Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

jaanuar 2020
E T K N R L P
« dets    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

PÄRNU MUUSEUMI UUEL NÄITUSEL NÄEB EESTLASTE ARGISEID TOIMETUSI

Alates 24. jaanuarist on Pärnu Muuseumis avatud itaalia fotograaf Luca Berti näitus „Silmast silma. Inimese ja looduse vahel“.

Kalur, Muhu 2015. Foto Luca Berti

Kalur, Muhu 2015. Foto: Luca Berti

Fotonäitus annab vaatajale kõrvalseisja pilgu läbi edasi eesti kultuuri, rahvuslikke iseärasusi ja eestlaste argiseid toimetusi. See jutustab loo „tundmatust“ Eestist, igapäevasest külaelust, tavalisest maal elavast inimesest, kelle taustale jäävad vanad talud, teed, põllud ja kirikud. Neid sügavaid ja emotsionaalseid pilte, mis kujutavad inimesi oma loomulikus elemendis, võib kirjeldada ka kui kultuuriantropoloogilist materjali. Lummavad, ka lihtsamaid olukordi õilistavad fotod tabavad eestlastes midagi olemuslikku. Näituse kuraatori Aleksandra Ehte sõnul näevad inimesed Luca piltide peal välja just sellised nagu nad loomulikult on.

Näitus võtab kokku aastatel 2015-2018 toimunud pildistamisretkede tulemused.

Luca Berti (1978) on itaalia päritolu fotograaf, kes elab ja töötab Taanis, Kopenhaagenis. Luca on tuntud kui maastike ja maainimeste jäädvustaja. Tema dokumenteerimisprojekt „Inimene ja loodus“ (Man and Nature in the Nordic and Baltic Countries), millega ta alustas 7 aastat tagasi, jäädvustab maaelu Põhjamaades ja nüüd ka Eestis. „Tema jaoks see ongi ilu, mida ei suuda mitte ükski filter taasluua. Ta läheb sügavamale ja näitab inimese hinge, seda mis kuulub ainult talle“ sõnas Ehte fotograafi kohta.

Näitus on osa Pärnu Fotofest 2020 programmist. Infot festivali kohta leiab SIIT.

Näitus on valminud koostöös Kristel Lauri ja Toomas Järvetiga Juhan Kuusi Dokfoto Keskusest ning Maret Tamjärvega Vabaõhumuuseumist

Näitust toetavad Pärnu linn, Itaalia Suursaatkond Tallinnas ja Kultuurkapital.

KU päevatoimetaja

AIVAR RAUDVER: IGA PÄEV ON AUHIND, MIS MA SAAN MIDAGI NENDE MEESTE HEAKS ÄRA TEHA

Eile hommikul lahkus igaviku rajale Aivar Raudver (26. aprill 1955 – 15. jaanuar 2020) – mees, kes julges kartmatult armastada vangist vabanenuid, alkohoolikuid, kodutuid. Ta ise uskus sügavas veendumuses suurt ülestõusmise hommikut.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Aivar Raudver on jõudnud lõppjaama. Foto: Urmas Saard

Mullu 31. jaanuaril sai Aivar teada haigusest, mille võimuses oli elujõulise inimese eluiga oluliselt lühendada. Aivar aimas teekonna peatset lõppu, aga ta ei kartnud, kurtnud ega teinud kellegile etteheiteid, ta ei protesteerinud selle vastu nagu toimiks elu tema vastu ebaõiglaselt. Ta leidis endistviisi põhjust igal võimalikul juhul naeratada ja olla iga kingitud uue päeva eest tänulik. Tänulikud olid ka tema hoolealused Eesti misjoni Samaaria Pärnu osakonnas, kus vangist vabanenutele, alkohoolikutele ja kodututele pakuti võimalust uueks alguseks. Ligemale paarikümne aasta pikkune töö Samaaria kodus sai Aivarile elutööks, mida paljud oskavad väga kõrgelt hinnata.

Jätka lugemist »

KUTSE LÕHETEEMALISELE FILMI- JA ARUTELUÕHTULE

Eestimaa Looduse Fond ootab reedel huvilisi lõheteemalisele filmi- ja aruteluõhtule Pärnusse Uue Kunsti Muuseumisse.

Lõhe kohta tehtavad teaduslikud uuringud Pärnu jões. Foto Urmas Saard

Lõhe kohta tehtavad teaduslikud uuringud Pärnu jões. Foto: Urmas Saard

„Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud uuringust teame, et Norra lõhe on eestlaste meeliskala,” ütleb Raul Kübarsepp, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kommunikatsiooniekspert. Tema sõnul on palju räägitud kasvatatud lõhe tervislikkusest, aga palju vähem pööratud tähelepanu kasvatuste keskkonnamõjule. Täna on Norras üle 900 kalakasvatuse ning vaatamata faktile, et tasapisi muutuvad need keskkonnasõbralikumaks, jätkub endiselt palju probleeme. Aastal 2018 pääses kasvatustest loodusesse umbes 300 000 lõhet, mis mõjutas tugevalt loodusliku lõhe olukorda. „Endiselt on probleemiks meretäid ning kasvatustest eralduv heide,” selgitab kommunikatsiooniekspert. „Artifishal filmis räägitakse neist probleemidest lihtsalt ja selgelt. Tule kohale ning arutame üheskoos pärast filmi, kas ka Eestis on sarnaseid probleeme ning kas peaksime muretsema Läänemerre planeeritud avamerekasvatuste pärast.”

Lõheteemaline filmi- ja aruteluõhtu leiab aset 17. jaanuaril algusega kell 18.00 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.

Urmas Saard

PÄRNU LINNAVALITSUS TEEB ETTEVALMISTUSI UUE SILLA EHITAMISEKS

Pärnu linnavalitsus on välja kuulutanud uue autosilla arhitektuurivõistluse ja loodab silla ehitamisega alustada järgmisel aastal.

Britt Vaheri visualiseering Pärnu kolmandast sillast

Britt Vaheri visualiseering Pärnu kolmandast sillast

kas Kesklinna sild ehitatakse järgmise kahe aasta jooksul ümber või tehakse tänavu vaid remont, sõltub uue silla arhitektuurivõistlusest

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on leida sillale parim arhitektuurne lahendus ja sillakoridoriga seotud liikluslahendus. Uus sild on kavandatud Rääma ja Pargi tänava pikendusele, arhitektide poolt pakutavate sillalahenduste soovituslikuks piirhinnaks on 20 miljonit eurot.

Uue autosilla konkursi ideekavandite esitamise tähtajaks on 10. märts. Komisjon valib märtsikuu jooksul välja võidutöö ideekavandi, tulemused avalikustatakse hiljemalt 26. aprilliks. „Ootame aktiivset osavõttu, tegemist on Pärnu linnale väga olulise objektiga,“ ütles abilinnapea Rainer Aavik.

Jätka lugemist »

PÄRNU PÕHJAMAADE SUURIMAL TURISMIMESSIL

Helsingis toimuval Põhjamaade suurimal Matka turismimessil on esindatud ka Pärnu linn ja siinsed ettevõtted.

Pärnu boks Helsingi turismimessil 2019. aastal. Foto Pärnu linnavalitsus

Pärnu boks Helsingi turismimessil 2019. aastal. Foto: Pärnu linnavalitsus

ühisel ekspositsioonialal püüavad pilke suured purjed

Käesoleva nädala neljapäevast pühapäevani (16.-19. jaanuar) Helsingi messikeskuses toimuval messil jagavad pärnakad ekspositsioonipinda turismiasjalistega Haapsalust, Saaremaalt ja Hiiumaalt. Nelja maakonna ühine väljapanek võimaldab reklaamida Lääne-Eesti piirkonda tervikuna, samas saab ka iga maakond oma eripärasid ja tegemisi eraldi tutvustada.

Kuna Lääne-Eesti regiooni iseloomustab seotus merega, on messiboksi kujundus inspireeritud meretemaatikast ning ühisel ekspositsioonialal püüavad pilke suured purjed.

Jätka lugemist »

Paikusel läideti kuue meetri kõrgune kuuskedest tuleskulptuur

Täna õhtul toimus Pärnumaal Paikuse esimene talvine tantsupidu, kus kõmisesid šamaanitrummid ja kõrgele tõusev leek andis sooja ning valgust tantsumurul tantsijatele.

Kotkasulg šamaanitrummiga Paikuse esimesel talvisel tantsupeol. Foto Urmas Saard

Kotkasulg šamaanitrummiga Paikuse esimesel talvisel tantsupeol. Foto: Urmas Saard

valmistamise käigus ilmnes vajadus koguni sajakonna kuuse järele

Paikuse alevi lõkkeplatsile kogunes arvatavalt paarsada inimest, kelle hulgas oli rohkelt tantsurahvast. Seljametsa rahvamaja direktor Annika Põltsam nimetas kuut rühma. Kõige kaugemad külalised tulid talvisele tantsupeole Lääne-Virumaa Vinni valla Pajusti klubist, kus tegutseb Ene Saaberi juhendamisel Tantsutriinude rühm. Lisaks neile osales Pärnu Koidula gümnaasiumi rahvatantsurühm Inetu Pardipoeg, rahvatantsuansambel Kajakas vanem segarühm, Seljametsast Virtin, Paikuselt Pastlapaar ja mõned paarid Kuu segarühmast.

Jätka lugemist »

Ida – see on väga peen asi

Eile esines väliskommentaator Toomas Alatalu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suurele auditooriumile Tervise konverentsikeskuses. Varem kavandatud teemavalik „Tänane maailm ja Eesti” asendus nüüd viimaste päevade sündmuste vaatlusega Lähis-Idas. Tallinna Ülikooli õppejõud ja analüütik käsitles teemat suuremas plaanis kui üksnes USA presidendi Donald Trumpi käsul korraldatud raketirünnakut, milles hukkus Iraani mõjukas kindral Qassem Soleimani.

Toomas Alatalu peab loengut Tervise konverentsikeskuses TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto Urmas Saard

Toomas Alatalu peab loengut Tervise konverentsikeskuses TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

lõpusirgel toimus niisugune ootamatu käik, et inimene ootamatult tapetakse ja tekib täiesti uus situatsioon

Mullu oktoobris teatas Trump, et äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) asutaja ja juht Abu Bakr al-Baghdadi tapeti erioperatsiooni käigus Süüria kirdeosas asuvas Idlibi provintsis. Trumpi sõnul suri ta nagu koer. „See on väga solvav moslemile,” lausus Alatalu ja asetas selle kõrvale Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnad, kes on öelnud „Восток дело донкое” (Ida – see on väga peen asi).

Putin käis 7. jaanuaril üllatusvisiidil Süürias ja külastas Damaskuse kõige kuulsamat mošeed, ühtaegu ka kristlikku kirikut. Praeguses situatsioonis oli Putin esimene, kes läks suurtest juhtidest sellesse piirkonda. See oli sõnum, et Venemaa on valmis rahu tagamiseks asju korraldama. On selge, et Ameerika ja Venemaa suhted on ääretult halvad. Ameeriklane kehtestas sanktsioonid ja võib välistada Ameerika ning Venemaa vahelised otsekõnelused. Aga Venemaa saab määrata või vähemalt soovitada, kes hakkab vahendajaks selles protsessis.

Jätka lugemist »

Luuvalupäeval peetakse seenioride vabaajamessi

Järjekordne seenioride vabaajamess toimub pühapäeval, 9. veebruaril kell 12-16 Pärnu Kaubamajakas, kus taas rullub messilaval lahti kirev programm ja näeb osalemas palju põnevaid kollektiive, tervisetarku ning häid nõuandjaid.

Seenioride Vabaajamess Pärnu Kaubamajakas. Foto Urmas Saard

Seenioride vabaajamess Pärnu Kaubamajakas. Foto: Urmas Saard

Seenioride vabaajamess on armastatud kokkusaamiskoht eakate seas ning toob selleks päevaks kohale pea 10 000 inimest

Sedakorda kutsutakse külla lisaks kodukandi kultuurikollektiividele Vikerraadiost legendaarsed virgutusvõimlemise ässad Viive Ernesaksa ja Martin Kõrvi ning kasulikku nõu andma doktor Adik Levini. Ta selgitab, kuidas kaheksakümneselt diabeediga hästi koos elada. Doktor annab edasi isikliku kogemuse, kuidas ennast ise aidata, et diabeeti ja ka veresoonkonda ja vererõhku kontrolli all hoida.

Seenioride vabaajamess on armastatud kokkusaamiskoht eakate seas ning toob selleks päevaks kohale pea 10 000 inimest, muutes Kaubamajaka aatriumi ja koridorid suureks vabaajakohvikuks. Kaubanduskeskusesse koondatakse väärikale eale sobivad tegevusvõimalused: kultuuri-, vabaaja- ja sporditegevuste tutvustajad ning terviseteenuste ja meelelahutuse pakkujad.

Jätka lugemist »

Pärnu linnavalitsus toetas Pärnu Y-klubi algatust abistada Reena Pärnatit teel Tokyo olümpiale

Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil otsustas Reena Pärnati kodulinna raad toetada tuhande euroga MTÜ Pärnu Y-klubi algatust, millega abistatakse noorsportlast osaliste kulude katmisel rahvusvahelisteks tiitlivõistlusteks ettevalmistavas laagris Lõuna-Koreas. Treeninglaager toimub ajavahemikul 17. veebruarist kuni 8. märtsini.

Keskel Reena Pärnat ja tema ema Sulu Pärnat, neist vasakul Marina Mesipuu-Rhun ja paremal Piia Karro-Selg (mõlemad Pärnu Y-klubi liikmed) kohtumisel Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Mikko Selg

Keskel Reena Pärnat ja tema ema Sulu Pärnat, neist vasakul Marina Mesipuu-Rhun ja paremal Piia Karro-Selg (mõlemad Pärnu Y-klubi liikmed) kohtumisel Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Mikko Selg

Reena Pärnat Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Mikko Selg

Reena Pärnat Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Mikko Selg

Pärnati ammune siht on olnud Lõuna-Korea, kus vibulaskmist peetakse sealse vilje lahutamatuks osaks.

Seni on Y’s Men International Pärnu Y-klubi abistanud esmajoones kasuperede ühendust ja hiljem jätkanud Raeküla Vanakooli keskuse noortekeskuse töö toetamist. Mullu novembris toimunud klubi kogunemisel tutvustasid Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg ja sama rahvusvahelise ühenduse Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg ettepanekut toetada Pärnatit nõu ja oma võimalustega teel Tokyo olümpiale. Jõulukuu koosolekul otsustati asi lõplikult ära ja asja vedamise võttis enda kätte Mikko Selg, kes kohtus lootustandva vibusportlasega. Eesmärgiks seati vähemalt 3000 eurot.

Pärnati ammune siht on olnud Lõuna-Korea, kus vibulaskmist peetakse sealse vilje lahutamatuks osaks. Sportlane soovib harjutada Lõuna-Korea vibukoolis, kus Kim Hyung Tak treenib oluliselt teisiti. Tehnika muutmine on seni takerdunud raha puudumise taha. „Lisaks konkreetsele Lõuna-Korea treeninglaagrile on Reenal vaja muidki teenuseid – psühholoog, füsioteraapia, massaaž jne. Selleks, et noor sportlane ja tema pere saaksid keskenduda peaasjalikult treeningutele, aga mitte majanduslikele muredele, on iga euro suure väärtusega,” ütleb Karro-Selg.

Jätka lugemist »

Sisseränne kasvatab Pärnu elanike arvu

Pärnu ja tema osavaldade elanike arv on võrreldes eelmise aasta 2. jaanuariga kasvanud 232 inimese võrra, aasta lõpus elas Pärnu omavalitsuses 51 504 inimest.

Pärnu Foto Urmas Saard

Pärnu. Foto: Urmas Saard

Ainsana sündis juulis üks inimene rohkem kui suri

Elanike arv on suurenenud Eesti teistest omavalitsustest ja välismaalt Pärnusse kolimise tõttu. Iive oli negatiivne, inimesi suri rohkem kui sündis.

Pärnusse saabujaid oli eelmisel aastal 415 inimese võrra rohkem kui lahkujaid. Suurem osa uusi elanikke tuli mujalt Eestist, kuid ka välisriikidest saabujaid oli iga kuu kümnetes. Kõige enam koliti välismaalt Pärnusse mais (57), kõige vähem augustis (18).

Eesti teistest omavalitsustest saabujaid oli kõige rohkem veebruaris (189) ja kõige vähem novembris (127). Nii välismaalt kui mujalt Eestist tulijate arv oli enamikel kuudel tulijate kasuks, vaid augustis, septembris ja oktoobris oli lahkujaid rohkem. Tõenäoliselt on nendel kuudel mindud õppima mõnda teise linna, õppeaasta algus on ka lastega peredele kõige sobivam aeg kolimiseks.

Jätka lugemist »

Kotkasule trummipõrin avab Paikuse esimese talvise tantsupeo

Paikuse esimesel talvisel tantsupeol kuuleb Kotkasule trummisoolot ja näeb jõulukuuskedest tuleskulptuuri.

Kasutatud pühadekuused Paikuse vanale jaanitule asemele. Foto Urmas Saard

Kasutatud pühadekuused Paikuse vanale jaanitule asemele. Foto: Urmas Saard

et kunstnik Kallau eestvedamisel püstitada kaunis kuusekujuline tuleskulptuur, vajatakse umbes poolsada kodudest välja visatud pühadekuuske

Pärnumaal Paikusel ulatub ühine kuuskede põletamise tava kaugele paljude aastate tagusesse aega. Tänavu tehakse seda uuel kombel. Kolmekuningapäeva järgsel laupäeval, 11. jaanuaril kogunetakse kella viieks harjumuspäraselt Paikuse alevi kortermajade ja Pärnu jõe vahelisele ammusele jaanituleplatsile.

Seljametsa rahvamaja direktor Annika Põltsam ütleb eelseisvat kuuskede põletamise ja talvise tantsupeo kava tutvustades, et kell 17 alustab šamaan Kotkasulg trummisoolo ja Tule tänu riitusega. Tunamullu telesaates „Eesti selgeltnägijate tuleproov” 2018. aasta hooaja võitnud kodanikunimega Evald Piirisild sai endale hingenimeks Kotkasulg Pärnumaal peetud indiaanilaagris. Kotkasulg nimetab ennast ausa otsekohesusega šamaaniks.

Jätka lugemist »

100 sekundit mälestushetke kõikjal Eestis: Tallinnas, Pärnus, Sindis ja mujal

Eesti Vabariik 100 pidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisele üle Eesti, rulludes lahti 3. jaanuaril, kui möödub sada aastat relvarahu kehtima hakkamisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vägede vahel.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto Urmas Saard

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto: Urmas Saard

„Tähistame sel puhul võrreldes varasemate kordadega suuremalt Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Kell 10:30 toimub üle-eestiline vaikuseminut, 100 sekundi jooksul helisevad kirikute kellad,“ teatab Toomas Kiho, EV100 juhtrühma esimees.

Mälestuspäeval asetatakse küünlaid ja pärgi kõikidele Vabadussõjaga seotud mälestussammastele, mälestustahvlitele ning Vabadussõja võitlejate tähistatud sünnikohtadele ja haudadele.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil toimuval tseremoonial peavad kõne kaitseminister Jüri Luik, Reaalkooli abiturient Märten Mikk ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Pärja Eesti rahvalt asetab kaitseminister J. Luik, Kaitseväe pärja asetab Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Lisaks asetavad pärjad diplomaatilise korpuse esindajad. Esineb Eesti Kaitseväe Orkester. Eespalve peab peapiiskop emeeritus Andres Põder.

Jätka lugemist »

Konstantin Possieti kodumaja saab mälestustahvli

Kindraladjutandi ja admirali, Pärnu linna aukodaniku Konstantin Possieti (2.01.1820 – 8.05.1899) 200. sünniaastapäeval – 2. jaanuaril algusega kell 15.00 – toimub Pärnus Suur-Posti 2 majal mälestustahvli avamine.

Komandant Possieti elamu Pärnus Suur-Posti 2 on ehitismälestis. Foto Kärt Saard

Komandant Possieti elamu Pärnus Suur-Posti 2 on ehitismälestis. Foto: Kärt Saard

Konstantin Possieti tunnustati kõikide Vene Impeeriumi kõrgemate ordenitega

Konstantin Possieti 200. sünniaastapäeva eel tegid Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Pärnumaa Muinsuskaitse Selts Pärnu linnavalitsusele ettepaneku tähistada seda tähtpäeva mälestustahvli avamisega Possieti kodumajal Suur-Posti 2. Tahvli valmistamist korraldas Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Tahvli valmistas hallist graniidist kiviraidur Ülo Kirt. Kõik mälestustahvli valmistamise, paigaldamise ja avamise kulud kandis Pärnu linnavalitsus.

Tahvli avab Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Konstantin Possietist kõneleb Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk, vaimuliku talituse viib läbi EELK Pärnu praostkonna praost Tõnu Taremaa.

Jätka lugemist »

Matteuse evangeeliumi sõnumiga on ühinenud ka Eesti

Sõnum, mis saab aluseks “Genfi lasteõiguste deklaratsioonile” ja lõpuks võetakse vastu ÜRO rahvusvahelise laste õiguste konventsioonina ja millega neli aastat hiljem ühines taastatud Eesti Vabariik.

Jõululaupäeval Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Jõululaupäeval Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Joosep Tammo jõululaupäeval Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Joosep Tammo jõululaupäeval Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Traditsioonidega vanas koolimajas

See sõnum saab aluseks “Genfi lasteõiguste deklaratsioonile” 1924

Traditsioonilisel jõululaupäeva kontsert-jumalateenistusel Raeküla Vanakooli keskuses jutlustas Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor Joosep Tammo. Laulis Pärnu Oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi dirigeerimisel ja keskuse juhataja Piia Karro-Selg luges Johanna Grauvergi värsse.

Karro-Selg ütles, et tegemist pole päriselt harjumuspäraste tunnustega jumalateenistusega, kuigi just nii on seda jõululaupäeval toimuvat oma linnaosa rahva kogunemist paljude aastate kestel Raekülas nimetatud. Pigem on tegu sõnumi kandmisega. „Mina ei ole kauni traditsiooni algataja, vaid jätkaja ja loodan selle jätkumist ka pärast mind.”

Jätka lugemist »

Šal-lal-laa ning Krõõt ja Kraaded laulsid noore vibusportlase Reena Pärnati toetuseks

55 fotot

Eile õhtupoolikul Raeküla Vanakooli keskuses toimunud traditsioonilisel naistelaulupäeval esinesid Sindi naisansambel Šal-lal-laa ning Pärnjõe rahvamaja rahvaliku muusika lauluansambel Krõõt ja Kraaded. Pärnu Y-klubi algatusel korraldati kontserdi ajal heategevuslik loterii, millest laekuva tuluga soovitakse abistada kodulinna noort vibusportlast Reena Pärnatit teekonnal Tokyo suveolümpiamängudele.

Naistelaulupäev Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Naistelaulupäev Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Klubi on väike, aga tubli rakuke rahvusvahelises Y’s Men liikumises, millel Eestis pea 100 aastat vanust

Šal-lal-laad juhendab 150 aasta vanust Sindi laulukoori dirigeeriv Kristel Reinsalu, keda tänavu pärjati Tori valla aasta kultuuriedendaja aunimetusega. Ka Põhja-Pärnumaa valla Pärnjõe rahvamaja lauluansambli Krõõt ja Kraaded juhendaja ning Tori segakoori dirigent Kalli Rõõmusaare pälvis samasuguse aunimetuse – Tori valla aasta kultuuriedendaja.

Šal-lal-laa laulis esimese loona lustliku laulu „Nääritaadile”, mida saatis naiste kelmikas lavaline liikumine. Järgnes pühalik „Halleluuja” ja „Valged jõulud”. Aasta tagasi Pärnust väljunud viimase rongi mälestuseks ja uhkema reisirongi saabumise ootuses lauldi „Kui jaamast lahkub rong”. Reinsalu küsis mälumängu küsimuse: „Kes on Mikk Targo?” Mitme pakkumise peale, millest mitte ükski polnud vale, arvati lõpuks ühisel meelel, et Mikk Targo on kergemuusika vend!” Selle järel lauldi Heldur Karmo sõnadel ja Mikk Targo viisil loodud „Head uut aastat!”. Aga rahvas kutsus viimase laulu järel Šal-lal-laa tagasi ja vaatamata õues valitsevast mustast maast kõlas naiste suus ikkagi „Taas talveteedel”.

Jätka lugemist »

Andres Tolts 70: näitus Pärnu linnagaleriis ja Arvi Tapveri luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” esitlus

Pärnu Linnagaleriis Raekojas (Uus 4) avatakse reedel, 27. detsembril kell 17.00 Eesti avangardi klassiku Andres Toltsi (1949-2014) 70. sünniaastapäeva tähistav mälestusnäitus.

Andres Toltsi tööd

Andres Toltsi tööd

Toltsi näitusel tulevad eksponeerimisele maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi.

Avamisel esitleb oma klassikutest inspireeritud luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” Arvi Tapver. Seni pigem proosakirjanikuna esinenud autor jagab oma luulekogus maailma mõtteliselt kaheks – klassikuteks ja kassikullaks. Luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” esitlusel vastab poeet ka võimalikele tekkinud küsimustele ja jagab autogramme.

Toltsi näitusel tulevad eksponeerimisele maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi. Argised objektid astuvad lõuenditel dialoogi kunstniku sisemaailmaga ning tulemuseks on puhas esteetika või täiuslik harmoonia, mida Tolts kogu oma loomeaastate vältel peatumatult otsis. Lisaks on näitusel väljas kümme mustvalget, osaliselt koloreeritud litograafiat aastaist 1982-1989, millel Tolts interpreteerib talle laia tuntuse toonud maale.

Jätka lugemist »

Pärnu aasta tegu on muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee

Rahvas valis 16 nominendi seast Pärnu aasta teoks muulile viiva kergliiklustee valmimise. Teiseks tuli rahvahääletusel Pärnu võrkpalliklubi meeskonna Eesti meistri tiitel ja kolmandaks Pärnu loomade varjupaiga päästeoperatsioon 30pealise koerakoloonia aitamise nimel.

Pärnu muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee. Foto Urmas Saard

Pärnu muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee. Foto: Urmas Saard

Aasta teo valimisel andis oma hääle 4258 kodanikku.

Et ülekaalukalt suurima poolehoiu võitis rahvahääletusel just nimelt muuli kergliiklustee, paneb lõppevale aastale ilusa punkti, sest oli ju 2019. aasta Pärnus kuulutatud muulide aastaks.
Suvepealinna muulide valmimisest möödus tänavu 150 aastat. Selle ümmarguse tähtpäeva puhul avatigi idapoolsele muulile viiv kergliiklustee. Rajatise avaüritus toimus tähendusrikkal kuupäeval – 14. veebruaril.

Keskranna ja jõe suudme vahel merre ulatuv muul on romantikute seas kõrgelt hinnatud ja Pärnu sümboliks kujunenud koht. Legend räägib, et noored armunud peavad kõndima koos muuli lõppu ja kinnitama seal oma armastust suudlusega. See kindlustavat igavese armastuse.

Aasta teoks valitud kergliiklustee võimaldab kõigil, ka romantikutel, jalutada Rannapargist otse muuli juurde igal aastaajal.

Jätka lugemist »

Pärnu ühisgümnaasiumi kuuendal Jõuluolümpial osaleti 16 riigi lipu all

Eile toimus Pärnu ühisgümnaasiumi jõuluaja oodatuim sündmus, Jõuluolümpia. Tegemist oli kuuendat korda toimuva meeleoluka spordisündmusega, kus klassid võistlevad nii sportlikes kui loomingulistes ülesannetes.

Esiplaanil Mehhiko lipu all võistlejad. Foto Pärnu ühisgümnaasium

Esiplaanil Mehhiko lipu all võistlejad. Foto: Pärnu ühisgümnaasium

Väike-Kuke tänaval asuvas Pärnu Spordikooli kergejõustikuhallis peetud olümpiamängudel osales kogu koolipere. Tiina Saarits, direktori asetäitja noorsootöö alal, ütles, et esmakordselt osalesid ka külalisvõistkonnad Mai koolist ning Kuninga tänava põhikoolist. Iga klass oli omale loosi teel valinud riigi, mida tutvustati ning mille lipu all võisteldi. Kohal olid Hispaania, Soome, Holland, Jamaica, USA, Itaalia, Iirimaa, Mehhiko, Hiina, Saksamaa, Kanada, Prantsusmaa, Venemaa, Brasiilia, Kreeka ja Eesti.

Jätka lugemist »

Kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak

Pärnu kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak, mille poolt hääletas 448 pärnakat.

bty

Pärnus Hirve ja Merimetsa tänava nurgal asuv nn „Sepa plats“. Foto: Urmas Saard

Teiseks jäi avaliku liikumis- ja õppelinnaku rajamine Mai kooli õuealale, mida eelistas 360 hääletamisest osavõtnut. Kolmandaks tuli discgolfipargi rajamine Loode-Pärnusse 274 häälega. Lemmikloomaparki soovis 105 pärnakat, ülejäänud ettepanekud kogusid vähem kui sada häält.

Jätka lugemist »

Braian Kulp: luuletust ei esitata näideldes, seda oli raske õppida

XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi “Koidulauliku valgel” peaauhinna pälvis Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Braian Kulp. Mõjuvat ja nauditavat etlemist õpetas võitjale õpetaja Eneli Arusaar.

Õpetaja Eneli Arusaar ja XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi Koidulauliku valgel võitja Braian Kulp. Foto Urmas Saard

Õpetaja Eneli Arusaar ja XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi Koidulauliku valgel võitja Braian Kulp. Foto: Urmas Saard

Braian Kulp õpetaja Eneli Arusaare tänukirja ja peaauhinnaks saadud Lydia Koidula pildiga. Foto Urmas Saard

Braian Kulp õpetaja Eneli Arusaare tänukirja ja peaauhinnaks saadud Lydia Koidula pildiga. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar rõhutab, et kindlasti pole etlemine üksnes soravalt peast lugemine. Luuletaja looming tuleb viia kuulajani nõnda, et sõnad teda mõjutaksid ja pakuksid kõrvadele naudingut. Üleriigilisele konkursile pääses edasi 3. detsembril Pärnumaal saavutatud esimese kohaga. Arusaar soovib, et Braian räägiks etlemise õppimisest ise.

„Peaaegu iga päev peale kooli läksin ma õpetaja Eneli juurde harjutama. Harjumusest asusin ma alguses luuletuste lugemisel näitlema,” rääkis Braian, kes juba mitmendat aastat õpib Arusaare juhendamisel kooli näiterühmas näitlemise kunsti ja on osalenud juba reklaamfilmide rollides. „Õpetaja Eneli õpetas mulle, et näitlemine ei ole õige. Ta ütles kohe alguses, et omadus- ja asesõnu ei rõhutata. Aga minu arvates on kõige tähtsam asi luuletuses — mis õpetaja Eneli mulle õpetas — et pausid pole rea lõpus, vaid seal kus on punkt, koma, hüüu- või küsimärk. Pausid on eriti head selleks, et lasta kuulajal mõelda,” jätkas Braian selgitustega. „Mõnikord me harjutasime pimedas klassis, et saada kätte luule tunnetust. Tunnetus on tähtis, sest ilma selleta ei saa ma anda publikule edasi emotsioone. Järgmisena lugesin ma rahva ees, et harjutada silmsideme loomist. Peale lugemist oli selline ilus hetk, kus teised minu koolikaaslased hakkasid nutma.”

Jätka lugemist »

Uuring: Soome turistid armastavad Pärnus puhata ja ostelda

Sel suvel ja sügisel Pärnut külastanud Soome turistidele jättis Eesti suvepealinn sedavõrd hea mulje, et lõviosa Pärnus viibinud soomlastest plaanib Pärnusse peagi naasta, selgub vastvalminud külastajauuringust.

Pärnu rand ja Tervise Paradiis. Foto Urmas Saard

Pärnu rand ja Tervise Paradiis. Foto: Urmas Saard

Soovi lähema paari aasta jooksul uuesti Pärnut väisata, kinnitas tervelt 92 protsenti uuringus „Soome turist Pärnus 2019“ osalenutest.

Mainitud uuringus osales kokku 300 Soome kodanikku, kes viibisid Pärnus tänavu juulis, augustis, septembris ja oktoobris. Suurem osa neist peatus suvepealinnas juba mitmendat korda.

Uuringu põhjal võib öelda, et suvisel ajal on põhjanaabrite meelistegevusteks Pärnus rannas puhkamine, väljas söömine ja šoppamine, sügisel enamjaolt söögikohtade külastamine ja ostlemine.

Et küsitlus toimus lisaks suvekuudele ka septembris ja oktoobris, tõi rannapuhkust, suplemist ja teisi rannategevusi välja 2/3 vastajatest. Samas juulikuus Pärnus viibinud Soome turistide puhul olid need tegevused kindlaks osaks puhkusest koguni 90 protsendil vastanuist.

Jätka lugemist »

Pärnu Siinmaa park vajab uuendamist

Eesti ja viie välisriigi noored avaldasid mõtteid Siinmaa pargi ümberkujundamiseks.

Siinmaa pargi uuendamist aitavad kavandada Euroopa noored. Foto Urmas Saard

Siinmaa pargi uuendamist aitavad kavandada Euroopa noored. Foto: Urmas Saard

Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel oli pärast noorte esinemisi hämmeldunud

Riia maantee ja Kooli tänava vahel asuv park sai Siinmaa nime Pärnu linnavolikogu otsusega 1998. aasta novembris. Viis aastat tagasi palus Mark Soosaar tõsta käsi nendel Pärnu linnavolikogu liikmetel, kes teavad Siinmaa pargi asukohta. Vastuseks tõusis üksnes kolme rahvaesindaja käsi. Käesoleva aasta jõulukuuks on teadlikus tõusnud ja Siinmaa pärandit ning tema nimelise pargi asukohta teavad isegi Austria, Portugali, Itaalia, Sloveenia ning Prantsusmaale kuuluva Kariibidel asuva Martinique’i saarelt pärit noored.

Jätka lugemist »

Mari Suurväli: õpilaste ettevõtlus on võimalus oma ettevõtlikkuse arendamiseks

Riigikogu liige Annely Akkermann ütles õpilaslaada “Pärnumaa jõulud 2019” avamisel, et ärikeskkond on nagu meri: mõnikord puhub purjedesse taganttuul, teinekord peksab laine vastu laeva nina. Ettevõtjad peavad taluma tegutsemist ettemääramatuse tingimustes. Iga vastutulev laine on uus.

Kärolin Heinmäe, Mihkel Juhkam, Rene Rebbase – Pärnu Keskuse auhinna pälvinud Kohila gümnaasiumi ÕF Puit-Est. Foto Urmas Saard

Kärolin Heinmäe, Mihkel Juhkam, Rene Rebbase – Pärnu Keskuse auhinna pälvinud Kohila gümnaasiumi ÕF Puit-Est. Foto: Urmas Saard

Pärnumaa jõulud 2019 päevajuhid Kaileen Umal ja Deniel Žubri, projektijuht Mari Suurväli. Foto Urmas Saard

Pärnumaa jõulud 2019 päevajuhid Kaileen Umal ja Deniel Žubri, projektijuht Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard

kõige rohkem tunnustusi noppis Pärnu ühisgümnaasium

Laupäeval, 7. detsembril hõivasid Pärnu Keskuse teise ja kolmanda korruse mitmelt poolt üle riigi kohale tulnud õpilasfirmad, minifirmad ja miniminifirmat, et omandada ettevõtluse kogemusi ja loota ka kasumi teenimisele. Kogu laada läbimüük oli päeva lõpuks 2698,64 eurot. Ühtekokku kaubeldi 56 müügilaua taga või osutati mõnd teenust teisiti. Näiteks punase draakoni kehastuses Sindi gümnaasiumi õpilane Braian Kulp jalutas mööda kaubanduskeskust ringi tillukese karbiga, mille sisse võis iga anekdoodi kuulaja poetada väikese summa ulatuses münte. Braian on ka ilma draakoni rollita hästi vastutulelik ja rääkis päris naljakaid anekdoote neilegi, kellel juhtumisi rahakott tühjusest haigutas.

Keskuse kolmanda korruse estraadil esinesid meelelahutusliku kavaga Pärnu muusikakooli rütmimuusikaosakonna noored.

Jätka lugemist »

Kaheteistkümnes Jäärmark – aastate suurim

Eile toimus Pärnu Kaubamajakas ettevõtlike noorte poolt korraldatav õppefirmade laat Jäärmark. Igal aastal on Jäärmark olnud oma korraldajate nägu. Õpilastel on olnud võimalus korraldada seda päeva täpselt nii nagu nemad seda näevad – keda kutsuda esinejateks, kuidas korraldada, kujundada atribuutika, leida toetaid jne.

Sindi gümnaasiumi 11. klassi parima väljapanekuga ÕF MAPM - Merili Tambu, Pillerin Pihelgas, õpetaja Kristi Suppi, Annabel Leotoots, Milena Kostjukova. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi 11. klassi parima väljapanekuga ÕF MAPM – Merili Tambu, Pillerin Pihelgas, õpetaja Kristi Suppi, Annabel Leotoots, Milena Kostjukova. Foto: Urmas Saard

Eliria Kaup, kes oli ise Jäärmarki korraldusmeeskonna juht 2015. aastal ning mentor 2016. aasta laadal

Kui eelnevatel aastatel on korraldajateks olnud Pärnu Ülejõe Gümnaasium (kui veel oli gümnaasium) ja edasi Pärnu Raeküla Kool, siis sel aastal olid toimkonnas erinevate koolide õpilased, moodustades ühtse ja väga hästi toimiva tiimi, kellele pani õla alla SA Pärnumaa Arenduskeskus, eesotsas pr Viivika Viljaga. Merili Tambu ja Pillerin Pihelgas (Sindi Gümnaasium) hoolitsesid toetajate leidmise ning paberimajanduse eest, päeva juhtis Jonathan Petrelius (Tallinna Tehnikakõrgkool), kunstniku töö tegi Johanna Roos (Pärnu Ühisgümnaasium) ja meeskonda juhtis ning helitehniku töö tegi Sander Anderson (Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium).

Jätka lugemist »

Raeküla esimene aukodanik: külva seeme pildikirjas tagasi

Johanna Grauverk ütleb oma viimati ilmunud raamatus „Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel”, et tema täpselt samanimeline näitus toimub äsja valminud trükise auks.

Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto Urmas Saard

Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto: Urmas Saard

Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel. Foto Urmas Saard

“Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel” Foto: Urmas Saard

ma mõtlesin, et seal laua taga istuda on väga igav

„Näituse avapäevaks ja ühtlasi minu raamatu esitluseks on „Raeküla hea kodaniku nädala” lõpusündmus, kus astuvad lavale pereansamblid, antakse välja Raeküla hea kodaniku ja ka aukodaniku tiitel,” jätkab Grauverk, kes jätab märkimata, et autor ise ongi see aukodanik ja hea kodaniku tiitli saaja tema lähimaid abilisi Arvo Soovik. Ilmselt ta seda ei teadnudki, sest Raeküla Vana kooli keskus oskas otsust hoida kuni viimase hetkeni salajas. Aga kõike ei teadnud ette aimata isegi mitte keskuse juhataja Piia Karro-Selg.

Kui RVK huvikooli bänd, pereansambel Baumann, perebänd Juhkamsoo Plixid, pereansambel ja Pajusaare Tüdrukud olid oma esinemise lõpetanud, toodi saali heategevusloterii auhindade laud. Pärnu Y klubi korraldas seegi kord heategevuslikku korjandust, kus iga kindlas vääringus annetatud summa eest anti vastu numbriga varustatud pilet. Pärnu abilinnapea Meelis Kukk võttis oma käega pileti, millel olev number tähendas Grauvergile peavõitu.

Jätka lugemist »