3 – Ühistegevuse ja koostöö arendamine

Projektitaotluste hindamise tähtaeg (tegevusgrupis) on 15. mai 2017.

Täpsem info taotlemise ja nõustamise kohta: www.piiriveere.ee.

Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege

Säinasti Ene päält Adamsoni-preemiä kätteandmist. Pilt eräkogost.

Säinasti Ene päält Adamsoni-preemiä kätteandmist. Pilt eräkogost.

Võrokõsõ omma Säinasti Enet (49) tiidnü ku Orava koolijuhti (nüüt oppajat) ja Uma Lehe kirotajat. 6. rehekuu pääväl anti tälle Adamsoni Henriku murdõluulõpreemiä, võidu tõi luulõtuisi pundikõnõ päälkiräga «Märgotuisi elost ja inemiisist». Seo oll’ Enel edimäne kõrd uma luulõtusõ suhvlist vällä tuvva.

Mille sa võrokeelitsit luulõtuisi kirotat?

Kuiki ma olõ eloaig võro kiilt kõnõlnu, es olõ ma innemb võro keeleh kirotanu. A ku kolm aastat tagasi sai Orava kuul võro keele ja meele avvohinna, sõs sai arvu, et olõgi tuu võrokõnõ, kiä piät uma keele püsümise iist saisma. Nii naksi ma rohkõmb rahva iih võro kiilt kõnõlõma ja Umma Lehte kirotama. Umbõs tuudaigu sündü ka edimädse võrokiilse luulõtusõ.

Millest luulõtusõ kõnõlõsõ ja määne sõnnom noidõ seen om?

Päämiselt tuust, mida heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege. Mõts om mu jaos tähtsä ja mõts om mullõ mõttit andnu. Ja vet elotarkust om ka veidü tulnu, midä luulõtusõ sisse panda.

Adamsoni-preemiä hindamiskogolõ jäi silmä su luulõtuisi hää ja loomulik kiil. Kost su hää keelemõistminõ peri om?
Vet ma olõ võro keelega üles kasunu. Tuu iist teno esäle-imäle, kiä omma võrokõsõ. Ja teno vanajumalalõ, et mu miis om kah võrokõnõ ja nii om mu egapääväkiil võro kiil. Kah’o, et ummi latsiga sai veidü võro kiilt kõnõldu.
Jätka lugemist »

Tiibeti jogiini õpetab väikestes Eestimaa paikades vanu maagilisi Tiibeti tervisetarkusi

Põlvamaa Ökofestivali raames 16.augustil toimuval tervisepäval on võimalik osa saada pärimuslikest Eesti ja Idamaade loodusravitarkustest. Tervisepäev ”Loodusravitarkuseid meilt ja mujalt” toimub sel laupäeval Lõuna-Eestis, Orava vallas Suuremetsa külas asuvas Hundiallika retriidi- ja koolituskeskuses. Tervisepäeva peakülaliseks on Tiibetist pärit naisjoogi Drukmo Gyal, kes on pikkade traditsiioonidega joogide perekonnast pärit liinihoidja. Drukmo vaimsest õpetajast vanaisa on oma elust üle veerand sajandi istunud kuue ruutmeetri suuruses erakluses mediteerides. Drukmo esiisad on kogunud kuulsust müstiliste ilmastikumanipulatsioonide ning mõjuka mantraväega.

Laupäev algab Tiibeti joogaga, milles on võimalik kõigil tasuta osaleda. Tervispäev jätkub töötubadega, mille raames saab kuulda ka vanu Eesti ravitsemistarkusi. Taimetark Kristi Lehtla räägib sellest, kuidas hilissuvisest Eestimaa loodusest väekaid taimi supi- või salatipotti noppida ja Monika Reimund tutvustab pärimusmeditsiini olemust ning teraapiavõimalusi. Ellen Toom õpetab jalatallamassaaži iidseid eneseabivõtteid. Kogu programmiga on võimalik lähemalt tutvuda Hundiallika Keskuse kodulehel.http://hundiallika.ee/sundmused/tervisepaev-loodusravitarkusi-meilt-ja-mujalt/

Neil, kel huvi müstiliste teadmiste ja meditatsioonioskuste vastu on suurem, saavad järgmise nädala esmaspäevast osaleda nädalases Tiibeti meditatsiooni õppelaagris Pärnu lähistel Jõõpres.
Kaia-Kaire Hunt

Kardok lätt tsia nahka

Orava valla Haan’kasõ külä kardokakasvataja Sulõ Aivari murõ om, et hää kardokasaak tsiakärsä ette es jäänü. Foto: Säinasti Ene, Uma Leht

Orava valla Haan’kasõ külä kardokakasvataja Sulõ Aivari murõ om, et hää kardokasaak tsiakärsä ette es jäänü. Foto: Säinasti Ene, Uma Leht

«Värski tsiajäle omma nurmõ pääl, põrssa omma okastraadi vahelt seeh käünü!» pahandas kardokakasvataja Sulõ Aivar Orava vallast Haan’kasõ küläst Udrasõ talost. Illos varahanõ kardok tüküs talomiihil timahava kas tsiko vai vihma nahka minemä.

«Seo aasta om tsikoga eski hullõmb ku mõni tõõnõ aasta,» ütles Veriora valla Verioramõisa külä Muinasmaa talo perremiis Koddala Elmet, kiä kasvatas kardohkat 40 hektäri pääl. Elo näütäs, et suvõga võtva tsia kokko hektäri jago kardohkit är.

Tsikoga oltas hädäh viil mitmõl puul, näütüses Urvastõ kihlkunnah Liinamäe ja Kurõnurmõ kandih. A Võro valla Tagakülä suur (40 ha) kardokakasvataja Mulla Ants ütles, et sääl kandih tsikoga murõt ei olõ. «Üts vana kult om külh vahepääl käünü, a suurt hätä tennü olõ-i,» tiid tä.

Külh om Mulla Antsu kodokandih ülearvo pall’o vihma sadanu ja mõnõh kotussõh omma kardokavirkse peris vii all. «Kardohkal olõ-i vika, a kätte ei saa,» kaibas Muld. «Ku no pidämä jääs, sõs olõ-i viil hätä. A parhilla saa-i põllu pääle.»

Ka Koddala Elmet murõhtas, et ku vihm perrä ei jää, piät pia nakkama kardokit lehemädänigu vasta pritsmä. Kuis seo aasta saak tulõ, ei mõista viil üldä.

No põrõhõla kaits tä ummi kardokit iks innekõkkõ tsiko iist. «Minno avitas elektrikar’us,» seletäs Elmet. «Kost tsiga iks om vasta nõnna är saanu, sinnä inämb ei tükü. Eski ku nüür om ümbre, a vuulu seeh ei olõ, ei lää tsiga tõist kõrda pruuvma. Mul om kümme põldu, kõigilõ ei jõvva kar’ust osta. Sõs ma nõsta iks üte nurmõ päält tõõsõ pääle. Likõ ilmaga avitas elektrikar’us viil parõmbahe. Olõ kuulnu külh, et mõni lask faasi (220 V) kar’ussõlõ sisse, a tuu om inemisele ohtlik.» Jätka lugemist »

Piusal etendub “Piusa müsteerium”

Piusa foto1Mis juhtub, kui ühel heal päeval nahkhiired Piusal avastavad, et nad on inimeste täpsed koopiad? Ammendava vastuse küsimusele annab Papa Kreutzwaldi Õueteatri 2014. aasta suvelavastus ”Piusa müsteerium”, mis etendub Piusa Koobaste Külastuskekuse saalis.

Mis seal Piusa Koobaste Külastuskeskuse saalis tegelikult toimub? „Piusa müsteeriumi“ kuus moondunud käsitiivalist peavad lühikese ajaga kohanema oma uue välimuse, mõtlemise ja elutunnetusega. Elutahe sunnib otsima võimalusi, kuidas oma seltskonda valutult inimeste hulka sokutada. Tegelaste väheseid teadmisi ühiskonna toimimisest kompenseerib nende hea vaist ja kohanemisvõime.

Kohaspetsiifilise näitemängu loovad: autor-lavastaja Silvi Jansons, kunstnik Kaili Viidas (Endla teater), muusika Peeter Pai, liikumine Janeli Sikaste. Osatäitjad: Katrin Pavlov, Anneli Jänesmägi, Kristel Onno, Peeter Pai, Marko Dolgošev, Märt Mustmaa.
Mitte midagi kuskil ei saaks teoks, kui poleks toetajaid. Papa Kreutzwaldi Õueteater tänab Eesti Kultuurkapitali, Piusa Koobaste Külastuskeskust, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgruppi, Orava Maanaiste Seltsi, Meremäe Kultuuriühingut, Kaitseliidu Põlva Malevat, Aino ja Mart Suurmanni.

Etendused toimuvad 26./27.juuli kell 18; 1./2. august kell 18; 3. august kell 13 ja 18. Täpsem info http://www.piusa.ee

Allikas: Piusa Koobaste Külastuskeskust

Põlvamaal tunnustati kaunite kodude omanikke

Põlva maavanem tänas Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

Põlva maavanem tänas Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

Võidupüha, 23. juuni pärastlõunal tänas ja tunnustas maavanem Ulla Preeden Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

1997. aastal kuulutas president Lennart Meri välja kodukaunistamise aasta, mille üheks eesmärgiks oli parimate kodukaunistajate tunnustamine. Tänaseks on saanud sellest traditsioon. Igal kevadel valitakse kõigis maakondades ja neljas suuremas linnas välja neli kõige kaunimat kinnistut ehk “Kaunist Eesti kodu”, mis esitatakse presidendile autasustamiseks.

Maavanem tunnustas kõiki Põlvamaa valdade poolt konkursile “Eesti kaunis kodu 2014″ esitatud kanditaate ning andis neile üle tänukaardi, mastivimpli ja sireli istiku.

Sel aastal tunnistati kaunimateks Põlvamaa kodudeks, kes pälvisid maavanema aukirja ja esitatakse Eesti Vabariigi Presidendile autasustamiseks:

- Lii ja Toomas Tarve Jõekääru talu Haavapää külas Veriora vallas;

- Mare Orioni maakodu Linnamäe külas Orava vallas;

- Anneli ja Maidu Patraili Mikko talu Tännassilma külas Põlva vallas

- ja kohaliku omavalitsusena Värska vald.

Maret Reinumägi

 

Käsitööliste mentorkoolitus Hanikasel

vilditud_myts

Vilditud müts. Autor: Liina Veskimägi
www.kultuur.ee

Teisipäeval, 27. augustil algusega kell 12:30 toimub Hanikase külakeskuses käsitööliste mentorkoolitus. Koolituse teemaks on mütsi viltimine ja nunovildi katsetused. Mentoriks on Liina Veskimägi.

Huvilistel tuleks kaasa võtta:

  • Vabrikus kraasitud villavatt (ca 300 g);
  • Kaunistuseks lõdva keeruga villane lõng, värviline heie, villalokid;
  • Majapidamis- või lasteseep;
  • Vana puuvillane köögirätt;
  • Looritüll või nailonkardina tükk  (50×60 cm);
  • Papp või linoleum 60×60 cm šablooni tegemiseks;
  • Teravad käärid;
  • Nunovildi katsetuste jaoks veidi meriinovilla ja vildinõel.

Koolitus kestab maksimaalselt neli tundi. Osavõtumaksu ei ole.

Lisainfo mentori ja kursuse kohta:
http://kultuur.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=137&Itemid=196

Lisainfot mentorkoolituste olemuse ja sisu kohta:
http://www.folkart.ee/mentorprogramm

Oro külä tiildäsõidu võistlusõ

Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma Leht

Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma Leht

Orava vallah Oro küläh sai inne jaanipäivä kaia autidõ võikiajamist Oro Offroad, koh võitjas tulõ tuu massin, mis kolmõ tunniga jõud kõgõ rohkõmb kõrdo rata läbi sõita. Seokõrd oll’ tegemist ka Eesti meistrivõistluisi etapiga. Kuigi Oro küläh võitsõ lätläne, juht katõ etapi kokkovõttõh Landu Toomas (42), kes esi oll’võistlusõ pääkõrraldaja.

Oro külä miist Landu Toomast om tehniga jo latsõst pääle huvitanu, a autospordi mano trehväs’ tä kogõmalda. Umbõs neli aastat tagasi käve Toomas Klaperjahi sõitu kaemah. Päältkaejana näkk’ tä viko, midä tetti näütüses vintsitrossi pandmisõ man, ja mõtõl’, et tah omma kül üte puupää kuuh. Esi tä sõs viil es arva, et sõitma nakkas. «Muta näe ma mõtsah egä päiv niigi,» naarsõ Toomas, kes juht mõtsakogomisõ ettevõtõt Tooland.

Edimädse võistlusõ sõit’ Toomas veoautoga nii kolm aastat tagasi. Kats nädälit inne võistlust ost’ auto, ehit’ veidü ümbre ja joba edimädse võistlusõ võitsõ. Et auto oll’ edimält peris rossitanu, sai tä nimes Matu. Matulõ tekkü kõrraga pall’o fänne. Veoautosõit omgi Toomasõ meelest rohkõmb päältkaejidõ jaos.

Väikumba autoga, mille nimi om Kunn, om Toomas aasta jago võistõlnu. Edimält es olõki säänest plaani, a naanõ Mari ütel’, et minku võistlõma. Et massinaehitüse pääle om jo nii pall’o rahha pantu. Rahha kuluski autospordi man pall’o. Ku tahat, et massin võistlusõ lõpuni vasta piässi, sõs piät iks kallimba jupi ostma.

«Mõni arvas külh, et mille säänest muta pite sõidõtas, a taa om säänesama aoviidüs tüüst puhkamisõs nigu tõõsõki,» seletäs Toomas. «Mul om nüüt tutvit üle Eesti. Ku vaia, sõs avitõdas ütstõist. Tuu om kimmäs põhimõtõ, et ka võistluisil ei jätetä hädäholõjat ütsindä. Hää sõitja piät olõma ull’julgõ. Ku hirm om, sõs võidu pääle sõita ei saa. A mõistus piät selge olõma. Pall’odõl miihil kaos mõistus är, nigu nä kiivri päähä tõmbasõ. Adrenaliin lätt nii üles, et nakkasõ ull’uisi tegemä.» Jätka lugemist »

Lindora laada mõttetalgud Piusa Ürgorus

Piirkonna tuntumal laadapäeva õhtul said Piusa Ürgoru Puhkekompleksis kokku Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi liikmed ja külalised. SEIK koosneb nelja Setomaa valla ettevõtjatest ja aktiivsetest inimestest,  kelle ühiseks eesmärgiks on kodukandi kultuur, areng ja maine ning ettevõtlus.  Meremäe vallavanem R. Järvelill lausus sissejuhatavalt: “Setomaa valdadel on palju ühiseid eesmärke, saame nendega kõik eraldi hakkama, kuid üheskoos oleme tugevamad ja suudame areneda kiiremini ning säilitada kultuurilise eripära.”

Külalisteks 28.oktoobril olid siitkandist valitud riigikoguliikmed Ü. Tulik, M. Mälberg ja U.Klaas. Teemal “Kui ma elaksin Setomaal” arendasid mõtteid veel Põlva maavanem U. Preeden ja ülemsootska A.Leima. Uudse ideena tuli mõtteid ka kloostri ehitamise võimalikkusest Setomaale.

Ettekannete ja arutelu järel jäi peamise teemana kõlama koostöö tähtsus ja vajalikus.

Võrumaa õpetajad kirjanduslikke jalajälgi otsimas

Külas Kütioru avatud ateljees. Foto: Kaile Kabun

Vastseliina kihelkonnas on palju kirjanduslikke jalajälgi, näitas retk, mille võtsid läinud nädalal ette Võrumaa eesti keele ja ajaloo õpetajad.

Seekordne suvelõpurännak oli juba kolmas omataoline: läinud aastal sõideti mööda Rõuge kihelkonda ja tunamullu uuriti kultuuriinimeste astumisi Urvaste kihelkonnas. Tee märkisid maha Helle Laanpere Võru lasteraamatukogust, Raili Leesalu Võrumaa emakeeleõpetajate ainesektsioonist ja Tiia Allas Võru instituudist.

Esimene peatus tehti Kütioru avatud ateljees, mis on olnud suviti kunstiinimestele nagu meepott. Nüüd oli ilm juba sügiseselt rõske ja ateljee perenaise Leelo Lauritsa abiga õnnestus luua ettekujutus sellest, kuidas õhk kõrghooajal loominguliste inimeste üheshingamisest väreleb.

Järgmine peatus oli Vastseliina linnuse juures, kus SA Vastseliina Piiskopilinnus juhataja Ivar Traagel juhatas retkelised korraks keskaega ja Piir kõrts pakkus Võrumaa mekiga sööke.

Oma kodumurul Orava vallas Pura talus võttis külalisi lahkelt vastu Vastseliina kihelkonna praeguse aja üks tuntumaid kirjanikke Leo Kunnas.

Tee peale jäid veel Tika talu (praegu Lepiku), kust on pärit kirjamees Evald Loosaar ja näitleja Venno Loosaar. Niisamuti sai seal müstikat püüda: sealsamas elas kunagi ju Eesti kagunurga suurim ettekuulutaja Kordo.

Raamatuid – koduloolisi jutte, mõtisklusi, lapsepõlvekillukesi, rahvajuttude üleskirjutusi – on Vastseliina kandi inimeste sulest ilmunud omajagu. Helle Laanpere oli neist kokku pannud pika nimekirja ning võtnud bussi tutvumiseks terve kastitäie kirjasõna. Oli kosutav bussiaknast metsa ja maad vaadata ning sirvida raamatuid, mis on sealt toitu saanud.

Viimane koht, kus retkelised jala bussist välja tõstsid, oli Vastseliina kihelkonna endise aja kõige tuntuma kirjaniku Karl Ast Rumori Päevakeste talu õu. Praegu hoiab tema vaimsust seal kunstnik Jan Tammik.

Kaile Kabun

Lugu on ilmunud võru keeles 4. septembri Uma Lehes.

Osale talgutel Piusa harivesiliku elupaigas!

Põlvamaa Ökofestivali raames toimuvad 17. augustil talgud Piusa harivesiliku elupaigas.
Talgut juhendavad spetsialistid Keskkonnaametist ja RMK-st.
Talgute eesmärk on tagada harivesilikule sobiva elupaiga olemasolu. Tööde käigus puhastatakse kudemisveekogu pilliroost ja selle ümbrus võsast. Võsa ja pilliroog põletatakse. Lisaks praktilisele talgutööle jagab Keskkonnaamet teadmisi harivesiliku arvukuse vähenemise põhjustest ning sellest, kuidas me tiigi või veesilma omanikuna saame harivesilikku ja ka teisi kahepaikseid toetada.
Osalemine tasuta! Registreeri ennast siin https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDV1UWVHaW9oWENOVjhEY1JLSTVDZHc6MA.
Koguneme kell 10 Piusa koobaste külastuskeskuse ees parklas. Talgud toimuvad Piusa harivesiliku püsielupaigas (vana karjäär), Piusa küla, Orava vald, Põlvamaa.
Talgulistele olemas töövahendid, kindad ja talgupuder.
Harivesilik (Triturus cristatus) on üle 14 cm pikk, tume, sisalikku meenutav kahepaikne. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Ta eelistab väikesi järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud.
Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

 

Et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma

Plakso Ülo. Foto: Uma Leht

Ku om kimmäs tsiht ja hää lõvva, sis saa ka väikuhe valda rahha tuvva ja tüükotussit luvva, tiid Orava vallavanõmb Plakso Ülo (41). EPAn põllumajandusõ mehhanisiirmist opnu ja varramba ütessä aastat Põlva valla majandusnõvvomehe ammõtit pidänü miis om elo vana Võromaa veerevallan käümä vidänü.

Ku vallavanõmbas sait, sis tahtsõt latsiaia ja kooli staadioni kõrda saia, Piussa vahtsõ keskusõ tetä, no omma nuu as’a olõman. Kas no omma mõttõ otsan?
Laululava om viil tetä, mõisakompleks kõrda saia. Mõttit om rohkõmb ku rahha. Tahami tetä vanna sovhoosi katlamajja pritsikuuri ja hanki vahtsõmba tulõtõrjõmassina. Vana tulõtõrjõmassin ja kümme miist omma olõman, Verskah saiva oppust kah. Et tuud vaia om, tuu mõtõ sai huugu mano, ku meil viimäne suurõmb palaminõ oll’.
Seo ilma aigu olõnõs kõik tuust, kuis projektest rahha saat. Masu oll’ üttepite halv, a tõistpite andsõ võimalusõ kats suurt asja ütekõrraga odava raha iist är tetä: staadioni ja Piusa külästüskeskusõ.

A kas koolin om ka latsi, kiä staadioni pääl trenni tennü?
Om 81 last, kümmekund last käü ka naabrivaldust mi kuuli. No a meil om ka kõrralik koolimaja, võimla, staadion… Ja Oravil om ummamuudu hää vaimsus. Latsõ ja oppaja omma väega tubli. Kaitsõliiduh, luudusõ tundmisõh, perämädsel laulupidol oll’ üle poolõ kooli, seokõrd kats rühmä väläh… Keväjä kooli lõpõtanu tütärlats sai jaanuarih Eesti meistris korgushüppeh ja Balti võistlusõl tull’ kolmandas. Kats Suurmanni Vendu treenitüt korvpallipoissi omma jõudnu Eesti nuurikuundistõ.

Nii et tuu jutt om õigõ, et kõik kõvõmba sportlasõ omma maalt tulnu?

Ku kaet olümpiävõitjit, sis mitu tükkü lövväti, kiä om Talinah koolih käünü? Arva, et üte lövvät! Suurõ võitja omma kõik tulnu maakotsist, maakuulõst. Eks latsõl om maal veidemb nii halva tii valikit ku ülepää valikit, mille vahel tõmmõlda. Saa üte hää as’a pääle jäiä. A tuu sais ka inemiisi pääl. Liinan võiva treeneripalga hää olla, a ku inemine tege õnnõ palgatüüd, ei tii hingega sporditüüd, ei olõ ka tulõmust. Jätka lugemist »

Hõimupäevad Põlvamaal, Valgamaal ja Võrumaal

Hõimupäevade raames on Lõuna-Eestisse külla oodata folkloorirühma “Kelu” Mordvast, kes esitavad ja tutvustavad traditsioonilisi ersa ja mokša laule, tantse rõivaid ja muud pärimust.

Külaliste pakutavast kirevast programmist olete oodatud osa saama kontsertidel:

17. oktoobril kell 19 Orava kultuurimajas
18. oktoobril kell 19 Sangaste rahvamajas
19. oktoobril kell 19 Sänna kultuurimõisas

Hõimupäevi koordineerib ja toetab Fenno-Ugria asutus.
Vaata ka teiste kontsertide kohta!

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Piusal avati digigraafika õpitubades tehtud piltide näitus

MTÜ Lahedad Naised Lahedalt annab teada, et uues Piusa Külastuskeskuses on avatud noorteprojekti digigraafika õpitubade raames valminud piltide näitus. Keskus on avatud reedel, laupäeval ja pühapäeval kl 11- 17, teistel aegadel ettetellimisel tel 53044120 või info@piusa.ee.

Allikas: www.lahedadlahedalt.eu

Homme avab uksed Piusa koobastiku külastuskeskus

Reedel, 29. oktoobril algusega kell 12 avatakse pidulikult Piusa koobastiku külastuskeskus.

Keskuses asuvad 50kohaline seminariruum, kohvik, kontoripinnad ning laste meisterdamistuba. Keskuse ekspositsioon tutvustab nii Piusa koobaste kui ka piirkonna ajalugu.

Külastajatele pakutakse vaatamiseks AD Oculos Filmi toodetud filmiprogrammi võru, eesti, vene ja inglise keeles. Ekspositsiooni on koostanud Ahhaa keskus. Ainulaadne võimalus Eestis on siseneda koopasse virtuaalselt 3D-lahenduse abil.

Helmi Sakkovi projekteeritud hoone põhiplaan kujutab nahkhiirt. Külastuskeskuse ehitamisel on kasutatud keskkonnasäästlikke võtteid: murukatusega hoonet köetakse teraviljajäätmetel töötava katlaga ning osalt kasutatakse päikeseenergiat.

Külastuskeskuse rajamine läks maksma ligi 10 miljonit krooni, sellest ehitustööd olid 6,64 miljonit. Ehitustööd on teinud AS Semuehitus. Külastuskeskuse rajamist Piusale toetas Euroopa regionaalarengufond. Keskust hakkab haldama Orava valla loodud sihtasutus Piusa.

Piusa koopad. Foto: Dmitri Kotjuh

Piusa koobastikuga saab varsti tutvuda 3D-mudeli abil

Eesti firma 3D Technologies R&D on välja töötanud 3D-lahenduse, mille abil saab Piusa koobastikus tulevikus arvuti vahendusel ringi liikuda nagu arvutimängus, kirjutab ajakiri Inseneeria.
Väljatöötatud tehnoloogia abil saab külastaja koobastikust realistliku ettekujutuse vaatamata sellele, et neisse füüsiliselt ei pääse. Koobastiku 3D-mudelit saab vaadata reaalajas, st et tegemist ei ole animatsiooniga. Külastaja saab ise otsustada, mis nurga alt ja kuhu käiku ta soovib virtuaalselt minna. Ainus erinevus füüsilistest koobastest on see, et 3D-mudel on valgustatud, et seinad ja sambad oleks näha. Füüsiliselt on koobastikus muidugi kottpime.

Piusa koopad asuvad Orava vallas Piusa jõe ürgoru vasakpoolses oruveerus Piusa raudteejaama lähedal Valga-Petseri raudteeliini ääres. Koopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 1922–1966 ja kujutavad endast maa-aluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi. Tänaseks on koobastik turvalisuse huvides külastajaile suletud, näha saab vaid väikest osa kindlustatud vaateplatvormilt.

Muudatused rongide sõiduplaanis Tartu-Orava suunal

1.-10. oktoobrini kehtivad Tartu-Orava suunal sõitvate diiselrongide sõiduplaanides muudatused, mis on tingitud raudtee remondist.

Reis 0380 L,P väljub Tartust 10.30. Kõigist peatustest väljumine on põhiplaaniga võrreldes 6 minutit hilisem. Rong saabub Oravale kell 11.54. Reis 0382 R-P väljub Tartust kell 18.23. Kõigist peatustest väljumine on põhiplaaniga võrreldes 10 minutit hilisem. Rong saabub Oravale kell 19.47.

Lisainfo: www.edel.ee

Permakultuuri kursus Piusal

Põlvamaal Piusa kandis korraldatakse septembri keskel sissejuhatav permakultuuri kursus teemal “Jahe kliima ja kodud”.

Permakultuur on disainisüsteem, mille eesmärgiks on tagada inimeste vajadused vee, toidu, peavarju ja jäätmemajanduse osas, mis samal ajal oleksid kasulikus kooskõlas looduskeskkonnaga. Tootlikke maastikke luues jäljendatakse permakultuuris looduslike ökosüsteemide põhimõtteid. Permakultuuris kasutatakse kohalikke ressursse, lihtsaid igaühele arusaadavaid tehnikaid ning loovust.

17.-19. septembrini toimuva kursuse eesmärk on anda esmane sissejuhatus permakultuuri põhilistesse mõistetesse ja meetoditesse. Kursusel kombineeritakse loenguid ja teooriat praktilise tegevusega. Juhendajateks on Mari Korhonen (Soome) ja Aaron Jerad (USA). Lisateave: http://www.wellspringpermaculture.com/

Kahepäevasel kursusel kõneldakse permakultuuri alustest ja eetikast (maa eest hoolitsemine, inimeste eest hoolitsemine, ülejäägi jagamine, disaini põhimõtetest ja meetoditest (jälgimine ja koostöö looduse ning looduse järgnevusega, kasulike sidemete suurendamine, kuidas suurendada tulu, energia ning ressursside kogumine ja ringlus), samuti ökoloogilise aianduse ja toidumetsa pidamise alustest.

Kursus on tasuline, tõlg eesti keelde. Täpsem info ja registreerumine 10. septembriks e-posti aadressil liina.jarviste@enut.ee, www.juured.ee