Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Kevad lipsab käest, pool maid juba läbi.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Hetk ühelt varasemalt kogupere konverentsilt Rosmal. Foto: Rosma Haridusselts Terve kooli ja terve ühiskonna teema puudutab meid kõiki. Milline võiks olla üks terve kool, mis toetaks terve ja tasakaaluka ühiskonna kujunemist? Millist kooli vajab muutuv ühiskond? Millist haridust vajab uus põlvkond, et muuta maailma paremaks paigaks? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu konverents annab võimaluse sisukaks aruteluks, heaks suhtluseks ja uuteks tutvusteks.
Ootame Sind ikka koos perega. Vanematele ja lastele leidub nii ühistegevusi kui eraldi toimetamist. Ühise päeva lõpetame traditsiooniliselt helide maailmas – juubelikonverentsi muusikalise elamuse pakub Eesti Mandoliinide Orkester. Maitsvat sööki valmistavad taas meie oma seto sõsarad.
Konverentsil osalemise eest tasu ei küsita. Siiski innustame osalejaid lahkesti annetama kohapeal nii toidu kui korralduskulude katteks. Lastega tulijatel palume registreerumisel öelda laste arv ja vanused, et teaksime päeva planeerida.
Anna palun tulekust teada hiljemalt 14. maiks Rosma Haridusseltsi e-posti aadressil (johannes@neti.ee) või tel 56 881 409, kontakt Anu Kepler. Täiendav info: www.rosma.edu.ee.
Vaata konverentsi kava siit: http://rosma.edu.ee/wp/v-koguperekonverents-head-valikud-hariduses-terve-uhiskond/
MTÜ Rosma Haridusselts
Eesti Lastevanemate Liit
 Kaidi Kask ja Leegi Põder ehitamas putukahotelli. Foto: SA Innove Eile, 9. mail toimus Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus Noor Aednik 2013, kus oma oskused panid proovile Eesti ja Läti parimad noored aednikud. Eesti parim noor aednik on aianduse eriala õpilane Kaidi Kask ja talle järgnes maastikuehitust õppiv Leegi Põder. Mõlemad neiud on Räpina Aianduskooli kasvandikud. Üldarvestuses oli parim Läti Bulduri Aianduskoolist Anna Karlsone.
„Võistluspäev oli edukas, oleme rõõmsad, et Räpina Aianduskooli õpilased näitasid oma teadmiste ja oskuste kõrget taset,” ütles Noor Aednik korraldaja Signe Zubsmann, lisades, et võistlusülesanded olid intensiivsed, kus eksimist võistlejad endale lubada ei saanud ja päeva lõpuks selgusidki väga tihedas konkurentsis osavaimad. „Eesti parimad noored aednikud, Kaidi Kask ja Leegi Põder paistsid eriti silma taimede tundmises ladina keeles,” rääkis võistluse korraldaja.
Esikolmikut premeeris Eesti Aiandusliit aianduspoe kinkekaartidega ja Räpina Aianduskool kinkis tublimatele noortele erialast kirjandust. Eesti Nooraednike Liidu poolt õnnitles võitjaid meenetega Reet Palusalu. Võistlus koosnes neljast osast. Võisteldi taimede tundmises, kus võistlejal tuli ära tunda taimed ladina keeles. Lisaks näidati teadmisi istutusala mahamärkimises, konteineristutuses ja väetuses. Meeskonnatöö oskused pandi proovile „putukahotelli” ehitusel. Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 10 võistlejat Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist ja Lätist Bulduri Aianduskoolist.
Noor Aednik 2013 pildigaleriiga saab tutvuda siin.
Võistlus korraldati koostöös Sihtasutusega Innove, Eesti Aiandusliiduga ja Põllumajandusministeeriumiga. Ürituse korraldamisel kasutatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetust.
 2012. aasta aedniku kutsevõistlused Räpinas. Homme, 9. mail toimub Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus „Noor Aednik 2013”, kus selgitatakse välja eriala parimad noored.
„Võistlus annab noortele aianduse eriala õpilastele võimaluse oma oskused proovile panna ja võrrelda teiste kutseõppuritega,” rääkis Räpina Aianduskooli projektijuht Signe Zupsmann. Sel aastal koosneb võistlus neljast osast. Võisteldakse taimede tundmises, kus võistlejal tuleb ära tunda taimed ladina keeles liigi tasandil. Lisaks näidatakse teadmisi istutusala mahamärkimises, konteineristutuses ja väetamises. Meeskonnatöö oskused saab oma kooli võistkonnas panna proovile putukahotelli ehitusel.
„Samal ajal on Räpina Aianduskoolis lahtiste uste päev, kus saab tutvuda aianduskooli ja seal õpetavate erialadega ning loomulikult kaasa elada võistlusele,” rääkis Zupsmann, lisades, et külastajatel on võimalus osaleda praktilistes töötubades ning kaasa osta taimi ja istikuid.
Tänavustel võistlustel võtavad mõõtu 16 võistlejat Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist, Järvamaa Kutsehariduskeskusest ja Lätist Bulduri Aianduskoolist.
Võistlus korraldatakse koostöös Sihtasutusega Innove, Eesti Aiandusliiduga ja Põllumajandusministeeriumiga. Ürituse korraldamisel kasutatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetust.
Täpsema info võistluse ja ajakava kohta leiate Räpina Aianduskooli kodulehelt. 2012. aasta aedniku eriala kutsevõistluse galeriiga saab tutvuda siin.
 Põlva maakonnaliinide teenindamiseks sõlmitud 8-aastane leping AS Harjumaa Liinidega lõpeb 2014. aastal. Uue lepingu sõlmimiseks kavatseb maavalitsus käesoleva aasta teisel poolel välja kuulutada riigihanke eelteate. Bussiliikluse paremaks korraldamiseks ja reisijatelt tagaside saamiseks korraldas Põlva Maavalitsus küsitluse.
Kuu jooksul vastas küsitlusele 153 inimest, 58 vastajat täitsid ankeedi internetis ja 95 bussis. Kõige rohkem vastajaid olid Kanepi, Põlva ja Veriora vallast, kuid sealjuures olid kõik Põlvamaa vallad vastanute seas esindatud. Enamus tagasiside andnutest olid tööinimesed, pensionäre ja õpilasi oli kumbagi 25 protsenti.
Bussis küsitluslehti täitnud inimesed olid sagedased ühistranspordi kasutajad, internetis vastanute seas oli rohkem mõned korrad kuus bussiga liiklejaid. Sealjuures hindasid sagedased kasutajad busside kvaliteeti heaks ja väga heaks ning harvem ühistransporti kasutavatel vastajatel oli pretensioone rohkem. Üldjoontes pidasid vastajad busside peamisteks puudusteks asjaolu, et talvehommikutel on liini alustav buss külmavõitu. Samuti häirivad räpased ja alkoholijoobes inimesed ning lärmakad koolilapsed teisi bussikasutajaid. Peamised põhjused, miks autot ühistranspordile eelistatakse on asjaolud, et bussid sõidavad liiga harva ning sõidugraafikud või väljumisajad ei sobi.
Tehti mitmeid ettepanekuid ühistranspordivõrgu parandamiseks. Põlva maavanem Ulla Preedeni sõnul loetakse, analüüsitakse ja koondatakse kõiki arvamusi ning koostöös kohalike omavalitsustega selgitatakse välja, missugused neist on otstarbekas kasutusele võtta. Liinivõrgule seavad piirid eelkõige finantsvahendid ja üha vähenev elanikkond.
Hoolimata reisijate vähenemisest on Põlvamaa liinimahud viimastel aastatel võrreldes teiste maakondadega kõige rohkem suurenenud. Praegune maakonnaliinide maht on ca 2 miljonit liinikilomeetrit ja ühistransporti kasutab aastas ligi miljon reisijat. 2012. aastal kattis riigi toetus 68,6 protsenti Põlvamaa ühistranspordi kuludest.
Põlva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõuniku Mikk Mehilase sõnul on ühistransport valdkond, mis vajab stabiilsust ja head planeerimist, sest näiteks mõne inimese ettepanekul algatatud muudatused liinide sõiduaegades mõjutavad paljusid teisi ning seetõttu tuleb kõiki otsuseid põhjalikult kaaluda ja kasutajatelt tagasidet küsida.
Põlvamaa praeguse liinivõrguga on ühistranspordi kasutajatele tagatud paremad tingimused kui riiklikud liinivõrgu normid ette näevad. Samuti on Põlvamaal üha enam kasutajaid nõudeliinidel, mis tagavad regulaarliinidega katmata piirkondades ja kellaaegadel paindlikuma ühistranspordi kasutamise võimaluse. 2012. aastal kasutas Põlvamaal nõudebussiteenust juba üle 1 100 reisija. Tõenäoliselt suureneb nõudeliinide osakaal lähiaastatel veelgi.
Rohkem infot nõudebussideteenuse kohta siit.
Täna, 7. mail toimub Eesti Maanteemuuseumis traditsiooniline ohutu liiklemise päev, mis keskendub ohutule ja turvalisele jalgrattasõidu temaatikale. Seekordne päev on mõeldud 4.-6. klasside õpilastele, kellele vajalikke teadmisi lisaks muuseumile jagavad G4S, Eesti Punane Rist ja jalgrattaspordi treener Karmen Reinpõld.
4.-6. klasside õpilased paistavad liikluses silma eelkõige jalgratastega liikudes ja see on ka vanus, kus enamus tegelevad jalgratturite juhilubade taotlemisega. “Õpilased küll läbivad edukalt jalgratturi juhiloa saamiseks eksamid, kuid siiski minnakse uljalt tänavale rattaga sõitma, mõtlemata liiklusohutusele,” rääkis muuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu. “Kevad on aeg, kus kaherattalised ilmuvad ootamatult tänavapilti ja seega on igati päevakohane noorematele liiklejatele tutvustada vajalikke liiklustõdesid,” lisas Õispuu.
Liiklusohutusalased tegevused toimuvad erinevates keskustes. G4S juhendab jalgrattureid, kuidas turvaliselt rattaid hoidlasse, puu või posti külge kinnitada. Muuseumi liikluslinnas kontrollitakse, kas ratastel on kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud helkurid olemas ja õigesti paigaldatud. Räägitakse, kuidas õigesti kiivrit pähe panna ning mis juhtub siis, kui seda mitte teha. “1. Juulist 2011 hakkas küll kehtima seadus, mis ütleb, et kõigil alla 16. eluaastastel jalgratturitel on kiivri kandmine kohustuslik. Siiski pole lapsed ega ka lapsevanemad aru saanud, et ostes jalgratta, siis tuleb sinna kindlasti juurde osta ka kiiver,” nentis Õispuu.
Lisaks saavad õpilased oma oskusi katsetada erinevatel sõiduvahenditel. Eesti Punase Risti Võrumaa Selts räägib aga esmaabist õnnetuste puhul, kui liigne hulljulgus või tähelepanematus on alt vedanud. Noored saavad end ka praktiliselt proovile panna. Praktilisi nippe jagab jalgrattaspordi treener Karmen Reinpõld.
Muuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Maanteemuuseum pakub koolidele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. “Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles,” rõhutas Õispuu.
Põlvamaal Varbusel asuv Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Maanteemuuseumi asutaja on Eesti Maanteeamet. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu-näitusekeskkond kannab nime Teeaeg.
Lisainfo: Triinu Õispuu, Eesti Maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog, tel 7970 790, 5854 5636, e-post triinu.oispuu@mnt.ee
 Peapreemia võitja duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu laval. Foto: Sigrid Semm Sel nädalavahetusel Põlvamaal Mooste mõisakompleksis toimunud meeleoluka XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali peapreemia läks duole Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu.
Eesti rahvamuusikatöötluste festival algas reedel TeateTantsu ja Päikese looja laulmisega Uma Pido kooride saatel ning jätkus väga meeleoluka ja rahvarohke simmaniga lõõtsamängijate ja Mooste Rahvamuusikakooli muusikute, Põlva Tantsib tantsijate, festivali ansamblite ja külaliste seltsis. Kahepäevane festivali tõi Moostesse kokku üle 100 muusiku, umbes sama palju lauljaid ning üle 200 tantsija.
Parima kohustusliku loo töötluse preemia pälvis Harjumaa ansambel Rüüt, noortepreemia Wigla Tallinnast ning tulevikulootuse nimelise preemia Viljandi neidudest koosnev trio Midrid. Sel aastal oli kohustuslikuks lauluks Põlva kihelkonnast pärit laul “Õtak tulõ”.
Konkursi väliselt pälvis eripreemia ersade ja mokšade pärimuskultuuri traditsioonide hoidmise ja tutvustamise eest Mordvast pärit külaliskollektiiv Merema. Jätka lugemist »
Kanepi valla kevadlaat toimub tänavu 11. mail, algusega kell 9.00.
Kevadlaat leiab aset Kanepi spordiväljakul.
Olete kõik oodatud kauplema ja laadarõõmust osa saama!
Lisainfo ja registreerimine: tel +372 5816 3636
 Pokukoda avab uksed 28. aprillil kell 11.00.
Avapäeval pakume kõigile Pokukoja külastajatele tassi taimeteed ja võimalust endale poku koju kaasa meisterdada.
Igal täistunnil vahvad pokumängud.
Soovijatele Pokukoja lähem tutvustus!
Kell 17.00 astub üles Taisto Uuslail looduselauludega
Kell 17.30 tulevad meile külla looduseinimesed Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste. Mikk räägib oma raamatust „Sõna jõud“ja Kristel õuemängude raamatust. Märgime maha Pokumaa allikatee ja kuuleme palju põnevat teiste Eestimaa allikate kohta.
Padasoomäel saab pannkooki!
Piletiinfo: Pokumaa täispilet 3,5€, lastele, pensionäridele 2,5€, perepilet 9€
Moisekatsi Elohelül lauldakse 26. aprillil õhtul alates kella 20 koos päikseloojanguga päev metsa taha ning avatakse XIV eesti rahvamuusikatöötluste festival.
“On saanud traditsiooniks, et nendel aastatel, mil toimub võrukeelne laulu- ja rahvapidu, teevad Moisekatsi Elohelü ja Uma Pido koostööd. Nii kogunevadki reedel Moostesse III Uma Pido konnakoorid ligi 50 lauljaga, et võtta eest ja kutsuda rahvast ühes laulma kolme rahvalaulu III Uma Pido repertuaarist,” sõnas Uma Pido vedaja Ursula Zimmermann. “Neist kaks, Räpina ja Põlva kihelkondade rahvalaulud, tulevad esitusele konnakooride eestvõtmisel Kubija mändide all ka 1. juunil, tund aega enne õhtust peakontserti.”
“Kari kodo!” lauldakse peakontserdi repertuaaris koorilaulude vahele. Regilaulude programmi kaasamisega loodavad korraldajad ärgitada kõiki, sh pealtvaatajaid, tagasi rohkem meie oma iidse laulutraditsiooni juurde.
Mooste järve ääres ettekandele tuleva viie koorilaulu seas on ka “Võromaa laulu’” ja “Võro kiil”, mis kõlavad ka 1. juunil Kubija laulukaare all. Mooste järve ääres laulavad Mooste segakoor, Tilsi segakoor ja Põlvast segakoor “Kevadised hetked”. Koore juhatavad Jaanus Prükk, Saidi Tammeorg, ja Kalev Lindal, kes on ka kõik III Uma Pido peodirigendid, ning Andres Määr, kes on samuti III Uma Pidoga mitmeti seotud.
Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mille eesmärgiks on levitada rõõmu võrukeseks olemisest ja võru keele ning kultuuri tundmisest. I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.
 Contra. Foto: www.vorusoo.werro.ee 1. juunil peetäv III Uma Pido toimus edimäst kõrda vahtsõltvalitu võrokõisi lipu all. Luulõtajal ni joosumehel Contral om pido tähistämises plaan üts umbõ tükk tetä – lipujuusk läbi katsa Vana Võromaa kihlkunna, kokko 340 kilomeetrit. Üritüs nakkas 26. mail Võrolt ni jõud lõpulõ 1. juunil, Uma Pido pääväl, Võron peetävä Keriguplatsi laadamöllü keskel.
Contra juusk päämiselt suuri teie pääl, kohe kõik omma’ oodõtu juuskjale lehvitämä. Seole lisas omma’ joosutrassi lähkün elävä’-olõva’ inemise’-küläseldsi’ lahkõlt oodõtu juuskjale söögipoolist pakma, sest süük om juuskmisõ man väegä tähtis. Nii om egäütel võimalus anda uma osa lipu Umalõ Pidolõ joudmisõl. Tavaperäst spordivõistluisi söögikõrraldust timähavva ei tetä’. Kogo toidus võinu olla’ Võromaal kasvatõt-valmistõt.
Contra joosumarsruuti saa samaaigsõlt kaia’ internetist. Vastav link pandas inne juusku üles ni Uma Pido kodolehele (www.umapido.ee), Uma Pido aoraamaduõhe (umapido.wordpress.com) ku ka Facebooki Uma Pido ja Contra konto pääle. Ka saa nende lehti päält täpsämbät teedüst joosu plaani kottalõ.
Üten või kah juuskõ, sest tempo piässi kõigilõ konte müüdä olõma ja esi saa valida paraja hulga kilomeetrid. Kes juuskmisõst pikembält taht osa võtta – terve päävä vai esiki nädäli, pallõmi Contralõ teedä anda urvaste@gmail.com vai kõlista 5283540. Jätka lugemist »
|
Hea uudis
sünnib vitsata
|
