Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Murulauk mühab, till tõuseb.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Rahvusraamatukogu fuajees saab alates 12. aprillist imetleda Läti Nukumuuseumi rändnäitust “Nukumaja kohvris”.
Läti kunstnik Inara Liepa asutas Nukumuuseumi 2008. aastal. Kahjuks läks muuseumi kasutada olnud maja eelmisel aastal müüki ning otsustati jätkata rändnäitustega. Nukud said põnevad kohverkodud ning Läti nukukunsti tutvustatakse maailmas laiemalt.
Näitusel eksponeeritakse nii ajaloolisi mänguasju kui ka nüüdisaegseid autorinukke. Vanim eksponaat on 1890. aastal valmistatud portselannäo, ehtsate juuste ja klaasist silmadega kitsenahast nukk. Üks kohver on läti rahvariides nukkude päralt. Kahest kohvrist vaatavad vastu mängukarud, vanim neist saja-aastane. Eksponeeritud on ka muid mänguasju, kolmedimensioonilisi lasteraamatuid ja olmeesemeid. Näituse tausta moodustavad suured plakatid vanaaegsetest postkaartidest.
Näitus toimub Läti Vabariigi suursaadiku abikaasa pr Inara Eihenbauma vastalgatatud projekti grow BALTIC raames, mille eesmärgiks on toetada perekondi, kes kasvatavad autistlikke lapsi.
Näitus jääb avatuks 31. maini.
Kunstnik Inara Liepa on lõpetanud Läti Kunstiakadeemia, kuulub Läti Disainerite Liitu ning tema loominguline panus on seotud nukkude ja nukukunstiga. Tema isikunäitused on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu Jaapanis, Kuubas, Süürias, Saksamaal, Poolas, Soomes, Eestis, Leedus, Venemaal, Aserbaidzaanis. Tema töid on paljudes erakogudes. 2011. aastal sai autor Moskvas rahvusvahelisel näitusel ajakirja “Nukumeister” konkursil “Aasta nuku” preemia lambikujulise Pierrot’ eest.
 Kuus noort luigepoega, kellest kaks võivad peagi võtta ette teekonna Rakverre. Rakvere linnapea Andres Jaadla naasis Cēsisest teatega, et Rakvere võib saada mustad luiged juba sel suvel. Cēsise mustad luiged on Lätis ainsad ning nad on sõpruse sümbolid, keda Cēsise linn soovib kinkida oma kõikidele sõpruslinnadele. Cēsise linn on avaldanud soovi kinkida ka Rakverele kui oma sõpruslinnale ühe musta luigepaari.
Kohtumisel Cēsise linnapea Gints Škendersiga arutati muuhulgas mustade luikede hooldus- ja pidamistingimuste üle. Millises linna veekogus nad elama hakkaksid, seda on praegu vara öelda. Tuleb põhjalikult läbi mõelda luikedele sobilikud elamistingimused, sest neile on vaja ka luua tingimused talvitumiseks. Tiik, kus luiged elama hakkavad, tuleb piirata madala traataiaga koerte ja linnaruumis aegajalt
ringiliikuvate rebaste eest. Sinna tuleb rajada luikedele varjualune puhkamiseks ja kaitseks liigse päikese eest.
Cēsise linn on üle terve Läti tuntud oma mustade luikede poolest ja need on saanud linna sümboliks ning turismimagnetiks.
Hilje Pakkanen
 Christine Gustafsson tutvustab dementsete inimeste heaolu parandamiseks arendatavat robotkassi. Foto: Rakvere linnavalitsus Seminar toimus projekti juhtpartneri Tallinna Ülikooli Rakvere kolledži, koostööpartnerite Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli, Rakvere linna, Ape valla, Cĕsise linna, Läti Ülikooli P. Stradins Meditsiinikolledži ja Rootsi Nacka omavalitsuse esindajate osavõtul.
Eestis kättesaadavatest abivahenditest tegi ülevaate Anu Varep Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist. Eestis ja Lätis on elektroonilised abivahendid alles üsna uudsed. Mõlemas riigis on võimalik saada häirenuputeenust, häirenupuga mobiiltelefoni, elektroonilist suitsuandurit, kukkumisandurit, ”pliidivalvurit”, mis lülitab välja sisse unustatud elektripliidi, lisaks on võimalik Soomest osta elektroonilist ravimidosaatorit, mis tuletab inimesele meelde, kui on õige aeg ravimeid võtta.
Anneli Rasu Saaremaa Arenduskeskusest tutvustas Saaremaal läbiviidavat projekti VIRTU channel, mis keskendub uute innovaatiliste teenusemudelite loomisele, nt virtuaalse sotsiaalmeedia kasutamisele jmt teenustele. Rootsis kuulub häirenuputeenus sotsiaalhoolduses juba ammu standardteenuste hulka ning nemad uurivad palju spetsiifilisemate vahendite kasutusvõimalusi. Christine Gustafsson Mälardaleni Ülikoolist tutvustas dementsete inimeste heaolu parandamiseks arendatavat robotkassi projekti ja Andris Berzinš Läti Samariitlaste Assotsiatsioonist rääkis Läti kogemusest häirenuputeenuse kasutamisel. Jätka lugemist »
Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammist toetust saanud projekt ELRI-113 “Advancing remote areas by development of cross – border VH tourism route on basis of local resources” lühinimetusega „Via Hanseatica“ on alustanud tegevusi. Projektipartneritele suunatud avaüritus Kick-Off meeting toimub 10.-11. aprillil Valmieras, Lätis. Projekti eesmärk on Via Hanseatica turismimarsruudi arendamine ning koostöö tõhustamine eri piirkondade ja riikide vahel.
Via Hanseatica on transpordikoridor 1A, mis kuulub üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku. Marsruut kulgeb endiste hansalinnade suunal Lübeck-Gdansk-Kaliningrad-Šiauliai-Jelgava-Riga-Valka/Valga-Tartu-Narva-Peterburg läbides erinevaid rikka loodus- ja kultuuripärandiga alasid Eestis – Valgamaa, Tartumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa, Lätis – Vidzeme, Riia ja Zemgale regioonid ning Venemaal Leningradi oblast. Via Hanseatica arenguvöönd on seega väga mitmekesine ja põnev turismimarsruut.
Projekti avaüritusel 10.-11. aprillil, Valmieras tutvustatakse projekti elluviimise strateegiat ja edasisi tegevusplaane. Tegevuste planeerimisse saavad omapoolse panuse anda ka kaasatud koostööpartnerid. Osalemine kutsetega.
Projekt „Via Hanseatica“ kestab 3 aastat, jaanuarist 2012 kuni detsembrini 2014. Projekti juhtpartner on Vidzeme Planning Region, Lätist. Kokku on 18 projektipartnerit, neist 9 Eestist: SA Valgamaa Arenguagentuur, SA Tartumaa Turism, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Palupera Vallavalitsus, SA Luke Mõis, Jõgeva Vallavalitsus, Saare Vallavalitsus ja Avinurme vallavalitsus. Projekti eestipoolne koordinaator on SA Valgamaa Arenguagentuur.
Tegevuste seas on turismiobjektide haldajate ja giidide koolitused, koostöövõrgustiku loomine, ühispakettide ja marsruutide koostamine, turundustegevused ja väikeinvesteeringud. Projekti maht on 1 803 966 eurot, millest 90% rahastab Euroopa Liit ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese programmi raames.
Lisainfo: projekti eestipoolne koordinaator Sille Roomets, tel +372 5309 0842, sille@arenguagentuur.ee. Lisainfo Via Hanseatica kohta.
 
 Esmaspäeval, 20.veebruaril kohtusid projekti “Vital Communities by Promotion of Youth Skills and Involvement” (lühidalt “Young Active Creative”) meeskonna liikmed Põlvas esimesel ametlikul koosolekul.
Kohtumisel allkirjastati partnerleping ning kinnitati projekti ajakava.
Esimese sisutegevusena leiab aset noorte festivali korraldamise treening 24.-25. märtsil 2012 Ogres.
Projekti toetatakse osaliselt Euroopa Regionaalarengu Fondist – projekti 137 731 euro suurusest kogumaksumusest moodustab Euroopa Liidu toetus 117 071,35 eurot.
Kogu projekti on kaasatud 5 osapoolt – Põlva ja Ogre kohalikud omavalitsused, noorteorganisatsioonid MTÜ Munalinn Eestist ja Project Workshop ning Ogre Rotary klubi Lätist.
Allikas: www.polva.ee
 On ilmunud Hannes Korjuse raamat „Lätimaal eestlasi otsimas”.
Lätis elab ligi 2500 eestlast. Arvude tagant inimesed välja ei paista, aga just neid tahakski näha – kes nad on, need Lätimaa eestlased ja mis elu nad elavad? Mis teed on neid Lätimaale viinud? Kas on tuldud omatahtsi, asjaoludest tingitult või väevõimuga sunnitult, nagu need eestlased, keda pärast Siberist tagasitulekut ei lastud enam Eestisse elama ja kes valisid seepärast Läti oma uueks elukohaks.
Neil Eesti päritolu inimestel, keda saatus on mingil hetkel lühemaks või pikemaks ajaks Lätimaale toonud, ning ka neil, kes on seal paikseks jäänud, on mõlemast naabermaast kujunenud erineva kangusega emotsioonid. On neid, kellele Lätimaal elades on Eesti jäänud „õnnemaa võrdkujuks ja ideaaliks”, ja on neid, kellele Riia tähendas elu kõige õnnelikumat perioodi: „On kevad, puud on õrnrohelised ja päike paistab mulle otse vastu. Mina muudkui lähen, muretu ja vaba”.
On neid, kes Eesti „kastiühiskonnast” Lätimaa „vabamatesse oludesse” tulnud, ja neidki, kelle jaoks Lätis viibitud aastad jäid vaid pikaks komandeeringuks, sest „ei ole täielikku õnne võõrsil, olgu armastus kui suur tahes”. Aga eks ole Lätimaa ambivalentsust ka Eesti kirjanduses tajutud: alates Eduard Vilde „Tabamata ime” Lilli Ellertist, kes Riia linnaga Leo Saalepit „võrgutas”, kuni Arvo Valtoni „Arvidi maailmareisideni”, kus Arvid oma unenägudes pidi tõdema, et „Riia on augus…” Seepärast on raamatus püütud käsitleda ka „virtuaalseid rahvuskaaslasi” – neid, kes elavad kirjandusväljadel.
Laupäeval avati Võrumaa õpilaste rahvusvaheline käsitöönäitus Aluksnes, Lätimaal.
Näitusel osaleb 13 üldhariduskooli, lisaks Võru Kunstikool oma noorema astme õpilaste töödega. Näituse valmistasid ette 14 Võrumaa õpetajat. Näitusel on välja pandud traditsioonilised käsitööliigid. Tikitud padjad, tõmblukkudest rosetid, lihtsalõikelised, kuid huvitavad ja praktilised kudumid ja heegeltööd on vaid osa tütarlaste tööde loendist. Poiste töödest pakuvad huvi klaaskaunistusega puulaekad, klaasvitraaž, puidust riidevarnad, mida on võimalik sobitada igasse interjööri, valgustid ja laserlõiketööd. Poiste tööde arvukas väljapanek kõneleb sellest, et töö- ja tehnoloogiaõpetus on Võrumaa koolides populaarne.
Koostöö Aluksne ja Võrumaa käsitööõpetajate vahel on kestnud ligi kolm aastat. Õpetajad on vastastikku töökogemusi vahetanud ja metoodikapäevi korraldanud nii Eestis kui Lätis.
Kertu Künnapuu
Eesti ja Läti programmi raames sai suve alguses heakskiidu rahaeraldus Sindi ja Limbaži automudelite juhtradade ehitamise projekt. Nüüd on projekt saanud lõpliku heakskiidu ja jõutud järgmisesse etappi, kui teisipäeval, 20. septembril, sõitsid projekti eestipoolne koordinaator Johannes Mets ja Sindi linnapea Lätti, et sõlmida partneritega ametlik koostööleping.
Limbaži linnapea ja Sindi linnapea allkirjastasid ühisprojekti lepingu, mille järgi tehakse koostööd juhtradade ehitamisel mõlemasse linna ning hakatakse korraldama ka automudelismi huviliste laagreid. Automudelite juhtrajad projekteerib nii Sinti, kui ka Limbažisse ja tellib nende ehitamise Jânis Raìe-Raìis. Radade projekteerimine algab eeldatavat oktoobri teises pooles ning need valmivad järgmisel aastal.
Automudelite juhtradade ehitamise ühisprojekt on Sindi ja Limbaži noorte ettevõtmine, kelle huvialaks on automudelite juhtrajasõit. Projekti eelarveline maksumus on 33970 eurot. Eesti-Läti programmi rahastatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel Euroopa Regionaalfondi vahenditest.
Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi linnavalitsus
 Publiku lemmikvõistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast. Pilt: Rec Estonia Ülemaailmsel veepäeval, märtsikuus käivitus keskkonnahariduslik võistlus “Läänemeri muutustes” 16-18 aastastele noortele Eestist, Lätist ja Soomest. Osavõtjad valisid vaatluspunkti Läänemere kaldal või vesikonnas ja pildistasid viie nädala jooksul valitud asukohal toimunud muutusi. Nähtud muutusi tuli kirjeldada lühikeses inglisekeelses tekstis. Tulemusena valmis viiest pildist koosnev fotoseeria ja seda toetav essee.
Võistlusele laekus 21 tööd. Võistluse võitis “Welly Team” Soomest, Langinkoski koolist. Võistlustöös “Coastline and Reeds” kirjeldati kiirelt kasvava linnaosa mõju merele. Läti Liepaja Rainise keskkooli võistkond “Amber” võttis vaatluse alla Liepaja ranna ja muuli, vaadeldes sellele lainetest kantud mereorganisme ja olmeprügi.
Nõmme Noorte Loodusmaja rühm “Rabalased” jälgisid kahe erineva veekogu – puhta allika ja Männiku asulast lähtuva oja – ühist kulgemist kevadise suurvee ajal. Publiku lemmikuks sai võistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist, kes esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast.
Iga riigi parim võistkond kutsuti loodusfoto töötuppa “Kunst ja keskkond”, mis toimus 9.-11. augustini Eestis, Aegna saarel. Tähelepanu keskmes oli Läänemeri ja seda ümbritsev elukeskkond. Elukutseliste fotograafide juhendamisel õpiti, kuidas teha head loodusfotot. Osavõtjatele tutvustati erinevaid pildistamise tehnikaid, pilte tehti nii päeval, öösel kui päikesetõusul.
Kõikide võistlustööde ja töötoa valitud piltidega saab tutvuda kodulehel http://bsc.recestonia.ee.
 Roheline nädal Lätis Tervete rahvuspargis. Foto: projekt Green Life Projekt „Green Life” / „Roheline elu”, mille raames roheline nädal korraldati, on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.
Rohelise nädala töötoad jagunesid viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life’. Eestist osales lektorina Erkki Peetsalu, kes kõneles keskkonna- ja kodanikumeedia teemadel.
Ettevõtmine toimus kaheksa partneri koostöös, Eestist on projekti kaasatud MTÜ Ökomeedia. Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel, projekti ühe osana ja rohelise nädala kokkuvõtteks valmib ka temaatiline käsiraamat. Projekti rahastab Nordplus programm.
Loe lähemalt siit: http://www.ekomedia.lv/green_life.html.
Allikas: Green Life
|
Igast kogukonnast, iga ilmaga
|
