Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2017
E T K N R L P
« juuli    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Suured kirjad ja Läti lipp juhatavad viinapoodi

Päev kandub reede õhtusse, kui suur buss peatub enne Eestimaale jõudmist kunagise Ainaži/Ikla piiripunkti hoone ees. Suuri busse on teisigi. Niipea kui üks lahkub, asendab seda juba järgmine saabuv buss. Kõik pole siiski kõige suuremad, on ka väiksemaid, kõige rohkem siiski sõiduautosid.

Kunagine AinažiIkla piiripunkti hoone alkomarekti kasutuses Foto Urmas Saard

Kunagine Ainaži/Ikla piiripunkti hoone alkomarekti kasutuses. Foto: Urmas Saard

Alkoholipoodide keti Alko1000 reklaamkiri on maja seinal muljetavaldavalt suur. Kiri on tõstetud ka kõrgele katuse servale. Sama korratakse Eesti poolt sõitjatele nähtavaks tegemiseks. Viinapoodi sisenejaid tervitab ukse kõrval maailma kõige vanemate lippude hulka kuuluv Läti lipp, mida esmakordselt mainiti juba 13. sajandil Liivimaa vanemas riimkroonikas.

Endal huvi alkohoolsete jookide vastu puudub. Takseerin niisama siia sinna ja vaatan suurte kandamitega viinapoest väljuvaid inimesi. Viimaks astun siiski ka ise üle ukseläve. Ruum näib suur olevat, aga üllatavad ülipikad järjekorrad. Meenutan, kus ma viimati nii pikki järjekordi nägin. Vist lapsepõlves. Vene ajal olid Pärnus Rüütli ja Nikolai tänavate asemel Kalevi ja Võidu tänav. Nende nurgal tilluke leivapood, mille ukse taga aitasin emal ja vanaemal vaheldumisi valge saia sabas seista.

Jätka lugemist »

Kahe riigi noored automudelistid kohtuvad Sindis

27. mail toimub Sindis Eesti ja Läti noorte vaheline sõpruskohtumine, et võistelda automudelismi juhtrajasõidus. Lätlaste osalus ületab eestlasi kolme kordselt.

Automudelismi juhtrada Sindis Foto Urmas SaardKavas on kolm klassi: algajad (meie N-14); PR-32 ja PR-24. Algajate vanuse ülempiir on 14 aastat, teistes klassides 19 aastat. Läti poolelt oodatakase ca 25 võistlejat Limbažist, Rujienast, Valmierast, Mazcalacast, Berzainest ia võib-olla ka Madonast. Eestist osaleb arvatavalt 8 võistlejat Haapsalust, Äksist, Sindist ja Jõõprest. Võistluse algus kell 10.00. Treeningsõitudeks avatakse uksed paar tundi varem.

Johannes Mets

 

 

Automudelismi juhtrada Sindis. Foto: Urmas Saard →

 

Kiirkäigul Turaida külastusest

Baltimaade muinasaegne tähtsamaid tugipunkte, Koiva liivlaste peamisi keskusi ja liivlaste vanema Kaupo residents asendus 800 aastat tagasi sakslaste rajatud piiskopilinnusega, mis vaatamata korduvatele sõjaretkedele ja alles 15 aastat tagasi toimunud ulatuslikule maalihkele ikkagi veel suures osas püsti püsib.

Turaida kindlus Foto Urmas Saard

Turaida kindlus. Foto: Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad tegid 6. mail väljasõidu Siguldasse. Esimesena külastati 1214. a liivlaste linnuse rusude asemele rajatud Turaida kindlust, mida kasutati kuni 1776. aasta põlenguni.

Telliskividest laotud foogtilinnus on ainult üks osa 24 ha suurusest Turaida muuseum-kaitsealast, mis asutati 1988. aastal. Territooriumil asub 39 ajaloolise väärtusega hoonet. Külastaja satub esmalt keldripealsesse aita, kus asub külastuskeskus ja kassa. 85 sendi eest saab ülevaatliku värvilise voldiku, mis aitab orienteeruda ja annab esmaseid teadmisi alates 11. sajandist kujunenud kultuuripärandist.

Esmalt suure kaardi ees peatudes juhtis giid tähelepanu sellele, et nimetatud ala põlisrahvaks on olnud soome-ugri hõimkonda kuulunud liivlased. Ta rõhutas, et ka lätlased on saanud pärandiks liivlaste kultuuri. Samuti on läti keel saanud mõjutust liivlastelt.

Jätka lugemist »

Reisisihiks oli Läti Taimeparaad

Esimest korda Läti Taimeparaadile jõudes meenutasid Sigulda kesklinnas maasse torgatud ülisuured ja väiksemad jalutuskepid, et viimati külastasin omaaegsete Koiva liivlaste asuala poisikese põlves, nii umbes 55 aastat tagasi koos emaga. Nüüd, üle poole sajandi hiljem, ühiselt TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli rahvaga.

Siguldas toimunud 14 Läti Taimeparaad Foto Urmas Saard

Siguldas toimunud 14. Läti Taimeparaad. Foto: Urmas Saard

Kõige paremini mäletan Baltikumi suurima maapealse koopa imetlemist. Teatmiku andmeil on Gutmani koopal kõrgust 10, laiust 12 ja sügavust-pikkust pea 19 meetrit. Sedakorda koopa juurde ei jõudnud ja sealne tuntud raviv allikavesigi jäi rüüpamata. Aga värvilise ornamentikaga Sigulda keppe müüdi nii koopa ees kui ka mujal linnas juba siis ja need muutmatu välimusega jalutuskepid ongi kõige tuttavamad kauge aja mälestuskildudes.

Sama tuttavlikult mõjus bussist maha astudes seegi, et esimestena tänaval kohatud võhivõõrad inimesed kõnelesid omavahel sulaselges eesti keeles. Mida lähemale laada toimumispaigale oma seltskonnaga liikusime, seda rohkem kuulsime vastu tulevate inimeste suust eestikeelset jutlemist. Svetku väljakul peetav Sigulda taimelaat (Latvijas Stadu Parade) olevat just viimasel viiel-kuuel aastal saanud Eesti aiandusrahva kevadiseks meeliskohaks, kuhu minnakse enamasti suurte busside või isikliku sõiduautoga, harvem ühiskondliku transpordiga.

Jätka lugemist »

Eesti kolmik oli Bauska pikamaasõidus tubli

Lätis, Bauska linnas peeti meeskondlik kuuetunni sõit, kuhu oli kutsutud võistlema ka Pärnumaa esindus. Tiimis võistlesid Karin Mets, Karmen Mets ja Andy Aron.

Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets Bauskas Foto Johannes Mets

Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets Bauskas. Foto: Johannes Mets

29. aprillil toimunud Bauska meeskondlikul pikamaasõidul osalesid kuni 19-aastased noored. Kuna viimasel ajal on meie kontaktid lätlastega olnud päris tihedad, siis kutsuti meid ka sellele võistlusele. Algselt pidanuks võistlustele tulema tosin meeskonda. Kuna leedukad jäid tulemata ja ka Lätist loobus üks meeskond, siis asus võistlustulle 10 meeskonda.

Meie meeskond võistles koosseisus Karmen Mets, Andy Aron ja Karin Mets. Sõitsime kohale juba reede õhtul ja sellest oli kasu, sest telefoni teel saadud juhiste kohaselt kokku pandud mudel ei vastanud siiski nõuetele. Jõudsime võistlustele pääsemiseks reede õhtul mudeli veel nõuetele vastavalt ümber teha. Laupäeval saime paar tundi harjutada ja siis läks võistluseks. Tehnilise komisjoni tööle järgnes kvalifikatsioon. Meie meeskonnas langes kvalifikatsioonisõidu valik Karmenile, kuna ta sõitis meie omadest harjutamise käigus välja kõige kiirema ringiaja.

Jätka lugemist »

Läti seafarmis tuvastati taas sigade Aafrika katk

metssigaEelmisel reedel tuvastati Lätis selle aasta esimene sigade Aafrika katku puhang kodusigadel, mis taaskord kinnitab, et viirus võib sigalatesse jõuda ka talvel.

Viirus tuvastati Sigulda lähedal asuvas enam kui 5000 seaga kõrge bioohutusega farmis.

Eelmise aasta 25. novembril tuvastati sigade Aafrika katk ka Leedus koduseafarmis.

“Need juhtumid lähiriikides kinnitavad, et taud võib farmi jõuda ka külmemal ajal ning sigade Aafrika katku esinemise hooajalisuse argument jääb järjest nõrgemaks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Harles Kaup. “Taudi ärahoidmine eeldab loomapidajalt igapäevast hoolsust bioohutusnõuete täitmisel, et kavandatud abinõud reaalselt ja tulemuslikult toimiksid.”

Jätka lugemist »

Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum
sõlmisid koostööleppe

Koostööleppele kirjutasid alla Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu (pildil paremal) ja Ogre tehnikumi direktor Ilze Brante. Foto: Luua Metsanduskool

Koostööleppele kirjutasid alla Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu (pildil paremal) ja Ogre tehnikumi direktor Ilze Brante. Foto: Luua Metsanduskool

12. jaanuaril sai ametliku vormistuse juba pool sajandit kestnud koostöö Eesti ja Läti metsanduskoolide vahel. Lätis Ogre tehnikumis allkirjastasid koostööleppe Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum, mis on Lätimaal juhtiv metsandusharidust andev kutseõppekeskus.

Esialgu viieks aastaks sõlmitud koostöölepe näeb ette mitmeid ühiseid tegevusi. Kavas on tegeleda metsanduslike kutsevõistluste ettevalmistuslaagrite ja võistluste korraldamisega, õpetajate ja õpilaste vahetusega, praktikaprogrammide ja õppekavade arendusega ning ühiselt osaleda Euroopa Liidu programmides.

“Meie koostöö on kestnud juba üle viiskümne aasta, nüüd fikseerisime selle ka täpsemalt ära,” sõnas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et koostöö Läti metsanduskooliga on väga oluline ka laiemas mõttes – see annab Eesti metsameestele võimaluse arutada erinevaid teemasid kolleegidega, kes tegutsevad igapäevaselt samasugustes metsades. “Tihti vaatame siit Eestist Soome ja Rootsi poole, õpime nende kogemustest ja arutame nendega metsandust, kuid Läti on ju meile lähem ja samasuguse taustaga nii kultuuriliselt kui looduslikult. Omavaheline suhtluse tihendamine on väga oluline,” rõhutas Zuba-Reinsalu.

Jätka lugemist »

Väike-Salatsisse tahaks tagasi minna

Pärnumaa õpilasfirmade osalemine Väike-Salatsis toimunud õpilaslaadal andis võimaluse väga põgusalt tutvuda ühe Läti väikelinnaga, mille kohta lätlased ütlevad Mazsalaca.

Mazsalaca maakonna muuseumi eksponaadid Foto Urmas Saard

Mazsalaca maakonna muuseumi eksponaadid. Foto: Urmas Saard

Kunagi liivlastega asustatud piirkonnas asus arvatavalt praeguse linna lähedal ka selle kadunud rahva muinaslinnus. 1528. aastal asutati Valtenbergi mõis ja viis aastat hiljem mainiti esmakordselt kirjalikult kiriku olemasolu. Nüüd asub samal kohal 1890. aastal ehitatud kirik. Salatsi jõe ääres asuv Mazsalaca sai linnaõigused 1928. aastal. Elanikke on praegu linnas 1300 ümber. Kuni üheksakümnendate keskpaigani võis Pärnu ja Mazsalaca vahet ka Tallinn-Riia rongiga sõita.

Linnaga tutvumine algas kultuurimaja juures peatunud bussist välja astumisega. Saabujatele hakkas ühena esimestest asjadest silma tänavasilt kirjaga Pērnavas iela (Pärnu tänav). Kultuurimajas jagati huvilistele eestikeelseid voldikuid, millel nii linna kui maakonna kaardid. Huvipakkuvamad vaatamisväärsused on kaartidel numbritega märgistatud ja lisatud lühikesed selgitavad tekstid. Eestikeelne tekst on küll veidi konarlik, kuid tegi ikkagi südame soojaks, et on üritatud põhjanaabritele kõike selgitada nende emakeeles.

Jätka lugemist »

Kümme Pärnumaa õpilasfirmat käis Väike-Salatsis

Pärnumaa koolinoored kõnelesid Väike-Salatsi (Läti kohanimena Mazsalaca) õpilaslaadal läti keelt ja pälvisid hindamiskomisjoni otsusega mitmeid auhindu.

Inga Rokpelne ja Birgit Peterson Foto Urmas Saard

Inga Rokpelne ja Birgit Peterson. Foto: Urmas Saard

Pühapäeval, 18. detsembril toimus viiendat aastat Mazsalaca õpilasfirmade laat, mida korraldab Mazsalaca vidusskolā (keskkooli) õpetaja Inga Rokpelne. Pärnu Koidula gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja ja projektijuht Birgit Peterson ütles, et koostööd alustati selle kooliga käesoleva õppeaasta alguses läbi rahvusvaheliste õpilasfirmade projekti “Central Baltic Students Enterprises without Borders”.“ Peale Koidula gümnaasiumi osalesid laadal veel Sindi gümnaasium ja Pärnu Raeküla kool, kus õpilasfirmade tegevust juhendab majandusõpetaja Kristi Suppi.

Umbes 1300 elanikuga väikelinnas laatade korraldamiseks sobiv suurem kaubanduskeskus puudub. Nii korraldati laat kultuurimajas, kus paraja mahutavusega pinnad võimaldavad nii kaubelda kui ka meelelahutusliku kavaga esinemiseks lava kasutada. Õpilaslaat algaski kohaliku keskkooli õpilaste esinemistega.

Jätka lugemist »

Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu

Täna, 35 aastat tagasi, avati pidulikult läbi Pärnu kulgenud Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus, mis lõpetati 1992. aasta veebruaris.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga Foto Urmas Saard

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga. Foto: Urmas Saard

Pärast kitsarööpmelise raudtee asemele laiarööpmelise raudtee ehitamist saabusid 1981. aasta 17. juulil üheaegselt Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-6016 Tallinnast ja DRIA-189 Riiast. Vikipeedia andmeil sõitis 1987. aasta seisuga Tallinn–Pärnu–Riia liini mõlemal suunal üks reisirong päevas ning sõit kestis keskmiselt viis ja veerand tundi. Pärnu ja Mõisaküla kaudu Tallinnast Riiga kulgenud raudtee oli üle 160 km lühem, kui praegune Valgat läbiv tee. Viimane reisirong sõitis Tallinnast Riiga läbi Pärnu 20. veebruaril 1992.

Tallinna–Pärnu–Riia liini sulgemise järel kasutati Pärnu–Mõisaküla vahelist raudteed edasi.

1995. aastaks olevat Tallinna-Mõisaküla raudteeliinist kujunenud üks kõige kahjumlikumaid liine. Sõitjate vähesusele aitas kaasa ka suhteliselt ebamugav sõiduplaan, mille järgi oli näiteks 1995. aastal Mõisaküla–Tallinna liini mõlemal suunal käigus ainult üks reisirong, kusjuures hommikuse rongi väljumise kellaaeg Mõisakülast oli 04:48. Pistelised kontrollid tõestasid, et valdav osa sõitjaid ei ostnud piletit. Põhjuseks haruharv kontrolöride külastus rongides. Reisirong saabus Mõisakülla viimast korda 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu-Mõisaküla vahet veel kuni 2001. aastani.

Raudteelõik võeti üles 2008. aastal.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos perroonide ja mõnesaja meetrise raudteejupiga kunagises jaamas.

Urmas Saard

Heinaste muuseum jutustab Eesti merenduse kõrghetkest

Tunamullu suvel möödus 150 aastat Heinaste merekooli avamisest. Toona ümmargusele tähtpäevale mõeldes ütles Häädemeeste koduloouurimise entusiast Sulev Kasvandik, et juba mõnekümne aastaga oli merekooli asutamise järel üksnes Häädemeeste ja Orajõe vallas pea samapalju kaptenipaberitega mehi nagu tänapäeval autojuhiloa omanikke.

Iveta Erdmane, Heinaste muuseumi direktor Foto Urmas Saard

Iveta Erdmane, Heinaste muuseumi direktor. Foto: Urmas Saard

Ei Lääne-Euroopas, Ameerika mandril ega Venemaal polnud sadamat, kuhu Liivimaa laevad poleks randunud. Pärnumaa lõunarannikul asus Eesti purjelaevanduse häll ja selle vahetus läheduses loodi Eesti esimene merehariduskool. Kuid esimese maailmasõja puhkemisega lõppes sadakond aastat tagasi purjelaevanduse ajastu ja täpselt 100 aastat tagasi evakueeriti merekool Venemaale, millega õppeasutuse tegevus lõppes.

Hea, et seda Eestile ja Lätile väga olulist merendusajaloolist paika hoiab jätkuvalt mälus 1969. aastal avatud Heinaste merekooli muuseum, mis tegutseb kunagises Heinaste merekooli õppehoones Riia linna ja meresõidumuuseumi filiaalina. Olen tänulik juhusele, mis viis kokku kahe teekaaslasega, kes tõid mind Heinastesse. Pille Tuvik ja Arne Saluste on mõlemad merendushuvilised, täpsemalt kakuamipüügile pühendunud harrastuskalurid ja selle püügiliigi ajaloouurijad. Muuseumi külastusaeg polnud veel kätte jõudnud, aga mäluasutuse perenaine Iveta Erdmane oli lahkelt valmis ust avama. Muuseumi direktor Erdmane on selles majas töötanud juba 30 aastat ja iga väikseimgi üksikasi kõigi museaalide juures teada.

Jätka lugemist »

Filee- ehk võrkpits

Heinaste merekooli muuseumis on üleval fileepitsi näitus „Võrgu ilu“, mis tutvustab kalurite naiste tegevust läinud sajandi kolmekümnendatel. Pille Tuvik toob unustuste hõlma vajunud käsitöö tehnika meile uuesti lähemale.

Fileepitsi näitus Võrgu ilu Heinaste merekooli muuseumis Foto erakogust

Fileepitsi näitus Võrgu ilu Heinaste merekooli muuseumis. Foto: erakogust

Minu lapsepõlv möödus vaadates aknaid, millel olid ees vanaema tehtud fileekardinad. Need valmistas vanaema küüditatuna Siberis. Kahjuks ei osanud ta seda tehnikat mulle õpetada, oli selle unustanud. See pits jäi mind võluma. Õppides Tallinna Ülikoolis valisin diplomitööks fileepitsi õpetamise metoodika ja aastast 2012 kogun filee esemeid. Soovin selle näitusega osa seda ilu huvilisteni tuua. Loodan tekitada huvi vaadata vanu asju uue pilguga. Kõik vana ei ole rämps kui leiab vanavanemate oma kätega tehtud esemeid.

Filee- ehk võrkpits on niidist või lõngast võrgutaoline kudum, mille sõlmed asuvad lõngade ristumispunktides. Muster, enamasti taimornament, tikitakse võrgule nõelaga. Filee sõlmimist tundsid juba koptid.

Fileepitsi eeskujuks peetakse sōlmitud kalavõrku. Algselt oli võrk asendamatuks vahendiks mitte ainult kalapüügil, vaid ka jahipidamisel. Kordkorralt hakati võrku valmistama üha peenemate aukudega. Seejärel leiti, et võrgu pind sobib ka tikkimiseks.

Jätka lugemist »

Maavanemad kehtestasid Kilingi-Nõmme–Riia elektriliini maakonnaplaneeringud

Pärnu ja Viljandi maavanemad kehtestasid novembri lõpus Eleringi rajatava Kilingi-Nõmme-Riia 330-kilovoldise elektri kõrgepingeliini trassikoridori maakonnaplaneeringud.

Uus Tartu ja Sindi vaheline kõrgepingeliin Foto Urmas Saard

Uus Tartu ja Sindi vaheline kõrgepingeliin. Foto: Urmas Saard

Planeeritav elektriliin on osa Eesti ja Läti vahelisest kolmandast elektriühendusest, mille rajamisel kasvab varustuskindlus ja paranevad võimalused rahvusvaheliseks energiakaubanduseks. Uus liin vähendab sõltuvust Venemaa elektrivõrgust, olles seeläbi oluline eeldus Balti riikide desünkroniseerimiseks Venemaa sagedusalast.

Planeeringu koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus analüüsiti kaasnevaid keskkonnamõjusid ja võimalikke alternatiivseid lahendusi. Elektriliini trassikoridori avalik planeerimisprotsess toimus erinevate huvitatud osapoolte osavõtul.

Uuele 330-kilovoldisele õhuliinile on reserveeritud maad Saarde ja Abja vallas, kus liin kulgeb vastavalt 9,5 ja 4,4 kilomeetri ulatuses. Liini tassikoridori laius on 100 meetrit, liini täpse paiknemise kehtestatud trassikoridori sees fikseerib ehitusprojekt. Valmimise järel on elektriliini kaitsevööndi laius 80 meetrit, ulatudes 40 meetrit mõlemale poole liini telge.

Planeerimisprotsessiga samal ajal on Läti poolel käimas liini trassikoridori planeerimine lõigul Eesti-Läti piirist Riiani.

Kõrgepingeliini ehitustööd toimuvad kava järgi aastatel 2017-2020. Liini ehitust rahastab osaliselt Euroopa Liit.

Kilingi-Nõmme-Riia elektriliini kehtestatud teemaplaneeringutega on võimalik tutvuda Pärnu ja Viljandi maavalitsuse ning samuti Eleringi veebilehel.

Ühislaagri nimel asetas Võnnu mälestusmärgi jalamile lilled Ats Kaldma

Võidupüha eelsel päeval lõppes Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojektina läbi viidud kahe riigi noorte ühislaager Võnnu mälestusmärgi juures, kus meenutati Saksa Landeswehri üle saavutatud võitu.

Ats Kaldma asetab lilled Võnnu lahingus langenute mälestuseks Foto Urmas Saard

Ats Kaldma asetab lilled Võnnu lahingus langenute mälestuseks. Foto: Urmas Saard

22. juuni ennelõunal saabusid Koiva jõe lähedal asuvasse linna mõnikümmend Läti ja Eesti noort, kes olid kümnekonna päeva kestel saanud üksteisega headeks tuttavateks ja püüdnud paremini eneste jaoks teadvustada kahe rahva sarnast ajalugu.

1919. aasta 19.–23. juunini peeti Võnnu lähedal Saksa Landeswehri ja eestlaste vahel lahingut, millest eestlased väljusid võitjatena. Seda ajaloolist võitu pühitsetaksegi nüüd jaanilaupäeval võidupühana. Laagri vanem Edgars Gertners ütles, et igal aastal kogunetakse Võnnu kesklinnas kõrguva Saaremaa dolomiidist valmistatud mälestusmärgi juurde, kus mälestatakse Läti pinnal toimunud otsustavates heitlustes langenud sõjamehi. Paljude teiste kõrval oli mälestuspäeval esimeste seas Tõnis Nirk, Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Läti Vabariigis. Muidugi oli kohal ka Maris Niklass, endine Cēsis’e rajooni direktor, keda teatakse väga innuka sealsete Vabadussõja haudade korrastajana. Samuti toimus tema eestvedamisel Läti poolne initsiatiiv, et purustatud monument saaks uuesti taastatud. Auväärsete inimeste rivis oli meeldiv näha ka Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilast Ats Kaldmad, kes asetas lillekimbu mälestusmärgi jalamile.

Jätka lugemist »

Eesti ja Läti noored taaselustavad ühist ajalugu Lätis

Viire Talts on saatnud Lätist mitme päeva kohta märkmeid, mis jutustavad 13. kuni 22. juunini kestva Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojektina toimuva noorte ühislaagri tegevusest.

Wöhrmanni park vanal postkaardil Foto erakogust

Wöhrmanni park vanal postkaardil. Foto erakogust

Mis on ühist Riial Sindiga?

Koostööprojekt „Ühist ajalugu taaselustades“ avab igal sammul kahe naabri vahel huvi pakkuvaid kokkupuute seoseid. Pärast hommikusööki suunduti teise päeva hommikul Krišjāna Barona tänavalt jalgsi vanalinna. Teele jäi Wöhrmanni park (läti keeles Vērmanes dārzs), mis kõnetas ilma pikemate selgitusteta kõige rohkem Sindi noormehi. Küllap teavad kõik sintlased, et nende kodulinna asutaja on olnud omaaegne kuulus tööstur Johann Christoph Wöhrmann (1784–1843).

Jätka lugemist »

Küüditamisepäeval ühinesid eestlased koos lätlastega mälestuskogunemisele Milda juurde

Eesti noored osalesid küüditatute mälestuseks korraldatud rongkäigus Riia Mustpeade vennaskonna hoone juurest Vabadussambani.

Juuni küüditamise 74 aastapäeval Riias Foto Viire Talts

Juuni küüditamise 74. aastapäeval Riias. Foto: Viire Talts

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames teist päeva Riias viibinud Pärnumaa noored liitusid vennaskonna hoone juurest Vabadussambani liikunud rongkäiguga ja osalesid mõnda aega ka samba juures toimuval mälestuskogunemisel. Sõnavõttudega esinesid Läti president Andris Bērziņš jt. Kuna kõneldi läti keeles ja vihma hakkas sadama, siis suunduti ööbimiskohta tagasi juba enne kõnekoosoleku lõppu.

Jätka lugemist »

Noored saavad kümnekonna päeva kestel tutvuda Lätiga

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit kutsuvad tasuta noortelaagrisse Lätti!

Mati Sutt tervitab Lätist saabunuid möödunud aasta suvises Pärnus Foto Urmas Saard

Mati Sutt tervitab Lätist saabunuid möödunud aasta suvises Pärnus. Foto: Urmas Saard

Kuni 4. juunini on 16-21 aastased noored üle Eesti oodatud kandideerima Lätis aset leidvale kümnepäevasesse noortelaagrisse, mis toimub 13.-22. juunini lõunanaabrite erinevates linnades, algab Salatsis (Salacgrīva) ja lõpeb Võnnus (Cēsis). Eelmisel aastal toimus sarnane laager Pärnus, Valgas ja teistes Eesti linnades. 28 noort (14 Eestist ja 14 Lätist) omandavad täiendavaid teadmisi mõlema riigi rahvaste ajaloo, sealhulgas sõjaajaloo kohta. Osalejatele korraldatakse väljasõite ja töötubasid. Elukutselised õpetajad ja juhendajad jagavad teadmisi sõdurite igapäevaelu kohta ja osalejatele antakse praktilisi teadmisi ellujäämistehnikatest, mängitakse improviseeritud sõjamänge ja nauditakse suve rannas. Noored saavad aega veeta mitmesuguste sportlike ja meelelahutuslike tegevustega, käijakse ekskursioonidel ning korrastatakse langenud sõdurite mälestusmärke ja matmispaiku.

Samuti toimub eriline sündmus, kus esinevad läti muusikud.

Jätka lugemist »

Teeme Ära on innustanud miljoneid enam kui 100 riigis

Maailmakoristuse aktsioon Taimaal 2014. aastal. Foto: www.letsdoitworld.org

Maailmakoristuse aktsioon Taimaal 2014. aastal. Foto: www.letsdoitworld.org

Eestist alguse saanud kodanikuliikumine Teeme Ära on jõudnud juba 112 riiki ning tänaseks on Maailmakoristuse tegevustes kaasa löönud kokku 11,2 miljonit osalejat.

Möödunud reedel toimus suur koristuspäev Albaanias, millest võttis osa 112 000 inimest. Täna algas Teeme Ära Venemaa (“Сделаем!”) üleriigiline konverents Novokuznetskis ning homme algab Filipiinidel Cebus Maailmakoristuse piirkondlik konverents Aasia riikidele. Nädala pärast kogunevad Senegalis Dakaris toimuvale konverentsile Teeme Ära aktivistid Aafrika riikidest.

“Filipiinide koristuskampaania eestvedajad tegid äsja teatavaks, et korraldavad üleriigilise aktsiooni tuleva aasta 20. septembril ning ootavad 500 000 inimese osavõttu. See on lihtsalt uskumatu, millise lumepalli me oleme vaid mõne aastaga veerema lükanud. Kui ma ütlen meie, siis pean silmas kõiki neid 50 000 eestimaalast, kes 3. mail 2008 Teeme Ära koristuspäeval osalesid,” rõõmustab Eva Truuverk, Teeme Ära Maailmakoristuse üks eestvedajatest.

“Tähistame täna Eestis kodanikupäeva ja praegu on ideaalne aeg mõelda kodanikuksolemisele laiemalt. Hea kodanik on eeskujuks ja just sellist õhinat on eestlased tõepoolest teistes rahvastes tekitanud – tänu sellele toimub üle maailma palju põnevaid ja häid algatusi,” räägib Truuverk.

Maailmakoristuse eesmärk on üle maailma Teeme Ära lugu jutustada ning innustada. Kampaania ja koristuspäeva korraldamine on võrgustike riikide endi ülesanne, kuid neile on teadmiste ja nõuga abiks sajad vabatahtlikud, kellest enamik on pärit Eestist.
Jätka lugemist »

Seto Folk üllatab matkaprogrammiga

seto folk 1Kohe pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil toimub Värskas kahepäevane muusika- ja matkafestival Seto Folk – üle piiri! Festivalil astuvad üles esinejad Venemaalt, Lätist, Soomest, Setomaalt ja Eestist. Seto Folgi teeb erakordseks matkaprogramm, mis viib külastajad muuhulgas Eesti parimatesse seenemetsadesse ja lodjaga Pihkva järvele.

27. juuni toob Värskasse Kõrsikud ning Peterburist pärit ülimenuka ansambli Otava Yo. 28. juunil astuvad üles kohalikud kuulsused – ansambel Zetod ning Setomaalt pärit Madonna slackliner Jaan Roose. Laupäeva varahommikul saab Õrsava järve kaldal nautida Silver Sepa ja Kristiina Ehina loomingut, õhtu lõpetab Läti torupilli- ja trummiansambel Auli. Seto Folgil astuvad üles veel Trad. Attack, Aapo Ilves, Mari Kalkun, Triinu Taul Bänd, Klapp, Epifolium, Setomaa parimad leelokoorid ja pillimehed ning paljud teised.

Kontsertid toimuvad nii Värskas kui kaugemal - esimesel päeval saavad külalised minna kohaliku giidi Arvo Kukumäega viisavabalt läbi Venemaa territooriumi Eesti piirinurka Saatsesse, kus toimub erikontsert Silver Sepa, Kristiina Ehina ja seto leelonaistega. Mõlemal päeval toimuvad Pihkva järvel lodjakontsertid, kus esinevad muusikud Seto Folgi programmist.

Jätka lugemist »

Balti ministrite kohtumisel rõhutasid ministrid regionaalse koostöö tähtsust

Eile ja täna Saaremaal ning Muhus toimunud Eesti, Läti ja Leedu regionaalpoliitika eest vastutavate ministrite kohtumisel kinnitasid kõik kolm ministrit piiriülese koostöö ja eurovahendite olulisust regionaalsete erinevuste vähendamisel.

Eesti siseminister Hanno Pevkur, Läti regionaalminister Romans Naudins ja Leedu asesiseminister Elvinas Jankevičius arutasid muuhulgas Euroopa Liidu toetusmeetmete kiiret kasutuselevõttu, riikidevahelisest koostööd merealade planeerimisel ning vahetasid kogemusi omavalitsuste reformi osas.

Piiriülesest koostööst rääkides rõhutas siseminister Hanno Pevkur selle tähtsust ja ütles, et käimasolev aasta on Eesti jaoks oluline: “Aasta algusest oleme Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu eesistujariik. Lisaks on meie koordineerida sel aastal Balti- ja Põhjamaade koostöö ning järgmisel kuul võtab Eesti üle eesistujarolli Läänemeremaade Nõukogus,” rääkis Pevkur kohtumisel erinevatest koostöövormidest Balti ja Läänemereriikide vahel.

Euroopa Liidu toetustest rääkides lausus Pevkur, et regionaalsete arengute ühtlustamiseks on struktuurifondide kiire kasutuselevõtt äärmiselt oluline. “Hea meel oli kuulda, et ka meie lõunanaabrid on teinud kõik vajalikud ettevalmistused vahendite kiireks kasutuselevõtuks ning ka seda, et sarnaselt Eesti Ida-Viru strateegiale on ka Läti eraldi meetmeid planeerimas Latgale piirkonnale, kus on sarnased mured nagu meil Ida-Virumaal,” märkis Pevkur.

Kohtumisel arutati ka Rail Balticu projektiga seotud küsimusi ja kolme riigi koostööd ühise mereala planeerimisel.

Pühajärve kokad keetsid ja küpsetasid Riia tipprestoranis

Pühajärve kokad Riias. Foto: FoodArt

Pühajärve kokad Riias. Foto: FoodArt

Käesoleval nädalal toimub projekti FOODART raames Eestis ja Lätis kulinaarianädal, mille avas 4. oktoobril Riias Le Dome kalarestoranis Eesti kulinaaria õhtu. Eesti kaasaegsel köögil põhineva õhtusöögi valmistasid Rait Kits ja Kaisa Kliimand, GMP Clubhoteli Pühajärve Restorani kokad.

Õhtusöök valmis koostöös Le Dome restorani meeskonnaga. Pühajärve Restorani peakoka Rait Kitse sõnul on selline rahvusvaheline koostöö inspireeriv, annab uusi ideid ning häid kontakte. „Au on töötada koos Läti tippkokkade paremikku kuuluva Maris Astics´iga ja tema meeskonnaga,“ kinnitas Rait Kits.

Juba 10. oktoobril on aga Maris Astics Tartus Caffee Truffes ja 11. oktoobril GMP Clubhoteli Pühajärve Restoranis. Maris Astics on hinnatud tippkokk, mitmete kokanduslike auhindade võitja ja noorte kokkade koolitaja Riia Restoraniteeninduse koolis, kes on ehitanud üles Riia tunnustatud a´la carte restorani Le Dome. Asticsi sõnul on ehe Läti toit pärit metsikust loodusest ning seda ideed järgib ta ka galaõhtusöögi menüüs. Muuhulgas annab Maris Astics meistriklassi ka Tartu Kutsehariduskeskuse toitlustuse eriala õpetajatele-professionaalidele.

Eesti-Läti programmist rahastatava FOODART projekti eesmärgiks on tugevdada sidemeid kohalike toidutootjate ning restoranide vahel. Projekti raames koolitati toidu tootjaid ning abistati neid uute kvaliteetsete toodete arendamisel ja pakendite disainis ja valmis kokaraamat „Kohalik toit: parimad palad naabrite köögist“, mille esitlus on 11. oktoobril Otepääl.
“Projekti tulemusena on Eesti ja Läti väikeettevõtjatel valminud uued isikupärased ja ehedad tooted, mida võib julgesti soovitada nii kodu- kui tipprestorani peakokale”, märkis projektijuht Tiiu Marran.

Tutvu üritustega: http://clubhotel.ee/et/restoran/laeti-ohtusoeoek

Allikas: FOODART, SA Põlvamaa Arenduskeskus

Vanemuise Sümfooniaorkester esineb Riia Toomkirikus

Vanemuise Sümfooniaorkester, tunnustatud solistid Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Eestist, Vanemuise ooperikoor ja Tartu Noortekoor kannavad 14. septembril kell 19 Riia Toomkirikus maestro Paul Mägi dirigeerimisel ette Felix Mendelssohni oratooriumi „Elias“. Tegemist on Vanemuise Sümfooniaorkestri 2013/2014 hooaja avakontserdiga, mis esmakordselt toimub Eestist väljaspool.

Paul Mägi, kes on kolmandat hooaega Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent, on ka Läti muusikasõpradele tuttav. Aastatel 1990–1994 oli ta Läti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht, samuti Läti Muusikaakadeemia orkestridirigeerimise professor. Tema käe all jõudis Läti RSO Lääne-Euroopa arvestatavatesse kontserdisaalidesse. Paul Mägi on pälvinud ka Läti riikliku kultuuripreemia.

Solistidena astuvad Vanemuise Sümfooniaorkestri tänavusel hooaja avakontserdil üles rahvusvaheliselt tunnustatud lauljad: Krišjanis Norvelis (bass, Läti Rahvusooper), Liisi Kasenõmm (sopran, Saksamaa), Jovita Vaskevičiute (metsosopran, Leedu Rahvusooper), Viesturs Jansons (tenor, Läti Rahvusooper), Reigo Tamm (tenor) ning Alger Ahuna (sopran, Tartu Poistekoorist).
Paul Mägi jätkab tänavugi enda algatatud traditsiooni, kandes koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga hooaja avakontserdil ette vaimulikke suurvorme. 2011. aastal jõudis publikuni Giuseppe Verdi Reekviem, 2012. aastal kanti ette Antonin Dvořáki Stabat mater.

Ühtekokku osaleb Felix Mendelssohni oratooriumi „Elias“ettekandel 160 orkestranti ja koorilauljat. Osalevad Vanemuise ooperikoor (koormeister Piret Talts) ja Tartu Noortekoor (koormeistrid Kadri Leppoja ja Riho Leppoja). See on üle 20 aasta esimene kord, mil Riia Toomkirikus nii arvukas interpreetide kooslus musitseerib. Toomikiriku saal mahutab ligemale tuhatkond pealtvaatajat.

13. septembril algusega kell 19.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester hooaja avakontserdi ka Vanemuise kontserdimajas. Tartus toimuv kontsert on Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt.

Allikas: Vanemuise teater

Tõelised Komissar Rexid kogu maailmast võistlevad Eestis meistritiitli eest

Kolmevõistluse üks osaala: kaitse. Foto: Kalev Lilleorg/klubi Sportkoer

Kolmevõistluse üks osaala: kaitse. Foto: Kalev Lilleorg/klubi Sportkoer

13.-14. juulil 2013 võistlevad Rakveres teenistuskoerte kolmevõistlusel Eesti, Läti ja Leedu ning Põhjamaade parimad saksa lambakoerad, malinoisid jt jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.

Eesti esimese rahvusvahelise koerte kolmevõistluse (saksa k lühend IPO) kolmest osaalast on pealtvaataja jaoks kõige põnevam kuulekus ja kaitse. Mitmekordse Eesti koerte kolmevõistluse meistri ja maratonijooksja Kairi Viherpuu sõnul on vaatajatel raske ükskõikseks jääda, kui koer alustab platsil “päti” otsimist. “On tavaline, et pealtvaatajad hoiavad hinge kinni, kui koer “päti rünnaku” enesekindlalt tõrjub, temaga võitleb ning hoogsa hüppega rajalt maha võtab,” rääkis Viherpuu. Kõige selle juures on koer siiski omaniku kontrolli all ja peab lõpetama rünnaku koerajuhi esimese käsu peale.

Võistluse korraldaja ja tuntud koertekoolitaja Aivo Oblikase sõnul on selline rahvusvaheline võistlus Eestile mitmeti kasulik, kuna aitab kaasa koerte koolitamise vajalikkuse teadvustamisele.

“Meie soov on näidata, et koolitatud koer on üks õnnelik koer, et koer naudib ja vajab inimesega koostööd ning et koerasport on üks võimalus pakkuda oma koerale, ja ka endale, täisväärtuslikku elu,” lisas Oblikas.

Koos rahvusvahelise võistlusega toimuvad Rakveres ka Eesti Meistrivõistlused IPOs ehk (saksa k Internationale Prüfungsordnung), kus selgitatakse välja Eesti IPO ehk kolmevõistluse 2013. aasta meister.

Nii rahvusvahelise kui ka Eesti meistrivõistluse korraldab Klubi Sportkoer koostöös Eesti Kennelliidu Koerte Koolitust Koordineeriva koguga (EKL-KKK). Võistluse üheks kohtunikuks on Pentti Rapila Soomest, teine kohtunik on ajakirja Koer peatoimetaja ja EKL-KKK juht Vilve Roosioks.

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas eile kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel. Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel.

Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres. Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 9 päeva.

Käesoleva aasta alguses möödus kaks aastat viimasest marutaudijuhtumist Eesti pinnal ning sellest johtuvalt kuulutas Veterinaar ja Toiduamet aprilli alguses Eesti ametlikult marutaudivabaks maaks. Hoolimata sellest, et taud on taandunud riigist välja, ei tohi marutaudiohtu alahinnata, kuna Eestiga piirnevates riikides, eriti idapiiril, on haigus endiselt levinud.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine. Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2013 aasta septembris.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal. Kuna viimase nelja aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist, jätkati alates aastast 2011 vaktsineerimist vaid ohustatud aladel riigi piiril takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel.

Ilmusid ohtlike jäätmete õppematerjalid

Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Soome ja Läti partneritega koostas veebipõhise ohtlike jäätmete õppematerjalide kogu kodudele, koolidele ja ohtlike majapidamisjäätmetega kokku puutuvatele töötajatele.

Õppematerjalide hulgas leidub selgitusi tavalisemate kodumajapidamises tekkivate jäätmete kohta, infot ohtlike jäätmetega, nagu näiteks patareide, akude ja valgustitega seotud riskidest ning suuniseid, kuhu viia ohtlikud jäätmed oma kodukohas. Õppematerjale ilmestavad animatsioon, ristsõnad, slaidiesitlused, testid ja harjutused.

„Projekti eesmärk oli luua veebipõhised õppematerjalid: kuidas ära tunda ja ümber käia ohtlike jäätmetega“, ütles projektijuht Jari Heiskanen Sykli keskkonnakoolist Soomes ning väljendas lootust, et õppematerjalid leiavad laialdast kasutust nii Eestis, Soomes kui ka Lätis. Õppematerjalid koostati inglise keeles ning tõlgiti eesti, läti, soome ja vene keelde.

Õppematerjalid leiab veebilehelt: www.sykli.fi/en/hazardous-waste

Lisainfo projekti kohta: www.teec.ee/ET/projektid/ohtlikud-jaatmed

Õppematerjalid loodi projekti „Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine – veebipõhine õppematerjalide kogu“ raames, mille eesmärk oli ohtlike jäätmete taaskasutuse suurendamine elanikkonna seas. Projekti finantseerisid Nordplus programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.