Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Nädal Egiptuses ja Y’s Men Aafrika piirkonna konverentsil

Y’s Men International liikumise Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg ja Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg osalesid Eestit esindades 31. augustist 3. septembrini toimunud Aafrika piirkonna konverentsil Egiptuses. Eile tegid nad reisist ja toimunust lühikese ülevaate Pärnu Y klubi liikmetele.

Y’s Men Aafrika piirkonna 2019. a konverentsil osalenud. Foto Mikko Selg

Y’s Men Aafrika piirkonna 2019. a konverentsil osalenud. Foto: Mikko Selg

Steigenberger Hotel el Tahrir, mis eesti keeles tähendab Tahriri väljaku äärset Steigenbergeri hotelli. Foto: Mikko Selg

Mina võtaksin lühidalt kokku, et need päevad Aafrikas osutusid edukaks kultuurišoki reisiks.

Piia: Kui Venemaa piirkonna konverentsile minek toimus läbi Y’s liikumise Euroopa piirkonna vahendusel ja kõik me (Piia, Mikko ja ülevaate koostaja) saime kolme peale rahalist toetust, siis Aafrikasse minnes mitte keegi meid ei toetanud. Ega me otse ka otsinud kellegi toetust. Aga miks me Aafrikasse läksime, siis selle selgitusega tuleb alustada möödunud aastal toimunud käigust Lõuna-Koreasse Y’s liikumise Yeosus toimunud maailmakonverentsile. Seal kohtusime Aafrika piirkonna presidendi Sherif Awad’iga, kes elukutselt tunnustatud nahaarst, doktori kraadiga ülikooli õppejõud. Lõuna-Koreas jättis mees meile väga hea mulje. Nii märkasime mõne aja möödudes Facebookis tema poolt levitatud informatsiooni Kairos kavandatava konverentsi kohta. Seepeale küsisime täpsustavaid küsimusi ja saadud info põhjal otsustasimegi, et võimaldame endale 2019. a suvel ühe eksootilise seikluse. Nii andsimegi möödunud aasta lõpus teada oma huvist, millest Sherif Awad oli omakorda tõeliselt üllatunud.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Daniel Levi Viinalass Pärnus Vaasa pargis

Daniel Levi Viinalass andis koos ansambliga 31. augustil Pärnu Vaasa pargis kooliaasta alguse kontserdi. Enne kontserdi algust tervitas kooli minevaid õpilasi Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, kes pani noortele südamele, et ollakse liikluses eriliselt tähelepanelikud.

Daniel Levi Viinalass Pärnus Vaasa pargis. Foto Urmas Saard

Daniel Levi Viinalass Pärnus Vaasa pargis. Foto: Urmas Saard

Pildigalerii: iidetulede öö Pärnu keskrannas

Täna hilisõhtul ühinesid Pärnu rannaliival kauni suvise tavaga väga paljud pärnakad ja linna külalised, et mööduvat suve meeldejäävalt lõpetada koos Indrek Palu ning Artist Group Non Grata tuleetendusega.

Artist Group Non Grata tuleetendus Pärnu keskrannas. Foto Urmas Saard

Artist Group Non Grata tuleetendus Pärnu keskrannas. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Tammsaare kool alustab õppetööd uuendatud hoones

Pärnu Tammsaare kool alustab uut õppeaastat vastremonditud koolimajas, mille uuendamine maksis üle 3,3 miljoni euro.

Pärnu Tammsaare kool. Foto Urmas Saard

Pärnu Tammsaare kool. Foto: Urmas Saard

Uue võimalusena avatakse tänavu 20 õpilasest koosnev eesti õppekeelega klass.

Täna hommikul tutvusid linnapea Romek Kosenkranius ja teised linnajuhid uuendatud koolimajaga. „Rõõmustav, et pärast Vanalinna ja Mai kooli renoveerimist on saanud valmis kolmas suur koolimaja – Tammsaare kool on nüüd täielikult renoveeritud. Vanast majast on saanud koolimaja, kus on kaasaegne õpikeskkond ja noortel parimad võimalused hariduse omandamiseks. Lisaks välisele on muutunud ka sisu. Soovin Tammsaare kooli perele jõudu ja edu uues koolimajas. Tänan kõiki projektis osalejaid, kelle abiga sai koolimaja uue ilme ning sihtasutust Innove projekti rahastamise eest,“ rääkis Kosenkranius.

Jätka lugemist »

Riia Kronvalda parki riputati tosin Pärnu-teemalise sõnumiga kiike

Riia kesklinnas rippuvad kiiged kutsuvad Pärnusse puhkama lätikeelse sõnumiga „Pärnu asub kohe ümber nurga“.

Lätikeelne sõnum kiigel tähendab Pärnu asub kohe ümber nurga Foto Annija Ikše

Lätikeelne sõnum kiigel tähendab “Pärnu asub kohe ümber nurga”. Foto: Annija Ikše

Lõunanaabrite pealinna parki riputatud kiiged on osa Lätti suunatud turismiturundusest, millega meelitatakse lätlasi madalhooajal Pärnusse puhkama tulema. Sinistes toonides käsitsi maalitud puidust kiikusid ehivad Eesti suvepealinna tuntumad sümbolid ja paigad: Pärnu muul, Iseseisvuse väljak, rannaelevant, Kesklinna sild, linnalehmad, ajaloolised pargid, rattateed jne.

Kiikede asukohaks valitud Kronvalda park on riialaste seas populaarne puhkeala, kus veedab aega palju lastega peresid. Eile üles pandud esimesed kiiged leidsid kohe aktiivset kasutust. Kiiged jäävad Kronvalda parki novembrini. Kiiged valmistas Pärnu osaühing Vaas & Vaas.

Laiem Pärnut sihtkohana tutvustav turunduskampaania algab oktoobris. Selleks ajaks valmib Kronvalda pargi kiikedest video, mille kandvaks ideeks on: „Pärnu asub kohe ümber nurga, anna hoogu juurde ja oledki kohal!“

Lätlastele, eeskätt just riialastele suunatud kampaaniat korraldab Pärnu linnavalitsus koostöös Pärnu spaade ja hotellide ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.

Urmas Saard

Paljud suplejad pole teadlikud Pärnu keskrannast leitud sinivetikate ohust

Vaatamata punase lipu hoiatusele meelitas tuulevaikne päikseline ilm ja +23 kraadine merevesi ohtu aimamatult rannalisi ka veemõnusid nautima.

Punane lipp Pärnu keskrannas hoiatab sinivetikate eest. Foto Urmas Saard

Punane lipp Pärnu keskrannas hoiatab sinivetikate eest. Foto: Urmas Saard

Kaldale uhutuna on sinivetikad äratuntavad sinakasrohelise õhukese kihina liival või kividel

Siiski leidus neidki inimesi, kes punast lippu märgates astusid vetelpääste tornide juurde ja uurisid hoiatuse põhjust. Torni seinale on kinnitatud ka vastav hoiatav sõnum, kuid seda on raske vastu päikest vaadates märgata.

Esmaspäeval rannahoone juurest võetud veeproovist leitud sinivetikate tõttu ei soovita linnavalitsus Pärnu supelrandades ujuda.

„Analüüsi tulemusena leiti proovist massiliselt kaht sinivetikaliiki, Aphanizomenon flosaquae ja Nodularia spumigena. Viimane neist on potentsiaalselt toksiline (võib toota maksamürke ehk hepatotoksiine), põhjustades pikemal kokkupuutel ja vee allaneelamisel tõsiseid terviserikkeid.

Jätka lugemist »

Kahe Silla jooksul asutakse Eesti meistrivõistluste medaleid jahtima

Eeloleval nädalavahetusel Pärnus toimuv 19s Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks jätkab kuuenda etapina Selver Eesti Linnajooksude sarja. Suur liikumissündmus toob starti tuhanded ning pakub ajaloo esimestel kümne kilomeetri distantsi maanteejooksu Eesti meistrivõistlustel tippude heitlust.

hdr

Kahe Silla jooksu medal 2019

Järgmisel aastal 20ndat juubelit tähistav suvepealinna spordi tähtsündmus toob kahel päeval rajale ligi 3500 spordisõpra, sealhulgas tippvormis Eesti jooksuparemiku ning külalisi välismaaltki. Korraldajad ootavad rajale 1800 jooksjat, ligi 700 käijat-kepikõndijat, enam kui tuhat last ning pea paarsada noortejooksust osavõtjat. Erivajadustega inimestele korraldatakse ratastoolisõit.

Teisipäeva ennelõunaks oli pühapäeval toimuvale jooksule registreerinud üle 1700 ning ajavõtuga ja ajavõtuta käimisele pealt 600 huvilise. Riigi esivõistluste stardinimekirjas on üle 60 atleedi 14st kergejõustikuklubist. Meestest plaanivad teiste seas starti tulla mullune sama pika distantsi staadionijooksu meister Mark Abner, Olavi Allase ja Dmitri Aristov. Naistest on kullapretendent varasem mitmekordne kahe silla jooksu võitja Liina Tšernov, ent rajal näeb korduvalt Pärnus võitnud Jekaterina Patjukkigi, maratonijooksu paremikku kuuluvaid Leila ja Lily Luike ning teisi tugevaid kohalikke jooksjaid. Väljaspool esivõistluste arvestust teeb kaasa keenialane Ibrahim Wachira Mukunga, plaanides Pärnus vormistada järjekordset rahvajooksu võitu. Stardi suurjooksule lähetab kell 12 Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Jätka lugemist »

Seljametsa rahvamaja staabikohvikut Siin me oleme jätkus pea üle terve Paikuse

Täna avati Pärnu linna Paikuse osavallas esmakordselt ühepäevakohvikuid, sekka ka üksikud hoovimüügid. 1978. aastal tehtud ja ülipopulaarseks osutunud komöödiafilm “Siin me oleme!” kaadrid jooksid rahvamaja seinal ja tuntud tegelaskujud üllatasid kohvikute pidajaid ning külastajaid oma ootamatu ilmumisega erinevatesse paikadesse terve päeva kestel.

Siin me oleme, Paikuse osavalla esimesel kohvikute päeval. Foto Urmas Saard

Siin me oleme, Paikuse osavalla esimesel kohvikute päeval. Foto: Urmas Saard

panid vanale sapakale hääled sisse

Staabikohviku esikusse avaneva ukse kõrval pöörles kauamängiv heliplaat. Välja hõigatud retrokohvikus kuulis retromuusikat ja nägi kino, menüüs leidus retrotoitu. Pakuti sardelle ja hapukapsast, kõrvale võis rüübata hästi maitsvat koduõlut, aga see polnud kõik.

Jätka lugemist »

Uhla-Rotiküla elamusjooksul selgusid kõige väledamad ja need, kes lõpuni vastu pidasid

Täna neljandat aastat toimunud Uhla-Rotiküla elamusjooksu 10,64 kilomeetri pikkusel rajal jooksis kõige väledamalt Timmo Jeret, naistest sai parima aja Anu Piiroja.

Timmo Jeret, Uhla-Rotiküla neljanda jooksu võitja. Foto Urmas Saard

Timmo Jeret, Uhla-Rotiküla neljanda jooksu võitja. Foto: Urmas Saard

Uhla-Rotiküla neljanda jooksu start on antud. Foto Urmas Saard

Uhla-Rotiküla neljanda jooksu start on antud. Foto: Urmas Saard

Kristjan ütles, et pole viimased kümme aastat jooksnud ja nüüd tuli Germo kutsel

Keskpäeval startis põhjalikult uuendatud, kuid mitte veel ametlikult avatud Uulu kooli stadionilt 166 jooksjat ja üheksa kepikõndijat. Raja kulgu on võrreldes esimeste aastatega veidi muudetud, läbimist raskemaks tehtud ja teekonda pisut pikendatud. Seepärast polnud tänavused ajad Raeküla staadionile jõudmisel võrreldavad eelmiste aastate tulemustega.

Esimesena puudutas kahe pisikese tütarlapse poolt pingule sikutatud finišilinti välejalgne Timmo Jeret, lõpetades lõpumeetritel aeglasel sammul nagu pühapäevajooksja, kellel puudub põhjus eriliseks pingutuseks. Esmakordselt Uhla-Rotiküla jooksude ajaloos kasutati ajavõtuks elektroonikat. Võitja ajaks fikseeriti 00:38:42. Ka punane vaip oli esmakordselt finišeerujate auks maha laotatud.

Jätka lugemist »

IV Uhla – Rotiküla elamusjooks stardib juba homme

Arvult neljas Uhla – Rotiküla elamusjooks stardib juba homme, 20. augusti keskpäeval Uulu vastrenoveeritud staadionilt Raeküla staadionile. Tegemist on esimese spordisündmusega, mis stardib mahuka uuenduskuuri läbinud Uulu staadionilt, mille Häädemeeste Vallavalitsus ehitajalt ametlikult vastu võtab alles 31. augustil, kuid jooksu traditsiooni jätkamise huvides tulid nii vallavalitsus kui ka ehitaja joosku korraldajatele vastu ja lubasid staadioni siiski stardipaigana kasutada.

Uhla - Rotiküla kolmanda jooksu start on antud. Foto Urmas Saard

Uhla – Rotiküla kolmanda jooksu start on antud. Foto: Urmas Saard

tänavuse jooksu medaliga tehakse algust uue trikoloori kombinatsiooniga

Eelregistreerunute hulk kinnitab, et osalema on tulemas rekordarv liikumishuvilisi. Nimelt oli eelmise nädalalõpu seisuga eelregistreerunud põhidistantsile jooksma ja kõndima enam kui 120 liikumissõpra, mis on varasemate aastatega võrreldes ligi 40% suurem arv. Korraldajatena ütleb see meile, et elamusjooks on leidnud endale kindla koha jooksukalendris ehk sellele registreerutakse juba planeeritult. Varasematel aastatel tundus, et otsus jooksma tulla või mitte tulla, võeti vastu alles jooksupäeva hommikul, sest päris paljud registreerusid alles stardipaigas. Lisaks põhidistantsile, mis stardib Uulu staadionilt kell 12 ja esimesed finišeerujad on Raekülas orienteeruvalt 35 minuti pärast, toimuvad mõlemal staadionil ka lastejooksud. Raeküla staadioni lastejooksule registreerumine algab kell 10.30 ja stardid algusega kell 11 ning Uulu staadioni lastejooksude registreerumine algab kell 11 ja jooksud stardivad vahetult pärast põhidistantsi starti.

Jätka lugemist »

Üle saja foto Vaba Rahva Laulu peost Pärnu Vallikäärus

20. augustil möödub 28 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest, mida tähistati eile õhtupoolikul Pärnu Vallikäärus peetud Vaba Rahva Lauluga. Laulu „See maa” tuli Alen Veziko rahva kangekaelsel nõudmisel veel teistki korda laulma.

Vaba Rahva Laulu dirigent Lauri Breede Pärnu Vallikäärus. Foto Urmas Saard

Vaba Rahva Laulu dirigent Lauri Breede Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

Laulupeole saatis oma tervituse Heinz Valk

Sooviti veel mitmeid teisigi laule kordusesitusena kuulda, aga sellega polnud kava koostajad arvestanud ja nii võinuks rahva tahtele liigselt vastu tulles minna laulupidu ajakavast lootusetult välja. Vaba Rahva Laulu keskne hing korraldaja Ülo Kannisto ütles, et ema enda jaoks on käesoleva aasta kavas kõige tähenduslikumad kolm Alo Mattiiseni laulu: “Sind surmani”, “Ei ole üksi ükski maa” ja “Eestlane olen ja eestlaseks jään”. Needki laulud said 30 loo hulgas lauldud.

Laulupeo peadirigendina juhatas Lauri Breede, kes seisis ligemale 1500 Vaba Rahva Laulupeo laulja ees neljandat aastat.

Jätka lugemist »

Jaagu klassivend Jaak tõi bussitäie rahvast Kreenholmi saarele

Omaaegses Tallinna 46. keskkoolis (praegune Pelgulinna gümnaasium) laulis Jaak Joala laulutrios koos Uno Loobi poja Neeme Loobiga teinegi Jaak – Jaak Suurväli. Nüüd rääkis sama mees, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli nõukoja liige, teel Pärnust Narva meenutuskilde oma klassivennast, kelle mälestuseks on Tartu Uus Teater lavastanud kontsertetenduse „Kremli ööbikud”.

Jaak Joala Unustuste jõel. Foto Urmas Saard

Jaak Joala “Unustuste jõel”. Foto: Urmas Saard

Jaagu klassivend Jaak Suurväli. Foto Urmas Saard

Jaagu klassivend Jaak Suurväli. Foto: Urmas Saard

Jaak meenutas rohkem seda, millest kontsertetendus ei jutusta. „Viljandis muusikute peres sündinud Jaak oli läbi ja lõhki Tallinna poiss, kelle peamine kirg olid nooruki enda sõnul kardid, autod ja hoki,” jutustas Jaak, kes korraldas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele reisi eileõhtusele kontserdile.

Tund enne kontserdi algust tervitas Narva saabujaid paduvihm. Kuid bussist maha astudes andis selginev taevas lootust, et vihm kontsertelamust häirima ei tule. Kreenholmi saarele minnes avanes kaunis vaade vähese veega Narva jõele ja koskedele, mis hargnevad kaheks voolusängiks. Läänekülgne asub riikidevahelisest kontrolljoonest Eesti poolel, idapoolne jõesäng kujundab Kreenholmi astangut, mille keskkohta lõikab jätkuvalt Eesti ja Venemaa vaheline demarkatsioonijoon. Enne aastat 1950, kuni jõgi suunati hüdroelektrijaama kanalisse, oli Narva kosk üks Euroopa võimsamaid. Koskede juures tegutses 19. sajandil viis erinevat tekstiilitööstust. 1857. aastal loodud Kreenholmi manufaktuur kujunes puuvilla ketramise ja kudumise hiigeltööstuseks.

Jätka lugemist »

Pärnu Vallikäärus alustati “Vaba Rahva Laulu” toimumise ettevalmistustega

Täna hakkas Ülo Kannisto ühes oma heade abilistega Pärnu Vallikäärus laululava kokku monteerima, sest juba laupäeval vajavad seda „Vaba Rahva Laulul” osalevad lauljad.

Vaba Rahva Laulu peakorraldaja Ülo Kannisto Pärnu Vallikäärus. Foto Urmas Saard

“Vaba Rahva Laulu” peakorraldaja Ülo Kannisto Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

„Mullu ehitatud lava kasutatakse nüüd Vargamäel toimuval etendusel,” rääkis Kannisto, kelle kätetööd näeb tänavu ka Pärnu lavasõrestikus.

„Vaba Rahva Laulu” peakorraldaja Ülo Kannisto oli Saaremaalt tulles parajasti praamiga Suurt väina ületamas, kui helistasin ja püüdsin saada viimaseid teateid selle kohta kuidas edenevad suure peo ettevalmistused. Poole nelja paiku sõitis päevi näinud punane kaubik Vallikääru. Neljaks pidid ka Pärnu abilised kohale jõudma, aga Kannisto ei jäänud ootama ja hakkas üksinda pinke autolt maha sikutama. Need valmistas ta ise oma kätega. Pingid on täiendus vallinõlva sõõris olevatele istekohtadele, et võimalikult palju inimesi mahuks ikka istuma ega peaks püsti seisma jääma. „Hästi kokkusurutult peaks arvestuslikult ühele pingile mahtuma kuni 10 inimest, aga lahedam oleks piirduda üheksaga,” arutles Kannisto. Kokku on pinke 40.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii: Raeküla tänavafestival

Artiklit on pärast avaldamist täiendatud Liivia Koolme fotodega

Eile keskpäeval alanud ja tänase kuupäeva esimeste tundideni kestnud Pärnu Raeküla linnaosa teistkordne tänavafestival “Augustijäljed” on nüüdseks värskete muljete meenutustes ajalooks saamas.

Raeküla tänavafestivalilt koju. Foto Urmas Saard

Raeküla tänavafestivalilt koju. Foto: Urmas Saard

Saunaga Raeküla tänavafestivalil. Foto Urmas Saard

Saunaga Raeküla tänavafestivalil. Foto: Urmas Saard

Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja, haakis ligemale kaheks ja pooleks tunniks endaga kaasa tulema seltskonna kodukandihuvilisi

Sündmust valmistati ette suurelt ja täie innuga, mida kinnitab ka ajalehe Raeküla Sõnumid eriväljaande ilmutamine vahetult enne festivali toimumist. Tubli töö tegid ära Raeküla Vanakooli toimekas pere, vabatahtlikud abilised ja muidugi oma koduõue väravad avanud pered. Kogu ettevõtmist vedas Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg.

Kodukohvikupidajad, uue ringi kaupade müüjad, käsitöömeistrid, viljekavas esinejad ja rõõmsameelsed osalejad ning muidugi hea-parema nautijad – seda kõike oli liialt palju, et ainsa silmapaariga suutnuks ühe päevaga kogu kremplit haarata. Kasvõi juba seepärast, et Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja, haakis ligemale kaheks ja pooleks tunniks endaga kaasa tulema seltskonna kodukandihuvilisi ja viis nad tutvuma Raeküla kõnekamate paikadega.

Jätka lugemist »

Sõprusansamblite suvekontsert Sindis

Ansamblite Top Ten ja Olla Daam ühiskontsert avas laupäeva keskpäeval Sindi suvemuusika hooaja. Tänavu toimuvate kontserdite paigaks valiti seltsimaja esine põlispuude alune, kust saab halva ilma korral kerge vaevaga viia esinemise siseruumidesse. Õnneks 3. augustil suurt ilmamuret polnud. Kuigi hootised tuulepuhangud püüdsid noodipabereid ja ükskuid lauluhääli laiali pillutada, peeti siiski välistest oludest hoolimata tore kontsert ära.

Sindi suvemuusika esinejad ansamblitest Top Ten ja Olla Daam. Foto Urmas Saard

Sindi suvemuusika esinejad ansamblitest Top Ten ja Olla Daam. Foto: Urmas Saard

Neid oli väga palju, aga me valisime välja ainult kaksteist

Pärnumaa Top Ten ja Viljandimaa Olla Daam ühine juhendaja on tuntud muusikapedagoog Toomas Voll. „Muusikat on meile kõigile vaja – noorte ja vanade jaoks – see on nagu hingepalsam,” ütles Voll. „Kujutage nüüd ette, kui meie päevad mööduksid siinse päikese all ilma muusikata. Mis elu see siis oleks ja kas olekski elu? Valter Ojakäär on kirjutanud imelise laulu ja teie mäletate seda kindlasti Helgi Sallo esituses – „Olematu laul”, rääkis Voll järgmise laulu sissejuhatuseks.

Jätka lugemist »

Piltuudis tänasest Pärnust

Sellest, mis Pärnu ranna lähedases piirkonnas Raja tänavast kuni muulini ja sealt edasi kesklinna umbes 14 000 sammu pikkusel teekonnal kaamerasilma jäi.

Tänane Pärnu. Foto Urmas Saard

Tänane Pärnu. Foto: Urmas Saard

Vahelduseks kaugete paikadega tutvumisele on aeg-ajalt mõnus tunne võtta pikem jalutuskäik ette ka mööda koduse linna teid, tänavaid, rohelust ja vett vaadates. Kuidagi ootamatult on Mai tänaval püsti aetud kümnekorruseline elamu. Selle kõrvale on ilmselt peatselt teinegi samasugune kerkimas. Vene ajal hoiduti Pärnus üheksakorruseliste püstitamisest. Seejärel võttis linnavalitsus vastu otsuse, et üle kaheksa korruse Pärnus ei ehitata. Nüüd kasvab linn mitte üksnes pindalalt laienedes, vaid ka kõrgustesse tõustes. Kui hiljuti miljonilinnasid Jekaterinburgi, Ufad ja Peterburi külastasime, siis näisid sealsed kõrghooned iseenesest mõistetavana – Pärnus mitte.

Jätka lugemist »

Hebridean Sky külastas suvepealinna

Täna hommikust õhtuni seisis Pahama saare Nassau lipu all Inglismaalt mereteed alustanud ristluslaev Hebridean Sky Pärnu kesklinna kai ääres. Läänemere sadamates peatuvad Austraalia ja Uus-Meremaa turistid. „Laevas on kokku 110 reisijat, kes osalevad väga aktiivselt ekskursiooniprogrammides – praktiliselt saja protsendiliselt,” lausus laeva kruiisijuht Emma Hansen.”

Ristluslaev Hebridean Sky Pärnu kesklinna kai ääres. Foto Urmas Saard

Ristluslaev Hebridean Sky Pärnu kesklinna kai ääres. Foto: Urmas Saard

Läänemere suurimaid tõmbepunkte on Peterburi, kus turistid tutvusid linnaga kahel päeval. Edasi liiguti Tallinna ja uudistati kogu eilse päeva vanalinna ning teisi põnevaid kohti. Laev külastab ka Läänemere väiksemaid sadamaid, näiteks Marienhaminat, Klaipedat, samuti Pärnut. Hanseni sõnul tunduvad väga vana ajalooga Eesti linnad pärast kahte päeva suurlinnas hästi mõnusad. „Eriti inimesed, kes on meeldivalt sõbralikud ning abivalmid.”

Jätka lugemist »

Piltuudis: Virtin ja Kuu Lastepargi murul

Käesoleva suve viimasel rahvalikul vabaõhukontserdil Pärnu Lastepargis esinesid naisrahvatantsurühmad Virtin ja Kuu ning Sindi ansambli Agulipoiste kolmik John-Silver Mitt, Märt Jaanus Tammann, Artur Kvell.

Naisrahvatantsurühm Kuu Pärnus Lastepargis. Foto Urmas Saard

Naisrahvatantsurühm Kuu Pärnus Lastepargis. Foto: Urmas Saard

Naisrahvatantsurühm Virtin Pärnus Lastepargis. Foto Urmas Saard

Naisrahvatantsurühm Virtin Pärnus Lastepargis. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Eesti lippudega Venemaal

Juuni kolmel viimasel päeval toimus Venemaa suuruselt neljandas linnas Jekaterinburgis rahvusvahelise Y’s Men ühenduse Euroopa piirkonna konverents, milles osalesid Eestit esindades kolm Pärnu Y klubi liiget.

Venemaa reisi Y klubide viimane kohtumine Peterburis vahetult enne kodumaale sõitmist. Foto Urmas  Saard

Venemaa reisi Y klubide viimane kohtumine Peterburis vahetult enne kodumaale sõitmist. Foto: Urmas Saard

Kuigi Euroopa konverents leidis aset 28., 29. ja 30 juunil Jekaterinburgi kesklinnas asuvas hotellis Novatel, viibis eestlaste seltskond Venemaal tervelt tosin päeva, et tutvuda selle maa avarustega veidi laiemalt ja kohtuda ka Y’s Men liikumise klubiliste tegevustega Ufas ning Peterburis. Etteruttavalt olgu öeldud, et paralleelselt huviga Venemaa Y klubide vastu oli kohtumiste eesmärgiks ka valmistumine järgmisel aastal Pärnus toimuvaks Venemaa nädalaks. Meie kolmiku moodustasid Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro Selg, Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg ja lihtliige Urmas Saard.

Jätka lugemist »

Wasa Resort hotelliga tutvumine algas köögist

Neli nädalat ja mõned päevad rohkemgi külastajatele avatud olnud Wasa Resort uue spaahotelli peahoone esiuksest sisenedes väärib esimese asjana märkamist fuajee vastasseina kaunistav Islandi sammal, aga samavõrd kogu hoonestuse arhitektuurne lahendus ja muidugi inimesed, kes viimati valminud Pärnu majutusasutuses töötavad.

Mitmekülgselt uudsete arhitektuuriliste lahenduste ja uuendusliku teenindusega Wasa Resort spaahotell Pärnus. Foto Urmas Saard

Mitmekülgselt uudsete arhitektuuriliste lahenduste ja uuendusliku teenindusega Wasa Resort spaahotell Pärnus. Foto: Urmas Saard

Sten Märtin,  Wasa Resort Hotel, Apartments & SPA  peakokk. Foto Urmas Saard

Sten Märtin, Wasa Resort Hotel, Apartments & SPA peakokk. Foto Urmas Saard

toidulaual asuvad aukohal moodsate nüansidega ja puhtad põhjamaised maitsed

Uksele tuli vastu hotelli turundusjuht Kadi Elmeste, valmis järjekordsele uudistajale tutvumistuuri tegema. Tema ilmest võis lugeda teatavat üllatust, kui soovisin alustada peakokast. Vaatamata kiiretele toimingutele leidis Sten Märtin hetkeks aega pliidi äärest kõrvale astuda ja tugeva mehe käepigistusega tervitada. Heasüdamlik naeratus ei lubanud kahelda tema toitude headuses. Minu arvamist kinnitasid Elmeste sõnad: „Sten on noor ja tubli peakokk, kelle kutsusime välismaalt koju tagasi. Tema eelistuseks on kohalik tooraine. Näiteks on talle olulised Mätiku talu piimatooted.”

Sten alustas seitsmeteistkümneselt a’la carte kokana. Tänase Pärnu uusima restorani peakoka enda sõnul polnud talle küsimuseks tollel ajal igal nädalal bussiga Tartus koolis käies Haapsallu tööle sõita, sest hindas saadud kokkamise kogumusi sedavõrd kõrgeks.

Jätka lugemist »

Andres Metsoja: meie poolt päike, teie poolt investeeringud

Täna keskpäeval avati Pärnus kunagise Rääma prügimäe 16 hektari suurusel alal riigi suurim päikeseenergiajaam, mille 13 000 päikesepaneeli suudavad katta ligemale 1000 majapidamise elektrienergiavajaduse.

Tutvumine äsja Pärnus avatud Paikre päikesepargiga. Foto Urmas Saard

Tutvumine äsja Pärnus avatud Paikre päikesepargiga. Foto: Urmas Saard

Kristo Rossmani selgitusel võiks olla päikesepargist kasu kõigil lähema kuue kilomeetri raadiuses asuvatel suurema elektritarbimisega ettevõtetel.

Tuld purskavate fontäänide saatel lõikasid linti Eesti Gaasi nõukogu esimees Ain Hanschmidt, keskkonnaministeeriumi nõunik Robert Kiviselg, Pärnu linnavolikogu esimees ja riigikogu liige Andres Metsoja, Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik ja Paikre OÜ juhatuse liige Kristo Rossmann.

Jäätmete ladestamine Rääma prügilasse lõpetati 13 aastat tagasi. 2008. aasta lõpus allkirjastas Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastamisotsuse, mille alusel eraldati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist prügila sulgemistööde ettevalmistamiseks ja sulgemistöödeks pea 130 miljonit krooni. Ligemale 28 hektaril laiunud prügila sulgemistööde maksumuseks kujunes 3,45 miljonit eurot. Lisaks prügikeha isoleerimisele ja katmisele rajati gaasikogumissüsteem ning koostootmisjaam elektri ja sooja tootmiseks. 2011. aasta oktoobris lõpetati Raba tänava prügila piduliku sulgemisega 15 aastat kestnud ja 11,7 miljonit eurot maksma läinud Pärnumaa jäätmekäitlusprojekti elluviimine.

Jätka lugemist »

Raudteevalitsuse villa taassünd Pärnu kesklinnas

Raudteevalitsuse Villa OÜ juhataja Vallo Palm, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ja Pärnu abilinnapea Siim Suursild asetasid täna nurgakivi kapsli taastatava raudteevalitsuse villa vundamendi süvendisse.

Radteevalitsuse villa sünnib taas. Foto tõmmis kavandilt

Radteevalitsuse villa sünnib taas. Foto: tõmmis kavandilt

Raudteevalitsuse Villa OÜ juhataja Vallo Palm, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ja Pärnu abilinnapea Siim Suursild asetavad nurgakivi kapsli taastatava r

Raudteevalitsuse Villa OÜ juhataja Vallo Palm, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ja Pärnu abilinnapea Siim Suursild asetavad nurgakivi kapsli taastatava raudteevalitsuse villa vundamendi süvendisse. Foto: Urmas Saard

Olen käinud 15 aastat mööda Eestit ringi ja lõpuks olen jälle Pärnus tagasi

Enne tänase piduliku sündmuseni jõudmist tuleb meenutada, et möödunud sajandi kahekümnendatel ehitatud ja omaaegsele raudteevalitsusele kuulunud neoklassitsistlik juugendvilla väärinuks täielikku reustareerimist. Kinnisvarabuumi laineharjal omandas Lääne-Virumaa mees kõik Pikk 16 korteriomandid ja asus arhitektuuriväärtuslikku elamut omavolilist lammutama. Muinsuskaitseamet peatas lammutuse, kuid 2008. aasta 15. mail süttis kaunite dekoratiivkunsti elementidega hoone põlema. Uurimine tuvastas küll tahtlikku süütamise, aga süüdlast ei leitud.

Praegune omanik otsustas Pika tänava kinnistul asunud endise raudteevalitsuse villa taastada ja siduda selle mõõdutundeliselt uue hoonestusega. Pärnakas Vallo Palm on hoone arendajana olnud seda meelt, et trööstitu olukord vajab suvepealinna südames muutust. Martensi maja ja uue bussijaama valmimine ning vana villa taassünd korrastavad tema sõnul kahtlematult suurt osa kesklinnas. „Päris suure katsumusega oli tegemist, aga ehitustööd sujuvad hästi ja hoone peaks valmima tuleva aasta maiks,” rääkis Palm.

Jätka lugemist »

Helen Lausma-Saare: Pärnu ja Balti kett võivad olla peaaegu sünonüümid

Täna kogunes pisut enam kui veerandsada inimest Pärnus Aisa 39 asuva külalistemaja juurde, mille seinale kinnitatud mälestusplaat meenutab 1989. a 15. juulil peetud Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete esindajate kohtumisel vastu võetud otsust Balti keti toimumisest.

Balti keti otsustamise 30. aastapäeval Pärnus Aisa 39 maja juures, kus 2014. a 26. oktoobril avati olulist sündmust tähistav mälestustahvel. Foto Urmas Saard

Balti keti otsustamise 30. aastapäeval Pärnus Aisa 39 maja juures, kus 2014. a 26. oktoobril avati olulist sündmust tähistav mälestustahvel. Foto: Urmas Saard

Arutati, et kui selle asjaga peaks midagi viltu minema, siis vaevalt tolle poisikesega midagi halba juhtub

Ehisplaadi valmistaja on Tauno Kangro. Heleda graniitplaadi servasid ületavalt kaunistab Rahvarinnet tähistav R-kujuline pronksist ehis, mis kujutab katkematut inimketti Tallinna, Riia, Vilniuse teel.

Päevasündmust korraldanud Rahvarinde muuseumi juhataja Helen Lausma-Saare meenutas, et juba 13.-14. mail kogunesid kolme maa rahvarinde inimesed Tallinnasse esimesele Balti Assambleele, kus arutati Balti tee mõistet ja sõnastati kolme rahva vabaduse püüet – samm-sammult, ilma vägivallata. „Tulles maist tänasesse päeva, 30 aastat tagasi ja 15. juulisse, siis just Pärnus tehti kiire lõplik otsus kolmepoolsete esindajate osavõtul, mistõttu võib Pärnut ja Balti ketti peaaegu sünonüümidena võrrelda,” rääkis Lausma-Saare.

Jätka lugemist »

Seal, kus Moskva ja Jekaterinburgi vahelist maanteed lõikab Euroopa-Aasia piir

Jekaterinburgi ja Moskva vahelise maantee ääres kõrgub 2008. aastal avatud 30 meetri pikkune punasest graniidist obelisk, mis tähistab Euroopa-Aasia piiri.

Euroopa-Aasia piiritähis Jekaterinburgi ja Moskva vahelise maantee ääres. Foto Urmas Saard

Euroopa-Aasia piiritähis Jekaterinburgi ja Moskva vahelise maantee ääres. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Pea tosin päeva Venemaal, sellest pool aega Jekaterinburgis

Neil päevil on Külauudiste infoveski jälle reisimas, sedakorda naabermaal Venemaal teiselpool Uuraleid asuvas Jekaterinburgis, et paremini tutvuda sealse paiga ja inimestega ning olla vaatamas-kuulamas rahvusvahelist Y’s Men Euroopa konverentsi.

Tänane Jekaterinburg. Foto Urmas Saard

Tänane Jekaterinburg. Foto: Urmas Saard

Piial oli ilus kavatsus võõrustajat Eesti ja Vene lippudega tervitada

.Jaanipäeva järgsel esimese tööpäeva õhtul jõudis meie Eesti kolmik – Piia, Mikko ja mina – pärast Moskva Šeremetjeva lennuväljal toimunud ümberistumist kenasti Jekaterinburgi maandumisrajale. Juba lennates märkasime Pärnu ja Jekaterinburgi vahel midagi ühist. Nii nagu Pärnu reastub Eesti linnadest neljandale kohale, samamoodi on Venemaa neljas linn Jekaterinburg, seda küll üksnes elanike arvult.

Sihtkohas oli lubanud meile vastu tulla keegi kohalikest, et sõidutada ööbimispaika. Piial oli ilus kavatsus võõrustajat Eesti ja Vene lippudega tervitada. Ta ostis kolm valgesinipunast lipukest ja palus minul samuti suurest kohvrist kolm sinimustvalget käsilippu välja õngitseda, lootes meid nõnda paremini nähtavaks muuta ja kohtumise emotsionaalselt meeldivaks teha. Paraku ilus mõte ei õnnestunud, sest võõrustaja lubadus jäi teadmata põhjusel üksnes lubaduseks.

Jätka lugemist »