Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

image001 (2)Suvise laulu- ja tantsupeo tuleteekonna kuulsad tandemrattad jõuavad sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi kollektsiooni, kus huvilistel on edaspidi võimalik neid unikaalseid tulerattaid näha ning samuti proovisõitu teha.

Kaks 3-rattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle täna.

Tuletulemine 2014 ühe korraldaja Hannes Astoki sõnul sai tuleteekonda kavandama asudes kohe selgeks, et laulu- ja tantsupeo tule vedamiseks on tarvis luua spetsiaalsed jalgrattad. Appi tulid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid eesotsas juhendaja Jaanus Paaveriga. Koos Tuletulemise korraldajate ja ratta ehitajatega Hawaii Expressist valiti kavandite hulgast välja Rainer Klementi ja Helen Teigari kavand “Noodiratas”. Rattad tegid etteantud kavandite järgi valmis Hawaii Ekspressi meistrid eesotsas Enn Rohtlaga. 1000-kilomeetrisel laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal  pidasid tandemid hästi vastu.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba täna, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell  14 räägib Tuletulemine 2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida.

Muuseumil on plaanis tuletandemid edaspidi aktiivselt kasutuses hoida muuseumi liikluslinnas, kus külastajad saavad nendega sõitmist proovida. Samuti hakatakse rattaid kasutama muuseumi erinevates haridusprogrammides.

Eesti Maanteemuuseum asub Vana-Võru maanteel ehk Postiteel, Varbuse külas Põlvamaal. Muuseum on avatud oktoobrist aprillini T-L kell 11-15, septembris ja mais T-P 11-18 ja juunist-augustini T-P 10-20. Kuni septembri lõpuni on avatud muuseumi välinäituse-keskkond Teeaeg.

Tuuli Tubin

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Suvise laulu- ja tantsupeo tuleteekonna kuulsad tandemrattad jõuavad sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi kollektsiooni, kus huvilistel on edaspidi võimalik neid unikaalseid tulerattaid näha ning samuti proovisõitu teha.

Kaks kolmerattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle sel laupäeval, 13. septembril kell 14.00.

Tuletulemine 2014 ühe korraldaja Hannes Astoki sõnul sai tuleteekonda kavandama asudes kohe selgeks, et laulu- ja tantsupeo tule vedamiseks on tarvis luua spetsiaalsed jalgrattad. Appi tulid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid eesotsas juhendaja Jaanus Paaveriga. Koos Tuletulemise korraldajate ja ratta ehitajatega Hawaii Expressist valiti kavandite hulgast välja Rainer Klementi ja Helen Teigari kavand “Noodiratas”. Rattad tegid etteantud kavandite järgi valmis Hawaii Ekspressi meistrid eesotsas Enn Rohtlaga. 1000-kilomeetrisel laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal pidasid tandemid hästi vastu.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba sellel laupäeval, 13. septembril, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell 14.00 räägib Tuletulemine2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida. Jätka lugemist »

Toimus kolme Põlvamaa valla ühine spordipäev

Foto: Köieveo võidukas võistkond, autor Maanus Hass

Laupäeva, 6. septembri lõunaks kogunesid Kanepi lähedal Jõksi järve äärde Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valdade spordiharrastajad, et veeta koos spordiga üks mõnus päev. Sellega taaselustati vana traditsioon, sest juba majandite ajal käidi koos üksteiselt mõõtu võtmas.

Võistkonnad olid 6-liikmelised, kus vähemalt 2 liiget pidid olema õrnemast soost. Kokku osales 8 võistkonda, nende seas nii valdade, külade kui ka kollektiivide esindusi. Võistkonnad rõhutasid võitlusvaimu ühtsust sarnase riietusega, näiteks särkide või rättidega. Ootusärevus oli suur ja kõik kibelesid võistlema.

Kui võistkonnad registreeritud ja alagrupid loositud, pääsesid esimesed võistlejad kaaslaste ergutuste saatel rajale. Iga võistlusala määrustepärast läbimist jälgisid kohtunikud, kes protokollisid ka tulemused.

Õige pea hakkasid selguma alade võitjad. Kuulijännis oli parim võistkond Ihamarulane (Kõlleste vald), kaarikusõidus Valgjärve valla võistkond, paku veeretamises võistkond Kanged (Kanepi), kotijooksus võistkond Kropa (Kõlleste), granaadi täpsusviskes võistkond Kanged, köieveos võistkond Kanepi nautijad (Kanepi) ja veepallis Kooraste küla võistkond (Kanepi). Vallavanemate vahel toimunud murutraktorite võiduajamises oli osavaim Valgjärve vallapea Kaido Kõiv.

Peale sportimist ei lastud kehal ja vaimul puhata, sest autasustamisel tuli ju ka medalite järgi joosta. Võistkondade kokkuvõttes osutus edukaimaks võistkonnaks ja rändkarika saajaks võistkond Kanged (koosseisus Kaido Nõmmik, Monika Sulbi, Tiit Rammul, Meeli Rammul, Inge Tamm, Sirje Salundi).

Päeva lõpetas vardas küpsetatud põrsa söömine ja jalakeerutamine Meelis Band saatel.

Korraldajad tänavad eriauhindade väljapanijaid Arke Lihatööstust, Mesipuu talu, perearsti Vaike Meesakut, Aire Hallapit. Kummardus peakohtunikele Margus Nemvaltsile ja Maiken Keldule, Kanepi noortele ja päeva moderaatorile Timo Penole.

Lõppkokkuvõttes oli väga mõnus päev sportimiseks ja vormi hoidmiseks. Ootame nüüd järgmisi kohtumisi juba Valgjärve vallas ning loodetavasti saavad järgmine kord selle aasta rekordid purustatud!

Kirjutas Ülar Kõrge

Tule kolme valla ühisele spordipäevale!

6sept6. septembril kell 12 toimub spordipäev Jõksi laululava juures Kanepis.

Meeleolukale spordipäevale on oodatud kõik Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla liikumisharrastajad.

Alad: Kuulijänn, kaarikusõit, paku veeretamine, kotijooks, granaadi täpsusvise, köievedu, murutraktorite vigursõit vallavanematele, vee- ja võrkpall.

Spordipäevast väsinud lihased lõdvestame ansambli Meelis Band saatel!

Registreeri 6-liikmeline meeskond : kultuur@kanepi.ee

Info Kristel Kuslapilt tel 5660 1337.

Maanteemuuseumi liiklusnädal “Risk – kas tasuv kogemus?”

image00116.-19. septembrini toimub Eesti Maanteemuuseumis iga-aastane liiklusnädal teemal “Risk – kas tasuv kogemus?”, kuhu oodatakse üldhariduskoolide 7.-12. klasside ning kutsekoolide õpilasi ehk teisisõnu noori, kellel on kõrgem riskikäitumine. Riskimine on adrenaliini tekitav, ootamatu tulemusega olukord, mistõttu noored sagedasti ka liiklusõnnetustesse satuvad.

Liikluses ja liiklemises on üsna palju iseenesestmõistetavat, selles ei ole midagi uut ega erilist, kuid siiski tuleb seda õppida või taaskord meelde tuletada. Liikluskasvatus täidab oma eesmärki, kui sellega tegeletakse pidevalt varasest noorusest kuni juhilubade saamise järgse perioodini. Liikluskasvatuses on olulised komponendid teadmiste ja oskuste arendamine ning hoiakute kujundamine.

Sel aastal on kavas tegeleda liikluses valitsevate probleemkohtadega hoopiski uutmoodi. Kaasame MTÜ Foorumteatri, mille tegelased aitavad otsida lahendusi erinevatele liikluses valitsevatele probleemidele. Nende kaasabil paneme noored mõtlema selle üle, kuidas mitte sattuda liiklusõnnetustesse ja mis kõige olulisem, mida saab igaüks meist ära teha, et liikluses ise elu jääda ja kaaslane ohust eemale hoida.

Kavas Foorumteatri osalusetendus ja ajaloolis-liiklusteemaline fotojaht vabaõhu näitusekeskkonnas “Teeaeg”.

Liiklusnädalal on tegevuses maanteemuuseumi enda töötajad ning külalisesinejad MTÜst Foorumteater.

Liiklusnädala aktiivõppeprogrammid toimuvad 16.-19. septembril algusega kell 10 ja 14. Programmi kestvus 2,5 tundi, osalemine muuseumipiletiga. Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 11. septembriks telefonil 58545636 või meiliaadressil triinu.oispuu@mnt.ee.

Maanteemuuseum on õige koht nii esmaste liiklusalaste teadmiste tundmaõppimiseks kui ka juba olemasolevate oskuste kinnistamiseks ja täiendamiseks.

Liina Kukk

Kanepi vald kutsub I Kooraste rahvatriatlonile

Kooraste Külaselts, Kanepi Vallavalitsus ja Meie Liigume kutsuvad osalema kolmapäeval, 20. augustil 2014 toimuvale I Kooraste rahvatriatlonile!

Esmakordselt Koorastes toimuvale spordiüritusele on oodatud osalema kõik need, kes peavad lugu sportimisest, tervislikest ning aktiivsetest eluviisidest.

Osalema on oodatud nii üksikvõistlejad kui ka võistkonnad, kuhu võib kuuluda 2-3 liiget.

Kooraste rahvatriatloni triatlonikeskus on avatud registreerujatele alates kell 11.00 Kooraste Suurjärve ääres (RMK puhkekoht).

Võistluse ujumisdistantsid toimuvad Kooraste Suurjärves, rattasõidud ja jooksud ümbruskonna kruusateedel.

Võistluse I start antakse kell 12.00 noortele, kellel tuleb läbida ujudes 150 meetrit, rattaga sõites 4 km ja joostes 1 km.

Kell 13.00 stardivad harrastajad ja võistkonnad, kes läbivad ujudes 300 meetrit, rattaga sõites 8 km ja joostes 2 km.

I Kooraste rahvatriatlonil osalemine on kõigile tasuta!

Võistluse juhend! Sealsamas saab ennast ka Kooraste rahvatriatlonile eelregistreerida!

I Kooraste rahvatriatloni läbiviimist toetavad Kanepi Vallavalitsus, Põlvamaa Spordiliit ja Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp.

Maanteemuuseum kutsub osa saama ühistranspordile pühendatud perepäevast

Sellel pühapäeval, 27. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 14. sünnipäeva liiklusteemalise perepäevaga, mis tänavu räägib ühistranspordi kujunemisest ja käekäigust Eestis.

“Perepäeva teema on just kui meeldetuletus meile kõigile, kuidas on ühistranspordi areng toimunud, muutudes järjest mugavamaks. Kui algselt polnud vankris ja ka veoautos sõites isegi katust pea kohal, siis võrreldes tänapäevaga, saab bussis sõites vaadata televiisorist lemmikfilmi või surfata internetis,” selgitas maateemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.

Sünnipäev on ikka see aeg, kus kutsutakse külalisi, ollakse koos sõprade ja tuttavatega ning tehakse midagi põnevat. Nii ka seekord – muuseum on endale külla kutsunud head koostööpartnerid, kelle kaasabil külastajatele nii mõndagi toredat pakkuda. “Sünnipäeval näitame külalistele rohkem bussiliikluse kui ühe ühistranspordi osa arengut. “Vanemate busside valik on muuseumil endal piisav, kuid luks – variantidega aitab hea sõber bussifirma Sebe, mis tutvustab tänapäeva bussisõidu kõiki mugavusi.” lisas Õispuu. “Lisaks räägib enda tegemistest ka aina enam populaarsust koguv elektritaksofirma Ermo.”  Jätka lugemist »

Põlvamaal saab näha põlise maaelu köögipoolt

Foto: Mesipuu Talu kodulehekülg

Foto: Mesipuu Talu kodulehekülg

Põlvamaal oma 10. sünnipäeva tähistav maaelu ja turismi arendaval perepäeval Rehepapi seitse ametit ajab rehepapp männikändudest tõrva, punub vitstest korve, lööb katuselaastu, teeb hobustega heina ja küpsetab maa sees lammast
ning pakub külastajatele teadmisi söödavatest taimedest, mis omal ajal karjalapse leivakõrvaseks olid.

Toimuma hakkav annab aimu endisaegsetest talutöödest ja tegemistest. Kesksel kohal on sellel aastal Tori hobune. Ikka selleks, et ka tänapäeva lapsed näeksid, et arvuti ja teleri asemel oli igavesti vingeid asju olemas juba vanal
ajal.

Tänavu oma 10. sünnipäeva tähistav Eestimaa põlise maaelu võlu ja köögipoolt näitav päev Rehepapi Seitse Ametit pälvis ava-aastal (2004) Põlvamaa turismi arendamise konkursil parima uustulnuka tiitli. Kui esimesel aastal oli külastajaid ligi 300, siis tippaastatel juba üle 1000. Tullakse kokku selleks, et tutvuda põliste talutöödega, lüüa ise aktiivselt kaasa, ajada semudega juttu ning maitsta E-vabu talutoite ja -märjukesi.

Päev algab laupäeval 2. augustil kell 11.00 Põlvamaal, Kanepi lähedal Jõgehara külas asuva Mesipuu talu hoovis Rehepapi lipu heiskamisega. Seltskondlikult lõbusat ja sisukat päeva veavad Kanepi Maaelu Edendamise Selts ja Mesipuu
talu. Tule kogu perega, sest talumehe tarkust jagatakse tasuta.

Lastele ja peredele korraldatakse põnevaid võistlusi ja sportmänge. Pere noorimad saavad tutvuda lähemalt mitmete koduloomadega, sõita ponidega või hobuvankril. Maitsta saab erinevaid talutoite ja -jooke. Esinevad isetegevuslased ja Kanepi Harrastusteater. Rahvast on tantsitamas ansambel Veskikivi. Simman külaplatsil kestab õhtupimedani. Soovi korral saab jääda ka tasuta telkima. “Kes on korra käinud, tuleb ka järgmine aasta ja võtab sõbrad kaasa,” vahendab perenaine Krukov külaliste endi sõnu.

Teatrisuvi maanteemuuseumis räägib rändmungast

Maanteemuuseum_Vend VahindraAugustikuus saab teatripublik Eesti Maanteemuuseumis näha lugu mehest, kes ei mahu kuidagimoodi teistele mõistetavatesse raamidesse, kuid kes ei lase end sellest heidutada, vaid jätkab veel suurema pühendumuse ja kirega oma nägemuse elluviimist, sünnitades niimoodi endast värvikaid legende.

Suveetendus „VAGA VEND VAHINDRA – Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast“ valmib MTÜ R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseumi koostööna. Autor: Mihkel Seeder; lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater); kunstnik: Liisa Soolepp. Mängivad: Tarvo Vridolin, Tanel Ingi, Janek Vadi ja Kristian Põldma Ugala teatrist ning Karl-Edgar Tammi, Kristjan Lüüs ja Lauri Mäesepp TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatriõppe 10. lennust.

Etendust mängitakse 1., 2., 7., 8., 9., 13., 14. ning 15., 16. ja 17. augustil, algus kell 20. Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja maanteemuuseumis kohapeal. Kõigile teatripileti ettenäitajatele samal päeval muuseumipilet 50% soodsamalt.

Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Maanteemuuseum saadab laulu- ja tantsupeo tule teele Pobeda ja rattaajaloo näitusega

Eesti Maanteemuuseum saadab 15. juunil Tartus raekoja platsilt startiva TuleTulemise teele lauluisa Gustav Ernesaksale kuulunud Pobedal GAZ-M-20. Sõitu ilmestab jalgratta ajaloole pühendatud rändnäitus.

“Tore, kui taolisel ettevõtmisel saame meie osaleda muuseumile kohasel moel ja sellisel väärikal masinal andes teelistele kaasa head sõnad ning meeldetuletuse ka peomeeleolus olla liigeldes ettevaatlik,” tõdes Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

15. juunist 4. juulini toimuval TuleTulemisel “Külast-külla, käest-kätte” viivad kohalikud koorid, tantsurühmad ja orkestrid peotule peolinna teatesõiduna jalgratastel. Koos tuletoojatega rändab mööda Eestimaa teid ka muuseumi fotonäitus jalgrataste ajaloost ning jalgrattakultuurist Eestis möödunud sajandi alguses.

“Tegu on esmahetkel veidra pealkirjaga näitusega – “Nööril mööda teed”", selgitas Valner. “Aga pealkiri on kahetähenduslik – kõik näituse fotod on riputatud pesunöörile, sest sel moel saab seda peatuskohtades kiirelt üles panna ja maha võtta. Ka eeldame, et jalgratturid läbivad teekonna hoolsalt liiklust silmas pidades ja korrektselt üksteise taga, justkui nööril,” lisas ta.

Enam kui 1000-kilomeetrine teekond algab Tartust läbi Tartu-, Jõgeva-, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järva-, Rapla- ning Harjumaa Tallinnasse. TuleTulemisest rohkem infot leiab siit: http://www.tuletulemine.ee/

Võromaa kõgõ vanõmb selts 145

 Kanepi segäkuur Kanepi Laulu Seldsi 145. aastapääväl laulman, akordionni tõmbas koorijuht Lindali Kalev. Pildi pääle omma jäänü poolõ koorilaulja. Foto: Harju Ülle


Kanepi segäkuur Kanepi Laulu Seldsi 145. aastapääväl laulman, akordionni tõmbas koorijuht Lindali Kalev. Pildi pääle omma jäänü poolõ koorilaulja. Foto: Harju Ülle

Vana Võromaa kõgõ vanõmb selts, Kanepi Laulu Selts pidi 25. mahlakuul umma 145. aastapäivä.

Selts tetti Eesti edimäste laulupitto minekis (1869). «Sinnä sõitsõ Kanepi miiskuur – naisi es lubata tuudaigu laulupitto laulma,» selet’ seldsi üts vidäjä, Kanepi segäkoori vanõmb Kottisse Vaike. «No prõlla tunnus, et laulupitto läävä õnnõ naasõ ja mehe jääse kodo!»

Koorilaul sündü Kanepin aastal 1804, ku pastor Johann Philipp von Roth lei sääl Eesti edimädse (poissõ) kihlkunnakooli. Tuu mano tetti nii poissõ- ku miihikuur. Miihikoori laulja olli päämidselt küläkuulmeistre. «Roth ütel’, et laulkõ egäl puul ja kõgõst, es nõvva sukugi õnnõ kerigulaulõ laulmist,» selet’ Kanepi aoluu uurja Hirvlaanõ Milvi.

Koorilaulmist härgüt’ edesi kerigu köstri Treffneri Ludwig, kiä kutsõ kuulmeistris õnnõ hää muusigamehe. Kanepi Laulu Seldsi tegemist võtsõva iist Treffneri poja, noidõ siän ildadsõmb koolipapa Treffneri Hugo. Edimädsele laulupidolõ lätsi laulumehe Koorastõ mõisa kingidü lipuga. Lipu oll’ maalnu kunstnikust mõisapreili Marie von Ungern-Sternberg. Lipu pääl om kiri «Kannepi Laulo Selts», kanepikasvõ punt ja kats aastaarvu. Aastaarv 1819 tähendäs priiusõ saamist ehk perisorjusõ ärkaotamist Liivimaal. Tõnõ aastaarv om laulupido ja seldsi luumisõ uma – 1869. Seo lipp om alalõ, tuud hoitas Eesti tiatri- ja muusigamuusõumin.

Tõistõ laulupitto sõitmisõs lassõ kõgõ kõvõmba koorilaulja Kanni Hansu ämm ehitä kuvvõ tsõõriga lauluvankri. Pidolt tulti tagasi suurõ iloga – kuur võitsõ är võikilaulmisõ.
Jätka lugemist »

Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Sellel suvel Eesti Maanteemuuseumi poolt korraldatava maanteekunstifestivali projektid on väga eriilmelised ning suunavad huvilisi mõtestama meid ümbritsevat pisut teistmoodi ning avaramalt, kui tavaliselt harjunud oleme.

Välja valitud ideed viiakse ellu 15.-20. juulil muuseumis ja selle ümbruses vanal Tartu-Võru postiteel.

Aasta alguses kutsus maanteemuuseum kunstnikke üles esitama 2014. aasta suvel toimuvale maanteekunstifestivalile ideeprojekte, mis oleksid ajendatud teemast “Üks tükk teed”. “Kunstiprojektide ideid saabus mitmetest erinevatest valdkondadest. Hetkel oleme välja valinud sellised, mis tundusid meile erilised, mis avavad teede temaatikat laiemalt ning huvitavate ja uute rakursside alt, olles samal ajal põnevad meie külastajate jaoks,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Välja valitud projektide hulgas on erinevad kohaspetsiifilised installatsioonid, skulptuurid ja maalid, tegevuskunsti- ning labürintteatri etendused. Kõige kaugem osaleja on pärit Indiast ning toob oma projektiga kaasa selle kauge maa arusaama teedest. Labürintteatri tegijad viivad esmalt läbi mitmepäevase töötoa, selle tulemusena valmib performatiivne etendus, mille esitajaks on laulukoor. Jätka lugemist »

Maanteemuuseumi liiklusprogrammid on uuenenud ja senisest paindlikumad

 

Liikluskasvatus on maanteemuuseumi südameasjaks olnud juba aastaid. Selle aasta maikuust pakub muuseum uuenenud liiklusprogramme, mis on muutunud senisest paindlikumaks, arvestades enam laste ja õpetajate soovide ning kooliprogrammis sisalduvaga.

Uuenenud programmid koosnevad erinevatest moodulitest, mis lihtsustab õpetaja valikut ja annab ülevaate, millised õppetegevused sobivad just kindla vanusega lastele. “Õpetaja saab koos õpilastega kokku panna neile kõige sobilikuma liiklusprogrammi ning põnev tegevus võib alata!” tutvustas uut programmi ülesehitust maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.

Moodulitega saab tutvuda!

Jätka lugemist »

Eesti Vabariigi 96. aastapäeva sündmused Kanepis

21. veebruaril kell 9.00 Kanepi Gümnaasiumis Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus.
21. veebruaril kell 18.00 Kanepi Seltsimajas Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine. Kanepi valla Aukodaniku ja Aasta Tegija tunnustamine. Kontsert. Esinevad Juhani Jaeger ja Ott Kaasik (ans.Vinland). Tasuta.
21. veebruaril kell 21.00 Põlgaste kultuurimajas peoõhtu “Me armastame Eestit”. Tantsumuusika ansamblilt Ciizud. Esinevad Kagu Kabujalakõsõ. Eesti teemaline viktoriin võtjatele eestimaised auhinnad. Kohal puhvet. Pilet 5 eurot.
24. veebruaril kell 7.15 maakondlik riigilipu heiskamise tseremoonia Kanepis Vabadussõja ausamba juures. 24. veebruaril kella 7.30 – 14 Vabariigi aastapäeva puhul avatud Kanepi seltsimajas kohvik noorteprojekti “Uute liidrite kasvulava” raames.
24. veebruaril kell 11 aastapäeva matk. Matkajad oodatud Kanepis Vabadussõja ausamba juurde
Kristel Kuslap

Vabariigi aastapäeva maakondlik lipuheiskamise tseremoonia 24. veebruaril Kanepis

Vabariigi 96. aastapäeva varahommikul kell 7.15 on kõik inimesed oodatud Kanepisse, et koos päiksetõusuga heisata riigilipp.Pidupäeval tervitavad teid maavanem Ulla Preeden, Kaitseliidu Põlva Maleva pealik kapten Janel Säkk ning Kanepi valla volikogu aseesimees Vaike Meesak.

Vaprate esivanemate mälestuseks asetakse Vabadussambale pärjad ning rahvast õnnistab Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail.

Isamaaliste koorilauludega esinevad Kanepi segakoor ja mängib Pühajärve Puhkpilli orkester.

Kanepi Seltsimajas on avatud noortekohvik (kell 7.30-13.00) ning kell 11 algab Seltsimaja eest “Vabariigi matk”.

Soodomal on regilauluõhtu

29. jaanuaril kell 18.00 avaneb Põlvamaa rahvakultuurispetsialisti Kati Taali abiga Soodoma külakeskuses Eesti Rahvusliku Folkoorinõukogu noortekogu poolt kokku pandud näitus “Kodus loodud pärimus”. Järgneb regilaulutuba, kus mentorina on julgustamas ja eestlaulmas Celia Roose. Kellel mahti, küpsetab enne lauluringi kodus laulu ümisedes head paremat lauale panemiseks. Viisipidamatus tulemata jätmist ei vabanda. Regilaulu vägi võib puudutama igaüht, kel tahtmist laulust mõnu tunda. Koos laulmised hakkavad toimuma korra kuus. Esimestel kokkusaamistel on lubanud eestlauljatena toeks olla laulikud Celia Roose, Kairi Leivo ja Epp Margna.

Celia Roose (sünd. 1964) on hariduselt koorijuht-muusikapedagoog (lõpetanud 1989. aastal Tallinna Konservatooriumi koorijuhtimise alal) ja tegevuselt pärimusmuusik-õpetaja. Tema teadlik folkloorialane tegevus algas ansamblis Leigarid 1984. aastal. Esimeseks suureks eeskujuks ja õpetajaks oli Kristjan Torop. Käesoleval ajal töötab Celia TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias õppejõuna ning Lüllemäe Põhikoolis muusika- ja kooriõpetajana, õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris. Tema suureks armastuseks on eesti vanem laulukultuur ja selle loomulik jätkumine tänapäeval. Celia osaleb ansamblites SuurõŽpilvõŽ, Sannalise ja Arrotajad, on löönud kaasa Tormise-Jalaka-Kaljuste projektides “Eesti ballaadid”, “Eesti naiste laulud”, “Eesti meeste laulud” jm. Korraldanud pärimuskultuuri tundmaõppimise perelaagreid Pirrupuusaare talus ja Männiku Metsatalus jne.

Jätka lugemist »

Varbuse teemajas Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann

Sel laupäeval, 14. detsembril ootab Eesti Maanteemuuseum veetma mõnusat muusikaõhtut Varbuse teemajas koos Anne Maasiku ja Heikki-Rein Veromanniga.

Kontsertõhtu sarja “Tee kõlad” viimasel kontserdil laulavad Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann eesti luuletajate parimaid tekste. Maanteemuuseum ning Varbuse Teemaja on avatud kella 18-st kella 21-ni, kontserdid algavad kell 19. Lisaks muusika nautimisele saab uudistada maanteemuuseumi võimsat masinaparki ja püsinäitust “Tee ajalugu”.

Varbuse teemaja kostitab külalisi erinevate küpsiste, kookide, saiakeste, ahjupirukate ja taimeteedega.”

Kontsertidele on vajalik eelregistreerimine: merily.vars@mnt.ee või 53341973.

Maanteemuuseumi jõuluprogramm räägib valgusest

maanteemuuseumTänasest kuni 20. detsembrini toimuvad Eesti Maanteemuuseumis laste jõuluprogrammid “Valguse tee”. Tavapärasest erinevalt viiakse programm läbi muuseumi väliekspositsioonis Teeaeg, kus toimub rännak mööda muinasjutulist teekonda.

Tänavuse jõuluprogrammi läbivaks teemaks on valgus. Arutletakse selle üle, milliseid erinevaid looduslikke valgusallikaid leidub ning miks inimene hakkas kasutama kunstlikke valgusallikaid, milline on olnud nende arengulugu ja kuidas nad inimesele igapäevaelus abiks on.

“Sel aastal otsustasime osa jõulumaa tegevusi läbi viia Teeajas, kus tavalised käib vilgas toimetamine just suveperioodil. Meie vabaõhu näitusekeskkond pakub rohkelt avastamisrõõmu ja on sobilik selleks, et korraldada siin õpetlik, kuid samas muinasjutuline rännak valguse salapära avastamiseks,” rääkis programmi ideest maanteemuuseumi kuraator Merily Värs.

Jätka lugemist »

Maanteemuuseum kutsub õdusatele kontsertõhtutele

Reedest, 15. novembrist kutsub Eesti Maanteemuuseum veetma mõnusaid videvikutunde Varbuse Teemajas koos pärimusmuusikute Krista ja Raivo Sildojaga.

Kokku kolmest õhtust koosnev kontsertsari „Tee kõlad“ on loodud lugudele ja mõtterännakutele, helidele ja kujutluspiltidele. „Muuseum soovib oma külastajatele pakkuda vahvaid elamusi aastaringselt. Selleks kutsume oma vanu ja uusi sõpru sügis-talvisel ajal nautima õdusaid õhtuid kamina ääres mõnusa muusika saatel,“ tutvustas ideed maanteemuuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Rännakuteema juhatab sisse vana Varbuse postijaama õhustik koos maanteemuuseumi püsinäitusega. Sel reedel pakuvad pärimusmuusikud Krista ja Raivo Sildoja lugusid omale südamelähedasest repertuaarist nii siit- kui sealtpoolt kodumaa piire, põimides vahepaladeks jutte laulude sünnist või nende seostest teiste pillimeestega.

Novembri viimasel päeval on teemaja iiri muusika sõprade päralt ning vahetult enne jõuluaega laulavad Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann eesti luuletajate parimaid tekste.

Maanteemuuseum ning Varbuse Teemaja on neil kolmel õhtul avatud kella 18-st kella 21-ni, kontserdid algavad kell 19. „Lisaks muusika nautimisele tasub tulla muuseumisse uudistama ka püsinäitust „Tee ajalugu!“ ning imetlema siin äsja ajutise kodu leidnud pärlit – haruldast ZIZ-110B-d aastast 1956,“ rääkis Tubin. „Varbuse Teemaja kostitab külalisi erinevate küpsiste, kookide, saiakeste, ahjupirukate ja taimeteedega.“
Jätka lugemist »

Uhkõ massin Varbusõl kaemisõs

Seod paraatmassind ZIS-110B saa kaia suurõtiimuusõumin. Jaanuse Einari pilt, Uma Leht

Seod paraatmassind ZIS-110B saa kaia suurõtiimuusõumin. Jaanuse Einari pilt, Uma Leht

Varbusõl saa Eesti suurõtiimuusõumin kaia Eestin ainukõist 1956. aasta paraatmassinat ZIS-110B, mille väärtüses või olla puul miljonit eurot.

«Seo oll’ meistril Jaanusõ Heinol tõnõ sääne «paraadi kuning» tetä,» andsõ teedä meistri poig Jaanusõ Einari, Eesti suurõtiimuusõumi vanno asjo kõrdategijä (restauraator). «1986. aastal ehit tä üles kinnidse kerega limusiini, a seo om vallalinõ paraatfaeton.»

Massina ülesehitämises läts’ meistril aigu 12 aastakka. Jaanusõ Einari selet’, et joba juppõ otsmisõ pääle läts’ aastit aigu.
«Jupi omma saadu Rootsist, Vinnemaalt ja nii 30% om täl esi perrä tettü,» kõnõl’ Einari. Jaanusõ Heinol oll’ edimädsenä käen kinnine kere, a raami sai tä vallalidsõ massina uma.

«Niisis ehit’ki tä kinnitsest massinast vallalidsõ,» selet’ Jaanusõ Einari. «Kõik oll’ õigõ, selle et tehassõn tetti noid massinit kabriolettena kah. Olli tehassõ joonissõ, mille perrä sai puudu olõva jupi perrä tetä vai tõisi juppõ seo massina külge passita.» Jätka lugemist »

Isadepäevaks valmivad maanteemuuseumis hoidised tarkuseteradest

image0015.-9. november on Eesti Maanteemuuseumis pühendatud isadepäevale. Lastele toimuvad eriprogrammid “TEEjuhiga muuseumis”. Nädala lõpetab fantaasiarikas kogupere etendus “Telefonilood”.

Teisipäevast reedeni toimuvates eriprogrammides otsitakse vastust küsimusele, mis on muuseum ja mida kujutab endast maanteemuuseum. Ringkäik näitusesaalis kulgeb tavapärasest erilisemal moel. “Ekspositsiooniga tutvutakse nii, et lisaks nägemisele kasutavad lapsed ka muid meeli,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Nii näiteks treenib nägemismeele väljajätmine tähelepanuvõimet, loob teadmise usalduse olulisusest ning paneb inimese aktiivselt kasutama kõiki teisi aistinguid. Programmi teises osas võetakse kogetu kokku, talletades saadud muljed väikesesse purki, mille laps koju kaasa saab. “Tarkused hoidistatakse ja neid saab laps hiljem perega jagada,” selgitas Tubin programmi mõtet, lisades, et selline metoodika on pärit Merike Miti raamatust ” Väärtuskasvatus Tarkuste Hoidise abil”.

Isadepäeva eriprogramm on suunatud eelkõige lasteaia- ja algkoolilastele. Osavõtuks on vaja eelnevalt registreeruda.

Maanteemuuseumi isadepäeva nädala lõpetab Miksteatri etendus “Telefonilood”. Fantaasiarikkad lühilood on ühtaegu lustlikud ja õpetlikud, sisaldades ivasid nii lapsele kui ka täiskasvanule. Etendused toimuvad laupäeval, 9. novembril algusega kell 12 ja 15. Vajalik on eelregistreerimine meili teel tuuli.tubin@mnt.ee või telefonil 5635 9637.
Liina Kukk

Varbusel valitakse “mIŽ maanteemuuseum 2013″

IŽ-350. Foto: erakogu

IŽ-350. Foto: erakogu

Eeloleval laupäeval, 7. septembril tähistab Eesti Maanteemuuseum vanavanemate päeva uhke mootorrattaparaadiga. Nõukogude mootorrattamargi IŽ 85. aastapäeva tähistamiseks on muuseumisse oodata palju nii vanemaid kui uuemaid mootoriga kaherattalisi.

“1928. aastal alustati legendaarse Nõukogude Liidu mootorrattamargi IŽ esimese mudeli IŽ-1 loomist,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin, kutsudes kõiki IŽi omanikke paraadil osalema.

Paraadil osalemiseks palutakse end eelnevalt registreerida tel 5635 9637 (Tuuli) või e-post tuuli.tubin@mnt.ee . IŽi ja teiste põrisevate kaherattalistega tulijad saavad üritusele tasuta.

Kell 13 algaval perepäeval leiavad tegevust nii suured kui väikesed külastajad. Lapsed saavad sügisandidest kokku panna vahva söödava mootorratta, lasta keerutada endale lahe tsikliõhupall ja teha palju muud toredat. Külastajatele ja tsikliomanikele toimuvad tasuta ekskursioonid muuseumi näitusekeskkonnas Teeaeg. Sepp Ingmar Noorlaid tutvustab välitöökoda, kus kohapeal valmivad minimootorrattad. Meeleolu hoiab üleval bensiinivaatidel musitseeriv rütmikas Tartu Tünnipunt.  Jätka lugemist »

Maanteemuuseum tutvustab erilisi helide salvestamise viise

maanteemuuseumSel nädalavahetusel ootab maanteemuuseum 16.-18. augustil Põlvamaal peetava ökofestivali “Rohelisem elu” raames kõiki huvilisi osalema omanäolistes töötubades, mille eesmärgiks on propageerida rohelist mõtlemist. Külastajatel on võimalus osa saada helivälitööde-, marja- ja seenekorvide punumise ning aknalaua-aianduse töötubadest.

Helitöötuba “Helivälitöö unplugged: keha kui lindistaja, paber kui kassett” toimub reedel, 16. augustil algusega kell 13. Heli ja helitööga seostatakse küll sageli tehnoloogiat, aga kõige olulisemaks nö tehnoloogia-elemendiks jääb seejuures siiski inimese kõrv. “Selles töötoas jätame kõrvale tavapärased mikrofonid ja helisalvestajad ning uurime ja katsetame teistsuguseid helide “salvestamise”, helikeskkonnale reageerimise ning inimese ja helikeskkonna vahelise vastastikuse mõjutamise viise,” tutvustas muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Jätka lugemist »

Maanteemuuseum tähistab pühapäeval 13. sünnipäeva

Foto: Maanteemuuseum

Foto: Maanteemuuseum

Pühapäeval, 28. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 13. sünnipäeva, mis viib pidulised 1969. aastasse kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumisele. Kavas on sportlikud mängud, laulud ja tantsud.

Tänavusel muuseumi sünnipäeval soovime väärtustada muuseumi koduks olevat vana Varbuse postijaama, mis oli pikka aega enne muuseumi loomist algselt Kanepi, seejärel Varbuse teemeistri käsutuses. Siit ka idee teha selleaastasest sünnipäevast kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumine. „Lisaks on muuseumi tänavuse hooajanäituse „Teed mööda toodud“ üheks eksponeeritud uuenduseks bensiinijaamatöötaja Sirje sünnipäevalaud 1960. aastatest ning seetõttu otsustasime pidupäevade traditsioone laiendada ka muuseumi tähtpäevale,“ selgitas muuseumi juhataja Mairo Rääsk.

Sünnipäevalistele kaetakse pikk laud ajaloolises teeruumis. Külalisi tervitab särtsakas magnetofonimuusika ning pidu aitavad üleval hoida kohalik naisansambel, akordionimängija ning rahvatantsijad. Sõpruskohtumisega alustame kell 15.00.

„Eesti teede- ja liikluse ajaloo talletamise, selle uurimise ja tutvustamise mõte on rohkem kui veerand sajandit vana. Aga nii nagu sellistel puhkudel tavaks, kulus ideest teostumiseni üksjagu aega. Maanteemuuseumi käivitamise esimese sammuna korraldati 2000. aasta 28. ja 29. juulil Põlvas muuseumi asutamisalane seminar. Seda sündmust peab Eesti Maanteemuuseum oma sünnipäevaks. Külastajatele avati muuseum 2005. aastal,“ lisas Rääsk.

Sünnipäeva puhul on muuseumisse sissepääs terve päev tasuta. Jätka lugemist »

Maanteemuuseum õpetab noortele ohutut jalgrattasõitu

Täna, 7. mail toimub Eesti Maanteemuuseumis traditsiooniline ohutu liiklemise päev, mis keskendub ohutule ja turvalisele jalgrattasõidu temaatikale. Seekordne päev on mõeldud 4.-6. klasside õpilastele, kellele vajalikke teadmisi lisaks muuseumile jagavad G4S, Eesti Punane Rist ja jalgrattaspordi treener Karmen Reinpõld.

4.-6. klasside õpilased paistavad liikluses silma eelkõige jalgratastega liikudes ja see on ka vanus, kus enamus tegelevad jalgratturite juhilubade taotlemisega. “Õpilased küll läbivad edukalt jalgratturi juhiloa saamiseks eksamid, kuid siiski minnakse uljalt tänavale rattaga sõitma, mõtlemata liiklusohutusele,” rääkis muuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu. “Kevad on aeg, kus kaherattalised ilmuvad ootamatult tänavapilti ja seega on igati päevakohane noorematele liiklejatele tutvustada vajalikke liiklustõdesid,” lisas Õispuu.

Liiklusohutusalased tegevused toimuvad erinevates keskustes. G4S juhendab jalgrattureid, kuidas turvaliselt rattaid hoidlasse, puu või posti külge kinnitada. Muuseumi liikluslinnas kontrollitakse, kas ratastel on kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud helkurid olemas ja õigesti paigaldatud. Räägitakse, kuidas õigesti kiivrit pähe panna ning mis juhtub siis, kui seda mitte teha. “1. Juulist 2011 hakkas küll kehtima seadus, mis ütleb, et kõigil alla 16. eluaastastel jalgratturitel on kiivri kandmine kohustuslik. Siiski pole lapsed ega ka lapsevanemad aru saanud, et ostes jalgratta, siis tuleb sinna kindlasti juurde osta ka kiiver,” nentis Õispuu.

Lisaks saavad õpilased oma oskusi katsetada erinevatel sõiduvahenditel. Eesti Punase Risti Võrumaa Selts räägib aga esmaabist õnnetuste puhul, kui liigne hulljulgus või tähelepanematus on alt vedanud. Noored saavad end ka praktiliselt proovile panna. Praktilisi nippe jagab jalgrattaspordi treener Karmen Reinpõld.

Muuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Maanteemuuseum pakub koolidele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. “Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles,” rõhutas Õispuu.

Põlvamaal Varbusel asuv Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Maanteemuuseumi asutaja on Eesti Maanteeamet. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu-näitusekeskkond kannab nime Teeaeg.

Lisainfo: Triinu Õispuu, Eesti Maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog, tel 7970 790, 5854 5636, e-post triinu.oispuu@mnt.ee