Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Austati Pärnumaa parimat põllumeest, õpetajat, noorettevõtjat

Avatud talude päeval Kurgja talumuuseumi peamajas toimunud pidulikul kogunemisel anti Carl Robert Jakobsoni konkursi tänavustele laureaatidele üle preemiad.

Vasakult Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet Foto Urmas Saard

Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkurssi viiakse läbi alates aastast 1987. Sedakorda pälvisid rahalise preemia, tänukirja ja pronksist nimitegelase bareljeefiga lauamedali, mille puitalusel tunnustatud isiku nimi koos ametinimetuse ja kuupäevaga, Pärnumaa parim põllumees Mihkel Vainula ja õpetaja Lembit Roosimäe. Pärnu Postimehe eripreemia vääriliseks tunnistati ettevõtja Kadi Ruumet.

Autasud andsid üle Jakobsoni sihtasutuse nõukogu esimees Rein Kõgel, nõukogu ja žürii liige Jaanus Männik, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu Postimehe peatoimetaja Merili Nikkolo.

Vainula pereettevõte OÜ Helgi ja Pojad, kus ta ise on tegevjuht, harib ümmarguselt tuhandet hektarit põllumaad, kasvatades kaun- ja teravilju. Vainula tunnistati möödunud aastal üleriigiliselt kõige edukamaks hernekasvatajaks. Tema põllu ühelt hektarilt koguti 6,6 tonni saaki. Vainula on samuti Kabli maaparandusühistu asutaja ja Häädemeeste Lions klubi liige.

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste hinnangul on praegune põllumees aldis uuendustele nagu Vainulagi, kes vaatab ettepoole ja kasvatab kivistel ning liivastel Häädemeeste põldudel rekordsaake.

Jätka lugemist »

Lembit Roosimäe on Pärnumaa populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja

Täna hommikul otsustas C. R. Jakobsoni stipendiumi konkursi žürii valida Pärnumaa populaarseimaks haridus- ja kultuuritöötajaks Sindi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe.

Lembit Roosimäe Foto Urmas Saard

Lembit Roosimäe esinemas Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkursile esitatud Roosimäe töötab Sindi gümnaasiumis õpetajana alates aastast 1990. Ajalugu on teda köitnud varajasest noorusest saadik. Jõgeva keskkooli lõpetamise järel valis ta kõhklematult ajalooõpingud Tartu ülikoolis. Diplomi omandamise järel läks ta Paikusele erikutsekooli poisse õpetama. Tosin aastat hiljem, erikutsekooli likvideerimise järel kutsuti õpetaja tolleaegsesse Sindi keskkooli.

Tema tunnid on ajaloohuvilisele õpilasele köitvad ja paljupakkuvad, sest õpetaja on erudeeritud, oma ainet suurepäraselt valdav. Roosimäe andest panna õpilased ajaloost huvituma kõneleb teadmine, et pea iga kolmas Sindi kooli lõpetaja valib riigieksamiks ajaloo. Igal õppeaastal juhendab ta õpilaste uurimistöid, mida on avaldatud ka kogumikus “Pärandilaegas”. Roosimäe väidab, et mida tugevam on noor ajaloos, seda paremini ta mõistab ja oskab selgitada maailmas toimuvat.

Jätka lugemist »

Kurgjal lihviti kivisid ja küpsetati leiba

Tänane Särghaua õppekeskuse ja C. R. Jakobsoni talumuuseumi külastus oli preemiareis kõigile neile õpilastele, kelle abil viidi edukalt läbi 9. novembril toimunud Sindi gümnaasiumi seitsmes õpilaskonverents „Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“.

Kurgjal Foto Urmas Saard

Kurgjal. Foto: Urmas Saard

Väljasõit Vändra valda polnud üksnes tavalisele koolipäevale vaheldust pakkuv tegevusetu ajaviide. Mitme tunni pikkust ajakava täitis meelelahutuslik käeline tegevus erinevates õpikodades.

Esmalt peatuti Kurgja talumuuseumi naabruses asuvas TTÜ Geoloogia Instituudi Särghaua välibaasis, mis asub kultuurilooliselt huvitava ajalooga endisel talukohal. Särgava talus on karjapoisi põlve saanud tunda Johann Voldemar Jannsen, hiljem samas kohas peatunud Fridebert Tuglas ja Ernst Peterson Särgava. Korduvalt on talu külastanud Konstantin Päts.

Tänaseid külalisi võttis vastu doktorikraadiga geoloogia teadur Maris Rattas, kellelt saadi teada, et möödunud sajandi alguses oli talukoht Pärnumaal üks edukamaid. Paraku 1949. aastal Särgava pererahvas küüditati Venemaale ja majandamise võttis üle Vändra kolhoos. Nüüd asub samas paigas geoloogia instituudi välibaas, mille peamiseks funktsiooniks on kujunenud kivimiproovide hoiustamine ja esmane uurimine.

Jätka lugemist »

Looduslik kodukujundus ja traditsioonilised materjalid – õppepäev Kurgjal

Loodusliku kodukujunduse ja siseviimistluse on huvilisi oodatakse 29. novembril  C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talukultuurikooli õppepäevale. Õppepäeval juhendab Kermo Jürmann ettevõttest Säästvad Ehituslahendused OÜ.

Koolitaja annab ülevaate tehtud töödest ja objektidest, keskendutakse kodu terviklahendustele, sisekujundusele, ruumiplaneeringule ning materjalide valikule.

Praktilises osas õpitakse peenviimistluskrohvide ning savivärvide kasutamist. Katsetatakse erinevate kujundite ja ornamentide modelleerimist seinale.

Koolitus algab kell 10 muuseumi käsitöömajas. Planeeritud on 3 tundi teoreetilist ning 4 tundi praktilist tööd. Osalustasu on 10 €, toitlustus 3 € (vajalik ettetellimine). Eelregistreerimine kuni 26. novembrini e-posti aadressil info@kurgja.ee või telefonidel 445 8171, 5860 0025.

Looduslike viimistlusmaterjalide kasutamine on lihtsam kui sageli arvatakse. Enamiku materjalide paigaldamisega saab iga inimene ise hakkama ning need sobivad nii korterisse kui ka eramusse. Kui remondite vana või kavatsete ehitate uut, siis kaaluge kindlasti ka naturaalsete materjalide kasutamist siseviimistluses. Looduslike viimistlusmaterjalide toonid ja valguspeegeldused pindadelt on pehmed, loomulikud ning mõjuvad hubaselt.

Looduslik viimistlusmaterjal üldjuhul ei kulu ära mõne aastaga, vaid vana­neb väärikalt, muutudes ajas üha kaunimaks. Lisaks loob looduslik viimistlusmaterjalide kasutamine kodus  ühtlase ja tervisliku sisekliima. Üks sisekliima oluline määraja on ruumis kasutatavate materjalide niiskuse puhverdamisvõime. Talvel on siseruumide õhk tihti liiga kuiv ja selle tagajärjeks sagedane hingamisteede haiguste põdemine. Suvel on aga probleem vastupidine: õhuniiskuse tase ruumides on liiga kõrge. Seda saab vältida looduslikke materjale kasutades.

Kohtumiseni Kurgjal!

Margit Kadak

Talukultuurikool ootab akende ja uste restaureerimise koolituspäevale

Taluaken. Foto: Margit Kadak

Taluaken. Foto: Margit Kadak

Järgmisel pühapäeval, 18. oktoobril toimub C. R. Jakobsoni talumuuseumi talukultuurikooli kursus, mis seda korda annab teadmisi ning praktilise kogemuse akende ja uste restaureerimisest.

Oma kodu renoveerimisel on tihti lihtsam viis osta hoonele uueda aknad ja uksed, kui vanu taastada. Kuid sageli kestavad olemasolevad avatäited veel pikka aega, kui neid oskuslikult ning õigete töövõtetega renoveerida.

Koolitusel käsitletakse akna restaureerimise erinevaid tööetappe – värvi eemaldamise viisid, lihvimine, puidu parandused, kruntimine, klaasimine, kittimine ja värvimine. Kuna akna restaureerimisel on tööetappe rohkem, siis selle käigus käsitletakse ka ukse restaureerimist.

Osaleja võib kaasa võtta restaureerimist vajava väikese aknaraami, mille peal praktilises osas harjutada saab. Kui endal sobilikku raami pole, on aknaraam kohapeal olemas. Koolituse läbiviijaks on kogenud restauraator Teet Tooming ettevõttest Säästvad Ehituslahendused OÜ.

Koolitus algab kell 10.00 käsitöömajas ning sisaldab 3 tundi teoreetilist ning 4 tundi praktilist tööd. Osalustasu on 10 EUR, toitlustus 3 EUR (vajalik ettetellimine). Eelregistreerimine kuni 14. oktoobrini e-maili aadressil info@kurgja.ee või telefonidel 44 58 171, 58 600 025.

Jakobsoni talumuuseumis näeb eesti tõugu hobuseid

Eesti tõugu hobune. Foto: www.esthorse.ee

Eesti tõugu hobune. Foto: www.esthorse.ee

Pühapäeval, 10. augustil kell 10 toimub Pärnumaal Kurgjal asuvas C. R. Jakobsoni Talumuuseumis IV eesti hobuse päev.

„See on tähtsaim suursündmus eesti hobusele ja eesti rahvale, kes oma hobust omaks peavad. Eesti hobuse päeva eesmärgiks on väärtustada eesti hobust kui meie põlistõugu,“ ütles C. R. Jakobsoni muuseumi direktor Monika Jõemaa. „Eesti hobune on osa meie kultuuripärandist.“

Hobused panevad oma kiiruse ja oskused proovile koolisõidus, takistussõidus, takistussõidus derby elementidega, tünnisõidus ning rakendisõidus. Toimuvad ka erinevad töötoad.

Eesti hobune on kantud ohustatud loomatõugude loetellu ning ÜRO FAO maailma ohustatud tõugude nimekirja. Eestis on hobuslaste registri andmetel 2316 eesti tõugu hobust, nende arvukus ja juurdekasv püsib stabiilsena.

Eesti hobuse päeva korraldatakse koostöös Eesti Hobusekasvatajate Seltsi ja Vändra Ratsaspordi Klubiga.

Allikas: C. R. Jakobsoni Talumuuseum

Kurgja talumuuseumis tunnustatakse pühapäeval
C.R. Jakobsoni preemia laureaate

Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis Pärnumaal Kurgjal antakse pühapäeval, 20. juulil üle C.R. Jakobsoni preemiad ning toimub Kurgja-Linnutaja talu 140. aastapäevale pühendatud Eesti ohustatud tõugude päev.

Pärnumaa 2014. aasta parima põllumehe tiitel omistatakse Atte Jari Juhana Alfthanile, kes on Massiaru Põllumajandusliku OÜ juhatuse liige. Alfthan on koos abikaasa Piretiga loonud Eesti maakarja eliit-tõufarmi ning nende teravilja- ja piimakarjakasvatusega tegelev osaühing on piirkonna olulisim tööandja. Parima haridus- ja kultuuritöötaja tiitli saab Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Mari Karon.

“Jakobsoni preemiaga tunnustatakse Pärnumaa põllumehi ning haridus- ja kultuuritegelasi, kes on andnud panuse oma valdkonna ning üldisemalt kogu Pärnumaa elu edendamisse,” ütles C.R. Jakobsoni talumuuseumi direktor Monika Jõemaa.

Preemiad antakse üle Kurgjal toimuva Eesti ohustatud tõugude päeva raames, kus tõuaretusühistud esitlevad eesti maakarja veist, eesti hobust, eesti raskeveohobust, tori hobust ja eesti vutti. Päev toimub koostöös keskkonnaameti, põllumajandusministeeriumi, Eesti Hobusekasvatajate Seltsi, Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi, Eesti Linnukasvatajate Seltsi ja Pärnumaa omavalitsuste liiduga.