Uhkõ massin Varbusõl kaemisõs

Seod paraatmassind ZIS-110B saa kaia suurõtiimuusõumin. Jaanuse Einari pilt, Uma Leht
Seod paraatmassind ZIS-110B saa kaia suurõtiimuusõumin. Jaanuse Einari pilt, Uma Leht
Varbusõl saa Eesti suurõtiimuusõumin kaia Eestin ainukõist 1956. aasta paraatmassinat ZIS-110B, mille väärtüses või olla puul miljonit eurot.

«Seo oll’ meistril Jaanusõ Heinol tõnõ sääne «paraadi kuning» tetä,» andsõ teedä meistri poig Jaanusõ Einari, Eesti suurõtiimuusõumi vanno asjo kõrdategijä (restauraator). «1986. aastal ehit tä üles kinnidse kerega limusiini, a seo om vallalinõ paraatfaeton.»

Massina ülesehitämises läts’ meistril aigu 12 aastakka. Jaanusõ Einari selet’, et joba juppõ otsmisõ pääle läts’ aastit aigu.
«Jupi omma saadu Rootsist, Vinnemaalt ja nii 30% om täl esi perrä tettü,» kõnõl’ Einari. Jaanusõ Heinol oll’ edimädsenä käen kinnine kere, a raami sai tä vallalidsõ massina uma.

«Niisis ehit’ki tä kinnitsest massinast vallalidsõ,» selet’ Jaanusõ Einari. «Kõik oll’ õigõ, selle et tehassõn tetti noid massinit kabriolettena kah. Olli tehassõ joonissõ, mille perrä sai puudu olõva jupi perrä tetä vai tõisi juppõ seo massina külge passita.» Loe edasi: Uhkõ massin Varbusõl kaemisõs

Isadepäevaks valmivad maanteemuuseumis hoidised tarkuseteradest

image0015.-9. november on Eesti Maanteemuuseumis pühendatud isadepäevale. Lastele toimuvad eriprogrammid “TEEjuhiga muuseumis”. Nädala lõpetab fantaasiarikas kogupere etendus “Telefonilood”.

Teisipäevast reedeni toimuvates eriprogrammides otsitakse vastust küsimusele, mis on muuseum ja mida kujutab endast maanteemuuseum. Ringkäik näitusesaalis kulgeb tavapärasest erilisemal moel. “Ekspositsiooniga tutvutakse nii, et lisaks nägemisele kasutavad lapsed ka muid meeli,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Nii näiteks treenib nägemismeele väljajätmine tähelepanuvõimet, loob teadmise usalduse olulisusest ning paneb inimese aktiivselt kasutama kõiki teisi aistinguid. Programmi teises osas võetakse kogetu kokku, talletades saadud muljed väikesesse purki, mille laps koju kaasa saab. “Tarkused hoidistatakse ja neid saab laps hiljem perega jagada,” selgitas Tubin programmi mõtet, lisades, et selline metoodika on pärit Merike Miti raamatust ” Väärtuskasvatus Tarkuste Hoidise abil”.

Isadepäeva eriprogramm on suunatud eelkõige lasteaia- ja algkoolilastele. Osavõtuks on vaja eelnevalt registreeruda.

Maanteemuuseumi isadepäeva nädala lõpetab Miksteatri etendus “Telefonilood”. Fantaasiarikkad lühilood on ühtaegu lustlikud ja õpetlikud, sisaldades ivasid nii lapsele kui ka täiskasvanule. Etendused toimuvad laupäeval, 9. novembril algusega kell 12 ja 15. Vajalik on eelregistreerimine meili teel tuuli.tubin@mnt.ee või telefonil 5635 9637.
Liina Kukk

Varbusel valitakse “mIŽ maanteemuuseum 2013”

IŽ-350. Foto: erakogu
IŽ-350. Foto: erakogu

Eeloleval laupäeval, 7. septembril tähistab Eesti Maanteemuuseum vanavanemate päeva uhke mootorrattaparaadiga. Nõukogude mootorrattamargi IŽ 85. aastapäeva tähistamiseks on muuseumisse oodata palju nii vanemaid kui uuemaid mootoriga kaherattalisi.

“1928. aastal alustati legendaarse Nõukogude Liidu mootorrattamargi IŽ esimese mudeli IŽ-1 loomist,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin, kutsudes kõiki IŽi omanikke paraadil osalema.

Paraadil osalemiseks palutakse end eelnevalt registreerida tel 5635 9637 (Tuuli) või e-post tuuli.tubin@mnt.ee . IŽi ja teiste põrisevate kaherattalistega tulijad saavad üritusele tasuta.

Kell 13 algaval perepäeval leiavad tegevust nii suured kui väikesed külastajad. Lapsed saavad sügisandidest kokku panna vahva söödava mootorratta, lasta keerutada endale lahe tsikliõhupall ja teha palju muud toredat. Külastajatele ja tsikliomanikele toimuvad tasuta ekskursioonid muuseumi näitusekeskkonnas Teeaeg. Sepp Ingmar Noorlaid tutvustab välitöökoda, kus kohapeal valmivad minimootorrattad. Meeleolu hoiab üleval bensiinivaatidel musitseeriv rütmikas Tartu Tünnipunt.  Loe edasi: Varbusel valitakse “mIŽ maanteemuuseum 2013”

Maanteemuuseum õpetab noortele ohutut jalgrattasõitu

Täna, 7. mail toimub Eesti Maanteemuuseumis traditsiooniline ohutu liiklemise päev, mis keskendub ohutule ja turvalisele jalgrattasõidu temaatikale. Seekordne päev on mõeldud 4.-6. klasside õpilastele, kellele vajalikke teadmisi lisaks muuseumile jagavad G4S, Eesti Punane Rist ja jalgrattaspordi treener Karmen Reinpõld.

4.-6. klasside õpilased paistavad liikluses silma eelkõige jalgratastega liikudes ja see on ka vanus, kus enamus tegelevad jalgratturite juhilubade taotlemisega. “Õpilased küll läbivad edukalt jalgratturi juhiloa saamiseks eksamid, kuid siiski minnakse uljalt tänavale rattaga sõitma, mõtlemata liiklusohutusele,” rääkis muuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu. “Kevad on aeg, kus kaherattalised ilmuvad ootamatult tänavapilti ja seega on igati päevakohane noorematele liiklejatele tutvustada vajalikke liiklustõdesid,” lisas Õispuu.

Liiklusohutusalased tegevused toimuvad erinevates keskustes. G4S juhendab jalgrattureid, kuidas turvaliselt rattaid hoidlasse, puu või posti külge kinnitada. Muuseumi liikluslinnas kontrollitakse, kas ratastel on kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud helkurid olemas ja õigesti paigaldatud. Räägitakse, kuidas õigesti kiivrit pähe panna ning mis juhtub siis, kui seda mitte teha. “1. Juulist 2011 hakkas küll kehtima seadus, mis ütleb, et kõigil alla 16. eluaastastel jalgratturitel on kiivri kandmine kohustuslik. Siiski pole lapsed ega ka lapsevanemad aru saanud, et ostes jalgratta, siis tuleb sinna kindlasti juurde osta ka kiiver,” nentis Õispuu.

Lisaks saavad õpilased oma oskusi katsetada erinevatel sõiduvahenditel. Eesti Punase Risti Võrumaa Selts räägib aga esmaabist õnnetuste puhul, kui liigne hulljulgus või tähelepanematus on alt vedanud. Noored saavad end ka praktiliselt proovile panna. Praktilisi nippe jagab jalgrattaspordi treener Karmen Reinpõld.

Muuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Maanteemuuseum pakub koolidele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. “Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles,” rõhutas Õispuu.

Põlvamaal Varbusel asuv Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Maanteemuuseumi asutaja on Eesti Maanteeamet. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu-näitusekeskkond kannab nime Teeaeg.

Lisainfo: Triinu Õispuu, Eesti Maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog, tel 7970 790, 5854 5636, e-post triinu.oispuu@mnt.ee

Eesti uhkeim teeauk on pärit Jeti jäähalli eest

Võitjaks osutunud teeauk asub Tallinnas.
Võitjaks osutunud teeauk asub Tallinnas.

Selgunud on selle kevade uhkeim teeauk, selleks valis maanteemuuseumi žürii Karin Reedla poolt Tallinnas Jeti jäähalli ees tehtud ülesvõtte.

Märtsi alguses kuulutas Eesti Maanteemuuseum välja fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013”, et leida üles ning juhtida tähelepanu kõige silmatorkavamatele ja sõna otseses mõttes põrutavamatele teeaukudele üle Eesti. Osavõtt konkursist oli aktiivne ja pilte oli tehtud erinevatest teekatete lagumise tüüpidest. Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Liina Kuke sõnul tuli pilte igast Eestimaa nurgast.

Saadetud piltide puhul hindas maanteemuuseum väljendusrikkust, isikupärast vaatenurka ja teemale vastavust. “Võidutöö puhul jäi silma teeaugu omapärane kuju, pildi terviklikkus ja hea kompositsioon,” põhjendas Liina Kukk. Tänavune uhkeim teeauk kajastab väga hästi ka Eesti heitlikku talve- ja kevadilma, kus külmumis- ja sulamistsüklite pidev vaheldumine ning liigniiskus on üks peamisi teekatete lagunemise põhjuseid.

image002Fotokonkursiga soovis muuseum fookusesse tuua teekatete lagunemise põhjused laiemalt ning selgitada nende tekkimise tagamaid. Eesti uhkeim, südamekujuline teeauk väljendab ka sügavamõtteliselt meie igakevadist südamevalu teekatete lagunemise pärast.

Fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013” võidutöö on osa maanteemuuseumi uueneva ekspositsioonikeskkonna Teeaeg teekahjustuste tüüpe ja selle põhjuseid tutvustavast väljapanekust, mis avatakse külastajaile 1. mail.
Liina Kukk
Eesti Maanteemuuseum

Maanteemuuseumis tuleb vanavanemate päeval suurejooneline Volgade paraad

Foto:Volga klubi

Sel laupäeval, 8. septembril tähistab Eesti Maanteemuuseum vanavanemate päeva suurejoonelise Volgade paraadiga. “Oleme tänavu sidunud vanavanemate päeva Gorki autotehase rajamise 80. aastapäevaga ning päeva põhiteemaks on tehase lipulaev Volga,” rääkis muuseumi programmijuht Riinu Räim, kelle sõnul kutsub muuseum üles kõiki Volgade omanikke sõidukiga paraadile tulema.

Paraadil osalejatel palub muuseum end eelnevalt registreerida tel 518 6684 (Riinu) või e-post riinu.raim@mnt.ee. Osalejatel on ka üritusele ja muuseumisse tasuta sissepääs.
Kell 12 algaval vanavanemate päeval leiavad äratundmis- kui ka avastamisrõõmu nii suured kui väikesed külastajad ning kohal on Volga klubi esindus. Üritusele pääseb muuseumipiletiga, päeva juhib Kristo Toots.
Programmijuht Riinu Räim rääkis, et muuseumi sooviks on ühendada sel päeval erinevaid põlvkondi. “Tegelikult on ju põnev näha, kuidas vaatab välismaise tehnikaga üles kasvanud põlvkond vanaisade unistuste autot, mida Volga kahtlemata omal ajal oli,” selgitas Räim. “Küllap kujutasid tuhanded põnnidki aastakümneid tagasi põrandal puust autosid põristades end just volgajuhtidena – tänapäeval, kui lastele tundub loomulikuna mängida iPadiga 3D keskkonnas automänge, liigume korraks tagasi isade ja vanaisade lapsepõlve, unistuste ja puust mänguasjade keskele,” sõnas Räim Loe edasi: Maanteemuuseumis tuleb vanavanemate päeval suurejooneline Volgade paraad

Maanteemuuseum kutsub peresid turvalist autosõitu testima

Maanteemuuseum kutsub augusti lõpuni peresid osalema ohutu liiklemise programmis. Kuni 30. augustini k.a on programmis osalemine muuseumipileti hinnas.
Kuni 40 minutit kestva programmi jooksul testitakse turvavöö vajalikkust kaldteel, proovitakse, kuidas ohutult väljuda katusele rullunud autost, katsetatakse, miks joobes juhtimine on ohtlik ja testijad saavad oma reaktsioonikiiruse proovile panna. Lisaks räägitakse liiklusmärkidest, nende ajaloost ja sõita saab erinevatel kaherattalistel.

Programmid toimuvad T, N ja L kell 13.00. Grupi suuruseks on kuni 20 inimest, vajalik on eelregistreerimine telefonil 799 3057. Vabade kohtade olemasolul saab programmiga liituda ka kohapeal enne programmi algust.

Turvavöö on autos sõitjale parim turvalisust pakkuv lahendus. Laialt on levinud arusaam, et linnasisestel sõitudel on turvavöö kasutamine vähetähtis, ent ka väiksematel kiirustel toimuvad kokkupõrked võivad liiklejatele olla äärmiselt ohtlikud. Muuseumis on kaldteel võimalik kiirusel 7km/h ehk jalakäija liikumiskiirusel testida turvavöö toimimist kokkupõrkel.

Pöörlevas autos saab proovida, kuidas kaitseb turvavöö meid üle katuse rulluvas autos ja kuidas katusele jäänud autost ohutult väljuda. Maanteemuuseumi liikluskasvatuse arendustööna valmis hiljuti ka interaktiivne kehamassi kalkulaator, mis näitab inimese kehakaalu muutumist kokkupõrke korral erinevatel kiirustel. Muutuva massi näitlikustamiseks on kasutatud muuseumi eksponaate. Kehamassi kalkulaatorit saab igaüks veebis proovida, aadressil: http://mm.zed.ee/kehamass/public

Triinu Õispuu,
Eesti Maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog

Maanteemuuseum peab sünnipäeva

Põlvamaal Varbusel, Eesti vanimas tegutsevas postijaamas asuv Eesti Maanteemuuseum saab tänavu kaheteistkümne aastaseks. Pühapäeval, 29. juulil on seega põhjust muuseumi sünnipäeva pidada. Sünnipäevaga teeme algust 29. juulil kell 12.
Muuseumi sünnipäev on inspireeritud hobuajastu tegemistest ning kannab nime ”Küll hobu veab, kui look peab” – sõita saab nii postitõlla kui pikkvankriga, jälgida sepatööd ja päris ehtsa hobuseraua valmimist. Lisaks sellele tuleb külla laste laulustuudio ning kätt saab proovida animatsiooni töötoas, mis kannab nime „Elu postijaamas 150 aastat tagasi” – pealkiri on inspireeritud Varbuse postijaama juubelist, mida tähistasime tänavu maikuus. Laste lemmikuks on muuseumi liikluslinn, kus saab sõita elektriautodega. Sünnipäeva puhul pääseb muuseumisse sooduspiletiga, mis maksab 2 EUR. Maanteemuuseum ootab kõiki sõpru sünnipäevanädalal ka muuseumi lehele Facebookis, kus saab osaleda meenete ja perepiletite loosimises – tuleb vaid kirjutada, mis maanteemuuseumis kõige enam meeldinud on.
Sel suvel on maanteemuuseumi vabaõhu-näitusekeskkonnas avatud hooajanäitus ”Laadawärk”, mis võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta tagusesse aega, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli. Näitus jääb avatuks suve lõpuni.
Kristel Kossar

Euroopa eestlaste koor annab oma 5. sünnipäeva kontserdi Varbuse muusikamõisas

13 riigi lauljaid ühendav ainulaadne muusikakollektiiv Euroopa eestlaste koor tähistab oma viiendat tegevusaastat 22.-26. juulini Eestis peetava laululaagriga. Rahvusvahelise koori sünnipäevakontsert toimub Põlvamaal Varbuse Muusikamõisa pargis 24. juulil algusega kell 18. Päev hiljem, 25. juulil kell 21 osaleb koor Tulemängul Kanepis Jõksi laululaval.

Koori asutajadirigent Kalev Lindal ütles, et juba viiendat aastat tegutseva Euroopa eestlaste koori näol on tegemist tõepoolest väga unikaalse muusikakollektiiviga.

„Kuna kooris laulab nii võõrsil alaliselt elavaid kui ka ajutiselt töötavaid eestlasi, samuti välismaalasi, kellel sügavam huvi eesti keele ja kultuuri vastu, võib koori nimetada tõeliseks eestluse kandjaks ja tutvustajaks Euroopas ning maailmas,“ rääkis Lindal. „Võib vaid ette kujutada, mida tähendab 13 riigis elava kooriliikme kokkusaamine proovi jaoks, ent seda rohkem suudetakse väljendada ürgeestlaslikku vaimu. Koori lauljate kooskäimine, soov ühiselt musitseerida ja pühendumus annavad silmad ette nii mõnelegi kohalikule kodu-Eesti kollektiivile.“ Loe edasi: Euroopa eestlaste koor annab oma 5. sünnipäeva kontserdi Varbuse muusikamõisas

Maanteemuuseum peab homme postijaama päeva

Sel laupäeval, 26. mail peetakse Eesti Maanteemuuseumis traditsioonilist postijaama päeva. Üritused algavad kell 14, sissepääs muuseumipiletiga.

Tänavune postijaama päev on kantud bussisõidu temaatikast. “Postijaama päev on maanteemuuseumi igakevadine teemaüritus, mis hooaja käima lükkab. Sel aastal ühendab Postijaama päev endas lausa kaht tähtpäeva: Varbuse postijaama 150. sünnipäeva ning 90 aasta möödumist liiniliikluse algusest, “selgitas Maanteemuuseumi programmijuht Riinu Räim.

“1862. aasta maikuus alustas tööd Varbuse postijaam – sellega algas Tartu ja Võru vahel regulaarne posti- ja reisijate vedu, mis on tänapäevase ühistranspordi eelkäija. 90 aastat tagasi, 1922. aastal pandi Tartu ja Võru vahel käima bussiühendus, mis oli toona Eesti esimesi liine,” kõneles Räim.

Postijaama päeval saab näha nii erilisi busse kui ka uunikume, kuid ka tänapäevaseks reisijateveoks mõeldud sõidukeid. “Loomulikult on kohal maanteemuuseumi vana ja väärikas Eesti vanim sõitev autobuss Saurer,” kõneles Räim. Laste jaoks tuleb kohale teadusbuss. “Lisaks on kohal meeleolubuss ning autolava, vanatehnikaklubi Levatek ja Volvo klubi. Toimuvad väljasõidud veoautodega Saurer ja Unimog. Oma tegemisi tutvustab Taevaskoja Salamaa, põnevaid trikke ja silmamoondust näitab mustkunstnik,” tutvstas Räim päevakava. “Eriliselt ootame postijaama päeva pidama aga kõiki endisi ja praeguseid kutselisi bussijuhte, kellele oleme ette valmistanud ka pisut nuputamist.”

Avatud on ka maanteemuuseumi püsinäitus „Tee ajalugu“, samuti hooajanäitus „Laadawärk“, lapsed saavad lustida liikluslinnas.

Eesti vanim tänaseni tegutsev postijaam tähistab tänavu väärikat juubelit – Varbuse postijaam Põlvamaal saab 150 aastaseks. Praegu asub Varbuse postijaamas Eesti Maanteemuuseum, kus on oma koha leidnud nii endisaegne postitõld, tänapäevased mootorsõidukid kui ka tulevikku vaatavad elektriautod.

Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Maanteemuuseumi asutaja on Maanteeamet. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu näitusekeskkond kannab nime Teeaeg. Siin segunevad omavahel eriilmelised näitusekeskkonnad, puhketegevused, maastikuarhitektuur ja põnev ruumikogemus. Pinnasesse süvistatud keskkonnas liikudes saab kogeda ajas rändamist. Teede temaatika on avatud mänguliselt ja atraktiivselt, seades selle keskmesse tee kasutaja – inimese.

Maanteemuuseum ootab kõiki suurele ühislaulmisele

Sel aastal avaneb ETV suvine lauluhooaeg varakult, sest juba pühapäeval, 20. mail kell 16 algab ühislaulmine Põlvamaal Varbusel, Eesti Maanteemuuseumis, kus saatekülaline on Hanna-Liina Võsa.

Pühapäeval, 20. mail kell 16-18 leiabki Maanteemuuseumis aset ETV ja Maalehe ühisprojekti „Lauluga maale“ salvestus. NB! Kogunemine, autode parkimine jms võtab aega, seega palume soovijatel aegsasti kohal olla!

Salvestuspäeval on muuseum külastajatele tavapärasest pikemalt avatud: ekspositsioonidega saab tutvuda kell 11-19. Maanteemuuseumi väljapanekuid saab külastada muuseumipiletiga, avatud on püsinäitus „Tee ajalugu“, samuti hooajanäitus „Laadawärk“. Lapsed saavad lustida liikluslinnas.

Programmi “Lauluga maale” veab muusikatoimetaja Reet Linna, kelle sõnul on Põlvamaal saateansambliks ikka Antti Kammiste ja sõbrad. Ka sellesuvistel rahvapidudel on eeslauljaks oodatud Gerli Padar. Teine saatejuht Jüri Aarma uurib paikade eripära, huvitub inimeste elust ja tegemistest. Suve jooksul käiakse kümnes maakonnas, et vaatajateni tuua kümme telesaadet. Üritused toimuvad iga ilmaga ja tasuta. “Laulude hulgas on kindlasti midagi vanemat, aga tuleb ka päris uusi laule,” lubas Reet Linna. Salvestuste pildiread panevad kokku režissöörid Sten Lukas ja Jaanus Nõgisto, helirežissöörid on Urmas Voolpriit ja Priit Kuulberg.

Sari valmib ETV ja Maalehe koostöös. “Lauluga maale” on ETV eetris laupäevaõhtuti kell 20.10 alates 26. maist. Maanteemuuseumis salvestatud saade läheb eetrisse 2. juunil.

Põlvamaal Varbusel asuv Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastavamaterjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu näitusekeskkond kannab nime Teeaeg. Siin segunevad omavahel eriilmelised näitusekeskkonnad, puhketegevused, maastikuarhitektuur ja põnev ruumikogemus. Pinnasesse süvistatud keskkonnas liikudes saab kogeda ajas rändamist. Teede temaatika on avatud mänguliselt ja atraktiivselt, seades selle keskmesse tee kasutaja – inimese.

Põlvamaa turismihooaja suvetervitus kirjutati sinitaevale

Üllatusesineja Ridali lennuklubist kandis suvetervituse selgele sinitaevale. Foto: Ulla-Maia Timmo.

1. mail Eesti Maanteemuusemis Varbusel toimunud Põlvamaa ja maanteemuusemi suvehooaja avaüritus “Lustlik Lõunamaa” ning imeilus kevadilm tõid kokku ca 300-400 vana ja uut sõpra.

Tervitussõnad ütles Põlva maavanem Ulla Preeden, ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest andis Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo ning maanteemuuseumi tegemistest kõneles juhataja Mairo Rääsk.

Muuseumi tänavune hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta taguses ajas, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli.
Valkla kõrtsi ees rullus lahti 19. sajandi lõpu külalaat, kus teiste hulgas pakkusid väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad.
Avatud oli liikluslinn, toimusid väljasõidud postitõllaga ning pakuti torti. Soovijad said katsetada trikke tõukejalgrattaga ning katsetada kanuusõitu kuival maal.
Vt rohkem pilte avamisüritusest Postitee kodulehelt.

Allikas: polvamaa.ee

Postitõllasõit avab Põlvamaa turismisuve

Põlvamaa ootab huvilisi teisipäeval 1. mail kell 12 Eesti Maanteemuuseumisse maakonna suvehooaja tasuta avaüritusele “Lustlik lõunamaa”.

Ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest teeb SA Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo, Eesti Maanteemuuseumi tegemistest kõneleb Mairo Rääsk.

Maanteemuuseumi uus hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta tagusesse aega, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli. Valkla kõrtsi ees rullubki lahti 19. sajandi lõpu maarahvalaat, kus teiste hulgas pakuvad väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad. Avatud on liikluslinn, sõita saab postitõllaga ning pakutakse torti, lisaks trikid tõukerattaga ja kanuu katsetamine kuival maal.

 

 

Varbuse muusikamõis esitleb: Viljandi Gypsy Jazz Collective

Viljandi Gypsy Jazz Collective

5. novembril algusega kell 20 esineb Varbuse muusikamõisa aidamajas Viljandi Gypsy Jazz Collective.

Ansambel koosneb viiest noorest muusikust, keda ühendavad ühised kooliaastad TÜ Viljandi kultuuriakadeemias ning kirg mustlasjazzi vastu, olgu selleks siis stiili “isad” Django Reinhardt ja Stèphane Grappelli või tänapäeva tipptegijad Biréli Lagrène ja Frank Vignola.

Koosseis:
Maarja Soomre – vokaal
Eeva Talsi – viiul
Villu Talsi – mandoliin
Jaan Jaago – kitarr
Andres Alaru – kontrabass

Kontsert kestab 2×45 min. Pärst kontserti jämmsession – oma pillid kaasa! Üheskoos loome aidamajale uudse jazzupubiliku õhustiku, koos kontserdi ja pärastise jämmiga.
Omad joogid ja suupisted võib kaasa võtta, kohapeal saadaval kohvi/tee/allikavesi.

Noorte muusikute toetuseks soovitatav  annetus al. 4€. Kaugemalt tulijatele soovi korral võimalus jääda öömajale pererahva külalistemajas (voodikoht 10€), vaja ette teatada!

Kalev ja Nataly Lindal