Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Murulauk mühab, till tõuseb.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
Eile Tallinnas lasteasutustele korraldatud seminaril esinenud Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen ütles, et Helsingi linn on võtnud eesmärgiks suurendada lasteaedade toitlustuses mahetoidu regulaarset tarbimist. Mahetoidule üleminek toimub järk-järgult. Sel aastal alustati maheteraviljasaaduste pakkumisega, järgmisel aastal mahepiimatoodete pakkumisega.
„Iga kolmas eine süüakse väljaspool kodu ning toidutootmisahel moodustab kuni 1/3 kogu tarbimisega seotud keskkonnamõjudest,“ ütles Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen. „Soomes on kõikidele põhi- ja keskkoolilastele koolitoit tasuta, see tähendab, et ligi miljon last sööb Soomes iga päev tasuta sooja toitu. On väga tähtis, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. Seepärast on vastu võetud otsus, et avalik sektor peab käituma pioneerina ja näitama head eeskuju mahe-, kohaliku ja hooajalise toidu kasutamisel. Mahetoidu projekti kaasatakse lapsed, lapsevanemad ja õpetajad, aga ka talunikud ja väiksemad tarnijad, et oleks võimalikult kiiresti võimalik kohaneda tarbijate vajadustega. See projekt annab ka mahetootjatele suurepärase võimaluse oma toodangu müümiseks ja tootearendusega tegelemiseks,” rääkis Irma Kärkkäinen.
„Mahetoidule üleminekul on kaks võimalikku strateegiat. Esimene neist, kus tavakoostisosad lihtsalt asendatakse mahekoostisosadega, muutmata seejuures toitude retsepte ja toiduvalmistamise viise, toob tavaliselt kaasa kulude kasvu 20-30%. Teine strateegia on järk-järguline üleminek, kus toitumisharjumusi muudetakse nii toiduvalmistamise, retseptide kui ka toidu tooraine osas – selle võttega võib saavutada suuremas osas mahetoidule ülemineku lisakulutusteta. Muidugi nõuab see strateegia üleminekusse investeerimist, nt töötajate koolituse osas. Ning alustada tuleb riiklikest strateegiatest, poliitikast,“ sõnas Kärkkäinen. Jätka lugemist »
Lõppeval nädalal kirjutasid Põhja-Savo majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskuse juhataja Kari Virranta, Järva maavanem Tiina Oraste, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum ja Ida-Viru maavanem Riho Breivel alla noorsootööalasele koostöölepingule.
Haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tuuli Taavet ütles, et leping on suunatud eelkõige kogemuste vahetamisele erinevates noorsootöö valdkondades. 2012.-2013. aastatel on koostöökohtumiste teemadeks: noorte õppimine, tööhõive, koolitus ja tööturule astumine; tutvumine mitmekultuurilise noorsootöö meetoditega; noorte omaalgatuse, loovuse ja innovaatilisuse toetamine noortepoliitika toimealades ning erinevate osapoolte roll erinoorsootöös.
Vastavalt lepingule toimub esimene kohtumine 7.-10. veebruarini 2012 Soomes. Kokku on koostöökohtumisi kavandatud kaheksa.
Noorsootööalane koostöö kolme Eesti maakonna ja tookordse Ida-Soome lääni vahel sai alguse 1997. aastal.
EASi turismiarenduskeskus käivitas Soomes kampaania „Tuliko kulttuurinälkä?“ („Kas tuli kultuurinälg?“), millega loodab Eestisse meelitada põhjaanbritest kultuurituriste.
Kolm nädalat kestva kampaania fookuses on EASi teatel sügisesed kultuurisündmused, disain ja Eesti parimad toidukohad.
„Kuna Helsingi kannab järgmisel aastal maailma disainipealinna tiitlit, on see nende jaoks hetkel aktuaalne teema, mistõttu kõrgendatud huvi on garanteeritud. Kuna septembri lõpus toimub ka meie traditsiooniline Disainiöö sündmus, siis loodame sellele ka põhjanaabreid kutsuda,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
Kampaania keskendub Suur-Helsingi ja Tampere piirkonnale, sihtgrupiks on kultuurihuvilised vanuses 25-55 aastat. Eesti piirkondadest keskendutakse kampaanias Tallinnale, Tartule ja Pärnule.
Tänavu I poolaastal viibis Eesti majutusettevõtetes 360 795 soomlast, kes veetsid siin kokku 720 022 ööd. Mullu sama perioodiga võrreldes oli tänavu majutusi 1,5 protsenti rohkem ja ööbimisi 1,6 protsenti rohkem.
„Seda võib pidada heaks tulemuseks, kuivõrd Soome turistide ja eriti nende ööbimiste arv kasvas 2010. aastal märkimisväärselt. Jätkuv tõus oleks juba tõsine kindaheitmine iseendale, kuivõrd soomlasi käib Eestis niigi kõvasti rohkem kui teisi naabreid, seega
teeme nüüd tööd, et saavutatut hoida,” kommenteeris Mutso.
 Täna, 31. augustil kell 16 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Turu skulptorite rühmituse Jöötti ry näitus “Kaks on parem kui üks”. Ekspositsioon on osa ühist kultuuripealinna-aastat tähistavast projektist, mille raames avavad eesti kujurid näituse Turus 23. septembril.
Jöötti ry näitus on läbilõige soome nüüdisaja skulptuurist. Kuigi kõiki rühmituse liikmeid ühendab pronksi kasutamine, leidub ka teisi tehnikaid ja materjale – puitu, klaaskiudu, terast, kivi, segatehnikat ja installatsiooni.
Näitus on avatud külastajatele 1.-24. septembrini tööpäeviti kella 11-20 ja laupäeviti kella 12-19.
 Publiku lemmikvõistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast. Pilt: Rec Estonia Ülemaailmsel veepäeval, märtsikuus käivitus keskkonnahariduslik võistlus “Läänemeri muutustes” 16-18 aastastele noortele Eestist, Lätist ja Soomest. Osavõtjad valisid vaatluspunkti Läänemere kaldal või vesikonnas ja pildistasid viie nädala jooksul valitud asukohal toimunud muutusi. Nähtud muutusi tuli kirjeldada lühikeses inglisekeelses tekstis. Tulemusena valmis viiest pildist koosnev fotoseeria ja seda toetav essee.
Võistlusele laekus 21 tööd. Võistluse võitis “Welly Team” Soomest, Langinkoski koolist. Võistlustöös “Coastline and Reeds” kirjeldati kiirelt kasvava linnaosa mõju merele. Läti Liepaja Rainise keskkooli võistkond “Amber” võttis vaatluse alla Liepaja ranna ja muuli, vaadeldes sellele lainetest kantud mereorganisme ja olmeprügi.
Nõmme Noorte Loodusmaja rühm “Rabalased” jälgisid kahe erineva veekogu – puhta allika ja Männiku asulast lähtuva oja – ühist kulgemist kevadise suurvee ajal. Publiku lemmikuks sai võistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist, kes esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast.
Iga riigi parim võistkond kutsuti loodusfoto töötuppa “Kunst ja keskkond”, mis toimus 9.-11. augustini Eestis, Aegna saarel. Tähelepanu keskmes oli Läänemeri ja seda ümbritsev elukeskkond. Elukutseliste fotograafide juhendamisel õpiti, kuidas teha head loodusfotot. Osavõtjatele tutvustati erinevaid pildistamise tehnikaid, pilte tehti nii päeval, öösel kui päikesetõusul.
Kõikide võistlustööde ja töötoa valitud piltidega saab tutvuda kodulehel http://bsc.recestonia.ee.
 Roheline nädal Lätis Tervete rahvuspargis. Foto: projekt Green Life Projekt „Green Life” / „Roheline elu”, mille raames roheline nädal korraldati, on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.
Rohelise nädala töötoad jagunesid viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life’. Eestist osales lektorina Erkki Peetsalu, kes kõneles keskkonna- ja kodanikumeedia teemadel.
Ettevõtmine toimus kaheksa partneri koostöös, Eestist on projekti kaasatud MTÜ Ökomeedia. Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel, projekti ühe osana ja rohelise nädala kokkuvõtteks valmib ka temaatiline käsiraamat. Projekti rahastab Nordplus programm.
Loe lähemalt siit: http://www.ekomedia.lv/green_life.html.
Allikas: Green Life
 8.-12. augustini toimub Lätis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, milles osaleb 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.
Projekt „Green Life” / „Roheline elu” on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.
Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel. Nädala töötoad jagunevad viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life‘. Loe lähemalt siit.
Allikas: Green Life, Bioneer.ee
9.-25. maini on võimalik külastada Ülikooli 1 asuvas Turu linna infopunktis noore Soome kunstniku Jani Rättyä puuskulptuurinäitust „Nostalgia“. Rättyä teos on omapärane puitreljeef, milleks on kasutatud vana värvitud puitu. Rättyä väljendus on mitmekülgne ning vaheldub kujutavast kunstist abstraktseni ja minimaalsest ekspressiivseni. Rättyä on keskendunud taaskasutatud materjalidest loodud teostele, millest üht on võimalus nüüd näha infopunkti ruumides. Infopunkt ootab huvilisi E-K kella 10-16.
Allikas: www.tartu.ee/turku
Neljapäeval, 25. novembril peab maailma semiootikaseltsi IASS/AIS (International Association for Semiotic Studies) president, Helsingi Ülikooli professor Eero Tarasti Tartu Ülikoolis loengu-seminari “Maailma tõlgendamine ja rahvuslik vaatepunkt” .
Läinud reedel Paides toimunud maarahva kongressil esines nii Soome Kymenlaakso maakonna Eesti esinduse juht Pekka Linnainen kui ka Leedu Rahvapartei esimees Kazimiera Prunskiené.
Linnainen lausus, et maalt lähevad esimestena need, kellel see on võimalik ja kes arvavad, et mujal on parem.
“Jäävad need, kes ei suuda kolida,” lisas ta.
Mineku põhjustena nimetas Linnainen töö, hariduse ja oluliste teenuste puudumise. Viimased on elu muutudes samuti oluliselt muutunud. Tänapäeval otsivad inimesed linliku iseloomuga teenuseid. Linnainen küsis, et kas väike omavalitsus ikka suudab kõiki kohustusi täita ja vastas, et Soome kagunurgas paikneva Kymenlaakso maakonna omavalitsused moodustasid maakonna liidu, kus elab üle 180 000 inimese. Maakonna liidu moodustamisel peetakse silmas, et selles on omavalitsus, mis jääb n-ö töölkäimise
kohaks. Kymenlaaksos on selleks Kuovola.
Euroopa rahasid jaotavad Soomes maakonnad, mitte pealinna asutused.
“Soomes tegeleb kohalike omavalitsuste ja regionaalarengu küsimustega rahandusministeerium. See, et regionaalarenguga tegeleb siseministeerium, on Nõukogude aja pärand, ” rääkis Linnainen.
Leedu endine pea- ja põlluminister, praegu nende rahvapartei esimees Kazimiera Prunskiené ütles, et küla on suur rahvuslik rikkus, sest sealt tulevad meie lauale põllumajandussaadused.
“Ka meil suletakse maal koole ja arstipunkte. Põllumajanduses töötab meil seitse protsenti
elanikest. Talude keskmine suurus on 15 hektarit, kuid on ka neid, kelle käes on üle 20 000 hektari maad,” kõneles Prunskiené.
Ta imestas, et Eesti kulutab vaid viis protsenti kütuseaktsiisist kohalike teede korrashoiuks. Leedu kulutab kohalikele teedele 25 protsenti aktsiisist.
Mari-Anne Leht
|
Õhinapõhine infoveski
|
