Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2018
E T K N R L P
« sept    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Loomade varjupaiga toetuseks toimunud tordioksjonil koguti 919 eurot

Uudist täiendatud: 14. oktoobril, kell 00:25

Täna toimus Pärnu kaubanduskeskuse Port Artur 2 aatriumis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse eriala õpilaste poolt läbi viidud heategevuslik tordioksjon loomade varjupaiga toetuseks. Tordioksjonit juhtis selgelt kõlava häälega Endla teatri näitleja Sander Rebane.

Loomade varjupaiga toetuseks korraldatud tordioksjon Foto Urmas Saard

Loomade varjupaiga toetuseks korraldatud tordioksjon. Foto: Urmas Saard

Oksjoni teel saadud raha eest tahetakse soetada Pärnu kodutute loomade varjupaigale kiirkuivatuskapp

Iris Ojasoo (pildigaleriis 029), Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse spetsialisti 1. kursuse õpilane, ütles, et käesoleval sügisel toimus heategevuslik oksjon juba neljandat korda: „Paaril viimasel aastal Port Arturis ja esimestel aastatel kutsehariduskeskuse hoones.” Ärikorralduse eriala õpilaste heategevuslik traditsioon sai alguse 2015. aastal ettevõtlusnädala raames. „Lisaks heategevusele soovisime tänavu tõmmata tähelepanu saabuvale täiskasvanud õppija nädalale, mis toimub 19. – 26. oktoobrini üle riigi,” selgitas Ojasoo.

„Oksjoni teel saadud raha eest tahetakse soetada Pärnu kodutute loomade varjupaigale kiirkuivatuskapp aluskatete jaoks,” rääkis Ojasoo, kelle sõnul oli võrreldes eelmiste aastatega oskjonil rekordiliselt rohkem torte, seekord siis 43-lt heategijalt. Täpsustatud andmetel osales üheksa erategijat ja 34 ettevõtet, kelle hulgas ka Pärnumaa Kutsehariduskeskus.

Jätka lugemist »

Valmis kogumik „Pärnu arvudes 2017“

Pärnu linnavalitsuses valmis linna peamisi arvnäitajaid sisaldav kogumik „Pärnu arvudes 2017“, mis on kättesaadav linna kodulehel.

Klikka siia

Klikka siia

Pärnu elanike arv on pärast valdadega liitumist kasvanud 51 656 elanikule

Kliimapeatükist saab teada, millised olid linna 2015., 2016. ja 2017. aasta maksimum- ja miinimumtemperatuurid, aasta sademete hulk, aasta keskmise päikesepaiste kestus jne. Erinevate aastate võrdlusest selgub, et maksimumtemperatuurid väga palju ei erine, kuid talv oli 2016. aastal krõbedam kui 2015. või 2017. aastal.

Pärnu elanike arv on pärast valdadega liitumist kasvanud 51 656 elanikule (01.01.2018 seisuga), aga Pärnu on endiselt rahvaarvu poolest Eesti neljas linn. Narva elanike arv küll väheneb, ent seal elab siiski pea 7000 elanikku rohkem kui Pärnus.

Suvepealinna populaarsemad poiste nimed on Robert, Robin, Oliver, Oskar ja Artjom, sagedasemad tüdrukute nimed Sofia, Maria, Mia, Alisa, Nora, Eliise ja Hanna.

Jätka lugemist »

Riigi peaminister ja majandusminister kohtusid pärnakatega

Eile kohtusid pärnakatega peaminister Jüri Ratas ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Juba pool tundi enne kohtumise algusaega olid Pärnu endise maavalitsuse hoone saali kohad hõivatud ja viiendalt korruselt tassiti toole juurde.

Kadri Simson ja Jüri Ratas Pärnus Foto Urmas Saard

Kadri Simson ja Jüri Ratas Pärnus. Foto: Urmas Saard

Praegu naerdakse selle üle. Ma arvan, et juba mõne aasta pärast see projekt, investeering, annab Pärnule väga tugeva ühenduse

Vähem kui pool kohtumise ajast kulus valitsuse tööst ülevaate tegemisele. Suurema osa ajast pühendasid Ratas ja Simson küsimustele vastamisele, hiljem vahetuks vestluseks üksikute inimestega, aga liituti ka paari-kolmekesi jutlevate seltskondadega.

„Et oleme jõudnud 100-aastasesse Eesti riiki ja räägime ikka veel eesti keelt, see on midagi erakordset. Aga mis on Eesti järgmise saja aasta narrativ, kuhu me peame jõudma,” arutles Ratas ja vastas arutlevale küsimusele, et narratiiviks saab olla eesti rahva arvu kasvule pööramine. „See on minu meelest riigi olulisemaid tugitalasid, et me ei oleks väheneva rahvaarvuga riik,” selgitas peaminister, kelle sõnul on viimastel aastatel tuhandete inimeste kodumaale tagasipöördumine oluline signaal, kuigi iive jääb veel negatiivseks.

Jätka lugemist »

Martad pidasid laata

Pärnu linna Paikuse osavalla naisteühing Marta korraldas teist aastat Seljametsa külamajas sügislaata, kus otse kaubalettide vahel esinesid tantsijad ja lauljad, hoone muuseumi poolses tiivas toimusid töötoad ja lapsed nägid „seina seest tulevat” filmi.

Martade laadapäeval Seljametsa külamaja ees Foto Urmas Saard

Martade laadapäeval Seljametsa külamaja ees. Foto: Urmas Saard

võis osta ka Peipsi veerel kasvavaid Kolkja sibulaid ja Ljubaša küüslauku

Marta juhatuse liige Grüüne Ott ütles, et neljale tunnile kavandatud laadapäevale saabusid paljud kauplejad juba paar tundi enne ametlikku uste avamist. Kauplejaid oli tänavu kordades rohkem võrreldes esimese aastaga. Päris suur hulk müüjaid eelistas tulla kohale oma telkidega ja vaatamata üsna vesisele ilmale kaubeldi õuel, kus ruumi hoopis rohkem. Ega kõigega saanukski ruumi sisse minna. Suitsuliha ahi suitses päris loomulikult ikka lageda taeva all.

„Astu aga ligi,” hüüdis sõbralik mees, kes tulnud Tallinnast ja valas väikese topka sisse Pääsküla Pruulikoja kodukalja. Pidavat maitselt väga sarnanema omaaegse leivakaljaga, mida linna tänaval otse suurest vaadist suurtesse sangaga klaasidesse lasti. „Ainult mitte enam nii magus, kui vanasti, suhkrut on vähem,” kuulsin selgituseks, kui hüva märjukest vähehaaval maitsesin. Et kaup aus oleks, siis selleks võis ka joogi koostist lugeda: vesi, suhkur, rukkilinnased, leib, sidrunhape, pärm. Hea maitse säilimiseks soovitatakse hoida temperatuuril +2 kuni +4.

Jätka lugemist »

Pärnu vineeritehase toodang läheb laia maailma

Äsja valminud Metsä Woodi Pärnu vineeritehases lõigati 3. oktoobril Raivo Tahvenau saksofoni helide saatel sinivalget linti, et ammuse tava kohaselt kuulutada piduliku toiminguga uus tehas avatuks.

Metsä Woodi Pärnu vineeritehases lõigati linti Foto Urmas Saard

Metsä Woodi Pärnu vineeritehases lõigati linti. Foto: Urmas Saard

Meie alustame tootmist alles spoonilehest

Pärnu tehase tootmisliinil toimiv tööprotsess ei ole aga kuidagi võrreldav ammuste tavadega. Sisenedes hiigelmõõtmetega hoonesse, millel kogupindala üle 29000 ruutmeetri, märkab fuajeesse astudes puutetundlikku ekraani. Vajutades mõnele tootmisliini ikoonile saab koheselt vajalikke teateid hetkeseisust. Pidulikule avapäevale saabunud külalistele tutvustati tehast siiski vahetult tootmispinnal uudistades, mitte suure ekraani ees seistes. Tootmisliinide juurde pääsemiseks pidi tõmbama selga neoonvärvides vesti, asetama kaitseprillid silmadele ja katma pea kiivriga. Seda kõike muidugi ohutusnõudeid järgides. Teejuhi jutt oli kuuldav kõrvaklappides, mis tegi jälgimise eriti mugavaks, sest ei pidanud pidevalt rääkija kõrval seisma. Eestikeelset ekskursiooni soovinud seltskonnale andis asjatundlikke selgitusi Kristjan Peterson, kes siiski kasutas mingil põhjusel inglise keelt.

Jätka lugemist »

Eesti aastal 2040, aga ka praegu mitte halvasti

TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kümnenda õppeaasta avaaktus toimus 19. septemril hotelli Strand konverentsi saalis, kuulajatele esines loenguga majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kes käsitles oma ettekandes Eesti liikumist järgneva paarikümne aasta kestel ja võrdles Eesti praegust seisundit teiste Balti riikidega.

Kadri Simson, majandus- ja taristuminister TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele loengut pidamas Foto Urmas Saard

Kadri Simson, majandus- ja taristuminister TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele loengut pidamas. Foto: Urmas Saard

Töid, mida tehakse aastal 2040, pole praegu veel olemaski.

Ligemale 600 õppurile, kellest umbes 150 algajat, ütles esimesena tervitussõnad äsja valituks osutunud uus Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa. Väärikate ülikooliga tehtava koostöö eest andis Raagmaa teenetemärgi Strandi tegevjuhile Aime Vilgasele. Tervitamas olid ka Pärnu abilinnapead Siim Suursild ja Marko Šorin.

Traditsiooniline pidulikkus jätkus muusikalise meelelahutusega. Pärnu Ühisgümnaasiumi noored solistid tervitasid kahe lauluga. Jane-Lii Koltsov laulis „Olen loodud rändama” (M. Mattisen / S. Soro) ja Kristel Noveki esituses kõlas „Siin või sealpool maad” (K. Koppel). Klaveril saatis sama kooli muusikaõpetaja Kadri Keskküla.

Jätka lugemist »

Tegelikkus on tähtsam kui idee – imperatiivide paavst

Artikkel ilmus esmalt augustikuu ajakirjas “Teekäija”. Seoses 266. Rooma Katoliku Kiriku paavst Franciscus’e Eesti külastusega saab autori loal lugeda seda ka Külauudiste uudisvoos.

Tallinn paavst Franciscus’e ootel, Vene tänav 16 Foto Urmas Saard

Tallinn paavst Franciscus’e ootel, Vene tänav 16. Foto: Urmas Saard

Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa

Visiit Balti riikidesse on ajastatud Leedu, Läti ja Eesti sajanda aastapäevaga. Meie jaoks oleks tegemist teise paavsti külaskäiguga. Esimene, kes külastas Balti riike ja Eestit oli Johannes-Paulus II, kes viibis Tallinnas 10. septembril 1993. a. Kindlasti on sellised visiidid olulise tähtsusega kohalikule katoliiklikule kogukonnale (u. 6000 katoliiklast) ja ka eesti kristlaskonnale. Mis on kahe visiidi vahel muutunud? Suurim muutus usulises plaanis on see, et Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa. 2011. a rahvaloenduse järgi oli õigeusklikke 16% ja luterlasi 10%. Üleüldine ilmalikustumine on süvenenud (54% elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku), kristlus on veelgi enam surutud ühiskonna ääremaale ja ühiskond poliitiliselt palju polariseerunum kui 90-ndate alguses.

Jätka lugemist »

Teemapealinnade sau liikus Pärnust Narva

Täna hommikul lõppes suvi kell 4.54 ja samal hetkel algas kalendri järgi astronoomiline sügis. Pärnu abilinnapea Marko Šorin poleks tahtnud täna veel teemapealinnade saua suvepealinna käest ära anda, sest veel mõned päevad tagasi valitses tervel Eestimaal tõeline üle paarikümne kraadine suveilm.

Narva Hermanni linnus Foto Marko Šorin

Narva Hermanni linnus. Foto: Marko Šorin

Siiski viis Šorin teemapealinnade saua vastavalt kokkuleppele Narva, kus sügispealinn väärikat tiitlit kolme kuu kestel kuni valitsusaja lõpuni ehk talve alguseni enda käes hoiab. Narva linn on võtnud endale kohustuse saata rändlinnud teele, hoida tormituuled mõõdukuse piires ja tagada kogu valitsemise aja vältel linnakülalistele suurepärase meeleolu.

Esmakordselt sai Narva Eesti sügispealinnaks 1999. aastal. Pärast kümneaastast vahet kannab linn järjepidevalt iga suve lõppedes Eesti sügispealinna tiitlit.

Astronoomilise sügise algus tähendab päeva ja öö võrdse pikkusega osadeks jaotumist. Põhjapoolusel saab polaarpäev läbi ja algab polaaröö, lõunapoolusel läheb vastupidiseks. Ekvaatoril püsib päike seniidis.

Urmas Saard

Heategevuskontsert nelja riigi sajanda juubeli tähistamisel

„Kindel, et seda kontserti poleks sündinud ilma Pärnus toimuva Y’s Men Soome-Balti piirkonna konverentsita,” selgitas Piia Karro-Selg, Soome-Balti piirkonna tulevane direktor.

Ruslan Andrejev kontserdil Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses Foto Urmas Saard

Ruslan Andrejev kontserdil Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Kuna nimetatud rahvusvahelise ühenduse Y’s Men piirkonda kuuluvad Soome, Eesti, Läti, Leedu ja kõigil neljal riigil langeb sajanda juubeli tähistamine suhteliselt lähestikku asuva tosina kalendrikuu sisse (Soome iseseisvus 6. detsembril 1917, Eesti 24. veebruaril 2018, Leedu 16. veebruaril 1918 ja Läti 18. novembril 1918), siis sealt see kontserdi mõte idanema hakkaski.

Karro-Selg rääkis, et korraldajana taheti leida esinejaid kõigi nelja riigi kodanike hulgast ja nii see valik vastavalt hetke võimalustele kujuneski. Kontsert algas Raeküla Vanakooli keskuse oma noore muusiku esinemisega. Mari-Liis Holm laulis enda kitarrimängu saatel.

Järgnevalt istus klaveri taha 12-aastane Ruslan Andrejev, kes alustas klaverimängu juba viieselt. Raeküla Vanakooli keskuse saalis mängimine oli noorhärra jaoks esimene esinemine Eestis. Ta elab Põhja-Lätis üsna Eesti piiri lähedal asuvas Staitseles. Lätis on ta mitmetel klassikalise muusika konkurssidel saanud eduka esinemisega väga tuntuks, nüüd on aeg temast kuulda ka Eestis.

Jätka lugemist »

Tori ja Pärnu läbirääkimised võimalikeks halduspiiride ümber tõstmiseks

Pärnu linna ja Tori valla esindajad alustasid läbirääkimisi Tori valda kuuluva Sauga aleviku ning Tammiste, Eametsa, Kilksama, Nurme, Kiisa ja Vainu küla Pärnu linnaga võimaliku liitmise tingimuste osas.

Sindi raekoda, Tori vallavalitsuse peamaja Foto Urmas Saard

Sindi raekoda, Tori vallavalitsuse peamaja. Foto: Urmas Saard

Tori vallavolikogu otsustas eilsel istungil, et lähitulevikus viiakse nendes asustusüksustes läbi rahvaküsitlus, et selgitada välja elanike arvamus Pärnu linna koosseisu arvamise kohta.  Nendes asustusüksustes elab ligi 3500 inimest, territooriumi poolest on tegemist enamikuga endisest Sauga vallast.

Küsitlus viiakse läbi veel sel aastal. Aja ja küsitluspunktide kohad määrab Tori vallavalitsus ning annab sellest elanikele aegsasti teada.

Enne liitmist peavad kaks omavalitsust kokku leppima omavaheliste piiride muutmise tingimustes. Täna kohtunud läbirääkimisdelegatsioonid olid ühte meelt, et liituvatest asustusüksustest ei moodustata eraldi osavalda ja nende elanikest saavad pärnakad.

„Nad võiksid tulla ikka Pärnu linna alla, mitte olla osavald. Nad oleks samasugune linnaosa nagu Rääma või Ülejõe,“ ütles üks liitmise algatajatest, Tori vallavolikogu liige Andres Mõis.

Sauga aleviku ja kuue küla Pärnuga liitmise otsustavad Pärnu linnavolikogu ja Tori vallavolikogu, arvestades rahvaküsitluse tulemusel selgunud elanike arvamust ja piiride muutmise tingimusi. Viimaseid hakataksegi nüüd läbi arutama, pöörates tähelepanu võetud, läbirääkimiste ajal võetavatele ja arengukavas ette nähtud kohustustele, lasteasutuste teeninduspiirkondadele ja paljudele muudele küsimustele.

Delegatsioonid leppisid kokku, et Tori vallavalitsus saadab Pärnu linnavalitsusele 4. oktoobriks omapoolsed ettepanekud. Uuesti saadakse kokku 9. oktoobril Tori vallas.

Tori vallavalitsus on tellinud Tori valla halduspiiri muutmise mõjude analüüsi, mille eesmärk on anda avalikkusele, sealhulgas eelkõige Pärnu linnaäärsete asulate elanikele selge ja erapooletu ülevaade võimalikest mõjudest, kui antud asustusüksused peaksid liituma Pärnu linnaga. Võrdlusena on välja toodud ka mõjud, kui jäädakse Tori valla koosseisu.

Analüüs on digitaalselt kättesaadav Tori valla kodulehel www.torivald.ee, paberkujul on sellega võimalik tutvuda Tori vallavalitsuses Sindis või teistes valla teenuskeskustes.

Pärnu annab pealinnatiitli üle Narvale

Pühapäeva varahommikul algab sügis, Pärnus langetatakse suvepealinna lipp ja pealinna tiitel antakse mõneks kuuks üle Narvale.

Tänavuse Pärnu Weekend festivali esimene päev Foto Urmas Saard

Tänavuse Pärnu Weekend festivali esimene päev. Foto: Urmas Saard

Suvepealinna kultuuriprogrammi mahtus üritusi igale vanusele ja maitsele.

Imeilusate rannailmade, mitmekesise kultuuriprogrammi ja erinevate spordisündmustega oli Pärnu ka sel suvel igati pealinna tiitli vääriline.

Tänavuse suve väljakuulutamisega avati ühtlasi ka rekonstrueeritud Rüütli plats. Viimati 15 aastat tagasi uuenduskuuri läbi teinud väljak sai uue ilme. Lisaks Rüütli platsile uuendati ka Aia tänava kergliiklusteed ning Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli esist. Uus lahendus võimaldab juba eelnevalt linnarahva poolt populaarseks saanud väljakut kasutada ka suuremate rahvahulkadega sündmuste puhul.

Käesoleval aastal ehitati Pärnus pea 14 kilomeetri ulatuses uusi kergliiklusteid, pakkudes nii linnarahvale kui külalistele suurepärase võimaluse sportlikuks liikumiseks ja niisama jalutamiseks ning Pärnuga tutvumiseks.

Jätka lugemist »

Kaks päeva kahe bussiga Turus

Nädala alguses said TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad lisaks Euroopa Komisjoni korraldusel toimunud seminaril osalemisele võimaluse põgusalt tutvuda Turu linnaga.

Eva Finch, giid ja tõlkija, kelle jutustused Soomest ja Turust  on huvitavad Foto Urmas Saard

Eva Finch, giid ja tõlkija, kelle jutustused Soomest ja Turust on huvitavad. Foto: Urmas Saard

Eva teadis öelda, et saareks peetakse maalappi, millel kasvab vähemalt kaks puud.

Esmaspäeval Helsingi Läänesadamast teekonda alustanud bussid võtsid suuna Soome edela poolsesse nurka. Just seal asub Varsinais-Suomi, eesti keelde ümber pandult Päris-Soome. Meie reisisihiks oli edelarannikul Aura jõe suudmealal asuv Turu linn. Helsingis astus esimesele bussile Eva Finch. Poolel teel praegusest pealinnast Soome algsesse pealinna bussid peatusid, et Eva saaks liituda teise seltskonnaga, kes sõitsid Turusse EV100 kirjadega kaunistatud bussil.

Meil vedas Evaga, sest kuulsime selges emakeeles Soomest mõndagi huvitavat, mida ise pole märganud endale teadvustada. Näiteks seda, et Soome on pindalalt kõvasti üle kahe korra suurem Inglismaast, kuigi elanikke kümme korda vähem. Kümnendikku osa maast katavad veekogud. Oleme harjunud Soomest rääkima kui tuhande järve maast, aga seda öeldes ei oskagi mõelda kümnetele tuhandetele veekogudele.

Jätka lugemist »

Pärnu väärikad ja Soome seeniorid arutlesid Euroopa Liidu rahastuspoliitika üle

Käesoleva nädala kahel esimesel päeval Turus toimunud seminaril osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad ühiselt Soome Päris-Soome maakonna seenioritega Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud teemavaldkondade arutelus, mille abil kujundatakse uut Euroopa Liidu eelarve perioodi.

Kingitused Soome sõpradele Foto Urmas Saard

Kingitused Soome sõpradele. Foto: Urmas Saard

euroopalikest väärtustest on üsna erinevaid arusaamasid

Euroopa Parlamendi valimiste eelne Euroopa Komisjoni rahastatav seminar oli jätkuks kolm kuud tagasi Pärnu hotellis Strand ja Pernova Loodusmajas asetleidnud teemavaldkondade töötubadele. Pärnust oli Turus üle 70 inimese ja sama suur oli Soome esindatus. Turu konverentsikeskuse suures saalis esinesid 17. septembril tervitussõnade ja ettekannetega Edela-Soome regionaalse volikogu esimees, parlamendiliige ja aukonsul Ilkka Kanerva, Euroopa Komisjoni esinduse Soome asejuht Maria Blässar, Euroopa Komisjoni esinduse Eestis asejuht Katrin Höövelson, Euroopa Parlamendi infobüroo Soome juht Jarmo Oikarine jt. Emeriitprofessor Paavo Okko pidas loengu „Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevik”. Iida Laurila, Turu JEF Soome (Euroopa noored liikumine), lühikeses sõnavõtus väljendus tõsine mure noorte väga madala valimisosaluse üle. Seminari töökeelteks olid eesti ja soome keeled, mida tõlgiti sünkroonselt mõlemasse keelde.

Jätka lugemist »

Nordeconil valmis Pärnus Metsä Woodi tehase ehitus

Nordecon AS lõpetas Pärnus Kase tänav 17 Metsä Woodi vineeritehase ehitustööd tähtaegselt. Ehitustöödega alustati aprillis 2017, Nordecon on hoone tellijale üle andnud ning tehas alustanud tööd.

Metsä Woodi tehas Pärnus Foto Maris Tomba

Metsä Woodi tehas Pärnus. Foto: Maris Tomba

Metsä Woodi Pärnu vineeritehase hoone koosneb tootmishallist koos olmeruumidega, lisaks bürooplokk – kokku 29277 m2.

„Metsä Woodi tehase ehitamine oli Nordeconile väga huvitav projekt: Eestis ei ehitata uusi tehasehooneid just väga tihti ning Metsä Woodi tehas on Eesti mõistes väga suur – hoone kogupindala on kokku üle 29000 ruutmeetri,“ ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Gerd Müller. „Keeruliseks ja samas ka huvitavaks tegi objekti tehnoloogiliste iseärasuste jälgimine: kuna ehitis on rajatud just tootmisele tuginedes, siis oli määravaks teguriks ka seadmete paigaldus ning nende töö. Kogu ehitusperioodi vältel oli meil suurepärane koostöö tellijaga, kes oli äärmiselt professionaalne: kogu tehnoloogiline pool oli peensusteni läbi mõeldud ning töötatud.“

Jätka lugemist »

Andres Riivits: üles minnes näitan

„2000. aastal asuti laguneva katuse kallale, toimus suurem renoveerimine. Nüüd tekib küsimus, mis seal katusel laguneb? Väljapoolt vaadates ei lagune suurt midagi, väljaarvatud mõned kivid. Halvem asi on tegelikult see, et aegade jooksul said niiskuskahjustusi laetalad ja sarikad,” alustas Andres Riivits selgitustega, mis andis paarikümne minutiga ülevaatliku pildi Pärnu Eliisabeti kiriku katuse konstruktsioonide praegusest seisust.

Pärnu Eliisabeti kiriku pööningul käib vanade puitkonstruktsioonide suuremahuline proteesimine Foto Urmas Saard

Pärnu Eliisabeti kiriku pööningul käib vanade puitkonstruktsioonide suuremahuline proteesimine. Foto: Urmas Saard

Siin on olemasolev olukord, eksperthinnang. Rängad ehitusvead, mis vesi müürile teeb

Riivits on valitud kolmandat aega koguduse juhatuse esimeheks. Ta tegeleb selle pühakoja põhjalike remondivajadustega juba kümmekond aastat. Tema hääl kõlab sama selgelt nagu kogu selgitav jutt, milles valitseb lihtsalt mõistetav arusaadavus, täpsus ja nõudlikkus ette võetud ülesannete täitmisel.

„All on laetalad, katus seisab sarikate peal. Aga sarikate ja laetalade konstruktsiooni kokkupuute kohad on pehastunud.” Erinevatel aegadel on neid proteesitud, jätkatud. Sarika konstruktsioon peab toetuma müürilati peale. Katuse eendi osa on suurelt jaolt toetunud müüri peale. Müürilatt on ka pehastunud. Müürile toetudes ei juhtu veel midagi väga hullu. Aga eendudes karniisile, mis ei ole väga kandev, hakkab karniis lagunema. Karniis ei pea seda survet vastu ja tükid tulevad lahti.”

Jätka lugemist »

Tallinn ja Pärnu soovivad arutelu turismimaksu üle

Täna pärastlõunal Pärnus kohtunud Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius pidasid vajalikuks arutelu turismimaksu otstarbekuse üle.

Tallinna Kultuurikatel Foto Urmas Saard

Tallinna Kultuurikatel. Foto: Urmas Saard

Tallinna linnavolikogu kavatseb korraldada 23. oktoobril Tallinna Kultuurikatlas visioonikonverentsi, kus välispartnerid jagaks oma kogemusi ja kohalikel oleks võimalus turismimaksu poolt ja vastu argumenteerida.

Mõlemad omavalitsusjuhid tõdesid, et kohalikele omavalitsustele on jäetud liiga vähe võimalusi rahakotti iseseisvalt täita. Suuremate omavalitsuste eelarvetesse toovad veidi lisatulu parkimistasu ja reklaamimaks, kuid peamiselt sõltutakse ikkagi üksikisiku tulumaksu protsendist, mida riik on valmis omavalitsustele andma. „Isegi uued poliitilised jõud peavad omavalitsuste autonoomia suurendamise all silmas üksnes tulumaksu protsendi suurendamist,“ ütles Kosenkranius.

Jätka lugemist »

Pärnumaa uus toidumeene on Kaatarusaare mustsõstramaius

Laupäeval Maria talus toimunud Pärnumaa lõikuspeol kuulutati välja maakonna parimad toidumeened neljas jaotuses.

Merle Einola saab kallistuse ja õhupalli jõulutaat Vidilt Foto Urmas Saard

Merle Einola saab kallistuse ja õhupalli jõulutaat Vidilt. Foto: Urmas Saard

Pärnumaa parima toidumeene konkursil selgitas hindamiskomisjon võitjad enam kui 100 toote hulgast. „Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete võistluse eesmärgina otsiti piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida külastajad võiksid meeldivate kingitusena kaasa osta,” selgitas Kadi Elmeste, Pärnumaa maitsete aasta projektijuht.

viskasid nalja ja tembutasid jõuluvanad Ärni ning Vidi

Pärnumaa uueks toidumeeneks valiti Kaatarusaare talu mustsõstramaius. Uudistoodete kategoorias pidas žürii parimaks Kristi Lehtla teekomplekti Pärnaõietee. Parima joogimeene tiitli võitis Jaanihanso siidritalu jääsiider. Parim leib on hindajate otsusel MTÜ Roheline Elu puuviljaleib.

Jätka lugemist »

Lõppenud Türgi nädalal tänati osalejaid ja abilisi

Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg tänas Türgi päevade läbiviimisel abistanud inimesi ja selgitas välja teemanädalal toimunud veebiviktoriini üldvõitja.

Veebiviktoriini üldvõitja Ave Ermus (vasakul) Foto Mikko Selg

Veebiviktoriini üldvõitja Ave Ermus (vasakul). Foto: Mikko Selg

Jätkuvalt saab vaadata Türgit tutvustavat fotonäitust vanakooli aulas

Täna keskpäeval kogunes väiksem kutsutud seltskond Raeküla Vanakooli keskuse aulasse, kus Karro-Selg tegi õnnestunud Türgi teemanädalale kokkuvõtva tagasivaate. Tegelikult polegi veel nädal päriselt lõppenud. Jätkutegevused kestavad veel mõnda aega. Juba homme algusega kell 16.00 toimub Tori rahvamajas luulesõprade ühenduse Luuletaeva Latern luuleõhtu. Raeküla Vanakooli keskuses peetakse 25.-29. oktoobrini Türgi varjuteatri Karagöz praktiline koolitus, mille viib läbi Tarkan Korkmaz Eesti draamaõpetajate ühenduse korraldusel.

Jätkuvalt saab vaadata Türgit tutvustavat fotonäitust vanakooli aulas. Mikko Selg külastas koos abikaasaga tänavu kevadel Istanbuli ja nüüd näevad külastajad paremaid ning huvitavamaid ülesvõtteid Bospuruse väina mõlemalt kaldalt. Mõnda neist fotodest on võinud Külauudised kasutada ka lõppenud veebiviktoriini kajastuste illustreerimisel.

Jätka lugemist »

Türgi teemalise veebiviktoriini viimase päeva küsimuste vastused ja auhindade saajad

Uudist täiendatud kell 18:00

Eve Kandima läkitas Soomest Turu linnast sõnumi, milles väljendas neljanda päeva küsimuste vastamisel loosiga saadud rinnanõela pärast määratut rõõmu. Vastaja kirjeldas auhinnast kogutud uut indu, mis tõi talle kohe erilise „otsimise vaimu” peale.

Eestis resideeruva Türgi suursaatkonna hoone asub Tallinnas Narva maantee ääres paikneva hoovi kõrgete puude varjus Foto Urmas Saard

Eestis resideeruva Türgi suursaatkonna hoone asub Tallinnas Narva maantee ääres paikneva hoovi kõrgete puude varjus. Foto: Urmas Saard

Burhanilt saime õhtuti hotelli basseni ääres istudes hindamatut infot Türgi ja türklaste ja kogu Türgimaa kohta

Ka Külauudiste toimetusel on seda kuuldes hea meel teada, et väga tagasihoidliku mahuga uudisvoo lugejaid leidub isegi sealpool Soome lahte. Selles suurepärases tundes sai otsustatud kinkida üks Rahva Raamatu raamatu kinkekaartidest Eve Kandimale.

Denizli linna läheduses olnud antiikse Laodicea väljakaevamised tõid päevavalgele muistise

Vastaja Anneli Põldma jutustab südamliku loo sellest, mis innustas teda viktoriinist osa võtma. Avaldame selle kirja täies mahus:

Jätka lugemist »

Türgit tutvustava viienda päeva veebiviktoriini auhinnaloterii võitjad

Viienda päeva vastuste põhjal kokkuvõtte teinud Ester Haas teatas, et vastajaid oli 27, kellest üks uus mänguga liituja. Kõigile küsimustele vastas õigesti 18 inimest.

Türgi lapsed Istanbulis Foto Tatjana Grigorjeva-Keerup

Türgi lapsed Istanbulis. Foto: Tatjana Grigorjeva-Keerup

Tänahommikune loosiauhindade välja võtja oli Hemel Bhuiya Bangladeshist

„Oluline on märkida, et 1. küsimuse vastuseks ei sobi „polo”, kuna see ei ole türgi päritolu ega mängita tseremoniaalkorras. Õigeks lugesime ka vastuse “cirit” ja mängu türgikeelse nime. 3. küsimuses lugesime õigeks ka marmoreering, marmoriseerimine jms,” selgitas Haas. „Tuli paar kommentaari, et esimene küsimus oli keeruline. Seda näitasid ka vastused, sest just selles eksiti kõige rohkem, koguni üheksal korral,” tõdes Haas, kes samas rõõmustas, et eelmise päeva kiitmine inspireeris inimesi veelgi põhjalikumalt küsimustele vastama. Nii näiteks pakkus põnevat lugemist abielupaar Külli ja Marko Šorin, kes vastasid küsimustele ühiselt.

Prekond Šorin nimetas hobusel ratsutades mängitavat sportmängu kolmel kujul: cirit, jereed, javelin. Kuigi jereed oli oodatud vastus, täiendasid teised õiget nimetust. Nad kirjutasid vastuses, et hobused on türklaste jaoks läbi ajaloo olnud väga olulised ja pühad loomad. Türklased sündisid, kasvasid, võitlesid, sõid ja surid hobustel. Toiduks tarvitati hobusepiimast valmistatud juustu – koumissi. Esmakordselt tutvustati seda ratsutamise meeskonnamängu 1071. aastal.

Jätka lugemist »

Täna on Türgi teemalise veebiviktoriini viimane päev

Lõpuks veel pisut kingitustest, mida eilse küsimuse pärast ei saanud päriselt lahti rääkida. Ebrukunstnik Bilge Tüzel kingib enda viseeritud marmoriseeritud kinkepaberi.

Vaade Türgi suurimale linnale Istanbulile, mille elanike arv ulatub tublisti üle 10 miljoni Foto  Tatjana Grigorjeva-Keerup

Vaade Türgi suurimale linnale Istanbulile, mille elanike arv ulatub tublisti üle 10 miljoni. Foto: Tatjana Grigorjeva-Keerup

Jätka lugemist »

Pärnu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga

Pärnu linnavolikogu toetas linnavalitsuse ettepanekut kandideerida Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga, sest üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudetakse pakkuda enam.

Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Pärnu, pildil Kuninga tänav Foto Urmas Saard

Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Pärnu, pildil Kuninga tänav. Foto: Urmas Saard

„Kõik kolm linna tahavad huvitavat, loomingulist ja keskkonnateadlikku elukeskkonda, väärtustada kohalikku kultuuri ja seda mitmekesistada. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame pakkuda enam ja luua sidemed, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist,“ rääkis abilinnapea Marko Šorin.

Euroopa kultuuripealinna tiitel on üks tuntumaid kultuuriprojekte. Selle fookuses on kultuur kõige laiemas mõistes: teater, muusika, sport, haridus, teadus, sotsiaalvaldkond, keskkond jne. Suurem eesmärk on piirkonna ümbersünd ja arengu kiirendamine.

„Arutelu käigus leidsime, et Pärnu märksõnadeks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Kultuuripealinna tiitel ei tähenda üksikuid ehitisi ega kalleid kontserte, vaid koostööd ja linnade tutvustamist, et inimesi koliks mujalegi kui pealinna ja selle lähiümbrusse,“ kõneles Šorin.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Samal teemal:

Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnu tahab ühiselt Tartu ja Viljandiga kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks

Türgit käsitleva neljanda päeva veebiviktoriini fortuuna tegi oma valiku

Mälumängu korraldustoimkonna liige Ester Haas teeb teatavaks eilsed küsimustele vastanud, kellele naeratas loosiõnn. Haas kommenteerib osalejate innukust ja toob ka häid näiteid.

Foto Arne Timm

Foto: Arne Timm

Vastas 27 inimest. Uusi liitujaid oli üks, märkides ära, et on Tallinnast ja otsustas õnne proovida. Õnne proovides vastaski ta kõigile neljale küsimusele õigesti. Üldse vastas kõigile neljale küsimusele õigesti 23 kilbarit.

„Oluline on ära märkida, et lugesin õigeks ka need vastused, kus olid välja toodud Türgi ülemere-naabrid, kuna kaheksa on tõesti maismaanaabrite arv. Õigeks lugesin ka vastuse “lindude keel”, kuna see on tõlge keele türgipärasest nimetusest. Ühele vastajale andsin 0,5 punkti, kui ta pakkus kolmanda küsimuse vastuseks “kukevõitlus”. Kukevõitlus on tõepoolest türgi kultuuri osa, kuid kuna küsitud on looma, siis – tähenärija nagu ma olen – päris õigeks seda lugeda ei saa,” selgitas Haas.

Evil Eye rinnanõela võitsid Anu Luiga ja Eve Kandima. Raamatu “Türgi 85 – Eesti 90 sõprus läbi aegade” võitis Jaana Veskioja. Manisa reisijuhi ja märkmiku võitis Ave Ermus. Tanini trio piletipaari võitis Rita Raudsepp. Kuna kontsert toimub juba täna õhtul, oli ta viimane õnnelik piletipaari saaja.

Jätka lugemist »

Türgi teemanädala viienda ehk eelviimase päeva küsimused

Viienda päeva küsimuste avaldamise eel palus veebiviktoriini toimekas toimkond edasi öelda, et mälumängus oodatakse osalema nii eelviimasel kui ka viimasel päeval neidki, kes varem on mingil põhjusel eemale jäänud. Auhindasid loositakse osalejate vahel välja igal päeval.

Iidne Istanbuli linnamüür on paljudes kohtades eksponeeritud. Pildil nähtav müürijupp umbes aastatest 1500 Foto Mikko Selg

Iidne Istanbuli linnamüür on paljudes kohtades eksponeeritud. Pildil nähtav müürijupp umbes aastatest 1500. Foto: Mikko Selg

Jätka lugemist »

Türgi teemalise viktoriini kolmanda päeva fortuuna lemmikud teada

Kolmandal päeval oli sarnaselt kahele esimesele päevale taas 28 vastajat, nende hulgas jälle kaks uut osalejat. Eranditult kõik vastajad andsid esmakordselt sajaprotsendiliselt õiged vastused, kuid tänane fortuuna valis väljakujunenud kombel ikkagi üksnes viis loterii võitjat.

Türklastele on rahvuslipp ja selle kasutamine väga armsad, neid näeb palju ja mitmel pool Foto Mikko Selg

Türklastele on rahvuslipp ja selle kasutamine väga armsad, neid näeb palju ja mitmel pool. Foto: Mikko Selg

lugesime ka teiste vastajate pakutud “tee” õigeks

Sedakorda tuli fortuunaks Liina Sommer Uulust, kelle käsi rõõmustab kõige rohkem allpool nimetatud inimesi.

Evil Eye rinnanõela omanikeks said Eda Sillaots ja Signe Kiri. Eesti – Türgi suhete raamatu asetab kodus raamaturiiulile Helga Mitt. Reisijuhi ja märkmiku võitis Kaie Väljak. Tänane peaauhind, Tanini Trio kontserdi kaks pääset kuuluvad Siiri Tohverile.

Ka kolmanda päeva vastajate seas oli neid, kes jagasid lisaks oodatud napisõnalistele vastustele rohkemgi teadmisi, samuti isiklikke kogemusi.

Urmi Jüring mainis, et on rakit ise Türgis maitsnud. Ta märkis, et raki on 40-50% kangusega aniisiliköör, mida juuakse nii puhtalt, kui ka veega lahjendatult, mis muudab läbipaistva joogi piimvalgeks.

Jätka lugemist »