Vormsi jahimehed viivad ulukitele maiustamist

Jõulupühadel vältava jahirahu tähistamiseks viivad Vormsi jahimehed metsloomadele maitsvaid kartuleid, õunu ning lehisvihtasid.

Vormsi Jahiseltsi liikme Ants Varblase sõnul pole metsa uustulnukaid saabunud, kuid vanad sõbrad käivad ennast näitamas. “Karu nähti suvel ja ega hundijuttki päris õhust võetud ole. Järve ojal paisutab kobras vett, et talvepesa kuivale ei jääks,” lausus Varblane.

Varblase sõnul minnakse jõulupühadel esimese asjana metsa loomadele maiustamist viima. Söödakohtadesse viiakse kartuleid, õunu, lehisvihtasid ning kontrollitakse soolakute olukorda.

Kümme aastat tagasi loendati Vormsil 38 põtra, 220 metskitse, 75 metssiga ja 3 ilvest. Selle aasta seireandmed 2004. aasta omadest palju ei erine – 2014 oli saarel 45 põtra, 150 metskitse, 75 metssiga ja 7 ilvest.

Iseseisev Vormsi Jahiselts asutati 5. oktoobril 1991. Tänane põhikiri kinnitati 10. oktoobril 1998. Selts on ehitanud endisest Hullo küla kaalumajast ajakohase kokkusaamise ja jahisaagi jagamise koha.

Läänemaa teenetemärgi kandidaatide esitamiseks on veel aega üks päev

Läänemaa teenetemärk naistele.
Läänemaa teenetemärk naistele.

Lääne maavalitsus ootab taotlusi Läänemaa teenetemärgi kandidaatide kohta 10. detsembriks (kaasa arvatud).

Läänemaa teenetemärk on asutatud maakonnale osutatud eriliste teenete ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks. Teenetemärk antakse Eesti Vabariigi kodanikule või välismaalasele, kes oma silmapaistva töö ja tegevusega on kaasa aidanud Lääne maakonna arengule, samuti muude saavutuste eest, mis on toonud au ja tunnustust maakonnale. Teenetemärgi saaja ei pea olema Lääne maakonna elanik.

Tänavu antakse teenetemärki välja kolmandat korda. Eelmisel aastal said teenetemärgi pärandkultuuri hoidja ja uurija Lembitu Tverdjanski ning Lääne praostkonna praost Tiit Salumäe. Üle-eelmisel aastaid said teenetemärgi Endel Vooremaa, Zemfira Tammik, Ülo Kalm ja Lehte Ilves.

Teenetemärk antakse üle 20. veebruaril Haapsalu kultuurikeskuses maakondlikul vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

Kirjalikud ettepanekud kandidaatide kohta tuleks saata e-postiga (info@laane.maavalitsus.ee ) või tuua Lääne maavalitsusse (Lahe 8, Haapsalu) hiljemalt 10. detsembril 2014.

Rohkem infot ja taotluse vormi leiab siit: https://laane.maavalitsus.ee/et/laanemaa-teenetemark?p_p_id=56_INSTANCE_iNB4&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1

Maris Saar

Läänemaa aasta isa 2014 on Toomas Räli

Läänemaa aasta isa 2014 Toomas Räli perega.
Läänemaa aasta isa 2014 Toomas Räli perega.

Läänemaa aasta isa 2014 on viie lapse isa ja kolmekordne vanaisa Toomas Räli Taeblast.

Toomas Räli töötab autotöökoja juhatajana ning teda aasta isaks soovitanud Liivi Ollino iseloomustab teda kui tasakaalukat, hea huumorisoonega ja abivalmis inimest, kes on Läänemaal sündinud ja kasvanud ning tõeline maakonna patrioot.

Kõik Toomase lapsed leiavad, et isa on alati seadnud pere esikohale. Ta on alati olemas ja alati valmis aitama, toetama, mõistma. Olles küll hinnatud oma ala asjatundja, pole karjäär tema jaoks olulisim. Esikohal on ikka olnud pere ja kodu. Toomase tütar ütleb, et parimat isa on raske ette kujutada.

Toomas Räli on pikki aastaid löönud kaasa maakondlikel mälumänguvõistlustel. Seejuures on ta kaasanud ka oma poegi, kellest vanem on praegu Eesti tipptasemel mälumängija.

Auhinnaks sai aasta isa taaskord kohalikus sepakojas R&L tehtud auhinna ning hiljuti Eesti 50 parima restorani hulka valitud Hapsal Dietrichi kinkekaardid, et isadepäeval kogu perega sööma minna.

Läänemaal valiti aasta isa teist korda, eelmisel aastal sai tiitli Kalle Orumaa Nõvalt.

Matsalu rahvuspark sai interaktiivse teejuhi

Keskkonnaameti eestvedamisel on huvilistele kättesaadav omanäoline e-teejuht, mis tutvustab Matsalu rahvusparki läbi rohke pildi- ja infomaterjali ning võimaldab kaardirakenduse abil kaitsealal nii virtuaalselt kui ka kohapeal ringi liikuda.

E-teejuht võimaldab pildirohke materjali abil tutvuda Matsalu rahvuspargi maastike ning taime- ja loomariigiga. Lehel asuva meeleoluprogrammi abil saab ette võtta rännaku läbi Matsalu linnukevade.

„Matsalu on loodushuviliste tähelepanu köitnud juba üle 140 aasta. Idee  interaktiivse teejuhi loomiseks oli meil juba mõnda aega ning rõõm on tõdeda, et nüüdsest võimaldab elektrooniline teejuht infot saada nii kodus olles kui ka kaitsealal kohapeal ringi liikudes. E-teejuhti täiendatakse pidevalt uue infoga ning lisatakse ajakohaseid andmeid,“ ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja ja üks idee algatajatest Kaja Lotman.

E-teejuhi eesmärgiks on huvilistele näidata ka neid kohti rahvuspargis, kuhu muidu kaitsealal ilma loata minna ei või. Peale tekstide ja piltide saab e-teejuhi kaudu lugeda ja vaadata intervjuusid rahvuspargiga seotud inimestega. Huvilised saavad oma teadmised proovile panna viktoriini küsimustele vastates.

Nutiseadmega kohapeal ringi liikudes võimaldab abivahend GPS-i abil tuvastada oma asukoht, vaadata, mis objektid lähedusse jäävad ning soovi korral lugeda leitud objektide kohta ka lisainformatsiooni.

Interaktiivne teejuht on valminud koostöös OÜ-ga Naturewalk ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

7. novembril toimub Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel e-teejuhi esitlemine ning selle sündmusega tähistatakse ka Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Teejuhi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Üliharuldane vöötkakk kolis fotograafi õuele

MG_3687-2Fotograaf Karl Anders Vaikla Vormsi maakodu õuel asuvasse puuõõnsusesse kolis väga haruldane vöötkakupaar, kes suve jooksul kasvatas üles neli järglast.

Fotograaf Karl Anders Vaikla pildistas vöötkakku Vormsil, oma maakodu hoovis, kuhu lind oli elama asunud.

“Kahjuks oli üks poegadest pesast välja ronimisel hukka saanud, kuid alles jäänud neli poega kasvasid järjest suuremaks ja lendasid iga päevaga üha kaugemale küla peale,” lausus Vaikla, kelle sõnul lubas lind foto tegemiseks väga lähedale.

“Vöötkakk on Eestis haruldane pesitseja. Tänavu pesitses Eestis kolm paari, mullu üks paar ja enne seda oli viimane teadaolev pesitsus 1974. aastal,” ütles Eesti ornitoloogiaühingu röövlinnu töörühma liige Renno Nellis. 20. sajandil leiti kokku ainult viis pesitsusjuhtu ja esimene pesa Eestis avastati 1893. aastal.

Lauri Levo

Vormsi Kultuuriühing

Algavad tänavavalgustuse väljavahetamise tööd seitsmes Eesti linnas

Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Berit-Helena Lamp

Vormsi volikogu istungid viiakse internetti

Alates oktoobri algusest saavad kõik huvilised jälgida Vormsi valla volikogu istungeid interneti vahendusel reaalajas.

“Tegemist on uuendusliku lähenemisega, mida minu info kohaselt teised väiksemad omavalitsused ei kasuta,” lausus Vormsi vallavanem Tanel Viks. “Kindlasti tasub rõhutada, et ülekandeid ei piirdu ainult volikogu istungitega – sama lahendust kasutades saame reaalajas interneti vahendusel näidata nii loenguid kui kontserte.”

Volikogu istungite ülekanded aitavad olla elanikel kursis volikogus arutatavate teemade, otsustega ja otsustuskäiguga ka istungile kohale tulemata. “On ju tänapäeva inimesed väga liikuvad, raskete jääolude ajal võib saarele saamine või naasmine olla ka füüsiliselt problemaatiline,” lisas Viks. “Vormsi saar on ideaalne pinnas erinevate IT-lahenduste juurutamiseks, sest saar on suures osas kaetud tasuta väga kiire internetiühendusega.”

Videosüsteemi ehitas Vormsi vallale OÜ ProDigi. Värske IT-lahendus võimaldab interneti vahendusel kohalike sündmuste kõrgekvaliteedilist salvestamist ja taasesitamist.

Allikas: Tanel Viks

Vormsil avatakse 4. oktoobril pidulikult
hapusilgu konservid

IMG_6934Vormsi saar tähistab suvehooaja lõppu traditsioonilise Surströmmingsfesti ehk hapusilgu õhtusöögiga, kui ühe õhtu jooksul tutvustatakse Rootsi tavasid rahvusliku köögi ning rootslaslike tegevuste kaudu. Vormsi saar täitub Surströmmingfesti külastajatega 4. oktoobril kell 20 saare kõrtsis Krog №14.

Eksklusiivsel õhtusöögil pakutakse peokülalistele erilisi maitseelamusi rootsi köögist. Kolmekäigulise õhtusöögi pearoaks on surströmming koos tunnbröd´iga, mis on Põhja-Rootsi delikatess, mille nautimiseks korraldatakse sügise saabudes suurejoonelisi pidustusi.

Peo korraldaja ja Krog №14 peremehe Andres-Andi Sarve sõnul on üritusest saanud Vormsi üks oodatumaid sügispidusid. “Juba suvel hakatakse uurima, millal õhtusöök toimub ja kas saab juba kohti broneerida,” lausus Sarv. “Kuigi surströmmingu kohta liigub igausuguseid legende, kuuleme igal aastal ainult positiivset tagasisidet – see on iseloomuga kala, mida peab vähemalt kord elus proovima.”

Õhtusöögi taustaks lauldakse ühiselt Rootsi laule ning mängitakse elavat muusikat nii tantsuks kui ka lauluks. Vahepalana tutvustatakse Rootsi köögi eripärasid ning lähemalt ka surströmmingut, selle traditsioone ja ajalugu. Tegemist on eksklusiivse õhtuga, seetõttu saab Surströmmingfestist osa võtta vaid eelregistreerimisega.

Kuidas valmib surströmming?

Põhiroa valmistamisega alustatakse varakult. Kala koos vürtsidega asetatakse puidust vaatidesse paariks kuuks hapnema, seejärel asetatakse karpi või purki ning lastakse 6-12 kuud enne tarbimist seista, mistõttu omandab kala erilise maitse ning omalaadse haisu. Surströmming on Rootsi köögi üks ekstravagantseim näide.

Kirjeldus: Kauneim maakodu peretütre silme läbi

Suureküla talu.
Suureküla talu.

Eelmisel nädalal valis ajakirja Maakodu poolt kokkupandud žürii kauneimaks maakoduks perekond Epneri Suureküla talu. Kasutades ära süllekukkunud võimalust, palusime Stinal kirjeldada, mis annab talle kauneimaks tituleeritud maakodus selle õige koduse tunde.

Stina-Simona Epner

Kui meie pere talu alles ostis ja tee sinna kohale jõudmiseks veel võõras oli, siis teadsin, et hakkame lähedale jõudma, kui maantee ääres vilksamisi Läänemaale iseloomulikke pruunidest palkidest bussiootamisputkasid silmasin. Siis veel üks kurviline lõik, natuke kruusateed ja paistabki parkmetsa vahelt uues kuues rookatusega vana rehielamu. Suureküla talu lähiümbruses on veel kaks suitsu, Pihla ja Paju talu.

Autost väljudes tervitavad sädistavad linnud, parvedes putukad ja värskendav maaõhk. Üldiselt aga vaikus, see kuldne miski, mida tulevikus ilmselt suure raha eest pakkuma hakatakse.

Ei ole midagi mõnusamat kui hommikul ärgates võtad peenra pealt värsket rohelist, viilutad leivaahjus tehtud leivale oma tomatit ja vaatad aknast välja, kuidas suitsupääsukesed pesas askeldavad. Jälgid, kus poolt on tuul, kas on vihma oodata.

Loe edasi: Kirjeldus: Kauneim maakodu peretütre silme läbi

Läänemaal valitakse taaskord Aasta Isa

Läänemaa Aasta Isa 2013 Kalle Orumaa ja Lääne maavanem Innar Mäesalu
Läänemaa Aasta Isa 2013 Kalle Orumaa ja Lääne maavanem Innar Mäesalu
Tänavu valitakse teist korda Läänemaa Aasta Isa. Auhinna eesmärgiks on väärtustada isadust ja perekonda ning tunnustada isa rolli laste kasvatamisel.

Aunimetus antakse isale, kes on tubli lapsevanem ja perekonna väärtustamisel ning laste kasvatamisel eeskujuks ka teistele.
Tiitli saajat tunnustab maavanem novembris isadepäeva paiku.

Läänemaa Aasta Isa 2013 oli päästjana töötav ning kogukonnaelus aktiivne nelja poja isa Kalle Orumaa Nõvalt.

Kandidaate saavad esitada kõik, nii üksikisikud kui asutused ja ühingud. Ettepaneku vorm on üleval Lääne maavalitsuse kodulehel, samuti statuut: http://laane.maavalitsus.ee/et/maavanema-poolt-antavad-autasud.

Vormikohased ettepanekud palume saata hiljemalt 30. septembriks 2014 Lääne maavalitsusele aadressil Lahe 8, Haapsalu või e-postiga aadressil info@laane.maavalitsus.ee.

Allikas: Lääne maavalitsus

Vormsil taastati sajandite vanune päikesekell

Päikesekell. Arhviivifoto.
Päikesekell. Arhviivifoto.

Vormsi Püha Olavi kiriku aias taastati eestirootslaste annetuste abil 1741. aastast pärit päikesekell, mis hävis Nõukogude okupatsiooni ajal.

Vormsi Püha Olavi kiriku koguduse diakoni Ants Rajando sõnul on esialgsest Vormsi päikesekellast säilinud vaid raidkiviplaat, millel on valmimise aastaarv 1741. “Päikesekell püsis oma kohal üle 200 aasta ja hävis arvatavalt 1950. aastatel. Raidkivist kellaplaat säilis Nõukogude okupatsiooni ajal Läänemaa muuseumis Haapsalus,” lisas Rajando.

Päikesekell otsustati taastada eestirootslaste Kultuuriühingu SOV kauaaegse esimehe Sven Salini mälestuseks. Päikesekella taastamiseks koguti raha peamiselt vormsirootslaste annetustega.

Päiksekella lugemiseks tuleb jälgida, kuhu langeb kellaplaadil osuti vari, mis liigub päeva jooksul koos päiksevalguse suuna muutumisega.

 

Visandades Eestit: Hõngude Haapsalu

haapsalu toomkirik

Aksel Lõbu

Haapsalu – üks meie suvelinnadest. Koht, kuhu paljud inimesed satuvad festivali ajaks, olgu see siis Valge Daami päevad, Joogafestival, Augustibluus, Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide festival, Haapsalu Vanamuusikafestival või mõni muu.

Nii mõnegi eestlase silmis on see alati päikseline väikelinn koos elava kultuuri ja tiheda sagimisega, restoranide ja kohvikutega, mis on täis. Koht, kus on palju rõõmu ja naudingut. Kõikide nende ürituste jõul ja linnaelanike aktiivsusel on saanud sellest taas esimese vabariigi aegne kuurortlinn. Ent nagu kolleeg nalja viskas, talvel pole Haapsalus muud elu kui jääpurjetamine, seda mujalt pärit eestlane ei näe.

Sellise suvitaja jaoks on Haapsalus kaks tänavat: ühte mööda liigub ta piiskopilinnusesse, teist mööda raudteejaama. No olgu, vahepeal satub ta ka promenaadi äärde, et üle roostiku kiigata mere värelust.

Kõrvaltänavaist piiluvad mõningad luitunud, teisal värskelt värvitud puithooned nii õdusa rahulikkusega. Kui pimedus hakkab võimust võtma, otsid mere poole vaadates veel seda viimast helki saabuvas sumedas öös. Tunne on, nagu oleks linn vaikselt ennast kokku tõmmanud, kui varjud saavad väikestel tänavatel kaarena su pea kohal kokku. Ning tunne on värske, justkui naudiksid linna võlusid koos maakandi hõnguga.

“Visandades Eestit” on Külauudiste värske kaks korda kuus pühapäeviti ilmuv sari, kus, Stina-Simona Epner ja Aksel Lõbu kirjeldavad Eesti peal ringi sõites tekkivaid emotsioone ja ettejuhtuvaid olusid. Stina-Simona on on moehuviline rahvatantsija ja blogija.

Vormsil kuuleb iidse talharpa kõla

Talharpa20.-24. augustini toimub Vormsi saarel Hiiu kandle festival, mille raames toimuvad kontserdid ning viiakse läbi neljapäevane laager hiiu kandle ehk talharpa mängijatele.

Vähestele tuntud hiiu kannel (Vormsil tuntud kui talharpa) on poogenpill, mille keeled on punutud hobuse sabajõhvidest. Talharpa mängimise traditsioonid ulatuvad Vormsil ja Lääne-Eesti rannikualadel sajandite taha, ent 20. sajandil need praktiliselt hääbusid. Suuresti tänu erinevate rahvamuusikute ja rahvamuusika uurijate tööle on hiiu kandle populaarsus viimase viieteist aasta jooksul kasvanud.

Hiiu kandle festivali korraldaja Marko Veissoni sõnul on suur osa traditsioonilisest hiiu kandle repertuaarist salvestatud Vormsi pillimeestelt ning Vormsil kokkusaamine on olulise sümboolse tähendusega. “Teisalt toob festival Vormsile hiiu kandle ja selle sugulaspillide (näiteks Karjala jouhikko) parimaid esitajaid ning aitab pilli saarel veelgi enam populariseerida,” lisas Veisson.

Festivali raames toimuvates õpitubades tegeldakse pillimängu tehnika arendamisega, hiiu kandle traditsioonilise repertuaari ning hiiu kandlele seatud muude pillilugude õppimisega. Õpitubadele lisaks toimuvad hiiu kannelt tutvustavad kontserdid, koosmängimised ja tantsuõhtu.

Täpsema info ja kava leiab siit.

Vaata tasuta: Rannarootsi kultuuri tutvustav dokumentaalfilm Vormsi tantsib

Alates tänasest saab YouTube’i keskkonnas vaadata dokumentaalfilmi “Vormsi tantsib”. MTÜ Vormsi Rahvatantsurühm tellimusel valminud lühifilm jutustab loo Rannarootsi kultuuriruumile omastest rahvatantsudest, rahvarõivastest, muusikainstrumentidest ja Vormsi saare ajaloost.
Viimane dokumentaalfilm Vormsist valmis aastakümneid tagasi. Vahepeal on saar jõudsalt arenenud ja teinud läbi palju positiivseid muutusi. “Tundsime, et peame talletama filmime Vormsile omased rahvatantsud, rahvarõivad, pillid ning tutvustama huvilistele siinset lähiajalugu,” lausus MTÜ Vormsi Rahvatantsurühma eestvedaja Eidi Leht. “Dokumentaalfilm Vormsi Tantsib pakub huvi kõigile, kes on Vormsiga seotud või tunnevad huvi saare või üldiselt Rannarootsi kultuuripärandi vastu.”

Filmi tellijate ja tootjate sõnul tehti film avalikuks Vormsi saarel toimunud olavipäeva pidustuste raames. “Kauni Vormsi saare vastu tuntakse väga palju huvi ning dokumentaalfilm Vormsi tantsib annab saare pärandkultuurist hea ülevaate,” ütles Leht ja lisas, et film on saanud üle-Eesti väga positiivset tagasisidet.

Vaata dokumentaalfilmi siit:

Vormsi valmistub olavipäeva pidustusteks

Vormsi saarel käivad ettevalmistused 25. juulil algavateks olavipäevadeks, millega tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 24. aastat. Olavipäevad on Vormsi tähtsündmus, mida igal aastal külastab sadu inimesi.

“Olavipäevad on saarega seotud inimeste kokkutulemise aeg, kuhu saabuvad nii endised kui praegused vormsilased, seal hulgas Vormsi rootslased. See on erinevate kogukondade koosolemise aeg, mil toimub kontserte ja põnevaid aja veetmise võimalusi,” lausus Püha Olavi kiriku diakon Ants Rajando ja lisas, et olavipäeval mälestatakse Vormsi rootslaste II maailmasõja järel saarelt lahkumist, millest tänavu täitub 70 aastat.

Olavipäevade traditsioon sai alguse 1990. aastal, kui südasuvel taaspühitseti Püha Olavi kirik. 14. sajandist pärit kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis.

Vormsi saarele pääseb Rohuküla sadamast väljuva praamiga. Korraldajad soovitadad saarele tulla autota, sest kohapeal sõidutab rahvast sadama ja Hullo vahel buss.
Loe edasi: Vormsi valmistub olavipäeva pidustusteks

Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

15.-25. juuli valgetel suveõhtutel kõlab üheksal kontserdil Eestimaa suuremates ja väiksemates kirikutes kaunis muusika, mida esitavad väljapaistvad solistid ja ansamblid erinevatest maailma riikidest. Festivali eestvedajaks on viiendat aastat PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) ja peaesinejaks üks maailma tipp-keelpilliorkestritest CAMERATA NORDICA Rootsist, kes maandub Tallinna Lennuväljale 14. juulil kell 20.45.

“Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ja maakonna väiksemates Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,” rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. “Üle mitme aasta väljub festival Raplamaa piiridest ning publik saab nautida suurepäraseid kontserte ka Haapsalus ja Tallinnas.”

PLMF-i algatusel toimub festivali raames rahvusvaheline koostööprojekt “Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid”, mida toetab Euroopa Liidu Kultuuriprogramm. Projekti eesmärgiks on esitleda professionaalseid muusikuid neljast partnerriigist (Rootsist, Eestist, Suurbritanniast, Itaaliast) ning mitmete vähetuntud heliloojat teoseid laiemale publikule. Kuna 2014. aasta on kuulutatud Euroopa Aju Aastaks (European Year of the Brain), siis on koostööprojekti partnerid otsustanud avalikkust laiemalt teavitada muusika ainulaadsest mõjust inimaju arengule. Teadlased on tõestanud, et muusikainstrumendi õppimine kaasab aktiivselt tegevusse aju erinevaid osi ning on seega üks efektiivsemaid vahendeid nii aju arendamiseks kui ka vigastatud aju ümberõpetamiseks.

“Me loodame, et kolm erinevate kavadega EL projekti kontserti Raplas (18.07), Haapsalus (19.07) ja Tallinnas (20.07) annavad edasi erilist loomingulist atmosfääri, mis tekib vaid siis, kui tuua kokku mitmed erineva taustaga suurepärased muusikud,” ütles EL projektijuht ja PLMF tegevjuht Leelo Lehtla.” Samuti oleme õnnelikud, et EL-i projekti kaudu saame anda oma panuse teavitamaks inimesi muusika võimsusest inimaju arendamisel – seda toetavad uuringud on tähelepanuväärsed.”

Loe edasi: Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

Haapsalus toimuvad juulis linnaekskursioonid

Foto: Wikipedia

Juulis toimuvad Haapsalus giidiga linnaekskursioonid. Tunniajase jalutuskäigu ajal saab põgusa ülevaate kuurortlinna ajaloost, arhitektuuripärlitest ja tänapäevastest arengutest.

Ekskursioonid toimuvad neljas keeles – kolmapäeviti inglise ja soome, reedeti eesti ja vene keeles. Kõik ringkäigud algavad Haapsalu Turismiinfokeskuse kõrvalt kell 18.00 ja on osalejatele tasuta. Ekskursioonide toimumise päevadel on Haapsalu Turismiinfokeskus avatud tund aega tavapärasest kauem, kuni ekskursioonide väljumiseni.

„Projekti idee sündis Pärnu linna eeskujul, kus taolisi tuure viiakse läbi juba mitmendat aastat, sealjuures on igal aastal pikenenud ekskursioonide läbiviimise periood ja suurenenud ka osalejate arv“ selgitas Läänemaa Turismi juhataja Jane Möll.

„Sel aastal piloteerime alles ja seetõttu viime ekskursioone läbi ainult juuli kuus. August on kokkuvõtete tegemise aeg ja siis selgub kas taolistest suvistest ringkäikudest võiks ka meil saada traditsioon“ lisas Möll.

Ekskursioonid toimuvad Läänemaa Turismi eestvedamisel koostöös Läänemaa Giidide Ühinguga. Oma panuse projekti annavad lisaks Fra Mare, Laine, Päeva Villa, Promenaadi hotell, Kongo hotell, Teeristi Villa, Vanalinna Hostel, Endla Hostel, Haapsalu Linna Spordibaasid, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ja EELK Lääne Praostkond.

Vormsi põhikooli lõpetajatele kingiti sülearvutid

Vormsi vallavanem kinkis kohaliku põhikooli lõpetajatele sülearvutid, et noored ei kaotaks saarega sidet. Arvutite kinkimine on paari aasta tagune algatus, mida püütakse edaspidigi elus hoida.

Koolilõpetajatele sülearvutite kinkimise komme sai alguse kaks aastat tagasi, kui Vormsi vallavanema ametit pidas Urmas Pau. Tema sõnul on kingitusel sümboolne tähendus, et noored ei kaotaks kodusaarega kontakti ning hoiaks oma vanematega ühendust. Vormsi põhikooli lõpetas käesoleval aastal neli last.

Vormsi vallavanema Tanel Viksi sõnul on saarel igati kaasaegsed õppimisvõimalused. “Mitmesugused elektroonilised abivahendid klassis on täiesti elementaarne nagu ka see, et arvestatava osa kooli elektrist annavad päikesepatareid koolimaja katusel,” lausus Viks. “Vormsi on mõnes mõttes nagu Eesti väike mudel, kus kaunis ürgloodus saab kokku tipptehnoloogiaga.”

Vormsi hariduselu algas 1873. aastal, kui misjonär Lars Österblomi eestvõttel avati saarel koolid. Koolimajad kerkisid Hullosse ja Kersletisse. Praegune koolimaja valmis 1937.a. Vormsi põhikool-lasteaias õpib 33 last ning õppetöö toimub liitklassides või rühmades. Õppekava täielikuks ja tulemuslikumaks omandamiseks on mõned ainetunnid individuaalsed.

Läänemaal saab medali 18 koolilõpetajat

Parimad koolilõpetajad eelmisel aastal Kuursaalis.
Parimad koolilõpetajad eelmisel aastal Kuursaalis.

Täna tunnustavad Lääne maavanem Innar Mäesalu ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu esimees Toomas Schmidt Epp Maria Kokamäe galeriis Läänemaa parimaid koolilõpetajaid.

Tänavu on üritusele kutsutud 36 Läänemaa õpilast, mida on 11 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Suureks teeb arvu Haapsalu Kutsehariduskeskuse täiskasvanud edukate õppijate hulk. Ka medalisaajaid on kahe võrra rohkem kui eelmisel aastal. Vastuvõtule on oodatud 8 kuldmedali ja 10 hõbemedali saajat. Lisaks Haapsalu Kolledžist erialade parimad lõpetajad.

Sarnaselt eelmise aastaga läheb taaskord kõige rohkem medaleid Noarootsi Gümnaasiumi õpilastele (4 kuld- ja 5 hõbemedalit).

Kuldmedaliga lõpetavad: Katariina Peksar, Ingrid Tamberg, Marek Grencštein ja Riigo Kärner Noarootsi Gümnaasiumist; Heddi Heinlaid ja Heini Heinlaid Lihula Gümnaasiumist; Hedvig Alasi ja Laura Väli Läänemaa Ühisgümnaasiumist.

Hõbemedaliga lõpetavad: Kärt Kalvet, Marju Puk, Doris Välis, Kaisa Kask ja Dagmar Seera Noarootsi Gümnaasiumist; Simo Stahlman Lihula Gümnaasiumist; Hanna Sein ja Tauri Türkson Läänemaa Ühisgümnaasiumist. Kristi Tiev Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasiumist ja Kaja Sarrapik Taebla Gümnaasiumist.

Haapsalu Kutsehariduskeskuse parimad lõpetajad on: Tekstiilitöö erialal Kersti Koiduste, Marika Laos ja Kaire-Anniki Kikut; majutusteeninduse erialal Agathe-Marie Saar, Kerstin Põld ja Krislin Kozik; majandusarvestuse erialal Piret Õunpuu, Ele Uusen, Rita Sobols, Katrin Saar ja Karmen Kääramees; sadulsepa erialal Helle Mändla, Silver Tsupsman, Helle Suits ja Katrin Randman; tisleri erialal Ergo Orumaa.

Haapsalu Kolledži parimad lõpetajad on liiklusohutuse erialal Kaie Kodres ja tervisejuhtimise erialal Epp Kerge.

Valminud on raamatusarja “Läänemaa kalmistud” kaks esimest osa

LÄ KALM I kaas 00125. juunil kell 14.00 tulevad Lääne maavalitsuse saalis esitlusele esimesed kaks osa Lembit Tverdjanski koostatud raamatusarjast Läänemaa kalmistud.

Praeguseks ilmunud kahest raamatust leiab lisaks kalmistutel leiduvate vaatamisväärsuste info ka palju lisateavet arheoloogia, ajaloo, matusekommete, folkloori, hauakujunduse ja hauakirjade arengu jm kohta. Seega peaks raamatud huvi pakkuma ka nii laiemale kui ka nõudlikumale kalmistukultuuri huviliste ringile. Seda enam, et mõlemas raamatus on mitmeid teemasid käsitlenud Eesti üldtunnustatud ajaloo, arheoloogia, folkloori, matusekultuuri jm alade asjatundjad.

Esimene raamat käsitleb kalmistuid Kullamaa kihelkonnas, teine Ridala ja Martna kihelkonnas ning Haapsalu linnas. Esimesed kaks osa peaksid tulevikus ka järje saama, sest nii lõunas kui ka põhjas on veel kihelkondi, mille kalmistute vaatamisväärsused ja kogukonnas olulist mõju omanud inimesed väärivad jäädvustamist kirjasõnas.

Mõte selliste raamatute koostamiseks tõstatati Lääne maavalitsuse ja Lääne praostkonna ühiskomisjoni koosolekul 2011. aasta sügisel.

Raamatute trükkimine on seni õnnestunud tänu Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupile ja raamatutega seotud omavalitsustele. Kogu koostamistöö, samuti autorite ja teiste abiliste töö, on olnud 100% vabatahtlik, tasustamata töö.

Suvebuss sõidab iga päev Dirhamisse ja tagasi

Alates 20. juunist kuni 24. augustini teenindab bussifirma L&L AS maakonnaliini nr 28 Haapsalu-Dirhami-Haapsalu, mis võimaldab reisida Põhja-Läänemaale külastama Loode-Läänemaa mitmekesist loodust, kaunist mereranda ja võimaldab veeta suvepuhkust tervislikus looduskeskkonnas.

Buss väljub Haapsalu bussijaamast iga päev kell 10.30 ja tagasi Haapsallu Dirhamist kell 17.00. Võrreldes eelmise aastaga on väljumine Dirhamist muutunud hilisemaks ja buss jõuab Haapsallu tagasi kell 17.45. Bussis on 21 istekohta ja sellesse mahuvad mõned lapsevankrid. Matkahuvilised, kes soovivad Noarootsi piirkonnas matkata jalgratastega, saavad neid laenutada kohalikelt ettevõtjatelt. Infot lisateenuste kohta saab Läänemaa Turismist (tel 473 3464, 473 3248 ja e-post info@visithaapsalu.com).

Eelmisel aastal Lääne maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste toetatud pilootprojektina käima läinud Suvebuss osutus reisijate hulgas populaarseks ning arvestades sõitjate suurt huvi otsustati tänavu Suvebussi käigusolekut ühe kuu võrra pikendada.

Sõiduplaanis on arvestatud ka ümberistumise võimalustega teistelt maakonnaliinidelt. Näiteks saavad Lääne-Nigula valla elanikud sõita esmaspäevast laupäevani kell 10.34 liiniga nr 36 (Haapsalu – Taebla – Linnamäe) Linnamäele, et seal ümber istuda kell 10.47 väljuva Suvebussi peale. Õhtul tuleb Taeblasse, Paliveresse ja Ristile sõitjatel ümber istuda Rannaküla peatuses. Suvebuss jõuab Rannaküla peatusesse kell 17.33 ja bussiliin nr 727 Haapsalu – Taebla – Palivere – Risti – Laitse – Tallinn väljub Rannakülast kell 17.40. Loe edasi: Suvebuss sõidab iga päev Dirhamisse ja tagasi

Riisipere-Rohuküla raudtee eskiisprojekt pakub välja võimalikud trassikoridorid

Liis Moor, Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja

Eelmise aasta lõpus tellis Lääne maavalitsus hinnangu, et teada saada, milliseid muudatusi peaks olemasolevas trassis tegema, et sõita kiirusega kuni 160 km/h. Praeguseks valminud eskiisprojekt sisaldabki raudteetrassi võimalikke alternatiive.

25. mail avaldas Lääne Elu veebileht artikli pealkirjaga „Raudtee lõikab Taebla pooleks“, milles kirjeldati Sweco Projekt AS-i töös käsitletud ühte alternatiivi kui Taebla aleviku ainuvõimalikku lahendust. Tegelikult on väikeste muudatustega võimalik kasutada ka olemasolevat trassi. Eeldatavasti hirmutas see kontektist väljarebitud infokild paljusid Taebla elanikke ja tekitas nördimust, et nende arvamust ei küsita. Küsitakse ikka. Järgnevatel kuudel kaalutakse läbi eskiisprojektis väljapakutud lahenduste plussid ja miinused ning seejärel on võimalik kõigil trassivalikusse oma sõna sekka öelda.

Loe edasi: Riisipere-Rohuküla raudtee eskiisprojekt pakub välja võimalikud trassikoridorid

Matsalu rahvuspark tähistab 10. sünnipäeva väliseminariga

Laupäeval, 10. mail korraldab Keskkonnaamet kultuuripärandi-teemalise väliseminari ja pikniku, millega tähistatakse Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Kõigil osalejatel on võimalik pajatada oma mälestusi ja lugusid Matsalust. Seminari juhendavad Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman ja kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus. Väliseminar lõpeb piknikuga Puise ninas.

„Matsalus on loodus ja inimene eksisteerinud tihedas koostöös. Mälestused ja legendid endistest aegadest on osa vaimupärandist, mis aitab meil mõista olnut ja õppida elutarkusi eelnevatelt põlvedelt. Seda tahaksime jäädvustada tulevastele põlvedele, et ka nemad teaksid, mida peame väärtuslikuks meie,” ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonijuht Kaja Lotman.

Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal, 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.

Matsalu rahvuspark loodi eelkõige seal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks ning on kantud Ramsari märgalade nimekirja. Rahvuspargis kaitstakse Lääne-Eestile iseloomulikke ranna- ja luhaniite, loopealseid ja puisniite ning Väinamere kultuuripärandit. Park on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid ning ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust.

Annika Remmel

Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.

„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.

Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on kuni 130 000 eurot.
Loe edasi: Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Läänemaal valitakse esimest korda Aasta Ema

Sügisel tunnustati maavanema Innar Mäesalu algatusel Läänemaal esimest korda Aasta Isa, kelleks sai Kalle Orumaa. Ligineva emadepäeva tõttu on kätte jõudnud aeg esimest korda anda välja ka Läänemaa Aasta Ema tiitel.

Auhinna eesmärgiks on väärtustada emadust ning tunnustada ema rolli laste kasvatamisel.

Aunimetus antakse emale, kes on eeskujuks teistele, üles kasvatanud tublid lapsed ning samal ajal tegutsenud silmapaistvalt ka ametialaselt või ühiskondlikus elus. Läänemaa Aasta Ema peab olema Eesti Vabariigi kodanik ja Läänemaa elanik.

Kandidaate saavad esitada kõik üksikisikud, asutused ja ühingud. Ettepaneku vorm ja statuut on üleval Lääne maavalitsuse kodulehel: https://laane.maavalitsus.ee/maavanema-poolt-antavad-autasud

Vormikohased ettepanekud tuleb esitada hiljemalt 20. aprilliks Lääne maavalitsusele aadressil Lahe 8, Haapsalu või e-postiga aadressil info@laane.maavalitsus.ee.

30. aprilliks teeb Aasta Ema valimiseks moodustatud 3-liikmeline komisjon saadud kandidaatide põhjal ettepaneku maavanemale.

Lääne maavanem Innar Mäesalu tunnustab aunimetuse saajat tänukirja ja spetsiaalselt Aasta Emale disainitud auhinnaga maikuus, emadepäeva paiku.