Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Toomas Kuuda: Eestis ei ole lihtsalt töötajaid võtta

Eesti kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja Toomas Kuuda rääkis kolmapäeval TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele „Lisandväärtusest, tööturust, võõrtööjõust”.

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab Toomas Kuudat sisuka loengu eest. Foto Urmas Saard

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab Toomas Kuudat sisuka loengu eest. Foto: Urmas Saard

välismaalaste seadus on Eestis suurima erandite arvuga õigusakt

Loengust huvituvaid kuulajaid oli tavapäraselt suurel hulgal ja Seedri tänaval asuva Tervise konverentsikeskuse 280-kohalisest saalist olid pea kõik kohad hõivatud. Kuuda lausus enne ettekande algust, et polegi varem nõnda suure auditooriumi ees loengut pidanud. Loeng kestis poolteist tundi ja selle järel sai veel täiendavaid küsimusi esitada. Seda võimalust kasutati innuka huviga. Ka loengu käigus võis lektorit katkestada täpsustavate küsimustega.

Jätka lugemist »

Nädalavahetusel näeb Pärnus valgusfestivali „ÖÖvalgel“

Reede ja laupäeva õhtul toimub Pärnu vanalinnas valgusfestival „ÖÖvalgel“, mille raames luuakse Tallinna väravatele, Rüütli tänava vaateakendele, raekojale ja Mohri majale ainulaadsed valgusvisuaalsed lavastused ja installatsioonid.

Valgusfestivali Öövalgel ettevalmistus ja proov Mohri maja juures. Foto Urmas Saard

Valgusfestivali “Öövalgel” proov Mohri maja juures. Foto: Urmas Saard

Mohri maja juurde, kus etendatakse Kaupo Meieli 12 minuti pikkust lugu Johann Voldemar Jannseni elust

Festival toob kaasa liikluspiiranguid. Reedel ja laupäeval hiljemalt kell 19 suletakse autoliiklus Mere puiestee alguses alates Esplanaadi tänava ristmikust, et otse sõitva auto valgus Tallinna väravatele ei langeks. Samuti ei saa Akadeemia tänavalt teatri taga olevale Rüütli tänava lõigule ning Vee ja Pikalt tänavalt Lastepargi ja raekoja juurde ja Munga tänavale keerata. Etenduskohtade lähedal piiratakse tänavavalgustust, et hoonete valgustamine paremini mõjule pääseks.

Jätka lugemist »

Kutsehariduskeskuse köögis kohtuvad peakokk, tulevased kokad ja Eestis kasvatatud kala

Kutseõppeasutustes tähistatakse Eesti toidu kuud. Neljapäeval, 26. septembril valmistavad Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) teise kursuse kokad rooga karpkalast, õpilasi juhendab Villa Wesseti peakokk Mart Kukk. Õpilastele valmistatakse sada portsu tänavatoidu võtmes koolilõunat. Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armuliku sõnutsi on karpkala pärit Jõgeva maakonnas asuvast Härjanurme kalatalust.

Pildil Villa Wesseti peakokk Mart Kukk, tulevased kokad ja toiduks minevad kalad. Foto Sergei Tšekmarjov

Pildil Villa Wesseti peakokk Mart Kukk, tulevased kokad ja toiduks minevad kalad. Foto: Sergei Tšekmarjov

Kalanädala eesmärk on kokku viia praegused ja tulevased peakokad

23.-27. septembril valmistavad Eesti toidu kuu raames kümme peakokka koos kutsekoolide kokanduseriala õpilastega kohalikust kalast maitsvaid roogasid. Kalanädalat korraldab Kalanduse Teabekeskus ja korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu merendus- ja kalandusfondist 2014–2020. Kalanädala eesmärk on kokku viia praegused ja tulevased peakokad ning tutvustada neile kohalikku kvaliteetset kasvanduse kala. Süüa valmistatakse tuurast, angersägast, angerjast, karpkalast ja forellist.

Jätka lugemist »

Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakogunemisel õpiti uut ja vaadeldi liikumise praktilist tulemit

Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakoosolek toimus kolmel päeval Pärnus ja Tallinnas, kus räägiti sellestki mida liikumise sajandal aastal võiks vabatahtlike ühendusele kinkida. Kogunemise viimane päev lõppes külastusega MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses, kus tegutsetakse riskilaste ja –perede aitamisega.

Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakoosolekust osavõtnud tutvuvad Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tööga. Foto Urmas Saard

Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakoosolekust osavõtnud tutvuvad Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tööga. Foto: Urmas Saard

Soovid 100-aastaseks saavale Y's Men liikumisele. Foto Urmas Saard

Soovid 100-aastaseks saavale Y’s Men liikumisele. Foto: Urmas Saard

1922. aastal möödub sada aastat ajast, mil Ameerika Ühendriikides Toledos asutati Y’s Men liikumine.

21. septembrist 22. septembrini toimunud Y’s Men Soome-Balti piirkonna tippkohtumine algas reedel Pärnu Raeküla Vanakooli keskuses, jätkudes nädalavahetusel EELK Tallinna Püha Vaimu kiriku kogudusemajas ja Tallinna Õpetajate majas. Päevade läbiviija oli Pärnu Y klubi ja vastutav peakorraldaja Piia Karro-Selg, Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor.

Töökeelena kasutatava inglise keele kõrval tarvitati mõnel juhul ka vene keelt ja abikeeltena sai läbi tõlkide või otsesuhtluses võrdväärselt hästi hakkama kõigi nelja riigi keelega. Kohtumiste päeva alustati sõnadega „Tere tulemast”, Tervetuloa”, „Laipni lugti”, „Sveiki atvyke”, mille oskust peetakse sama oluliseks, kui ühiskeelena kasutatavat inglise keele paremat tundmist.

Jätka lugemist »

Unilook-maavits lubab maitsta esimesi vilju

Täpselt kaks kuud tagasi kutsus Sindi-Viiral elav Liivia Enn vaatama tema koduaia kasvuhoones kasvavat väga vähe levinud ja huvitavat taime. Juuli keskpaigas võis vaadata okkalisel taimel valgeid õisi. Nüüd näeb juba valgete ja sinakate õite vahel ka üksikuid punaseid vilju.

Vilja kandev unilook-maavits meenutab väliselt mõneti füüsalit, maitselt pigem tomatit. Foto Urmas Saard

Vilja kandev unilook-maavits meenutab väliselt mõneti füüsalit, maitselt pigem tomatit. Foto: Urmas Saard

Kuuldavasti pole siiski kõikjal Sindi aedades nii hästi läinud

Esimesel külastuskorral jutustas Liivia tütretütar Nomi, kuidas ta Pariisi poest oli oma käega need seemned valinud. Kuna siis ei osatud eestikeelset nimetust öelda, nimetati taim pereringis lihtsalt nomiks. Hiljem saadi teada, et Kodu- ja aianduskeskuse Gardest peaaednik Ivari Kandima sõnade kohaselt on ladinakeelse Solanum sisymbriifolium eestikeelne nimetus unilook-maavits.

Jätka lugemist »

Teenetemärk väärikale ja aumärgid kodanikujulguse väärilistele

Eile, 18. septembril hotell Strand konverentsikeskuses toimunud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 11. õppeaasta avaaktusel pidas loengu justiitsminister Raivo Aeg. Kuid piduliku kogunemise keskseks sündmuseks kujunes väärikate ülikooli projeketijuhile Mari Suurvälile Pärnu linna teenetemärgi üleandmine.

Teenetemärk  Mari Suurvälile Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ja TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Foto Urmas Saard

Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ja TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Foto: Urmas Saard

Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile. Foto Urmas Saard

Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile. Foto: Urmas Saard

ma loodan, et siit tuleva ja meis kõigis oleva energiaga panustame üheskoos Eesti hariduse arengusse ning edasi liikumisse

Väärikate õppeaasta avas Pärnu kolledži direktor Garri Raagma. Tervitussõnad ütlesid Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Riigikogu liige ning Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja. Volikogu esimees meenutas oma ülikooli ajast üht õppejõudu, kes soovis üliõpilastele õppeaasta algul õnne, aga lisanud nende sõnade juurde selgituseks, et hariduse omandamisel pole õnnega midagi ühist. „Õppimine on suur töö!”

Projektijuhile teenetemärki üle andes öeldi muuhulgas, et Suurväli on kümne aasta jooksul juhtinud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli selle asutamisest saadik, mille tulemusena on kaasatud sadu väärikas eas pärnakaid aktiivsesse haridusellu. Kosenkranius ja Metsoja kandsid teenetemärgi üleandmisel kuldset ametiketti, et sellega avaldada saajale erilist austust.

Jätka lugemist »

Aleksey Vasiljevi aval naeratus avab kõik uksed

Pärnu Y klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel külastab Peterburis elav mitmekülgsete tegemiste ning huvidega Aleksey Vasiljev Sindi muuseumit ja tutvub ajaloolise tööstuslinnaga. 30. septembril toimuval kohtumisel räägib ta Venemaast, vene keelest ja viljest, tänasest olukorrast Venemaal. Jutt vaheldub muusika ja lauludega.

Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto Urmas Saard

Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto: Urmas Saard

Petropavlovski kindlus. Foto Urmas Saard

Petropavlovski kindlus. Foto: Urmas Saard

Ta on minu hinnangul suurepärane Venemaa kultuurisaadik mis iganes maailma paigas

Kuna 1. oktoobril peetakse rahvusvahelist muusikapäeva ja Alekseyd seob Pärnuga tegutsemine rahvusvahelises heategevusorganisatsioonis Y’s Men International, mida esindab Pärnus Y klubi, siis tuleb ta meelsasti Pärnumaale musitseerima ning head juttu puhuma. Ta on Peterburi vabakutseline ajakirjanik, muusik, laulja ja fotograaf. Aleksey laulab ja mängib meilegi üldtuntud vene ja saksa šlaagreid, noppeid vene filmi- ja multifilmi klassikast ja muud. Novkorodis 1957. aastal sündinud Aleksey on oma suure ajaloo- ja viljehuvi pärinud vanematelt, kusjuures isa oli ajaloolane ja ema õpetaja. Just seepärast räägib ta muusikapalade vahele lugusid Venemaa ajaloost, viljest, praegusest elust Venemaal ja paljust muust, mis võib just kohalviibivatele kuulajatele huvi pakkuda.

Jätka lugemist »

Pärnu linn ostab Reiu-Raeküla suusaraja tegemiseks kaks lumekahurit

Pärnu linnavalitsus valis välja ettevõtted, kellelt ostetakse Reiu-Raeküla suusaraja kunstlumesüsteemi väljaehitamiseks kõrgsurve konteinerpumpla ja lumekahurid.

Illustreeriv pilt kunstlume valmistamisest Pärnu Vallikäärus. Foto. Urmas Saard

Illustreeriv pilt kunstlume valmistamisest Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

Konteinerpumpla on vajalik selleks, et jõest vett pumbata, kaks ratastel turbiinlumekahurit kunstlume tootmiseks. 25 000 eurot maksva pumpla müüb linnale Kessu OY, 41 700 eurot maksvad lumekahurid MHL-Snow OÜ. Ühe lumekahuri tootlikkuseks on 50 kuupmeetrit tunnis 20 barise veesurve juures.

Esialgu toodetakse kunstlund ühes kohas, kust see laiali veetakse. Edaspidi on kavas hakata lund tootma otse rajale ja lumi traktoriga laiali ajada.

Kolme kilomeetri pikkune valgustatud suusarada tehakse Reiu-Raeküla terviseradade parkla lähedale. Osa rajast kulgeb mööda raudteetammi, osa Lätte tänava ääres. Tänavu on kavas jõuda niikaugele, et saaks kunstlund tootma hakata. Valgustuse ümberehitamine, raja äärde hüdrantide paigaldamine ja rajahooldustehnika soetamine jäävad järgmisesse aastasse.

Kunstlumekattega suusaraja väljaehitamine maksab vähemalt 320 000 eurot. Sellest 160 000 annab kultuuriministeerium, ülejäänu jääb linna kanda.

Väärikate ülikooli avaaktusel saab Mari Suurväli teenetemärgi

Homme, 18. septembril algaval TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 11. õppeaasta avaaktusel Strandi konverentsikeskuse hotellis annavad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja väärikate ülikooli projektijuhile Mari Suurvälile üle teenetemärgi.

Mari Suurväli. Foto Urmas Saard

Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard

Teenetemärgi number 116 saab Suurväli Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ning väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Suurväli on kümne aasta jooksul juhtinud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli, mille kaudu on aktiivsesse haridusellu kaasatud sadu väärikas eas pärnakaid.

Väärikate ülikool on aidanud eakaid vaimselt ärksatena hoida, arendanud toimetulekuoskusi kaasaegses digiühiskonnas ja laiendanud osalejate üldist silmaringi. Lisaks sellele on Suurväli aastaid edendanud majandusõppe pakkumist Pärnu koolides, olles majandusõpetajate ainesektsiooni juht ja õpilasfirmade ühisürituste korraldaja.

Pärnu linna teenetemärki on välja antud 2007. aastast, see omistatakse Pärnu linna tunnustusena füüsilisele isikule silmapaistvate teenete eest.

Strandi Jurmala saalis teeb õppeaasta avaettekande justiitsminister Raivo Aeg. Ettekande teemaks on „Justiitsministeerium kui õigusriigi ja Eesti turvalise elukeskkonna kaitsja Euroopa Liidu õigusruumis”. Kavas on ka tervitussõnavõtud ja muusikaline etteaste.

Urmas Saard

Samal teemal:

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht. Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnu volikogu tunnustas nelja pärnakat

Nädal Egiptuses ja Y’s Men Aafrika piirkonna konverentsil

Y’s Men International liikumise Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg ja Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg osalesid Eestit esindades 31. augustist 3. septembrini toimunud Aafrika piirkonna konverentsil Egiptuses. Eile tegid nad reisist ja toimunust lühikese ülevaate Pärnu Y klubi liikmetele.

Y’s Men Aafrika piirkonna 2019. a konverentsil osalenud. Foto Mikko Selg

Y’s Men Aafrika piirkonna 2019. a konverentsil osalenud. Foto: Mikko Selg

Steigenberger Hotel el Tahrir, mis eesti keeles tähendab Tahriri väljaku äärset Steigenbergeri hotelli. Foto: Mikko Selg

Mina võtaksin lühidalt kokku, et need päevad Aafrikas osutusid edukaks kultuurišoki reisiks.

Piia: Kui Venemaa piirkonna konverentsile minek toimus läbi Y’s liikumise Euroopa piirkonna vahendusel ja kõik me (Piia, Mikko ja ülevaate koostaja) saime kolme peale rahalist toetust, siis Aafrikasse minnes mitte keegi meid ei toetanud. Ega me otse ka otsinud kellegi toetust. Aga miks me Aafrikasse läksime, siis selle selgitusega tuleb alustada möödunud aastal toimunud käigust Lõuna-Koreasse Y’s liikumise Yeosus toimunud maailmakonverentsile. Seal kohtusime Aafrika piirkonna presidendi Sherif Awad’iga, kes elukutselt tunnustatud nahaarst, doktori kraadiga ülikooli õppejõud. Lõuna-Koreas jättis mees meile väga hea mulje. Nii märkasime mõne aja möödudes Facebookis tema poolt levitatud informatsiooni Kairos kavandatava konverentsi kohta. Seepeale küsisime täpsustavaid küsimusi ja saadud info põhjal otsustasimegi, et võimaldame endale 2019. a suvel ühe eksootilise seikluse. Nii andsimegi möödunud aasta lõpus teada oma huvist, millest Sherif Awad oli omakorda tõeliselt üllatunud.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Daniel Levi Viinalass Pärnus Vaasa pargis

Daniel Levi Viinalass andis koos ansambliga 31. augustil Pärnu Vaasa pargis kooliaasta alguse kontserdi. Enne kontserdi algust tervitas kooli minevaid õpilasi Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, kes pani noortele südamele, et ollakse liikluses eriliselt tähelepanelikud.

Daniel Levi Viinalass Pärnus Vaasa pargis. Foto Urmas Saard

Daniel Levi Viinalass Pärnus Vaasa pargis. Foto: Urmas Saard

Pildigalerii: iidetulede öö Pärnu keskrannas

Täna hilisõhtul ühinesid Pärnu rannaliival kauni suvise tavaga väga paljud pärnakad ja linna külalised, et mööduvat suve meeldejäävalt lõpetada koos Indrek Palu ning Artist Group Non Grata tuleetendusega.

Artist Group Non Grata tuleetendus Pärnu keskrannas. Foto Urmas Saard

Artist Group Non Grata tuleetendus Pärnu keskrannas. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Tammsaare kool alustab õppetööd uuendatud hoones

Pärnu Tammsaare kool alustab uut õppeaastat vastremonditud koolimajas, mille uuendamine maksis üle 3,3 miljoni euro.

Pärnu Tammsaare kool. Foto Urmas Saard

Pärnu Tammsaare kool. Foto: Urmas Saard

Uue võimalusena avatakse tänavu 20 õpilasest koosnev eesti õppekeelega klass.

Täna hommikul tutvusid linnapea Romek Kosenkranius ja teised linnajuhid uuendatud koolimajaga. „Rõõmustav, et pärast Vanalinna ja Mai kooli renoveerimist on saanud valmis kolmas suur koolimaja – Tammsaare kool on nüüd täielikult renoveeritud. Vanast majast on saanud koolimaja, kus on kaasaegne õpikeskkond ja noortel parimad võimalused hariduse omandamiseks. Lisaks välisele on muutunud ka sisu. Soovin Tammsaare kooli perele jõudu ja edu uues koolimajas. Tänan kõiki projektis osalejaid, kelle abiga sai koolimaja uue ilme ning sihtasutust Innove projekti rahastamise eest,“ rääkis Kosenkranius.

Jätka lugemist »

Riia Kronvalda parki riputati tosin Pärnu-teemalise sõnumiga kiike

Riia kesklinnas rippuvad kiiged kutsuvad Pärnusse puhkama lätikeelse sõnumiga „Pärnu asub kohe ümber nurga“.

Lätikeelne sõnum kiigel tähendab Pärnu asub kohe ümber nurga Foto Annija Ikše

Lätikeelne sõnum kiigel tähendab “Pärnu asub kohe ümber nurga”. Foto: Annija Ikše

Lõunanaabrite pealinna parki riputatud kiiged on osa Lätti suunatud turismiturundusest, millega meelitatakse lätlasi madalhooajal Pärnusse puhkama tulema. Sinistes toonides käsitsi maalitud puidust kiikusid ehivad Eesti suvepealinna tuntumad sümbolid ja paigad: Pärnu muul, Iseseisvuse väljak, rannaelevant, Kesklinna sild, linnalehmad, ajaloolised pargid, rattateed jne.

Kiikede asukohaks valitud Kronvalda park on riialaste seas populaarne puhkeala, kus veedab aega palju lastega peresid. Eile üles pandud esimesed kiiged leidsid kohe aktiivset kasutust. Kiiged jäävad Kronvalda parki novembrini. Kiiged valmistas Pärnu osaühing Vaas & Vaas.

Laiem Pärnut sihtkohana tutvustav turunduskampaania algab oktoobris. Selleks ajaks valmib Kronvalda pargi kiikedest video, mille kandvaks ideeks on: „Pärnu asub kohe ümber nurga, anna hoogu juurde ja oledki kohal!“

Lätlastele, eeskätt just riialastele suunatud kampaaniat korraldab Pärnu linnavalitsus koostöös Pärnu spaade ja hotellide ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.

Urmas Saard

Paljud suplejad pole teadlikud Pärnu keskrannast leitud sinivetikate ohust

Vaatamata punase lipu hoiatusele meelitas tuulevaikne päikseline ilm ja +23 kraadine merevesi ohtu aimamatult rannalisi ka veemõnusid nautima.

Punane lipp Pärnu keskrannas hoiatab sinivetikate eest. Foto Urmas Saard

Punane lipp Pärnu keskrannas hoiatab sinivetikate eest. Foto: Urmas Saard

Kaldale uhutuna on sinivetikad äratuntavad sinakasrohelise õhukese kihina liival või kividel

Siiski leidus neidki inimesi, kes punast lippu märgates astusid vetelpääste tornide juurde ja uurisid hoiatuse põhjust. Torni seinale on kinnitatud ka vastav hoiatav sõnum, kuid seda on raske vastu päikest vaadates märgata.

Esmaspäeval rannahoone juurest võetud veeproovist leitud sinivetikate tõttu ei soovita linnavalitsus Pärnu supelrandades ujuda.

„Analüüsi tulemusena leiti proovist massiliselt kaht sinivetikaliiki, Aphanizomenon flosaquae ja Nodularia spumigena. Viimane neist on potentsiaalselt toksiline (võib toota maksamürke ehk hepatotoksiine), põhjustades pikemal kokkupuutel ja vee allaneelamisel tõsiseid terviserikkeid.

Jätka lugemist »

Kahe Silla jooksul asutakse Eesti meistrivõistluste medaleid jahtima

Eeloleval nädalavahetusel Pärnus toimuv 19s Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks jätkab kuuenda etapina Selver Eesti Linnajooksude sarja. Suur liikumissündmus toob starti tuhanded ning pakub ajaloo esimestel kümne kilomeetri distantsi maanteejooksu Eesti meistrivõistlustel tippude heitlust.

hdr

Kahe Silla jooksu medal 2019

Järgmisel aastal 20ndat juubelit tähistav suvepealinna spordi tähtsündmus toob kahel päeval rajale ligi 3500 spordisõpra, sealhulgas tippvormis Eesti jooksuparemiku ning külalisi välismaaltki. Korraldajad ootavad rajale 1800 jooksjat, ligi 700 käijat-kepikõndijat, enam kui tuhat last ning pea paarsada noortejooksust osavõtjat. Erivajadustega inimestele korraldatakse ratastoolisõit.

Teisipäeva ennelõunaks oli pühapäeval toimuvale jooksule registreerinud üle 1700 ning ajavõtuga ja ajavõtuta käimisele pealt 600 huvilise. Riigi esivõistluste stardinimekirjas on üle 60 atleedi 14st kergejõustikuklubist. Meestest plaanivad teiste seas starti tulla mullune sama pika distantsi staadionijooksu meister Mark Abner, Olavi Allase ja Dmitri Aristov. Naistest on kullapretendent varasem mitmekordne kahe silla jooksu võitja Liina Tšernov, ent rajal näeb korduvalt Pärnus võitnud Jekaterina Patjukkigi, maratonijooksu paremikku kuuluvaid Leila ja Lily Luike ning teisi tugevaid kohalikke jooksjaid. Väljaspool esivõistluste arvestust teeb kaasa keenialane Ibrahim Wachira Mukunga, plaanides Pärnus vormistada järjekordset rahvajooksu võitu. Stardi suurjooksule lähetab kell 12 Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Jätka lugemist »

Seljametsa rahvamaja staabikohvikut Siin me oleme jätkus pea üle terve Paikuse

Täna avati Pärnu linna Paikuse osavallas esmakordselt ühepäevakohvikuid, sekka ka üksikud hoovimüügid. 1978. aastal tehtud ja ülipopulaarseks osutunud komöödiafilm “Siin me oleme!” kaadrid jooksid rahvamaja seinal ja tuntud tegelaskujud üllatasid kohvikute pidajaid ning külastajaid oma ootamatu ilmumisega erinevatesse paikadesse terve päeva kestel.

Siin me oleme, Paikuse osavalla esimesel kohvikute päeval. Foto Urmas Saard

Siin me oleme, Paikuse osavalla esimesel kohvikute päeval. Foto: Urmas Saard

panid vanale sapakale hääled sisse

Staabikohviku esikusse avaneva ukse kõrval pöörles kauamängiv heliplaat. Välja hõigatud retrokohvikus kuulis retromuusikat ja nägi kino, menüüs leidus retrotoitu. Pakuti sardelle ja hapukapsast, kõrvale võis rüübata hästi maitsvat koduõlut, aga see polnud kõik.

Jätka lugemist »

Uhla-Rotiküla elamusjooksul selgusid kõige väledamad ja need, kes lõpuni vastu pidasid

Täna neljandat aastat toimunud Uhla-Rotiküla elamusjooksu 10,64 kilomeetri pikkusel rajal jooksis kõige väledamalt Timmo Jeret, naistest sai parima aja Anu Piiroja.

Timmo Jeret, Uhla-Rotiküla neljanda jooksu võitja. Foto Urmas Saard

Timmo Jeret, Uhla-Rotiküla neljanda jooksu võitja. Foto: Urmas Saard

Uhla-Rotiküla neljanda jooksu start on antud. Foto Urmas Saard

Uhla-Rotiküla neljanda jooksu start on antud. Foto: Urmas Saard

Kristjan ütles, et pole viimased kümme aastat jooksnud ja nüüd tuli Germo kutsel

Keskpäeval startis põhjalikult uuendatud, kuid mitte veel ametlikult avatud Uulu kooli stadionilt 166 jooksjat ja üheksa kepikõndijat. Raja kulgu on võrreldes esimeste aastatega veidi muudetud, läbimist raskemaks tehtud ja teekonda pisut pikendatud. Seepärast polnud tänavused ajad Raeküla staadionile jõudmisel võrreldavad eelmiste aastate tulemustega.

Esimesena puudutas kahe pisikese tütarlapse poolt pingule sikutatud finišilinti välejalgne Timmo Jeret, lõpetades lõpumeetritel aeglasel sammul nagu pühapäevajooksja, kellel puudub põhjus eriliseks pingutuseks. Esmakordselt Uhla-Rotiküla jooksude ajaloos kasutati ajavõtuks elektroonikat. Võitja ajaks fikseeriti 00:38:42. Ka punane vaip oli esmakordselt finišeerujate auks maha laotatud.

Jätka lugemist »

IV Uhla – Rotiküla elamusjooks stardib juba homme

Arvult neljas Uhla – Rotiküla elamusjooks stardib juba homme, 20. augusti keskpäeval Uulu vastrenoveeritud staadionilt Raeküla staadionile. Tegemist on esimese spordisündmusega, mis stardib mahuka uuenduskuuri läbinud Uulu staadionilt, mille Häädemeeste Vallavalitsus ehitajalt ametlikult vastu võtab alles 31. augustil, kuid jooksu traditsiooni jätkamise huvides tulid nii vallavalitsus kui ka ehitaja joosku korraldajatele vastu ja lubasid staadioni siiski stardipaigana kasutada.

Uhla - Rotiküla kolmanda jooksu start on antud. Foto Urmas Saard

Uhla – Rotiküla kolmanda jooksu start on antud. Foto: Urmas Saard

tänavuse jooksu medaliga tehakse algust uue trikoloori kombinatsiooniga

Eelregistreerunute hulk kinnitab, et osalema on tulemas rekordarv liikumishuvilisi. Nimelt oli eelmise nädalalõpu seisuga eelregistreerunud põhidistantsile jooksma ja kõndima enam kui 120 liikumissõpra, mis on varasemate aastatega võrreldes ligi 40% suurem arv. Korraldajatena ütleb see meile, et elamusjooks on leidnud endale kindla koha jooksukalendris ehk sellele registreerutakse juba planeeritult. Varasematel aastatel tundus, et otsus jooksma tulla või mitte tulla, võeti vastu alles jooksupäeva hommikul, sest päris paljud registreerusid alles stardipaigas. Lisaks põhidistantsile, mis stardib Uulu staadionilt kell 12 ja esimesed finišeerujad on Raekülas orienteeruvalt 35 minuti pärast, toimuvad mõlemal staadionil ka lastejooksud. Raeküla staadioni lastejooksule registreerumine algab kell 10.30 ja stardid algusega kell 11 ning Uulu staadioni lastejooksude registreerumine algab kell 11 ja jooksud stardivad vahetult pärast põhidistantsi starti.

Jätka lugemist »

Üle saja foto Vaba Rahva Laulu peost Pärnu Vallikäärus

20. augustil möödub 28 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest, mida tähistati eile õhtupoolikul Pärnu Vallikäärus peetud Vaba Rahva Lauluga. Laulu „See maa” tuli Alen Veziko rahva kangekaelsel nõudmisel veel teistki korda laulma.

Vaba Rahva Laulu dirigent Lauri Breede Pärnu Vallikäärus. Foto Urmas Saard

Vaba Rahva Laulu dirigent Lauri Breede Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

Laulupeole saatis oma tervituse Heinz Valk

Sooviti veel mitmeid teisigi laule kordusesitusena kuulda, aga sellega polnud kava koostajad arvestanud ja nii võinuks rahva tahtele liigselt vastu tulles minna laulupidu ajakavast lootusetult välja. Vaba Rahva Laulu keskne hing korraldaja Ülo Kannisto ütles, et ema enda jaoks on käesoleva aasta kavas kõige tähenduslikumad kolm Alo Mattiiseni laulu: “Sind surmani”, “Ei ole üksi ükski maa” ja “Eestlane olen ja eestlaseks jään”. Needki laulud said 30 loo hulgas lauldud.

Laulupeo peadirigendina juhatas Lauri Breede, kes seisis ligemale 1500 Vaba Rahva Laulupeo laulja ees neljandat aastat.

Jätka lugemist »

Jaagu klassivend Jaak tõi bussitäie rahvast Kreenholmi saarele

Omaaegses Tallinna 46. keskkoolis (praegune Pelgulinna gümnaasium) laulis Jaak Joala laulutrios koos Uno Loobi poja Neeme Loobiga teinegi Jaak – Jaak Suurväli. Nüüd rääkis sama mees, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli nõukoja liige, teel Pärnust Narva meenutuskilde oma klassivennast, kelle mälestuseks on Tartu Uus Teater lavastanud kontsertetenduse „Kremli ööbikud”.

Jaak Joala Unustuste jõel. Foto Urmas Saard

Jaak Joala “Unustuste jõel”. Foto: Urmas Saard

Jaagu klassivend Jaak Suurväli. Foto Urmas Saard

Jaagu klassivend Jaak Suurväli. Foto: Urmas Saard

Jaak meenutas rohkem seda, millest kontsertetendus ei jutusta. „Viljandis muusikute peres sündinud Jaak oli läbi ja lõhki Tallinna poiss, kelle peamine kirg olid nooruki enda sõnul kardid, autod ja hoki,” jutustas Jaak, kes korraldas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele reisi eileõhtusele kontserdile.

Tund enne kontserdi algust tervitas Narva saabujaid paduvihm. Kuid bussist maha astudes andis selginev taevas lootust, et vihm kontsertelamust häirima ei tule. Kreenholmi saarele minnes avanes kaunis vaade vähese veega Narva jõele ja koskedele, mis hargnevad kaheks voolusängiks. Läänekülgne asub riikidevahelisest kontrolljoonest Eesti poolel, idapoolne jõesäng kujundab Kreenholmi astangut, mille keskkohta lõikab jätkuvalt Eesti ja Venemaa vaheline demarkatsioonijoon. Enne aastat 1950, kuni jõgi suunati hüdroelektrijaama kanalisse, oli Narva kosk üks Euroopa võimsamaid. Koskede juures tegutses 19. sajandil viis erinevat tekstiilitööstust. 1857. aastal loodud Kreenholmi manufaktuur kujunes puuvilla ketramise ja kudumise hiigeltööstuseks.

Jätka lugemist »

Pärnu Vallikäärus alustati “Vaba Rahva Laulu” toimumise ettevalmistustega

Täna hakkas Ülo Kannisto ühes oma heade abilistega Pärnu Vallikäärus laululava kokku monteerima, sest juba laupäeval vajavad seda „Vaba Rahva Laulul” osalevad lauljad.

Vaba Rahva Laulu peakorraldaja Ülo Kannisto Pärnu Vallikäärus. Foto Urmas Saard

“Vaba Rahva Laulu” peakorraldaja Ülo Kannisto Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

„Mullu ehitatud lava kasutatakse nüüd Vargamäel toimuval etendusel,” rääkis Kannisto, kelle kätetööd näeb tänavu ka Pärnu lavasõrestikus.

„Vaba Rahva Laulu” peakorraldaja Ülo Kannisto oli Saaremaalt tulles parajasti praamiga Suurt väina ületamas, kui helistasin ja püüdsin saada viimaseid teateid selle kohta kuidas edenevad suure peo ettevalmistused. Poole nelja paiku sõitis päevi näinud punane kaubik Vallikääru. Neljaks pidid ka Pärnu abilised kohale jõudma, aga Kannisto ei jäänud ootama ja hakkas üksinda pinke autolt maha sikutama. Need valmistas ta ise oma kätega. Pingid on täiendus vallinõlva sõõris olevatele istekohtadele, et võimalikult palju inimesi mahuks ikka istuma ega peaks püsti seisma jääma. „Hästi kokkusurutult peaks arvestuslikult ühele pingile mahtuma kuni 10 inimest, aga lahedam oleks piirduda üheksaga,” arutles Kannisto. Kokku on pinke 40.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii: Raeküla tänavafestival

Artiklit on pärast avaldamist täiendatud Liivia Koolme fotodega

Eile keskpäeval alanud ja tänase kuupäeva esimeste tundideni kestnud Pärnu Raeküla linnaosa teistkordne tänavafestival “Augustijäljed” on nüüdseks värskete muljete meenutustes ajalooks saamas.

Raeküla tänavafestivalilt koju. Foto Urmas Saard

Raeküla tänavafestivalilt koju. Foto: Urmas Saard

Saunaga Raeküla tänavafestivalil. Foto Urmas Saard

Saunaga Raeküla tänavafestivalil. Foto: Urmas Saard

Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja, haakis ligemale kaheks ja pooleks tunniks endaga kaasa tulema seltskonna kodukandihuvilisi

Sündmust valmistati ette suurelt ja täie innuga, mida kinnitab ka ajalehe Raeküla Sõnumid eriväljaande ilmutamine vahetult enne festivali toimumist. Tubli töö tegid ära Raeküla Vanakooli toimekas pere, vabatahtlikud abilised ja muidugi oma koduõue väravad avanud pered. Kogu ettevõtmist vedas Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg.

Kodukohvikupidajad, uue ringi kaupade müüjad, käsitöömeistrid, viljekavas esinejad ja rõõmsameelsed osalejad ning muidugi hea-parema nautijad – seda kõike oli liialt palju, et ainsa silmapaariga suutnuks ühe päevaga kogu kremplit haarata. Kasvõi juba seepärast, et Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja, haakis ligemale kaheks ja pooleks tunniks endaga kaasa tulema seltskonna kodukandihuvilisi ja viis nad tutvuma Raeküla kõnekamate paikadega.

Jätka lugemist »

Sõprusansamblite suvekontsert Sindis

Ansamblite Top Ten ja Olla Daam ühiskontsert avas laupäeva keskpäeval Sindi suvemuusika hooaja. Tänavu toimuvate kontserdite paigaks valiti seltsimaja esine põlispuude alune, kust saab halva ilma korral kerge vaevaga viia esinemise siseruumidesse. Õnneks 3. augustil suurt ilmamuret polnud. Kuigi hootised tuulepuhangud püüdsid noodipabereid ja ükskuid lauluhääli laiali pillutada, peeti siiski välistest oludest hoolimata tore kontsert ära.

Sindi suvemuusika esinejad ansamblitest Top Ten ja Olla Daam. Foto Urmas Saard

Sindi suvemuusika esinejad ansamblitest Top Ten ja Olla Daam. Foto: Urmas Saard

Neid oli väga palju, aga me valisime välja ainult kaksteist

Pärnumaa Top Ten ja Viljandimaa Olla Daam ühine juhendaja on tuntud muusikapedagoog Toomas Voll. „Muusikat on meile kõigile vaja – noorte ja vanade jaoks – see on nagu hingepalsam,” ütles Voll. „Kujutage nüüd ette, kui meie päevad mööduksid siinse päikese all ilma muusikata. Mis elu see siis oleks ja kas olekski elu? Valter Ojakäär on kirjutanud imelise laulu ja teie mäletate seda kindlasti Helgi Sallo esituses – „Olematu laul”, rääkis Voll järgmise laulu sissejuhatuseks.

Jätka lugemist »

Piltuudis tänasest Pärnust

Sellest, mis Pärnu ranna lähedases piirkonnas Raja tänavast kuni muulini ja sealt edasi kesklinna umbes 14 000 sammu pikkusel teekonnal kaamerasilma jäi.

Tänane Pärnu. Foto Urmas Saard

Tänane Pärnu. Foto: Urmas Saard

Vahelduseks kaugete paikadega tutvumisele on aeg-ajalt mõnus tunne võtta pikem jalutuskäik ette ka mööda koduse linna teid, tänavaid, rohelust ja vett vaadates. Kuidagi ootamatult on Mai tänaval püsti aetud kümnekorruseline elamu. Selle kõrvale on ilmselt peatselt teinegi samasugune kerkimas. Vene ajal hoiduti Pärnus üheksakorruseliste püstitamisest. Seejärel võttis linnavalitsus vastu otsuse, et üle kaheksa korruse Pärnus ei ehitata. Nüüd kasvab linn mitte üksnes pindalalt laienedes, vaid ka kõrgustesse tõustes. Kui hiljuti miljonilinnasid Jekaterinburgi, Ufad ja Peterburi külastasime, siis näisid sealsed kõrghooned iseenesest mõistetavana – Pärnus mitte.

Jätka lugemist »