Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2020
E T K N R L P
« jaan    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829  

Sisseränne kasvatab Pärnu elanike arvu

Pärnu ja tema osavaldade elanike arv on võrreldes eelmise aasta 2. jaanuariga kasvanud 232 inimese võrra, aasta lõpus elas Pärnu omavalitsuses 51 504 inimest.

Pärnu Foto Urmas Saard

Pärnu. Foto: Urmas Saard

Ainsana sündis juulis üks inimene rohkem kui suri

Elanike arv on suurenenud Eesti teistest omavalitsustest ja välismaalt Pärnusse kolimise tõttu. Iive oli negatiivne, inimesi suri rohkem kui sündis.

Pärnusse saabujaid oli eelmisel aastal 415 inimese võrra rohkem kui lahkujaid. Suurem osa uusi elanikke tuli mujalt Eestist, kuid ka välisriikidest saabujaid oli iga kuu kümnetes. Kõige enam koliti välismaalt Pärnusse mais (57), kõige vähem augustis (18).

Eesti teistest omavalitsustest saabujaid oli kõige rohkem veebruaris (189) ja kõige vähem novembris (127). Nii välismaalt kui mujalt Eestist tulijate arv oli enamikel kuudel tulijate kasuks, vaid augustis, septembris ja oktoobris oli lahkujaid rohkem. Tõenäoliselt on nendel kuudel mindud õppima mõnda teise linna, õppeaasta algus on ka lastega peredele kõige sobivam aeg kolimiseks.

Jätka lugemist »

Kotkasule trummipõrin avab Paikuse esimese talvise tantsupeo

Paikuse esimesel talvisel tantsupeol kuuleb Kotkasule trummisoolot ja näeb jõulukuuskedest tuleskulptuuri.

Kasutatud pühadekuused Paikuse vanale jaanitule asemele. Foto Urmas Saard

Kasutatud pühadekuused Paikuse vanale jaanitule asemele. Foto: Urmas Saard

et kunstnik Kallau eestvedamisel püstitada kaunis kuusekujuline tuleskulptuur, vajatakse umbes poolsada kodudest välja visatud pühadekuuske

Pärnumaal Paikusel ulatub ühine kuuskede põletamise tava kaugele paljude aastate tagusesse aega. Tänavu tehakse seda uuel kombel. Kolmekuningapäeva järgsel laupäeval, 11. jaanuaril kogunetakse kella viieks harjumuspäraselt Paikuse alevi kortermajade ja Pärnu jõe vahelisele ammusele jaanituleplatsile.

Seljametsa rahvamaja direktor Annika Põltsam ütleb eelseisvat kuuskede põletamise ja talvise tantsupeo kava tutvustades, et kell 17 alustab šamaan Kotkasulg trummisoolo ja Tule tänu riitusega. Tunamullu telesaates „Eesti selgeltnägijate tuleproov” 2018. aasta hooaja võitnud kodanikunimega Evald Piirisild sai endale hingenimeks Kotkasulg Pärnumaal peetud indiaanilaagris. Kotkasulg nimetab ennast ausa otsekohesusega šamaaniks.

Jätka lugemist »

100 sekundit mälestushetke kõikjal Eestis: Tallinnas, Pärnus, Sindis ja mujal

Eesti Vabariik 100 pidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisele üle Eesti, rulludes lahti 3. jaanuaril, kui möödub sada aastat relvarahu kehtima hakkamisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vägede vahel.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto Urmas Saard

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto: Urmas Saard

„Tähistame sel puhul võrreldes varasemate kordadega suuremalt Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Kell 10:30 toimub üle-eestiline vaikuseminut, 100 sekundi jooksul helisevad kirikute kellad,“ teatab Toomas Kiho, EV100 juhtrühma esimees.

Mälestuspäeval asetatakse küünlaid ja pärgi kõikidele Vabadussõjaga seotud mälestussammastele, mälestustahvlitele ning Vabadussõja võitlejate tähistatud sünnikohtadele ja haudadele.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil toimuval tseremoonial peavad kõne kaitseminister Jüri Luik, Reaalkooli abiturient Märten Mikk ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Pärja Eesti rahvalt asetab kaitseminister J. Luik, Kaitseväe pärja asetab Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Lisaks asetavad pärjad diplomaatilise korpuse esindajad. Esineb Eesti Kaitseväe Orkester. Eespalve peab peapiiskop emeeritus Andres Põder.

Jätka lugemist »

Konstantin Possieti kodumaja saab mälestustahvli

Kindraladjutandi ja admirali, Pärnu linna aukodaniku Konstantin Possieti (2.01.1820 – 8.05.1899) 200. sünniaastapäeval – 2. jaanuaril algusega kell 15.00 – toimub Pärnus Suur-Posti 2 majal mälestustahvli avamine.

Komandant Possieti elamu Pärnus Suur-Posti 2 on ehitismälestis. Foto Kärt Saard

Komandant Possieti elamu Pärnus Suur-Posti 2 on ehitismälestis. Foto: Kärt Saard

Konstantin Possieti tunnustati kõikide Vene Impeeriumi kõrgemate ordenitega

Konstantin Possieti 200. sünniaastapäeva eel tegid Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Pärnumaa Muinsuskaitse Selts Pärnu linnavalitsusele ettepaneku tähistada seda tähtpäeva mälestustahvli avamisega Possieti kodumajal Suur-Posti 2. Tahvli valmistamist korraldas Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Tahvli valmistas hallist graniidist kiviraidur Ülo Kirt. Kõik mälestustahvli valmistamise, paigaldamise ja avamise kulud kandis Pärnu linnavalitsus.

Tahvli avab Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Konstantin Possietist kõneleb Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk, vaimuliku talituse viib läbi EELK Pärnu praostkonna praost Tõnu Taremaa.

Jätka lugemist »

Matteuse evangeeliumi sõnumiga on ühinenud ka Eesti

Sõnum, mis saab aluseks “Genfi lasteõiguste deklaratsioonile” ja lõpuks võetakse vastu ÜRO rahvusvahelise laste õiguste konventsioonina ja millega neli aastat hiljem ühines taastatud Eesti Vabariik.

Jõululaupäeval Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Jõululaupäeval Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Joosep Tammo jõululaupäeval Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Joosep Tammo jõululaupäeval Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Traditsioonidega vanas koolimajas

See sõnum saab aluseks “Genfi lasteõiguste deklaratsioonile” 1924

Traditsioonilisel jõululaupäeva kontsert-jumalateenistusel Raeküla Vanakooli keskuses jutlustas Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor Joosep Tammo. Laulis Pärnu Oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi dirigeerimisel ja keskuse juhataja Piia Karro-Selg luges Johanna Grauvergi värsse.

Karro-Selg ütles, et tegemist pole päriselt harjumuspäraste tunnustega jumalateenistusega, kuigi just nii on seda jõululaupäeval toimuvat oma linnaosa rahva kogunemist paljude aastate kestel Raekülas nimetatud. Pigem on tegu sõnumi kandmisega. „Mina ei ole kauni traditsiooni algataja, vaid jätkaja ja loodan selle jätkumist ka pärast mind.”

Jätka lugemist »

Šal-lal-laa ning Krõõt ja Kraaded laulsid noore vibusportlase Reena Pärnati toetuseks

55 fotot

Eile õhtupoolikul Raeküla Vanakooli keskuses toimunud traditsioonilisel naistelaulupäeval esinesid Sindi naisansambel Šal-lal-laa ning Pärnjõe rahvamaja rahvaliku muusika lauluansambel Krõõt ja Kraaded. Pärnu Y-klubi algatusel korraldati kontserdi ajal heategevuslik loterii, millest laekuva tuluga soovitakse abistada kodulinna noort vibusportlast Reena Pärnatit teekonnal Tokyo suveolümpiamängudele.

Naistelaulupäev Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Naistelaulupäev Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Klubi on väike, aga tubli rakuke rahvusvahelises Y’s Men liikumises, millel Eestis pea 100 aastat vanust

Šal-lal-laad juhendab 150 aasta vanust Sindi laulukoori dirigeeriv Kristel Reinsalu, keda tänavu pärjati Tori valla aasta kultuuriedendaja aunimetusega. Ka Põhja-Pärnumaa valla Pärnjõe rahvamaja lauluansambli Krõõt ja Kraaded juhendaja ning Tori segakoori dirigent Kalli Rõõmusaare pälvis samasuguse aunimetuse – Tori valla aasta kultuuriedendaja.

Šal-lal-laa laulis esimese loona lustliku laulu „Nääritaadile”, mida saatis naiste kelmikas lavaline liikumine. Järgnes pühalik „Halleluuja” ja „Valged jõulud”. Aasta tagasi Pärnust väljunud viimase rongi mälestuseks ja uhkema reisirongi saabumise ootuses lauldi „Kui jaamast lahkub rong”. Reinsalu küsis mälumängu küsimuse: „Kes on Mikk Targo?” Mitme pakkumise peale, millest mitte ükski polnud vale, arvati lõpuks ühisel meelel, et Mikk Targo on kergemuusika vend!” Selle järel lauldi Heldur Karmo sõnadel ja Mikk Targo viisil loodud „Head uut aastat!”. Aga rahvas kutsus viimase laulu järel Šal-lal-laa tagasi ja vaatamata õues valitsevast mustast maast kõlas naiste suus ikkagi „Taas talveteedel”.

Jätka lugemist »

Andres Tolts 70: näitus Pärnu linnagaleriis ja Arvi Tapveri luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” esitlus

Pärnu Linnagaleriis Raekojas (Uus 4) avatakse reedel, 27. detsembril kell 17.00 Eesti avangardi klassiku Andres Toltsi (1949-2014) 70. sünniaastapäeva tähistav mälestusnäitus.

Andres Toltsi tööd

Andres Toltsi tööd

Toltsi näitusel tulevad eksponeerimisele maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi.

Avamisel esitleb oma klassikutest inspireeritud luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” Arvi Tapver. Seni pigem proosakirjanikuna esinenud autor jagab oma luulekogus maailma mõtteliselt kaheks – klassikuteks ja kassikullaks. Luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” esitlusel vastab poeet ka võimalikele tekkinud küsimustele ja jagab autogramme.

Toltsi näitusel tulevad eksponeerimisele maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi. Argised objektid astuvad lõuenditel dialoogi kunstniku sisemaailmaga ning tulemuseks on puhas esteetika või täiuslik harmoonia, mida Tolts kogu oma loomeaastate vältel peatumatult otsis. Lisaks on näitusel väljas kümme mustvalget, osaliselt koloreeritud litograafiat aastaist 1982-1989, millel Tolts interpreteerib talle laia tuntuse toonud maale.

Jätka lugemist »

Pärnu aasta tegu on muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee

Rahvas valis 16 nominendi seast Pärnu aasta teoks muulile viiva kergliiklustee valmimise. Teiseks tuli rahvahääletusel Pärnu võrkpalliklubi meeskonna Eesti meistri tiitel ja kolmandaks Pärnu loomade varjupaiga päästeoperatsioon 30pealise koerakoloonia aitamise nimel.

Pärnu muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee. Foto Urmas Saard

Pärnu muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee. Foto: Urmas Saard

Aasta teo valimisel andis oma hääle 4258 kodanikku.

Et ülekaalukalt suurima poolehoiu võitis rahvahääletusel just nimelt muuli kergliiklustee, paneb lõppevale aastale ilusa punkti, sest oli ju 2019. aasta Pärnus kuulutatud muulide aastaks.
Suvepealinna muulide valmimisest möödus tänavu 150 aastat. Selle ümmarguse tähtpäeva puhul avatigi idapoolsele muulile viiv kergliiklustee. Rajatise avaüritus toimus tähendusrikkal kuupäeval – 14. veebruaril.

Keskranna ja jõe suudme vahel merre ulatuv muul on romantikute seas kõrgelt hinnatud ja Pärnu sümboliks kujunenud koht. Legend räägib, et noored armunud peavad kõndima koos muuli lõppu ja kinnitama seal oma armastust suudlusega. See kindlustavat igavese armastuse.

Aasta teoks valitud kergliiklustee võimaldab kõigil, ka romantikutel, jalutada Rannapargist otse muuli juurde igal aastaajal.

Jätka lugemist »

Pärnu ühisgümnaasiumi kuuendal Jõuluolümpial osaleti 16 riigi lipu all

Eile toimus Pärnu ühisgümnaasiumi jõuluaja oodatuim sündmus, Jõuluolümpia. Tegemist oli kuuendat korda toimuva meeleoluka spordisündmusega, kus klassid võistlevad nii sportlikes kui loomingulistes ülesannetes.

Esiplaanil Mehhiko lipu all võistlejad. Foto Pärnu ühisgümnaasium

Esiplaanil Mehhiko lipu all võistlejad. Foto: Pärnu ühisgümnaasium

Väike-Kuke tänaval asuvas Pärnu Spordikooli kergejõustikuhallis peetud olümpiamängudel osales kogu koolipere. Tiina Saarits, direktori asetäitja noorsootöö alal, ütles, et esmakordselt osalesid ka külalisvõistkonnad Mai koolist ning Kuninga tänava põhikoolist. Iga klass oli omale loosi teel valinud riigi, mida tutvustati ning mille lipu all võisteldi. Kohal olid Hispaania, Soome, Holland, Jamaica, USA, Itaalia, Iirimaa, Mehhiko, Hiina, Saksamaa, Kanada, Prantsusmaa, Venemaa, Brasiilia, Kreeka ja Eesti.

Jätka lugemist »

Kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak

Pärnu kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak, mille poolt hääletas 448 pärnakat.

bty

Pärnus Hirve ja Merimetsa tänava nurgal asuv nn „Sepa plats“. Foto: Urmas Saard

Teiseks jäi avaliku liikumis- ja õppelinnaku rajamine Mai kooli õuealale, mida eelistas 360 hääletamisest osavõtnut. Kolmandaks tuli discgolfipargi rajamine Loode-Pärnusse 274 häälega. Lemmikloomaparki soovis 105 pärnakat, ülejäänud ettepanekud kogusid vähem kui sada häält.

Jätka lugemist »

Braian Kulp: luuletust ei esitata näideldes, seda oli raske õppida

XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi “Koidulauliku valgel” peaauhinna pälvis Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Braian Kulp. Mõjuvat ja nauditavat etlemist õpetas võitjale õpetaja Eneli Arusaar.

Õpetaja Eneli Arusaar ja XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi Koidulauliku valgel võitja Braian Kulp. Foto Urmas Saard

Õpetaja Eneli Arusaar ja XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi Koidulauliku valgel võitja Braian Kulp. Foto: Urmas Saard

Braian Kulp õpetaja Eneli Arusaare tänukirja ja peaauhinnaks saadud Lydia Koidula pildiga. Foto Urmas Saard

Braian Kulp õpetaja Eneli Arusaare tänukirja ja peaauhinnaks saadud Lydia Koidula pildiga. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar rõhutab, et kindlasti pole etlemine üksnes soravalt peast lugemine. Luuletaja looming tuleb viia kuulajani nõnda, et sõnad teda mõjutaksid ja pakuksid kõrvadele naudingut. Üleriigilisele konkursile pääses edasi 3. detsembril Pärnumaal saavutatud esimese kohaga. Arusaar soovib, et Braian räägiks etlemise õppimisest ise.

„Peaaegu iga päev peale kooli läksin ma õpetaja Eneli juurde harjutama. Harjumusest asusin ma alguses luuletuste lugemisel näitlema,” rääkis Braian, kes juba mitmendat aastat õpib Arusaare juhendamisel kooli näiterühmas näitlemise kunsti ja on osalenud juba reklaamfilmide rollides. „Õpetaja Eneli õpetas mulle, et näitlemine ei ole õige. Ta ütles kohe alguses, et omadus- ja asesõnu ei rõhutata. Aga minu arvates on kõige tähtsam asi luuletuses — mis õpetaja Eneli mulle õpetas — et pausid pole rea lõpus, vaid seal kus on punkt, koma, hüüu- või küsimärk. Pausid on eriti head selleks, et lasta kuulajal mõelda,” jätkas Braian selgitustega. „Mõnikord me harjutasime pimedas klassis, et saada kätte luule tunnetust. Tunnetus on tähtis, sest ilma selleta ei saa ma anda publikule edasi emotsioone. Järgmisena lugesin ma rahva ees, et harjutada silmsideme loomist. Peale lugemist oli selline ilus hetk, kus teised minu koolikaaslased hakkasid nutma.”

Jätka lugemist »

Uuring: Soome turistid armastavad Pärnus puhata ja ostelda

Sel suvel ja sügisel Pärnut külastanud Soome turistidele jättis Eesti suvepealinn sedavõrd hea mulje, et lõviosa Pärnus viibinud soomlastest plaanib Pärnusse peagi naasta, selgub vastvalminud külastajauuringust.

Pärnu rand ja Tervise Paradiis. Foto Urmas Saard

Pärnu rand ja Tervise Paradiis. Foto: Urmas Saard

Soovi lähema paari aasta jooksul uuesti Pärnut väisata, kinnitas tervelt 92 protsenti uuringus „Soome turist Pärnus 2019“ osalenutest.

Mainitud uuringus osales kokku 300 Soome kodanikku, kes viibisid Pärnus tänavu juulis, augustis, septembris ja oktoobris. Suurem osa neist peatus suvepealinnas juba mitmendat korda.

Uuringu põhjal võib öelda, et suvisel ajal on põhjanaabrite meelistegevusteks Pärnus rannas puhkamine, väljas söömine ja šoppamine, sügisel enamjaolt söögikohtade külastamine ja ostlemine.

Et küsitlus toimus lisaks suvekuudele ka septembris ja oktoobris, tõi rannapuhkust, suplemist ja teisi rannategevusi välja 2/3 vastajatest. Samas juulikuus Pärnus viibinud Soome turistide puhul olid need tegevused kindlaks osaks puhkusest koguni 90 protsendil vastanuist.

Jätka lugemist »

Pärnu Siinmaa park vajab uuendamist

Eesti ja viie välisriigi noored avaldasid mõtteid Siinmaa pargi ümberkujundamiseks.

Siinmaa pargi uuendamist aitavad kavandada Euroopa noored. Foto Urmas Saard

Siinmaa pargi uuendamist aitavad kavandada Euroopa noored. Foto: Urmas Saard

Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel oli pärast noorte esinemisi hämmeldunud

Riia maantee ja Kooli tänava vahel asuv park sai Siinmaa nime Pärnu linnavolikogu otsusega 1998. aasta novembris. Viis aastat tagasi palus Mark Soosaar tõsta käsi nendel Pärnu linnavolikogu liikmetel, kes teavad Siinmaa pargi asukohta. Vastuseks tõusis üksnes kolme rahvaesindaja käsi. Käesoleva aasta jõulukuuks on teadlikus tõusnud ja Siinmaa pärandit ning tema nimelise pargi asukohta teavad isegi Austria, Portugali, Itaalia, Sloveenia ning Prantsusmaale kuuluva Kariibidel asuva Martinique’i saarelt pärit noored.

Jätka lugemist »

Mari Suurväli: õpilaste ettevõtlus on võimalus oma ettevõtlikkuse arendamiseks

Riigikogu liige Annely Akkermann ütles õpilaslaada “Pärnumaa jõulud 2019” avamisel, et ärikeskkond on nagu meri: mõnikord puhub purjedesse taganttuul, teinekord peksab laine vastu laeva nina. Ettevõtjad peavad taluma tegutsemist ettemääramatuse tingimustes. Iga vastutulev laine on uus.

Kärolin Heinmäe, Mihkel Juhkam, Rene Rebbase – Pärnu Keskuse auhinna pälvinud Kohila gümnaasiumi ÕF Puit-Est. Foto Urmas Saard

Kärolin Heinmäe, Mihkel Juhkam, Rene Rebbase – Pärnu Keskuse auhinna pälvinud Kohila gümnaasiumi ÕF Puit-Est. Foto: Urmas Saard

Pärnumaa jõulud 2019 päevajuhid Kaileen Umal ja Deniel Žubri, projektijuht Mari Suurväli. Foto Urmas Saard

Pärnumaa jõulud 2019 päevajuhid Kaileen Umal ja Deniel Žubri, projektijuht Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard

kõige rohkem tunnustusi noppis Pärnu ühisgümnaasium

Laupäeval, 7. detsembril hõivasid Pärnu Keskuse teise ja kolmanda korruse mitmelt poolt üle riigi kohale tulnud õpilasfirmad, minifirmad ja miniminifirmat, et omandada ettevõtluse kogemusi ja loota ka kasumi teenimisele. Kogu laada läbimüük oli päeva lõpuks 2698,64 eurot. Ühtekokku kaubeldi 56 müügilaua taga või osutati mõnd teenust teisiti. Näiteks punase draakoni kehastuses Sindi gümnaasiumi õpilane Braian Kulp jalutas mööda kaubanduskeskust ringi tillukese karbiga, mille sisse võis iga anekdoodi kuulaja poetada väikese summa ulatuses münte. Braian on ka ilma draakoni rollita hästi vastutulelik ja rääkis päris naljakaid anekdoote neilegi, kellel juhtumisi rahakott tühjusest haigutas.

Keskuse kolmanda korruse estraadil esinesid meelelahutusliku kavaga Pärnu muusikakooli rütmimuusikaosakonna noored.

Jätka lugemist »

Kaheteistkümnes Jäärmark – aastate suurim

Eile toimus Pärnu Kaubamajakas ettevõtlike noorte poolt korraldatav õppefirmade laat Jäärmark. Igal aastal on Jäärmark olnud oma korraldajate nägu. Õpilastel on olnud võimalus korraldada seda päeva täpselt nii nagu nemad seda näevad – keda kutsuda esinejateks, kuidas korraldada, kujundada atribuutika, leida toetaid jne.

Sindi gümnaasiumi 11. klassi parima väljapanekuga ÕF MAPM - Merili Tambu, Pillerin Pihelgas, õpetaja Kristi Suppi, Annabel Leotoots, Milena Kostjukova. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi 11. klassi parima väljapanekuga ÕF MAPM – Merili Tambu, Pillerin Pihelgas, õpetaja Kristi Suppi, Annabel Leotoots, Milena Kostjukova. Foto: Urmas Saard

Eliria Kaup, kes oli ise Jäärmarki korraldusmeeskonna juht 2015. aastal ning mentor 2016. aasta laadal

Kui eelnevatel aastatel on korraldajateks olnud Pärnu Ülejõe Gümnaasium (kui veel oli gümnaasium) ja edasi Pärnu Raeküla Kool, siis sel aastal olid toimkonnas erinevate koolide õpilased, moodustades ühtse ja väga hästi toimiva tiimi, kellele pani õla alla SA Pärnumaa Arenduskeskus, eesotsas pr Viivika Viljaga. Merili Tambu ja Pillerin Pihelgas (Sindi Gümnaasium) hoolitsesid toetajate leidmise ning paberimajanduse eest, päeva juhtis Jonathan Petrelius (Tallinna Tehnikakõrgkool), kunstniku töö tegi Johanna Roos (Pärnu Ühisgümnaasium) ja meeskonda juhtis ning helitehniku töö tegi Sander Anderson (Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium).

Jätka lugemist »

Raeküla esimene aukodanik: külva seeme pildikirjas tagasi

Johanna Grauverk ütleb oma viimati ilmunud raamatus „Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel”, et tema täpselt samanimeline näitus toimub äsja valminud trükise auks.

Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto Urmas Saard

Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto: Urmas Saard

Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel. Foto Urmas Saard

“Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel” Foto: Urmas Saard

ma mõtlesin, et seal laua taga istuda on väga igav

„Näituse avapäevaks ja ühtlasi minu raamatu esitluseks on „Raeküla hea kodaniku nädala” lõpusündmus, kus astuvad lavale pereansamblid, antakse välja Raeküla hea kodaniku ja ka aukodaniku tiitel,” jätkab Grauverk, kes jätab märkimata, et autor ise ongi see aukodanik ja hea kodaniku tiitli saaja tema lähimaid abilisi Arvo Soovik. Ilmselt ta seda ei teadnudki, sest Raeküla Vana kooli keskus oskas otsust hoida kuni viimase hetkeni salajas. Aga kõike ei teadnud ette aimata isegi mitte keskuse juhataja Piia Karro-Selg.

Kui RVK huvikooli bänd, pereansambel Baumann, perebänd Juhkamsoo Plixid, pereansambel ja Pajusaare Tüdrukud olid oma esinemise lõpetanud, toodi saali heategevusloterii auhindade laud. Pärnu Y klubi korraldas seegi kord heategevuslikku korjandust, kus iga kindlas vääringus annetatud summa eest anti vastu numbriga varustatud pilet. Pärnu abilinnapea Meelis Kukk võttis oma käega pileti, millel olev number tähendas Grauvergile peavõitu.

Jätka lugemist »

Eesti lipp asugu üldjuhul kõige väärikamal kohal

Kui Eesti lipp tõuseb inimliku eksituse tõttu mõnekümneks sekundiks Pika Hermanni lipumasti tagurpidi, siis kirjutab kõmuajakirjanduse päevatoimetaja sellest ilmse mõnuga, aga kui päevade kaupa heisatakse Tallinna koolimajadel Eesti lipp valesti, siis jääb see märkamata. Kuidas valesti? Nii küsib kohviku omanik, omavalitsuse ametnik, koolijuht, hotelli administraator, seadusandliku kogu esindaja ja paljud teised kodanikud üllatusest silmi kergitades.

Laualipud aknal. Foto Urmas Saard

Laualipud aknal. Foto: Urmas Saard

kui Tallinnat väisas Kanada kindralkuberner Julie Payette, kes on muide paaril korral ka kosmost külastanud astronaut

Kehtib seadusest tulenev üldtunnustatud kord, et Eesti Vabariigi pinnal heisatakse sinimustvalge lipp kõige auväärsemale kohale kõigi ülejäänud lippude reastuses. Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti lipp lipurivi tagant vaadates kõige parempoolsemasse masti. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Paaritu lippude arvu korral võib Eesti lipp asuda ka keskel – näiteks kolmesel alusel. Ükski heisatud lippudest ei või olla suurem Eesti lipust.

Jätka lugemist »

Kati Voomets hoiatas petuskeemide eest

Kui mullu jaanuaris rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele finantskirjaoskusest, pettustest, pärimisest ja uuest tulumaksuseadusest, siis kolmapäeval tutvustas ta kaheksat enim levivat petuskeemi.

Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht, Tervise konverentsikeskuses. Foto Urmas Saard

Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht, Tervise konverentsikeskuses. Foto: Urmas Saard

Soovitakse, et inimene jagaks oma arvutiekraani läbi Skype’i vestluse

Tegelikult on erinevate petuskeemide hulk suuremgi. Peamiselt vene keelt kõnelevad või vigases eesti keeles kirjutavad petturid on kuritegelike kavaldamistega muutunud järjest leidlikumaks ja suutnud osava petujutuga oma võrku meelitada valdavalt just neid, keda muul juhul peame täiesti arukateks inimesteks. Petmisviiside valik on lai: investeerimis-, armu-, laenupettused, samuti internetipanga, tundmatu päranduse, arve, juhi või õnnetusjuhtumiga seotud pettused.

Hea tootlikkusega investeeringut pakkudes helistatakse ja suunatakse veebilehele, kus näidatakse raha kasvama hakkamist. Soovitakse, et inimene jagaks oma arvutiekraani läbi Skype’i vestluse. Ja ära räägitud inimene teebki ülekande suuremas summas. Rohkem petised kontakti ei võta või lubavad summa tagastada juhul kui tasutakse erinevaid lisatasusid. Kõige selle tulemusena kaotab pettuse küüsi langenud inimene kogu investeeringu ja lisaks veel juurde makstud summad.

Jätka lugemist »

Eesti Muuseumraudtee arendamiseks tuleb jõud ühendada

22. novembril Eesti Muuseumraudtee ruumides kohtunud omavalitsuste, sihtasutuse Pärnu Muuseum ja raudteefirmade esindajad leppisid kokku, et Eesti tehnikapärandi säilitamiseks ja eksponeerimiseks tuleb jõud ühendada.

Lavassaare muuseumraudteel. Foto Urmas Saard

Lavassaare muuseumraudteel. Foto: Urmas Saard

Osa Eesti Muuseumraudteest asub Pärnu linna, osa Põhja-Pärnumaa valla territooriumil. Tehnikapärandi tähtsus on üleriigiline. Seni on muuseumi eest hoolitsenud entusiastidest koosnev mittetulundusühing.

Arutlusel on mõte ühendada Eesti Muuseumiraudtee kultuuriministeeriumi ja Pärnu linna poolt asutatud sihtasutusega Pärnu Muuseum. See eeldab konkreetset arengu- ja tegevuskava, mille muuseumiraudtee lubas koostada. Pärnu linn ja erinevad raudteefirmad olid valmis muuseumi toetama, alustades kõige hädapärasematest muuseumi atraktiivsust suurendavatest ja tehnikapärandi säilitamist tagavatest töödest.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

Mehis Helme, Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees. Foto Urmas Saard

 

 

 

Muuseumraudtee viib tulevikku

Rännumees Ameerikast

Läinud nädala kolmapäeval rääkis Ene Eisenberg-Lindqvist oma rännuelamustest Ameerikas. Suure auditooriumi toolidel istusid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õpitoa Rännumees kuulajad. Jutustaja peatuspaikadeks olid Belize, San Pedro, Bonita saar, Fort Lauderdale Floriidas ja New York.

San Pedro laguun. Foto Ene Eisenberg-Lindqvist

San Pedro laguun. Foto: Ene Eisenberg-Lindqvist

Ene Eisenberg-Lindqvist ja Malle Erend, loengute sarja „Rännumees” korraldaja. Foto Urmas Saard

Ene Eisenberg-Lindqvist ja Malle Erend, loengute sarja „Rännumees” korraldaja. Foto: Urmas Saard

Mõtlesin, et kui tahad varbad külge jätta, kobi parem paati

„Esmalt vaatame, mida me teame, milles kahtleme või mida usume,” alustas Ene. Iga esitatud väide jäi esmalt lõpuni selgitamata. Neid oli kokku kaheksa huvitavat teadasaamist. Nii sai kuulaja oma seniseid teadmisi meenutades otsustada või enda sisetunnet usaldades mõelda, kas öeldu on usutav või vajab korrigeerimist.

Esimene väide: „Guatemala peab Belize’id oma territooriumiks ja kaebas Belize’i rahvusvahelisse Haagi kohtusse. Kas väide on õige või väär?” Ja hetk hiljem, pärast vastuste saamist lausus Ene: „Näen siin informeeritud inimesi. See on tõsi.” Kõhklusi tekitas väide, et marihuana omamine on Belize’is täiesti legaalne tegevus. „Usute? Alles hiljuti legaliseeriti. Uimastit võib olla 10 milligrammi ja seda ei või kasutada avalikus kohas.” Kas kookospähkel on ikka maailmas suurim seeme? Selgub, et seišellipalmi seeme on 30 cm pikk ja kaalub 18 kg. Kookospähkel on sellele päris lähedal, aga ei jõua siiski järele.

Jätka lugemist »

Seljametsal peeti kadripulma

Ülisuur pildigalerii

Kadripulma puhul mõistetakse Kadri ja Mardi „paariminekut“. Pulmatava jäljendamine on iseloomulik Läänemaale ja lähipiirkondade kadripidudele. Sobis hästi kadripäeva eel ka Pärnumaal, Paikuse osavalla Seljametsa rahvamajas, kus laupäeval mängiti läbi ehtsate vanade kadrikommetega pulmapidu.

Kadripulm Seljametsal. Foto Urmas Saard

Kadripulm Seljametsal. Foto: Urmas Saard

Pulmas on vaja nalja teha ja möllata ja täie rinnaga elada! Vaat sedasi!

Kadripulm sai teoks Seljametsa rahvamaja ja muuseumi koostöös Seljametsa külateatri ja Häädemeeste harrastusnäitlejatega. Väärib mainimist, et möödunud nädalal rikastus Rahvakultuuri Keskuse Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu Häädemeeste piirkonna harrastusnäitemängu tegemiste sissekandega. Sissekande tegi Rahvakultuuri Keskuse Pärnumaa rahvakultuurispetsialist Aire Koop, kes on väga paljude näitemängude teksti looja ja lavastaja. Sellegi näidispulma stsenarist ja lavastaja oli Koop, aga ka pulmaema. Seljametsa poolelt vedas ühistegemist Seljametsa rahvamaja juhataja Annika Põltsam, keda toetasid Paikuse osavalla naisteühing Marta liikmed, lisaks suur hulk ansamblite lauljaid, pillimängijaid ja tantsijaid.

Jätka lugemist »

Muuseumraudtee viib tulevikku

22. novembril tutvusid Pärnumaal Lavassaares sealse kitsarööpmelise raudtee muuseumiga Eesti raudtee-ettevõtete esindajad, samuti Pärnu linna ja Põhja-Pärnumaa valla ning Pärnu muuseumi juhid. Muuseumraudtee ühingu esimees Mehis Helme tutvustas lageda taeva all paiknevat ulatuslikku tehnikamälestiste kogu. Järgnes ümarlaud, mille käigus otsiti lahendusi muuseumi elushoidmiseks.

Mehis Helme, Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees. Foto Urmas Saard

Mehis Helme, Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees. Foto: Urmas Saard

Velliste kutsus kõiki osapooli – raudtee-ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi ja ka pädevaid riigiasutusi – ühendama oma jõud, et säästa ning päästa tulevikule, meie pealekasvavale põlvkonnale Lavassaares asuv haruldane tehnikapärand.

Lavassaare raudteemuuseum on algselt välja kasvanud omaaegsest rohujuuretasandil sündinud muinsuskaitseliikumisest. Kokkutulnuid tervitas Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kes mõtestas muuseumi tähendust ja tähtsust laiemas ajapeeglis. Ta meenutas muinsuskaitse algtõdesid ja kirjeldas uuema aja mõtteviisi olnusse põimumist.

Lennart Meri armastas kunagi rõhutada: kõik, millele on peale hinganud kõikvõimas Aeg, muutub – muinsuseks. Vanade asjade hulk on alati piiratud, neid ei saa kunstlikult juurde tekitada. Nõnda on ka oksjonitel ammuloodud kunstiteosed ja antiikesemed väga hinnatud, sest nad kannavad mingit vana, asendamatut hõngu ja sõnumit.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Raeküla rahva madripidu

Raeküla Vanakooli keskuses peeti madripidu rändteater Vaba Vanker külalisetenduse vaatamisega, hiljem tantsiti ühiselt koos Rahvuskultuuriselts Kirmase väikeste ja suurte tantsijatega. Peo kahe osa vahel loositi Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast loteriivõite.

Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast peamise loteriivõidu loosimine. Foto Urmas Saard

Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast peamise loteriivõidu loosimine. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg selgitas, et nende keskusel on tavaks tähistada madripidu, mille tähendusest sageli päris hästi aru ei saada, sest rahvakalendrist madripäeva ei leia. Kuid Raeküla Vanakooli keskuse kalendris on tähtpäev alati aegsasti paika pandud. Sõnaleid ühendab novembris nii mardipäeva kui kadripäeva.

Jätka lugemist »

Vaba Vankriga hingedeajast jõuludeni

Raeküla Vanakooli keskusel on tavaks igal aastal tähistada madripidu. Rahvakalendrist madripäeva ei leia, aga Raeküla Vanakooli keskuse kalendris on tähtpäev alati aegsasti paika pandud. Sõnaleid ühendab kooljakuul nii mardipäeva kui kadripäeva.

Ragne Veensalu ja Maili Metssalu Raeküla Vanakooli keskuse rahva ees. Foto Urmas Saard

Ragne Veensalu ja Maili Metssalu Raeküla Vanakooli keskuse rahva ees. Foto: Urmas Saard

Meil on nii vabad hinged, et oleks raske kuhugile riigiteatrisse ühele kohale ennast naelutada

Eile õhtuks veeres Raplamaalt Raeküla rahvale külla rändteater Vaba Vanker. Lavastuses “Eestlaste muistne jõululugu” jutustasid Maili Metssalu ja Ragne Veensalu naljakalt lustlikul ja õpetlikul moel vanarahva kombeid ning tavasid. Väikseid ja suuri naerutav jant kestis hingedeajast kuni jõuluperioodi lõpuni välja. 35 minuti sisse mahtus hingedepäev (2. november), kadripäev (25. november), andresepäev (30. november), luutsinapäev (13. detsember), toomapäev (21. detsember), jõulud (25. detsember).

Jätka lugemist »

Arvo Pärdi Keskus peidab ennast noore männiku varjus

Kodulehelt: Arvo Pärdi Keskus on Eesti helilooja Arvo Pärdi isikuarhiiv ning loominguline kohtumispaik kõigile, kes tunnevad huvi tema muusika ja mõttemaailma vastu.

Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal. Foto Urmas Saard

Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal. Foto: Urmas Saard

Paljude huvitavate kaadrite seas paelus enim tähelepanu Pärdi pedaalimine pilvedesse, mis sai alguse tema kodulinnast Rakverest

Hingekuu viimasel päeval tegid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli teadmishimulised õppurid väljasõidu Laulasmaale, kus enamvähem aasta tagasi avati Arvo Pärdi Keskus. Suur buss peatus Kellasalu tee alguses asuvas parklas, umbes 250 meetri kaugusel keskusest. Selleni jõudmiseks võis valida asfaltkattega sõidutee või viitadega tähistatud metsaraja. Enamus valis miskipärast laiema tee ja sattus segadusesse, kui leidis ennast lõpuks maja tagaküljelt. Eksitusest saadi siiski kiiresti jagu ja leiti ka peauks üles.

Pooleks jaotatud seltskonnast sisenes üks osa esmalt keskuse väikesesse filmituppa, kus linastus möödunud aastal valminud paarikümne minuti pikkune Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi dokumentaal „Muusikajanu“. Keskuse tellimusel vändatud linateos heidab pilgu Pärdi elule ja loometeele. Paljude huvitavate kaadrite seas paelus enim tähelepanu Pärdi pedaalimine pilvedesse, mis sai alguse tema kodulinnast Rakverest. Filmis kehastub Pärdi rolli nukufilmikunstnik ja -režissöör, amatöörnäitleja Pärtel Talli. Seega on tegemist mängufilmile omaste elementidega dokumentaalfilmiga.

Jätka lugemist »