Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Urbanipäevast algab lina- ja kaerakülv.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas eile kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel. Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel.
Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres. Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 9 päeva.
Käesoleva aasta alguses möödus kaks aastat viimasest marutaudijuhtumist Eesti pinnal ning sellest johtuvalt kuulutas Veterinaar ja Toiduamet aprilli alguses Eesti ametlikult marutaudivabaks maaks. Hoolimata sellest, et taud on taandunud riigist välja, ei tohi marutaudiohtu alahinnata, kuna Eestiga piirnevates riikides, eriti idapiiril, on haigus endiselt levinud.
Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine. Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2013 aasta septembris.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal. Kuna viimase nelja aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist, jätkati alates aastast 2011 vaktsineerimist vaid ohustatud aladel riigi piiril takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel.
 Õnnelikud projektipartnerid avakonverentsil Madonas 08.05.2013 7.-8. mail viibis Madonas (Läti) Võru Maavalitsuse delegatsioon, et koos partneritega Venemaalt ja Lätist lükata käima kolme riigi ühisprojekt “Piirialade sotsiaalmajandusliku arengu edendamine ja ettevõtluse toetamine”, inglise keeles lühidalt “Foster SME”. Venemaalt osaleb projektis Pihkva oblasti ettevõtjate toetusfond ja Lätist Madona omavalitsus. Projekti kaasrahastab Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm.
Projekti peaeesmärk on ettevõtluseks soodsa keskkonna loomine piirialadel. Eesti pool näeb projektis suurt võimalust tõsta meie piirkonna väike- ja keskmiste ettevõtete ekspordivõimekust ning luua eeltingimusi investeeringuteks. Võrumaa ettevõtjatel on programmi vahenditega võimalus külastada kohalikke ja rahvusvahelisi messe Peterburis, Riias ja Tallinnas. Kavas on koostada elektrooniline teatmik, mis jagab informatsiooni, kuidas siseneda naaberriikide turule, samuti antakse välja Võrumaad kui potentsiaalset investeerimiskeskkonda tutvustav brošüür. Projekti kõige mahukamaks tööks on arendustegevuseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni välja töötamine Võrumaa kuues omavalitsuses asuva kaheksa tööstusala jaoks.
 21. aprillil, ülemaailmse Maa Päeva (Earth Day) eelõhtul toimub rahvusvaheline solidaarsusaktsioon Tšernosemja kaitseks ja nikli kaevandamise vastu Voroneži piirkonnas Venemaal. Võitlus on kestnud juba rohkem kui aasta ja see pole üksnes kohalik mure, kuna Tšernosemja on unikaalse taimestikuga piirkond, mille abil on võimalik toita tervet vene riiki. See on oluline tervele maailmale, mille ees Venemaal on kohustus tagada toiduohutus seoses ülemaailmse majanduskriisiga.
Tänaseks on protestiaktsiooniga ühinenud 27 linna ja piirkonna üle maailma, sellele on avaldatud toetust ka Pariisis, Berliinis, Münchenis ja mujal.
Liikumise «В защиту Хопра” ( “Hopra kaitseks”) liikmed paluvad Tallinnal ja kogu Eestimaal kõnealust algatust toetada ühekordse piketiga või mõne muu solidaarsust väljendava aktsiooniga ning saata 21. aprillil toimunust foto korraldajatele sama päeva jooksul, et saaksime uudistes võimalikult laialdast kajastust.
Rohkem infot aktsiooni kohta ja selgitusi, miks teema on oluline just praegusel ajahetkel, samuti autoriteetsete teadlaste arvamusi selle kohta, miks nikli kaevandamine Tšernosemja piirkonnas on täiesti põhjendamatu, võite lugeda siit.
Praegusel hetkel on oluline igasugune toetus, sest puurimist kavatsetakse alustada vaatamata ulatuslikule vastuolule mitmete seadustega ning jätkuvad repressioonid kohalike elanike vastu, kes püüavad oma maad kaitsta. Samuti ei ole seni arvestatud sotsiaalsete protestidega, ohuga keskkonnale ega mõjule Venemaa majandusele.
 Setomaa õpetajad Petseris. 27. detsember oli Setomaa koolide ajaloos tähelepanu vääriv päev: Petseris kohtusid Mikitamäe, Meremäe, Värska ja Petseri koolide õpetajad.
Petseri Lingvistilise Gümnaasiumi direktor tutvustas oma kooli. Kõik osalejad tutvustasid ennast: kes millises koolis õpetab, millist ainet õpetab, lühidalt räägiti huvidest. Vestlus toimus nii eesti kui ka vene keeles. Koosviibimist juhtis tempokalt Petseri kooli õppealajuhataja.
Koolijuhid olid eelnevalt kokku saanud septembris, et valmistada ette rahvusvaheline koostööleping, mis nüüd allkirjastati. Kohtumine lõppes ekskursiooniga Petseri kloostrisse.
Päeva võttis kokku Meremäe Kooli direktor Igmar Matto: ”Loodan, et see kokkusaamine inspireeris kõiki osalejaid panustama koostöö edasisele toimimisele.”
Looduse Omnibussi ja Fenno-Ugria Asutuse tänavune ühisretk viib Karjalasse – reisiseltskond külastab nii Venemaa kui ka Soome poolt ning jõuab isegi Solovetsi saartele.
30. juunist 9. juulini kestev reis keskendub Karjala kui ürgse looduse, igavikulise ajaloo, Kalevala ja kaunite laulude maa tundmaõppimisele.
Helsingi kaudu liigutakse Kuhmosse ja külastatakse Sommelo rahvamuusikafestivali. Sealt edasi minnakse üle piiri Viena-Karjalasse Kalevala runolauljate küladesse Uhtuasse ja Jyskyjärvisse.
Reisi kaugeimaks sihtmärgiks on Solovetsi saared. Külastatakse ka Karjala kaljujooniseid Belomorski lähistel ning Valge mere kanalit.
Taas kord vaatab Omnibussi seltskond üle Karjala rahvusküla Kinnermäki (Kinerma). Siis käiakse Sortavala vanade traditsioonidega laulupeol ning sõidetakse läbi Helsingi tagasi Tallinna. Soovijad saavad külastada ka Laadoga järves asuvat Valamo saart.
Looduse Omnibussi alustas reisijate eelregistreerimist juba kevadel, huvi reisi vastu oli väga suur. Fenno-Ugria poolt korraldavad reisi Viia-Kadi Raudalainen ja Jaak Prozes, viimane on ka reisi juht.
Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammist toetust saanud projekt ELRI-113 “Advancing remote areas by development of cross – border VH tourism route on basis of local resources” lühinimetusega „Via Hanseatica“ on alustanud tegevusi. Projektipartneritele suunatud avaüritus Kick-Off meeting toimub 10.-11. aprillil Valmieras, Lätis. Projekti eesmärk on Via Hanseatica turismimarsruudi arendamine ning koostöö tõhustamine eri piirkondade ja riikide vahel.
Via Hanseatica on transpordikoridor 1A, mis kuulub üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku. Marsruut kulgeb endiste hansalinnade suunal Lübeck-Gdansk-Kaliningrad-Šiauliai-Jelgava-Riga-Valka/Valga-Tartu-Narva-Peterburg läbides erinevaid rikka loodus- ja kultuuripärandiga alasid Eestis – Valgamaa, Tartumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa, Lätis – Vidzeme, Riia ja Zemgale regioonid ning Venemaal Leningradi oblast. Via Hanseatica arenguvöönd on seega väga mitmekesine ja põnev turismimarsruut.
Projekti avaüritusel 10.-11. aprillil, Valmieras tutvustatakse projekti elluviimise strateegiat ja edasisi tegevusplaane. Tegevuste planeerimisse saavad omapoolse panuse anda ka kaasatud koostööpartnerid. Osalemine kutsetega.
Projekt „Via Hanseatica“ kestab 3 aastat, jaanuarist 2012 kuni detsembrini 2014. Projekti juhtpartner on Vidzeme Planning Region, Lätist. Kokku on 18 projektipartnerit, neist 9 Eestist: SA Valgamaa Arenguagentuur, SA Tartumaa Turism, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Palupera Vallavalitsus, SA Luke Mõis, Jõgeva Vallavalitsus, Saare Vallavalitsus ja Avinurme vallavalitsus. Projekti eestipoolne koordinaator on SA Valgamaa Arenguagentuur.
Tegevuste seas on turismiobjektide haldajate ja giidide koolitused, koostöövõrgustiku loomine, ühispakettide ja marsruutide koostamine, turundustegevused ja väikeinvesteeringud. Projekti maht on 1 803 966 eurot, millest 90% rahastab Euroopa Liit ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese programmi raames.
Lisainfo: projekti eestipoolne koordinaator Sille Roomets, tel +372 5309 0842, sille@arenguagentuur.ee. Lisainfo Via Hanseatica kohta.
 
Eesti-Vene põllumajandusalane konsultatiivrühm on sel nädalal visiidil Moskvas, et seada sihte koostööks kaubanduse ja teaduse-arenduse alal.
“Kootöögrupi kohtumise peamine eesmärk on asjalike töiste sidemete tugevdamine mõlemale poolele huvi pakkuvates valdkondades,” ütles Eesti delegatsiooni juht Ruve Šank.
Šanki sõnul lepiti kohtumistel Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi ametnikega kokku jätkata head koostööd veterinaar-, fütosanitaar- ja toidukontrolli valdkonnas. Arutluse all oli ka koostöö arendamine taimekasvatuse, tõuaretuse ja piima tootearenduse vallas. „Muuhulgas lubas Venemaa toetada Eesti initsiatiivi kogu Euroopat hõlmava rukkiprojekti arendamisel. Eesti pool tegi omakorda ettepaneku korraldada kahepoolne ühistegevust käsitlev seminar Eestis,” selgitas Šank.
Lisaks kohtumistele Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi ametnikega külastatakse tõuaretuse ja loomakasvatuse näitust AgroFerma 2012.
Eesti ja Venemaa põllumajandusministrid allkirjastasid eelmisel aastal ühisavalduse, mille tulemusena moodustati riikide vahel konsultatiivrühm, kes koordineerib vastastikku kasulikku koostööd ja aitab kaasa majandus-, kaubandus- ja teaduslik-tehniliste sidemete aktiviseerimisele põllumajanduse ja toiduainetetööstuse vallas. Antud visiidi puhul on tegemist esimese pooltevahelise töökohtumisega.
Eesti konsultatiivrühma kuuluvad lisaks Ruve Šankile põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja asetäitja Ene Maadvere, välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna peaspetsialist Galina Jevgrafova, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel ning Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse liige Peeter Padrik.
Järgmine konsultatiivrühma kohtumine toimub oktoobris Eestis ja sinna on plaanis kaasata ka tootjaorganisatsioonide esindajaid.
“MOSKVA, ZELENOGRAD: Vahetähelepanekuid Vene valimistelt. On kõikvõimalikke jaoskondi, täiesti normaalseid sealjuures (kus näiteks esineb kandidaatide nimekiri). On aga ka raju kräppi. On jaoskondi, kus lihtsalt polegi mingit nimekirja ja teatatakse, et Jedinaja Rossija kandidaat (muuseas ainuke) on Medvedev. Võin rahuga öelda, et 4,5 valimistunni jooksul on korduvalt takistatud meile kui vaatlejatele ligipääsu jaoskonda üldse. Näiteks on väidetud, et valimiskomisjoni esimehe Tšurovi allkirjaga tõend pole mingi alus ringinuhkimiseks. Mis ei tähenda muidugi, et ma alla andsin. Ikka sai sisse tungitud. Kõige naljakam lugu juhtus ühes jaoskonnas, kus nõuti sissepääsuks ei midagi muud kui Jedinaja Rossija kirjalikku luba.
Muidu aga meenutab üldmiljöö Nõukogude aega. Reibas tantsumuusika ja puhvetid. Ühes puhvetis müüdi lisaks saiakestele ja mänguasjadele ka tantsivat näärimehe mütsi. Väino Linde sai endale näärivana-näolise stressipalli.”
 Diorisiy on välja andnud 79 albumit ligikaudu 1200 lauluga. On tore võimalus kuulata imelist lüürilist tenorit Siberist Diorisiyt, kes esitab kitarril endaloodud romansse. Tema laulud on taevasest ja maisest armastusest, sõprusest ja inglitest… kõigest sellest, mida me igatseme ja millest aegajalt puudust tunneme. Neil on eriline võime inimese hinge kõrgemale tasandile viia ka siis, kui sõnadest täielikult aru ei saa.
Teadlikku loomingulist tegevust alustas Diorisiy 15aastasena ja tänaseks on ta välja andnud 118 albumit, ligikaudu 2000 lauluga. Rohkem teavet tema eluloo, loomingu ja tegemiste kohta leiad tema kodulehelt:
http://diorisiy1.narod.ru
Kõige paremini iseloomustavad teda tema enda kirjutatud sõnad: “Ma ei oska inimesi lõbustada, ma püüan laulda oma tunnetest, aga mitte selleks, et olla edukas või kuulda tunnustavat aplausi, vaid selleks, et kuulajad mõtiskleksid elust ja armastusest ning kasvõi veidikene meenutaksid, kuidas nad lapsepõlves naeratasid…”
Kontserditasu annetuslik (alates 2€).
Allikas: Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, tel 253054164
 4. juunil oodatakse Tallinna Lauluväljakul huvilisi suurele suvepeole ”Maailma köögid”, kus lisaks erinevate Tallinna rahvusrestoranide poolt pakutavale saab kuulata-vaadata ka eri maade folkloorikollektiivide ja muusikute non-stop esinemist. Peo lõpetab pidulikult Vene šansooni festival Eestis.
Vene šansoon on õige mitmekülgne, selles kajastuvad nii hulkurilaulud, linnaromanss, sõdurilaulud, kui ka vanglalüürika. Vene šansoon on ammune nähtus, 1930ndatel aastatel eksisteeris see Venemaal põrandaaluselt, emigratsioon lisas vene šansoonile iselaadi hingestatuse ja igatsuse.
|
Kirjuta kohe,
kõplad hiljem!
|
