Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Urbanipäevast algab lina- ja kaerakülv.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
Riigihanke tulemusel on selgunud Eesti abivajajatele tänavu jagatava Euroopa Liidu toiduabi toodete tarnija, kaupade kogused ning sortiment. 21 heategevusorganisatsiooni kaudu läheb tasuta jagamisele ligi 3237 tonni kuivaineid ja 394 tuhat liitrit toiduõli.
PRIA läbiviidud riigihankes toiduabi tarnija leidmiseks laekus kaks pakkumust. Parimaks tunnistati Eesti ettevõtte Sanitex Estonia OÜ ning Leedu ettevõtte Sanitex UAB ühispakkumus. Neil tuleb tagada kaupade valmimine, pakendamine erimärgistusega pakenditesse, transport ja mahalaadimine heategevusorganisatsioonide soovitud ligi 130. kohta üle Eesti. 31. augustiks peab olema tarnitud 699 tonni makarone, 330 tonni neljaviljahelbeid, 693 tonni nisujahu, 419 tonni riisi, 369 tonni mannat, 222 tonni tatart, 506 tonni suhkrut ning 394 tuhat liitrit rapsiõli.
Aasta-aastalt on kasvanud nii toiduabi kogused, neid vahendavate organisatsioonide arv kui ka abisaajate hulk. Selle aasta toiduabi saamiseks esitasid heategevusorganisatsioonid PRIAsse taotlused juba mullu kevadel. Toiduaineid taotleti ligi 4,95 miljoni euro väärtuses, kuid Euroopa Komisjon eraldas Eestile toiduabi jaoks 2,273 miljonit eurot. Seega tuli korrigeerida nii sortimenti kui koguseid. Sellest hoolimata on tänavune toiduabi kogus taas rekordiline, nagu ka planeeritud abisaajate hulk – umbes 140 000 inimest. Möödunud aastal jagati Eestis Euroopa Liidu toiduabina 2571 tonni kuivaineid ja 591 tuhat liitrit rapsiõli ca 120 000 inimesele.
Toiduabi on õigus saada neil, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse saamise tingimustele. Kui jaotatavast kogusest kõigile soovijatele ei jagu, siis eelistatakse üksikvanemaga peresid, vähemalt neljalapselisi peresid ning puudega inimesi. Toiduabi enim puudust kannatavatele inimestele on Euroopa Liidu üks turukorraldusmeetmetest. Abivajajateni jõudev kaup on värske ja kvaliteetne. Kaubad vastu võtnud organisatsioonidel tuleb tagada toodete nõuetekohane käitlemine ning säilimine. Eesti osaleb ELi toiduabi-programmis alates 2006. aastast.
Täpsem info programmi, toiduabi koguste ja kohta jagajate kohta on kodulehel www.pria.ee.
Tallinna Ülikooli Astra hoones toimub sel nädalavahetusel (19.-21.aprillini) rahvusvaheline FRAGILE sümpoosion „Tants, kunst ja nägemisvaegus”. Parallelselt leiavad reedel ja laupäeval kl 19.30 KUMU auditooriumis aset FRAGILE etendusõhtud.
Sümpoosion on Fragile-nimelise Euroopa Liidu poolt toetatud projekti kulminatsiooniks, mõlemad keskenduvad nägemispuudega inimeste ja kunstide valdkonna kokkuviimisele. Projekti koordineerib Bærum Kulturhus Norrast, seda toetavad ülejäänud partnerid: Tallinna Ülikool (Eesti), Vo’Arte (Portugal) ja Salamanda Tandem (Ühendkuningriik).
“Fragile” (tõlkes ”habras”) algse idee autoriks on Norra koreograaf Kjersti Kramm Engebrigtsen. Kjersti, soovides jagada Euroopaga laiemalt oma tantsukogemust pimedate inimestega ja selle haprust, kutsus Eesti koreograafi Ajjar Ausma ja Portugali koreograafi Ana Rita Barata oma ideed edasi arendama. Jätka lugemist »
18. ja 19. aprillil toimub Tartus rahvusvaheline konverents “Agroforum Balticum”, mis toob Euroopa regiooni põllumajanduspotentsiaali üle arutlema OECD, ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO), Euroopa Komisjoni ning kümne riigi delegatsioonid.
Konverentsil arutatakse toiduga kindlustatuse ning keskkonna ja territoriaalse tasakaalu säilitamise tähtsuse üle põllumajanduses. “Euroopa jaguneb põllumajandustootmise mõttes praegu kaheks – intensiivse tootmisega Lääne-Euroopa, kus maaressurss on kasutuses ja surve keskkonnale seetõttu väga suur ja vähekasutatud potentsiaaliga Ida-Euroopa. Peame leidma viise koormuse ühtlustamiseks, sest see aitaks suurendada Euroopa regiooni kui terviku põllumajanduspotentsiaali ja hajutada koormust keskkonnale,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Agrofoorumil esinevad ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni asepeadirektor Ren Wang, OECD kaubandus- ja põllumajandusdirektoraadi nõunik Carmel Cahill ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi asepeadirektor Loretta Dormal Marino. Sõnavõttudega esinevad ka erinevate riikide ministrid, ülikoolide rektorid, teadlased ja ettevõtjad. Konverentsi korraldavad Põllumajandusministeerium, Eesti Maaülikool ja Peterburi Agraarülikool.
 Foto: Andres Tarto, www.taevapiltnik.ee Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kinnitas ööl vastu tänast lõppenud istungil seisukoha ühise põllumajanduspoliitika kohta ning andis eesistujale Iirimaale mandaadi alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga.
“Nüüd on oluline saavutada enne suvepuhkusi ka kolmepoolne kokkulepe Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi vahel, mis on aluseks, et saaksime uuel rahastamisperioodil ühist põllumajanduspoliitikat rakendama hakata,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Nõukogus saavutasime Eestile selgelt soodsa tulemuse.”
Nõukogu värske otsuse kohaselt saab Eesti jätkata ühtse pindalatoetuse rakendamist kuni 2020. aastani. “Praeguse süsteemiga jätkamine hoiab ära bürokraatlikult keerulise toetusõiguste süsteemi sisseviimise. Tootjatele on senine süsteem kindlasti lihtsam, harjumuspärasem, õiglasem ja läbipaistvam,” rääkis Seeder.
Oluline teema oli ka n-n rohestamise muutmine Eesti olusid paremini arvestavaks. Läbirääkimiste tulemusel vähenes potentsiaalselt tootmisest välja jäätava põllumaa osakaal seitsmelt protsendilt viiel protsendile ning liikmesriigid nõustusid arvestama ka suurt metsa osakaalu piirkondades.
Eesti keele algtaseme e-õppe kursust Keeleklikk on võimalik kasutada ka ingliskeelsetel õppijatel. Keeleklikk on kaasaegne internetipõhine eesti keele kursus algajatele, mis sobib nii iseseisvaks õppeks kui ka neile, kes käivad keelekursustel ning soovivad e-kursust kasutada lisamaterjalina. Keeleklikk on ennekõike suunatud täiskasvanud õppijatele, kes soovivad omandada igapäevakeelt. E-kursus on kõigile huvilistele kättesaadav aadressil www.keeleklikk.ee.
Algselt venekeelsetele õppijatele mõeldud kursusel on tänaseks üle 12 000 kasutaja ning selle raames on õpetajale saadetud 4300 kodutööd. E-kursus Keeleklikk võimaldab õppida kõigil soovijatel eesti keelt tasuta ja piiramatult, vajalik on vaid arvuti ja internetiühenduse olemasolu. Rein Joamets
 Alates tänasest ehk 11. märtsist ei tohi Euroopa Liidus enam kaubelda selliste uute kosmeetikatoodete ja nende koostisosadega, mida on testitud loomade peal.
Keeld puudutab kõiki uusi kosmeetikatooteid, sealhulgas hügieenivahendeid ja ilutooteid seebist hambapastani. Selline keeld saadab tugeva sõnumi kogu maailmale toetamaks julmusevaba ilu. Tegemist on suure ja olulise sammuga, mis tõestab, et loomkatsete alternatiivsed meetodid on tõhusad ja tagavad igati tarbija ohutuse.
Pikaajaline kampaania “Öelge „EI“ julmal teel valmistatud kosmeetikatoodetele” (Say NO to cruel cosmetics: http://nocruelcosmetics.org/), kuhu said toetusallkirju anda ka Eesti kodanikud, on tänaseks kogunud üle 250 000 allkirja.
Loe lisa: http://ec.europa.eu/consumers/sectors/cosmetics/animal-testing/index_en.htm
Loomkatsetest:
http://www.loomakaitse.ee/?q=node%2F1081
http://www.loomakaitse.ee/?q=katseloomad
http://www.loomadenimel.org/loomadest/loomkatsed
Eakate vabatahtliku teenistuse programm “Urban and rural culture exchange” pakub natuke seiklust neile, kel eluaastaid rohkem kui 50.
Vabatahtliku teenistus seenioritele kestab kokku neli nädalat (2.-29.aprillini) Liepajas, Lätis.
Projekt on mõeldud seenior-vabatahtlikele (+50) ning toimub Leipaja Diakooniakeskuses . Vabatahtliku tööks on abistamine keskuse juures (ürituste korraldamise ja õpitubade läbiviimise juures abiks olemine).
Programmi raames kaetakse nii sõidu, -elamise, -toidu kui -tervisekindlustuse kulud. Projekti keeleks on vene, inglise või saksa keel. Projekti jooksul toimub tasuta läti keele kursus.
Rohkem infot: kultuurimois@kultuuritehas.ee või tel 555 889 29 või 555 889 27.
Projekti toetab SA Archimedes Hariduskoostöö keskus programmist Grundtvig
Sänna Kultuurimõis
Läänemere-äärsete riikide konverentsil “Farming for the Future – Ecological Recycling Agriculture to Save the Baltic Sea” rõhutati mahepõllumajanduse rolli Läänemere seisundi parandamisel, eelkõige toitainete ringlusse suunamise ja efektiivsema kasutamise teel.
Läänemerd ohustatava eutrofeerumise ehk toitainetega rikastumise üheks peamiseks põhjustajaks on põllumajandustootmine. Läänemere seisundist ja HELCOMi (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni) rollist rääkis HELCOMi Eesti delegatsiooni koordinaator Silver Vahtra. HELCOMi Läänemere tegevuskavas on reostuse vähendamise ühe võimalusena välja toodud üleminek tavapõllumajanduselt mahepõllumajandusele.
“Põllumajanduspoliitikal on väga suur roll keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamisel,” ütles Dorota Metera, ülemaailmse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM Euroopa Liidu grupi asepresident Poolast. “Me elame poliitiliselt reguleeritud maailmas ja poliitiliste otsustega on võimalik põllumajanduse arengusuundi väga palju mõjutada. Praegu aastateks 2014-2020 Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat kavandades tuleks seda kindlasti silmas pidada,” lisas Dorota Metera.
Eesti Maaülikooli doktorant Sirli Pehme tõi oma ettekandes välja, et põllumajandustootmise keskkonnamõjude hindamisel tuleb vaadata laiemat pilti, kui ainult ettevõttes kohapeal toimuv. “Oluline on näiteks see, et mahepõllumajanduses on võimalik toota väiksema energiakuluga, sest tavatootmises kasutatavate sünteetiliste väetiste ja ka pestitsiidide tootmiseks kulub märkimisväärselt energiat,” sõnas Sirli Pehme.
Jätka lugemist »
Euroopa kodanike aasta raames, mis on pühendatud eurooplastele ja nende õigustele, avati hiljuti Euroopa Kodanikualgatuse Teenistuse toel õiguskliinik, mis annab nõu tudengitele ja noortele tööotsijaile ning selgitab põhjalikult lahti elamislubade ja sotsiaalkindlustusega seonduva. Tohtrid ootavad nii kõnesid kui ka e-kirju, Eesti kodanikele on abiks ka AEF.
Brüsselis asuva Kenti ülikooli ja Euroopa Kodanikualgatuse Teenistuse toel avatud õiguskliinik kogub lisaks õigusabi andmisele tõendeid probleemsete juhtumite kohta järgnevates valdkondades:
Tudengite ja noorte tööotsijate vaba liikumise barjäärid.
Euroopa Liitu sisenemine ja resideerumine.
Piiride ülene sotsiaalne turvalisus.
www.citizenhouse.eu
 Foto: End Ecocide in Europe Ökotsiid on ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu kindlal alal. Tuntuimad näited ökotsiidist on naftareostus Mehhiko lahes ning Kanada naftaliivade kaevandamine, aga ka Amazonase vihmametsade laialdane raie. Ökotsiidi võib lahti mõtestada kui genotsiidi elusloodusele või ökoloogilist suitsiidi, sest sõltume oma heaolus ju tegelikult looduslike protsesside olemasolust ning toimimisest ja nende hoidmine on meie eetiline kohus.
Euroopa kodanikualgatuse “Lõpetame ökotsiidi Euroopas” taga on 11 EL kodanikku, kes on pärit Saksamaalt, Austriast, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Kreekast, Hispaaniast, Portugalist ja Eestist. Neid on kokku toonud mitmed soovid: et laiaulatuslik keskkonnakahjustus lõppeks, et suurkorporatsioonid oleks sunnitud oma tegevust muutma, et ise tarbijana ei peaks ise alati juurdlema, kas meie ostud toetavad ökosüsteemide hävimist teiselpool maakera. Juriidilise lähenemine on valitud sellepärast, et tahes-tahtmata on õigusloome see raamistik, milles toimetavad nii valitsused, ettevõtted kui kodanikud ning seadustel on oma roll ka ühiskonna mõttemallide seadmisel.
Algatuse eesmärgiks on kutsuda ellu direktiiv, mis keelaks ökotsiidi kolmel juhul: kui see toimub Euroopa Liidus, kui seda viivad läbi (sh rahastavad) Euroopa Liidus registreeritud firmad või Euroopa Liidu kodanikud, kas siis Euroopas või mujal. Kuna tänapäeval toimub suur osa EL firmade tegevust väljaspool Euroopat, mõjutavad meie äripraktikad tegelikult olulisel määral ülejäänud maailma ning EL on üks suurimaid ökotsiidi rahastajaid maailmas. Nii Mehhiko lahe ning Kanada juhtumi puhul on tegu kas EL’s registreeritud firma või Euroopast tuleva rahastusega, mis direktiivi olemasolu puhul annaks oluliselt suurema juriidilise jõu nende tegevuste takistamiseks ja karistamiseks.
Jätka lugemist »
|
Terita kõrva,
torka silma!
|
