Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Murulauk mühab, till tõuseb.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
Lehekuu 17. pääväl alostusõga kell 15 om Räpinä liinan Põlvamaa Keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) vahtsõ savvusanna raamadu vällänäütämine. Värviline, hulga piltega raamat “Mi uma savvusann” kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist.
“Nii ku kõik mi elo om kõge muutuman, muut aig ka sannu ja sannakombit. Suidsusann om tan maanukan viil siiäni püsünü. Raamatun näüdätäski päämidselt prõllatsid sannu ja kõnõldas seoao kombist, a vällä tulõ ka köüdüs inneskiidsi aigõga” and lühkü seletüse raamatu kokkopandja ja kunstnik Margna Epp.
Raamadu andsõ vällä Võro Selts VKKF. Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist, Eesti Kultuurkapital, Piiriveere Liider LEADER-programmist, Võro Instituut. Jätka lugemist »
Möödunud aasta 1. juulil muutus kohustuslikuks teeliikluses osaleva mopeedi registreerimine liiklusregistris. Kuna uus liiklusseadus andis mopeedijuhtidele selleks aega 12 kuud, mis on peagi täitumas, pakub Maanteeamet maikuu jooksul erandkorras võimalust registreerimiseelne ülevaatus ära teha kodulähedases väikelinnas.
Maanteeamet toob mopeedide registreerimiseelse ülevaatuse klientidele lähemale, külastades graafiku alusel maakondade suuremaid tõmbekeskusi, kuna mopeedi transportimine lähimasse liiklusregistri büroosse võib regioonikeskustest kaugel elavate mopeediomanike jaoks osutuda keeruliseks.
Dokumendid kaasa
Et mopeedi saaks liiklusregistris arvele võtta, tuleb sõiduk eelnevalt ette näidata liiklusregistri büroo töötajatele. Ettenäitamisel peab mopeed olema tehase koosseisus (sh. tulede ja tahavaatepeegliga) ning vastama kehtestatud tehnonõuetele.
Registreerimiseks tuleb kaasa võtta ka mopeediga seonduvad dokumendid. Mopeedid, millel puuduvad sõiduki maaletoomise ja tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid ja/või sõiduki seaduslikku omandamist ja valdamist tõendav dokument, registreeritakse omaniku kirjaliku kinnituse alusel. Sellisel juhul piisab kuni 1. juulini 2012 ülevaatusel seletuskirja esitamisest sõiduki omandamise kohta.
Lisaks on mopeedi registreerimise juures oluline arvestada asjaolu, et mopeedi saab registreerimiseelseks ülevaatuseks esitada küll alaealine isik, kuid registreerimistoimingut saab taotleda üksnes täiskasvanu.
Eelnevalt tasuda riigilõiv
Enne erakorralistesse ülevaatuspunktidesse tulekut palub Maanteeamet maksta ära riigilõiv ning võtta kaasa vastav maksetõend. Mopeedi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot ja mopeedi registreerimismärgi väljastamise eest 6,39 eurot. Kokku tuleks Rahandusministeeriumi kontole tasuda riigilõivu 15,97 eurot. Makse rekvisiidid on võimalik leida Maanteeameti kodulehelt www.mnt.ee rubriigist „Riigilõiv“.
Lisaks kehtestatud korras liiklusregistrisse kandmisele ja riiklikele registreerimismärkidele laieneb mopeedidele alates 1. juulist 2012 ka kohustuslik liikluskindlustus.
Lisaks: Milline sõiduk on mopeed?
Mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on 25-45 kilomeetri tunnis ja mille mootoritöömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit või mille mootori võimsus ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kilogrammi. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka.
Allpool lisatud maakondade kaupa ülevaatuspunktid Jätka lugemist »
Tänavu 27. mail juba kuuendat korda Põlvamaal Värskas toimuv Suviste käsitöö- ja maalaat on hea võimalus veeta koos perega tore laadapäev. Kaubeldakse kevadkaubaga, mille hulgast leiab iga perenaine endale sobivad istikud-taimed aeda, põllule või lillepeenrasse. Kindlasti on kohal ka käsitöömüüjad, kellelt võimalik osta nii ehedat seto käsitööd kui muid tarvilikke esemeid.
Laadal saab kuulda-näha seto muusikat, laulu ja tantsu. Päeva juhib Janika, kelle eestvedamisel saavad pere väiksemadki liikmed osa toredatest mängudest. Platsil on võimalik keha kinnitada ja nautida laadamelu.
Laadapäev algab kell 10!
Tule ja veeda tore päev Värskas!
Info ja registreerimine: kultuurikeskus@verska.ee või +372 529 1619
Mooste Külalisstuudiosse (MoKSi) resideerima tulnud Poola kunstnik Izabela Ołdak maalib üle Mooste bussipeatuse ootekoja. Tema maalingus põimuvad kokku Eesti rahvusmustrid ja kunstniku enda looming.
Aprillis saabus kaheks kuuks MoKSi oma loometööd tegema Izabela Ołdak Poolast, kes pakkus välja, et pisut väsinud välimusega Mooste bussipeatusele võiks anda uue sära. Selleks sai ühendust võetud Mooste vallaga, kes pani kohe lahkelt ka oma õla ettevõtmisele alla. Peale selle on Izabela kutsunud kuulutuste kaudu ka kõiki kohalikke huvilisi kaasa lööma, kommenteerima ja nõu andma. Praeguseks on ootekoja maaling, kus kohalikud rahvusmustrid põimuvad kunstniku käe läbi kompleksseteks ornamentideks, juba osaliselt valmis, Izabela on lubanud selle täiustamist veel jätkata.
Izabela Ołdak on kunstnik-kuraator, kes on huvitatud arhetüüpsetest mustritest ja kordustest. Uurides traditsioonilisi ornamente, loob ta neist uusi ning kasutab neid oma installatsioonides, (seina)maalides ja performance’eis. Peale maalimise kasutab Izabela oma kunstis palju ka Poola traditsioonilist käärilõiketehnikat, luues sel moel imelisi paberornamente. Selliseid lõiketehnikaid õpetas Izabela 28. aprillil MoKSis ka kõigile kokku tulnud huvilistele. Izabela Ołdak töötab MoKSis mai lõpuni.
Mooste külalisstuudio on loovisikute enda eestvõttel toimiv kunstikeskus, mis hõlmab ateljeesid, näitusepindu, töökodasid ja raamatukogu. MoKS tegutseb nii Moostes (külalisateljeed, toiduklubi, õpikojad) kui ka väljaspool seda. MoKSi tegevust rahastavad 2012. aastal Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Briti Nõukogu, Euroopa elukestva õppe programm Grundtvig.
Allikas: Siiri Kolka, MTÜ Mooste Külalisstuudio, www.moks.ee
Iga aasta maikuu esimesel pühapäeval jalutavad inimesed kell 13 labürintides, et luua kogu maad kirgastav rahulaine, mis saab jõudu esilekerkivast rõõmust ja kirest. Võimalust osaleda üritusel “Kõnni ühena kell üks”, et sooritada ümber maakera kulgev rahuliku energia laine, pakub ka Ihamarus asuv Viia-Jaani Labürinditalu, kus algusega kell 19 toimub labürindipäevale ja täiskuule pühendatud meditatsiooniõhtu koos laulvate kristall-helikaussidega.
 Lehekuu 17. pääväl alostusõga kell 15 om Räpinä liinan Põlvamaa Keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) vahtsõ savvusanna raamadu vällänäütämine. Värviline, hulga piltega raamat “Mi uma savvusann” kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist.
“Nii ku kõik mi elo om kõge muutuman, muut aig ka sannu ja sannakombit. Suidsusann om tan maanukan viil siiäni püsünü. Raamatun näüdätäski päämidselt prõllatsid sannu ja kõnõldas seoao kombist, a vällä tulõ ka köüdüs inneskiidsi aigõga” and lühkü seletüse raamatu kokkopandja ja kunstnik Margna Epp.
Raamadu andsõ vällä Võro Selts VKKF. Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist, Eesti Kultuurkapital, Piiriveere Liider LEADER-programmist, Võro Instituut.
Inne esitlüst, kellä 13 aigu tulõ saman paigan kokko võrokõisi tsõõriklaud, kon kõnõldas vana Võromaa savvusannakombidõ püsümisest ja UNESCO esindüsnimekirja päsemises tarviliisi plaanõ tegemisest. Tsõõriklavva hõikas seokõrd kokko savvusanna kuuntüükogo. Tsõõriklavva ümbre omma võrokõsõ uma kultuuriasju arotanu 2006. aastagast pääle, seokõrd om kolmõtõiskus kõrd kokko saija.
Tsõõriklavva ümbre arotama ja raamatukaejatsilõ oodami kõiki, kinkalõ kodokotusõ kultuuriperändüse hoitminõ tähtsä om ja savvusannu teema huvvi pakk.
Massu ei küsütä! Päivä avitasõ kõrralda Vana Võromaa kultuuriprogramm, Võro maavalitsus ja Põlvamaa Keskkunnaamõt.
2. mail korraldab Peipsi Koostöö Keskus koostöös Räpina Ühisgümnaasiumi ja Eesti Rohelise Liikumisega Maailmapäeva Räpinas.
Tallinnas on Maailmapäev toimunud Arengukoostöö Ümarlaua eestvedamisel juba seitse korda. Sel aastal toetab siseministeerium Maailmapäeva korraldamist ka Räpinas ja Mustvees. Maailmapäeva eesmärgiks on tutvustada, kuidas globaalprobleemid mõjutavad üksikisiku ja ühiskonna igapäevaelu ning kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. Räpina Maailmapäeva programmis on temaatiline õpilaste kunstinäitus ja viktoriin, Räpina Ühisgümnaasumi vilistlase Veronika Svištši fotonäitus „Vabatahlikuna Nigeerias”, Õiglase Kaubanduse Kohvik.
Ettekandeid tehakse õiglasest kaubandusest, vabatahtlikust tööst Eestis ja arengumaades. Toimuvad maailmaharidusteemaliste filmide esitlused ja arutelu.
Peipsi Koostöö Keskus
 Üllatusesineja Ridali lennuklubist kandis suvetervituse selgele sinitaevale. Foto: Ulla-Maia Timmo. 1. mail Eesti Maanteemuusemis Varbusel toimunud Põlvamaa ja maanteemuusemi suvehooaja avaüritus “Lustlik Lõunamaa” ning imeilus kevadilm tõid kokku ca 300-400 vana ja uut sõpra.
Tervitussõnad ütles Põlva maavanem Ulla Preeden, ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest andis Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo ning maanteemuuseumi tegemistest kõneles juhataja Mairo Rääsk.
Muuseumi tänavune hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta taguses ajas, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli.
 Valkla kõrtsi ees rullus lahti 19. sajandi lõpu külalaat, kus teiste hulgas pakkusid väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad.
Avatud oli liikluslinn, toimusid väljasõidud postitõllaga ning pakuti torti. Soovijad said katsetada trikke tõukejalgrattaga ning katsetada kanuusõitu kuival maal.
Vt rohkem pilte avamisüritusest Postitee kodulehelt.
Allikas: polvamaa.ee
Sel nädalavahetusel Põlvamaal Mooste mõisakompleksis toimunud meeleoluka XIII Eesti rahvamuusikatöötluste festivali peapreemia läks ansamblile Krüüsel.
Parima kohustusliku loo töötluse preemia pälvis Pärnu ansambel Greip, noortepreemia Tartu ansambel Singelus ning sõsarrahvaste preemia Valgas tegutsev mitmerahvuslik kollektiiv Samsaara.
13. korda toimunud Moisekatsi Elohelü tänavusse žüriisse kuulusid helilooja Sven Grünberg, Eesti pärimusmuusika keskuse ja Viljandi folgi isa Ando Kiviberg, muusik Peeter Rebane ja žürii esimees helilooja Tauno Aints ning festivali matroon folklorist Ingrid Rüütel. Õhtut juhtis alati muheda olemisega Tartu hansapäevade korraldajast harrastusmuusik Ants Johanson.
Sel aastal oli kohustuslikuks lauluks Rõuge kihelkonnast pärit rahvalaul “Kats neidu mõtsa kõnd’ma läts” (Kaks neidu läksid metsa kõndima). Lauluvalik oli eriti südamelähedane Ingrid Rüütlile, kes oli seda laulu kuulnud oma vanaema käest ja ka seda lindistanud.
Festivali 1000eurose kultuurkapitali preemia andis ansamblile Krüüsel üle kultuuriminister Rein Lang. Võistluslaul oli võitja esitlustes oskuslikult ühtseks tervikuks seatud ning kogu esitus mõjus ühtse orgaanilise tervikuna.
Festivali üllatuspreemia vääriliseks osutus Mooste ansambel Plats, Kleyn ja McGinley ning Tartu ansambel Vikerkaare Hallskaala sai huvitavate muusikaliste mõtete preemia. Jätka lugemist »
Põlvamaa ootab huvilisi teisipäeval 1. mail kell 12 Eesti Maanteemuuseumisse maakonna suvehooaja tasuta avaüritusele “Lustlik lõunamaa”.
Ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest teeb SA Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo, Eesti Maanteemuuseumi tegemistest kõneleb Mairo Rääsk.
Maanteemuuseumi uus hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta tagusesse aega, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli. Valkla kõrtsi ees rullubki lahti 19. sajandi lõpu maarahvalaat, kus teiste hulgas pakuvad väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad. Avatud on liikluslinn, sõita saab postitõllaga ning pakutakse torti, lisaks trikid tõukerattaga ja kanuu katsetamine kuival maal.
|
Terita kõrva,
torka silma!
|
