Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2017
E T K N R L P
« okt    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Setod korraldavad ettevõtlusfoorumi

Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi (SEIK) korraldab koos Setomaa vallavalitsusega 24. novembril Värska kultuurikeskuses ettevõtlusfoorumi „Ettevõtja ootused ja KOV-i võimalused“.

Aarne Leima Foto Urmas Saard

Aarne Leima. Foto: Urmas Saard

„Vahest ongi praegu, kui äsja on valitud uue valla volikogu, aga ka Seto Kongressi Vanemate Kogo, kõige sobivam aeg ettevõtjate ja omavalitsuse dialoogiks. Seda enam, et tänu Setomaa valla tekkimisele, on kogukonna ootused piirkonna positiivsete arengute jätkumisele eriti suured,“ ütleb Setomaa ettevõtlusnõustaja Aarne Leima.

Foorumil antakse ülevaade Setomaa ettevõtluse hetkeseisust. Omavalitsuste rollist ettevõtlusele räägivad oma kogemuste põhjal mitmed tuntud ettevõtjad Setomaalt ja mujalt. Millised on KOV-i
võimalused ettevõtlust toetada, seda selgitavad vallajuhtimiskogemustega Raul Kudre ja Rein Järvelill.

Lisaks neile esinevad foorumil majandusteadlane Andres Kuusik ja ettevõtjate nõustaja Kuldar Leis.

SEIKi praegune vedaja, Värska ettevõtja Margus Karro loodab, et toimuv ettevõtlusfoorum on sissejuhatuseks millelegi suuremale ettevõtlusalasele üritusele Setomaal.

Annela Laaneots

Sügiskuld tähistas oma viieteistkümnendat koos sintlastega

Täiendatud videoklipiga

Täna, täpselt nädal tagasi küalastas Sindi Naisliit Põlvamaal tegutsevat Valgjärve valla eakate seltsingut Sügiskuld, kes tähistas Maaritsa kultuurimajas oma 15. aastapäeva.

Kaido Kõiv kigib sintlastele (Juta Velleste kätte) raamatu Valgjärve – võrratute vaadete vald Foto Urmas Saard

Kaido Kõiv kigib sintlastele (Juta Velleste kätte) raamatu “Valgjärve – võrratute vaadete vald”. Foto: Urmas Saard

Seltsingu juhataja Linda Varul ütles, et Valgjärve valla elanikkonnast moodustavad üle kolmandiku pensionärid. 2002. aasta septembris loodi aktiivsete eakate organiseerimisel seltsing Sügiskuld, kuhu praegu kuulub tegevliikmeid poolesaja ümber. Seltsingus on esindatud kõik valla külad, osaletakse nii tantsuringis kui lauluansamblis, aga peale selle tegutsetakse veel palju muu mitmekesise tegevusega.

Lahkunute mälestuseks süüdati küünal ja seisti vaikuse minuti. Õnnitleti sünnipäevalisi ja tänati tegusaid inimesi. Varul võttis vastu Sügiskullale toodud lillesülemeid ja kingitusi.

Nemad alustasid natuke enne minu tulekut

Seltsingu tähtpäeval õnnitles vilkalt askeldavaid eakaid Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv, kes on ühte järge selles ametis olnud pea sama kaua, kui tublilt toimekas Sügiskuld. „Nemad alustasid natuke enne minu tulekut.“ Kogu peoõhtu elavalt eakate seltsis viibinud vallavanem ütles, et koos pensionäridega tähistatakse ühtlasi ka rahvusvahelist eakate päeva.

Jätka lugemist »

Maanteemuuseumis tuleb taas laste liikluskonverents

Kolmapäeval, 11. oktoobril toimub Eesti Maanteemuuseumis II laste liikluskonverents. Sündmusel osalevad 3. klasside õpilased ja nende õpetajad viiest maakonnast.

Kanepis asuv Eesti Maanteemuuseum Foto Urmas Saard

Kanepis asuv Eesti Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard

Konverentsi põhieesmärk on arutada koos õpilastega, kuidas tänaval ohutult liigelda. Tähelepanu alla võetakse igapäevased (ohu)olukorrad liikluses.

“Lapsed on täiskasvanutega samaväärsed liiklejad,” sõnas konverentsi korraldaja, muuseumi külastusjuht Triinu Õispuu. “Üsna tihti on just nemad need, kes oma vanematele kõige tavalisemaid reegleid liikluses meelde tuletavad,” lisas ta.

Samuti soovivad korraldajad tutvustada mõistet “konverents”, et lapsed paremini mõistaksid, kuhu nende vanemad aeg-ajalt lähevad. Mida seal ikkagi tehakse või näha saab?

Konverentsil tuleb juttu bussiga reisimisest ja turvavöö kinnitamisest, liiklusviisakusest, noore liikleja rollist jalakäijana, ratturina, raudteed ületades . Esinejaid on oodata Maanteeameti ennetustööosakonnast ja Lõuna Politseiprefektuurist.

Et õpilased omandaksid ka ise esinemisoskust, saavad nad õpipesades arutleda liiklemise ABC teemadel ja esitleda arutelu tulemusi teistele konverentsis osalejatele.

Konverentsile on registreerunud koolid Põlva-, Võru-, Viljandi-, Tartu- ja Jõgeva maakonnast. Konverents algab kell 10.

Triinu Õispuu
Eesti Maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht

Olen vist ikka ka eestlane

Ülo Kannisto, kes enda sõnul küll laulumees pole, sai sellele vaatamata juba kuuendat korda maha sügavalt rahva hinge tunginud taasiseseisvumisepäevale pühendatud laulupeoga.

Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks Foto Urmas Saard

Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks. Foto: Urmas Saard

Tagasihoidliku loomuga mees kogus oma kodukandis Saaremaal enamat tuntust eeskätt Vaba Rahva Laulu kontserdi mõtte algataja ja teostajana. Kuid mitte üksnes tuntust, ka kiitust! Koguni sedavõrd, et kohe esimeste õnnestunud kontserdite korraldamise järel otsustas Saare maavalitsus ja sihtasutus Saaremaa Arenduskeskus teda tunnustada Kena Teo tegija aunimetusega.

Saarlase algatus meeldib ka mandri eestlastele. Kena Teo tegija on juba käinud Tartus ja Keilaski laulupidu korraldamas. Aga läinud laupäevaks kutsus ta kungla rahva kokku Intsikurmu looduskaitse alusesse parkmetsa, kus asub mitmel põhjusel kuulsaks saanud Põlva lauluväljak. Ennekõike on siiski tegemist kultuurilooliselt olulise asukohaga. Kannisto teab, et esimesed eestlaste kooride ühised laulmised peeti tolle võluva metsapargi põlispuudest ümbritsetud „kontserthalli“ laval juba aastatel 1855 ja 1857. Seega siis veel varem kui Sindi laulukoor valmistus minema Tartusse Eesti esimesele üldlaulupeole.

Jätka lugemist »

Ülo Kannisto: saame ühislaulmise väes natuke paremateks inimesteks

Taasiseseisvumispäeva eelõhtul tunneb rahvas Põlvas Intsikurmu lauluväljakul taas ühislaulmise väge, millest minnakse osa saama kõigist Eestimaa paigust. Külauudiste portaal läheb oma meeskonnaga sellest peost ülevaadet tegema.

Ülo Kannisto laulupeol Foto Marika Kannisto

Ülo Kannisto laulupeol. Foto: Marika Kannisto

Vaba Rahva Laulu mõtte algataja ja kujuteldamatult suure korraldusvaeva nägija on Saaremaa kange mees Ülo Kannisto, kellel jätkub eestvedaja sitkust juba kuuendat aastat jutti.

Urmas Saard: Olete elukutselt ettevõtja. Millega igapäevast leiba teenite?

Ülo Kannisto: Mul on väike saeveski ja mõni veoauto, mis on leiva lauale toonud. Viimased aastad on põhitegevus olnud laulupidude ette valmistamine ja korraldamine.

Urmas Saard: Mis ärgitas ärimeest nii südikalt tegelema asjaga, mis ilmselt sentigi kasumit ei tooda?

Ülo Kannisto: Ajendas 20. augustil 2011. aastal Tallinna Lauluväljakul toimunud kurikuulus Vabaduse Laul. Kui ma seda lugu mõni päev hiljem (vist 23.08.11) internetis lugesin ja sellele oli kommentaarides antud hävitav hinnang, otsustasin hetkega, et hakkan ise tegema. Ivo Linna toetas seda ideed.

Urmas Saard: Mullu aprillis avaldati Saarte Hääle juhtkirjas mõtet, et ehk oleks Vaba Rahva Laul võinud jäädagi vaid Kuressaare ürituseks. Ometi toimus see möödunud aastal lisaks Kuressaare lossihoovile ka Keilas. Tänavu lauldakse juba enam kui 350 kilomeetri kaugusel Kuressaarest. Kus veel?

Ülo Kannisto: Kindlasti oleks võinud Kuressaarde jääda see traditsioon. Paraku on see seotud suurte kulutustega ja Saaremaal oli toetus väga väike ja nii ei saanud jätkata. Kuigi publikut oleks palju olnud. Keila laulupidu näitas, et saab edukalt mandril seda teha. Esmakordselt kogesin Põlvas (ka Keilas oli tunda head suhtumist), et selle laulupeo vastu on kutuuritöötajate poolt huvi suur ja ollakse igati toeks. Nii on hea tunne korraldada sellist suurt üritust!

On juba kindel järgmise aasta laulupeo koht. Siis ongi Eesti 100 ja toimub Eesti keskel – ajaloolisel Paide Vallimäel. Minu rõõmuks on sealgi suur huvi sellise sündmuse vastu. Publikule on seal palju ruumi, laval lauljatele suhteliselt vähe. Aga tehakse juurde kokkupandav lava ja just nii suur kui vaja.

Jätka lugemist »

Euroopa Eestlaste Koor tähistab 10. sünnipäeva Varbuse Muusikamõisas

Oma sünnipäeva tähistab Euroopa Eestlaste Koor peadirigendi juures Varbuse Muusikamõisas. Laupäeval, 5. augustil kogunetakse laululaagrisse ning 6. augustil kell 16 esineb koor erikülalisena Lenna ning ansambli Estonian Voices kontserdil “Ootab armastus”.

Kalev Lindal, Euroopa Eestlaste Koori peadirigent

Kalev Lindal, Euroopa Eestlaste Koori peadirigent

Kümne aasta jooksul on kooris laulnud üle 200 inimese. Hetkel on aktiivseid liikmeid 130 ringis – need on Austrias, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Kasahstanis, Luksemburgis, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Suurbritannias, Šveitsis ja Tšehhis elavad eestlased, sekka muust rahvusest elukaaslasi ning estofiile. Kokku saadakse vähemalt kaks korda aastas laululaagrites, lisaks kontsertreisidel ja väiksematel üritustel.

Euroopa Eestlaste Koor on osalenud kahel viimasel üldlaulupeol (2014 valikkoorina), võrukeelsetel Uma Pido laulupidudel, Eesti kultuuri üritustel paljudes Euroopa riikides, samuti Kanadas ja USAs. Mullu sügisel sai koor hõbediplomi Interkulturi koorifestivalil “Canta al mar” Callelas, Hispaanias.

Jätka lugemist »

Huvi Eesti traditsioonilise palkehituse vastu tuntakse Kanadast Austraaliani

Palkehituse kursus Moostes.

Palkehituse kursus Moostes.

Alates esmaspäevast õpivad üle maailma kokku tulnud 12 puutööhuvilist viis päeva Moostes Eesti traditsioonilist käsitööriistadega palkehitust.

Huvi Eesti palkehituse vastu tuntakse Kanadast Austraaliani. Osalejate tööalane taust on erinev, kuid neid ühendab huvi puutöö vastu.

See on neljas aasta, kui MTÜ Vanaajamaja rahvusvahelist palkehituse kursust korraldab. Juhendajateks on tänavu Margus Palolill ja Mikk Mustmaa. Lisaks Kanadale ja Austraaliale on osalejaid Ameerikast, Prantsusmaalt, Poolast, Rootsist, Soomest ja Lätist.

Praktiline õpe toimub Moostes, Vanaajamaja koolituskeskuses, kuid külalised saavad võimaluse tutvuda ka Põlvamaa talurahvaarhitektuuriga Karilatsis ja tänapäevase käsitsi palkhoonete toomisega Räpinas, käia Võrumaal suitsusaunas, külastada Mooste mõisa erinevaid kodasid ja Rõuge Sepa sepikoda.

Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

peipsiveere1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.

“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”

Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.

Jätka lugemist »

Põlvas toimub suvel kuues iga-aastane
laulupidu Vaba Rahva Laul

Mullu toimus Vaba Rahva Laul Keila lauluväljakul. Foto: erakogu

Mullu toimus Vaba Rahva Laul Keila lauluväljakul. Foto: erakogu

Sel aastal 19. augusti õhtul toimub ilusal Põlva Intsikurmu lauluväljakul juba kuues iga-aastane laulupidu Vaba Rahva Laul, millega seekord tähistatakse Eesti 26. iseseisvuse taastamise päeva.

Osalevad koorid üle Eesti ja palju tuntud lauljaid. Mõned nimed: Ott Lepland, Gerli Padar, Boris Lehtlaan, Siiri Sisask, Vanemuise bariton Simo Breede, Estonia tenor Urmas Põldma, Mart Müürisepp, Grete Paia, Oliver Leppik, Männiste Perebänd, debüüdi teeb noor Carmen Joala, Kalle Sepp jt. Lauljaid saadab Urmas Lattikase bänd.
Kooridega seonduv on suuresti Lauri Breede töö. Repertuaaris on üle 30 isamaalise ja muidu ilusa eesti laulu. Kõik laulud on ilusas eesti keeles. Lootus on, et oma tantsudega kaunistab laulupidu Põlvamaa vahva segarahvatantsurühm Põlva Päntajalad. Eestlased on ju laulu- ja tantsurahvas!
Ühislaulmisega saame jälle natuke paremateks inimesteks. Laulmiseni! Elagu Eesti!
 
Ülo Kannisto Vaba Rahva Laulu traditsiooni algataja ja korraldaja

MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja 2017. a I taotlusvooru

Piiriveere logo.JPGMTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja projektitaotluste vastuvõtu 2017. a I taotlusvooru: voor on avatud 27. veebruar-15. märts.

Toetust saavad taotleda Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, Räpina ja Värska vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused.

Infopäevad taotlejatele toimuvad 15. veebruaril kell 16 Värska kultuurikeskuses ja 17. veebruaril kell 16 Meremäe vallamajas.

Toetust saab taotleda meetmetest:

  • Meede 1 – Elukeskkonna arendamine
  • Meede 2 – Ettevõtluse arendamine
  • Meede 3 – Ühistegevuse ja koostöö arendamine

Projektitaotluste hindamise tähtaeg (tegevusgrupis) on 15. mai 2017.

Täpsem info taotlemise ja nõustamise kohta: www.piiriveere.ee.

Meremäe vallas ja Misso valla Luhamaa nulgas korraldatakse rahvaküsitlus

Seto lipp

Seto lipp

26.-29. jaanuaril korraldab Võru maavalitsus rahvaküsitluse Meremäe valla ja Misso valla Luhamaa nulga külade elanike arvamuse väljaselgitamiseks Setomaa valla moodustamise kohta Värska, Meremäe ja Mikitamäe valla ühendamisel koos Misso valla Luhamaa nulga külade üleandmisega. Samal ajal teeb samalaadse küsitluse Põlva maavalitsus Värska ja Mikitamäe valla elanike hulgas.

Mikitamäe, Värska ja Meremäe vallavolikogud ei esitanud 1. jaanuariks 2017 haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlust. Haldusreformi piirkondlik komisjon soovitas valitsusele teha ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks juhul, kui see on kohaliku elanikkonna tahe. Vabariigi Valitsuse soov on saada teada elanike meelsus võimaliku seto valla moodustamise kohta.

Küsitluslehele on kantud küsimus: “Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Lisatud on vastusevariandid jah ja ei.

Küsitlusest on õigus osa võtta vähemalt 16-aastastel inimestel, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elavad püsivalt Meremäe vallas või Misso valla Luhamaa nulgas. Luhamaa nulga külad on Hindsa, Koorla, Kriiva, Kossa, Leimani, Lütä, Mokra, Määsi, Napi, Pruntova, Põrstõ, Saagri, Saagrimäe, Savimäe, Tiastõ, Tiilige, Tserebi, Toodsi, Väiko-Tiilige.

Jätka lugemist »

Korralda teisel Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalil oma arutelu!

Teise Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali ideekorje võtab tuure üles. Oma arutelu teemat saab festivalile pakkuda jaanuari jooksul. Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival sünnib koostöös paljude organisatsioonide ja inimestega ning toimub teist korda 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis Varbusel.

Arvamusfestivalil osalejad Foto Urmas Saard

Arvamusfestivalil osalejad. Foto: Urmas Saard

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival on üks kolmest tänavusest arvamusfestivalist, mis lisaks Kagu-Eestile toimuvad veel ka 10. juunil Hiiumaal ja 11.–12. augustil Paides. Kõigi kolme festivali algatajad on otsustanud teha tänavuse ideekorje keskselt, mistõttu arutelude ideekorjesse esitamise tähtaeg on 31. jaanuar ja juba 1. märtsil avalikustatakse ideekorje tulemused. Oma ideid saab esitada aadressil www.arvamusfestival.ee/ideekorje.

“Kui me räägime eripalgelisest Kagu-Eesti kultuuriregioonist, siis on näiteks siinsete inimeste käest hiljuti küsitud arvamust seoses haldusreformiga,” ütles Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali eestvedaja Ott Rätsep. “Mõne kuu pärast selgub, kas ja mil määral nende arvamustega ka arvestati. Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali vabatahtlike meeskond loodab, et arvamuste kuulamine saab pigem reegliks, mistõttu soovime kõikide kohalike inimestega kujundada Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalist hea traditsiooni. Ootame teilt tänavu jälle kõiki kogukondi puudutavaid teemasid,” lisas Rätsep.

Jätka lugemist »

Valla om Mino Võromaa 30. võrokiiliside kirätöie võistlus

"Mino Võromaa" 2011

“Mino Võromaa” 2011

Oodami juttõ, luulõtuisi, nalajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ – kõiksugudsõ kirätüü omma oodõdu!

Timahava saava latsõ ja noorõ valli viie teema hulgast. A olõs hää, ku kirätüül olõs uma mõtõld päälkiri (tuu tähändäs, et teema ei olõ üteliisi jutu päälkiri). Kimmäle või kirota ka umal süämelähküdsel, vabal teemal. Hinnatas vannusõrühmi perrä (I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass).

„Mino Võromaa 2017” teema omma:

  • Mino Võromaa / Milles mullõ Võromaa
  • Mis om moodun / Kiä om moodun
  • Eesti pidopäävä (Eesti Vabariigi tsõõrigu hällüpäävä pääle mõtõldõn)
  • Kimmüseldä ilm
  • „Inemise ommava ulli“ (Contra)

Oodami latsi ja nuuri võistlustöid 3. radokuu pääväs (3.02.2017) meili pääle kaile.kabun@wi.ee.

Üts osavõtja või saata võistlusõlõ kooni kolm tüüd. Ku tüüd kuigi meili pääle saata ei saa, või käsikirä tuvva-saata Võro Instituuti (Tartu 48, 65609 Võro).
Kõgõ parõmba tüü trükütäs är sarja „Mino Võromaa” 30. latsiraamatun. Parõmbilõ kirotajilõ avvuhinna!

Lähembält saa võistlusõ kotsilõ küssü 525 3215 (Kaile Kabun).

Ahjal avas taas uksed AH-JA Pubi

Uus AH-JA pubi Põlvamaal Ahjal.

Uus AH-JA pubi Põlvamaal Ahjal.

Ahjal Illimari Konsumi hoones täiesti uue interjööri ja menüüvalikuga toidukoha avanud OÜ AH-JA on kogukonnas tuntud väikeettevõte, mis on pikemat aega tegutsenud kohapeal tuntud toitlustusteenuse pakkujana.

Eestvedajate eesmärk on luua uuest toidukohast ka kohalike inimeste sotsiaalse suhtlemise koht, kus korraldatakse erinevaid klubiõhtuid, kirjandus- ja luuleõhtuid ning elava muusika õhtuid. Samas saab korraldada Ahjal toimunud mälumängu- ja lauamänguturniire.

Veel on kavas siduda oma tegevusi Fr. Tuglase loomingu ja Väikese Illimari tegemistega. Näiteks plaanitakse hakata müüma kohalike tootjate toodetega Väikese Illimari piknikukorvi.

Ahjal toidukoha taasavamisele aitas kaasa Põlvamaa Partnerluskogu Leader-meetme toetus, mis 60% toetusmääraga katab ettevõtja investeeringuid toidukoha siseviimistluse, inventari ja köögitehnika ostmisel. Kogu investeeringu toetuseks on kinnitatud 19 851 eurot. Toidukoha taasavamine aitab kaasa Ahjal töökohtade loomisele.

Prototroni ideekonkursi TOP10-sse valiti viis ideed Lõuna- ja Kagu-Eestist

Rahastu Prototron sügisene ideekonkurss hakkab jõudma lõpule – äsja selgusid kümme paremat meeskonda, kelle seast valitakse detsembri alguses võitjad.

Drooni lennuks ettevalmistamine Foto Urmas Saard

Avionica arendab standarditele vastavat transponderit, mis võimaldab droonide lennutajatel edastada lennuametile drooni asukoha, et seeläbi lihtsustada lennuloa saamist ja tõhustada lennuruumi ohutust. Pilt illustratiivne. Foto: Urmas Saard

Konkurents TOP10-sse pääsemiseks oli väga tugev. Sel korral ideekonkursi fookuses olnud Lõuna- ja Kagu-Eesti meeskondadel on läinud hästi, sest lausa pooled viimasesse hindamisetappi jõudnutest on pärit sellest piirkonnast.

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ütles, et esikümnesse jõudnud ideede põhjal võib ideekonkursi tulemustega igati rahule jääda. “Tänavu soovisime esmakordselt kaasata ideekonkursil osalema aktiivseid inimesi väljastpoolt Tallinna ja tulemus on käes – pooled TOP10 meeskondadest on tulnud regioonidest,” väljendas Pavlenkova heameelt. “Prototroni pakutavad võimalused on jõudnud Tallinna piiridest välja ja pealinna tiimidel on nüüd senisest tugevam konkurents. Kavatseme Prototroni haaret veelgi laiendada.”

Prototroni ideekonkursi TOP10 hulka jõudsid viis ideed Tartust ja Tartumaalt (Degritter, HackMotion, Hairvel, VitaBug) ning üks idee Põlvamaalt (Sofable). Kogu esikümme on järgnev:

Avionica – arendab standarditele vastavat transponderit, mis võimaldab droonide lennutajatel edastada lennuametile drooni asukoha, et seeläbi lihtsustada lennuloa saamist ja tõhustada lennuruumi ohutust.

Jätka lugemist »

Lõuna-Eestist osaleb Prototroni ideekonkursil 36 meeskonda

Rahastu Prototroni ideekonkursile esitas Lõuna-Eestist oma idee kokku 36 meeskonda, neist 17 olid Kagu-Eestist. 15. oktoobril lõppenud Prototroni sügisesse taotlusvooru esitati kokku 192 taotlust, mille seast selguvad detsembri alguseks parimad.

Jõukuul selgub, kelle idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust

Jõukuul selgub, kelle idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust

Järgneva pooleteise kuu jooksul peavad meeskonnad suutma tõestada, et just nende idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust, Tehnopoli inkubatsiooni ja Hedman Partersi õigusnõustamist.

Prototroni tegevjuhi Jana Pavlenkova sõnul täitus ideekonkursi korraldajate soov innustada rohkem kaasa lööma ka aktiivseid inimesi ja ettevõtteid väljastpoolt Tallinna. “Sel korral võtsime fookusesse mõned Eesti piirkonnad ning kolmandik taotlusi on laekunud sihtpiirkondadest – 35 esitati Ida-Virumaalt ning 36 meeskonda oli Tartust ja Kagu-Eestist. See näitab, et uudsete lahenduste ja ettevõtlikkuse potentsiaali on küllalt ka väljaspool Tallinna,” lausus ta.

Jätka lugemist »

Põlva maavanem muretseb valdade sundliitmise pärast

Põlva maakonnas on kujunenud olukord, kus mitut omavalitsust võib oodata sundliitmine, mis kahjustab tugevasti nende valdade elanike huve. Maavanema Igor Taro hinnangul on musta stsenaariumi ärahoidmine lähinädalatel veel volikogude kätes.

Igor Taro, Põlva maavanem Foto Põlva maavalitsus

Igor Taro, Põlva maavanem. Foto: Põlva maavalitsus

“See oleks äärmiselt ebaõiglane oma inimeste suhtes, kui omavalitsused ei kasutaks praegu ära riigi poolt pakutavaid hüvesid vabatahtliku ühinemisega maksimaalselt,” leiab Taro. Põlvamaal võib sundliitmine ähvardada Kanepi, Valgjärve ja Kõlleste valdasid, kellel pole kolme peale ühe omavalitsuse moodustamiseks koos 5000 elanikku. Samuti Mikitamäe, Värska ja Laheda valdasid, mille volikogud ei ole edastanud 1. oktoobriks maavanemale otsust valitud vabatahtliku ühinemisläbirääkimiste partneri valikust. Ning seni pole seadusekriteeriumile vastava otsuseni jõudnud ka Orava vald, kes peab läbirääkimisi Vastseliinaga.

Rahalises plaanis tähendaks see maakonna elanikele kahju ligi 2 miljoni euro ulatuses, mida saanuks suunata inimeste heaks. “Tegelikult pole rahanumber kõige olulisem ja negatiivne mõju oleks laiem, kuna jääksid tegemata kokkulepped tähtsate teenuste ja objektide arendamise osas,” kinnitab maavanem.

Jätka lugemist »

Kagu-Eesti inimesi ja ettevõtteid kutsutakse osalema Prototroni ideekonkursil

Käesoleval sügisel annab rahastu Prototron juba 15. korda välja 40 000 eurot selliste ideede elluviimiseks, mis aitavad muuta inimeste igapäevaelu lihtsamaks, paremaks ja mugavamaks. Ideekonkursile on tänavu eriti oodatud ideed Kagu-Eesti ettevõtjatelt ja ettevõtlikelt inimestelt ning piirkonna parima idee esitajale on välja pandud eripreemia. Ideid oodatakse 15. oktoobrini rahastu kodulehel aadressil www.prototron.ee.

Jana Pavlenkova Foto Prototron


Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova kutsus Väimelas peetud Võrumaa noorte ettevõtluspäeval kõiki esitama on nutikaid ideid konkursile, mille tähtaeg on 15. oktoobril. Foto: Prototron

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova julgustab kõiki ettevõtlikke inimesi oma ideedega välja tulema. „Paljud Prototroni rahastusega lendu tõusnud ettevõtted ongi alguse saanud kellegi isiklikust probleemist ja sellele lahenduse otsimisest. Prototron aitab selle lahenduse ehk käega katsutava prototüübi valmis teha,“ rääkis Palvlenkova, kelle sõnul rahastab Prototron parimaks tunnistatud ideede teostamist kuni 10 000 euro ulatuses.

Võitjameeskonnad saavad lisaks prototüübi loomiseks vajalikule rahasummale erinevaid tugiteenuseid, mille hulka kuuluvad: Tehnopoli kuuekuuline inkubatsiooniprogramm, õigusabiteenused ja kommunikatsioonitugi. Nii saavadki ideedest käegakatsutavad tooted, lahendused ja ärimudelid, mis meelitavad ligi investoreid ja uut rahastust.

„Tugiteenused on kui motivatsioonipakett ja mõeldud selleks, et toetada meeskonda nende idee arendamise teekonnal. Üksinda garaažis nokitsedes on tulemus üks, oma meeskonnaga teiste startuppide kõrval toetavas inkubaatorkeskkonnas hoopis teine. Lisaks suunavad meeskondi oma valdkonna spetsialistidest mentorid,“ selgitas Pavlenkova.

Jätka lugemist »

Sindi naispensionärid viibisid Seto Kuningriigi päeva tähistamisel

Tänavu oli Verskah see paik, kus toimus juba 23. korda Seto Kuningriigi vällähõikminõ, vägümehe välläseletaminõ, Ülembsootska valiminõ, sõjaväe paraat, kuningalaud, pidoõtak üteh ansambliga Otava Yo ja kõik muu nimetamisväärselt huvipakkuv, mis olulisema loetelu vahele samuti aoplaani mahtus.

Sindi pensionärid Värskas enne koduteele asumist Foto Urmas Saard

Sindi pensionärid Värskas enne koduteele asumist. Foto: Urmas Saard

Ei kirjutanud asjatult loo päisesesse muist sõnu kursiivis, et seto murret riigikeele üldtunnustatud keelendist selgemalt eristada. Täiendavaks selgituseks, et kirjakeelne setu on murdes seto, kuid selle sõna laiema leviku tõttu jään loo kirjutamisel austusest setode vastu murdesõna kasutamise juurde.
Setod tunnevad oma väärtust ja kellel soov selle rahvakilluga lähemalt tutvuda, peavad suutma mõista ka nende keelt.

Värska on Setumaad lõhestavast demargatsioonijoonest siinpoolsel alal suurim asula. Neljakümneviiendani oli Setumaal 11 valda ja Petseri linn. Nüüd on Setomaa jagatud kolmeks: muist jääb Põlva maakonda, teine tükike Võrumaale ja ülejäänu Vene föderatsiooni poolt hõivatud alale sealses Petseri rajoonis.

Värska lahe äärde jõudmiseks pidi Sindist teed alustades läbima ümmarguselt 260 kilomeetrit. Kuna kõige otsem tee ei kulge üldsegi sirgjooneliselt mööda siledat asfaltkatet, vaid läbib kohati päris käänulisi tõusude-langustega kruusateidki, siis on ilma peatusteta bussisõidu ajaline teekond ca kolm ja veerand tundi. Algse plaani kohaselt taheti jõuda keskpäevaks kohale.

Jätka lugemist »

Seto Kuningriigi päeva sõjaväe paraadi saatsid võimsad kärgatused

Ülembsootska valimise kõrval on Seto Kuningriigi päeva üks tähtsamaid ja oodatumaid sündmusi setode sõjaväe paraad.

Seto Kuningriigi päeva sõjväe paraad Foto Urmas SaardMõnede arvajate meelest pilab setukeste sõjaväe paraad vägevate maade militaarset jõudemonstratsiooni, kuid samas sunnib imetlema väikese rahva vaprust, millest kõneldakse tõsimeeli võimendatud nalja tegemisega. Olgu kuidas on, aga vaatemänguliselt pakub välja toodud tehnika päris nauditavaid elamusi, mille sekka kärgatavad tugeva heliga paugud panevad ootamatuses ehmatavalt võpatuma.

Pildivalikuga saab väikese ülevaate eilsest komedijandist, millega külalisi lõbustati.

 

 

 

Seto Kuningriigi päeva sõjväe paraad. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Aarne Leima valiti kolmandat korda setode Peko asemikuks

Augustikuu esimesel laupäeval kuulutasid setod Värska alevikus välja XXIII Seto Kuningriigi ja valisid uue ülemsootska ehk setode kuninga Peko asemikuks juba kolmandat korda Aarne Leima.

Aarne Leima Foto Urmas Saard

Aarne Leima. Foto: Urmas Saard

Esimest korda, 2012. aastal, valiti Leima samuti Värskas. Sama kordus juba järgmisel aastal Luhamaal Määsi mäel, kui Leima sai taas Peko asemikuks. Tänavu kogus Leima rahvahääletusel kaht naist edestades 578 häält.

Valimine toimus omapärasel viisil. Kolm kandidaati astusid lavale tõstetud puupakule, kus igaühele anti väheke aega sõnavõtuks. Iga paku ümber seoti takunöör, mis keriti vastavalt sellele nii pikalt lahti kui jätkus nöörist kinni haarajaid. Igale nööri hoidvale käele tehti mäge. Märgitud käed loeti kokku ja seejärel selgitati välja enim hääli saanud kandidaat.

Traditsiooniliselt iga augustikuu esimese nädala laupäeval asetleidev Seto Kuningriigi päev toimub erinevates kohtades. Aastast 1994 alguse saanud Seto Kuningriigi päeva tava alge pole küll otseselt pärimuslik, aga vaatamata sellele taotletakse säilitada võimalikult ehedat seto rahvakultuuri. Kuuldavasti soovitab varajasematest ülemsootskadest koosnev nõuandev Kroonikogo uuel ülemsootskal jääda kuulekaks Seto rahva häälele. Seda olenemate tulevasest haldusterritoriaalsest ümberkorraldusest.

Jätka lugemist »

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival ootab [eest]seisma ja [eel]arvama!

22. juulil algusega kell 12 algab Eesti kõige ilusamal teel – Postiteel paiknevas Eesti Maanteemuuseumis esimene Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival. väikeKõik Kagu-Eestis elavad või selle piirkonnaga seotud inimesed on oodatud kagunurgale ja tervele Eestile olulistel teemadel kaasa mõtlema, arvamust avaldama ning muutusi ellu kutsuma!

Püüdes vastata enamuse ootustele on Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali meeskond moodustanud kolm teemaala, mis puudutavad maaelu, maakultuuri ja turvalisuse küsimusi:
TURVALISUS JA JULGEOLEK – MIKS KEEGI MEID EI PÄÄSTA?

I paneel kell 12.00 – 13.30: Julgeolekus ei sõltu meist mitte midagi

II paneel kell 14.00 – 15.30: Kõik rikuvad liikluseeskirju, sest natuke ju võib

III paneel kell 16.00 – 17.30: Tervishoid saab olla kas kodulähedane või kvaliteetne

 

MAAELU – VIIMANE KUSTUTAB TULE

I paneel kell 12.30 – 14.00: Ökoriik – ürgaega tagasi!?

II paneel kell 14.30 – 16.00: Raha ei ole ja raha ei tule

III paneel kell 16.30 – 18.00: Kõik on läbi

 

MAAKULTUUR – ÕKS VIIL ELÄSSE MÕTSU VAIHÕL UMMAMUUDU INEMISE

I paneel kell 13.00 – 14.30: Kuis perimüskultuuriga rahha tiini?

II paneel kell 15.00 – 16.30: Võrokõnõ, mulk vai seto ja vahtsõnõ maalõtulõja – kas saias sõbras?

III paneel kell 17.00 – 18.30: Mõista-i ma taad kiilt ei lukõ ei kirota, õigõt kiilt mõista-i kiäki!

 

NB! Korraldajad juhivad tähelepanu, et Kagu-Eesti eripärast tulenevalt on osad vestlused seto või võro keelsed! Jätka lugemist »

Paduvere talumuuseumis toimus hokitantsu esmaesitlus

Räpina meeste šõutantsurühm Hokitantsu esitamas. Foto: Tiit Lääne

Räpina meeste šõutantsurühm Hokitantsu esitamas.
Foto: Tiit Lääne

8. juuli õhtul Jõgeva vallas Paduvere talumuuseumis toimunud  XI vabaõhukonverentsi “Jõgeva jäähoki 70″ meelelahutusprogrammi lõppakordiks  oli „Hokitantsu“ esmaesitlus. Sportlikku  tantsu tantsis meeste šõutantsurühm „Nõtked ja karvased“ Räpinast.

Mõte   „Hokitantsu „ esitamiseks Jõgeva jäähoki 70.  aastapäeva tähistamisel tuli asjaolust, et šõutantsurühma liige Artur Murumets ning  vabaõhukonverentsi korraldanud Paduvere talumuuseumi peremees ja spordiajakirjanik Tiit Lääne on koolivennad  ning ka koos hokit mänginud.

„Otsisime  muusikat, mille saatel  Hokitantsu tantsida. YouTube’ist leidsimegi hokiteemalise laulu, mille saatel hea  tantsida kantrirütmis. Tants tuli selgeks saada kolme treeninguga.  Esinemiseks  vajalikud hokikepid meisterdasid tantsumehed ise,” ütles juhendaja  Piret Varjund. „Paduvere muuseumi tantspõrand sobis Hokitantsu esitamiseks väga hästi, nii et oleksime võinud esineda ka rulluiskudes,” lisas ta.

Tänavu 23. juunil sai kunagise ajaloo ja kultuurihuvilise kolhoosiesimehe Heino Lääne ja tema abikaasa Vilma Lääne rajatud Paduvere talumuuseum neljakümne viie aastaseks.

Jaan Lukas

Igor Taro asus ametisse Põlva maavanemana

Tänasest asus Põlva maavanemana tööle Igor Taro, kelle vabariigi valitsus neljapäevasel istungil järgnevaks viieks aastaks ametisse nimetas.

Igor Taro, Põlva maavanem

Igor Taro, Põlva maavanem

Oma ametiaja peamiseks eesmärgiks peab värske maavanem haldusreformi ja sellele järgneva riigireformi mõistlikku läbiviimist Põlvamaal ning teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi säilitamist. “Inimesed ootavad meilt paremaid teenuseid, pädevamaid vastuseid ja sujuvamat koostööd. Praegune halduskorraldus on ajale jalgu jäänud – see pole suutnud peatada linnastumist ega väljarännet. Viimane aeg on midagi muuta. Näeksin hea meelega, et miinimumnõuete täitmise ja kauplemise asemel tekivad meil nii kaasajas väljakujunenud majandussidemete kui ka ajaloolise ja kultuurilise seosega võimekad omavalitsusüksused,” ütles Taro.

Igor Taro on lõpetanud Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi ja omandanud kõrghariduse Lomonossovi nimelises Moskva riiklikus ülikoolis ajakirjanduse erialal. Alates 2015. aastast töötas ta Võrumaa arenguagentuuris turismikoordinaatorina ja AS Värska sanatooriumis turundus- ja kommunikatsioonijuhina.

Endine maavanem Ulla Preeden lahkus ametist omal soovil enne ametiaja lõppu ning asus tööle Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektorina.

Samal teemal:

Põlva maavanema ametist lahkuv Ulla Preeden Foto pressisõnumiga

 

 

 

Ulla Preeden lahkub Põlva maavanema ametist

 

Ulla Preeden lahkub Põlva maavanema ametist

Täna on viimane tööpäev 2011. aasta sügisest Põlva maavanema ametit pidanud Ulla Preedenil, kes alates juulikuust alustab tööd Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektorina.

Põlva maavanema ametist lahkuv Ulla Preeden Foto pressisõnumiga

Põlva maavanema ametist lahkuv Ulla Preeden. Foto: pressisõnumiga

Ametiajale tagasi vaadates jäävad Preedenile eelkõige meelde erinevad inimesed, kellega aastate jooksul kohtutud on. “Maakonna tasandilt võtan endaga kaasa väga head koostöösuhted jõustruktuuride ning ettevõtjatega, kes üheskoos Põlvamaa arengu ja tuleviku pärast muret tunnevad ning kaasa soovivad rääkida,” lisas Preeden.

Põlvamaa suurima väljakutsena näeb Preeden kahtlemata haldusreformi ja sellele järgnevat riigireformi: “Selles protsessis on jätkuvalt palju teha ning oleks kahju kui haldusreformiga seonduvad otsused sünniksid emotsioonide põhjalt.”

Preeden kinnitas, et Tartusse tööle asudes ei jää talle ka edaspidi Põlvamaal toimuv kaugeks: “Elukohaks jääb mulle ikka Räpina ning enamike inimestega jään sidet hoidma erinevatel maakondlikel sündmustel kohtudes. Kindlasti püüan Põlvamaad puudutavatel teemadel kaasa mõelda ja rääkida,” sõnas Preeden.

Alates 1. juulist alustab Põlva maavanemana tööd Igor Taro, kes nimetatakse viieks aastaks ametisse vabariigi valitsuse tänasel istungil.