Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Viivi Palmissaar: Sindi lasteaed areneb ja muutub koos ajaga

99 fotot!

Riigi vanima järjepidevalt töötava Sindi lasteaia 125. sünnipäeva nädala pidustused tipnesid neljapäeva õhtupoolikul kontserdi, moedemonstratsiooni, Viivi Palmissaare koostatud juubeliraamatu esitluse, majas toimunud ringkäigu ja banketiga, kus üllatusesinejatena tegid etteaste Sindi gümnaasiumi tüdrukud ja John.

Viivi Palmissaar. Foto Urmas Saard

Viivi Palmissaar. Foto: Urmas Saard

Moedemonstratsioon juubelit tähistavas Sindi lasteaias. Foto Urmas Saard

Moedemonstratsioon juubelit tähistavas Sindi lasteaias. Foto: Urmas Saard

Karolina arvates on lasteaeda vaja selleks, et õpetajad saaksid oma tööd teha

28. märtsil toimunud peoõhtul osalesid lasteaia praegused ja endised töötajad ning koostööpartnerid. Muusikasaali sammusid Tibude, Pesamunade ja Nublude rühma lapsed, nende järel õpetajate ansambel. Ühiselt lauldi oma lasteaia tunnuslaulu „Sindi lasteaialaulu”: „… sõbrad terveks eluajaks võtan kaasa sellest majast…”

Sissejuhatavad sõnad ja tervituse ütles direktor Kairi Rinaldo. Esmalt nimetas ta lasteaia kohta mõned olulised faktid, aga tõi valiku näiteid ka lastelt kuuldud arvamustest. Nelja-aastane Kertu arvas, et lasteaeda on vaja mänguasjade jaoks. Viieaastase Karolina arvates on lasteaeda vaja selleks, et õpetajad saaksid oma tööd teha. Viieaastane Aron ütles, et lasteaias saab meisterdada ja voolida ka siis kui kodus plastiliini ei ole. Kuueaastase Christopheri arvates saavad vanemad lasteaias käivatest lastest puhata.

Jätka lugemist »

Seaema Helmi kiitis Sindi lapsi, kes loevad erilise õhinaga

Sindi linnaraamatukogu kutsel kogunesid täna ennelõunal kõige innukamalt raamatuid lugevad lapsed Sindi seltsimajja, kus seaema Helmi tutvustas Leiutajate küla leiutusi, lustis mängida ja laulda ning abistas raamatukogutöötajaid tublidele lugejatele kirjandust kinkides.

Üheksandal Sindi linnaraamatukogu korraldatud raamatupäeva vastuvõtul Sindi seltsimajas. Foto Urmas Saard

Üheksandal Sindi linnaraamatukogu korraldatud raamatupäeva vastuvõtul Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp rääkis, et alates 1967. aastast tähistatakse 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, rahvusvahelist lasteraamatupäeva ja just sellel ajal avaldab Sindi linnaraamatukogu kõige suurema lugemishuviga lastele igal kevadel erilisel ja pidulikul viisil kiitust – tänavu juba üheksandat aastat. „Meie oleme statistika teinud eelmise aasta laenutuste edetabeli põhjal ja valikusse jäi 24 nime,” selgitas Raudsepp.

Raamatukogu direktor Ene Michelis küsis lastelt: mis aasta on 2019? Kiiresti tuli ka õige vastus, ilma valesid vastuseid pakkumata – eesti keele aasta. „Tubli. Aga mis aasta veel?” Teati nimetada ka emakeele aastat. Kuid direktor ootas veel midagi ja pidi ise lastele selgitama, et meil on veel üks kalender, mida vanemad inimesed tunnevad paremini. „Kas keegi teab, mis aasta meil Hiina kalendri järgi on?” Ja siis tuligi palju lugenud lastelt oodatud vastus – sea aasta. Küsimise peale, kas lastele meeldivad sead, tekkis vaikus ja ettevaatlik õlakehitus. „Ei tunnegi siga?”, mis peale läksid lastel suud laiale naerule. „No selle vea parandame me täna küll ära,” lubas direktor.

Jätka lugemist »

Paikuse osavalla elanikud asutavad mittetulundusühingu

Paikusel soovitakse ka Pärnu linna osana oma kodukandi arengus kaasa rääkida ja olla teadlikud neid puudutavatest linna arengukavadest ning otsustest. Uue kodanikeühenduse algatajate sõnul on täna selleks elanike koostöö olulisem kui kunagi varem.

Paikuse lipp. Foto Urmas Saard

Paikuse lipp. Foto Urmas Saard

Paikuse valla üks ülesandeid on kodanikuühiskonna arenguks soodsate eelduste loomine. Kaasav osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks

Juba eeloleval pühapäeval, 31. märtsil koguneb asjast huvitatud osavalla piirkonna rahvas Paikuse osavallakeskuse majja, mis asub Paikuse alevis Pärnade pst 11. Algatuse eeskõneleja Anneli Vridolini teatel saab hakata omavahel tutvuma ja teed jooma kell 17:30, aga võib ka varem tulla, sest saali pääseb alates kell 17:00. Sisuline arutelu on plaanitud kolmele tunnile (18:00 – 21:00).

Kokkusaamisele võib tulla kogu perega. Lastele on olemas mänguasjad ja joonistusvahendid.

Päevakord on avatud mitmesugustele ettepanekutele.

Jätka lugemist »

Pärnus minnakse südamepäeva kõnnile Viikingi juurest

Eesti Spordiselts Kalev ja Viiking Spaa Hotell kutsuvad pärnakaid taas südamepäeva kõnnile “Teie südame heaks”.

Hotell Viiking. Foto Urmas Saard

Hotell Viiking. Foto: Urmas Saard

Kui algusaastatel oli osavõtjaid umbes 40 kuni 50, siis viimastel kordadel võib märgata olulist huviliste kasvu

“Käime koos!” liikumisharrastussarja raames korraldatav südamepäeva kõnd saab 13. aprillil Pärnus alguse Sadama ja Ringi tänava nurgal asuva hotell Viiking juurest. Rahvaspordi sündmus algab kell 11.00 ettevalmistuste ja eelsoojendusega. Kõndimisele starditakse kell 12.00.

Osalejad võivad valida kolme erineva pikkusega raja vahel: 3, 5 ja 7 km. Rajad kulgevad mööda kaunist Pärnu rannaäärt ja lõpetamine toimub Viikingi ees. Osalejatel, kes ei soovi käimisest osa võtta, saavad võimelda koos juhendajaga siseruumides. Kõikidel osalejatel on võimalik enne rajale minekut lasta mõõta oma vererõhku ja kolesterooli taset. Lisaks on kohapeal eraldi südamearstid, kes pakuvad kõigile omapoolset konsultatsiooni.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii: Eesti eakaim järjepidevalt tegutsev lasteaed pidas “Aardejahti”

Käesoleva nädala kolmele päevale kavandatud Sindi lasteaia 125. sünnipäeva tähistamine algas täna hommikul “Aardejahiga” ja lõppes hästi pika tähtedeks ja numbriteks kujundatud tordi söömisega.

Sindi lasteaia direktor Kairi Rinaldo kohtub oma kabinetis lastega ja palub vastata mitmesugustele küsimustele. Foto Urmas Saard

Sindi lasteaia direktor Kairi Rinaldo kohtub oma kabinetis lastega ja palub vastata mitmesugustele küsimustele. Foto: Urmas Saard

„Aardejahil” otsiti peidetud kingitust akende ja klaveri alt, aga magusa kuldse medali peidikuni jõuti hoopis lippudele lähenedes

Kui eile pidasid pidu sõimerühmad, siis tänane ennelõunane aeg pühendati lastele alates nelja-aastastest kuni kooli minevate lasteni. Kooli tänaval asuv peamaja võttis vastu ka Sindi gümnaasiumis tegutsevad koolieelikute rühmad. “Aardejahil” käisid rühmad neljas ruumis: muusikasaalis, direktori kabinetis, liikumisetoas ja tervisetoas.

Võibolla pidanuks direktori kabinet olema täna erakorraliselt palju suurem, aga näis, et keegi ei nurisenud kitsaste olude üle. Pigem vastupidi. Ei juhtu ju sageli, et direktor kutsub lapsed oma töötuppa. Erilist elevust tekitas võimalus istuda Kairi Rinaldo toolile. Kahekesi mahuti lahedasti ühele toolile, et tähtsalt küünarnukiga lauale nõjatudes toimuvast ülevaadet saada. Kes direktori laua taha ei mahtunud, istusid rõõmsalt nahkdiivanitel või seisid leplikult lihtsalt püsti.

Jätka lugemist »

125-aastane Sindi lasteaed pidutseb

Sindi linnas järjepidevalt tegutsev Eesti vanim lasteaed pidas täna juubelipidu kõige noorematega – osalesid sõimerühmade mudilased.

Sindi lasteaia 125. sünnipäeva pidu sõimerühma mudilastega. Foto Urmas Saard

Sindi lasteaia 125. sünnipäeva pidu sõimerühma mudilastega. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Pärnu uue autosilla planeeringut hakkab linnavolikogu arutama

Pärnu linnavalitsus saatis volikogule vastuvõtmiseks Raba-Lai tänava silla detailplaneeringu, mida volikogu hakkab arutama 25. aprillil toimuval istungil.

Sillalt mahasõit on võimalik vaid Lai tänavalt kesklinna poole või läbi politseimaja ja päästeameti hoovi rajatava tänava kaudu Pikale tänavale. Foto Urmas Saard

Sillalt mahasõit on võimalik vaid Lai tänavalt kesklinna poole või läbi politseimaja ja päästeameti hoovi (pildil) rajatava tänava kaudu Pikale tänavale. Foto: Urmas Saard

Detailplaneeringus pakutud lahenduses on uue silla veepealse silde ala üle Pärnu jõe kõige lühem – 230 meetrit.

Linnavalitsus esitas volikogule detailplaneeringu, mis näeb ette silla ning silla peale- ja mahasõitude lahendused linnale kuuluvatel transpordimaa kinnistutel. Sillakoridor saab alguse Raba tänava pikenduselt ning jõuab Decora kaupluse ja Pärnu Vee kontori vahelisele tühermaale, kuhu tuleksid mahasõidud Laiale tänavale ning tulevikus läbi praeguse politseimaja ja päästeameti vahelise hoovi Pikale tänavale.

Trassikoridori paika panemine on vajalik silla ja sillaga seotud tänavate ja ristmike edasiseks planeerimiseks. Sillakoridori lahendus näeb tulevikus ette Rääma 23 hoone lammutamise. Sillakoridori kesklinna-poolses osas on vaja lammutada Lai 26 ja selle abihoone.

Jätka lugemist »

Pärnumaa miniettevõtjate festival

Pärnumaa Arenduskeskus korraldas esimese Pärnumaa mini- ja miniminiettevõtjate festivali, mille eesmärgiks seati noortele inspiratsiooni ja motivatsiooni andmist, samas tunnustati ka nende ettevõtlikkust.

Vändra gümnaasiumi MMF Rebased. Foto Kristi Suppi

Vändra gümnaasiumi MMF Rebased. Foto: Kristi Suppi

Pärnumaa esimene miniettevõtjate festival peeti reedel, 22. märtsil Strand SPA & Konverentsihotelli viiendal korrusel asuvas Lahe saalis. Festivalil osales ka paljude õpilaslaatade korraldamise kogemusega majandusõpetaja Kristi Suppi, kes on muuhulgas Külauudiste infoveski kirjasaatja. Uudisteportaali palvel vastas ta mõnedele küsimustele, et saada toimunust paremat ülevaadet.

Õpilas- ja minifirmadele korraldab Junior Achievemet Eesti SA igal aastal laatu ning võistlusi. Ka Pärnumaal toimuvad traditsioonilised õppefirmade laadad ja Pärnu kolledžis korraldatakse õpilasfirmade konkurssi. Miks on vaja veel festivali?

Õpilasfirmadel (gümnaasiumi programm) on olnud palju rohkem võimalusi kui minifirmadel (7.-9. klass), kellele on nüüd juba mitmendat aastat toimunud ka üleriigilised võistlused. Kõige noorematele, mini-minifirmadele, pole eriti midagi pakkuda olnud, peale mõne müügivõimaluse. Kuna miniminifirmade (5. klass) programm on meil hoogu kogumas, siis tuli SA Pärnumaa Arenduskeskuse (SAPA) noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht Viivika Vilja välja mõttega korraldada mõõduvõtmine kõige noorematele. Pannes kokku nii minimini- kui minifirmad (esimesi üksi on veel väga vähe), sündiski see ettevõtmine.

Jätka lugemist »

Eesti kõige eakam järjepidevalt töötav lasteaed tähistab juubelit

Sindi lasteaia asutas 1892. aastal tollase kalevivabriku direktor Joseph Wulff. Tegevusluba saadi 1894. aasta kevadel, mida loetakse lasteaia tegevuse algusaastaks.

Sindi lasteaed läbi sajandite. Foto Urmas Saard

Sindi lasteaed läbi sajandite. Foto: Urmas Saard

Alates tänavu 1. jaanuarist võttis kauaaegselt direktorilt ameti üle Kairi Rinaldo

Kuigi lastehoidusid tegutses Eestis juba varemgi, siis kestva järjepidevusega töötavatest lasteaedadest osutub olemasolevate andmete põhjal Sindi lasteaed Eesti vanimaks. Viis aastat tagasi, Sindi lasteaia 120. sünnipäeva tähistamiseks valmis ligemale poolesaja leheküljeline, paljude fotode ja rohke teabega kõvakaaneline kvaliteettrükis, mis annab sisuka ülevaate väga pika ajalooga lasteasutuse eluloost.

Praegu tegutseb Sindi lasteaias 13 rühma, nende seas neli sõimerühma ja üks tasandusrühm. Suureks paisunud lasteaed jaotub kahte hoonesse – peamaja asub Kooli tänaval, Sindi gümnaasiumi kaugemas tiivas tegutsevad koolieelsed rühmad. Hetkeseisuga on lasteaias 207 hoolealust last, keda suunavad ja toetavad üle poolesaja täiskasvanu.

Jätka lugemist »

Grete ja Kaisa nägemise kunst on nähtav Sindi linnaraamatukogus

Grete Hartwich ja Kaisa Hartwich on teismelised õed, kes avasid Sindi linnaraamatukogus oma esimese isikunäituse.

Maia Agar, Grete Hartwich, Kaisa Hartwich ja jõhvikad külmas klaasivees. Foto Urmas Saard

Maia Agar, Grete Hartwich, Kaisa Hartwich ja jõhvikad külmas klaasivees. Foto: Urmas Saard

Grete ja Kaisa väikevend kinnitanud siis, et kõik need pildid on tema õdede tehtud ja ta on ise näinud nende tegemisi kõrvalt.

Kolmapäeval leidsid kõik kodust väljatoodud tööd sobiva asukoha raamatukogu laenutussaali neljal seinal, kokku 43 maali või joonistust. Ühelt neiult on 16 ja teiselt mõnevõrra rohkem. Tegelikult on mõlemad sõtsed hoopis rohkem pilte loonud, aga kingitud või tellimustöödena valminud looming on juba ammu uued omanikud leidnud.

Ühisnäituse avamine toimus neljapäeval, 21. märtsil pärast seda kui linnaraamatukogu direktor Ene Michelis printis autorite enda käega kirjutatud lühitutvustuse valgele paberile ja selle hoolikalt seinale kinnitas. Piduliku sündmuse avasõnad ütles samuti Michelis, kes kiitis noori talente ja meenutas, et nende näituse korraldamise mõte sündis juba tervelt aasta ja üks kuu tagasi. Toona tõi oma loomingu linnaraamatukokku Sindi gümnaasiumi õpilane Egon Gentalen ja juba siis andis kunstiõpetaja Maia Agar märku, et lisaks ühele noorele kunstnikule oleks samast koolist veel välja pakkuda kaks kunstilembelist õpilast.

Jätka lugemist »

Sindis lammutatakse KredExi toetusel kaks kasutut lobudikku

Täna saabus Tori vallavalitsusele SA KredExi ametlik otsus, mis kinnitab toetuse taotluste rahuldamist Sindis majade Pärnu mnt 22 ja Kooli tn 8 lammutamiseks.

Sindis, Kooli tänaval. Foto Urmas Saard„Toetus aitab hooned täielikult lammutada ning hõlmab jäätmete käitlemist, krundi korrastamist ja haljastamist,” kirjeldas tegevusi Tori valla arendusnõunik Kaie Toobal.

Pärnu mnt 22 eraldatava toetuse summa on 32 900€, projekti kogumaksumus on 47 000€, Kooli tn 8 eraldatava toetuse summa on 9458,40€ ning projekti kogumaksumus on 13 512€.

Kaie Toobali sõnul aitab kasutuseta hoonete lammutamine korrastada linnapilti ning likvideerib kaks potentsiaalset ohuallikat. „Nende asemele saab tulevikus rajada uusi arendusi.”

 

Sindis, Kooli tänaval. Foto: Urmas Saard →

Pärnu linnavalitsus kehtestas projekteerimistingimused Kesklinna silla renoveerimiseks ja laiendamiseks

Pärnu linnavalitsus võttis täna vastu Kesklinna silla projekteerimistingimused, mis näevad ette silla renoveerimise niiviisi, et säiliks silla senine kandevõime ja silda saaks laiendada praeguselt kümnelt meetrilt 16 meetrile.

Kesklinna silda Pärnus Foto Urmas Saard

Kesklinna sild Pärnus. Foto: Urmas Saard

Silla kandevõimeks on ja jääb kuni 80 tonni.

Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar ütles, et projekteerimistingimused näevad ette silla seniste konstruktsioonide ümberehitustöid ning sõidu-, jalakäijate ja kergliiklusteede laiendamist. Projekteerimise käigus selgitatakse välja silla tehniline seisukord ja kavandatakse vajalikud remonditööd.

Silla kandevõimeks on ja jääb kuni 80 tonni. Projekteerija hakkab otsima võimalusi sillaaluse kõrguse suurendamiseks, et veesõidukid silla alt paremini läbi mahuks. Silda avatavaks ei tehta, sest see tekitaks silla kasutajatele põhjendamatuid ebamugavusi.

Ühe sõidurea laiuseks kavandatakse vähemalt 3,5 meetrit. Praegu on sõidurea laiuseks kolm meetrit ja avarii korral ei pruugi operatiivautod sillast üle pääseda.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumis toimus lavatähtede matkimine „Playback 2019”

Staaride jäljendamise võistlusel selgitati välja kahe vanuserühma võitjad – noorematest pidasid hindajad parimaks 3.a ja vanemate klasside arvestuses 7.a võistlejaid.

Sindi gümnaasiumi 3.a jäljendab Udmurtiast Malaja Purga rajooni Buranovo asulast pärit ansablit. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi 3.a jäljendab Udmurtiast Malaja Purga rajooni Buranovo asulast pärit ansablit. Foto: Urmas Saard

Eile jätkus Sindi gümnaasiumis pika tavaga iga-aastane samastumine noortele meelepäraste kuulsate tähtedega. Tänavu osalesid korraldusmeeskonnas kooli õpilasesinduse aktiivsed noored koos huvijuhi Lisette Kandmimaga. Õhtut juhtisid õpilasesinduse liikmed ning gümnaasiumit lõpetavad Egon Gentalen ja Edwin Eylandt. Võistlejaid hindasid endine õpilane ja õpilasesinduse liige Ats Tobias Pikk, endine õpilane Georgina Ristoja ja inglise keele õpetaja Silva Sikk.

Jätka lugemist »

Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica kaks Pärnumaa eelpidu Audrus ja Raekülas

Laupäeval, 16. märtsil algusega kell 11.00 ja kell 13.00 toimuvad Pärnumaal kaks Baltikumi suurima ühise pärimuspeo Baltica Pärnumaa eelpidu. Eelpeol astuvad üles Pärnumaa folkloori- ja pärimusrühmad kavadega, millega nad ka maikuu lõpus ja juuni alguses toimuval Baltical üles astuda soovivad.

Piccolo mehed Sindis. Foto Urmas Saard

Piccolo mehed Sindis. Foto: Urmas Saard

Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele

Kell 11.00 Audru Männituka lasteaia õuel algaval Baltica 2019 eelpeol “Karjapoisi vastlapäev” astuvad üles Hoiuspuu, Selts Kajakas, Karjalapsed, Hoiuspuu Memmed ja Jõõpre Vanaemad.

Kell 13.00 Raeküla Vanakooli Keskuses algaval Baltica 2019 eelpeol “Kaasike kutsub kaimud kokku” astuvad üles folklooriansambel Kaasike, Hanila Laulu- ja Mängu Selts, Paikuse Memmed, Pärnu ingeri-soome folkloorirühm Kullero ja lasterühm Orvokki, Piccolo Folk, rahvatantsurühm Kevade.

Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused, mida need endas kannavad. Baltica tunnuseks on autentne sisu, pärimuse erinevate vormide (laul, tants, pillimäng, kombed jms) sidumine ning folkloorirühmade ja üksikesitajate üle-eestiline kaasatus.

Jätka lugemist »

Jüri Vilms taastatud mälestustahvlil

Eelseisval kesknädalal, 13. märtsil, tähistatakse Eestimaa päästekomitee liikme ja esimese kohtuministri Jüri Vilmsi (1889–1918) VR III/1 130. sünniaastapäeva mälestustahvli taasavamisega endisaegses Pärnu poeglaste gümnaasiumis – Kuninga tänava põhikoolis – kus õppis märtrina surnud riigimees.

Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918) Foto filmiarhiiv

Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918). Foto: filmiarhiiv

Uue tahvli valmistas Ülo Kirt, Lova talus Häädemeestel. Taasavamise korralduse eest seisid hea Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektor Tiina Tojak ja erusõjaväelane major Mehis Born. Ettevõtmist toetasid Pärnumaa muinsuskaitse selts ja Pärnu linnavalitsus.

Tojak rääkis, et esimest korda avati mälestustahvel koolimaja aulas 1928. aasta 24. veebruaril. Pidulikul sündmusel mängis kooli õpilasorkester ja laulis õpilaskoor. Kõnelesid Pärnu linnapea Oskar Kask, kohtuminister Tõnis Kalbus, koolidirektor Oskar Mälk ja üks õpilane. Esimesest avamisest ei ole fotosid leitud. „On küll olemas kooliõpilaste klassifotod, millelt näeb uduselt tagaseinas asuvat tahvlit. Tahvlile oli kirjutatud Pärnu linna poolne pühendus. Tahvel oli mustast graniidist ja kuldsete tähtedega,” selgitas Tojak. Pole teada, millal Vilmsile pühendatud mälestustahvel seinalt eemaldati.

Taasavamise talitus algab kolmapäeva keskpäeval. Avamisel osalevad justiitsminister Urmas Reinsalu, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Marko Šorin. Vaimuliku mõtte ütleb Andres Põder. Vilmsist räägib ajaloolane ja muinsuskaitsja Jaak Pihlak, sõna saab ka koolidirektor Urve Krause. Esinevad kooliõpilased. Juhatab Mehis Born.

Innukalt tegutsenud ühiskonnategelane, jurist ja poliitik Jüri Vilms oli Eesti omariikluse rajajaid, kes suri salapärastel asjaoludel kõigest poolteist kuud pärast iseseisvuse väljakuulutamist.

Urmas Saard

Samasse liitu kuuluvad hõimurahvad vahetasid mõtteid

Euroopa Komisjoni poolt korraldatud piiriülese projektina toimus Helsingis kolmas rahvusvaheline dialoog Euroopa Liidu teemal, milles osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad ja Soomet esindavad Päris-Soome maakonna seeniorid.

Valter Parvel on rohkelt küsimusi ja arvamusi. Foto Urmas Saard

Valter Parvel on rohkelt küsimusi ja arvamusi. Foto: Urmas Saard

mäletatavasti võrdles Soome president Sauli Niinistö raamatukogu Vana-Kreeka agoraaga

Meenutuseks, et esimene sarnane kohtumine leidis aset eelmise aasta juuni kahel päeval Pärnus. Teist korda koguneti Turus mullu septembris.

Kolmas ja ühtlasi viimane sellesisuline seminar viidi läbi täpselt kolm kuud tagasi avatud väga esinduslikus Helsingi keskraamatukogus Oodi. Kahtlematult omab ka seminari asukoha valik sümboolselt olulist tähendust, sest mäletatavasti võrdles Soome president Sauli Niinistö raamatukogu Vana-Kreeka agoraaga, mis peaks olema kõigile avatud ja lubatud erinevate arvamuste paljususele.

Jätka lugemist »

Sindis tähistati vastlapäeva valimispäeval

Vastlapäev langeb tänavu 5. märtsile, aga Sindi Naisliit ja Vene segakoor Slavjanotška otsustasid Sindi seltsimaja ja Kahurimäe vahelisel alal ühiselt liugupäeva tähistada juba täna.

Niina Mozessova osaleb ka ise vastlapäeva seltskonnamängudes. Foto Urmas Saard

Niina Mozessova osaleb ka ise vastlapäeva seltskonnamängudes. Foto: Urmas Saard

Hommikuks maha sadanud lumi tegi vahepealse sulaga mustaks muutnud maa uuesti valgeks. Vaatamata plusskraadidele jätkus Kahurimäel siiski niipalju lund, et sai künka nõlvadelt päris hoogsalt pikka liugu lasta. Rahvakalendri järgi teame, et vanasti tehti vastlasõite ka hobusega. Sõidetud sugulaste ja tuttavate juurde, tihtipeale ka kõrtsi. Sindis tehti täna saanisõitu lühemalt ja tiirutati ümber kelgumäe.

Naisliidu esinaine Juta Velleste ütles, et ligemale paarisaja vastlakukli eest tasus Tori vallavalitsus. Lisaks vastlakuklitele küpsetasid Slavjanotška naised pannkooke. Ka Pärnumaa Noorte Kokandusringid olid valimispäeva puhul oma kohvikuga kohal. Sindi noortekeskuse kokandusringi Sinklased noormehed Kaur Kasemaa ja Fred Hussar pakkusid kohvi, käsitöölimonaadi, vett, võileibasid, pulgavahvleid, käsitöökomme.

Slavjanotška koorivanem Niina Mozessova tutvustas vastlakombeid. Slavjanotška ja naisliit tegid päeva lõbusaks mitmesuguste seltskonnamängude korraldamisega. Velleste sõnul oli vastlatrallil täna rahvast oluliselt rohkem, kui viimastel eelmistel aastatel.

Jätka lugemist »

Toivo Põldur: ega see aparaat seal naha all mind ei häiri

Tänavu küünlakuul seitsmekümneseks saanud Pärnumaa mees Toivo Põldur on 55 aastat harrastanud sangpommi tõstmist, vändanud amatöörfilme, kogub vana filmi- ja videotehnikat, laulab laulukoorides ja on viibinud viivukese aega siinsest elust väljapoolgi. Tema sitkes kehas püsib terve eluvaim.

Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto Urmas Saard

Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto: Urmas Saard

Nõukogude aja lõppedes oli kombeks kõike hävitada

Mitmekülgsete huvidega härrasmees elab Paikuse alevi korruselamute piirkonnas asuva tavalise maja kolmandal korrusel ja tema vähese jutuvoolavuse ning tagasihoidlikkuse tõttu ei pruugi enamik osavalla rahvast võibolla eriti teadagi vahva inimese tegemistest. Külauudiste infoveski tähelepanu teravdas juhuslikult märgatud viide, et Raeküla seltsi liige toob Raeküla Vanakooli keskusesse mõneks päevaks vaadata valiku vanemat filmi- ja videotehnikat. Tegu polnud välja reklaamitud näitusega laiemale huviliste ringile vaid mõeldud eelkõige lähedastele, sõpradele, tuttavatele, kes tulid juubilariga ühise pika laua taha istuma ja meeleolukat õhtut veetma.

Jätka lugemist »

Pärnumaal mälestati metsavendi

Täpselt 25 aastat tagasi korraldas Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts tänase Põhja-Pärnumaa valla Ertsma küla lähistel piduliku ajalooürituse. Selle käigus avati vabadusvõitleja ja poliitiku Lagle Pareki osavõtul mälestuskivi 1949. aasta 27. veebruaril Relvastatud Võitluse Liidu staabipunkri kaitsmisel langenud metsavendadele.

Ertsma metsavendade mälestuskivi.

Ertsma metsavendade mälestuskivi. Foto: Heinrich Tõnisson

Septembris 1939 sõlmitud baaside lepingu kümneaastase kehtivuse möödumisel pidanuks algama ettevalmistused Eestist võõrvägede väljaviimiseks. Selle asemel toimus Ertsma väljadel hoopis “verine pühapäev“

Tore, et meie Kaitseliit tegeleb kohapeal ka uue põlvkonna kaitseliitlaste ettevalmistamiseks noorsoo sõjalise ja isamaalise kasvatusega. Selle juurde kuulub kõrgel korralduslikul tasemel metsavendade ajaloomälu elavana hoidmine ja seda juba aastaid! Suur tänu selle eest!

Kuigi ajaratast enam tagasi ei keri, võime me endalt siiski küsida, kas meil on sündmustest 70 aastat tagasi ka midagi õppida? Kindlasti, kui meist aga õppijaid on! See, mis juhtus, oli ühelt poolt tragöödia, aga teiselt poolt etteheide meie poliitikutele selle eest, mida nad tegid kümme aastat varem. 28. septembris 1939 sõlmitud baaside lepingu kümneaastase kehtivuse möödumisel pidanuks algama ettevalmistused Eestist võõrvägede väljaviimiseks. Selle asemel toimus Ertsma väljadel hoopis “verine pühapäev“ ja üle Eesti sadu selliseid enne ja pärast.

Jätka lugemist »

Video: Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisest Sindis

Sindi gümnaasiumi teleajakirjanduse õppestuudios valmis SG Reporteri uudistele õpilase Kaur Kasemaa tööna 1,41 minuti pikkune klipp, mis annab lühiülevaate traditsioonilisest iseseisvuspäeva lipuheiskamisest ja sellele järgnenud pidulik-meelelahutuslikust kontsertaktusest kooli aulas. Video tegemisel on kasutatud koolile kuuluvat drooni, mis kingiti Sindi linnavalitsuse poolt Sindi gümnaasiumi 180. juubelil.

Samal teemal:

Kontsertetendus Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas Sindi gümnaasiumi aulas. Foto Urmas Saard

 

 

 

Ain Keerup: head riigi sünnipäeva, aga eelkõige inimeseks olemist

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamine rongkäiguga Sindis ajaloolisel Pärnu maanteel. Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindis tähistati Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paljude kümnete lippude lehvides

Ain Keerup: head riigi sünnipäeva, aga eelkõige inimeseks olemist

Käesoleva õppeaasta kolmandale vaheajale mindi Sindi gümnaasiumis lippude lehvides ja kontsertetendusega „Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas”

Kontsertetendus Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas Sindi gümnaasiumi aulas. Foto Urmas Saard

Kontsertetendus “Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas” Sindi gümnaasiumi aulas. Foto: Urmas Saard

kohtusid kogu etenduse kestel mitmel korral keset aula põrandat, et oma lapsepõlve maailmas lustlikult vallatleda

Kuna haridus- ja teadusministri kehtestatud korra kohaselt algab koolivaheaeg 25. veebruaril, siis otsustas Sindi gümnaasiumi juhtkond ühildada Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamise ja enne vaheajale minemise viimase koolipäeva üheks terviklikuks isamaalise kasvatuse päevaks, milles leidus ülevat pidulikkust, meelelahutuslikku osa ja direktori kõnes esinevat sõnumit, mis väärib meelespidamist.

Õpetaja Eneli Arusaare koostatud stsenaariumi järgi esitasid kooli näitekad kaks ühesugust etendust: esmalt kogunesid aulasse viienda kuni 12. klassi õpilased. Pärast väikest vaheaega nägid sama lavastust algklasside õpilased.

Jätka lugemist »

Sindis tähistati Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paljude kümnete lippude lehvides

„Armas rahvas, uskuge, Sindi gümnaasiumi pere teab hästi, et meie riigi sünnipäevaks on 24.veebruar, mitte 22.veebruar. Vaatamata sellele valisime pidulikuks lipuheiskamise päevaks just tänase päeva. Ja nagu õpetaja Eneli Arusaar teisipäeva hommikul Tre Raadios ütles, ei ole oluline see, millal me seda tähistame. Oluline on, et me teeme seda koos,” selgitas Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamine rongkäiguga Sindis ajaloolisel Pärnu maanteel. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamine rongkäiguga Sindis ajaloolisel Pärnu maanteel. Foto: Urmas Saard

Sindis on kogunemise ja rongkäiguga mööda Pärnu maanteed tähistatud iseseisvuspäeva juba sõjaeelses Eestis

Täna hommikul Sindi raekoja juurde kogunenud sadade linlaste hulgas olid enamjaolt esindatud koolinoored ja lasteaia lapsed nagu see paljude aastate kestel tavaks kujunenud. Õiget lipuhoidmist on aastaid õpetanud õpetaja Mart Nõmm. Lasteaia laste lippudega välja toomist korraldab alati mudilaste muusika õpetaja Ülle Ots. Mõlemad on lipu seltsi liikmed. Silma hakkasid täies koosseisus välja tulnud linnaraamatukogu ja muuseumi töötajad, ajalooklubi ja lipu seltsi liikmed. Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel oli esindatud ka Sindi Tuletõrje Selts koos päästeautoga. Sellega korrati ja tuletati meelde ajalugu, sest Sindis on kogunemise ja rongkäiguga mööda Pärnu maanteed tähistatud iseseisvuspäeva juba sõjaeelses Eestis ning ka siis ühinesid pidupäevalistega Sindi priitahtlikud pritsumehed.

Jätka lugemist »

Pikem vestlus Lauri Luuriga, kes on Pärnumaal Tori valla vallavanem

Tunamullu 27. novembril valis Tori vallavolikogu Lauri Luuri uutes mõõtmetes sündinud Tori valla esimeseks vallavanemaks. Juba aastal 2011 sai temast Are vallavanem, aga enne seda töötas neli aastat abivallavanemana. Seega laias laastus tosin aastat omavalitsuse tippjuhi kogemusi. Kuna oleme sama valla mehed ja mingist hetkest märkamatult saanud sinatuttavateks, siis kulgeb vestlus mõistetavalt nüüdki samas vaimus.

Lauri Luur, Tori valla esimene vallavanem. Foto Urmas Saard

Lauri Luur, Tori valla esimene vallavanem. Foto: Urmas Saard

→Ütlesid Tori valla esimesel sünnipäeval Sindi seltsimajja kogunenud rahvale: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus – armastus ka Tori valla vastu. Mida ütled kolm kuud hiljem?

mõistan neid, kes on haldusreformi järgselt nimetanud Torit värdvallaks

Tegelikult ütlesin seda väga läbimõeldult. Pean tunnistama, et ühtepidi ma mõistan neid, kes on haldusreformi järgselt nimetanud Torit värdvallaks. Eks alguses oligi segadust. Panime erinevatest kohtadest tulnud inimesed kokku ja siis hakati sagima. Üksteist ei tuntud. Vaadati, kes on kangem, kuni lõpuks selgusid jõujooned. Siis prooviti siin igasuguseid kombinatsioone harrastada. Ja aegajalt käis läbi ka mõte, et see vald ei kõlba mitte kuskile. Ma aktsepteerin seda, kui linnaäärsele asumile sobib elada pigem linna koosseisus. Aga ma ütlen, et elada saab ka Tori valla koosseisus ja mitte midagi ei lähe selle tõttu halvemaks. See on ainult emotsionaalne küsimus. Me peame mõistma, et esmalt tuleb näha vaeva, aga mitte minna kohe kodaratesse taguma. Öelda, et see ei sünni mitte kuskile, tuleb lõhki kiskuda ja ära lammutada – siis see ei ole suhtumine, millega peaks avalikus sektoris toimetama. Mina olen seda meelt, et tööd tuleb teha ja vaeva näha. Alles siis saame aru, et see ongi meie oma ja ehe koduvald. Tulles selle tsitaadi juurde tagasi, pidasin silmas vaeva nägemist, mis annaks lõpptulemusena rahuldava tulemuse, millega vaev saab tasutud.

Jätka lugemist »

Alex: kes siis seda meie eest teeb

Eneli Arusaar rääkis käesoleval nädalal Tre Raadio Pärnu stuudio hommikuprogrammis, et Sindi gümnaasium osaleb täies koosseisus ja koostöös Eesti lipu seltsi Sindi osakonnaga Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel Sindi raekoja juures ning järgnevas rongkäigus.

Eneli Arusaar Tre Raadios. Foto Urmas Saard

Eneli Arusaar Tre Raadios. Foto Urmas Saard

Usutluse lõpuminutil tervitas Arusaar läbi raadioeetri Alexit, oma endist näiteringi õpilast, kes on praegu eesti keele õpetaja. „Kui me lavastasime taaskord ühte etendust, küsisin ma kõigilt, miks nad ärkavad 24. veebruari hommikul nii varakult, kui pole isegi koolipäeva. Ja Alex ütles nii toredalt: Eneli, kui me oma laule ei laula ja oma rahva luuletusi ei loe ja oma rahvarõivaid ei kanna, kes siis seda meie eest teeb?! See ongi see, mida peaks lastele edasi andma.”

Erandlikult toimub tänavu iseseisvuspäeva pidulik lipurivistus Sindi raekoja ees paar päeva varem, 22. veebruaril. Hommikul kell 9.00 heisatakse lipp. Pärnu noorte puhkpilliorkester mängib Rein Vendla dirigeerimisel Eesti hümni. Sõna saavad Tori vallavanem Lauri Luur ning Sindi gümnaasiumi direktor. Lipu seltsi liige Kardo Kase tänab nimeliste laualippudega Sindi gümnaasiumi 5a ja 9a klassi noori lipu seltsi abilisi, kes on korduvalt silma paistnud erinevate tähtpäevade või sündmuste lipurivistustel. Eneli Arusaare näiterühma õpilased esitavad 4 minuti pikkuse sõnalise montaaži, mille sisu võetakse kokku Paul-Eerik Rummo sõnadega „Me hoiame nõnda ühte”.

Jätka lugemist »

Pärnu kesklinna sild laieneb kolmerealiseks

Pärnu linnavalitsuses valmisid Kesklinna silla laiendamise ja rekonstrueerimise projekteerimistingimused, mis näevad ette silla kolmerealiseks ehitamise ning jalgratta- ja jalakäijate tee eraldamise.

Pärnu kesklinna sillal. Foto Urmas Saard

Pärnu kesklinna sillal. Foto: Urmas Saard

Abilinnapea Siim Suursilla sõnul lähtuti projekteerimistingimuste koostamisel sellest, et uusi sillasambaid ei püstitata. „Neljarealine autotee koos tänapäevaste kergliiklusteedega eeldaks sillasammaste tugevdamist-laiendamist ehk tunduvalt kallimaid vesiehitustöid või kokkuhoidmist kergliiklusteede arvelt. Arvestame sellega, et kesklinna piirile on kavas ehitada uus autosild ja Kesklinna silla laiendamine ei asenda uut autosilda,“ selgitas Suursild.

Jätka lugemist »