Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

jaanuar 2020
E T K N R L P
« dets    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

PÄRNUS TEHAKSE ALGUST JÕULUKAUNISTUSTE MAHA VÕTMISEGA

Jaanuari viimasel nädalal hakatakse jõulukaunistusi maha võtma ja jõulupuud leiavad taaskasutust.

Uuel nädalal kaob Pärnu linnapildist Iseseisvuse väljakut kaunistav hall nulg, mille oksad lähevad Saaremaale osaühingule Lahhentagge, kes valmistab okstest alkoholivaba toonikut. Foto: Urmas Saard

suuremad valgusinstallatsioonid jäävad veel mõneks ajaks üles, sest neid dekoratsioone sobib eksponeerida ka muul ajal, kui ainult jõuluperioodil

Kaunistuste teisaldamine on aeganõudev protsess, kuna iga valguskuul ja -element tuleb käsitsi ükshaaval alla võtta ja enne hoiukohta viimist üle kontrollida.

Et dekoratsioone on üle linna palju ja väga erinevaid, kulub nende ära toimetamisele vähemalt paar nädalat.

Kõige esimesena korjavad osaühingu Leonhard Weiss elektrikud tulekaunistused ära linna jõulupuudelt, seejärel lähevad välja teenitud puhkusele jõuluehted Rüütli tänavalt, Kuninga kooli eest ja Lastepargist.

Teater Endla esist ilmestavad sinised tuled, Koidula pargis särav valguslahendus ja muud suuremad valgusinstallatsioonid jäävad veel mõneks ajaks üles, sest neid dekoratsioone sobib eksponeerida ka muul ajal, kui ainult jõuluperioodil.

Jätka lugemist »

PÄRNUS AVATAKSE UUS LASTEAED

Pärnu linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku asutada 1. augustist Pärnu Raja Lasteaed ning liita sellega praegused lasteaiad Pillerpall ja Kelluke, mis lõpetavad tegevuse.

Ehitusjärgus Raja tänava lasteaed-ujula. Foto: Urmas Saard

Ehitusjärgus Raja tänava lasteaed-ujula. Foto: Urmas Saard

Lapsed kolitakse majja 1. septembriks

Raja tänav 7 kerkivast lasteaed-ujulast saab Eesti üks kaasaegsemaid lasteaedu. Kompleks koosneb päikesekujulisest lasteaiast, ujulast, staadionist, välilavast, parklast ja hoovil asuvatest mänguväljakutest. „Eritellimusega mööbel, liikluslinnak, erinevad mänguväljakud, väikesed ja suured kelgumäed, staadion, basseinid, mullivann, muusika- ja võimlemissaal, galeriid, katusel asetsevad päikesepaneelid ja palju muud põnevat teevad sellest Eesti ühe moodsaima lasteaia,“ kirjeldas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Jätka lugemist »

PÄRNU FOTOFEST 2020 – PÄRNUMAA FOTO

Pärnu fotofestivali sünnile aitas kaasa juba Pärnu talvise kunstielu traditsiooniks muutunud “Pärnumaa Foto”.

Nunnad hoos. Leonardo web

Nunnad hoos. Leonardo web

2020. aastal festivali programmis avatav väljapanek „Pärnumaa Foto“ kannab järjekorranumbrit 15. Näituse algatajaks oli “Pärnu Postimehe” toimetus, kelle eestvedamisel näitus toimus ja oli eelkõige laiapõhjaline rahvafoto näitus. Igaaastasele väljapanekule saadeti pilte kaunist Pärnumaa loodusest, lemmikloomadest ja olustikust. Aastate jooksul on aga muutunud domineerivaks fotokunsti professionaalsem pool. Lemmikloomi enam näituselt ei leia, pigem on fookuses imeliste ja ainulaadsete hetkede tabamine ning kõrge kunstiline tase.

Näitusele esitas oma fototabamusi 36 autorit. Pärnu Endla teatri palmisaalis on eksponeeritud 31 Pärnu ja Pärnumaa fotokunstniku teosed festivali peateemal “Viga süsteemis”e.“Error in the System”.

Näitusel osalevad: Andres Adamson, Marko Toomast, Marju Lorentson, Aiki Järviste, Innar Kukk, Eimar Kull, Evald Kukk, Aiver Oja, Valdur Maibach, Karmen Kärg, Margit Jaanson, Luule Põder, Taje Tross, Liivi Pihlasalu, Al Paldrok, Signe Leht, Anonymous Boh, Ants Liigus, Haide Rannakivi, Julia Valjauga, Kristjan Krimm, Tõiv Jõul, Rein R Seppius, Margus Valt, Anatoli Anatoli Gubski, Jack Blue, Leonardo, Andreas Härm, Liivi Pihlasalu, Piret Mägi, Pusa.

Huvi fotomeediu vastu on aastatega suurenenud ja tänaseks on näitusest välja kasvanud Pärnu fotofestival mitme erilaadse näitusega Pärnu Linnagaleriis, Keskraamatukogus, Pärnu Muuseumis ja Kunstnike Majas. Rohkem infot Pärnu Linnagalerii kodulehel.

KU päevatoimetaja

PÄRNU MUUSEUMI UUEL NÄITUSEL NÄEB EESTLASTE ARGISEID TOIMETUSI

Alates 24. jaanuarist on Pärnu Muuseumis avatud itaalia fotograaf Luca Berti näitus „Silmast silma. Inimese ja looduse vahel“.

Kalur, Muhu 2015. Foto Luca Berti

Kalur, Muhu 2015. Foto: Luca Berti

Fotonäitus annab vaatajale kõrvalseisja pilgu läbi edasi eesti kultuuri, rahvuslikke iseärasusi ja eestlaste argiseid toimetusi. See jutustab loo „tundmatust“ Eestist, igapäevasest külaelust, tavalisest maal elavast inimesest, kelle taustale jäävad vanad talud, teed, põllud ja kirikud. Neid sügavaid ja emotsionaalseid pilte, mis kujutavad inimesi oma loomulikus elemendis, võib kirjeldada ka kui kultuuriantropoloogilist materjali. Lummavad, ka lihtsamaid olukordi õilistavad fotod tabavad eestlastes midagi olemuslikku. Näituse kuraatori Aleksandra Ehte sõnul näevad inimesed Luca piltide peal välja just sellised nagu nad loomulikult on.

Näitus võtab kokku aastatel 2015-2018 toimunud pildistamisretkede tulemused.

Luca Berti (1978) on itaalia päritolu fotograaf, kes elab ja töötab Taanis, Kopenhaagenis. Luca on tuntud kui maastike ja maainimeste jäädvustaja. Tema dokumenteerimisprojekt „Inimene ja loodus“ (Man and Nature in the Nordic and Baltic Countries), millega ta alustas 7 aastat tagasi, jäädvustab maaelu Põhjamaades ja nüüd ka Eestis. „Tema jaoks see ongi ilu, mida ei suuda mitte ükski filter taasluua. Ta läheb sügavamale ja näitab inimese hinge, seda mis kuulub ainult talle“ sõnas Ehte fotograafi kohta.

Näitus on osa Pärnu Fotofest 2020 programmist. Infot festivali kohta leiab SIIT.

Näitus on valminud koostöös Kristel Lauri ja Toomas Järvetiga Juhan Kuusi Dokfoto Keskusest ning Maret Tamjärvega Vabaõhumuuseumist

Näitust toetavad Pärnu linn, Itaalia Suursaatkond Tallinnas ja Kultuurkapital.

KU päevatoimetaja

AIVAR RAUDVER: IGA PÄEV ON AUHIND, MIS MA SAAN MIDAGI NENDE MEESTE HEAKS ÄRA TEHA

Eile hommikul lahkus igaviku rajale Aivar Raudver (26. aprill 1955 – 15. jaanuar 2020) – mees, kes julges kartmatult armastada vangist vabanenuid, alkohoolikuid, kodutuid. Ta ise uskus sügavas veendumuses suurt ülestõusmise hommikut.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Aivar Raudver on jõudnud lõppjaama. Foto: Urmas Saard

Mullu 31. jaanuaril sai Aivar teada haigusest, mille võimuses oli elujõulise inimese eluiga oluliselt lühendada. Aivar aimas teekonna peatset lõppu, aga ta ei kartnud, kurtnud ega teinud kellegile etteheiteid, ta ei protesteerinud selle vastu nagu toimiks elu tema vastu ebaõiglaselt. Ta leidis endistviisi põhjust igal võimalikul juhul naeratada ja olla iga kingitud uue päeva eest tänulik. Tänulikud olid ka tema hoolealused Eesti misjoni Samaaria Pärnu osakonnas, kus vangist vabanenutele, alkohoolikutele ja kodututele pakuti võimalust uueks alguseks. Ligemale paarikümne aasta pikkune töö Samaaria kodus sai Aivarile elutööks, mida paljud oskavad väga kõrgelt hinnata.

Jätka lugemist »

KUTSE LÕHETEEMALISELE FILMI- JA ARUTELUÕHTULE

Eestimaa Looduse Fond ootab reedel huvilisi lõheteemalisele filmi- ja aruteluõhtule Pärnusse Uue Kunsti Muuseumisse.

Lõhe kohta tehtavad teaduslikud uuringud Pärnu jões. Foto Urmas Saard

Lõhe kohta tehtavad teaduslikud uuringud Pärnu jões. Foto: Urmas Saard

„Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud uuringust teame, et Norra lõhe on eestlaste meeliskala,” ütleb Raul Kübarsepp, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kommunikatsiooniekspert. Tema sõnul on palju räägitud kasvatatud lõhe tervislikkusest, aga palju vähem pööratud tähelepanu kasvatuste keskkonnamõjule. Täna on Norras üle 900 kalakasvatuse ning vaatamata faktile, et tasapisi muutuvad need keskkonnasõbralikumaks, jätkub endiselt palju probleeme. Aastal 2018 pääses kasvatustest loodusesse umbes 300 000 lõhet, mis mõjutas tugevalt loodusliku lõhe olukorda. „Endiselt on probleemiks meretäid ning kasvatustest eralduv heide,” selgitab kommunikatsiooniekspert. „Artifishal filmis räägitakse neist probleemidest lihtsalt ja selgelt. Tule kohale ning arutame üheskoos pärast filmi, kas ka Eestis on sarnaseid probleeme ning kas peaksime muretsema Läänemerre planeeritud avamerekasvatuste pärast.”

Lõheteemaline filmi- ja aruteluõhtu leiab aset 17. jaanuaril algusega kell 18.00 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.

Urmas Saard

PÄRNU LINNAVALITSUS TEEB ETTEVALMISTUSI UUE SILLA EHITAMISEKS

Pärnu linnavalitsus on välja kuulutanud uue autosilla arhitektuurivõistluse ja loodab silla ehitamisega alustada järgmisel aastal.

Britt Vaheri visualiseering Pärnu kolmandast sillast

Britt Vaheri visualiseering Pärnu kolmandast sillast

kas Kesklinna sild ehitatakse järgmise kahe aasta jooksul ümber või tehakse tänavu vaid remont, sõltub uue silla arhitektuurivõistlusest

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on leida sillale parim arhitektuurne lahendus ja sillakoridoriga seotud liikluslahendus. Uus sild on kavandatud Rääma ja Pargi tänava pikendusele, arhitektide poolt pakutavate sillalahenduste soovituslikuks piirhinnaks on 20 miljonit eurot.

Uue autosilla konkursi ideekavandite esitamise tähtajaks on 10. märts. Komisjon valib märtsikuu jooksul välja võidutöö ideekavandi, tulemused avalikustatakse hiljemalt 26. aprilliks. „Ootame aktiivset osavõttu, tegemist on Pärnu linnale väga olulise objektiga,“ ütles abilinnapea Rainer Aavik.

Jätka lugemist »

ENN KUSLAP PÄLVIS PÄRNUMAA KÕRGEIMA TUNNUSTUSE

Pärnumaa Omavalitsuste Liit omistas 2020. aastal Pärnumaa Vapimärgi kohalikule ettevõtjale ja Tori vallavolikogu esimehele Enn Kuslapile, kes on oma silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud Pärnumaa arengule.

Enn Kuslap. Foto Urmas Saard

Enn Kuslap. Foto: Urmas Saard

Enn Kuslapi ettevõte osaühing Karjamõisa pakub tööd ligi 20 inimesele ning on pärjatud 2015., 2016. ja 2017. aastal Eesti gasellettevõtte tiitliga. 2014. aastal oli Karjamõisa lihatööstus Are valla parim ettevõte. 2012. aastast on osaühing Karjamõisa Eesti kaubandus-tööstuskoja liige ja alates 2016. aastast mahetunnustuse omanik. Lisaks kuulub Enn Kuslap veel kolme ettevõtte juhatusse ning ühe korteriühistu juhatusse.

Jätka lugemist »

VABATAHTLIKU TEGEVUSE INFOT VAHENDAV VEEBILEHT VABATAHTLIKE VÄRAV NÜÜD KOLMEKEELNE

Vabatahtlike Värav on suurim vabatahtliku tegevuse alast infot koondav infoportaal Eestis. Veebilehelt leiab infot nii vabatahtliku tegevuse võimalusi otsiv huviline kui ka kaasaja, kes vajab juhiseid ja nippe, kuidas oma tööd paremini teha.

Y’s Men International liikumise Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg tutvustab Raeküla Vanakooli keskuses võimalust osaleda vabatahtliku seltsilisena Pärnumaal. Foto Urmas Saard

Y’s Men International liikumise Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg tutvustab Raeküla Vanakooli keskuses võimalust osaleda vabatahtliku seltsilisena Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

Lehe haldajal, Külaliikumisel Kodukant, on hea meel tõdeda, et nüüdsest on veebileht lisaks eesti ja vene keelele kättesaadav ka inglise keeles. „Näeme, et hiljuti Eestisse elama kolinud inimestel on suur huvi tutvuda siinse ühiskonna ja inimestega. Vabatahtlik tegevus on selleks imehea võimalus. Seni on paljud välismaalased põrkunud info kättesaadavuse taha, nüüd on see mure lahenenud,“ ütles vabatahtliku valdkonna juht Eha Paas.

Värskendatud kodulehel on võimalik otsida ja lisada kolmes keeles vabatahtliku tegevuse kuulutusi, lugeda valdkonna uudiseid ja kogemuslugusid ning tutvuda mitmesuguste vabatahtlikku kaasamist toetavate juhendmaterjalidega.

“Tahame julgustada vabaühendusi kutsuma vabatahtlikeks teisest rahvusest inimesi. Kuulutuste lisamine on kõigile kaasajatele tasuta, küll aga ootame, et iga kaasaja on oma tegevuse vabatahtlike kaasamisel hoolega läbi mõelnud. Selleks on võimalik meilt ka nõustamist küsida,” lisas Paas.

Jätka lugemist »

PÄRNU PÕHJAMAADE SUURIMAL TURISMIMESSIL

Helsingis toimuval Põhjamaade suurimal Matka turismimessil on esindatud ka Pärnu linn ja siinsed ettevõtted.

Pärnu boks Helsingi turismimessil 2019. aastal. Foto Pärnu linnavalitsus

Pärnu boks Helsingi turismimessil 2019. aastal. Foto: Pärnu linnavalitsus

ühisel ekspositsioonialal püüavad pilke suured purjed

Käesoleva nädala neljapäevast pühapäevani (16.-19. jaanuar) Helsingi messikeskuses toimuval messil jagavad pärnakad ekspositsioonipinda turismiasjalistega Haapsalust, Saaremaalt ja Hiiumaalt. Nelja maakonna ühine väljapanek võimaldab reklaamida Lääne-Eesti piirkonda tervikuna, samas saab ka iga maakond oma eripärasid ja tegemisi eraldi tutvustada.

Kuna Lääne-Eesti regiooni iseloomustab seotus merega, on messiboksi kujundus inspireeritud meretemaatikast ning ühisel ekspositsioonialal püüavad pilke suured purjed.

Jätka lugemist »

Paikusel läideti kuue meetri kõrgune kuuskedest tuleskulptuur

Täna õhtul toimus Pärnumaal Paikuse esimene talvine tantsupidu, kus kõmisesid šamaanitrummid ja kõrgele tõusev leek andis sooja ning valgust tantsumurul tantsijatele.

Kotkasulg šamaanitrummiga Paikuse esimesel talvisel tantsupeol. Foto Urmas Saard

Kotkasulg šamaanitrummiga Paikuse esimesel talvisel tantsupeol. Foto: Urmas Saard

valmistamise käigus ilmnes vajadus koguni sajakonna kuuse järele

Paikuse alevi lõkkeplatsile kogunes arvatavalt paarsada inimest, kelle hulgas oli rohkelt tantsurahvast. Seljametsa rahvamaja direktor Annika Põltsam nimetas kuut rühma. Kõige kaugemad külalised tulid talvisele tantsupeole Lääne-Virumaa Vinni valla Pajusti klubist, kus tegutseb Ene Saaberi juhendamisel Tantsutriinude rühm. Lisaks neile osales Pärnu Koidula gümnaasiumi rahvatantsurühm Inetu Pardipoeg, rahvatantsuansambel Kajakas vanem segarühm, Seljametsast Virtin, Paikuselt Pastlapaar ja mõned paarid Kuu segarühmast.

Jätka lugemist »

Selgusid Pärnumaa vapimärgi kavalerid 2020

Pärnumaa Omavalitsuste Liit omistas 2020. aastal Pärnumaa vapimärgi neljale inimesele.

Tänasel Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) üldkogul vaeti jumalatosinat vapimärgi kandidaati, kelle seast valiti välja neli Pärnumaa kõrgeima autasu väärilist inimest.

Enn Kuslap, ettevõtja, Tori vallavolikogu esimees. Foto Urmas Saard

Enn Kuslap, ettevõtja, Tori vallavolikogu esimees. Foto: Urmas Saard

Vapimärk nr 118: Enn Kuslap, ettevõtja, Tori vallavolikogu esimees

Vapimärk nr 119: Guido Ratnik, Pärnu haigla kirurgiakliiniku juhataja, endine maakonnaarst

Vapimärk nr 120: Hannes Toomsalu, erukolonel, Kaitseliidu Pärnumaa maleva taasloomise eestvedaja

Vapimärk nr 121: Roland Leesment, SA Endla Teater teatrijuht

Vapimärgid annavad Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu esimees Andres Metsoja ja aseesimees Mikk Pikkmets üle 23. veebruaril Pärnu Kontserdimajas.

KU päevatoimetaja

Joosep Ailiste loodusfotod Sindi gümnaasiumis

Eelmisel õppeaastal Pärnus Pernova Loodusmajas olnud Sindi gümnaasiumi õpilase Joosep Ailiste fotode näitus jõudis nüüd tema oma kooli, kus täna avatud noore piltniku pildivalikut näeb kevadeni.

Joosep Ailiste tutvustab klassikaaslastele oma loodusfotode näitust Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard

Joosep Ailiste tutvustab klassikaaslastele oma loodusfotode näitust Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

„Siin on juba küsitud, mis see on? See on pikaleheline huulhein, putuktoiduline taim,” rääkis Joosep, kes juba mitmendat ringi tehes peatus kõigi 22 foto juures ja andis huvilistele täpsustavaid selgitusi.

„Olen kogu elu elanud Sindis. Fotograafiaga hakkasin tegelema kuuendal eluaastal kui sain oma esimese fotoaparaadi. Selle aparaadiga sain kõige teravama pildi linnu pesakastist, kus olid munad sees. Kahjuks rebisid vandaalitsejad pesakasti maha,” rääkis Joosep endast ja pildistamisest koolikaaslastele. Enamus pildistamisi on tehtud aastatel 2017 ja 2018 Sindis või linna lähiümbruses. Värskemad pildid pole kahjuks näitusele jõudnud. „Vöötkakk on pildistatud Seljametsas, mis ongi vast Sindist kõige kaugem paik. Vöötkakk on ka kõige kauem otsitud lind, keda ma olen püüdnud tabada. Pidin kuus tundi koos ühe Paikuse mehega passima.” Kuuendaks sünnipäevaks kingitud kompaktkaamera asemel kasutab ta juba ammu peegelkaamerat. Viimane on Nikon D7500, mis on võimaldanud fotonäituse autoril veelgi paremini lindude ja muu eluslooduse pildistamisega tegeleda.

Jätka lugemist »

Ida – see on väga peen asi

Eile esines väliskommentaator Toomas Alatalu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suurele auditooriumile Tervise konverentsikeskuses. Varem kavandatud teemavalik „Tänane maailm ja Eesti” asendus nüüd viimaste päevade sündmuste vaatlusega Lähis-Idas. Tallinna Ülikooli õppejõud ja analüütik käsitles teemat suuremas plaanis kui üksnes USA presidendi Donald Trumpi käsul korraldatud raketirünnakut, milles hukkus Iraani mõjukas kindral Qassem Soleimani.

Toomas Alatalu peab loengut Tervise konverentsikeskuses TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto Urmas Saard

Toomas Alatalu peab loengut Tervise konverentsikeskuses TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

lõpusirgel toimus niisugune ootamatu käik, et inimene ootamatult tapetakse ja tekib täiesti uus situatsioon

Mullu oktoobris teatas Trump, et äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) asutaja ja juht Abu Bakr al-Baghdadi tapeti erioperatsiooni käigus Süüria kirdeosas asuvas Idlibi provintsis. Trumpi sõnul suri ta nagu koer. „See on väga solvav moslemile,” lausus Alatalu ja asetas selle kõrvale Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnad, kes on öelnud „Восток дело донкое” (Ida – see on väga peen asi).

Putin käis 7. jaanuaril üllatusvisiidil Süürias ja külastas Damaskuse kõige kuulsamat mošeed, ühtaegu ka kristlikku kirikut. Praeguses situatsioonis oli Putin esimene, kes läks suurtest juhtidest sellesse piirkonda. See oli sõnum, et Venemaa on valmis rahu tagamiseks asju korraldama. On selge, et Ameerika ja Venemaa suhted on ääretult halvad. Ameeriklane kehtestas sanktsioonid ja võib välistada Ameerika ning Venemaa vahelised otsekõnelused. Aga Venemaa saab määrata või vähemalt soovitada, kes hakkab vahendajaks selles protsessis.

Jätka lugemist »

Luuvalupäeval peetakse seenioride vabaajamessi

Järjekordne seenioride vabaajamess toimub pühapäeval, 9. veebruaril kell 12-16 Pärnu Kaubamajakas, kus taas rullub messilaval lahti kirev programm ja näeb osalemas palju põnevaid kollektiive, tervisetarku ning häid nõuandjaid.

Seenioride Vabaajamess Pärnu Kaubamajakas. Foto Urmas Saard

Seenioride vabaajamess Pärnu Kaubamajakas. Foto: Urmas Saard

Seenioride vabaajamess on armastatud kokkusaamiskoht eakate seas ning toob selleks päevaks kohale pea 10 000 inimest

Sedakorda kutsutakse külla lisaks kodukandi kultuurikollektiividele Vikerraadiost legendaarsed virgutusvõimlemise ässad Viive Ernesaksa ja Martin Kõrvi ning kasulikku nõu andma doktor Adik Levini. Ta selgitab, kuidas kaheksakümneselt diabeediga hästi koos elada. Doktor annab edasi isikliku kogemuse, kuidas ennast ise aidata, et diabeeti ja ka veresoonkonda ja vererõhku kontrolli all hoida.

Seenioride vabaajamess on armastatud kokkusaamiskoht eakate seas ning toob selleks päevaks kohale pea 10 000 inimest, muutes Kaubamajaka aatriumi ja koridorid suureks vabaajakohvikuks. Kaubanduskeskusesse koondatakse väärikale eale sobivad tegevusvõimalused: kultuuri-, vabaaja- ja sporditegevuste tutvustajad ning terviseteenuste ja meelelahutuse pakkujad.

Jätka lugemist »

Pärnu linnavalitsus toetas Pärnu Y-klubi algatust abistada Reena Pärnatit teel Tokyo olümpiale

Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil otsustas Reena Pärnati kodulinna raad toetada tuhande euroga MTÜ Pärnu Y-klubi algatust, millega abistatakse noorsportlast osaliste kulude katmisel rahvusvahelisteks tiitlivõistlusteks ettevalmistavas laagris Lõuna-Koreas. Treeninglaager toimub ajavahemikul 17. veebruarist kuni 8. märtsini.

Keskel Reena Pärnat ja tema ema Sulu Pärnat, neist vasakul Marina Mesipuu-Rhun ja paremal Piia Karro-Selg (mõlemad Pärnu Y-klubi liikmed) kohtumisel Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Mikko Selg

Keskel Reena Pärnat ja tema ema Sulu Pärnat, neist vasakul Marina Mesipuu-Rhun ja paremal Piia Karro-Selg (mõlemad Pärnu Y-klubi liikmed) kohtumisel Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Mikko Selg

Reena Pärnat Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Mikko Selg

Reena Pärnat Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Mikko Selg

Pärnati ammune siht on olnud Lõuna-Korea, kus vibulaskmist peetakse sealse vilje lahutamatuks osaks.

Seni on Y’s Men International Pärnu Y-klubi abistanud esmajoones kasuperede ühendust ja hiljem jätkanud Raeküla Vanakooli keskuse noortekeskuse töö toetamist. Mullu novembris toimunud klubi kogunemisel tutvustasid Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg ja sama rahvusvahelise ühenduse Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg ettepanekut toetada Pärnatit nõu ja oma võimalustega teel Tokyo olümpiale. Jõulukuu koosolekul otsustati asi lõplikult ära ja asja vedamise võttis enda kätte Mikko Selg, kes kohtus lootustandva vibusportlasega. Eesmärgiks seati vähemalt 3000 eurot.

Pärnati ammune siht on olnud Lõuna-Korea, kus vibulaskmist peetakse sealse vilje lahutamatuks osaks. Sportlane soovib harjutada Lõuna-Korea vibukoolis, kus Kim Hyung Tak treenib oluliselt teisiti. Tehnika muutmine on seni takerdunud raha puudumise taha. „Lisaks konkreetsele Lõuna-Korea treeninglaagrile on Reenal vaja muidki teenuseid – psühholoog, füsioteraapia, massaaž jne. Selleks, et noor sportlane ja tema pere saaksid keskenduda peaasjalikult treeningutele, aga mitte majanduslikele muredele, on iga euro suure väärtusega,” ütleb Karro-Selg.

Jätka lugemist »

Sisseränne kasvatab Pärnu elanike arvu

Pärnu ja tema osavaldade elanike arv on võrreldes eelmise aasta 2. jaanuariga kasvanud 232 inimese võrra, aasta lõpus elas Pärnu omavalitsuses 51 504 inimest.

Pärnu Foto Urmas Saard

Pärnu. Foto: Urmas Saard

Ainsana sündis juulis üks inimene rohkem kui suri

Elanike arv on suurenenud Eesti teistest omavalitsustest ja välismaalt Pärnusse kolimise tõttu. Iive oli negatiivne, inimesi suri rohkem kui sündis.

Pärnusse saabujaid oli eelmisel aastal 415 inimese võrra rohkem kui lahkujaid. Suurem osa uusi elanikke tuli mujalt Eestist, kuid ka välisriikidest saabujaid oli iga kuu kümnetes. Kõige enam koliti välismaalt Pärnusse mais (57), kõige vähem augustis (18).

Eesti teistest omavalitsustest saabujaid oli kõige rohkem veebruaris (189) ja kõige vähem novembris (127). Nii välismaalt kui mujalt Eestist tulijate arv oli enamikel kuudel tulijate kasuks, vaid augustis, septembris ja oktoobris oli lahkujaid rohkem. Tõenäoliselt on nendel kuudel mindud õppima mõnda teise linna, õppeaasta algus on ka lastega peredele kõige sobivam aeg kolimiseks.

Jätka lugemist »

Kotkasule trummipõrin avab Paikuse esimese talvise tantsupeo

Paikuse esimesel talvisel tantsupeol kuuleb Kotkasule trummisoolot ja näeb jõulukuuskedest tuleskulptuuri.

Kasutatud pühadekuused Paikuse vanale jaanitule asemele. Foto Urmas Saard

Kasutatud pühadekuused Paikuse vanale jaanitule asemele. Foto: Urmas Saard

et kunstnik Kallau eestvedamisel püstitada kaunis kuusekujuline tuleskulptuur, vajatakse umbes poolsada kodudest välja visatud pühadekuuske

Pärnumaal Paikusel ulatub ühine kuuskede põletamise tava kaugele paljude aastate tagusesse aega. Tänavu tehakse seda uuel kombel. Kolmekuningapäeva järgsel laupäeval, 11. jaanuaril kogunetakse kella viieks harjumuspäraselt Paikuse alevi kortermajade ja Pärnu jõe vahelisele ammusele jaanituleplatsile.

Seljametsa rahvamaja direktor Annika Põltsam ütleb eelseisvat kuuskede põletamise ja talvise tantsupeo kava tutvustades, et kell 17 alustab šamaan Kotkasulg trummisoolo ja Tule tänu riitusega. Tunamullu telesaates „Eesti selgeltnägijate tuleproov” 2018. aasta hooaja võitnud kodanikunimega Evald Piirisild sai endale hingenimeks Kotkasulg Pärnumaal peetud indiaanilaagris. Kotkasulg nimetab ennast ausa otsekohesusega šamaaniks.

Jätka lugemist »

100 sekundit mälestushetke kõikjal Eestis: Tallinnas, Pärnus, Sindis ja mujal

Eesti Vabariik 100 pidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisele üle Eesti, rulludes lahti 3. jaanuaril, kui möödub sada aastat relvarahu kehtima hakkamisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vägede vahel.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto Urmas Saard

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto: Urmas Saard

„Tähistame sel puhul võrreldes varasemate kordadega suuremalt Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Kell 10:30 toimub üle-eestiline vaikuseminut, 100 sekundi jooksul helisevad kirikute kellad,“ teatab Toomas Kiho, EV100 juhtrühma esimees.

Mälestuspäeval asetatakse küünlaid ja pärgi kõikidele Vabadussõjaga seotud mälestussammastele, mälestustahvlitele ning Vabadussõja võitlejate tähistatud sünnikohtadele ja haudadele.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil toimuval tseremoonial peavad kõne kaitseminister Jüri Luik, Reaalkooli abiturient Märten Mikk ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Pärja Eesti rahvalt asetab kaitseminister J. Luik, Kaitseväe pärja asetab Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Lisaks asetavad pärjad diplomaatilise korpuse esindajad. Esineb Eesti Kaitseväe Orkester. Eespalve peab peapiiskop emeeritus Andres Põder.

Jätka lugemist »

Konstantin Possieti kodumaja saab mälestustahvli

Kindraladjutandi ja admirali, Pärnu linna aukodaniku Konstantin Possieti (2.01.1820 – 8.05.1899) 200. sünniaastapäeval – 2. jaanuaril algusega kell 15.00 – toimub Pärnus Suur-Posti 2 majal mälestustahvli avamine.

Komandant Possieti elamu Pärnus Suur-Posti 2 on ehitismälestis. Foto Kärt Saard

Komandant Possieti elamu Pärnus Suur-Posti 2 on ehitismälestis. Foto: Kärt Saard

Konstantin Possieti tunnustati kõikide Vene Impeeriumi kõrgemate ordenitega

Konstantin Possieti 200. sünniaastapäeva eel tegid Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Pärnumaa Muinsuskaitse Selts Pärnu linnavalitsusele ettepaneku tähistada seda tähtpäeva mälestustahvli avamisega Possieti kodumajal Suur-Posti 2. Tahvli valmistamist korraldas Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Tahvli valmistas hallist graniidist kiviraidur Ülo Kirt. Kõik mälestustahvli valmistamise, paigaldamise ja avamise kulud kandis Pärnu linnavalitsus.

Tahvli avab Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Konstantin Possietist kõneleb Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk, vaimuliku talituse viib läbi EELK Pärnu praostkonna praost Tõnu Taremaa.

Jätka lugemist »

Matteuse evangeeliumi sõnumiga on ühinenud ka Eesti

Sõnum, mis saab aluseks “Genfi lasteõiguste deklaratsioonile” ja lõpuks võetakse vastu ÜRO rahvusvahelise laste õiguste konventsioonina ja millega neli aastat hiljem ühines taastatud Eesti Vabariik.

Jõululaupäeval Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Jõululaupäeval Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Joosep Tammo jõululaupäeval Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Joosep Tammo jõululaupäeval Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Traditsioonidega vanas koolimajas

See sõnum saab aluseks “Genfi lasteõiguste deklaratsioonile” 1924

Traditsioonilisel jõululaupäeva kontsert-jumalateenistusel Raeküla Vanakooli keskuses jutlustas Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor Joosep Tammo. Laulis Pärnu Oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi dirigeerimisel ja keskuse juhataja Piia Karro-Selg luges Johanna Grauvergi värsse.

Karro-Selg ütles, et tegemist pole päriselt harjumuspäraste tunnustega jumalateenistusega, kuigi just nii on seda jõululaupäeval toimuvat oma linnaosa rahva kogunemist paljude aastate kestel Raekülas nimetatud. Pigem on tegu sõnumi kandmisega. „Mina ei ole kauni traditsiooni algataja, vaid jätkaja ja loodan selle jätkumist ka pärast mind.”

Jätka lugemist »

Šal-lal-laa ning Krõõt ja Kraaded laulsid noore vibusportlase Reena Pärnati toetuseks

55 fotot

Eile õhtupoolikul Raeküla Vanakooli keskuses toimunud traditsioonilisel naistelaulupäeval esinesid Sindi naisansambel Šal-lal-laa ning Pärnjõe rahvamaja rahvaliku muusika lauluansambel Krõõt ja Kraaded. Pärnu Y-klubi algatusel korraldati kontserdi ajal heategevuslik loterii, millest laekuva tuluga soovitakse abistada kodulinna noort vibusportlast Reena Pärnatit teekonnal Tokyo suveolümpiamängudele.

Naistelaulupäev Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Naistelaulupäev Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Klubi on väike, aga tubli rakuke rahvusvahelises Y’s Men liikumises, millel Eestis pea 100 aastat vanust

Šal-lal-laad juhendab 150 aasta vanust Sindi laulukoori dirigeeriv Kristel Reinsalu, keda tänavu pärjati Tori valla aasta kultuuriedendaja aunimetusega. Ka Põhja-Pärnumaa valla Pärnjõe rahvamaja lauluansambli Krõõt ja Kraaded juhendaja ning Tori segakoori dirigent Kalli Rõõmusaare pälvis samasuguse aunimetuse – Tori valla aasta kultuuriedendaja.

Šal-lal-laa laulis esimese loona lustliku laulu „Nääritaadile”, mida saatis naiste kelmikas lavaline liikumine. Järgnes pühalik „Halleluuja” ja „Valged jõulud”. Aasta tagasi Pärnust väljunud viimase rongi mälestuseks ja uhkema reisirongi saabumise ootuses lauldi „Kui jaamast lahkub rong”. Reinsalu küsis mälumängu küsimuse: „Kes on Mikk Targo?” Mitme pakkumise peale, millest mitte ükski polnud vale, arvati lõpuks ühisel meelel, et Mikk Targo on kergemuusika vend!” Selle järel lauldi Heldur Karmo sõnadel ja Mikk Targo viisil loodud „Head uut aastat!”. Aga rahvas kutsus viimase laulu järel Šal-lal-laa tagasi ja vaatamata õues valitsevast mustast maast kõlas naiste suus ikkagi „Taas talveteedel”.

Jätka lugemist »

Andres Tolts 70: näitus Pärnu linnagaleriis ja Arvi Tapveri luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” esitlus

Pärnu Linnagaleriis Raekojas (Uus 4) avatakse reedel, 27. detsembril kell 17.00 Eesti avangardi klassiku Andres Toltsi (1949-2014) 70. sünniaastapäeva tähistav mälestusnäitus.

Andres Toltsi tööd

Andres Toltsi tööd

Toltsi näitusel tulevad eksponeerimisele maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi.

Avamisel esitleb oma klassikutest inspireeritud luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” Arvi Tapver. Seni pigem proosakirjanikuna esinenud autor jagab oma luulekogus maailma mõtteliselt kaheks – klassikuteks ja kassikullaks. Luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” esitlusel vastab poeet ka võimalikele tekkinud küsimustele ja jagab autogramme.

Toltsi näitusel tulevad eksponeerimisele maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi. Argised objektid astuvad lõuenditel dialoogi kunstniku sisemaailmaga ning tulemuseks on puhas esteetika või täiuslik harmoonia, mida Tolts kogu oma loomeaastate vältel peatumatult otsis. Lisaks on näitusel väljas kümme mustvalget, osaliselt koloreeritud litograafiat aastaist 1982-1989, millel Tolts interpreteerib talle laia tuntuse toonud maale.

Jätka lugemist »

Ain Keerup: see märk sümboliseerib meie ühtekuuluvust

Suur pildigalerii

Pika ajalooga Sindi gümnaasiumi kõigile õpilastele kingiti punase vahtra lehega rinnamärk ja Braianile tõi jõulutaat Vello mobiili, mida üleriigilisel etlemise võistlusel esikoha võitnud noorhärra väga igatses.

Punane vaher on Sindi gümnaasiumi sümbol, millest ka kooli märgi kujundus. Foto Urmas Saard

Punane vaher on Sindi gümnaasiumi sümbol, millest ka kooli märgi kujundus. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasium kingib kõigile oma õpilastele kooli logoga märgi. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasium kingib kõigile oma õpilastele kooli logoga märgi. Foto: Urmas Saard

Tori vallavalitsusel kui koolipidajal tuleb teha senisest paremini mõttetööd

Sindi gümnaasiumi hümni ei laulda igal kogunemisel. Täna oli selleks taas oluline põhjus. Suuremate üllatuste valmistamiseks hoiti häid kavatsusi viimase hetkeni saladuses. Vargsi hakkas saladusloor hajuma. Mikrofoni juurde astus õpetaja Lembit Roosimäe. Viie minuti kestel keskendus ta peamiselt seitsmega lõppevatel aastaarvudel ja rääkis oma mõtteid seonduvalt Sindi hariduseluga.

Mitmes asjas kinnitust

Aastal 1837 avas Sindi vabriku omanik J. C. Wöhrmann välismaalastest töötajate lastele elementaarkooli. Seepärast kaunistabki töösturi kipskuju koolimaja fuajeed. Paarkümmend aastat hiljem lahutati kool kolmeks õppeasutuseks: eesti, saksa ja vene kooliks. Seegi aeg kestis 20 aastat.

Jätka lugemist »

Pärnu aasta tegu on muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee

Rahvas valis 16 nominendi seast Pärnu aasta teoks muulile viiva kergliiklustee valmimise. Teiseks tuli rahvahääletusel Pärnu võrkpalliklubi meeskonna Eesti meistri tiitel ja kolmandaks Pärnu loomade varjupaiga päästeoperatsioon 30pealise koerakoloonia aitamise nimel.

Pärnu muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee. Foto Urmas Saard

Pärnu muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee. Foto: Urmas Saard

Aasta teo valimisel andis oma hääle 4258 kodanikku.

Et ülekaalukalt suurima poolehoiu võitis rahvahääletusel just nimelt muuli kergliiklustee, paneb lõppevale aastale ilusa punkti, sest oli ju 2019. aasta Pärnus kuulutatud muulide aastaks.
Suvepealinna muulide valmimisest möödus tänavu 150 aastat. Selle ümmarguse tähtpäeva puhul avatigi idapoolsele muulile viiv kergliiklustee. Rajatise avaüritus toimus tähendusrikkal kuupäeval – 14. veebruaril.

Keskranna ja jõe suudme vahel merre ulatuv muul on romantikute seas kõrgelt hinnatud ja Pärnu sümboliks kujunenud koht. Legend räägib, et noored armunud peavad kõndima koos muuli lõppu ja kinnitama seal oma armastust suudlusega. See kindlustavat igavese armastuse.

Aasta teoks valitud kergliiklustee võimaldab kõigil, ka romantikutel, jalutada Rannapargist otse muuli juurde igal aastaajal.

Jätka lugemist »