Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Oma aja kangelased

Tänavu heinamaarjapäeval möödub Eesti vabadus- ja ilmasõjas langenud Audru kihelkonna kangelaste auks püstitatud mälestussamba avamisest 80 ja taasavamisest 30 aastat. Eilsel 1. nelipüha päeval tähistati ümmarguseid tähtpäevi kogunemisega Audru kalmistul.

Küünlad Eesti vabaduse eest langenud Audru kihelkonna kangelaste mälestuseks. Foto Urmas Saard

Küünlad Eesti vabaduse eest langenud Audru kihelkonna kangelaste mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Aga meie oleme jäänud, oleme üks vanimaid rahvaid oma territooriumil

Mälestussammas avati esmakordselt 1939. aasta 2. juulil. „Sammas, mis ehitati Pärnu kunstniku Erich Lepsi kavandi järele, läks maksma pisut üle 2000 krooni, missugune summa koguti korjanduste, kontsertide ja pidude korraldamiste jne. kaudu. Mälestussamba alumine osa on valmistatud raudkividest, kuna ülemise osa ehitusmaterjaliks kasutati Vasalemma marmorit. Samba keskosas on igal neljal küljel marmorplaat, millel vastavad tekstid ja langenute nimed. Samba tipus asetseb Vabadusristi kujutus,” kirjutas 1939. aasta 8. mai Päewaleht. Kuid juba 1945. aasta kevadel purustati mälestusmärk vandaalide poolt.

Taastamise järel avati mälestussammas uuesti 1989. aasta 2. juulil. Katte eemaldasid vabadussõja veteran Georg Tamm ja esimese samba jalami betoonivalu teinud Mart Kalda. Mahuka kõnega esines Heinz Valk.

Jätka lugemist »

Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võitsid Salto AB arhitektid

Pärnu kesklinna kavandatava kunstihoone ja selle lähiümbruse arhitektuurivõistluse võitsid Salto AB arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean, kelle võistlustöö „Sisse“ loob Pärnu kesklinna uue kaasaegse maamärgi.

Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võidutöö

Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võidutöö

„Hoone vorm on selge ja konkreetne, samas õhuline, maja põhiplaan on ratsionaalne ja igavaid koridorisüsteeme lõhkuv. Tulevane kunstihoone on ilmakaarte suhtes hästi paigutatud, mis võimaldab rajada hoone peasissepääsu juurde õhtupäikesesse avaneva terrassi. Hoonel on äratuntav sissepääs nii Port Artur 2 ette rajatava linnaväljaku kui Martensi maja juurest algava piki endist raudteetammi kulgeva jalakäijate tee poolt, kohvik ja kunstigaleriid saavad oma tegevust väljaku poole laiendada,“ iseloomustas linnaarhitekt Henri Eessalu võidutööd.

Üks võitjatest, arhitekt Ralf Lõoke pidas kõige olulisemaks seda, et kunstihoone ehitatakse kesklinna. „Loodan, et ehitate selle tõesti valmis,“ lausus ta.

Jätka lugemist »

Pärnu rannas triivisid lapsed täispuhutava madratsiga sügavasse vette

Esmaspäeval tõid G4S vetelpäästjad Pärnu rannas kaldale kaks tüdrukut, kes olid täispuhutava madratsiga sügavasse vette triivinud. Laste vanemaid rannas ei olnud.

Illustreeriv pilt. Foto Urmas Saard

Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard

Kella 16 ajal märkas G4S Pärnu rannavanem Kalli Lomp, kuidas kaks varateismelist tüdrukut on täispuhutaval madratsil mängides triivinud vähemalt 1,7 meetri sügavusse vette. Kohe saatis ta neile järele kaks vetelpäästjat, kes tüdrukud koos madratsiga madalasse vette tõid.

Rannavalvurid selgitasid lastele, et täispuhutava madratsiga kaldast nii kaugele minna on ohtlik ja palusid neil rannamõnude nautimist jätkata madalas vees.

Tüdrukud olid rannas omapäi, ilma lastevanemateta.

G4S Pärnu rannavanem Kalli Lomp rõhutab, et täispuhutavate mängumadratsitega merre minek on ohtlik, kuna tugev lainetus ja tuul võib selle kergesti kaldast eemale, sügavasse vette juhtida. „Kui laps peaks täispuhutavalt madratsilt sügavamasse vette kukkuma või ujumisrõngaga üle pea käima on paanikahoog kerge tulema ja sedasi satub laps uppumisohtu,“ ütleb Lomp. „Juhul kui lapsevanemad lubavad lastel täispuhutavate mänguasjadega vees mängida, siis tuleks ise vees lapse juures olla, et talle vajadusel kohe appi minna.“

Täispuhutavate veemänguasjadega juhtub õnnetusi ja ohtlikke olukordi Eesti randades igal aastal. Näiteks eelmise aasta 16. juulil läks Pärnumaal Reiu rannas üks laps madratsiga merele ja tuul võttis täispuhutava madratsi koos lapsega kaasa. Lisaks lapsele tuli appi läinud päästjatel tuua veest välja ka kaks täiskasvanut, kel lapsele appi tõtates vees jõud rauges.

Pärnus tähistatakse Eesti lipu 135. aastapäeva kõnekoosoleku ja kontserdiga

Teisipäeval, 4. juunil on Eesti lipu õnnistamise 135. aastapäev. Pärnu linnavalitsus ja Eesti Lipu Selts kutsuvad pärnakaid Iseseisvuse väljakule lipupäeva pidulikule tähistamisele.

Lipu päeva pidulik lipurivistus Pärnus Iseseisvuse väljakul. Foto Urmas Saard

Lipu päeva pidulik lipurivistus Pärnus Iseseisvuse väljakul. Foto: Urmas Saard

Lipu päeva tähistamise kava algab kell 18.00 Eesti Vabariigi hümniga. Esinevad Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja Pärnu Noorte puhkpilliorkester.

Kõnega astuvad üles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Lipurivistusel osalevad Pärnu linna koolide õpilased ja Eesti lipu seltsi Pärnu osakonna liikmed.

Tänavu möödub 135. aastat Eesti lipu õnnistamisest Otepää kirikumõisas. Pärnu abilinnapead Meelis Kukk ja Siim Suursild osalevad Otepääl toimuval Eesti lipu õnnistamise 135. aastapäeva tähistamise pidulikul rongkäigul ning sellele järgnevatel üritustel. Abilinnapea ja lipu seltsi liige Marko Šorin tervitab sõnavõtuga samal päeval Sindis toimuvat lipupäeva tähistamist.

4. juuni on kuulutatud Eesti lipu päevaks. Eesti lipu selts ja Pärnu linnavalitsus kutsuvad üles kõiki heiskama majalippe.

Urmas Saard

Pärnu südalinna tuleb valgusfestival “ÖÖvalgel”

MTÜ Öövalgel koostöös Pärnu linnavalitsuse, Pärnu Postimehe ning Rüütli tänava ettevõtjatega korraldavad Pärnus esimese valgusfestivali „ÖÖvalgel“, mis toimub 27.-28. septembril Pärnu vanalinnas.

ÖÖvalgel

Valgusfestival on ainulaadsetest valgusvisuaalsetest lavastustest ja installatsioonidest koosnev festival. Valgusfestivali omapäraks on hoonetele loodavad videomappingud, kus keskseks tegelaseks on inimene. Fookuses on etenduskunstide lühivormid, kus domineerivaks ideeks on traditsiooniliste vormide põimimine kaasaegsete tehnilis-loominguliste vahendite ja võimalustega, et sünniks elegantselt balansseeriv elamuskultuur. Pärnu valgusfestivali etendusi saab näha Tallinna väraval, Rüütli 25 hoonel ning Pärnu raekoja seinal. Lisaks etendustele luuakse Rüütli tänava ja selle lähiümbruse hoonete vaateakendele Pärnus elava kunstniku Madli Lavini maalidest installatiivne kunstigalerii.

Jätka lugemist »

30 aasta järel valmiv Pärnu uus lasteaiahoone sai nurgakivi

Täna ennelõunal toimus Pärnus Raja tänavale ehitatavale lasteaiale traditsiooniline nurgakivi asetamine peasissekäigu kohal, kus juba aasta pärast peaksid hakkama lapsed, nende vanemad ja töötajad sisse-välja käima.

Nurgakivi kapsel asetatakse oma kohale. Foto Urmas Saard

Nurgakivi kapsel asetatakse oma kohale. Foto: Urmas Saard

Piduliku toimingu eel tuletas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius meelde, et Pärnu on väga spordilembeline linn. Ta nimetas viimastel aastatel valminud kergliiklusteid. 2015. aasta juunis pandi Rannastaadionile nurgakivi ja pidulik avamine leidis aset vähem kui kolm aastat tagasi. „Täna on see hetk, kus me paneme silindri ehitusele, mis on Pärnu viimaste aastate kallimaid investeeringuid – üle 10 miljoni euro – aga selle raha sisse mahub väga eriline lasteaed, mille eest hakkab linn kindlasti saama erinevaid auhindu, ja teine väga oluline objekt samas hoonekompleksis on ujula,” rääkis linnapea. Kosenkranius tänas ka naabreid, kelle kaastegevuse järel kujuneb terve kvartal uueilmeliseks. Linnapea rõhutas, et tegelikult pole lasteaed-ujula üksnes Pärnu projekt. „See on mitmete omavalitsuste koostöö objekt.”

Jätka lugemist »

Pärnu kingib lastele 300 Lottemaa piletit

Pärnu linn kingib lastekaitsepäeva eel paljulapselistele ja vähekindlustatud peredele 300 Lottemaa piletit, millega nad saavad 8. juunist 1. septembrini Lottemaa teemaparki külastada.

Lottemaal. Foto Urmas Saard

Lottemaal. Foto: Urmas Saard

Kutsun teisigi omavalitsusi üles ühinema Pärnu algatusega, millest on kasu nii piirkonnas elavatele lastele kui ettevõtlusele

„Soovime, et need lapsed, kelle vanematel ei pruugi jätkuda raha Lottemaa külastamiseks, saaksid seda sel aastal endale lubada. Pärnu lähedal on väga vahva teemapark ja oleks kahju, kui teatud osa kohalikke lapsi Lottemaad külastada ei saa,“ ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Lottemaa Teemapark OÜ osaniku Egon Elsteini sõnul teeb linn korraga kaht head asja: toetab lapsi ja kohalikku ettevõtlust. „Mujal riik toetab arendajate tegevust, meil teatri moodi asjal toetust pole. Kutsun teisigi omavalitsusi üles ühinema Pärnu algatusega, millest on kasu nii piirkonnas elavatele lastele kui ettevõtlusele,“ kõneles ta.

Jätka lugemist »

Riigi üks kaasaegsemaid lasteaedasid saab nurgakivi

Kesknädalal, 29. mail pannakse Pärnus nurgakivi Raja tänav 7 kerkivale lasteaed-ujulale, millest saab Eesti üks kaasaegsemaid lasteaedu.

Eesti ühele kaasaegsemale lasteaiale pannakse Pärnus nurgakivi. Foto Pärnu linnavalitsus

Eesti ühele kaasaegsemale lasteaiale pannakse Pärnus nurgakivi. Foto: Pärnu linnavalitsus

Lasteaiaga ühes kompleksis saab olema kaasaegne ujula

„Eritellimusega mööbel, liikluslinnak, erinevad mänguväljakud, väikesed ja suured kelgumäed, staadion, basseinid, mullivann, muusika- ja võimlemissaal, galeriid, katusel asetsevad päikesepaneelid ja palju muud põnevat teevad sellest Eesti ühe moodsaima lasteaia,“ ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. „ Lasteaiaga ühes kompleksis saab olema kaasaegne ujula, mis hakkab tulevikus asendama amortiseerunud Koidula kooliujulat ning pakkuma koolidele, sportlastele ja ujumishuvilistele paremaid treeninguvõimalusi.“

10,6 miljonit eurot maksev ehitis valmib 2020. aasta juunis. 4 039 200 euroga toetab ettevõtmist Euroopa Regionaalarengu Fond, ülejäänu tasuvad Pärnu linn ning Tori ja Häädemeeste vald.

Jätka lugemist »

Pärnu linn leidis vibustaadionile uue sobiva asukoha

Pärnu linnavolikogu andis nõusoleku koormata osa senise vibustaadioni kõrvalkinnistust MTÜ Pärnu Vibuklubi Meelis kasuks 30 aasta pikkuse hoonestusõigusega, sest vibusportlased peavad senisest asukohast ära kolima.

Selleks, et meil võrsuks uusi Reena Pärnateid, kes nii Pärnule kui Eestile tuntust ja kuulsust tooksid, on vaja uut vibustaadioni, rääkis abilinnapea Marko Šorin (pildil). Foto Urmas Saard

„Selleks, et meil võrsuks uusi Reena Pärnateid, kes nii Pärnule kui Eestile tuntust ja kuulsust tooksid, on vaja uut vibustaadioni,“ rääkis abilinnapea Marko Šorin (pildil). Foto: Urmas Saard

hinnanguliselt katab raietöödest saadava puidu realiseerimisel tekkiv tulu olulise osa vibustaadioni ehitamise maksumuses

Tammiste tee 6a maatükk, kus on vibusporti harrastatud ligikaudu 50 aastat, tagastati õigustatud isikule MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas. Spordiselts kavatseb sinna rajada 24 krundiga elamurajooni.

Selleks, et vibusportlased saaksid oma tegevusega jätkata, annab linnavalitsus MTÜ Pärnu Vibuklubi Meelis käsutusse ligi kolm neljandikku (ca 21652 ruutmeetrit) naaberkinnistust, et ehitada sinna uus vibustaadion. Kinnisasja osal asub aiamaja ja kasvuhoone, mis on püstitatud ilma õigusliku aluseta ja mille omanikku on informeeritud selle lammutamiskohustusest hiljemalt 1. oktoobriks 2019.

Jätka lugemist »

Pärnu volikogu tunnustas nelja pärnakat

Pärnu linnavolikogu otsustas anda Pärnu teenetemärgi neljale inimesele, kellel on silmapaistvaid teeneid Pärnu linna ees.

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht. Foto Urmas Saard

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht. Foto: Urmas Saard

Teenetemärgi number 113 saab Pärnu toidupanga koordinaator Erika Kukk kauaaegse pühendumise eest vähekindlustatud inimeste hoolekandele ja toidupanga eestvedamisele. Kukk hakkas toiduabi Pärnus organiseerima 2009. aastal EELK Pärnu Eliisabeti kiriku diakooniatöö raames. Lisaks toiduainete kogumisele ja nende jagamisele hakkas ta pakkuma töötute toimetulekut toetavaid koolitusi. Alates 2010. aastast on MTÜ EELK Diakooniakeskus osutanud lepingu alusel Pärnu linnale vältimatu toiduabi ja riideabi teenust.

Teenetemärgi number 114 pälvis Pärnu Ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann pikaaegse ja pühendunud töö eest koolijuhina ning hariduselu arendajana. Kuuskmann on ühisgümnaasiumi juhtinud 20 aastat, järgides ja arendades kooli pikaajalisi traditsioone. Tema eestvedamisel mindi üle valikainete moodulõppele, mis annab õpilastele võimaluse osa õppekavast kokku panna oma võimetest ja huvidest lähtuvalt. Lisaks kooli juhtimisele on Kuuskmann olnud aastaid seotud Lions liikumisega, olles üks LC Pärnu Strand klubi loojatest ja president ning täites erinevaid liikumise piirkondliku juhi ülesandeid.

Jätka lugemist »

Tapa valla lastekoori kontsertesinemised algasid ja lõppesid Lätis

Lisaks osalemisele Vievise laulukoori konkursil laulis Tapa valla lastekoor kolmel muusikaliselt rikkal reisipäeval veel mitmel pool mujalgi nii Leedus kui Lätis. Vaatamisväärsustega tutvumiseks jäi väga vähe aega, aga Trakaile heideti siiski põgus pilk peale.

Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto Urmas Saard

Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto: Urmas Saard

Pühapäeval saatis lauljaid Vievise kultuurikeskuse direktor Audronė Stepankevičiūtė

Esimene kontsert toimus reedel Lätis, Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses. Laupäeval sõideti pärast võistulaulmist Vievisest välja veel enne, kui pooltel osalejatel olid oma laulud laulmata. Sihtkohaks oli Kietaviškių. Tapa valla lauljad teadsid, et kontsert tuleb kahasse teise võistulaulmisel osalenud Leedu kooriga. Aga kohtumisel Elektrėnai külje all asuvas rahvamajas ei teatud, et pisikesel laval esineb koor, kes sama päeva õhtul kuulutatakse Vievise peaväljakul konkursi peavõitjaks. Kontserdi alguses ei aimatud kohe sedagi, et lauldakse vastakuti teineteisele. Algselt arvati, et küllap esinetakse sealse paiga külaelanikele, aga seda ei juhtunud.

Jätka lugemist »

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kümnenda õppeaasta lõpetamine

Neljapäeval, 9. mail täitsid taas hotell Strand Jurmala saali TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetajad, keda tervitasid kolledži direktor Garri Raagmaa, Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja, Pärnu abilinnapea Marko Šorin ja Sindi gümnaasiumi näiterühma viis noort näitlejat. Loenguga ja küsimustele vastamisega esines Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, teemaks “Kuhu liigub Euroopa ja kuidas see mõjutab Eestit”.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamisel esitavad Sindi gümnaasiumi näiterühma õpilased Egon Gentalen ja Martin Salundi sketši Juku koolis. Foto Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamisel esitavad Sindi gümnaasiumi näiterühma õpilased Egon Gentalen ja Martin Salundi sketši “Juku koolis”. Foto: Urmas Saard

Tänavu jagati välja 461 enesetäiendaja tunnistust. Kõigil kümnel aastal on ennast täiendanud 59 õppurit vanuses 50+. Raagmaa käepigistusega said lõputunnistuse 18 õppurit, kelle vanus on 85+. Traditsiooniliselt jätkati seegi kord teenetemärgi andmisega tublimatele. Need said Väärikate ülikooli nõukoja liikmed Endel Mölder, Jaak Suurväli, Maika Safin ja Malle Erend.

Jätka lugemist »

„Saame kokku Tomi juures”, Endla Jazzklubis

Eile hilisõhtul toimunud Endla Jazziklubi kontserdil „Saame kokku Tomi juures” oli peaesineja Marta Lotta Kukk, kes on Toomas Volli solistiõppes laulmist õppinud jumalatosin aastat.

Toomas Voll ja Marta Lotta Kukk Pärnus Endla Jazzklubis. Foto Urmas Saard

Toomas Voll ja Marta Lotta Kukk Pärnus Endla Jazzklubis. Foto: Urmas Saard

Ülle Ots ja Marta Lotta Kukk kontserdi vaheajal Endla Jazzklubis. Foto Urmas Saard

Ülle Ots ja Marta Lotta Kukk kontserdi vaheajal Endla Jazzklubis. Foto Urmas Saard

Võtan Tomiga koosveedetud ajast kaasa tohutu vokaalse arengu, aga ühtlasi ka kapaga lustakaid mälestusi.

Endla Jazzklubi on järjepideva eduga kestnud pisut pikemalt. „Käimas on kuraditosinas hooaeg,” ütles Marta Lotta ema Ülle Ots, klubi asutaja ja vedaja. „Üle mitme aasta täitsid jazzklubi lava noored kohalikud muusikud Pärnust ja Pärnumaalt,” rõhutas Ots ja tundis head meelt rahvast pungil täis Teatrikohviku saalist. Arvatavalt võis kohal olla kuni 120 muusikasõpra. Ligemale paari tunni pikkusest kontsertõhtust saadud elamus polnud sõnadesse väänatav. Koos noorte lauljatega oli laval ka juhendaja Toomas Voll ise. Marta Lottale ulatasid esinemisel abikäe ka klaverivirtuoos Robi Salumets ja hea sõber ning andekas muusik Frederik Küüts kitarriga. Samuti esinesid Mirjam ja Kätlin Kits. Nemadki ei vaja palju tutvustamist. Alles mai alguses osalesid õed Moostes Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil Elohelü, kus peapreemia noppis neljaliikmeline ansambel Marbuus.

Jätka lugemist »

Laine Järvemäe – In memoriam

Veel kolmapäeval, 8. mail tähistas Laine Järvemäe koos muuseumi sõpradega Seljametsa muuseumi 18. sünnipäeva. Eile saime kurva teate Seljametsa muuseumi looja ootamatust lahkumisest.

Laine Järvemäe Seljametsa muuseumis. Foto Urmas Saard

Laine Järvemäe Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard

Ma arvan, et suutsin 25 aastat nende raskete poistega töötada seetõttu, et oskasin neis näha inimest, seda positiivset, mis neis igaühes oli

Seljametsa muuseumi asutamisest kuni 2017. a veebruari lõpuni töötas ta mäluasutuse juhatajana. Sama aasta 1. märtsist jätkas ta tööd muuseumipedagoogina.

Tunamullu, vahetult enne jaanilaupäeva, kui väsimatult tegutsev Laine tähistas oma 80. juubelit, jutustas ta põhjalikumalt oma pikast teekonnast maises elus. Meenutagu üksikud märkmed sellest vestlusest Lainet, Paikuse valla Vapimärgi kavaleri ja väga suurepärast isiksust.

Laine sündis Anette ja Johannes Järvemäe esimese lapsena Vändra alevis 1937. aasta jaanilaupäeval.

„Minu põhiliseks tööks oli lapsepõlves karjaskäimine. See oli üldiselt tore ja lõbus, kuigi tõusta tuli väga vara, “ meenutas Laine tollel mälestusväärsel kohtumise päeval. Umbes 10 korda päevas käidi naabrilastega jões ujumas, kivide alt otsiti vähkisid, ehitati võsastikes onne, meisterdati puust loomi. Neile ehitati laudad, karjakoplid, nendega mängiti tihti. Laine armastas hobuseid, juba üsna noorena käis põllul äestamas, loorehaga riisumas. Vanaisaga sai käidud kalal.

Jätka lugemist »

Pärnu muulidele pühendatud näitus klaasist kuubikus

Sel aastal möödub 150 aastat Pärnu muulide valmimisest. Tähistamaks muulide juubeliaastat, paigaldatakse 7. mail Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgale näitus „Pärnu Muulid 150“.

Näitus Pärnu Muulid 150 Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgale. Foto Urmas Saard

Näitus Pärnu “Muulid 150″ Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgal. Foto: Urmas Saard

Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.

Näitus seatakse üles üheksa ruutmeetri suurusesse klaasist kuubikusse, mis on valmistatud Art & Craft Productions OÜ poolt. „Tegemist on installatsioonnäitusega, mis annab ülevaate Pärnu muulide ajaloost ning legendist. Näituse üheks osaks on ka Pärnu muulidega postkaardid. Muulid on üks armastatumaid motiive Pärnu postkaartidel ja on põnev vaadata, milliseid sõnumeid on läbi aastate kaartidega saadetud,“ rääkis turismiarenduse peaspetsialist Orvika Reilend.

Näituse teeb eriliseks asjaolu, et tänu projektsioonile toimib see erinevates valgusrežiimides erinevalt. Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.

„Kindlasti on põhjust näitust külastada mitu korda, kuna tänu mitmekesistele efektidele on kogemus iga kord erinev,“ lisas Reilend.

Jätka lugemist »

Jannseni preemia pälvib legendaarne kergejõustikutreener Ando Palginõmm

Tänasel, 6. mai linnavalitsuse istungil otsustati määrata Pärnu linna 2019. aasta Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind kauaaegsele kergejõustikutreenerile ja õpetajale Ando Palginõmmele.

Ando Palginõmm. Foto Urmas Saard

Ando Palginõmm. Foto: Urmas Saard

Palginõmme juhendamisel said tuult tiibadesse paljud tuntud Eesti koondislased nagu Gerd Kanter, Moonika Aava, Roman Fosti, Elerin Haas

Jannseni-nimelise auhinna laureaat Hando Palginõmm tegi treeneritööd 54 aastat. Aastate jooksul kasvatas ja õpetas treener paljusid andekaid õpilasi, kes esindasid Pärnut nii Eesti noorte, juunioride kui ka täiskasvanute koondvõistkondades. Palginõmme juhendamisel said tuult tiibadesse paljud tuntud Eesti koondislased nagu Gerd Kanter, Moonika Aava, Roman Fosti, Elerin Haas jne. Treenerina valdas Palginõmm täielikult kergejõustikualade tehnikat ja metoodikat ning oskas õpetada kasvandikke individuaalseid iseärasusi arvestades. 2006.aastal avati Pärnus kergejõustikuhall, mis oli Ando Palginõmme eluunistus ja mille loomisele ta tugevasti kaasa aitas. Lisaks igapäevasele õppe-treeningtööle oli tema vedada ka SK Altiuse tööd ja tegemised ning Pärnu kergejõustiku aastaraamatu koostamine ja toimetamine. Samuti oli Ando Palginõmm aastaid TV 10 olümpiastardi pikaaegne korraldaja Pärnumaal.

Jätka lugemist »

Piltuudis: tänavune mootorrattahooaeg on taas avatud

Eesti mootorrattahooaja avapäeva paraadsõit algas Pärnus Supeluse tänavalt kell 18.00 ja kümmekond minutit enne seitset oli arvukas ratturite rivi läbinud ka Sindi linna.

Mootorrattahooaja avapäeva paraadsõitjad läbivad Sindit. Foto Urmas Saard

Mootorrattahooaja avapäeva paraadsõitjad läbivad Sindit. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Pärnu segakoor Endla tähistas seltsi 141. aastapäeva

Endla lauljad alustasid tänast päeva Pärnu Metsakalmistul mälestushetkega Herbert Pulga kalmul, edasi liiguti jalgratastel kesklinna suunal, peatuti ja lauldi mitmes kohas, suurem kontsert toimus Iseseisvuse väljakul.

Segakoor Endla tähistab Pärnus oma 141. aastapäeva. Foto Urmas Saard

Segakoor Endla tähistab Pärnus oma 141. aastapäeva. Foto: Urmas Saard

Herbert Pulk juhatas koori peadirigendina 30 aastat, tehes seda tänuväärset tööd alates Endla taasloomisest 1958. aastal. Kauaaegne dirigent lahkus mullu 27. mihklikuu päeval. Seepärast koguneti hommikul kella kümnest Metsakalmistule.

Raekülast pedaalis enamik koorirahvast jalgratastel kesklinna. Kellel ratast polnud, leidis liikumiseks mõne muu mooduse. Vanal turul üllatati inimesi minikontserdiga.

Jätka lugemist »

Laulukonkursi Lauluaias suure auhinna võitjad on Rõõmsameelsed ja Even Nestor

Pildigaleriis üle 100 foto

Raeküla Vanakooli keskuses toimunud Pärnu linna ja maakonna mudilaste laulukonkurss Lauluaias 2019 Viisiratast veeretades lõppkontsert selgitas välja ansambli ja solisti Grand Prix saajad.

Laulukonkursi Lauluaias 2019 ansambli Grand Prix võitnud ansambel Rõõmsameelsed Audru lasteaiast, juhendaja Evi Vaher. Foto Urmas Saard

Laulukonkursi Lauluaias 2019 ansambli Grand Prix võitnud ansambel Rõõmsameelsed Audru lasteaiast, juhendaja Evi Vaher. Foto: Urmas Saard

Laulukonkursi Lauluaias 2019 solisti Garnd Prix võitnud Even Nestor Pärnu lasteaiast Trall, juhendaja Hilja Vainula. Foto Urmas Saard

Laulukonkursi Lauluaias 2019 solisti Garnd Prix võitnud Even Nestor Pärnu lasteaiast Trall, juhendaja Hilja Vainula. Foto: Urmas Saard

Tänasele lõppkontserdile valis žürii välja 17 väikest lauljat ja neli ansamblit. Hindajateks olid rahvamuusik ja koorijuht Terje Ojaste Pärnu Aianduse ja mesinduse seltsist, laulja ja ansambli juht Imbi Tõnisson Kaisma rahvamajast ning muusik ja õpetaja Agnes Leemet Raeküla Vanakooli keskusest.

Ansambli Grand Prix võitis ansambel Rõõmsameelsed Audru lasteaiast, juhendaja Evi Vaher. Lauldi laulu „Vanaema juures”. „Alati naeratus ja lalud suul ning kõik jääb neile nagu iseenesest meelde,” öeldi Audru Vikerkaare majast oma rühma toredate ja rõõmsameelsete laululaste kohta. Ansamblile omistati eelvoorus ka säravate tähtede tiitel.

Solisti Garnd Prix võitis Even Nestor Pärnu lasteaiast Trall, juhendaja Hilja Vainula. Lauluks oli „Suve päkapikk”. Lisaks suurele auhinnale pälvis Even ka kõige enesekindlama esituse tiitli. Võitjat iseloomustatakse rõõmsameelse, nutika ja vahva poisina. Teda huvitavad uued kogemused ja aktiivne tegevus, olgu selleks ujumine, motosport või lihtsalt rattasõit. Even naudib jäätist ja suveaega, samuti on väga oodatud jõuluaeg koos päkapikkude ja jõuluvanaga.

Jätka lugemist »

„Võlupuuga” Pärnumaa vähiühingus

EELK Eliisabeti koguduse pühapäevakooli lapsed esitasid Pärnumaa vähiühingu inimestele lühikese näitemängu „Võlupuu”.

Eliisabeti koguduse pühapäevakooli näiterühma lapsed Pärnu sotsiaalkeskuse ees. Foto Urmas Saard

Eliisabeti koguduse pühapäevakooli näiterühma lapsed Pärnu sotsiaalkeskuse ees. Foto: Urmas Saard

Täna külastasid Pärnu sotsiaalkeskuse majas tegutsevat Pärnumaa vähiühingut väikese meelahtusliku kavaga Eliisabeti koguduse pühapäevakooli õpetaja Melle Vister ja lastetöö koordinaator Kaidi Suviste koos pühapäevakooli üheksa lapsega.

„Kui Kihnus on Kihnu Virve, siis Toris on Mari Andrekson ehk Muraka Mann” lausus Torist pärit Kaidi Suviste, kes luges kohtumist sisse juhatades oma kandi legendaarse vanaproua luulet. Muraka külas elav põline torilane Muraka Mann on kirjutanud luuletuse „Soovide kaev”.

Jätka lugemist »

Pärnu linnavalitsuses valmis nimeliste pinkide paigaldamise kord

Pärnu linnavalitsus töötas välja nimeliste pargipinkide paigaldamise korra ja eelistatavad kohad, kuhu pinke võiks paigutada.

Maestro Neeme Järvile avati nimeline pink Pärnu Lastepargis 2017. a 6. juunil. Fotod Urmas Saard

Maestro Neeme Järvile avati nimeline pink Pärnu Lastepargis 2017. a 6. juunil. Fotod: Urmas Saard

Nimelise pargipingiga avaldatakse austust Pärnuga seotud olulistele isikutele ja nende saavutustele. Tänamisel ja tunnustamisel on ka kodu- ja kultuurilooline tähendus. Lisaks isikutele võib pingiga austada mõnda olulist sündmust, tunnustada kollektiivi, organisatsiooni, tegevust või paigaldada pink millegi või kellegi mälestuseks.

Pärnus on seni nimeline pink paigaldatud Neeme Järvi, Valter Ojakääru, Arbo Valdma, Naima ja Arnold Ebroki, Elisabeth Aspe, Armas Kuldsepa, kõigi vanavanemate, Eesti Vabariigi ja Pärnu linna elanike austamiseks. Enamik nimelisi pinke asub Lastepargis.

Uute nimeliste pinkide asukohana on eelistatud Lastepark, Vaasa park ja Ringi tänava äärne, kuid paigaldamist võib taotleda ka mujal asuvale linnamaale. Pühendusega pargipink peab välisilmelt antud paika sobima, harmoneeruma varem lähikonda paigaldatud pinkide disainiga ja olema varustatud ilmastikukindla infotahvliga. Pingi paigaldamist korraldab linnavalitsuse linnavara- ja heakorrateenistus, pingi maksumuse ja paigalduse eest tasub taotleja.

Nimelise pingi paigaldamiseks vajalik info on avaldatud Pärnu linna kodulehel.

Pärnu volikogu kiitis heaks uue autosilla sillakoridori

Pärnu linnavolikogu võttis vastu ja saatis avalikustamisele Raba-Lai tänava silla detailplaneeringu silla ja sillakoridori asukoha ulatuses.

Suuremal pildil Pärnu linnas Pärnu jõge ületava tulevase kolmanda silla ligilähedane asukoht. Foto Urmas Saard Pealmisel pildil silla 3D-mudel möödunud aastast. Foto Pärnu linnavalitsus

Suuremal pildil Pärnu linnas Pärnu jõge ületava tulevase kolmanda silla ligilähedane asukoht. Foto: Urmas Saard. Pealmisel pildil silla 3D-mudel eelmisest aastast. Foto: Pärnu linnavalitsus

Planeering näeb ette silla ning silla peale- ja mahasõitude lahendused linnale kuuluvatel transpordimaa kinnistutel. Sillakoridor saab alguse Raba tänava pikenduselt ning jõuab Decora kaupluse ja Pärnu Vee kontori vahelisele tühermaale, kuhu tuleksid mahasõidud Laiale tänavale ning tulevikus läbi praeguse politseimaja ja päästeameti vahelise hoovi Pikale tänavale.

Trassikoridori paika panemine on vajalik silla ja sillaga seotud tänavate ja ristmike edasiseks planeerimiseks. Sillakoridori lahendus näeb tulevikus ette Rääma 23 hoone lammutamise. Sillakoridori kesklinna-poolses osas on vaja lammutada Lai 26 ja selle abihoone.

Lai 28 elumaja muinsuskaitseamet lammutada ei luba, samuti jääb endisesse asukohta AS Pärnu Vesi peahoone. Silla laius ja sillalt maha ja pealesõitude liikluslahendus otsustatakse projekteerimisel.

Jätka lugemist »

Kullamaal läidetud märgutuli võeti vastu Pakamäe linnamäel

Jüripäeva eelõhtul, 22. aprillil tähistati maarahva tähtsaimat püha ja Asutava Kogu kokkutulemise sajandat aastapäeva üleriigilise Jüriöö märgutulede süütamisega. Pärnumaal kulges tänavune Jüriöö märgutulede eksperiment teekonnal Läänemaalt Pärnumaale. Tulemärguanne sai alguse Kullamaalt ja kandus üle Kurese külas asuvale pronksiaegsele Pakamäele.

Märgutuli Pakamäel. Foto Urmas Saard

Märgutuli Pakamäel. Foto: Urmas Saard

Pärnumaal on alates aastast 2013 tähistatud Jüriöö ülestõusu aastapäeva tuleteate edastamise eksperimendiga

Kurese küla asub vähem kui tunni pikkuse bussisõidu kaugusel Pärnust, praeguses Lääneranna vallas. Pärnu muuseumi ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva ettevõtmisel kogunes eile enne päeva loojumist Kurese küla algustähise juurde üle poolesaja huvilise. Sealt jääb linnulennult umbes paar kilomeetrit Soontagana maalinnuseni. Aga suure seltskonna peatähelepanu keskendus esmalt Kurese loodushoiutalu pidajale Urmas Vahurile, kes seisis küla tutvustava stendi ees. Vähemalt 2500 aastat vana asum on praeguseks inimeste poolt mahajäetud. Küla taastaja Vahuri eestvedamisel on võsaraiumiste ja karjatamisega taastatud üks Mandri-Eesti väärtuslikumaid loopealseid. Hüljatud Kurese sumbküla endise peatänava ääres olevad paekivist piirdeaiad on samuti tema ettevõtmisel ja Euroopa Maaeluarengu Põllumajandusfondi rahastamise toetusel uuendatud. Eelmisel aastal rassis kiviaedike ladumisel kümmekond töölist.

Jätka lugemist »

Pärnu väärikad lennutasid Tartus Mitsubishi elektriautot

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvas on korduvalt Tartus asuva Teaduskeskuse Ahhaa põnevaid atraktsioone ja huviväärseid leiutisi käinud uudistamas. Lustlik reisisaatja Aive ahvatles kõige uudishimulikemaid väärikaid proovima sõiduauto ja keharaskuse vahel toimivat jõuõlga.

Pärnu väärikad lennutasid Tartus Mitsubishi elektriautot Foto Urmas Saard

Pärnu väärikad lennutasid Tartus Mitsubishi elektriautot. Foto: Urmas Saard

Lihtsalt ära seletades võimaldab Ahhaa keskuse ees asuv kangmehhanismi süsteem kanda üle täiendatavat jõudu tõstmiseks. Remondis ja laiendamisel olnud keskus on taas ligemale kaks kuud külastajate päralt ja seda võimalust mindigi kesknädalal ära kasutama. Elektriautot sai lennutada ka aastaid enne remonti. Aga kes polnud varem oma käega proovinud, need võisid ootamatu kerguse tõttu koheselt tasakaalu kaotada ja leida ennast järgmisel silmapilgul upakil või täies pikkuses lausa siruli maas lebamas. Kõik see valmistas väärikatele ütlemata suurt lõbu ja nalja.

Kahes jaos käidi planetaariumis, sest poolsada inimest korraga hoone katusel paiknevasse hõbedase läikega kerasse ei mahu. Terves ilmas ainsana leiduv kerakujuline planetaarium võimaldab vaadelda taevalaotust nii peakohal kui jalge all. Teaduskeskuse planetaariumi giid selgitas, et tolle kera sisemuses kasutatava optilise projektori autor on Jaapani leiutaja. Projektori nimi on Megastar ja tolle seeria projektorid on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui ilmamaa kõige täherikkamad.

Jätka lugemist »

Võistluse „Pärnumaa parim õpilasfirma 2019” edukaimaks võistlejaks tunnistati Sinu Pliiats

Täna toimus TÜ Pärnu kolledžis järjekordne Pärnumaa parima õpilasfirma võistlus, millega innustati koolinoori osalema ettevõtlusõppes ja omandama praktilisi kogemusi õpilasfirma tegevuse kaudu.

Võistlus Pärnumaa parim õpilasfirma 2019 Pärnu kolledžis. Foto Urmas Saard

Võistlus “Pärnumaa parim õpilasfirma 2019″ Pärnu kolledžis. Foto: Urmas Saard

Võistlusel lubati osaleda Pärnumaa gümnaasiumite ja kutsekoolide õpilastel, kelle asutatud õpilasfirma on tegutsenud käesoleval õppeaastal ning on kantud Junior Achievement Eesti õpilasfirmade nimestikku. Võistlust korraldasid Majandusõpetajate ainesektsioon, MTÜ Ettevõtlusharidus Selts, TÜ Pärnu kolledž ja SA Pärnumaa Arenduskeskus. Võistlusel hinnati nii õpilasfirmade aruannet kui oma toote või teenuse suulist esitlemist publikule ja žüriile. Õpilasfirmade vahelise võistluse ühe peakorraldaja TÜ Pärnu kolledži projektijuhi Mari Suurvälja selgitusel on õpilasfirma peamine eesmärk tegevuse kaudu õppimine. „Ma arvan, et tänase päeva jooksul saite te teha oma aastapikkuse õpilasfirma tegevusest päris hea kokkuvõtte,” ütles Suurväli.

Kõik õpilasfirmad esitasid paberkandjal trükitud aruanded kahes eksemplaris züriile enne tänast stendiesitluse algust. Aruande maksimaalne pikkus oli koos kirjelduste, graafikute ja tabelitega tervelt jumalatosin A4 lehte. Aruanne pidi sisaldama muu hulgas toote või teenuse kirjeldust, finantstulemuste kokkuvõtet, üldhinnangut õpilasfirma tegevusele, raamatupidamise lõpparuannet.

Jätka lugemist »