Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2018
E T K N R L P
« juuli    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Raiesportlaste maailma paremik võistleb Norras

Täna hommikul algasid Norras Lillehammeris raiespordi maailmameistrivõistlused. Eestit esindab võistlustel koondis, kuhu kuuluvad profiklassis võistlevad Taavi Ehrpais, Sulev Tooming, Jarro Mihkelson ja juuniorsportlasena Priit-Karmo Orupõld. Kõik profiklassi mehed on kogenud ja tituleeritud raiesportlased, kel on ka maailmameistrivõistluste kogemus.

Norras võistlev Taavi Ehrpais, kes võitis Poolas toimunud Raiespordi maailmameistrivõistlustel kuldmedali täpsussaagimises Foto Urmas Saard

Norras võistlev Taavi Ehrpais, kes võitis Poolas toimunud Raiespordi maailmameistrivõistlustel kuldmedali täpsussaagimises. Foto: Urmas Saard

Võistlused Lillehammeris avati pidulikult eile, täna algasid võistlused. Eesti meestel on täna pärastlõunal ees langetamine, homme võisteldakse platsialadel (saeketi vahetus, kombineeritud järkamine ja täpsusaagimine). Laasimine ja teatevõistlus toimuvad pühapäeval. Siis selguvad ka üldvõitjad, tehniliste alade parimaid autasustatakse laupäeva õhtul.

Võistlustest võtab osa 31 võistkonda, neist esmakordselt kolm naisvõistlejatest koosnevat tiimi. Samuti on Norra võistluste korraldajana saanud välja panna kaks võistkonda. Osalejaid on lisaks Euroopa riikidele ka Jaapanist.

Raiseepordi maailmameistrivõistlused toimuvad üle aasta, eelmistelt võistlustelt Poolast tõi Taavi Ehrpais koju kuldmedali täpsussaagimises ja siis veel juuniorina võistelnud Jarro Mihkelson pronksi laasimises.

Käimasolevate võistluste tulemusi näeb reaalajas aadressilt http://ialcno.azurewebsites.net/Home/Dashboard, võistluste otsepilt on nähtav Facebookis https://www.facebook.com/worldloggingchampionship/.

Toomas Kelt
Luua Metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist

Samal teemal:

Andres Olesk, raiesportlane Foto Urmas Saard

 

 

 

Raiesportlased võistlevad Türi lillelaadal

Kupala teatris kõneldakse üksnes valgevene keelt

TÜ Pärnu Väärikate ülikooli õppijad külastasid tänavu kevadel Minskit parajasti sellel ajal, kui kastanitel avanesid pungad.

Sõjamuuseum Minskis Foto Urmas Saard

Sõjamuuseum Minskis. Foto: Urmas Saard

katuse all oli laud kaetud suupistetega ja varustatud tillukeste pitsidega

Välja sõideti 18. aprilli hommikul ja tagasi jõuti 21. kuupäeva õhtupoolikul. Esimesest täispikast päevast Minskis võis lugeda 23. aprillil avaldatud reisikirjelduses ja vaadata üle saja foto. Ligemale paar kuud hiljem meenutavad kümned fotod põgusalt ka järgmist päeva Valgevene pealinnas ja pisut väljapool suurlinnagi.

Minskis veedetud esimese öö järel viis buss meid linnast 40 kilomeetri kaugusel asuvasse Dudutki vabaõhumuuseumisse. Meid ootasid kaks giidi – Anna ja Anna. Kohe me siiski aiaga piiratud alale ei sisenenud. Esmalt külastasime eemalt paistvat tuuleveskit, kus Anna tutvustas omaaegset vilja jahvatamist.

Jätka lugemist »

Pärnu kesklinnas lehvivad Georgia lipud

Täna hommikul kella viie paiku heiskasid Pärnu Vaasa pargis restoran Kolhethi omanik Andri Arula ja peakokk Manana Keburia vaheldumisi kaks Eesti ning kaks Georgia lippu, millega tähistati Georgia Demokraatliku Vabariigi asutamist täpselt sada aastat tagasi.

Andri Arula ja Manana Keburia heiskavad Pärnu Vaasa pargis Georgia lipu Foto Pilleriin Järve

Andri Arula ja Manana Keburia heiskavad Pärnu Vaasa pargis Georgia lipu. Foto: Pilleriin Järve

Keburia avaldas täna hommikul siirast tänu Andri Arulale, keda võiks kujundlikult nimetada Pärnus ka Georgia aukonsuliks.

Arula sõnul sündis mõte mõni kuu tagasi. Ta pöördus peagi Eestist lahkuva Gruusia suursaadiku Tea Akhvlediani poole palvega, et Pärnu saaks tänaseks päevaks kaks Georgia mastilippu. Suursaadik oli Arula algatusest väga liigutatud ja kinkiski kaks lippu.

Seitsmendat aastat Eestis elav Keburia saabus Pärnusse Tbilisist, aga tema sünnikodu asub Suhumis. Mäletatavasti kuulutas Georgia parlament 2008. a augustis Abhaasia Venemaa poolt okupeeritud alaks. Ka täna 100 aastat tagasi välja kuulutatud Georgia Demokraatliku Vabariigiga toimis Venemaa autult ja sellepärast püsis vapper rahvas toona iseseisva riigina kõigest 1921. aasta 25. veebruarini, mil Punaarmee tolle mitmeti rikka maa okupeeris.

Jätka lugemist »

Esimene täispikk päev Minskis (üle 100 foto)

Kesknädalast laupäevani toimunud Valgevene reis andis TÜ Pärnu Väärikate ülikooli õppijatele hea võimaluse põgusalt tutvuda Minski ja noore riigi eluga, mis päris mitmel juhul üllatas kogu seltskonda.

Väärikate seltskond on jõudnud Minskisse Foto Urmas Saard

Väärikate seltskond on jõudnud Minskisse. Foto: Urmas Saard

Õhtupäikese valguses Minskile lähenedes paistsid valged kõrghooned nagu võimas purjelaevastik kaugusest

Pärnu ja Minski vahemaa on umbes 660 kilomeetrit, mille läbimise aeg sõltub piiri ületamisele kulutatud tundidest. Presto bussijuht Eduard Mihkelsoo on suurte kogemustega ja tema kindlat kätt koges bussirahvas terve teekonna kestel korduvalt. Eduard ütles, et Medininkai kaudu Leedu-Valgevene piiri ületades on tal tulnud bussiga oodata isegi kuus tundi. Meil vedas ja pääsesime minnes pea poole lühema ajaga. Tagasi tulles kulus aega kõigest tunnike.

Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli teadis varem loetu põhjal üht-teist juba sõiduajal jutustada, et osata paremini seda maad märgata ja mõista. Mari tegi väärikatega viis aastat tagasi samuti reisi Valgevenesse, siis küll teiste inimestega.

Jätka lugemist »

Eesti kalatoodetele avanes Montenegro turg

Veterinaar- ja Toiduamet kooskõlastas Montenegro toiduohutuse-, veterinaar- ja fütosanitaaradministratsiooniga ekspordisertifikaadi, mille tulemusena saavad Eesti ettevõtjad eksportida Eesti kalatooteid Montenegrosse.

Illustratiivne pilt Foto Urmas Saard

Alates eilsest võib Montenegrosse eksportida kõigi Eestis tegevusluba omavate kalakäitlemisettevõtete toodangut, kui on olemas vastav sertifikaat, mida väljastatakse VTA maakondlikes veterinaarkeskustes.

2017. aasta jooksul avas Veterinaar- ja Toiduamet uued turud piimatoodete ekspordiks Eestist Türki, Peruusse, Ukrainasse, Lõuna-Koreasse, Jaapanisse ja Lõuna-Aafrika Vabariiki.

Hetkeseisuga saab Eestist eksportida piimatooteid 45 Euroopa Liidu välisesse riiki, kalatooteid 32 Euroopa Liidu välisesse riiki ning liha- ja lihatooteid kaheksasse Euroopa Liidu välisesse riiki.

Illustratiivne pilt. Foto: Urmas Saard →

Martin Altraja
Veterinaar- ja Toiduameti pressiesindaja

Kuninga kooli esindus osales Kariibidel keskkonnaalasel projektikohtumisel

15.-25. märtsini viibis Pärnu Kuninga kooli esindus Erasmus+ projekti „Climates: together for the better“ raames lähetusel Prantsusmaale kuuluval Kariibi meres asuval Martinique’i saarel.

Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele Foto Liis Raal-Virks

Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele. Foto: Liis Raal-Virks

Külastati Saint-Pierre’i linna, kus aastal 1902 toimus saare ajaloo üks jubedamaid katsumusi – katastrofaalne vulkaanipurse, mis tõi kaasa 30 000 inimese silmapilkse surma

Kuna tegu on keskkonnaalase projektiga, millega püütakse tõsta osalevate õpetajate ja õpilaste ning ka kogukondade keskkonnaalast teadlikkust ning vähendada seeläbi kliimamuutusi, nende mõju ja ulatust, lähtuti ka projektikohtumise tegevustes kohaliku keskkonna eripära väärtustamisest ja kohalike aga ka globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisest.

Partnerkool nimega Collège Edouard Glissant on Kesk-Martinique’i Le Lamentin’i linna üks kahest põhikoolist. Koolis õpitakse inglise, hispaania ja saksa keelt ning tegutsevad ka eriklassid hariduslike erivajadustega õpilastele. Paralleelselt antud Erasmus+ projektiga viisid õpiraskustega õpilased uue õppeaasta algusest alates läbi omaenda veidi lihtsustatud keskkonnaalast projekti, mille eesmärgiks oli väärtustada mangroovide liigilist mitmekesisust, seda eriti olukorras, mil üha suureneva linnastumise eesmärgil ka Martinique’il mangroovid-metsad kaovad. Kool on aktiivne osaleja ka regionaalsetes kliimaalastes keskkonnaprojektides, näiteks said väliskülalised kaasa elada vastuvõtva kooli õpilaste osalemisele Saint-Pierre’is asuvas Loodusteaduste Keskuses toimunud keskkonnaalaste leiutiste võistlusele, kus Edouard Glissanti’i kooli õpilased võistlesid plastpurgi kokkusurumise masinaga, mis aitab plekkpurgid väikseks kokku suruda, et need enne taaskasutusse jõudmist võtaksid vähem ruumi.

Jätka lugemist »

Jüri Trei: külastagem, korrastagem meie vabadusristi kavaleride, samuti kultuuri- ja riigitegelaste kalmusid

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel külastasid MTÜ Eesti Lipu Seltsi liikmed Stockholmi Metsakalmistul asuvaid tuntud Eesti riigitegelaste ja kultuuriinimeste kalmusid, kus süüdati mälestusküünlad ja asetati sinimustvalged lipud.

Jüri Trei Stockholmi Metsakalmistul Fotod Uudo KasukJüri Trei, lipu seltsi esimees, on juba mitmeid aastaid kutsunud üles eriliselt väärtustama kahte kõrvuti olevat tähtsündmust meie rahva ajaloos: kättejõudnud Eesti Vabariigi sajandat juubelit ja peatselt saabuvat Eesti laulupeo 150. aastapäeva. Nende oluliste juubelitähtpäevade eel kutsub Trei laulurahvast ning kõiki teisi inimesi järgima lipu seltsi ning muinsuskaitse seltsi üleskutset, millega palutakse korrastada meie vabadusristi kavaleride, samuti kultuuri- ja riigitegelaste kalmusid kõikjal maailmas.

 

Jüri Trei Stockholmi Metsakalmistul. Foto: Uudo Kasuk →

Urmas Saard

Euroopa kultuuripärandiaasta 2018

Tänavu tähistatakse Euroopas kui Euroopa kultuuripärandi aastat. 2018. aasta valik on sümboolne – möödub 100 aastat I maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitmete rahvusriikide tekkest.

Möödub 100 aastat I maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitmete rahvusriikide tekkest Teiste hulgas sündis kaardile ka Eesti Vabariik

Möödub 100 aastat I maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitmete rahvusriikide tekkest. Teiste hulgas sündis kaardile ka Eesti Vabariik.

Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 annab võimaluse tuua esile Euroopa kultuuri olulisust ja seda, mida meil on võimalik teha kultuuripärandi säilitamiseks, edasiandmiseks, digiteerimiseks. Kogu Euroopas korraldatakse 2018. aastal sündmusi, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust kultuuripärandist.

Arheoloogilise väärtusega paikadest arhitektuurimälestisteni, keskaegsetest kindlustest folklooritraditsioonide ja kunstipärandini on Euroopa kultuuripärand Euroopa kodanike ühismälu ja -identiteedi kese.

Euroopa kultuuripärandiaasta läbiviimist Eestis koordineerib Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga, keda nõu ja jõuga toetab kultuuripärandiaasta juhtnõukogu.

Valmimisel on Euroopa kultuuripärandi aasta sündmuste kava. Euroopa kultuuripärandi aasta sündmuste kaudu tutvustame Eestis elavatele inimestele Euroopa, sh. Eesti kultuuripärandit kogu selle mitmekesisuses läbi erinevate avaldumisvormide – arhitektuurist muusikani, rehielamust mõisahäärberini, kirjandusest maastikupärandini.

Muinsuskaitseamet

Šveitsi Eesti Seltsi presidendi Mirjam Loertscheri Rõuges tekkinud mõte jõudis Šveitsi

Šveitsi eestlaste algatusel sündinud projekti eesmärgiks on kinkida 100 pesakasti Eesti sajandaks juubeliks kahele ohusolevale linnuliigile Šveitsis. Need linnud on aed-lepalind ja väänkael, kes sümboliseerivad kaitset, mida vajavad kõik väikerahvad.

Aed-lepalind Foto Helen Parmen

Aed-lepalind. Foto: Helen Parmen

Tehes 65 CHF (umbes 62 eurot) suuruse annetuse projekti, saab annetaja endale nimelise pesakasti, mis pannakse üles Šveitsi kahte piirkonda, kus neid linnuliike veel esineb. Linnumaju on kogunenud praeguseks juba 74 tükki ja projekt on veel avatud aasta lõpuni. Täiendavaid teatedi leiab siit.

“Rõugest (Eestist) kaugel olevad inimesed ongi justkui rändlinnud, kes mujal maailmas on oma pesakasti leidnud, kuid saabuvad ikka ja jälle taas koju,” sõnas Mirjam Loertscher.

Kel huvi endalegi nimeline pesakast Šveitsi kaunite metsade vahele soetada, sümboliseerimaks seotust teiste rõugelastega maailmas ning tähistamaks EV 100, saab seda teha veebipoe kaudu. Otselink online shop’i asub aadressil: https://eestiselts.smartcommerce.ch/de/pay?tid=3

Rõuge juurtega Mirjam Loertscher käis eelmisel nädalal projektist ka Terevisioonis rääkimas. Ülekanne on järele vaadatav siit.

Pärnu Ühisgümnaasium panustab rahvusvahelisse projekti videote ja digiteadmistega

25.–29. septembrini Erasmus+ projektiga „Les Crayons de Couleurs Européens. Dessine-moi „Une“ Europe“ Küprosel Limassoli lütseumis toimunud projekti vahekohtumisel selgus, et eestlaste tugevus on endiselt digitaalne kirjaoskus, teistelt osalistelt on õppida kogukonna kaasamist.

Erasmus+ projektiga Küprosel Foto Kersti Jürgenson

Erasmus+ projektiga Küprosel. Foto: Kersti Jürgenson

Seekordse kohtumise peaeesmärk oli teha kolmeaastase projekti vahekokkuvõtted, analüüsida seni tehtut, panna detailselt paika järgmised ülesanded ja vaheetapid. Analüüsiti viimase aasta tegevusi, videoid ja nende reaktsioone, 2017. a mais Bayonne’is toimunud kollokviumi tulemusi ning tehti ettevalmistusi 2018. a märtsi Itaalia Mirandola kollokviumiks.

Euroopa keeltepäeva puhul Limassoli lütseumi õpilaste esitatud laulu- ja tantsuprogramm tutvustas meile traditsioonilist küprose muusikat ning reedene Küprose iseseisvumispäevale pühendatud kontsert Küprose ajalugu. Küproslased on oma maa ja rahva üle uhked, uskudes, et lastele mineviku tutvustamine on tugeva riigi üks alustalasid.

Et selle projekti üks eesmärke on õppida tundma eri kultuuride ja ajaloo mõjutusi asukohamaale, külastati ka pealinna Nikosiat, kus lütseumi ajalooõpetaja Aniki Yanakou tutvustas linna ning selgitas kahe galerii näituste abil Küprose ajalugu ja kultuuri. Kuigi küproslased on oma saarel elanud aastatuhandeid, said nad oma iseseisva riigi 1960. aastal, 1974. aastal lõikas Türgi invasioon selle kaheks.

Jätka lugemist »

Pärnu Ühisgümnaasium lõpetab kolmeaastase projekti rohkete projektiviljadega

Ühisgümnaasiumil koos partnerkooliga Lätist, Prantsusmaalt, Sloveeniast ja Türgist saab 31. augustil eduka lõpu 2014. aastal alanud Erasmus+ projekt „The EU : a free cultural exchange area“ (EL: vaba kultuuriruum kogemuste vahetamiseks).

Pärnu Ühsigümnaasiumi esindus Euroopa Parlamendis

Pärnu Ühsigümnaasiumi esindus Euroopa Parlamendis

Projekti peamisteks eesmärkideks oli õppemeetodite kohandamine tänapäeva maailma vajadustele vastavaks, enda kultuuri ja teiste kultuuride parem teadvustamine, negatiivsetest stereotüüpidest ja eelarvamustest loobumine Euroopas elavate kultuuride ja rahvuste suhtes; interkultuuriliste pädevuste arendamine õpetajas- ja õpilaskonnas ja noorte osaluse ning sotsiaalse sidususe soodustamine demokraatlikus ühiskonnas.

Eesti puhul toodi välja külma kliimat, blonde juukseid ja sinisilmi, kauneid naisi, Skype’i

Eesmärkide elluviimiseks viidi kolme aasta jooksul läbi erinevaid tegevusi, mis päädisid silmaga nähtavate ja käega katsutavate projektiviljade küpsemisega.

Esimesel projektiaastal keskenduti enesekuvandile ja eneseväärtustamisele.

Jätka lugemist »

Euroopa päev on ka lipupäev

9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning viib õitsengule.

Robert Schumani büst Brüsselis Foto Urmas Saard

Euroopa Ülemkogu otsustas 1985. aastal Milanos toimunud kohtumisel tähistada 9. mail Euroopa päeva ja esimest korda tehtigi seda mainitud tippkohtumise järgsel aastal.

Euroopa päeva puhul heiskavad lipu Eestis kõik riigi- ja omavalitsusasutused, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Koos Eesti lipuga heiskavad Euroopa Liidu lipu riigikogu, president, valitsus, riigikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ministeeriumid, maavalitsused ja omavalitsusorganid, kaitseväe peastaap ja Eesti Pank. Mõlemad lipud võivad heisata teisedki. Siiski peab meeles pidama, et Euroopa lippu ei heisata iseseisvalt ilma Eesti liputa ja seejuures tuleb jälgida heraldiliselt õiget järjestust.

 

Robert Schumani büst Brüsselis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Eesti ratastooli line-tantsijad maailma parimad

Käesolev aasta algas Liberecis nädalapäevad kestnud tantsu maailmameistrivõistlustega „11th WCDF World Championships“, milles osales Eestist viis line-tantsijat, neist kaks ratastooli võistlusklassis.

Võidukad eestlased Liberecis Foto pressisõnumiga

Võidukad eestlased Liberecis. Foto: pressisõnumiga

Maailmameistrivõistlustele pääsemiseks pidid võistlejad osalema eelmise võistlusaasta jooksul vähemalt kolmel kvalifikatsioonivõistlusel, ratastoolis tantsijad vähemalt kahel.

Väga hästi läks ratastoolis tantsijatel. Margit Kasemets (Tallinn) võitis esikoha võistlusklassis Line Classic Wheelchair Manual. Võistlusklassis Line Classic Wheelchair Electric võitis Meelis Luks (Kaiu) samuti esikoha. Ratastooli linetantsu võistlusklass nimetati WCDF-i (World Country Dance Federation) ametlikuks võistlusklass 2012. aasta jaanuaris. Margit Kasemets ja Meelis Luks said esimese rahvusvahelise võistluskogemuse 2012. aasta oktoobris Trakai linnas toimunud Leedu II Lahtisel meistrivõistlusel kantri- ja westerntantsus. Tegemist oli ühega MM-i eeletapist. Siis saavutas Kasemets teise ja Luks kolmanda koha.

Mõlema eduka esineja treener on line-tantsu, nii ratastoolidega kui ilma, Eestisse toonud Kaie Seger. Tema sõidutas oma tantsijad Tšehhimaale Libereci linna ja tõi nad väärtuslike medalitega ka koju tagasi. „Mulle ei antud ühtegi medalit, sest autojuhtide medaleid seekord välja ei jagatud,“ kirjutas Seger naljatades facebooki seinale.

Edukalt võistlesid ka kõik kolm ülejäänud võistlejat. Katrin Rõõmus (Kohtla-Järve) – Line Classic Silver Novice Female – II koht; Ere Sinikalda (Tartu) – Line Classic Diamond Intermediate Female – III koht; Marika Raik (Maidla) – Line Classic Diamond Novice Female – V koht.

Urmas Saard

Eestlased naasevad Bohemia festivalilt väärtuslike auhindadega

Tšehhis toimunud rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat võitis Šal-lal-laa kuldse karika parima rahvalaulu töötluse esituse eest ja ühendkoor Ulgandi rahvalaulu töötlused kategoorias hõbediplomi.

Võidukas Šal-lal-laa Bohemia Festival Praga Cantat

Võidukas Šal-lal-laa, Bohemia Festival Praga Cantat

Täna lõppev Bohemia festival toimus 30. korda Prahas. Võistulaulmist korraldati kahel järjestikusel päeval. Esindatud olid 12 riiki, peamiselt Euroopast, aga ka Indoneesiast ja Malaisiast. Kokku osales 23 koori. Nende hulgas üle mitme aasta ka Eesti koorid. Prahas esinesid Sindi laulukoor (Kristel Reinsalu) Tarvastu Üits viis (Karin Taukar) ja Kolga-Jaani Jaaniko segakoor (Liisi Toomsalu) ühendkoorina Ulgandi. Paikuse naiskoor Šal-lal-laa osales Kristel Reinsalu juhendamisel festivalil iseseisvalt.

Segakoor Ulgandi saavutas rahvalaulu kategoorias hõbediplomi. Naiskooride kategoorias üles astunud Šal-lal-laa oli samuti hõbediplomi vääriline ning autasustati sellele lisaks eripreemia – kuldse karikaga -  parima rahvalaulutöötluse ( Raivo Dickson „Laulu lõpetus”) eest. Dirigendid olid Kristel Reinsalu ja Karin Taukar.

Sindis teise dirigendi, kontsertmeistri ja tenori rollis Ester Murrand lisas, et väga vaimustuti Veljo Tormise laulust “Küla kuuleb”, seda kiitis nii žürii kui publik.

Murrand kirjutas täna hommikul facebookis viimasest mõnusast hommikusöögist Praha hotellis Sonata ja ees ootavast kahepäevasest bussisõidust. Pärast ööbimist Poola hotellis jõutakse Pärnusse homme öösel kella 1.30-ks.

Urmas Saard

Samal teemal:

Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas Foto Urmas Saard

 

 

 

Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Joensuu linn kutsus kõiki Euroopa linnu ja valdu heiskama Euroopa lippu

Soome idapiiril asuva Joensuu linna üleskutsega on tänaseks Eestis ühinenud 16 kohalikku omavalitsust, kelle seas esimene oli Narva. Tema eeskuju järgisid veel Sindi, Halinga, Pärnu, Narva-Jõesuu, Elva, Kohtla-Järve, Võru, Valga, Kuressaare, Jõhvi, Rapla, Kunda, Saku, Tartu, Haapsalu.

Euroopa lipp Sindi raekojal Foto Urmas Saard

Euroopa lipp Sindi raekojal. Foto: Urmas Saard

Lõunanaabrite juures Lätis on registreerimisi 53 ja Leedus 31. Kõik ei pruugi olla KOV-id vaid ka näiteks asutused või organisatsioonid.

“Usume, et Euroopa vajab kildkondlikkuse ja lagunemise asemel koostööd. Teeme igapäevatööd rohulibletasemel nii maakondades kui linnades. Ühise lipupäevaga tahame endile ja teistele meelde tuletada, et kuigi Euroopa on täiusest kaugel, tasub probleemide lahendamiseks ühiselt pingutada”, selgitas Joensuu linnapea Kari Karjalainen algatuse mõtet.

Narva abilinnapea Vjatšeslav Konovalov ütles, et isegi kõige idapoolsemas Euroopa Liidu punktis tunneme Euroopa Liidu tugevust. Sest see, mis teeb Euroopa Liidu tugevaks, on ühised väärtused, avatus ja ühtsus.“

Soome suursaatkonna teatel on algatus pärit rohujuuretasandilt, mitte Euroopa Liidu struktuuridest. Joensuu linna töötaja tegi ettepaneku üle-euroopaliseks lipuheiskamise kampaaniaks alles paar nädalad tagasi.

Jätka lugemist »

Aegade suurim medalisaak

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis tehti ajalugu – kõik 5 võistkonda Eestist, kes osalesid eri vanusegruppides, naasid medalitega.

Eesti 50+ naiskond, kes võitis EM kulla

Eesti 50+ naiskond, kes võitis EM kulla

Eile võitis Eesti 50+ naiskond finaalis tugevat Saksa võistkonda ning Eesti seeniorid pälvisid ajaloos esimest korda EM kulla. Võit tuli kindlalt seisuga 59:35. Ajaloolisele hetkele olid kaasa elama tulnud kõik kohapeal viibivad eestlased. Kulla tõid Eestile Sirje Kikas, Iivi Kaljuvee, Kai Jürme, Epp Jürme, Piret Jahilo, Tiia Uibooss, Mare Krutta, Reet Rausberg, Katrin Aava, Ülle Järv. Enamus võistkonnas mänginuid jõuab Eestisse Tallinna lennujaama esmaspäeval, 4. juulil kell 19.10 Riia lennuga.

Naised 45+ võitsid Saksamaad seisuga 47:42 ja pälvisid pronksi.

Meeste 60+ võistkonnal jäi laeks hõbe nagu ka kaks aastat tagasi Ostravas. Seekord kaotati finaalis Serbiale 44:56. Serbia koondises mängisid mitmed kõrgete tiitlitega endise Jugoslaavia meeskonna liikmed.

Meeste 70+ võistkond võitis pronksi ülekaaluka võiduga Austria võistkonna üle seisuga 48:13.

Eesti M35+ meeskond mängis täna pronksile Serbia II võistkonna vastu ja võttis samuti võidu seisuga 75:70. Meeskond oli veel viimasele veerandile vastu minnes kuue punktiga taga- suure võitluse ja mitme raske kolmesega saadi viik ja initsiatiiv kätte. Legendaarse “Kalevi vanaga” saadi paar lihtsat korvi 4. veerandajal, suruti vastaseid kaitses ning magus võit tuligi Eestisse!

Mängude info on veebilehel

Senini oli Eestil kaheksa Euroopa seenioride tiitlivõitlustega kogutud kokku kaks hõbemedalit ja viis pronksi, millele lisandus 1 kuld, 1 hõbe ja 3 pronksi.

Täna tuli Eestile ajaloo esimene kuld seenioride EM-ilt korvpallis

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis tehti täna ajalugu – esimest korda saavutas Eesti võistkond EM kuldmedali.

Eesti võistkonna ajaloo esimene kuld EMil

Eesti 50+ naiskond alistas finaalis tugeva Saksa naiskonna võimsalt seisuga 59:35 ja pälvis kirkaimad medalid! Võistkond võitles kogu mängu ning oma panuse andis “kuues mees platsil”. Ajaloolisele hetkele olid kaasa elama tulnud kõik kohapeal viibivad eestlased, vahendab Piret Hallik-Sass. Novi Sadis võistleb kokku 5 Eesti võistkonda.

Eile kaotas Eesti M35+ meeskond Venemaale 57:102 ja mängib pronksile Serbia II võistkonna vastu. Naised 45+ võitsid just hetk tagasi Saksamaad ja võitsid pronksi seisuga 47:42.

Täna on Eesti võistkondadel kokku kaks pronksimängu ja kaks kullamängu, homseks jääb 1 pronksimäng. Õhtupoole on võimalus eestlaste kullasaaki suurendada M60+ meeskonnal.

Mängude live-ülekanded veebilehel

Senini on Eestil kaheksa Euroopa seenioride tiitlivõitlustega kogutud kokku kaks hõbemedalit ja viis pronksi.

 

Eesti võistkonna ajaloo esimene kuld EM-il →

Samal teemal:

Eesti N50 naiskond peale voitu lätlaste üle

 

 

 

Kaks Eesti seenioride võistkonda jõudis korvpalli EM finaali

Kaks Eesti seenioride võistkonda jõudis korvpalli EM finaali

Serbias, Novi Sadis toimuvatel FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlustel seenioride korvpallis jõudsid kõik 5 Eesti võistkonda poolfinaalidesse ning kaks neist said eile ka finaali. 

Eesti N50 naiskond peale voitu lätlaste üle

Eesti N50 naiskond peale voitu lätlaste üle

Kõigepealt sai finaali Eesti naiste 50+ võistkond, mis tasavägises mängus alistas lõpusekundite vabaviskest Läti 47: 46. Finaalis tuleb kokku minna tugeva Saksamaa naiskonnaga.

Teisena sai finaali meeste 60+ võistkond, mis alistas hingestatud mänguga ülekaalukalt Sloveenia 68: 36. Meeskonna resultatiivseim oli Rašid Abeljanov 22 punktiga.

Meeste 35+ vanuseklassi võistkond võitis veerandfinaalis Venemaa eakaaslasi 72: 69 ning kohtub reedel poolfinaalis uuesti Venemaaga, sest teises poolfinaalis peavad kohtuma kaks Serbia võistkonda, et järgida FIMBA võstluste reegleid, mille kohaselt finaalis ei tohi kohtuda ühe riigi võistkonnad.

Naiste 45+ võistkond kaotas poolfinaali Ukraina naiskonnale 31: 47 ning hakkab püüdma pronksmedaleid Saksamaa vastu.

Meeste 70+ võistkond kaotas poolfinaali Venemaaga 27: 44 ning mängib pronksmedalitele Austriaga.

Finaalid ja pronksmedalimängud toimuvad Novi Sadis 2. ja 3. juulil.

Jätka lugemist »

Vaade Prahale Karli sillalt

Napid märkmed Prahast, mis pole vast kõige olulisemad, aga kahe pooliku päevaga ei saanudki rohkemat  selle suurepärase linnaga tutvumiselt oodata.

Karli sild Prahas Foto Urmas Saard

Karli sild Prahas. Foto: Urmas Saard

Juuni keskpaigas reisi sihtkohana Jedousovit külastades olnuks mõeldamatu jätta Prahasse minemata. Öömaja leidnuks ka mujalt, aga kui juba ligemale 1700 kilomeetrit Euroopa maanteid läbi sõidetud, siis suhteliselt lähedal asuv Tšehhi pealinn lausa nõudis põgusatki tutvumist. Reisiseltskonnas Germo, Mikko, Lembit, Guno, Varri, Martin, Raul ja mina. Prahasse jõudmise kuupäev jääb hästi meelde jalgpallisõpradele, sest alates 10. juunist peetakse Prantsusmaal järjekordseid Euroopa meistrivõistluseid. Suuremal või vähemal määral olime me kõik ka jalgpallihuvilised. Aga enne jalgpallini jõudmist pidi esimese asjana üles leidma ööbimisasutuse.

GPS teadis suurepäraselt juhatada aadressini, kuhu eelnev broneering oli tehtud. Pisut keerulisemaks läks Karlova 46 maja leidmisega. Esimesest kohast anti ööbimiskoha aadress, mida otsisime Karlovalt. Aga sellel vanalinna kõveral tänaval nii suurt majanumbrit polnud. Germo helistas korduvalt ja palus administraatorilt täiendavat juhatust. Ekslesime mitme ukse taga, kuni viimaks selgus, et otsitud numbriga hoone asub hoopis teisel tänaval.

Jätka lugemist »

ESBA seeniorkorvpalli Euroopa meistrivõistlustelt tõid Eestile hõbedat pärnakad

Novi Sadis (Serbia) alanud FIMBA seeniorkorvalli võistluste valguses on asjakohane ära tuua Horvaatias kaunis Poreci linnas toimunud ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite saavutused. Võistlused toimusid suures Žatika spordikompleksis. ESBA korraldab Euroopa meistrivõistlusi korvpallis seeniorite vanuseklassides kolmandat aastat. Vahendab Piret Hallik-Sass, MTÜ Esto Maxibasket juhatuse esimees.

ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite autasustamine

ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite autasustamine

Mait Käbin ja Henn Koolmeister 50+ klassis osalenud Pärnu võistkonnast vahendavad muljeid: „Kokku osales Horvaatias erinevates vanuseklassides 40 meeste ja 9 naiste võistkonda, teiste seas ka Korvpalliklubi Pärnu 50+ meeskond. Lisaks toimus 3×3 turniir ja 3punkti visete võistlus. Vanimad osalejad turniiril olid seitsmekümne viie aastased mehed. Eesti võistkondadest läks kõige paremini Pärnu võistkonnal. Nädal aega toimunud turniirilt tuldi tagasi kodukamarale hõbedase karika ja medalitega – nii, nagu möödusid pärnakatele ka Eesti 45+ ning 50+ tänavused meistrivõistlused. Mitmel veterankorvpallurist pärnakal on seega tänavusel hooajal kaelas lausa 3 hõbedast autasu!“

Pärnakatest aitasid medali Eestisse tuua Veljo Miklas, Valdo Knaps, Mait Käbin, Marko Põldsam, Henn Koolmeister, Mati Murru, kuid hõbedast meeskonda täiendasid ka pealinna pallurid: oma panuse andis 1991 a. NSVL meister Ivo Saksakulm, kunagine Venemaa noortekoondislane Jüri Metsaorg, tuntud snaiper Viljar Aus, lisaks veel Andres Kangur ja põhjanaabrist mängumees- füsioterapeut Jyrki Salmenkivi. Meeskonna nõunikuna oli kohal kaheksakümnendate kahekordne juunioride Euroopa meister Peep Jõgi.

Jätka lugemist »

Kolmel ja poolel tuhandel kilomeetril põhust inimeste tundmiseni

Kümmekond päeva tagasi tegi Pärnu ehitusettevõte Kodu Kuubis ühes oma koostööpartneritega pikema väljasõidu Tšehhi Vabariigis asuvasse Jedousovi põhuplaadi tehasesse. Reisi eesmärgiks seati kaugelt enamat, kui üksnes minevikus kasutatud, vahepeal pisut unustatud ja nüüd taas, ent täiesti uuel kõrgtehnoloogilisel viisil tarvitusele võetud ehitusmaterjal.

Eestlased kohtuvad Jedousovis põhuplaadi tehase ainuomaniku Jan Bareš'iga (paremalt kolmas) Foto Urmas Saard

Eestlased kohtuvad Jedousovis põhuplaadi tehase ainuomaniku Jan Bareš’iga (paremalt kolmas). Foto: Urmas Saard

Kaheksakohaline mikrobuss oli täpselt sedavõrd mahukas, et lisaks parimatele oma valdkonna asjatundjatele jäi üks iste vabaks ka minule. Neljapäeval kolm ja pool tundi enne päikese loojumist võttis suunaga Jedousovisse ca 1700 km pikkuse teekonna rataste alla seltskond meeldiva olemisega mehi, kellest 5 istusid järgemööda autoroolis ja sisendasid kuni ringiga koju tagasi jõudmiseni oma meisterlike juhtimiskogemustega kõigisse ohutut kindlustunnet. Mõnega olin juba paari aasta eest kohtunud, kui Kodu Kuubis OÜ alustas tegevust ja tutvustas ennast ning iseäralikke mõtteid tekitavat põhuplaati Port Arturi kaubanduskeskuses korraldatud miniatuursel ehitusmessil. Germo Karro (27) on firma juhataja ja Tšehhis asuva Ekopanely perefirmas toodetavate põhuplaatide esindusõiguse omanik nii Eestis, Lätis kui ka Rootsis. Mikko Selg on juhatuse liige, kelle peamiseks ülesandeks ettevõtte rahaline juhtimine. Arhitekt Lembit Tork tutvus firma tegevusega Tallinnas toimunud ehitusmessil ja on seejärel üha kasvava huviga püüdnud süveneda põhuplaadi kasutusvõimalustesse, tehes selleks rohkelt erinevaid arvutusi ning mõeldes huvitavatele arhitektuurilistele kujunditele ning paljule muule ehitusega seonduvalt.

Jätka lugemist »

Euroopa Parlamendi Eesti saadikud toetasid üleskutset laste vaesuse vähendamiseks

Euroopa parlamendi hoone Brüsselis Foto Urmas Saard

Euroopa parlamendi hoone Brüsselis. Foto: Urmas Saard

MTÜ Lastekaitse Liit esitas Eesti saadikutele Euroopa Parlamendis erinevate Euroopas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide koostöös algatatud üleskutse allkirjastada lastesse investeerimise deklaratsioon, millega tulid kaasa kõik Eesti saadikud. Kokku allkirjastasid deklaratsiooni kaks kolmandiku Euroopa Parlamendi saadikutest.

Lastesse investeerimise deklaratsiooni eesmärk on juhtida liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni tähelepanu laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise vajalikkusele. Ühtlasi kutsutakse Euroopa Komisjoni üles kaaluma laste sotsiaalsete heaolunäitajate loomist ja kasutusele võtmist.

Oluliseks peetakse, et liikmesriigid kasutaksid Euroopa Liidu rahalisi ja muid vahendeid laste ja perekondade kaitsmiseks. Sealhulgas on vajalik, et eelarvepuudujäägi vähendamise korral säästetaks lapsi ja nende peresid, hoides neid poliitilise prioriteedina. Ühtlasi rõhutas deklaratsioon Euroopa Komisjoni kohustust koostada kindel tegevuskava, mille järgi eelnev täide viia.

MTÜ Lastekaitse Liit tunnustab ja tänab Tunne Kelamit, Kaja Kallast, Urmas Paeti, Yana Toomi, Marju Lauristini ja Indrek Tarandit, kes deklaratsiooni allkirjastasid.

Lastekaitse Liit

Täna on Sinterklaasi nimepäev ehk Tunne Kelami kutsel pühade-eelses Brüsselis

Reisikiri

Lõppeva nädala kaks viimast päeva nn Euroopa pealinnas kujunesid esmakülastajale väga põnevaks ja reisi lõppedes koguni ehmatavas koguses adrenaliini doosi suurendavaks. Reisi peamine eesmärk oli siiski Tunne Kelami kutsel kohapealne Euroopa Parlamendi tööga tutvumine.

Arvestada tuli kahe magamata ööga

Hiinlaste hotell Le Maison Du Dragon asub kõrgete uusehituste naabruses ja metroojaama Rogier lähedal Foto Urmas Saard

Hiinlaste hotell Le Maison Du Dragon asub kõrgete uusehituste naabruses ja metroojaama Rogier lähedal. Foto: Urmas Saard

Otselennul Tallinnast Belgia pealinna pole kolm ja pool tundi õhusõitu ajalises mõõdus mitte kuigi kauge geograafiline sihtpunkt. Aga kui arvestada teekonnale juurde vahemaa kodust lennuväljale mitte kilomeetrites, vaid tundides, siis võib Brüsselisse jõudmine muutuda päris väsitavalt pingutavaks katsumuseks. Ometi vääris kõik, mida nägin ja kuulsin, kahte magamata ööd. Jõudmaks väljuvate lendude pääslasse hiljemalt 05:30, pidin kodust lahkuma juba eelmise päeva õhtul, et istuda Pärnus Vilniusest saabuvale bussile. Suures Lux Ekspressis oli sõitjaid ühe käe sõrmedel lugeda. Muretsesin mõttes, kuidas kümne aasta pärast hakkavad Rail Balticu trassil iga paari tunni tagant pooltühjad kiirrongid kihutama? Tallinna bussijaamast lennujaama astub sportlikult kärmel kõnnakul paarikümne minutiga. Kuna kell polnud veel esimest öötundigi löönud, võis ka lonkida, aga ikkagi pidi ootesaalis palju pikki tunde konutama.

Minnes maandusime esmalt Kopenhagenis. Tund aega vahepeatuses jalutamist andis aimduse reisiterminali mõõtmatust suurusest. Meelde jäi suur tuledesäras jõulupuu ja lõputu inimeste liikumine. Pilvede peal lendamine lubas nautida tõusva päikese sära, aga ei andnud lootust eelseisvateks imekauniteks ilmadeks. Aga üllatus oli suur, kui Brüsseli kohal avanes pilvitu taevas ja pealegi kogu seal viibimise ajani.

Jätka lugemist »

Uus seakatku tsoneerimise eelnõu kiideti heaks

metssigaEuroopa Komisjoni loomatervishoiu alalises komitees hääletati uue seakatku tsoneerimise eelnõu üle ning kõik 28 liikmesriiki kiitsid kavandatavad muudatused heaks. Tõenäoliselt veel selle aasta detsembris jõustuv Euroopa Komisjoni rakendusotsus leevendab oluliselt sigade Aafrika katku tõkestamiseks kehtestatud kauplemispiiranguid.

Uus tsoneerimise rakendusotsus annab rohkem paindlikkust elussigade ümberpaigutamisel tsoonide vahel. Ühtlasi on Euroopa Komisjon määratlenud senisest täpsemad tingimused tsoonide kaotamiseks.

“Baltimaad ja Poola taotlesid Euroopa Komisjonilt, et kauplemispiirangute kehtestamine ja kaotamine oleks senisest läbipaistvam ning piirangud proportsioonis võimalike riskidega. Hääletus näitab, et oleme suutnud teistele liikmesriikidele selgitada vajadust kauplemispiirangute leevendamiseks ning Komisjon on meie ettepanekuid arvesse võtnud,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Peatselt jõustuvad muudatused on oluline leevendus praegu III tsoonis tegutsevatele seakasvatajatele, kellel on kehtivate piirangute tõttu turustamisraskused. Omalt poolt peame tagama, et kõik riskid viiruse edasikandumiseks oleks välistatud.”

Uue rakendusotsuse kohaselt saab edaspidi viia elussigu ja aretusmaterjali III tsoonist nii Eestis kui ka teises seakatku nakatunud riigis asuvasse II tsooni edasiseks pidamiseks ning teatud aja möödumisel neid ja nendest valmistatud tooteid turustada piiranguteta. Elussigade liigutamine on võimalik teatud tingimustel ja peab toimuma range veterinaarjärelevalve all.

Euroopa Komisjoni poolt värskelt avaldatud töödokument määratleb täpsemad tsoonide määramise alused ning tingimused tsoonide vähendamiseks ja lõpetamiseks. Tsoonide määramisel võetakse aluseks ökoloogilisi faktoreid (veekogud jt looduslikud barjäärid, metssigade asustustihedus), taudijuhtumi epidemioloogiat, administratiivüksuste piire, läheduses paiknevate farmide tihedust ja tüüpe ning jahinduse ja metsamajandusega seonduvat. Täpsustatud tsoneerimise põhimõtted võimaldavad lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks pärast 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud pärast viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas.

“Selgete kriteeriumite määratlemine tsoonide kaotamiseks on oluline edasiminek,” ütles Kruuse. “Määrava tähtsusega saab olema see, kui tulemuslikult suudame bioohutusnõudeid järgides taudi koduseafarmidest eemal hoida.”

Baltimaad ja Poola saatsid 14. augustil Euroopa Komisjoni toiduohutuse ja tervishoiu volinikule Vytenis Andriukaitisele ühispöördumise, milles taotlesid katku levikupiirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele ning sealiha käitlejatele seatud kauplemispiirangute leevendamist.

Tsoonide kehtestamise ja kaotamise põhimõtete kohta Euroopa Komisjoni töödokumendis

Prahas peeti ISRA 2015 maailmameistrivõistlused juhtrajasõidus

2. -10. oktoobrini toimus Tšehhi Vabariigi pealinna Praha lähedal ISRA 2015 MM automudelismi juhtrajasõidus, millest tegi peamiselt oma võistlejatele tähelepanu pöörates hästi sisuka ülevaate Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja.

Kohale jõudmine

ISRA 2015 toimumispaik Štirin´is Foto Johannes Mets

ISRA 2015 toimumispaik Štirin´is. Foto: Johannes Mets

Kohe alguses olgu täpsustuseks öeldud, et kuigi ametlik kohanimi oli Praha, siis tegelikult toimus võistlus ca 26 km Prahast eemal, Štirin´is, väga stiilselt renoveeritud mõisakeskuses. Meis tekitas arusaamatust sõna ‘zamek‘, mis oleks pidanud tähendama lossi, kuid meie mõistes jäi peahoone lossi jaoks siiski natuke väikeseks. Ka majapidamishooned ja teenijatemaja asusid peamaja vahetus läheduses. Meie sõitsime kohale mõned päevad varem, et saaks uuel rajal enne võistlusi harjutada, aga päris omaks see siiski ei saanud! Vahepalana olgu märgitud, et Poola kaudu teed valides sõitsime ka läbi Sieradz’i* linna. Eestist osalesid sel korral Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine Haapsalust, Andy Aron Sindist ja Karmen Mets Jõõprest. Võisteldi neljas klassis: PR-24 (meeskonnasõit, kaks võistlejat); ES-32; F1-32 ja ES-24.

Kolm päeva saime harjutada ja siis läks võistluseks. Juba väljakujunenud kava kohaselt oli esimene võistlusklass PR-24 (produkt). Seekord oli tung MM-ile väga suur ja rajale lasti 88 võistkonda (Limbažis oli registreerituid 61). Korraldajatena said tšehhid omale õiguse lisada ilma ISRA reitinguta kohalikke võistlejaid, kuid mööndus tehti ainult selles klassis!

Jätka lugemist »