Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2017
E T K N R L P
« okt    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Matsalu loodusfilmide festival toimub sel aastal kõigile kooliõpilastele tasuta

20.-24. septembril toimub Lihulas juba 15. Matsalu loodusfilmide festival. Iga aastaga populaarsemaks muutuval festivalil linastub tänavu ligi 100 loodusfilmi kõikjalt maailmast. Tänu Hooandja keskkonnas kogutud toetusele on kõik filmid MAFF

sel aastal kooliõpilastele tasuta.

Festivali avapäev on traditsiooniliselt lastepäev, mille raames linastuvad lastele eriseansid ning filmitegijad ja fotograafid tutvustavad töötubades lastele oma tööd ja töövahendeid. Lastepäeval toimuvad koolide ühiskülastused, aga kooliõpilased on oodatud osalema kogu festivalil, sest põnevaid ja harivaid filme on täis kõik neli päeva.

Matsalu loodusfilmide festivali peakorraldaja Silvia Lotman tänab kõiki, kes on festivali praeguseks nii rahaliselt kui oma mõtetega toetanud. “Matsalu festival on koht, kuhu tulevad kokku inimesed erinevatest eluvaldkondadest üle kogu maailma. Meid ühendab huvi looduse vastu. Mul on hea meel, et sel aastal saame tänu toetajatele pakkuda kõikidele kooliõpilastele võimalust osa saada maailma loodusfilmide paremikust ning seeläbi tõsta nende huvi keskkonna teemade vastu,” sõnas Lotman.

Lisaks filmisõpradele ja filmitegijatele on festivalile oodatud ka loodusfotograafid ning loodusfotohuvilised. Traditsiooniliselt on festivali osaks loodusfotonäitused ning kõigil festivali külastajatel on võimalus osaleda fotopäeva üritustel, mis pakuvad põnevaid töötubasid, harivaid ettekandeid ning uusima foto- ja videotehnika esitlusi.

Festivali eesmärk on tutvustada ja tunnustada uusi loodusfilme ja nende loojaid ning edendada loodusfilmide levikut. Matsalu loodusfilmide festival propageerib looduslähedast ja säästvat elulaadi ning põlisrahvaste sügavalt loodusega seotud traditsioonide austamist.

Festival koosneb võistlusprogrammist, lisaprogrammidest, koolinoortele suunatud loodusharidusprogrammist, loodusfoto- ja kunstinäitustest, fotoprogrammist, seminaridest, töötubadest, meistriklassidest ja paljust veel. MAFFil linastub sadakond uut loodusfilmi üle maailma, millest veerandsada osaleb rahvusvahelises võistlusprogrammis. Filmid võistlevad kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”. Matsalu loodusfilmide festivali programm on eilsest alates üleval ka festivali kodulehel: http://matsalufilm.ee/et/teatrisaal/.

Filmiseansid toimuvad Lihula Kultuurikeskuses. Lisaks Lihulale saab valikut festivalifilmidest näha ka Haapsalus Iloni imedemaal ning Pürksi kultuurimajas. Fotoprogrammi üritused toimuvad Lihula mõisas.

Kauge, kuid lähedane Georgia

See oli tänavu urbekuu viimasel nädalal, kui väike seltskond eestlasi veetis nädalapäevad Georgias, mõned neist esmakordselt. Nüüd viibivad Nika Aslamazashvili, Davit Maisuradze, Ekaterine Mosiashvili jumalatosin päeva esmakordselt Euroopa Liidus ja Eestis.

Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas Foto Urmas Saard

Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Nika, Davit ja Eka (Ekaterine) on ühed neist paljudest Georgia inimestest, kes eestlasi nende kodumaal külalislahkelt võõrustasid. Nika sõidutas meid ühel päeval oma autoga. Abielupaar Davit ja Eka andsid öömaja. Nika teenib igapäevast leiba taksojuhina, aga ta on õppinud goreograafiat ja võib samahästi ka tantsuõpetaja olla. Davit on õppinud IT valdkonnas ja töötab nii sellel alal kui ka raamatute kujundajana. Eka töötab giidina, aga tunneb ka veiniteadust. Kuid kõiki neid kolme ühendab ühine soov, mis tõigi grusiinid Eestisse.

Pärast Riia lennuväljal maandumist ja põgusat tutvumist Läti pealinnaga võeti rataste alla teekond Pärnusse. Autosõidul imetleti metsade rohkust ja üllatuti kui kuuldi, et Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, et poolt maismaad katab mets, kuuludes sellega Euroopa Liidu kuue kõige suurema metsade osakaaluga riigi hulka, et mets on Eesti üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid ja elukeskkondi.

Jätka lugemist »

Matsalu loodusfilmide festivalil tunnustati parimaid loodusfilme

Täna lõppes 14. Matsalu loodsufilmide festival, mille raames tunnustati selle aasta parimaid rahvusvahelisi loodusfilme. Kokku laekus festivalile üle 900 filmi, millest Matsalu loodusfilmide festivalvõistlusprogrammi valiti 30. Nende 30 seast valis kuueliikmeline žürii välja kahe kategooria – loodus ning inimene ja loodus – kategooria võitja, parima operaatoritöö ning parima režiiga filmid. Lisaks anti välja festivali Grand Prix. Auhinnatseremoonia toimus täna kell 18 Lihula kultuurimajas.

Iga aastaga on festivalile laekunud filmide tase kasvaud. Žürii esimees Derek Kilekenny-Blake on žüriis teist korda. „Võrreldes seitsme aassta taguse ajaga, kui ma esimest korda žüriis olin, on festivalile saadetud filmide, ning loomulikult lõpuks võistlusprogrammis osalevate filmide, tase oluliselt kasvanud. Ma juba ootan järgmiste aastate festivale, mil siia tagasi tulla ning näha, kui kõrgele on tase siis kasvanud.“sõnas Kilkenny-Blake.

Festival on aastate jooksul leidnud oma koha loodusesõprade südames. Festivali peakorraldaja Silvia Lotman on kindel, et ka 15. festival tuleb ning veel rohkemate osalejate ning vaatajatega. „Festivali lõppedes on nii palju mõtteid, kuidas tulevikus edasi minna ning seda väga head festivali veel paremaks muuta. Mul on hea meel, et festivali aastaid korraldanud inimesed on jäänud korraldusmeeskonda ning annavad endiselt oma panuse. See näitab, et festival on elujõuline ning oluline ka korraldajatele.“

14. rahvusvaheline Matsalu loodusfilmide festival tomius 21.-25. septembril Lihulas, Tallinnas ning Haapsalus. Pühapäeval, 25.septembril on veel võimalik tulla vaatama festivali võidufilmi ning eriprogrammi filme. Jätka lugemist »

Täna algab 14. Matsalu loodusfilmide festival

Lihula ootab alates sellest kolmapäevast loodusfilmihuvilisi Matsalu rahvusvahelisele loodusfilmide festivalile (MAFF). Festival  kestab 21.-25. Septembrini Lihulas, Matsalu loodusfilmide festivalHaapsalus ning Tallinnas.

Festivali võistlusprogramm on jagatud traditsiooniliselt kaheks – Kategooria A – Loodus ning Kategooria B – Inimene ja Loodus. Võistlusprogrammi esitati filme 90 riigist, millest  rahvusvahelisele žüriile hindamiseks valiti välja 30 parimat  filmi. Züriisse kuulub sel aastal esindajaid Eestist Lõuna-Aafrikani.

Festival avatakse ametlikult kolmapäeval kell 18 avaüritusega Lihula kultuurimaja suures saalis filmi „Habras maailm“ maailma esmalinastusega, aga filmisõbrad saavad tulla filmiprogrammi nautima juba kolmapäeva hommikul kella kümnest. MAFFil linastub sadakond uut loodusfilmi üle maailma, millest veerandsada rahvusvahelises võistlusprogrammis Jätka lugemist »

Matsalu rahvuspark sai interaktiivse teejuhi

Keskkonnaameti eestvedamisel on huvilistele kättesaadav omanäoline e-teejuht, mis tutvustab Matsalu rahvusparki läbi rohke pildi- ja infomaterjali ning võimaldab kaardirakenduse abil kaitsealal nii virtuaalselt kui ka kohapeal ringi liikuda.

E-teejuht võimaldab pildirohke materjali abil tutvuda Matsalu rahvuspargi maastike ning taime- ja loomariigiga. Lehel asuva meeleoluprogrammi abil saab ette võtta rännaku läbi Matsalu linnukevade.

„Matsalu on loodushuviliste tähelepanu köitnud juba üle 140 aasta. Idee  interaktiivse teejuhi loomiseks oli meil juba mõnda aega ning rõõm on tõdeda, et nüüdsest võimaldab elektrooniline teejuht infot saada nii kodus olles kui ka kaitsealal kohapeal ringi liikudes. E-teejuhti täiendatakse pidevalt uue infoga ning lisatakse ajakohaseid andmeid,“ ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja ja üks idee algatajatest Kaja Lotman.

E-teejuhi eesmärgiks on huvilistele näidata ka neid kohti rahvuspargis, kuhu muidu kaitsealal ilma loata minna ei või. Peale tekstide ja piltide saab e-teejuhi kaudu lugeda ja vaadata intervjuusid rahvuspargiga seotud inimestega. Huvilised saavad oma teadmised proovile panna viktoriini küsimustele vastates.

Nutiseadmega kohapeal ringi liikudes võimaldab abivahend GPS-i abil tuvastada oma asukoht, vaadata, mis objektid lähedusse jäävad ning soovi korral lugeda leitud objektide kohta ka lisainformatsiooni.

Interaktiivne teejuht on valminud koostöös OÜ-ga Naturewalk ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

7. novembril toimub Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel e-teejuhi esitlemine ning selle sündmusega tähistatakse ka Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Teejuhi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Matsalu rahvuspark tähistab 10. sünnipäeva väliseminariga

Laupäeval, 10. mail korraldab Keskkonnaamet kultuuripärandi-teemalise väliseminari ja pikniku, millega tähistatakse Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Kõigil osalejatel on võimalik pajatada oma mälestusi ja lugusid Matsalust. Seminari juhendavad Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman ja kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus. Väliseminar lõpeb piknikuga Puise ninas.

„Matsalus on loodus ja inimene eksisteerinud tihedas koostöös. Mälestused ja legendid endistest aegadest on osa vaimupärandist, mis aitab meil mõista olnut ja õppida elutarkusi eelnevatelt põlvedelt. Seda tahaksime jäädvustada tulevastele põlvedele, et ka nemad teaksid, mida peame väärtuslikuks meie,” ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonijuht Kaja Lotman.

Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal, 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.

Matsalu rahvuspark loodi eelkõige seal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks ning on kantud Ramsari märgalade nimekirja. Rahvuspargis kaitstakse Lääne-Eestile iseloomulikke ranna- ja luhaniite, loopealseid ja puisniite ning Väinamere kultuuripärandit. Park on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid ning ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust.

Annika Remmel

Oodatakse “Kultuuritegija 2013″ Läänemaa kandidaate

Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada neid kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, ühinguid, kelle töö on kaasa aidanud ning andnud olulise panuse Läänemaa kultuurielu edendamisele 2013. aastal. Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid, esitamise tähtaeg on 20.11.2013.a.

Vabas vormis taotlus tuleb esitada Läänemaa ekspertgrupile, taotluses peavad olema:

  • lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest saavutustest sel aastal;
  • kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-post)

Ettepanekud palume saata kas marju.viitmaa@rahvakultuur.ee või postiga aadressil Lahe 8, Haapsalu

Matsalus on käimas loodusfilmide festival

matsalu-ylariba-218.-22. septembrini leiab aset 11. Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival, kus võimalik vaadata üle 250 linateose 60st erinevast riigist. Esmakordselt on esindatud Costa-Rica, Malta, Alžeeria, Nikaraagua ja Singapuri filmid. Festivali raames toimub ka mitmeid loodusfotograafia töötubasid ja erinevaid fotonäitusi.

Programmiga saab tutvuda täpsemalt festivali kodulehel, filme näidatakse Lihula kultuurimajas ja Lihula kunstide majas ning ka Haapsalu Innovatsioonikeskuse saalis.

Laupäeval viib-toob Tallinnast festivalikülalisi Lihulasse Looduse Omnibuss.

Kirbla pidas külapäeva

Kirbla küla lipp

Möödunud laupäeval peeti Kirblas külapäeva, millega tähistati 495 aasta möödumist küla esmamainimisest.

Kirbla kirikus õnnistati küla lipp. Esinesid rahvatantsurühmad Kirivöö ja Rõõmurullid. Päeva tähistamiseks istutati ka tamm.

Rahvamajas sai vaadata slaidiprogramme külarahva tegemistest ning proovida kätt õnneloosis.

Õhtul andis kontserdi Marek Sadam ja peeti simmanit.

Samal ajal Kirbla külapäevaga toimusid ka Lihula valla mängud.

VII Lihula valla külade suvemängud 2013 ootavad osalejaid

27.juulil toimuvad Kirbla spordiväljakul järjekordsed Lihula valla külade suvemängud.

Osalema on oodatud kõik Lihula valla küla(de) moodustatud võistkonnad, kuhu võivad kuuluda päris-, suve- või vanematekodu elanikud. Võistkondade ja võistlejate arv ühest külast ei ole piiratud. Registreerimine toimub kuni 20. juuli kella 17.00. Osalemiseks tuleb saata registreerimisleht tiiu.aasrand@gmail.com või tuua see Lihula Vallavalitsusse (Lihula, Jaama 1)

Registreerimislehe saab SIIT allalaadida

Võistlused:
1. Teatevõistlus (võistkonnas 3 naist+3 meest+ 3 kuni 10a last).
2. Saapavise (individuaalala, naised, mehed ja kuni 16a noored eraldi).
3. Võrkpall (võistkonnas 3 võistlejat, naised ja mehed võistlevad eraldi). Mängusüsteem sõltub osalevate võistkondade arvust.
4. Rahvastepall (võistkonnas 5+1 kuni 14a last).
5. Köievedu (võistkonnas 5 meest)
6. Korvpallivisked (mehed, naised, lapsed kuni 14a võistlevad eraldi)
7. Viimasemehejooks (naised, mehed ja lapsed kuni 14a võistlevad eraldi).

Autasustatakse iga võistlusala kolme paremat. Korraldajad on Lihula Valla Spordiklubi ja Kirbla Külaselts.
Lisainfo: Tiiu Aasrand (tel 520 82 81) või  www.lihula.ee.

Loodusõhtu “Aasta lind 2013- nurmkana”

nurmkana

Nurmkana. Foto: Vikipeedia

Ootame kõiki loodushuvilisi traditsioonilisele aasta linnu üritusele Lihula Muusika- ja Kunstikooli suurde saali algusega kell 17.30. 

Selle aasta linnust nurmkanast tuleb kõnelema projekti eestvedaja Jaanus Aua Eesti Ornitoloogiaühingust,  samuti saame teada, kuidas läks eelmise aasta lindudel tüllidel. Juttude-piltide vaheajal soe jook ja väike suupiste.

Info ja registreerimine: e-post matsalu.looduskeskus@rmk.ee, tel 5138 783

Soome keele kursus Lihula Rahvaülikoolis

19. veebruaril algab Lihula Rahvaülikoolis soome keele kursused algajatele. Kursused toimuvad teisipäeviti ning kursuse maht on 48 akadeemilist tundi. Õpetajaks on Mare Ots.

Kursuse sihtgrupp: Teenindus-, kaubandus- ja turismialal töötavad inimesed, tööturul mitteaktiivsed täiskasvanud, kellel on madalam haridustase või aegunud kvalifikatsioon. Kursused toimuvad programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” nr 1.1.0603.08-0002 raames ja on osalejatele tasuta. Õppija tasub vaid õpiku eest.

Kursuse läbiviimist rahastavad Eesti riik ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Lisainfo: http://rahvaulikool.ee/

Registreerimine: tel +372 5342 6707, e-post rahvaylikool@gmail.com

Vana-Läänemaa ajaloo radadel

Allikas: Lihula muuseum.

Laupäeval 27. oktoobril kell 13 toimub Lihula mõisas artiklitekogumiku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel I” esitlus.

Raamatusse on koondatud artiklid Lihula keskaegse aleviku alal ja Salevere Salumäel toimunud arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Kinksi aardeleiust, omapärasest relvast „notstalist”, Lihula mõisast keskajal ning 18.—19. sajandil, Esimese maailmasõja aegsetest merelahingutest Läänemaa rannikul, Mäense Kinnikat talust sirgunud kultuurihuvidega meremehest Aleksander Vahterist ning Vabadussõja mälestusmärgi taastamisest Vigalas. Esitlusel on võimalik ka raamatut osta.

Ettekandega „Eesti keelest eile, täna ja homme” esineb haridusministeeriumi  keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.

Eesti muuseumide ajalooteemalisi väljaandeid müüb Eesti ajaloomuuseumi raamatupood.

Mati Mandel

MTÜ Keskaegne Lihula

Vana- Läänemaa Ajalooselts

Sügistalgud ootavad talgulisi

Nagu juba kombeks on saanud järgneb hoogsale talgusuvele ka kirju talgusügis. Talgulisi ootavad osalema järgmised talgud:

Teorehe kõretalgud Matsalus
14. – 16. september 2012
Hea võimalus teha veelkord töine kummardus Eesti ühele haruldasemale kahepaiksele ning võtta poriste püksipõlvedega osa Matsalu loodusfilmide festivalist nii, et keegi pahaks ei pane.
Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/teorehe

Talgud Vormsil
14. – 16. september 2012
Piisav põhjus sellele kaunile saarele sõita on talguliste abikäsi vajavad loopealsed Rumpos.
Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/vormsi
Jätka lugemist »

President Ilves tänas Haapsalus kodukaunistajaid

 

 

Pühapäeval,19.augustil, andis president Toomas Hendrik Ilves Haapsalu kultuurikeskuses ligi sajale kauni kodu konkursi võitjale üle aukirjad ja korraldas neile kultuurikeskuse kohvikus vastuvõtu.

Kauni kodu konkursil autasustati 51 kodu üle Eesti. Kuigi kauneid kodusid on Eestis palju rohkem, pääses igast maakonnast ja neljast suuremast linnast auhinnatute sekka neli kodu, selgitas Eesti Kodukaunistamise Ühenduse eestseisuse esimees Arvi Altmäe. Kokku oli auhinnasaajaid aga 81, sest peale kodude oli tunnustatute seas veel kaks kortermaja, kolm omavalitsust, neli lasteaeda, kaks küla, neli ühiskondlikku hoonet jt.

Kuni kodu konkursi võitjad läksid presidendilt aukirja vastu võtma terve perega, nii et presidendi kätt said suruda ka päris väikesed poisid ja tüdrukud. Oma inimestele oli tulnud kaasa elama ka maavanemaid jt omakandi inimesi. Kaugemalt tuldi lausa bussidega ja kultuurimaja sai rahvast pilgeni täis.

„Suur tänu südamega tehtud töö eest,“ ütles president Ilves oma kõnes. Ta lisas, et kodukaunistamine on terve pere ja kogukonna ühistegevus.

„Kodu korda tehes olete korda teinud ka oma kodukoha,“ ütles president Ilves. „Korratuse vastu saame ise tehes, mitte teisi kritiseerides.“

President üles oma kõnes veel, et omavalitsused peaksid rohkem kuulda võtma oma inimeste soove ja arvamusi, et kodukoht oleks elamisväärne.

Külalisi tervitanud Haapsalu linnapea Urmas Sukles aga tunnistas siiralt, et kodu rajamine ja hoidmine on raske töö: „Tean, mida tähendab, kui muru on jälle kõrgeks kasvanud.“

Läänemaalt said presidendilt autasu Siim Saarevälja kodu Haapsalus, Piret ja Tarmo Veepalu Lihulast, Elje ja Olev Erit Tusarist Nõva vallas ja Imbi ning Kustav Vilba Virtsust. Jätka lugemist »

Lihula vald tähistab 20. aastapäeva

Laupäeval, 26. novembril tähistatakse Lihula kultuurimajas valla 20. aastapäeva.

Päevakava:
12.00–17.45 konverents peeglisaalis;
18.00 kontsert-aktus.
Fotoprogramm „Lihula eile ja täna” suures saalis.

Konverentsi ettekanded
1. Lihula vald 1991. ja 2011. aastal. Mis on toimunud valla majanduses, rahvastikus, maakasutuses ja infrastruktuuris. Lihula vald 2021?
Margus Källe, Lihula valla arendusnõunik

2. Eesti planeering 2030+, mida see võiks tähendada Lääne-Eestile, sealhulgas Lihula vallale.
Tavo Kikas, siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik

3. Rohtne biomass – Lihula valla loodusvara. Millist osa sellest ja kuidas on võimalik kasutada?
Ülo Kask, TTÜ Soojustehnika Instituudi teadur

4. Looduskaitse ja kohalik elanik lähitulevikus.
Aleksei Lotman, Eestimaa Looduse Fond

5. Lääne maakonna arengustrateegia aastani 2025 ja Lihula valla osa selles.
Merle Mäesalu, Lääne Maavanema kt

6. Kohaliku ettevõtja vaade Lihula vallale.
Holger Wachtmeister, ettevõtja

7. Mina ja Lihula.
Heini Heinlaid, Lihula Gümnaasiumi õpilane

Sügistalvine loodusõhtu koos Arne Aderiga

Kõik loodusesõbrad on oodatud loodusõhtule, mis toimub 25. novembril kell 18 Matsalu rahvuspargis Lihula muusika- ja kunstikooli saalis.

Oma parimaid pilte tuleb näitama ja neist pajatama loodusemees Arne Ader. Õhtu teema on ajakohane – „Sügisest talve”. Jutuks tuleb, kas see aeg nii pime ja troostitu ongi. Ehk leiab tähelepanelik silm ka hingedeajal looduses mõndagi põnevat ja meelikütkestavat?

Lugude ja piltide vahepeal saab kuulata muusikakooli muusikute esinemist ja võtta kerget einet.

Üritus on kõigile osalejatele tasuta.

Kogutakse allkirju Metsküla algkooli sulgemise vastu

Metsküla algkooli koolipere. Foto: opleht.ee

Veebisaidil petitsioon.ee kogutakse allkirju selle nimel, et Lihula vallavalitsus võtaks tagasi volikogu otsuse eelnõu, mille kohaselt suletakse Metsküla algkool pärast 2011/2012 õppeperioodi lõppu.

“Metsküla kooli sulgemine oleks järgmine samm Matsalu rahvuspargi hävitamisel,” kirjutab Mark Soosaar. “Kas sellest on vähe, et Eesti rahvuspargid “kastreeriti” mõned aastad tagasi keskkonnaministeeriumi otsusega lõpetada rahvusparkide juhtkondade tegevus? Kas nüüd on järgmiseks sooviks inimeste lahkumine rahvusparkide territooriumilt? Miks ei näe keskkonnaamet ja -ministeeerium kohalikus elanikus liitlast Eestimaa looduse hoidmises ja vaatab ükskõikselt pealt, kui väikelaste koolitee olulise pikenemise tõttu nende perekonnad kaitsealalt minema kolivad? Teisiti on võimatu prognoosida olukorda, mis tekib Metsküla kooli sulgemise korral.”

Metsküla algkool taasavati 1989. aastal. Praegu õpib koolis 14 last.

Praeguseks on Metsküla kooli sulgemise vastu andnud allkirja 397 inimest, allkirja andmiseks on aega veel üks päev. Oma hääle väikese kooli kaitseks saab anda siin: http://petitsioon.ee/metskula-kooli-sulgemise-vastu/

Matsalu mõisas alustatakse Eesti metsa lugu – mõisaaeg

Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Tšehhis, Ungaris, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Iirimaal, Venemaal ja USA-s.

Kontsert rahvusvahelisele metsa-aastale pühendatud  kontsertsarjast “Eesti metsa lugu” pöörab tähelepanu mõisaajale Eesti metsanduse loos. Muusikalise poole eest kannab hoolt vanamuusika ansambel Rondellus, pajatusi metsa tähendusest tol ajal räägib Ott Sandrak. Lisaks pajatajate vahetule kõnelemisele ilmestavad enamikke meie kontsertüritusi  Taavi Varmi, Taavet Janseni ja Andres Tenusaare poolt loodud liikuva pildiga illustreeritud ajalooetappide lühiülevaated, millel teksti loeb Aarne Üksküla.

1. juulil toimub kontsert Matsalu rahvuspargis, 2. juulil Pühalepa kirikus Hiiumaal.

Allikas: rmk.ee

Läänemaa laulupeol osaleb 800 lauljat, tantsijat, pillimeest

Kuigi Läänemaa esimesest laulupeost möödub 115 aastat ning võiks arvata, et sel puhul on Lihula linnusemäel peetava Läänemaa laulupeo rõhk vanadel lauludel, siis nii see pole. Peol kuuleb palju tänapäevast muusikat, teiste hulgas Olav Ehala, Priit Pajusaare, Rein Rannapi, Alo Mattiiseni jt heliloomingut. See aga ei tähenda, et legendaarsed laulud oleks unustatud. Loomulikult on kavas ka Hermanni “Ilus oled isamaa”, Kreegi “Ma kõndisin vainul” või Tormise “Meeste laul”. Nõnda kirjutab portaal Läänlane.ee.

Meestega on aga lood nii, et neid on Läänemaalt laulupeole tulemas vaid üks koor. Et meeste hääl naiste ja laste vahele ära ei kaoks, kutsusid korraldajad Lihulasse abijõud – Tallinnast tuleb meeskoor Runo ja Pärnust Lüdigi meeskoor.

Seevastu lapsi ja noori laulab Läänemaal palju. Läänemaa rahvakultuuri spetsialisti Marju Viitmaa sõnul on noortele mõeldes saanud kava erk, värske ja rõõmus.

Laulupidu on eriline veel mitme asjaolu tõttu. Peale Haapsalu puhkpilliorkestri saadab lauljaid ka selleks laulupeoks eraldi kokku pandud kaheksaliikmeline ansambel. Laulu ja pillimänguga on abiks solistid Arvo Kaer, Joonas Grauberg ja Anto Simson. Jätka lugemist »

Penijõe mõisas on avatud näitus Euroopa rahvusparkide sajandivanusest ajaloost

Näituse on kokku pannud Euroopa kaitsealade võrgustiku katusorganisatsioon, mis hõlmab ühtekokku 36 riiki. Näitus tutvustab Euroopa esimesi rahvusparke ja nende loodusväärtusi ning
kaitsealasid. Näitus on avatud kuni 25. maini Penijõe mõisa III korruse kohvikusaalis (Penijõe, Lihula vald, Läänemaa).

Allikas: laanemaa.ee

Lihula linnusemäel on laupäeval talgud

16. aprillil toimuvad MTÜ Keskaegne Lihula, RMK ja Lihula vallavalitsuse eestvõtmisel Lihula linnusemäel talgud. Kavas on võsa lõigata, kokku vedada ja põletada.

„Pane selga sobiv riietus, võta kaasa mootorsaag, kui on, väike kirves, oksakäärid, töökindad, hea tuju ja tule talgutele!” kutsuvad korraldajad. Nende poolt talgusupp, kohv, tee.

 

Matsalu loodusfilmide festivali paremik täna taas Tartus

Täna õhtul kell 18 saab Tartu Keskkonnahariduse Keskuses taas vaadata VIII Matsalu Loodusfilmide Festivali paremaid filme. Linastub kaks filmi: Saksamaal valminud “Koletis Badesees?” ja Venemaal tehtud “Jahihooaeg”.  

Rezissöör Florian Guthknechti tehtud “Koletis  Badesees?” räägib 1761. aastal Oderi jõest väljatõmmatud 372kilogrammisest sägast. See polnud kaugeltki tavaline kala, tema eel käisid juba siis legendid ja müüdid. Tõsilood või kalamehejutud? Sägade uurimisele pühendunud ekspert Oliver Petrart ja auhinnatud allveefilmimees Sigi Braun on on teinud koos ägeda filmi väga suurest kalast.

Rezissöör Dimitry Pishulini “Jahihooaeg” pajatab loo huntidest, kes on omandanud halva kuulsuse oma äkkrünnakute, ootamatute ilmumiste ja (mõnede meelest) piiritu julmusega. Loodus on kujundanud hallivatimehest väsimatu jooksja, visa jälitaja ja täiusliku ründaja.  Film tutvustab huntide erinevaid jahimeetodeid.

VIII Matsalu filmifestival toimus mullu septembris, sel aastal oodatakse loodusfilmide huvilisi Matsallu 14.-18. septembrini.  Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee.

Matsalu loodusfilmide festivali filmid nüüd ka Tartus

Tartu keskkonnahariduse keskuse saalis saab homsest iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata Matsalu 8. loodusfilmide festivali filme. Kuni kevadeni pakutakse võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse ei jõudnud.

Teisipäeval, 25. jaanuaril kell 18 “Bama ja kadunud gorillad” / “Bama and the Lost Gorillas”. Režissöör Ernst Sasse, Nicky Lankester (Saksamaa; 45 minutit). Tallinna Loomaaia eriauhind.

“Kamtšatka – lõhemaa” / “Kamchatka – the Salmon”. Režissöör Daniel Levin (Venemaa; 20 minutit). Eestimaa Roheliste eriauhind.

 

“Fjord” / “Fjord”. Režissöör Skule Eriksen (Norra; 24 minutit). Lääne maakonna eriauhind.

 

 

 

8. Matsalu loodusfilmide festival toimus Lihulas 15.-19. septembril 2010. Filmid võistlesid sel aastal kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.

 

Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee.

 

Uue linnuraamatu esitlus Läänemaal

Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub kõiki huvilisi Läänemaale ühele põnevale loodusõhtule, mis leiab aset Lihula Muusika-ja Kunstikoolis sel laupäeval,11. detsembril. Külalisi oodatakse juba kell 13.00 kui üheskoos hakatakse valmistama jõulukinke ja -ehteid.

Kell 16.00 tuleb esinema tuntud Matsalu ornitoloog Eve Mägi, kes esitleb ühtlasi oma trükisooja raamatut „101 Eesti lindu“. Juttu tuleb raamatu saamisloost ning vastuse saavad ka huviliste küsimused. Kõigil soovijatel on võimalik ka kohapeal raamatut osta. Õhtu muusikalise poole eest kannab hoolt Pille Saatmäe.

Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine tel. 513 8783 või e-postiga: helle.veltman@rmk.ee.