Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2019
E T K N R L P
« jaan    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

Pärnu kesklinna sild laieneb kolmerealiseks

Pärnu linnavalitsuses valmisid Kesklinna silla laiendamise ja rekonstrueerimise projekteerimistingimused, mis näevad ette silla kolmerealiseks ehitamise ning jalgratta- ja jalakäijate tee eraldamise.

Pärnu kesklinna sillal. Foto Urmas Saard

Pärnu kesklinna sillal. Foto: Urmas Saard

Abilinnapea Siim Suursilla sõnul lähtuti projekteerimistingimuste koostamisel sellest, et uusi sillasambaid ei püstitata. „Neljarealine autotee koos tänapäevaste kergliiklusteedega eeldaks sillasammaste tugevdamist-laiendamist ehk tunduvalt kallimaid vesiehitustöid või kokkuhoidmist kergliiklusteede arvelt. Arvestame sellega, et kesklinna piirile on kavas ehitada uus autosild ja Kesklinna silla laiendamine ei asenda uut autosilda,“ selgitas Suursild.

Jätka lugemist »

Ertsma Punkri hävitamise 70. aastapäev

Tänavu 27. veebruaril möödub 70 aastat Põhja-Pärnumaa vallas asunud relvastatud võitluse liidu Ertsma staabipunkri langemisest, mistõttu peetakse samal kuupäeval algusega kell 11.00 mälestuspäeva.

Ertsma punkri mälestuseks. Foto Urmas Saard

Ertsma punkri mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Sealse kandi kaitseliitlase Margo Sai teatel lauldakse hümni, avakõne järel süüdatakse küünlad ja asetatakse mälestusmärgi ette lillekimbud. Järgnevad sõnavõtud ja tunnustamised. Kaitseliitlased tulistavad aupauke. Lõpuks pakutakse kojalviibijatele suppi ja teed.

70 aastat tagasi pidasid relvastatud võitluse liidu võitlejad Ertsma küla lähedal Kodesmaa soos viimast kangelaslikku punkrilahingut. Sai sõnul avati mälestuskivi Kodesmaa soo teeäärsete puude varjus 25 aastat tagasi siseminister Lagle Pareki osavõtul. Halinga mõisa lähedalt Lubjaahju mäelt leitud graniitkivi ja mälestustahvel paigaldati kohalike elanike, Pärnu-Jaagupi muinsuskaitsjate ja tolleaegse vallavalitsuse ühisel ettevõtmisel.

Urmas Saard

Pärnus kõneldi Tartu rahulepingust

Koostöös Eesti Rahvaülikoolide Liidu ja kohalike haridus- ning kultuuriasutustega on Tartu Rahu Põlistamise Selts korraldanud Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva eel mitmel pool Eestis loengute sarja, mille sisuks meie riigi üks peamisi alusdokumente. Täna toimus eelmistega sarnane seminar Pärnu Nooruse Majas.

Jüri Estam Pärnus Nooruse Majas. Foto Urmas Saard

Jüri Estam Pärnus Nooruse Majas. Foto: Urmas Saard

Ajaloohuvilisi tervitas helikandjalt kõlanud Petseri kloostri kellamäng. Setode Püha Jüri ikooni ees süüdati küünal. Võis lehitseda või kaasa osta Tartu rahulepingu trükise, vaadata teemat käsitlevaid lehti, maakaarte, näha riigi ja Petserimaa ajaloolist lippu.

Avasõnad ütles Eesti Vabaduspartei ja Põllumeeste Kogu esimees Rein Koch.

Kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam on olnud kunagise Eesti Kongressi juhtorgani Eesti komitee liige. Välispoliitika ja rahvusvaheliste suhete asjatundjana esitas ta vaheajaga kaks huvitavat ettekannet. Esimene jõudis kuulajateni rohke slaidivalikuga. Estam jutustas Eesti ajaloost rõhuasetusega Petserimaale ja Ingerimaale. Teise ettekande sisuks oli poliitiline analüüs uue piirilepingu otstarbetusest ja selle jõustumise korral varitsevatest ohtudest.

Jätka lugemist »

Pärnu linnasaun läbis uuenduse

Lõppeval nädalal lõigati pärast põhjalikku remonti Pärnu Karja tänava saunas kahel korral linti, neljapäeval osalesid pidulikus toimingus naised, reedel mehed.

Saunalised avavad pärast remonti Pärnu linnasauna. Foto Urmas Saard

Saunalised avavad pärast remonti Pärnu linnasauna. Foto: Urmas Saard

Sauna külastatavuse oluline langus tingis ümberkorralduste vajaduse

Saun ei ole üksnes ihu puhtaks küürimise paik. Pileti kassa avatakse kell 11.00, aga esimesed mehed hakkasid puhkenurka kogunema juba vähemalt tund aega varem, üksikud veelgi aegsamini, et viimase seitsme päeva peamisi uudiseid vahetada. Riigikogu valimiste eel oli muidugi üks tähtsamaid vestlusteemasid poliitika. Targemad mehed kummutasid turult kuuldud kuulujuttu, et valimistele järgneval päeva kindlasti pension kohe 200 eurot ei tõuse jne.

Mõne aja pärast istus saunaliste keskele ka Eino-Jüri Laarmann. Tema on Pärnu linnale kuuluva OÜ Kümblus nõukogu esimees ja Karja tänava saunas läbi viidud remondi peamine eestvedaja, kes eelistab muidu lobisemise asemel ikka tõsiselt võetavaid arutlusi. Kuna suured ümbertegemised on läbi ja põhjust saunalisi vastu võtta uutes tingimustes, kutsus Kümbluse juhataja Aime Hoog saunalised suurde kõrvalruumi pika laua taha, kus pakuti kohvi ja saiakesi.

Jätka lugemist »

Pärnus tähistati juba Eesti Vabariigi järgmise saja aasta esimest sünnipäeva

Eesti Vabariigi sünnilinnas algas iseseisvuspäevale pühendatud sündmuste kava traditsiooniliselt Raeküla Vanakooli keskuses toimuva kontserdiga.

Pärnu luuleklubi Luuletaeva Latern ja naiskoor Leelo Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Pärnu luuleklubi Luuletaeva Latern ja naiskoor Leelo Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva kontserdi külalisteks olid Raeküla Vanakooli keskuses Pärnu naiskoor Leelo ja luuleklubi Luuletaeva Latern. Daivi Jõeranna sonetipärja pealkiri on “Täis hingetõmbeid eestimaine ilu”.

Vanakooli keskuse juhataja ütles, et Raekülas on kujunenud ammuseks tavaks tähistada Eesti riigi sünnipäeva keskeltläbi nädalapäevad varem, tänavu siis koguni üheksa päeva enne 24. veebruari. „Samas tähistame selle kontserdiga ka äsja möödunud sõbrapäeva!” Leelot dirigeerisid Tiia Tamm ja Hilja Vainula. Pärnu luuleklubist lugesid luulet Jaak Känd, Krista Nõmm, Daivi Jõerand, Tiiu Lehiste, Marina Kopajev. Paljude kuuldud sõnade seas jäid kõlama sõnad: „Üks piisake kui lahustumas vette / Hetk kõneleda võib ka sõnatuna / Täis hingetõmbeid eestimaine ilu”.

Kuigi kaunis õhtu oli kõigile tasuta sissepääsuga, võisid kontserdikülalised annetada heategevuseks euro või rohkemgi. Pärnu Y-klubi korraldas käesoleva aasta esimese heategevusloterii nagu seda on paljudel eelmistelgi aastatel tehtud. Enne ja pärast kontserdi võis tutvuda Raeküla seltsi liikme Toivo Põlduri näitusega, mis tutvustas tema isiklikus kogus olevat videotehnika ajalugu.

Jätka lugemist »

Meritsi maailma läinud eestlaste lood

Need on eestlaste uskumatuna näivad jutustused teel vabasse maailma.

Enn Hallik tutvustab pärnakatele sarja Meritsi maailma läinud eestlaste lood raamatuid Foto Urmas Saard

Enn Hallik tutvustab pärnakatele sarja “Meritsi maailma läinud eestlaste lood raamatuid”. Foto: Urmas Saard

Intervjueerisime ligemale 150 inimese lugusid Göteborgist Torontoni ja Austraaliast Ameerikani

Läinud aasta viimasel päeval kinkisid Tiit Lääne ja Enn Hallik president Kersti Kaljulaidile sarja “Meritsi maailma läinud eestlaste lood” kõik pooltosin raamatut. Kolmapäeval, 13. veebruaril rääkis Hallik üksinda pea poolteist tundi jutti TÜ Pärnu kolledži suurde auditooriumisse kogunenud kuulajatele nende samade raamatute saamislugudest, kaante vahele talletatud eestlastest. „See on kahe mehe kingitus Eestile, mille me andsime üle riigipeale. Ega seda lihtne teha olnudki,” alustas Hallik, kelle sõnul pole Eesti riik kingituse tarvis sentigi kulutusi teinud. „See kõik oli meie endi ettevõtmine, mida abistasid ka väliseestlased. Tallinna Sadam oli suursponsor.”

Kuidas kõik algas? Spordiajakirjanikena on Lääne ja Hallik käinud tosin korda olümpiamängudel. Sealhulgas ka Vancouveris 2010. aastal.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar: me hoiame nõnda ühte

Sindi gümnaasium osaleb täies koosseisus Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel traditsioonilises asukohas Sindi raekoja juures ja järgnevas rongkäigus.

Eesti Vabariigi sajanda juubeli tähistamine Sindis. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi sajanda juubeli tähistamine Sindis. Foto: Urmas Saard

Täpselt kell üheksa teatab piduliku tseremoonia algust raekoja tornimasti tõusev lipp

Sindi gümnaasium korraldab koostöös lipu seltsiga juba kümnendat aastat rahvusliku kokkuhoidvuse tähenduses sündmuseid, mille lahutamatuks osaks on koolile kuuluvate kümnete sinimustvalgete lippudega osalemine. Ühiselt koolile ja lipu seltsile kuuluvate kandelippudega toodi esmakordselt 2010. aasta taasiseseisvuspäeval koolimaja õuel aset leidnud ülemaalisele ühtelaulmisele sadakond sinimustvalget lippu. Sealt alates on Sindis olnud põhjust kümnetel erinevatel juhtudel rivistuda lippude alla.

Alates 2012. aasta iseseisvuspäevast on igal aastal kogunetud 24. veebruari hommikul Sindi raekoja juurde pidulikule lipuheiskamisele ja lippude rivistusele. Traditsiooniga jätkatakse ka tänavu, kuigi mõningase erinevusega. Kuna käesoleval aastal langeb 24. veebruar pühapäevale, aga juba reedel lähevad õpilased koolivaheajale, siis võeti korraldustoimkonna poolt vastu otsus tähistada oma riigi 101. aastapäeva 22. veebruari hommikul.

Jätka lugemist »

Näitus ja konverents „Hõimurahvaste aeg” jõudis Pärnusse

Agape keskuses näeb Eesti Piibliseltsi poolt koostatud rändnäitust „Hõimurahvaste aeg”, mis jääb esialgse kava kohaselt Pärnusse vähemalt ülestõusmispühadeni.

Näitus Hõimurahvaste aeg Agape keskuses. Foto Urmas Saard

Näitus “Hõimurahvaste aeg” Agape keskuses. Foto: Urmas Saard

Vastuseks kuulsin, et nii on lihtsam ja nii ollakse harjutud

Laupäeval, 9. veebruaril, pärnakatele avatud väljapanek tutvustab rikkaliku fotode valikuga Venemaa Euroopa osas ja Siberis elavate soome-ugri rahvaste igapäevaelu, kristlikku kultuuri ning nende vaimulikku kirjandust läbi aegade. Näitusel näeb udmurdi-, vepsa-, komi-, mokša-, mari-, karjalakeelset Uut Testament. Samuti tutvustatakse pea kõigis soome-ugri keeltes ilmunud usulist kirjandust.

Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson ütles Agape keskuses näitust avades, et eesmärgiks pole olnud mitte kõrgekvaliteediliste piltidega fotonäituse eksponeerimine. „Tegemist on fotokroonikaga sellest, mida me oleme oma hõimurahvaste juures näinud, mida avastanud ja mida me tahame jagada. Kõik nad on üks osa meie endi identiteedist,” selgitas Bärenson.

Jätka lugemist »

Pildigalerii tänasest Sindist

Pärast mitmepäevast sula ööga uuesti maha sadanud lumi, mis vähestes plusskraadides pisut kristalselt ereda päikese käes sillerdab, vedas sundimatult kaameraga linnavahele uitama. Fotod: Urmas Saard

Sindi kirik. Foto Urmas Saard

Sindi kirik. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Pärnu seenioride vabaajamess algas ühislaulmisega

Pärnu kaubanduskeskuses Kaubamajakas toimus täna kolmas seenioride vabaajamess, mis algas teleajakirjanik Reet Linna eeslaulmisel ühislauluga “Mööda teed, mis on kividega kaetud…”.

Pärnu seenioride kolmas vabaajamess. Foto Urmas Saard

Pärnu seenioride kolmas vabaajamess. Foto: Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikool tutvustas messil oma õpiprogrammi.

Laulude ja tantsudega jätkati terve päeva. Esinesid naiskoorid Lauluring ja Eluring, naisansambel Kadri ja 15. veebruaril kolmekümneseks saav segaansambel Maarjahein. Laulis ja tantsis folklooriselts Mesilane. Musitseerisid Raeküla Vanakooli keskuse tantsuansambel Metsatuka Muusikud, Vana-Pärnu pillirühm Karmoškasemud. Solistina esines Maidu Maamees ja väga paljud teised.

Lisaks meelelahutuslikele elamustele kuulati loenguid. Dementsusest rääkis Mari Rull, Dementsuse Kompetentsikeskuse integreeritud teenus- ja sotsiaalhoolekande fookusvaldkondade juht. Inkotoa miniloenguga küsiti “Kas ka Sina oled saanud diagnoosi “Vaata passi!”” Lahe Kinnisvara jagas nõuandeid “Kuidas kinnisvaraga mitte petta saada”.

Jätka lugemist »

Kolmekümnene Maarjahein

Kolmandat korda Pärnu Kaubamajakas toimunud seeniorite vabaaja tegevustele suunatud messil esines kolme lauluga ka segaansambel Maarjahein, kes tänavu küünlapäeval tähistas oma 30. juubelit.

Jätka lugemist »

Annely Akkermann: mul on väga tore naabrinaine

Arvukalt fotosid talvisest Kihnust ja selle saare elanikest, piltuudist täiendavad sõnalised selgitused.

Õed ettevõtjad - Annely Akkermann ja Elly Karjam. Foto Urmas Saard

Õed ettevõtjad – Annely Akkermann ja Elly Karjam. Foto: Urmas Saard

see oli siiski väga nappide sekundite kestel toimunud etendus, mida rohkem Nurr ei korranud

Teisipäeva hommikul astusime Munalaiu sadamast reisiparvlaeva Kihnu Virve pardale, et esimese reisiga läbi jää Kihnu murda. Kapteni sillal oli jälle Kihnu laevaliinide kõige staažikam kapten Vladimir Zenjov, keda AS Kihnu Veeteed asutaja ja kunagine juht Annely Akkermann usaldab ning austab. Annely oligi Külauudiste infoveski inimeste võõrustaja tema kodusaarel, kus üks külalistest peatus viimati täpselt kaks aastat ja neli kuud tagasi ja teine käis kihnlastele rahvatantsudega esinemas arvatavalt 50 aasta eest.

Et samal päeval õigeks ajaks tagasiminekule jõuda ja päevast viimast võtta, selle eest kandis Annely täiel määral hoolt ja meil polnud vaja ajagraafikut jälgida. Esmalt viis lahke Saare talu perenaine uudiste otsijad saare teises otsas asuvasse häärberisse.

Jätka lugemist »

Videoülevaade: Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisest 2. veebruaril

Video valmis Kaur Kasemaa kaamera hoidmisel ja SG stuudioringi teiste abiliste koostöös. Paarikümne minuti pikkusest materjalist koostati 3,15 minutiline kokkuvõte.

Kaur Kasemaa suunab drooni Seljamaa monumendi kohale. Foto Urmas Saard

Kaur Kasemaa suunab drooni Seljamaa monumendi kohale. Foto: Urmas Saard

Video alguses ja lõpus tehtud droonikaadrid said võimalikuks tänu sellele, et Sindi gümnaasiumi teletöö huvilistel on võimalik kasutada kooli 180-ks sünnipäevaks Sindi linnavalitsuse poolt kingitud drooni. Lennumasina kasutamine lisab põnevamaid võimalusi videoklippide kokkumonteerimisel.

Seljamaa monumendilt eemaldasid sinimustvalgetes värvides katte Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, Tori vallavanem Lauri Luur ning Sindi gümnaasiumi õpilased Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen. Aulas kõneles Seljamaa tööst Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste. Monumendi valmimist rahastati üldrahvaliku korjanduse teel saadud annetustest, millele Tori vald ja Rohelise Jõemaa kogu lisas omalt poolt olulise täienduse. Avapäeva piduliku tseremoonia stsenaariumi valmistas täies mahus ette Sindi gümnaasiumi vabatahtlik aktiiv.

Urmas Saard

Samal teemal:

Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto Urmas Saard

 

 

 

Miks Jüri Trei hoidis Seljamaa monumendi avamise ajal Peterburi Teatajat käes?

Pärnu linn tunnustas nelja pärnakat

Pärnu linnavolikogu otsustas anda vapimärgi Andres Laanemetsale, Eha Vellendile ja Ester Vilgatsile ning teenetemärgi Maie Nuustile.

Ester Vilgats vahendab Terevisioonile operatiivselt värskeid teateid. Foto Urmas Saard

Ester Vilgats vahendab Terevisioonile operatiivselt värskeid teateid. Foto: Urmas Saard

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets saab vapimärgi nr 102 haridus- ja kultuurielu edendamise eest Pärnu linnas. Laanemets on Pärnus koolijuhina töötanud 20 aastat, ehitades koos meeskonnaga üles kooli, mis on juba pikki aastaid Eesti koolide absoluutses tipus. Ta on väga pühendunud koolijuht, kes panustab palju energiat selleks, et õpilastel oleks hea õppida ja õpetajatel hea õpetada. Laanemets on aktiivne Pärnu Rotary Klubi ja sihtasutuse Endla Teater nõukogu liige ning koolijuhtide arvamusliider.

Pärnu haigla sisehaiguste kliiniku polikliinilise osakonna funktsionaaldiagnostika kabineti õde Eha Vellend saab vapimärgi nr 103 pikaaegse panuse eest Pärnu terviseedenduse arendamisel. Ta on õena töötanud 37 aastat, jagades aastate jooksul kogutud teadmisi ja kogemusi nii oma kolleegide kui kogukonnaga. Ka oma vabast ajast on ta alati olnud nõus tegelema südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamisega. Vellend on olnud mitmete terviseedenduslike ettevõtmiste eestvedaja, algatades näiteks liikuva südametoa projekti, mille raames on enam kui kümne aasta jooksul erinevatel kultuuri- ja spordisündmustel tasuta terviseteste tehtud.

Jätka lugemist »

Pärnu linn kavandab uut esindushoonet

Pärnu linnavalitsus soovib kesklinna ehitada uue esindushoone, kus oleks võimalik näitusi vaadata, kontserte kuulata ja volikogu istungeid pidada.

Praegu poolitab tulevase Pärnu kunstihoone asukohta kunagine raudteetamm. Foto Urmas Saard

Praegu poolitab tulevase Pärnu kunstihoone asukohta kunagine raudteetamm. Foto: Urmas Saard

maja alt läbi minev diagonaalne tänav kulgeb hoonemahtude vahelt või on hoone siselahenduse osa

Täna välja kuulutatud Pärnu kunstihoone ja selle lähiümbruse arhitektuurivõistluse võistlusjuhendi järgi kavandatakse kesklinna kuni viiekorruselist hoonet, kus asuks kolm näitusesaali, kaks vajadusel ühendatavat kontserdi- ja muude ürituste saali, kunstikool, loomemajanduse rendipinnad ja muud ruumid. Hoone suletud netopind oleks kuni 4500 ruutmeetrit, praeguse eelarvestrateegia kohaselt valmiks see 2021. aastal.

Uus esindushoone asuks Martensi maja, Port Artur 2, tulevase Aia tänava pikenduse ja Pika tänava vahel, teisele poole Pikka tänavat jääb bussijaam. Praegu poolitab hoone asukohta kunagine raudteetamm, mida mööda detailplaneeringu järgi peaks tulevikus kulgema jalakäijate tänav. Kas maja alt läbi minev diagonaalne tänav (kunstipromenaad) kulgeb hoonemahtude vahelt või on hoone siselahenduse osa, selgub pärast arhitektuurivõistlust.

Jätka lugemist »

Seto kuningriigi aukonsul Kihnus pälvis presidendilt teenetemärgi

Kui Külauudiste infoveski toimetajad eile Kihnu saart väisasid, siis võeti päevakavasse ühena kindlatest sihtpunktidest SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätase Rootsikülas asuv Uiõ-Matu kodutalu.

Mare Mätas, Uiõ-Matu talu perenanine kolmepäevase utetallega. Foto Urmas Saard

Mare Mätas, Uiõ-Matu talu perenanine kolmepäevase utetallega. Foto: Urmas Saard

Mare Mätas: looduskaitses jääb ka inimene ise osaks loodusest

Tuletorni juurest Uiõ-Matule sõites möödusime nende mõlema läheduses asuvast Metsamaa pärimustalust, kus eelmisel suvel leidis aset maailma esimene kudumisfestival. Kihnu meistrid õpetasid rahvusvahelisele seltskonnale põlvikute kudumist. Tänavu suvel jätkuval kudumisfestivalil läheb kinnaste kudumiseks. Kudumisfestivalid toimuvad Mare juhitud sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum eestvedamisel.

Kui me eeskoja ust hiilivalt paotasime, astus esimesena vastu kolmandat päeva Uiõ-Matu peret rõõmustav must utetall. Köögis pliidi ääres askeldas Mare. Seljas pidulik rahvariidest kört (mandri inimese arvates seelik) nagu oleks meie tulekuks eriliselt valmistunud. Tegelikult on pidulikkust kujutav kört Kihnlaste igapäevane rõivaese. Kördikangas valmib nii tema enda kui tublide tütarde nobedate näppude abiga tagakambris plõksuvatel kangastelgedel.

Jätka lugemist »

Miks Jüri Trei hoidis Seljamaa monumendi avamise ajal Peterburi Teatajat käes?

105 fotot

Tartu rahulepingu 99. aastapäeval avasid Pärnumaa portreeskulptor Ülo Kirdi loodud Julius Friedrich Seljamaale pühendatud monumentaalse mälestusmärgi Lauri Luur, Jüri Trei, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen.

Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto Urmas Saard

Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond

Külauudiste infoveski on Julius Friedrich Seljamaa monumentaalse mälestuse jäädvustamisele Sindi linnas sedavõrd rohkelt tähelepanu pööranud, et tekib õigustatud küsimus kas mitte ülemäära palju? Kodanikualgatuse korras sündinud ideekandvuse eest hoolitsenud Sindi ajalooklubi väljendab tänu ka Pärnu Postimehele, Tre Raadiole ja üleriigiliselt levivale Maalehele, kes on alaliselt väikelinna initsiatiivi omapoolselt kajastanud. Tänuväärselt oli kohal ka Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond, kelle videokajastust näeb veidi aega pärast selle loo avaldamist. Vaatamata sellele, et kohalikule kogukonnale tähtsal päeval polnud sündmust kajastamas üleriigiline tele- ja raadioajakirjandus, ei vähendanud see vähe märgatud asjaolu kohalviibinute ülevat meeleolu.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: pole juhus, et Seljamaa istus Poska paremal käel

Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehe Trivimi Velliste kõne Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi avamise puhul 2. veebruaril Sindi gümnaasiumi aulas.

Trivimi Velliste Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisel. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisel. Foto: Urmas Saard

Tartu rahuläbirääkimiste fotodel istub Jaan Poska paremal käel siit Sindist pärit mees – Julius Friedrich Seljamaa

Head Sindi inimesed! Külalised lähedalt ja kaugelt!

Me oleme kindlasti tähele pannud, et kõigel elaval on mälu. Mälu on lindudel, loomadel, isegi pisikestel putukatel ja taimedel. Elusolevus, kes kaotab mälu, on määratud hukule. Nõnda on see kõige elavaga.

Aga mälu on ka rahvastel ja riikidel – nemadki ei saa püsida ilma mäluta. Kui nad kaotavad mälu, siis nad ka hukkuvad. Eesti rahva mälu on pikk, see ulatub tuhandete aastate taha. Kuid ka Eesti riigi mälu on üsnagi auväärne.

Jätka lugemist »

Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeval kogunetakse Pärnus Alevi kalmistule, Sindis koolimajja ja Seljamaa mälestusmärgi avamisele, Tallinnas Nõmme Rahu kirikusse.

Nõmme Rahu kirik. Foto Jukko Nooni

Nõmme Rahu kirik. Foto: Jukko Nooni

Juba homme, 1. veebruaril kell 18 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoorid ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Dirigendid Evelin Mei ja Marika Pärk. Kuulajaid tervitab Pärnu abilinnapea Marko Šorin.

Jätka lugemist »

Seljamaa büst tõsteti Sindi gümnaasiumi esisele paigaldatud graniitalusele

Vaata pildigaleriid: 30 fotot

Täna ennelõunal asetati Julius Friedrich Seljamaa pronksist büst graniidist püsttahuka otsa ja kogu taies kaeti koormakattega, mis laupäeva hommikul asendatakse kolmikvärvides kangaga, et juba Tartu rahu 99. aastapäeval avada erilise pidulikkusega Sindis sündinud mehe auks monumentaalne mälestusmärk.

Kujur Ülo Kirt annab oma tööle, Seljamaa büstile, viimast lihvi. Foto Urmas Saard

Kujur Ülo Kirt annab oma tööle, Seljamaa büstile, viimast lihvi. Foto: Urmas Saard

oskus viibida õigel ajal õiges kohas ja kasutada avanenud võimalusi eesti rahva teenimiseks

Julius Friedrich Seljamaale (8. aprill 1883 – 17. juuni 1936) monumendi püstitamise mõte sündis Sindi ajalooklubi eestvedamisel kodanike algatuse korras. Lisaks Sindi ajalooklubi poolt väljakuulutatud annetuste kogumisele panustasid idee teostumise heaks Tori vald ja Rohelise Jõemaa koostöökogu Leader programmi meetmega.

Monumendi kaks graniidist moodulit paigaldati läinud aasta detsembri keskel. Vundamendi külgedest eenduv graniitplaat on mõõtmetega 1,66 X 1,21 m, jättes mulje nagu alus ripuks õhus. Alusplaadile toetub püstine risttahukas mõõtmetega 2,1 X 0,53 X 0,6 m. Punakaspruun graniit toodi Soomest, mõnesaja kilomeetri kauguselt Helsingist. Graniiti töötles Eero Vainikka (Sorvikivi OY, Soome). Seljamaa büsti autor on kujur Ülo Kirt. Büsti valas pronksi Tormis Disain OÜ loovjuht Bruno Kadak. Büst kaalub umbes 100 kilogrammi. Seljamaa allkirja valmistas ja tegi pronksivalu samuti Kirt oma Häädemeeste ateljees.

Jätka lugemist »

Milline ühisosa seob Sindit ja Raeküla?

Kui Piia Karro-Selg kutsus mind pajatama Raeküla inimestele oma tegemistest ja kindlasti ka Seljamaa monumendi sünniloost, siis õnnestus tal üksnes temale omase võluväega mõne minutiga selliselt ära „tinistada”, et andsin pikemalt mõtlemata nõusoleku, millest olnuks hetk hiljem juba väga piinlik ära öelda.

Kogunemine Raeküla Vanakooli keskuse koosolekute ja nõupidamiste ruumi. Foto Urmas Saard

Kogunemine Raeküla Vanakooli keskuse koosolekute ja nõupidamiste ruumi. Foto: Urmas Saard

Usun pigem juhitud juhustesse

Leppisime kokku, et juttu tuleb Sindi kui kogukonna mõjust kodanikuaktiivsuse kujunemisele. Olles veidi mõttesse süvenenud mõistsin ka Raeküla Vanakooli keskuse head mõju, mis levib perekond Pätside-aegse Pärnu linnaosa piiridest palju kaugemale. Servapidi puudutab see Sindi linnagi.

Presidendi kell

Raeküla rahvas oskab hästi teadvustada Pätside tähtsust oma linnaosa arenguloos. Kuid Eesti esimene president omab kindlat kohta ka Sindi ajaloos. Sindi raekoja avamise (8. augustil 1937) puhul kinkis riigivanem Konstantin Päts raekoja torni kella muretsemiseks Sindi alevivalitsusele 1000 krooni, mille andis üle pea- ja siseministri abi August Tuulse (Tenson). Enne sõda jäi torn siiski ilma kellata, aga mitte jäävalt. 2011. a 1. mail algatas tollane Sindi abilinnapea ja Sindi ajalooklubi liige Marko Šorin kella paigaldamiseks üldrahvaliku korjanduse – koguti 2700 eurot kella jaoks ja hiljem lisas linn täiendavalt juurde kella katteklaasi tarvis 1000 eurot. Tegu sai tehtud kodanike algatuse korras. Annetajate hulgas oli ka Toomas Hendrik Ilves ja presidendi kantseleiga kooskõlastatult nimetati Sindi tornikell Presidendi kellaks. Kell avati suure pidulikkusega 2013. a 1. mail.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Rääma Rannalised harjutavad ettelaulmist

Eile õhtul harjutas tänavu suvel toimuva laulu- ja tantsupeo ettelaulmise eelproovis Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoor, mille koosseisu kuuluvad folkloorirühm Rannalised ja Rääma lastevanemate koor. Tavaliselt tehakse proove nii Rääma põhikoolis kui Pärnu Aianduse ja Mesinduse Seltsi saalis, sedakorda aga Raeküla Vanakooli keskuses.

Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoori lauljad Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoori lauljad Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Hiljemalt 30. mail antakse läbi laulu- ja tantsupeo elektroonilise registri igale kollektiivile teada ettelaulmise tulemused

Naiskoori juhatas dirigent Tõiv Tiits.

Pärnu Aianduse- ja Mesinduse seltsi eestvedaja Terje Ojaste sõnul otsiti võimalust esinemiseks ja seepärast tuldigi Raeküla vana koolihoone esinduslikku saali, kus kuulajaks olid peamiselt Raeküla seltsi inimesed.

Naiskoori eelproovides õpitakse nelja liigilaulu, millest kahe laulu ettelaulmine toimub 2. veebruari hommikul. Laulud on Mari Amori “Päikese tõusu aegu” ja Lembit Veevo “Suvine tuul”. Ettelaulmiseks tehakse kahest laulust valik loosimisega. Teises eelproovis, mis toimub 28. aprillil, on kohustuslik teos Seto viis “Kergotamine”, Kristel Laas. Seda esitatakse koos liikumisega. Lisaks valitakse loosiga üks teos kogu ülejäänud liigi- (teiseks lauluks võib olla ka naiskoori liigilaul Henry Laksi „Ilmaratas”) või midagi ühendkoori repertuaarist.

Jätka lugemist »

Pärnus saab tasuta abi keelelisteks harjutusteks

Pärnus Lembitu tänava ja Riia maantee ristil asuvas Raeküla Vanakooli keskuses alustatakse keelte koolitustega, mis on õppuritele täiesti tasuta kättesaadavad.

Ester Haas, Raeküla Vanakooli keskuse koolituste koordinaator. Foto Urmas Saard

Ester Haas, Raeküla Vanakooli keskuse koolituste koordinaator. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli keskuse koolituste koordinaator Ester Haas annab teada, et aadressil Lembitu 1 alustatakse 2. veebruaril koolitusega “Vene keele tase A1-A2″. Sellise tasemega õpe on mõeldud neile, kes kunagi küll vene keelt õppinud, kuid palju unustanud ning nüüd puudub enesekindlus või oskus end vene keeles väljendada. Teemad on praktilised ning esmajoones tegeletakse sellega, kuidas erinevates olukordades – näiteks telefonivestluses, teenindussituatsioonis jne – end vene keeles arusaadavaks teha. Õppetöö aeg valiti teadlikult nädala lõppudele, et ka töötavad inimesed saaksid osaleda.

“Eesti keel inglise keele baasil, A1-A2″ algab 4. veebruaril ja toimub kaks korda nädalas õhtusel ajal, sobides samuti töötavale inimesele. Mõlema koolituse sihtgrupiks on põhi- või keskharidusega ja elukestvas õppes vähem osalenud inimesed. Kursuse läbimise järel peaks osaleja suutma suhelda lihtsates igapäevastes situatsioonides, näiteks anda enese kohta käivat infot või jagada selgitusi ametist tulenevate tegevuste kohta.

Mõlemad koolitused on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Prioriteetsete võtmepädevuste arendamine 2018-2020“ vahenditest. Rohkem teateid saab Raeküla Vanakooli keskuse kodulehel ja registreerimine toimub telefonil 5684 3445 või kirja teel ester@raekylavanakool.ee.

Urmas Saard

Aasta 2018 dirigendiks valiti Toomas Voll

Täna jagas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiaid. Kaheteistkümnes kategoorias kandideeris aastapreemiatele 75 nominenti.

Toomas Voll 2016. a Pärnus toimunud lipu päeva tähistamisel. Foto Urmas Saard

Toomas Voll 2016. a Pärnus toimunud lipu päeva tähistamisel. Foto: Urmas Saard

Aasta dirigendiks valitud Toomas Voll on Pärnu muusikakooli neidudekoori Argentum Vox, üleriigilise neidudekoori Leelo vilistlaskoori Leelo vol 2, Pärnu muusikakooli koori Musala ja Tallinna ülikooli naiskoori dirigent, Eesti Kooriühingu mentor, hääleseadja Pärnu teatris Endla ja mitmekümne noore solisti juhendaja. 2018. aastal saavutas Leelo Vol 2 Eesti Naislaulu Seltsi nais- ja neidudekooride võistulaulmisel B-kategoorias II koha, neidudekoor Argentum Vox pälvis Veneetsia rahvusvahelisel koorikonkursil Musica in Venice oma kategooria võidu ja kulddiplomi ja osales Grand Prix’ voorus kolme parima koori hulgas.

Ta on juhatanud laste- ja neidudekoore mitmetel laulupidudel. 2016. a oli Voll Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäeva „Üle Maarjamaa“ kunstiline juht, kui Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti lipu seltsiga tähistas lipu päeva.

Voll on kirjutanud üle poolesaja laste- ja koorilaulu ning seitsmele Eesti koolile hümnid.
Tema muusikaga on ilmunud kassett, CD-d ja laulikuid. Varem on Vollile omistatud Aasta õpetaja tiitel, Pärnu linna kultuuri aastapreemia ja Pärnumaa vapimärk ning Valgetähe V kl. teenetemärk.

Urmas Saard

Heldor Käärats: olen Lurichi usku

Talvistekuu 24. päeval kaheksakümne viieseks saav Pärnumaa mees Heldor Käärats jutustas pühapäeval Seljametsa muuseumisse kogunenud sõpradele, tuttavatele ja spordisõpradele varemgi paljukuuldud pikast sportlikust eluteest, mida ilmestasid mitmesugused põnevad seigad.

Priit Neeme annab Pärnumaa spordiajaloo seltsi poolt Heldor Kääratsile üle tänukirja. Foto Urmas Saard

Priit Neeme annab Pärnumaa spordiajaloo seltsi poolt Heldor Kääratsile üle tänukirja. Foto: Urmas Saard

Heldori lemmikained olid ajalugu, geograafia ja kehaline kasvatus

Muuseumi näituseruumis tutvuti spordiajalugu koguva vanahärra väljapanekutega. Enne spordimehele sõna andmist eelnes õnnitlejate lõputu rivi. Lilled, kingitused, kallistused on juubeli lahutamatu osa. Heldor ise asetas siiski pearõhu spordile ja nimetas kogunemist spordiajaloo päevaks.

„Olin koolipoiss ja mäletan seda pühapäeva täpselt. Minu isa võimaldas oma leerivennale ulualust. Minu ülesanne oli natuke lammastel silm peal hoida. Ulualust saanud mees pani teki murule maha, olime seal kaks tõsist eesti meest. Üks 46 ja teine kaheksane. Vahetasime siis muljeid. Tema rääkis mulle, kuidas ta tegi noore mehena Lurichit. Olevat olnud üks raamat, mille järgi nad harjutasid. Ma olen seda raamatut otsinud, aga ka spordimuuseumist ei leidnud. Ta rääkis sellest, kuidas Lurichit tehes saab harjutamisega osavaks ja tugevaks,” meenutas Heldor. Ta tunnistas, et on rohkem Lurichi, kui Lutheri usku.

Jätka lugemist »