Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Murulauk mühab, till tõuseb.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
SA Osmussaare Fond taotles väikesaarte programmist raha mootorpaadi soetamiseks. Toetus on eraldatud ning osmusaarlased saavad kevadest 2012 sõita mandri ning saare vahel oma paadiga.
Osmussaare Fond soetab mootorpaadi, mis rahuldab saareelanike esmased vajadused liiklemiseks mandri ja saare vahel. Paat võimaldab kiirema, soodsama ja efektiivsema ligipääsu esmatasandi teenustele (arstiabi, kauplused, postkontor, pank, kütusetankla jms) mandril. Paat mahutab kuni 10 inimest ja sobib ka kaubaveoks.
Mootorpaadi soetamiseks korraldatud riigihanke võitis OÜ Catwees. Mootorpaat maksab 70 745 eurot.
 Hanila tuulepark Lääne Maavalitsus sai Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammist “Atmosfääri kaitse” vahendeid, et mõõta Hanila ja Noarootsi valdades tuuleparkide mürataset, kirjutab www.laanemaa.ee.
Lääne Maavalitsus ega Noarootsi ja Hanila vald pole varem tuuleparkide mõju kohalikule elanikonnale uurinud, kuid osaletakse tuuleparkide teemaplaneeringu protsessis koos teiste Lääne-Eesti maakondadega. Projekt toetub teemaplaneeringu raames teostatud uuringutele, kuid ennetades tulevaste tuuleparkide rajamisega seotud ohte kohalikule elanikonnale, on vajalik läbi viia pikaajalised müra mõõtmised tuuleparkide vahetus läheduses. Mõõtmiste tulemusi kasutatakse usaldusväärsete andmetena, millest edaspidi lähtutakse tuuleparkide haldajatega, uute arendajatega ning tuuleparkide läheduses elavate inimestega suhtlemises.
Arendajate huvi tuuleparkide rajamise vastu on suur. Lääne Maavalitsus kui kohalike elanike huvide eest seisja ning järelvalveasutus on pidanud tegelema tuuleparkide lähedal elavate elanike kaebustega müra pärast.
Projekti maksumus on 14 640 eurot, mis rahastatakse 100%
Noarootsis Aulepal asuva Balti riikide suurima tuulepargi koguvõimsus on 39 megavatti, millest peaks piisama 35 tuhande majapidamise ehk pea kogu Saare-, Hiiu- ja Läänemaa elektriga varustamiseks. Juba on pannud see mitmeid kohalikke elanikke kurtma hiigeltuulikute mürast ja vibratsioonist tingitud tervisehädade üle.
Dirhamisse alalise piirivalvekordoni säilitamise toetuseks loodi Facebooki lehekülg.
“Käesolev leht on loodud toetamaks piirivalvekordoni jätkamist Noarootsi vallas Dirhami sadamas. Alates 01.12.2011 on planeeritud kordoni töö lõpetada,” seisab lehekülje üleskutses. “Kuna mõni aasta tagasi ühendati piirivalve politseiga, siis kaob kogu piirkonnast seni turvatunde taganud üksus. Tegemist pole mitte vaid Noarootsi probleemiga, kuna lähimad politseijõud on ühelt poolt Haapsalus ja teiselt poolt Paldiskis.”
Facebooki lehel Las Piirivalve jääb Dirhamisse kirjutatakse: “Piirivalve kadumine Dirhamist ei puuduta mõnekümne elanikuga küla turvalisust, vaid kogu Noarootsi, Nõva ja ka Padise valda. Nii maad mööda kui ka meritsi on lähimad politsei üsused Haapsalus ja Paldiskis. Parimal juhul jõuab mehitatud üksus kohale paari tunniga. Talvel võib aga meritsi kohale jõudmine aega võtta raskete jääolude korral mitu päeva. Lubatud helikopteriteenuse peale ka eriti loota ei saa, kuna nagu me teame, Eestis praegu töötavat helikopterit nagu polekski…
Dirhami sadam on Eesti üks külastatuim väikesadam. Seal peatub tänu soodsale asukohale ja lihtsale sissesõidule aasta jooksul ligi 1000 hobialust. Samuti on püügiperioodil sadam võõrustajaks kümnekonnale kalalaevale. Dirhami lähedalt kulgeb ka rahvusvaheline meretee, mis on tihedalt täidetud suuremate ja väiksemate alustega. Nagu kahjuks ka senini on olnud on sellise tiheda liikluse tõttu võimalikud ka õnnetused ja kõigil on veel meeles õlireostus Nõva rannikul, laevadelt vette kukkunud inimeste päästmised jne. Kuna piirivalve alus oli ka talveperioodil ainuke ühendusvõimalus Osmussaarega, on ka sealsetel elanikel kurb kuulda, et alates talveperioodil neil ühendust maismaaga edaspidi enam ei ole.
Kõiks sai alguse järgnevast emotsioonitust pressiteatest. Üks piirivalvepunkti lõpetamise põhjus on see, et piirkond on piisavalt turvaline ja ei vaja ka enam selle tõttu piirivalveteenust.”
Ivar Soopan, www.laanlane.ee
 Pilt näituselt. Foto: Tiit Hunt Pürksi külas Noarootsi loodusinfokeskuses on avatud Eesti Loodusmuuseumi näitus “Eesti kalad”.
Eesti Loodusmuuseumi zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt on aastate jooksul üles pildistanud peaaegu kõik Eesti vetes elavad kalaliigid. Pika töö tulemuseks on ainulaadsed fotod ligi kuuekümnest kalaliigist nende loomulikus keskkonnas. Näitusel saab näha nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui ka põnevaid liike, kellega tavaelus peaaegu kunagi kokku ei sattu.
Tasub rõhutada, et tegemist ei ole tavapärase loodusfotograafiaga – lisaks paeluvatele mustritele, värvidele ja ilmetele, on kalad piltidel selgete liigimääramistunnustega.
Näitus jääb avatuks 14. oktoobrini. Külastus etteteatamisel tel 5804 5787.
Näitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Täpsem info: Tiit Hunt, Eesti Loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhataja, tel 5067 488, tiit@loodusmuuseum.ee.
MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant koostöös MTÜ Kodukant Läänemaaga viivad ellu Eesti Külade IX Maapäeva ehk külade parlamendi. Selle aastane maapäev toimub 5.-7. augustini Läänemaal, Noarootsi vallas, Roosta Puhkekülas.
Selleaastase maapäeva teema „Tagasi koju“ sügavamaks mõtteks on maapiirkonnast lahkunud elanike, sealhulgas noorte kaasamine maaelu arengusse ja ettevõtluse arendamisse. Samas on tagasi koju ka oma juurte juurde tagasitulek ehk kogukonna vaimse kultuuripärandi säilitamine nii kodus kui võõrsil.
Mõttetalgutele on oodatud ligi 347 inimest, nende seas 20-liikmelised delegatsioonid kõikidest maakondadest, külalised riigitasandilt ning huvilised välismaalt. Registreerunud on 18 välisriigi esindajad. Suursündmuse korraldamisse on kaasatud 66 vabatahtlikku. Sündmuse tuumaks on 6. augustil toimuvad mõttekojad, kus käsitletakse nii Ühtset Põllumajanduspoliitikat puudutavaid teemasid kui ka LEADER tegevusgruppide ja kogukonna arengu konsulentide poolt tõstatatud küsimusi. Seekordseteks teemadeks on: kaasamine otsustusprotsessidesse ja koostöö kohaliku omavalitsusega, ajaloopärandi hoidmine ning lugude tähendus kogukonnas, kohalik toit, väikeettevõtlus maapiirkonnas, elu rannakülas, õppiv küla ja kogukonna areng külas. Jätka lugemist »
Eestimaa Looduse Fondi talguregati 2. etapp on õnnelikult jõudnud Kesselaiult Osmussaarele ja pärast džunglihäältega täidetud ööd asunud tööle sealse majaka manu.
Läänemere-äärne talguidüll jätkub blogiraamatus: http://talguregatt.wordpress.com/
Start on pühapäeval, 24. juulil 2011 kell 11 Roosta parkla juurest. See asub Roosta puhkeküla lähedal (www.roosta.ee), täpsem info asukoha kohta on kättesaadav SIIT. Osalejate kohaloleku registreerimine algab kohapeal kell 10 ning enne starti tehakse ühine soojendusvõimalemine.
Pärast starti on osalejatel aega maksimaalselt 10 tundi, et jõuda finišisse. Osalejad, kes ei ole kella 20:00 jõudnud viimasesse kontrollpuntki (mis asub umbes 4 km enne lõppu), diskvalifitseeritakse rajalt ning suundutakse otseteed finišisse.
Võimalus on kõndida ka pool maratonist, kuid teadmiseks, et täispikk maraton ei ole lihtsalt kaks ühesugust ringi! Põnevust ning huvitavaid elamusterohkeid kohti jätkub ka teekonna teiseks pooleks. Raja keskel on iga 6 km tagant kontrollpunktid, kus saab energiavarusid täiendada väikese suupiste ning joogiga. Maratoni lõpus ootab kõiki mõnus söök koos kosutava karastusjoogiga. Täispika maratoni distantsi läbijatele on auhinnaks KARIKAS!
Tutvu lähema infoga!
Eile lõppenud purjelauahooaja tippsündmus Battery Surfilaager 2011 tõi kohale rekordarvu külastajaid – 4100 inimest. Selleaastane, järjekorras juba 13. surfilaager erines varasematest ka suurema hulga surfikoolituste ning ulatusliku meelelahutusprogrammi poolest.
 Seekordne külastajarekord on viinud Battery Surfilaagri mõõtmetelt järgmisele tasandile. “Korraldajatena meil on hea meel, et huvi ürituse ning surfi vastu on nõnda suur. Surfilaager on oma kontseptsioonilt perefestival ning Battery Surfilaagri 2012 prioriteediks on pered nii spordi kui meelelahutuse seisukohast – surf on eluviis!” rääkis Alar Vettik, Battery Surfilaagri peakorraldaja. Et ka edaspidi vastata külastajate ootustele, kavatsevad korraldajad edaspidi ürituse kodukorra reegleid karmistada. “Sel aastal olid juba kasutusel erinevat värvi käepaelad alaealistele kampaania NO-ALKO raames,” lisas Vettik.
Surfilaagri korraldajatel on hea koostöö Noarootsi vallaga, et kohalikke elanikke ja ettevõtjaid ürituse korralduses võimalikult palju kaasata. ”Suurüritused elavdavad ju piirkonna majandust ning teeme kohalike ettevõtjatega heal meelel koostööd,” selgitas Vettik. Vallaelanikel oli võimalus külastada surfilaagrit ilma tasuta. “Vallale eraldatud pääsmetest realiseeriti üle 90%,” lisas Vettik. Ürituse korraldaja MTÜ Eesti Purjelaualiit kasutab ürituselt saadud tulu noorsportlaste toetamiseks.
Battery Surfilaagris korraldati seekord topeltarv koolitusi ning toimusid Purjelaualiidu kalendri raames korralised võistlused. Naiste võistluses Roxy Ladies Surf osutus võitjaks Maarja Niinemets ning harrastajate klassi võistluse Bacardi Fun II üldvõitjaks Aivar Kajakas.
Ülimenukaks osutus “Tantsud surfariga”, kus Tantsuakadeemia õpetajate käe all surfarid oma tantsuoskuse proovile panid. Rahva hääletusel osutus võitjaks Team Jahe esindaja Kent Parika ja tantsuõpetaja Eva-Lena Raenok. Populaarne oli ka Martin Saare Kunstituba, kus valminud töödest pandi kokku surfilaagri ühismaal. Aktiivselt võeti osa Tantsuakadeemia treeningutest ning osaleti päevajuht Anatoli Tafitšuki juhtimisel seltskonnamängudes. Õhtul sai nautida muusikavalikut igale maitsele – esinesid Martin Saar, Mihkel Mattisen, Aides, Võõras, Outloudz, Dramamama ning Denise Fontoura.
Eesti Purjalaualiidu ametlikud fotod üritusest!
Fotode autor Liis Härmson.
Lisainfo:
Helen Unt
Battery Surfilaager 2011 pressiesindaga
+372 502 2757
helen@surf.ee
www.surfilaager.ee
 Surfilaager 2010. Foto: Kristjan Tutans Kolmapäeval, 13. juulil algab Roosta Puhkekülas viiepäevane surfilaager, kuhu oodatakse enam kui 2500 osalejat. Eesti purjelauahooaja iga-aastane tippsündmus toimub juba 13. korda ning pakub varasemast tihedamat programmi nii surfispordi kui ka seltskondliku ja meelelahutusliku poole pealt.
Surfilaagrisse kogunevad nii kogenud sõitjad kui ka algajad lohesurfi- ja purjelauahuvilised, kellele korraldatakse programmi raames mitmeid koolitusi. „Sel aastal on esindatud surfiklubid üle Eesti, kes meeleldi uute huvilistega oma kogemusi jagavad,“ rääkis Surfilaagri peakorraldaja Alar Vettik.
Surfilaagrist ei puudu ka võistlused – reedel toimub naistele atraktiivne võistlus Roxy Ladies Surf ning samuti Minu Esimene võistlus neile, kes võistluspalavikku varem tundnud pole. Laupäeval toimub harrastajate klassis võistlus Bacardi Fun II. Jätka lugemist »
 Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tänavusuvistest talgutest on suur osa suunatud väärtuslike loopealsete taastamiseks. Talguliste abikäsi oodatakse juulis ja augustis nii Saare-, Lääne- kui Pärnumaa loopealsetel.
Loopealne on liigirikas pärandkoosluste tüüp, mis esineb vaid Eesti, Rootsi ja Venemaa üksikutes paikades õhukesel paepealsel lubjarikkal mullal. Kõige rohkem leidub neid just Lääne-Eesti ja Ida-Rootsi saartel. Suurim oht loopealsetele on kinnikasvamine kadakatega, mis toimub karjatamise lõppemisel võrdlemisi kiiresti. Muutused põllumajanduses on Eestis viimase 70 aasta jooksul vähendanud heas seisundis loopealsete pindala üle 30 korra ning nendega seotud liigirikkus on seeläbi suures ohus.
Loopealsete heaks on talgud tulekul Kesselaiul, Osmussaarel, Vormsil, Pivarootsis, Kuresel, Kumaril, Saaremaal Kuusnõmmes ja Vilsandil. ELF korraldab looduskaitselisi talguid juba tosin aastat. Talgutest loopealsetel ning mujal saab rohkem lugeda ning ennast kirja panna ELFi talgute kodulehel www.talgud.ee .
|
Anna naabrile õng!
|
