Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2018
E T K N R L P
« okt    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Automudelismi juhtrajasõidu MM-il „jääkarudemaal”

13.- 20. oktoobrini toimusid Soomes, Vaasas järjekordsed automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018.

Hotell Vallonia Vaasas, kus toimusid automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018 Foto Johannes Mets

Hotell Vallonia Vaasas, kus toimusid automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018. Foto: Johannes Mets

Karmen parandas oluliselt oma positsiooni ISRA reitingutabelis ja tõusis 101. positsioonile

Võistluspaik asus hotelli Vallonia keldrikorrusel, samas ka ööbisime.

Mõned eksootilisemate maade (Brasiilia, Uus-Meremaa) võistlejad olid avaldanud arvamust, et Vaasa pidigi olema koht, kus elavad ainult jääkarud. Osales 16 riiki, kes kõik ka varasematel MM-idel osalenud. Eestlasi osales sel korral kuus: Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine ja Reio Lõhmus Haapsalust, Karmen Mets Jõõprest, Heiko Tamme, kes elab ja töötab hetkel Soomes ja Einar Viira Äksist. Sindist sõitsime Karmeniga välja juba 9. oktoobril, et saaks enne võistlusi rajaga kohaneda ja see kulus marjaks ära. Esimesed päevad kulusid Karmenil uue puldiga kohanemisele ja eri mudelite seadistuste paika saamisega. Neljapäeval ja reedel hakkas sõit juba ilmet võtma.

Laupäeval algasid võistlused PR-24 klassiga. Osales 69 kaheliikmelist meeskonda. Siinjuures tuleb märkida, et võistlema lubati ka päris palju kohalikke ISRA reitinguta võistlejaid. Ette olid nähtud ametlikud treeningsõidud ja samas jagati ka võistkondadele loosi teel välja mudelikomplekt (raam, mootor, kaks paari kumme ja kaks keret). Treeningsõitude lõpuks pidi võistlusmudel koos olema ja tehnilisse komisjoni antud. Kuna Karmen sõitis paaris Haapsalu noormehe Reioga, siis jagasime tööd omavahel ära ja saime kõigega kenasti hakkama. Peale tehnilist komisjoni algasid kvalifikatsioonisõidud.

Jätka lugemist »

Kaks päeva kahe bussiga Turus

Nädala alguses said TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad lisaks Euroopa Komisjoni korraldusel toimunud seminaril osalemisele võimaluse põgusalt tutvuda Turu linnaga.

Eva Finch, giid ja tõlkija, kelle jutustused Soomest ja Turust  on huvitavad Foto Urmas Saard

Eva Finch, giid ja tõlkija, kelle jutustused Soomest ja Turust on huvitavad. Foto: Urmas Saard

Eva teadis öelda, et saareks peetakse maalappi, millel kasvab vähemalt kaks puud.

Esmaspäeval Helsingi Läänesadamast teekonda alustanud bussid võtsid suuna Soome edela poolsesse nurka. Just seal asub Varsinais-Suomi, eesti keelde ümber pandult Päris-Soome. Meie reisisihiks oli edelarannikul Aura jõe suudmealal asuv Turu linn. Helsingis astus esimesele bussile Eva Finch. Poolel teel praegusest pealinnast Soome algsesse pealinna bussid peatusid, et Eva saaks liituda teise seltskonnaga, kes sõitsid Turusse EV100 kirjadega kaunistatud bussil.

Meil vedas Evaga, sest kuulsime selges emakeeles Soomest mõndagi huvitavat, mida ise pole märganud endale teadvustada. Näiteks seda, et Soome on pindalalt kõvasti üle kahe korra suurem Inglismaast, kuigi elanikke kümme korda vähem. Kümnendikku osa maast katavad veekogud. Oleme harjunud Soomest rääkima kui tuhande järve maast, aga seda öeldes ei oskagi mõelda kümnetele tuhandetele veekogudele.

Jätka lugemist »

Pärnu väärikad ja Soome seeniorid arutlesid Euroopa Liidu rahastuspoliitika üle

Käesoleva nädala kahel esimesel päeval Turus toimunud seminaril osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad ühiselt Soome Päris-Soome maakonna seenioritega Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud teemavaldkondade arutelus, mille abil kujundatakse uut Euroopa Liidu eelarve perioodi.

Kingitused Soome sõpradele Foto Urmas Saard

Kingitused Soome sõpradele. Foto: Urmas Saard

euroopalikest väärtustest on üsna erinevaid arusaamasid

Euroopa Parlamendi valimiste eelne Euroopa Komisjoni rahastatav seminar oli jätkuks kolm kuud tagasi Pärnu hotellis Strand ja Pernova Loodusmajas asetleidnud teemavaldkondade töötubadele. Pärnust oli Turus üle 70 inimese ja sama suur oli Soome esindatus. Turu konverentsikeskuse suures saalis esinesid 17. septembril tervitussõnade ja ettekannetega Edela-Soome regionaalse volikogu esimees, parlamendiliige ja aukonsul Ilkka Kanerva, Euroopa Komisjoni esinduse Soome asejuht Maria Blässar, Euroopa Komisjoni esinduse Eestis asejuht Katrin Höövelson, Euroopa Parlamendi infobüroo Soome juht Jarmo Oikarine jt. Emeriitprofessor Paavo Okko pidas loengu „Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevik”. Iida Laurila, Turu JEF Soome (Euroopa noored liikumine), lühikeses sõnavõtus väljendus tõsine mure noorte väga madala valimisosaluse üle. Seminari töökeelteks olid eesti ja soome keeled, mida tõlgiti sünkroonselt mõlemasse keelde.

Jätka lugemist »

Pärnus valmistatud majake KÄRG oli Soomes OKRA messil üliedukas

Pärnus asuv firma Straw Building OÜ viis eelmisel nädalal Soome mainekale messile põhuplaadist, puidust ja tselluvillast valmistatud majakese, mis ei vaja üldisest elektrivõrgust toidet.

Õnnelik aga väsinud meeskond majakese KÄRG ees koosseisus Iko Uueni, Germo Karro, Sten Hoolma ja Andres Kolju Mikko Selg

Õnnelik aga väsinud meeskond majakese KÄRG ees koosseisus Iko Uueni, Germo Karro, Sten Hoolma ja Andres Kolju. Foto: Mikko Selg

Tänu päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus

Firma juhataja Germo Karro sõnul on majake ühe tema ammuse idee teostus. Karro sõnul saab seda lihtsalt transportida ning majake ei vaja tugevat vundamenti ega elektrivõrguga ühendamist. Tänu katuse osaks olevatele Viljandi firma Solarstone OÜ valmistatud päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus olemas. Maja saab kasutada igal aastaajal.

Maja aknad ja uksed valmistati Ysse OÜ meistrite käe läbi. Energiatõhususe järgi on majake A++ kategoorias.

Näidisena kaasas olnud KÄRG müüdi ühe külastaja palvel ning nüüd rõõmustab see juba uusi omanikke.

Jätka lugemist »

Y’s Men kahel päeval Bauskas

Bauskas toimunud Soome-Balti piirkonna Y’s Men liikmete kogunemine algas tavatute kogemustega, mis kestsid kahel päeval kuni ära sõiduni, aga õppepäevade kava oli Pärnu klubi poolt hästi ettevalmistatud, sisutihe ning tulemuslik. Kohtumine lõppes meeldejääva nelipüha jutluse ja kontsertelamusega Bauska baptistide palvemajas.

Soome-Balti piirkonna Y's Men klubide kohtumine Bauskas Foto Urmas Saard

Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine Bauskas. Foto: Urmas Saard

Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda.

Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine, ettekannete kuulamine, kogemuste vahetamine ja ülesannete lahendamine leidis aset Bauska sajandite vanuse renoveeritud lossi konverentsisaalis 19. ja 20. mail. Et kõik üksikasjad olid täie põhjalikkusega juba aegsasti vastutustundlikult ettevalmistatud, sellest andis kohe esmapilgul märku erinevatest rahvustest ja asukohamaadest pärit inimeste paigutamine nummerdatud kohtadele. Üllatunud pilgud reetsid esialgset arusaamatust, aga juba õige pea saadi aru tegelikust vajadusest. Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda. Selline korraldus lõi hea eelduse rahvusvaheliseks suhtluseks ja keelelise väljenduse paremaks harjutamiseks.

Jätka lugemist »

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

Kõrgemal künkapealsel asuvat Bauska lossi piiravad kahelt küljelt Mūsa ja Mēmele jõed, mis iidsest rajatisest möödudes ühinevad Lielupe jõeks. Jõgede ühinemise paiga lähedusest alustasidki rahvusvahelise muuseumi öö saabudes väikesteks seltskondadeks jagunenud inimgrupid orienteerumist Bauska linnas.

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis Foto Urmas Saard

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis. Foto: Urmas Saard

Kesklinnas palusime juhuslikel möödujatel ennast pildistada

Tegemist oli Soome-Balti piirkonna Y’s Men õppepäevadel osalenud veerandsaja inimesega, kelle kahepäevane Bauskas viibine kattus juhuslikult 19. mail aset leidnud muuseumiööga. Igas tillukeses rahvusvahelises seltskonnas pidi olema vähemalt üks lätlane, kes orienteeruks lätikeelses keskkonnas teistest paremini. Meie läksime teele neljakesi: kaks läti naist, üks meessoost leedukas ja teine samast soost eestlane. Anna Ziemele ja Velta Benjava tulid Läti väikelinnast Livanist, Kestutis Dringelis Leedu linnast Vievisest ja mina Sindist. Kõigis kohustuslikes peatuskohtades pidi kogu seltskond jääma ühele fotole, mis tagas võimaluse osaleda hiljem auhinnaloosis.

Bauska lossi kahe osa vahel puudub arhitektuuriline sarnasus. Vanem osa ehitati Liivi ordu poolt 15. sajandi keskpaigas, aga sellest on nüüdseks säilinud üksnes punastest tellistest ja raudkividest lagunevad müürid. Kuramaa hertsogi Kettleri jaoks ehitatud residents valmis 16. sajandi lõpus ja on tänaseks eeskujulikult taastatud. Kolmandal korrusel asuvad hubased võõrastetoad, mis võimaldas esimest korda elus veeta kogu muuseumiöö muuseumis.

Jätka lugemist »

Pärnus kohtusid Soome ja Eesti endiste omavalitsuste juhid

Reede pärastlõunal kohtusid Pärnu raekojas endised Sindi linnapead Liina Maaste ning Marko Šorin kunagise sõpruslinna Anjalankoski esindaja Hannele Viljakaineniga.

Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis Foto Marko Šorin

Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis. Foto: Marko Šorin

Ametlik sõpruslinnade kontakt katkes 2009. a

Viljakainen ja Maaste tunnevad üksteist ajast, kui kahe naaberriigi linnad alustasid sõprussidemete arendamist peale Sindi linna omavalitsuse staatuse tagasi saamist. Omavalitsuslikud õigused taastusid Sindile 1991. a, just ajal kui linnakese peamine tööandja Sindi tekstiilivabrik jäi eriti raskesse majandusolukorda.

Sõpruslinn Soomest pakkus praktilist abi riiete ja kuivainete näol ning tollane volikogu esimees Hannele Viljakainen, tema abikaasa Juha Viljakainen ning Anjalankoski kirikukogudus sõitsid väikebussidega pidevalt Sindi vahet. Nii arenesid sõprussuhted üsna tugevateks ning on ajas püsinud isikute vahel vaatamata Soomes juba varem ja nüüd Eestiski läbiviidud haldusreformile. Samuti jätkub koostöö Sindi luteri koguduse ja Anjalankoski koguduse vahel.

Jätka lugemist »

Y’s Men Soome-Balti järgmine konverents toimub Pärnus

Teist aastat järjest peeti Lahtis rahvusvahelise ühenduse Y’s Men (Ineternational Men’s Club) Soome ja Balti riikide piirkondlik aastakonverents, kus Eestit esindas Pärnu Y-klubi.

Haamri kopsatusega kinnitatakse, et järgmine Y's Men Soome ja Balti riikide piirkonna konverents toimub Pärnus Foto Urmas Saard

Haamri kopsatusega kinnitatakse, et järgmine Y’s Men Soome ja Balti riikide piirkonna konverents toimub Pärnus. Foto: Urmas Saard

Y´s Men liikumine on seadnud oma tegevuse sihiks kristlike eluhoiakute väärtustamise ja levitamise, mille üheks kandvaks osaks on abivajajate toetamine,“ selgitas Eesti piirkonna juht Piia Karro-Selg, keda siiski palju rohkem teatakse ennekõike Raeküla Vanakooli Keskuse juhatajana. Pärnumaal ongi Pärnu Y-klubi kujunenud Raeküla Vanakooli keskuse ja Pärnumaa kasuperede ühenduse alaliseks koostööpartneriks. Augustiunetusel osales klubi heategevusloterii ja heategevusliku kohvikuga Pärnu Maarjakodu katuse remondi raha korjamisel. Maarjakodu on intellektipuudega inimestele asutatud gurpikodu, kelle tegevust tahab Y’s Men abistada palju suuremalt, kui seda ühekordne tegevus võimaldaks.

Esmalt asutati Y’s Men klubi 1920. aastal Toledos, mis on linn Ameerika Ühendriikide Ohio osariigi Lucase maakonnas. Vabatahtlikest koosneva liikumise algataja ja eestvedaja oli kohtunik Poul William Alexander (8. detsember 1888 – 29. juuni 1967). Aastal 1922 asutati Y’s Mens klubide rahvusvaheline assotsiatsioon. Poul William Alexander töötas aastatel 1922 kuni 1924 selle rahvusvahelise ühenduse presidendina ja direktorina kuni aastani 1929.

Jätka lugemist »

Silja Aavik: olles küll ära isamaalt, on meil kaasas oma emakeel

Seoses alanud õppeaastaga pühitseti 25. augustil Helsingi Viikki kirikus riigikogu ja Eesti lipu seltsi poolt Latokartano põhikoolile kingitud sinimustvalge esinduslipp.

Õpetaja ja õpilased Helsingi Latokartano põhikoolile kingitud Eesti lipuga Foto erakogust

Latokartano põhikoolile kingitud Eesti lipp. Foto: erakogust

„Eesti lipp kingiti meie koolile 4. juunil Toompeal, kui toimus Eesti lipu päeva pidulik tähistamine. Lipu seltsi esimehe Jüri Trei ettevõtmisel saavad tublimad väljapool Eestit töötavad koolid endale kingituseks meie riigi sinimustvalge lipu. Lippu käis vastu võtmas meie kooli 2. klass koos klassijuhatajaga. Pika Hermanni tornis osales lipuheiskamisel õpilane Elizabeth Krause“ rääkis Silja Aavik, kes on Helsingis Viikki linnajaos asuva Latokartano põhikooli eesti laste õpetaja.

Latokartano tähendab tõlkes karjamõisa ja ei viita millegiga Eestile, ometi toimub selles koolis alates 2009. aastast soome-eesti kakskeelne õpe.

Eelmise nädala neljapäeval pühitseti kingitud lipp Helsingis asuvas Viikki kirikus. Juba järgmisel päeval peetud eesti-soome klasside 20. sünnipäeva pidulikul aktusel asetati lipp aukohale. Aavik ütles, et nüüd asub lipp hoolikalt hoiul eesti laste klassis. Eriliselt asetatakse lipp aukohale Eestiga seotud tähtpäevadel või muudel olulistel sündmustel. Näiteks tõi ta emakeelepäeva. „Kuna lipu saamine oli meile suur üllatus ja auasi, siis peame koolis veidi veel aru pidama, millal ja kuidas edaspidi lippu kasutame,“ lisas Aavik juurde.

Jätka lugemist »

Teeme Ära on innustanud miljoneid enam kui 100 riigis

Maailmakoristuse aktsioon Taimaal 2014. aastal. Foto: www.letsdoitworld.org

Maailmakoristuse aktsioon Taimaal 2014. aastal. Foto: www.letsdoitworld.org

Eestist alguse saanud kodanikuliikumine Teeme Ära on jõudnud juba 112 riiki ning tänaseks on Maailmakoristuse tegevustes kaasa löönud kokku 11,2 miljonit osalejat.

Möödunud reedel toimus suur koristuspäev Albaanias, millest võttis osa 112 000 inimest. Täna algas Teeme Ära Venemaa (“Сделаем!”) üleriigiline konverents Novokuznetskis ning homme algab Filipiinidel Cebus Maailmakoristuse piirkondlik konverents Aasia riikidele. Nädala pärast kogunevad Senegalis Dakaris toimuvale konverentsile Teeme Ära aktivistid Aafrika riikidest.

“Filipiinide koristuskampaania eestvedajad tegid äsja teatavaks, et korraldavad üleriigilise aktsiooni tuleva aasta 20. septembril ning ootavad 500 000 inimese osavõttu. See on lihtsalt uskumatu, millise lumepalli me oleme vaid mõne aastaga veerema lükanud. Kui ma ütlen meie, siis pean silmas kõiki neid 50 000 eestimaalast, kes 3. mail 2008 Teeme Ära koristuspäeval osalesid,” rõõmustab Eva Truuverk, Teeme Ära Maailmakoristuse üks eestvedajatest.

“Tähistame täna Eestis kodanikupäeva ja praegu on ideaalne aeg mõelda kodanikuksolemisele laiemalt. Hea kodanik on eeskujuks ja just sellist õhinat on eestlased tõepoolest teistes rahvastes tekitanud – tänu sellele toimub üle maailma palju põnevaid ja häid algatusi,” räägib Truuverk.

Maailmakoristuse eesmärk on üle maailma Teeme Ära lugu jutustada ning innustada. Kampaania ja koristuspäeva korraldamine on võrgustike riikide endi ülesanne, kuid neile on teadmiste ja nõuga abiks sajad vabatahtlikud, kellest enamik on pärit Eestist.
Jätka lugemist »

Täna näeb Soome ja Eesti teatrite koostööprojekti “Kullervo” Eesti esietendust

KullervoTäna jõuab Eestisse kahe Soome teatri - Lahti Vanha Juko ja Tampere Telakka – ning Rakvere Teatri koostööprojekt “Kullervo”. Lisaks kolmele etendusele Rakveres näeb “Kullervot” ka Pärnus ja Tallinnas.

Lahti Vanha Juko teatris esietendunud “Kullervo” hüppab pea ees soome keskklassi õudusunenäkku. See on satiir perekonna, rahva ja kapitalismi kasvatatud lapsest, keda valitseb müütilise Kullervo hing. Hing täis kibedust ja viha, iha ja halastamatut omakasu. See on laps, kellega enam mitte keegi hakkama ei saa.

Lavastus ja dramatiseering: Lauri Maijala

Lavakujundus: Perttu Sinervo

Osades: Erni Kask (Rakvere Teater), Tanjalotta Räikkä (Teatteri Telakka), Sakari Tuominen (Vanha Juko) ja Maruska Verona (Tampereen Teatteri)

Rakvere Teatrist osaleb näitetrupis Erni Kask, kelle sõnul on “Kullervo” lavastaja Lauri Maijala soome teatri enfant terrible. “Tema lavastused pälvivad Soomes alati suurt tähelepanu oma otsekohesuse ja musta huumori pärast.”

“Kullervo” produtsendid on Lahti Vanha Juko, Teatteri Telakka ja Rakvere Teater. Projekti raames esietendusid kõigis kolmes teatris piiripealseid probleeme käsitlevad lavastused, mis moodustavad temaatilise triloogia. Lisaks “Kullervole” kuuluvad triloogiasse Telakka “Petroskoi” ning Rakvere Teatri “köök/keittiö”, mis mõlemad on Eestis juba käinud. Kolme teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia. Triloogia lavastusi on esitatud Pori ja Tampere teatrifestivalidel ning Eestis festivalil Draama 2014.

Esietendus toimub kell 19 Rakvere Teatri väikses saalis. Järgmised etendused 1.-4. oktoobrini Rakveres, Pärnus ja Tallinnas.

Seto Folk üllatab matkaprogrammiga

seto folk 1Kohe pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil toimub Värskas kahepäevane muusika- ja matkafestival Seto Folk – üle piiri! Festivalil astuvad üles esinejad Venemaalt, Lätist, Soomest, Setomaalt ja Eestist. Seto Folgi teeb erakordseks matkaprogramm, mis viib külastajad muuhulgas Eesti parimatesse seenemetsadesse ja lodjaga Pihkva järvele.

27. juuni toob Värskasse Kõrsikud ning Peterburist pärit ülimenuka ansambli Otava Yo. 28. juunil astuvad üles kohalikud kuulsused – ansambel Zetod ning Setomaalt pärit Madonna slackliner Jaan Roose. Laupäeva varahommikul saab Õrsava järve kaldal nautida Silver Sepa ja Kristiina Ehina loomingut, õhtu lõpetab Läti torupilli- ja trummiansambel Auli. Seto Folgil astuvad üles veel Trad. Attack, Aapo Ilves, Mari Kalkun, Triinu Taul Bänd, Klapp, Epifolium, Setomaa parimad leelokoorid ja pillimehed ning paljud teised.

Kontsertid toimuvad nii Värskas kui kaugemal - esimesel päeval saavad külalised minna kohaliku giidi Arvo Kukumäega viisavabalt läbi Venemaa territooriumi Eesti piirinurka Saatsesse, kus toimub erikontsert Silver Sepa, Kristiina Ehina ja seto leelonaistega. Mõlemal päeval toimuvad Pihkva järvel lodjakontsertid, kus esinevad muusikud Seto Folgi programmist.

Jätka lugemist »

Lõuna-Eesti Turism osaleb Põhjamaade suurimal turismimessil

16.-19. jaanuaril toimub Helsingis Põhjamaade suurim turismimess Matka 2014.

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös SA Tartumaa Turismi ja Valgamaa Arenguagentuuriga. Messipinna suuruseks on 30 ruutmeetrit ja SA Lõuna-Eesti Turismi kaaseksponentideks on Peipsimaa Turism, Setomaa Turism ja Suure-Jaani vald.

Valgamaalt osalevad messil Sangaste Rukkiküla, Taagepera loss, Karupesa hotell ja Otepää turismipiirkond. Sangaste Rukkiküla pakub messil degusteerimiseks erinevaid rukkijahust tooteid. Suure-Jaani vald pakub degusteerimiseks kohalikku karaskit ja suitsusinki.

Tartust ja Tartumaalt on esindatud Dorpat Hotell ja Eesti Põllumajandusmuuseum, kes pakub degusteerimiseks leiba. Lisaks on messil esindatud Vaibla Puhkekeskuse, Eesti Maanteemuuseumi, Vudila Mängumaa ning Hotell Räpina ja Kiudoski Restorani infomaterjalid.

Messipinna kujunduskontseptsioonis kasutatakse National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid.

Messiboksis toimub ka loosimäng, kus külastajatel on võimalik võita kokku üle 120 atraktiivse Lõuna-Eestiga seotud auhinna. Auhinnad on välja pannud: Vudila Mängumaa, Alatskivi loss, Suur Munamägi, Põltsamaa Muuseum, Eesti Maanteemuuseum, Karupesa Hotell, Hotell Räpina ja Kiudoski Restoran, GMP Clubhotel ja Pühajärve Restoran, Teater Vanemuine, Tartu Ülikooli muuseumid, Tartu Näitused ja Maamess, Hotell Draakon, Barclay Hotell, Aleksandri Hotell, Ilmatsalu Motell, Suudlevad Tudengid, Meat Market Steak & Cocktail, Cafe Truffe, Werner, Uhti Avatud Ateljee.

Soome plaanib 2020. aastaks mahepõllumajandusmaa rohkem kui kahekordistada

Tänavu kinnitati Soome mahepõllumajanduse arengukava aastaks 2020, mille eesmärk on mitmekesistada ja suurendada mahetootmist, et rahuldada nõudlust ning edendada mahetoiduahelat tervikuna. Arengukava järgi peaks aastal 2020 mahepõllumajandusmaa pindala moodustama 20% kogu põllumajandusmaast, mahetoit avaliku sektori toitlustuses 20% ning maheturg olema kasvanud võrreldes praegusega 3 korda.

“Soomes on mõistetud mahetootmise positiivset mõju elukeskkonnale ning pandud see ka kirja arengukavasse. Soome on seadnud väga ambitsioonikad eesmärgid, millest tasuks Eestis kindlasti eeskuju võtta,” lausus Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutuse juhataja Airi Vetemaa. “Erilist tunnustus väärib Helsingi linn, sest nad peavad mahetoitu lasteasutustes väga oluliseks ning selle osakaal laste menüüs kasvab pidevalt.”

2012. aastal oli Soome mahemaa pindala ligi 198 000 hektarit, mis on 9% kogu põllumajandusmaast. Soomes tegutseb veidi alla 600 mahetoidu töötleja, nende arv on viimastel aastatel kasvanud 10%.

Mahetoidu müük on viimastel aastatel Soomes jõudsalt kasvanud, kuigi mahetoidu osa toiduturul jääb veel alla 2%. Pro Luomu (Soome mahetööstuse katusorganisatsioon) andmetel oli 2012. aastal maheturu maht 202 miljonit eurot ning kasv 24%. 2011. aastal oli kasv võrreldes 2010. aastaga koguni 46%.

Praegu on Soome jaemüügis 40% mahetoodetest imporditud. Tarbijad soovivad seevastu rohkem kodumaist. Tähtsaim mahetoode on piim, kasvab nõudlus maheliha järele. Teatavate tooterühmade, näiteks munade turuosa on ligi 10%. Vaata!

Suurt tähelepanu pööratakse mahetoidu osa suurendamisele toitlustuses. Praegu on mahetooraine osakaal toitlustuses ca 5%, kõige rohkem kasutatakse mahetoorainet lasteaedades, kus see moodustab 10%. Siin nähakse võimalust just avalikesse hangetesse mahetoidu nõude sissekirjutamises. Samuti otsitakse võimalusi, kuidas seada hanketingimusi selliselt, et hangetes saaksid osaleda ka kohalikud väikeettevõtted, kellel on praegu raske konkureerida. Keskkonnaministeerium käivitas 2012. aastal pilootprojekti, mille raames koostatakse jätkusuutlikkuse kriteeriumide arvestamise juhendid toiduhangetes ning pakutakse ka vastavat nõustamisteenust.

Lasteasutuste mahetoitlustuse osas on veelgi ambitsioonikamad eesmärgid Helsingil. 2012. aastal oli koolieelsete lasteasutuste mahetooraine osakaal 14%. Linna toidukultuuri strateegia eesmärgiks on, et aastaks 2015 on 50% Helsingi lasteaedades pakutavast toidust mahe, samuti peab pidevalt suurenema mahetoidu kasutamine koolides ja muudes haridusasutustes.

Soome mahepõllumajanduse arengukava eesmärke aastaks 2020:

  1. 20% põllumajandusmaast on mahe. Selle saavutamiseks peab mahepõllumajandusmaa pindala kasvama vähemalt 10% aastas. Eelkõige oodatakse rohkem loomakasvatus- ja aiandussaadusi.
  2. Mahetoodete mitmekesisus on suurenenud. Mahetoodete turg Soomes on kolmekordistunud.
  3. Mahetoodete kättesaadavus on paranenud. Avaliku sektori toitlustusasutustes peab mahetoit aastaks 2015 moodustama 10% ja 2020. aastaks 20%.

Ingliskeelne arengukava!

 

Ilmusid ohtlike jäätmete õppematerjalid

Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Soome ja Läti partneritega koostas veebipõhise ohtlike jäätmete õppematerjalide kogu kodudele, koolidele ja ohtlike majapidamisjäätmetega kokku puutuvatele töötajatele.

Õppematerjalide hulgas leidub selgitusi tavalisemate kodumajapidamises tekkivate jäätmete kohta, infot ohtlike jäätmetega, nagu näiteks patareide, akude ja valgustitega seotud riskidest ning suuniseid, kuhu viia ohtlikud jäätmed oma kodukohas. Õppematerjale ilmestavad animatsioon, ristsõnad, slaidiesitlused, testid ja harjutused.

„Projekti eesmärk oli luua veebipõhised õppematerjalid: kuidas ära tunda ja ümber käia ohtlike jäätmetega“, ütles projektijuht Jari Heiskanen Sykli keskkonnakoolist Soomes ning väljendas lootust, et õppematerjalid leiavad laialdast kasutust nii Eestis, Soomes kui ka Lätis. Õppematerjalid koostati inglise keeles ning tõlgiti eesti, läti, soome ja vene keelde.

Õppematerjalid leiab veebilehelt: www.sykli.fi/en/hazardous-waste

Lisainfo projekti kohta: www.teec.ee/ET/projektid/ohtlikud-jaatmed

Õppematerjalid loodi projekti „Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine – veebipõhine õppematerjalide kogu“ raames, mille eesmärk oli ohtlike jäätmete taaskasutuse suurendamine elanikkonna seas. Projekti finantseerisid Nordplus programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vabatahtlikud merepäästjad võistlesid Soomes

Läinud nädalal pidasid Eesti vabatahtlikud merepäästjad Soome merepäästeseltsi (SMPS) koolituskeskuses Bågaskäri saarel oma esimesi kutseoskuste võistlusi. Parimateks osutusid sisemaalt pärit võistlejad.

Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste ning SMPS koolitajad andsid parima veepäästemeeskonna ja parimate mereoskustega meeskonna tiitli vabatahtlikele järvepäästjaile, kes töötavad Peipsil ja Saadjärvel.

Idee võistluse korraldamiseks sündis sügisel, kui Eesti vabatahtlike võistkond osales vastaval võistlusel Soomes, selgitas vabatahtlike merepäästjate sidusorganisatsiooni Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste juhatuse esimees Ene Kalmus. «Soomlased on merepäästeoskuste võistlusi korraldanud juba 27 aastat ning need on saavutanud suure populaarsuse – võistlustel võetakse üksteisega mõõtu, kohtutakse heade kolleegidega ning täiendatakse oma teadmisi ja oskusi merepäästjale vajalikes valdkondades.»

Eesti analoogiline võistlus saigi läbi viidud Soomes, kuna soomlaste koolituskeskus koos oma suurepärase varustuse, heade õppe- ja majutusvõimalustega on ideaalne koht praktilisteks õppusteks, lisas Kalmus.

Eestist osales võistlusel viis võistkonda: vabatahtlikud mere- ja järvepäästjad Toilast, Hiiumaalt, Peipsi, Saadjärve ja Kuremaa järve äärest, samuti Lääne-Eesti reservpäästerühmast ning Pärnumaalt.

Võistlus sisaldas erinevaid praktilisi harjutusi nii esmaabi, navigeerimise, veest- ja enesepääste, mereside, tuletõrje, pukseerimise kui ka masspääste osas.

Helsingi mardilaat algas seminaridega

Kuigi Helsingi mardilaat algab ametlikult täna, juhatasid Läänemaa teema eile sisse kaks seminari.

Eile hommikul toimus Eesti saatkonnas ettevõtlusseminar, kus maavanem Innar Mäesalu tutvustas investeerimisolusid Läänemaal ja oma ettevõtluskogemusi jagasid Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre ja Lade omanik Gerhard Eberle.

Seminaril kuulajana osalenud Egon Erkmann ütles, et räägitu oli põnev ja kasulik.

Eile pärastlõunal olid aga mardilaada toimumiskohta Kaapelitehasesse oodatud turismiasjalised. Läänemaa turismijuhi Anneli Haabu sõnul oli huvi oodatust suurem ja tekkis isegi kartus, et istekohti ja jagatavaid materjale ei jätku. Jätka lugemist »

Eestlased tutvustavad end Helsingi mardilaadal

Sel nädalavahetusel, 24.-25. novembril, peetakse Soomes Helsingi Kaapelitehdas kultuurikeskuses juba 29. korda iga-aastast Mardilaata, kus tutvustatakse peamiselt Eesti kultuuri, käsitööd, toitu ning turismivaldkonda ja Eestis puhkamise võimalusi. Mardilaat on soome-eesti kultuurisuhteid edendava Tuglase Seltsi igasügisene suursündmus juba aastast 1983.

Messi turismialal tutvustavad Lõuna-Eestit ühiselt SA Lõuna-Eesti Turism ja MTÜ Peipsimaa Turism. Organisatsioonidest ja ettevõtjatest esindavad Lõuna-Eestit veel SA Tartumaa Turism, Kubija Hotell-loodusspaa, Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus, Tartu Ülikool, Eesti Maanteemuuseum, Pühajärve Spa & Puhkekeskus, Tartu Loomemajanduskeskus, Luke Farmimeierei ja paljud teised.

Kogupereüritusel, kuhu oodatakse üle 15 000 külastaja, tutvustavad Eestit kui turismimaad, eesti toitu ja käsitööd, eesti kunsti ja kultuuri peaaegu 150 esinejat ning üle 160 eksponendi. Seekordse Mardilaada teemaregiooniks on Haapsalu ja Läänemaa. Mardilaada külastaja saab nautida põnevat Läänemaa kultuuriprogrammi, tutvuda kogu Eestit hõlmava turismialaga ja teha meeldivaid oste käsitöö- ning toiduainete alal. Kõik üritused on tasuta! Lisainfo Mardilaada kohta aadressil: http://www.martinmarkkinat.fi/.

Allikas: SA Lõuna-Eesti Turism

Terved ja higised leidsid tee Saaremaale

Estofiil Anneli Kajanto (63) võttis Helsingist kaasa 13 sõpra ja tuli Saaremaale jooksma. Nad kõik kuuluvad terviseklubisse Friskis&Svettis, mis tõlkes tähendab “terved ja higised”. Rootsist alguse saanud terviseliikumine jõudis Soome 20 aastat tagasi. Selle juubeli puhul korraldaski Anneli oma klubikaaslastele üllatusreisi Saaremaale.

Kui 1978. aastal klubi looja Johan Holmsäter esimese treeningu välja kuulutas, tuli kohale ainult üks inimene. Tänaseks on liikumine levinud üle riigipiiri ja klubi liikmeid võib leida Luksemburgis, Pariisis või Norras. Helsingis kuulub klubisse 1500 inimest, üle terve maailma ulatub see number poole miljonini. Jätka lugemist »

Fenno-Ugria ja Omnibussi suvereis viib Karjalasse

Looduse Omnibussi ja Fenno-Ugria Asutuse tänavune ühisretk viib Karjalasse – reisiseltskond külastab nii Venemaa kui ka Soome poolt ning jõuab isegi Solovetsi saartele.

30. juunist 9. juulini kestev reis keskendub Karjala kui ürgse looduse, igavikulise ajaloo, Kalevala ja kaunite laulude maa tundmaõppimisele.

Helsingi kaudu liigutakse Kuhmosse ja külastatakse Sommelo rahvamuusikafestivali. Sealt edasi minnakse üle piiri Viena-Karjalasse Kalevala runolauljate küladesse Uhtuasse ja Jyskyjärvisse.

Reisi kaugeimaks sihtmärgiks on Solovetsi saared. Külastatakse ka Karjala kaljujooniseid Belomorski lähistel ning Valge mere kanalit.

Taas kord vaatab Omnibussi seltskond üle Karjala rahvusküla Kinnermäki (Kinerma). Siis käiakse Sortavala vanade traditsioonidega laulupeol ning sõidetakse läbi Helsingi tagasi Tallinna. Soovijad saavad külastada ka Laadoga järves asuvat Valamo saart.

Looduse Omnibussi alustas reisijate eelregistreerimist juba kevadel, huvi reisi vastu oli väga suur. Fenno-Ugria poolt korraldavad reisi Viia-Kadi Raudalainen ja Jaak Prozes, viimane on ka reisi juht.

Soome-Eesti tantsupeo salvestisi saab ette tellida

Alanud on  III Eesti-Soome tantsupeo salvestatud plaatide eeltellimine. Mardivideo OÜ poolt salvestatud plaadil saab kindlasti näha Tamperes Ratina Staadionil 17.juunil toimuvat tantsupeo peakontserti. Plaadile võib tulla ka lisamaterjali, kaamerad on üleval nii Tallinna kui Tampere proovides. Peonädal talletatakse suure peo meeleolud tervest linnast.

Tantsupidu salvestatakse viie kaameraga, kaastöötajaks on ERRSi senine koostööpartner Uno Tormet, kellel on tantsupidude jäädvustamise pikaajaline kogemus.

Tellida saab nii DVD- kui Blu-ray plaati. Esimest soovitame pigem vanemate kineskoopteleri omanikele, uutele lameekraanidele sobib paremat kvaliteeti pakkuv Blu-ray. Viimane vajab eraldi Blu-ray mängijat. Arvutis vaatamiseks vajavad mõlemad plaadid samuti vastavat seadet, DVD seade on enamikes tänapäeva arvutites, Blu-ray seadet lisatakse uutele arvutitele järjest rohkem.

NB! Videoplaate ise kopeerida ja paljundada ei saa!

Loe edasi:

Helsingi plaanib hakata lasteaedades mahetoitu pakkuma

Eile Tallinnas lasteasutustele korraldatud seminaril esinenud Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen ütles, et Helsingi linn on võtnud eesmärgiks suurendada lasteaedade toitlustuses mahetoidu regulaarset tarbimist. Mahetoidule üleminek toimub järk-järgult. Sel aastal alustati maheteraviljasaaduste pakkumisega, järgmisel aastal mahepiimatoodete pakkumisega.

„Iga kolmas eine süüakse väljaspool kodu ning toidutootmisahel moodustab kuni 1/3 kogu tarbimisega seotud keskkonnamõjudest,“ ütles Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen. „Soomes on kõikidele põhi- ja keskkoolilastele koolitoit tasuta, see tähendab, et ligi miljon last sööb Soomes iga päev tasuta sooja toitu. On väga tähtis, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. Seepärast on vastu võetud otsus, et avalik sektor peab käituma pioneerina ja näitama head eeskuju mahe-, kohaliku ja hooajalise toidu kasutamisel. Mahetoidu projekti kaasatakse lapsed, lapsevanemad ja õpetajad, aga ka talunikud ja väiksemad tarnijad, et oleks võimalikult kiiresti võimalik kohaneda tarbijate vajadustega. See projekt annab ka mahetootjatele suurepärase võimaluse oma toodangu müümiseks ja tootearendusega tegelemiseks,” rääkis Irma Kärkkäinen.

„Mahetoidule üleminekul on kaks võimalikku strateegiat. Esimene neist, kus tavakoostisosad lihtsalt asendatakse mahekoostisosadega, muutmata seejuures toitude retsepte ja toiduvalmistamise viise, toob tavaliselt kaasa kulude kasvu 20-30%. Teine strateegia on järk-järguline üleminek, kus toitumisharjumusi muudetakse nii toiduvalmistamise, retseptide kui ka toidu tooraine osas – selle võttega võib saavutada suuremas osas mahetoidule ülemineku lisakulutusteta. Muidugi nõuab see strateegia üleminekusse investeerimist, nt töötajate koolituse osas. Ning alustada tuleb riiklikest strateegiatest, poliitikast,“ sõnas Kärkkäinen. Jätka lugemist »

Anti allkirjad noorsooalasele koostööleppele

Lõppeval nädalal kirjutasid Põhja-Savo majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskuse juhataja Kari Virranta, Järva maavanem Tiina Oraste, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum ja Ida-Viru maavanem Riho Breivel alla noorsootööalasele koostöölepingule.

Haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tuuli Taavet ütles, et leping on suunatud eelkõige kogemuste vahetamisele erinevates noorsootöö valdkondades. 2012.-2013.  aastatel on koostöökohtumiste teemadeks:  noorte õppimine, tööhõive, koolitus ja tööturule astumine; tutvumine mitmekultuurilise noorsootöö meetoditega; noorte omaalgatuse, loovuse ja innovaatilisuse toetamine noortepoliitika toimealades ning erinevate osapoolte roll erinoorsootöös.
Vastavalt lepingule toimub esimene kohtumine 7.-10. veebruarini 2012 Soomes. Kokku on koostöökohtumisi kavandatud kaheksa.

Noorsootööalane koostöö kolme Eesti maakonna ja tookordse Ida-Soome lääni vahel sai alguse 1997. aastal.

Eesti kutsub Soome kultuurigurmaane külla

EASi turismiarenduskeskus käivitas Soomes kampaania „Tuliko kulttuurinälkä?“ („Kas tuli kultuurinälg?“), millega loodab Eestisse meelitada põhjaanbritest kultuurituriste.

Kolm nädalat kestva kampaania fookuses on EASi teatel sügisesed kultuurisündmused, disain ja Eesti parimad toidukohad.

„Kuna Helsingi kannab järgmisel aastal maailma disainipealinna tiitlit, on see nende jaoks hetkel aktuaalne teema, mistõttu kõrgendatud huvi on garanteeritud. Kuna septembri lõpus toimub ka meie traditsiooniline Disainiöö sündmus, siis loodame sellele ka põhjanaabreid kutsuda,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.

Kampaania keskendub Suur-Helsingi ja Tampere piirkonnale, sihtgrupiks on kultuurihuvilised vanuses 25-55 aastat. Eesti piirkondadest keskendutakse kampaanias Tallinnale, Tartule ja Pärnule.

Tänavu I poolaastal viibis Eesti majutusettevõtetes 360 795 soomlast, kes veetsid siin kokku 720 022 ööd. Mullu sama perioodiga võrreldes oli tänavu majutusi 1,5 protsenti rohkem ja ööbimisi 1,6 protsenti rohkem.

„Seda võib pidada heaks tulemuseks, kuivõrd Soome turistide ja eriti nende ööbimiste arv kasvas 2010. aastal märkimisväärselt. Jätkuv tõus oleks juba tõsine kindaheitmine iseendale, kuivõrd soomlasi käib Eestis niigi kõvasti rohkem kui teisi naabreid, seega
teeme nüüd tööd, et saavutatut hoida,” kommenteeris Mutso.

Rahvusraamatukogus näeb nüüdisaegset soome skulptuuri

Täna, 31. augustil kell 16 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Turu skulptorite rühmituse Jöötti ry näitus “Kaks on parem kui üks”. Ekspositsioon on osa ühist kultuuripealinna-aastat tähistavast projektist, mille raames avavad eesti kujurid näituse Turus 23. septembril.
Jöötti ry näitus on läbilõige soome nüüdisaja skulptuurist. Kuigi kõiki rühmituse liikmeid ühendab pronksi kasutamine, leidub ka teisi tehnikaid ja materjale – puitu, klaaskiudu, terast, kivi, segatehnikat ja installatsiooni.
Näitus on avatud külastajatele 1.-24. septembrini tööpäeviti kella 11-20 ja laupäeviti kella 12-19.