Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2017
E T K N R L P
« märts    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Juhtrajasõidu hooaeg lõpetati Haapsalus

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja, teeb ülevaate käesoleva aasta viimasest juhtraja automudelite võistlusest.

Karikavõitjad Pärnumaalt Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets

Karikavõitjad Pärnumaalt: Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets

26. novembril kogunes Haapsalus veidi alla 30 mudelisportlase, et viimast korda sel aastal üksteiselt mõõtu võtta. Traditsiooniliselt jäi viimasele etapile kaks klassi N-14 ja PR-24. Neljas ülejäänud klassis olid asjad juba varem paika pandud.

Alustasid noored N-14 klassiga. Osales 16 võistlejat. Nende hulgas ka Karin Mets ja Reimo Usin, kes harjutavad Sindi rajal. Reimo startis B grupis ja Karin A grupis. Juba treeningute lõpus hakkas Reimo mudel kiirust kaotama. Tavaliselt on probleem mootoriharjastes. Need said kiiresti välja vahetatud, kuid võistluse esimeste ringidega oli selge, et viga mootoriga on tõsisem. Õnneks oli abi kohe saadaval ja saime mootori kiiresti vahetatud, kuid sellele kulus kogu esimese sõidu aeg, mis hinnanguliselt tähendas ca 25 ringi mahajäämist teistest võistlejatest. Lõppkokkuvõttes Reimole 15. koht. Karin esines A grupis tublilt ja sõitis end kaheksandana finaali. Finaalis suutis ta oma kohta parandada ja lõpuprotokolli läks kirja 7. koht. Sellega tuli ka tõhus punktilisa karikasarja arvestuses ja Karin oli võitnud oma esimese karika sellel spordialal.

Jätka lugemist »

Täna algab 14. Matsalu loodusfilmide festival

Lihula ootab alates sellest kolmapäevast loodusfilmihuvilisi Matsalu rahvusvahelisele loodusfilmide festivalile (MAFF). Festival  kestab 21.-25. Septembrini Lihulas, Matsalu loodusfilmide festivalHaapsalus ning Tallinnas.

Festivali võistlusprogramm on jagatud traditsiooniliselt kaheks – Kategooria A – Loodus ning Kategooria B – Inimene ja Loodus. Võistlusprogrammi esitati filme 90 riigist, millest  rahvusvahelisele žüriile hindamiseks valiti välja 30 parimat  filmi. Züriisse kuulub sel aastal esindajaid Eestist Lõuna-Aafrikani.

Festival avatakse ametlikult kolmapäeval kell 18 avaüritusega Lihula kultuurimaja suures saalis filmi „Habras maailm“ maailma esmalinastusega, aga filmisõbrad saavad tulla filmiprogrammi nautima juba kolmapäeva hommikul kella kümnest. MAFFil linastub sadakond uut loodusfilmi üle maailma, millest veerandsada rahvusvahelises võistlusprogrammis Jätka lugemist »

Pilte lipu päeva pühitsemisest Haapsalust, Tallinnast, Põltsamaalt

Lisaks varem avaldatud sinimustvalge lipu sünnipäeva tähistamistele Sindis ja Pärnus on allpool tehtud tagasivaade 4. juuni sündmustele veel Haapsalus, Tallinnas ja Põltsamaal.

Lipu päev Haapsalus Foto Karin Luiga

Lipu päev Haapsalus. Foto: Karin Luiga

Täiendav ülevaade on koostatud Eesti lipu seltsi juhatuse esimehe Jüri Trei palvel, et toodud näidete abil anda rohkem mõtlemisainet sellest, milliseid erinevaid võimalusi jätkub sinimustvalge lipu tähtsustamiseks. Trei sõnul korraldasid Eesti lipu seltsi liikmed lipu päeva üritusi Tallinnas, Sindis, Pärnus, Haapsalus, Otepääl, Põlvas, Jõgeval, Põltsamaal, Toris jm.

Kaitseliidu Lääne maleva kodulehelt teade Haapsalu kohta

Eesti lipu päeval heisati Haapsalu linnavalitsuse ees pidulikult riigilipp, mille heiskasid kaitseliitlased Siim Jeeberg ja Jaan Stoletov. Haapsalu linna lipu heiskasid Naiskodukaitse liikmed Kai Silmer ja Malle Sepp. Euroopa Liidu lipu heiskasid kodutütar Marie Keldrima ja noorkotkas Roger Rohilaid.

Liputoimkonna esimees oli Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkonna pealik leitnant Sulev Luiga. Lipurivis oli 15 lippurit oma organisatsioonide, ühenduste ja koolide lippudega.

Jätka lugemist »

Evald Okase muuseum Haapsalus avab suvehooaja

Vano Allsalu maal Päev/Day (akrüül, lõuend 2015).

Vano Allsalu maal Päev/Day (akrüül, lõuend 2015).

Laupäeval, 28. mail kell 16 avatakse Haapsalus Evald Okase muuseumi suvehooaeg. Muuseumi kunstisuvele pannakse algus kolme väljapaneku avamisega.

Alguse saavad kaks Evald Okase loomingut tutvustavat ekspositsiooni ning Vano Allsalu maalinäitus “Üks teine kord”.

Muuseumi teise korruse näitusesaalides avatakse väljapanek, mis annab läbilõike Evald Okase enam kui 70 aastat hõlmavast loomingust selle laadide ja žanrite mitmekesisuses. Eksponeeritud on kunstniku joonistused, graafika, maalid ja objektid. Näitust saab külastada kuni augusti lõpuni.

Pööningusaalis avatakse näitus, mis tutuvustab Evald Okase tegevust illustraatorina üldse. Okase loomingus on maalide kõrval tuntud ka tema talendikad joonistused, graafika ning raamatute illustratsioonid. Pööningusaali väljapanekul on esitatud peamiselt kunstniku joonistused ja akvarellid erinevatest aegadest, mis võluvad oma vahetuse ja artistlikkusega ning kujundliku nägemisega pisimaski visandis. Näitust saab külastada kuni 25. juunini.

Jätka lugemist »

Läänemaal mälestatakse märtsiküüditatuid

Märtsiküüditamise mälestuspäeva korraldustoimkond kutsub suurel reedel kõiki läänlasi mälestama kommunismi suurkuriteo ohvreid ja süütama nende mälestuseks mälestusküünlaid.

Läänlaste vabadussõja mälestussammas Haapsalu Lossiplatsil Foto Urmas Saard

Läänlaste vabadussõja mälestussammas Haapsalu Lossiplatsil. Foto: Urmas Saard

Märtsiküüditamist on mälestuspäevana tähistatud 28 korral. Tänavu langeb kuupäev kokku kirikliku püha, suure reedega. 25. märtsil möödub 67 aastat ühest Nõukogude võimu massilisemast repressioonist, mille käigus küüditati üle 20 000 eestimaalase Siberisse. Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsini läbi viidud massiline elanike vägivaldne ja kuritegelik ümberasustamine Siberisse.

Märtsiküüditamine ja totalitaarse režiimi kuriteod ei jätnud lähemalt või kaugemalt puudutamata ühtegi Eesti peret sõltumata rahvusest, ilmavaatest ja sotsiaalsest päritolust.

Meenutamaks seda kurba sündmust ning mälestamaks märtsiküüditamise tõttu kannatanuid, toimub 25. märtsil märtsiküüditamise mälestuspäev.

Ürituse eesmärk on näidata, et Eesti üldsus mäletab, noored peavad vabadust tähtsaks ja ei unusta kunagi seda, mida iseseisvuse kaotus kaasa toob.

Kell 10.00 koguneb Represseeritute Ühendus Läänemaa Memento, Naiskodukaitse Risti jaoskond ja Kaitseliidu Risti malevkond esindusega Ristil, et asetada mälestuspärg ja küünlad küüditatute mälestusmärgile Risti raudtee jaamas.

Kell 11.00 algab suure reede jumalateenistus Haapsalu Jaani kirikus, teenib piiskop Tiit Salumäe, laulab koguduse segakoor ja mängib organist Lia Salumäe.

Jätka lugemist »

Kuidas läheb Haapsalu jõulukuusel?

Neljandal adventpühal Haapsalut külastades tundsin esimese asjana huvi, milline näeb välja linna jõulukuusk. Põhjuseks oli teadmine, et Delfi ilusaima jõulupuu hääletusel oli 17. detsembri hommikuks Haapsalu kogunud näoraamatusse ligemale 700 häält, millega edestas koguni pealinna jõulukuuske.

Haapsalu jõulupuu Foto Urmas Saard

Haapsalu jõulupuu. Foto: Urmas Saard

Polnud varem Haapsalut jõulukuul külastanud ja seepärast puudus orientiir, kuhu kaunis kuusk püsti on aetud. Sisetunne ütles, et küllap ta Lossiplatsil on, aga igaks juhuks püüdsin juhuslikelt inimestelt sellele kinnitust saada. Paraku ei osatud minu küsimusele vastata. Ilmselt oli siis võõraid linnas rohkemgi.

Seadsin sammud piki Posti tänavat teele, lootuses viimaks ka mõnd Haapsalu inimest kohata. Mida kauem olin astunud, seda vähem inimesi liikumas nägin. Tegelikult oli neid palju vähem kui ühe käe sõrmedel lugeda. Enne Karja tänavale jõudmist lähenes lapsekäru lükkav noor isa. Tervitasin kõval häälel ja enne, kui jõudsin küsimust lõpetada, nägin meest nimetissõrme suule asetamas. Mõistsin kohe ettevaatamatusest tekitatud ebameeldivust ja sulgesin poolelt sõnalt suu. Aga mees sai küsimusest ikkagi aru ja andis käega selge vihje, et olin päris õigel suunal.

Nüüd tuli lugu meelde ja uurisin täna õhtust seisu. Facebooki seinal on koguni kaks Haapsalu jõulupuu fotot. Ühe pildi all üle 1240 meeldimise ja teisel mõnikümmend meeldimist vähem. Kahe foto peale kokku seega rohkem kui ühel Kuressaare jõulupuu fotol, kus oli vaatamise hetkel 1717 märkimist. Rakvere 6555-le ei saa muidugi ligilähedale ka Haapsalut ja Kuressaart kokku liites. Teisalt jälle on Rakvere jõulupuu sootuks muust materjalist, kui teiste linnade pühade kaunistustega ehitud puud.

Urmas Saard

Haapsalus eksponeeritakse Evald Okase juubelile pühendatud näitust

Evald Okas.

Evald Okas.

28. novembril oleks Evald Okas saanud 100-aastaseks. Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) on kuni 2016. aasta maikuu keskpaigani eksponeeritud Evald Okase reisimuljete põhjal valminud looming. Näitus kannab pealkirja “Evald Okas 100. Reisimuljed” ning kuulub kunstniku 100 aasta juubelit tähistavate väljapanekute sarja.

Haigla juht Priit Eelmägi tunneb näituse üle rõõmu: “Kunstninäituste traditsioon HNRK kohvikuruumides on selle näitusega saanud väga auväärse jätku. Evald Okas on kogunud taastusravi saades mitmel korral jõudu haigla patsiendina, nüüd saavad praegused patsiendid nautida tema kunsti ja selles peituvat energiat. Loomulikult on näitus avatud ka linnarahvale ja külalistele.”

Evald Okas (28.11.2015-30.04.2011) alustas maaliõpinguid Riigi kunsttööstuskoolis 1931. aastal ning lõpetas need 1941. aastal. Ta esines näitustel alates 1939. aastast. Enam kui 70 loomeaasta vältel oli ta väga produktiivne ning pälvis mitmeid aunimetusi, tähelepanu ja publikumenu.

Evald Okase loomingut iseloomustab ülimalt mitmekesine ampluaa. Kunstniku läbi ajastute ulatuv looming on jäädvustanud oma aega ja kaasaegseid, aga ka arengukäike ja murranguid, mida eesti kunst poole sajandi jooksul on läbi elanud. Portreežanri ja figuratiivsete kompositsioonide kõrval on teda alati paelunud ka linnakeskkond ja arhitektuur.

Jätka lugemist »

Saksa okupandid ei takistanud jääst Vabadussõja mälestussamba püstitamist

„9. novembril möödub 91 aastat Vabadussõja mälestussamba avamisest Haapsalus,“ kirjutab Kaitseliidu Lääne maleva tegevliige Heiki Magnus täna oma facebooki lehel. Ta on ka Eesti Eruohvitseride Kogu, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ja Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuste liige, kelle pidevaks hooleks on meie kodumaa sangarite mälestuse hoidmine. Sellepärast ärgitab Magnus Läänemaa ja Haapsalu rahvast täna õhtul läänlaste vabadussõja mälestussamba jalamile mälestusküünlaid süütama.

Heiki Magnus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust väljumas Foto Urmas Saard

Heiki Magnus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust väljumas. Foto: Urmas Saard

Ausammas püstitati üldrahvaliku korjanduse teel

Kasutades ajalehe Lääne Sõna, Waba Maa ja ajalooraamatu „Vana – Läänemaa ajaloo radadel II“ materjale koostas Magnus lühikese ülevaate Haapsalusse püstitatud Vabadussõja mälestussamba saagast.

Haapsalu Kaunistamise Seltsi algatusel otsustati 1922 aastal rajada Vabadussõjas langenud Läänemaa sõjameestele mälestussammas Haapsalu turuplatsile, tänase nimetusega Lossiplatsile. 1923 a 20. jaanuaril toimus Haapsalus koosolek, moodustati maakondlik mälestussamba ehitamise komisjon, kuhu kuulusid dr Hans Alver, kunstnik Roman Haavamägi, Peeter Reikmann, Hugo Valma ja Davidoff. Nende otsusel kuulutati välja Vabadussõja mälestussamba kavandi võistlus.

Konkursil osalesid tuntud kujurid Jaan Koort, Voldemar Mellik ja Anton Starkopf, samuti Haapsalu mees Roman Haavamägi. Võitjaks osutus Voldemar Melliku kavand. Temalt telliti töö ja mälestussamba ehitus.

Jätka lugemist »

Toimumas on festival Jutupühad

Jutupühad1.-8. novembrini peetakse Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Märjamaal lugude jutustamise festivali Jutupühad. Jutupühad jätkavad ammustest aegadest pärit traditisooni ‒ tuua sügistalvisesse pimedasse aega lugude jutustamisega õdusaid koosolemise hetki. Festivali raames toimuvad kogukondlikud jutuõhtud, loengud, jutuvestmise töötoad ning koolitused täiskasvanutele.

Jutupühad on liikuv püha – juhtub siia maile mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on kohe aeg jutupühadeks. Sel sügisel tuleb mitme maa ja mere tagant, Kanadast, meile lugusid vestma Dan Yashinsky. Dan on professionaalne jutuvestja, kirjanik ja kogukonna aktivist. Armastatud jutuvestjana on ta esinenud ja õpetanud festivalidel maailma eri paigus. Ka oma kodumaal on ta teinud uskumatult palju tänapäevase jutuvestmistraditsiooni edendamiseks. Dan olnud Kanada suurima jutuvestmisorganisatsiooni, lugude jutustamise festivali ja jutuvestmiskooli asutajate hulgas.

Lisaks kaugele Kanada külalisele on huvilistel võimalus kuulata ka Ildikó Sándori, ungari rahvakultuuri spetsialisti ja jutuvestja, ülesastumist. Kogukonna jutuõhtul Märjamaal, saavad sealsed jutuhuvilised kokku omavahel, et kuulata ja jutustada üksteile oma lemmiklugusid.

Jätka lugemist »

Haapsalu linn soovib muuta lipu annetamise Eesti lipu päeval traditsiooniks

Haapsalu linn, Kaitseliidu Lääne malev ning Lääne maavalitsus kutsuvad kõiki kodanikke tähistama Eesti lipu päeva.

Tiit Salumäe Otepääl Foto Urmas Saard

Tiit Salumäe Otepääl. Foto: Urmas Saard

4. juuni hommikul kell 7.00 toimub Haapsalu linnavalitsuse ees riigilipu pidulik heiskamine.

Sõnavõttudega esinevad Lääne piirkonna ja diasporaa piiskop Tiit Salumäe ning Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Sündmuse käigus pühitseb piiskop Tiit Salumäe Haapsalu linnavalitsuse poolt Kaitseliidu Lääne malevale annetatava sini-must-valge majalipu. Haapsalu linn soovib muuta lipu annetamise Eesti lipu päeval traditsiooniks. Selle raames annetatakse iga-aastasel lipupäeva tseremoonial mõnele asutusele või institutsioonile pühitsetud riigilipp.

Kohaletulnutele pakutakse teed ja pirukat.

Avatud on KÜSKi koostöövõrgustike taotlusvoor

Infopäevad toimuvad aprillis kuuel korral.

Märsti alguses avas KÜSK uue koostöövõrgustike loomise ja arendamise taotlusvooru. Nüüd on välja kuulutatud ka vooru tutvustavad infopäevad, mis toimuvad aprillis Haapsalus, Jõhvis, Tallinnas, Rakveres, Paides ja Põlvas.

Kõik vajalik taotlusvooru, infopäevade ja registreerimise kohta: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/kv15

Lisaks taotlusvooru ja teiste KÜSKi toetusvõimaluste tutvustamisele toimub infopäeva ühe osana hea koostöö kujundamise teemaline inspiratsioonikohvik. Et need päevad võimalikult praktilised ja kasulikud oleksid, võiksid kõik osalejad teha mõningast ettevalmistustööd ja mõelda konkreetselt välja, millist koostöö loomise või arendamise projekti tegema tahetakse hakata. Mõned abistavad ja suunavad küsimused, millele eelnevalt mõelda ja vastata, on toodud ära registreerimisvormis.

Vaata, kus ja millal toimub sinule lähimas linnas infopäev ja tule kohale!

Lisainfo: Mari-Liis Dolenko, tel 655 6423, e-post: mariliis@kysk.ee

Martin Laidla

Algavad tänavavalgustuse väljavahetamise tööd seitsmes Eesti linnas

Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Berit-Helena Lamp

Visandades Eestit: Hõngude Haapsalu

haapsalu toomkirik

Aksel Lõbu

Haapsalu – üks meie suvelinnadest. Koht, kuhu paljud inimesed satuvad festivali ajaks, olgu see siis Valge Daami päevad, Joogafestival, Augustibluus, Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide festival, Haapsalu Vanamuusikafestival või mõni muu.

Nii mõnegi eestlase silmis on see alati päikseline väikelinn koos elava kultuuri ja tiheda sagimisega, restoranide ja kohvikutega, mis on täis. Koht, kus on palju rõõmu ja naudingut. Kõikide nende ürituste jõul ja linnaelanike aktiivsusel on saanud sellest taas esimese vabariigi aegne kuurortlinn. Ent nagu kolleeg nalja viskas, talvel pole Haapsalus muud elu kui jääpurjetamine, seda mujalt pärit eestlane ei näe.

Sellise suvitaja jaoks on Haapsalus kaks tänavat: ühte mööda liigub ta piiskopilinnusesse, teist mööda raudteejaama. No olgu, vahepeal satub ta ka promenaadi äärde, et üle roostiku kiigata mere värelust.

Kõrvaltänavaist piiluvad mõningad luitunud, teisal värskelt värvitud puithooned nii õdusa rahulikkusega. Kui pimedus hakkab võimust võtma, otsid mere poole vaadates veel seda viimast helki saabuvas sumedas öös. Tunne on, nagu oleks linn vaikselt ennast kokku tõmmanud, kui varjud saavad väikestel tänavatel kaarena su pea kohal kokku. Ning tunne on värske, justkui naudiksid linna võlusid koos maakandi hõnguga.

“Visandades Eestit” on Külauudiste värske kaks korda kuus pühapäeviti ilmuv sari, kus, Stina-Simona Epner ja Aksel Lõbu kirjeldavad Eesti peal ringi sõites tekkivaid emotsioone ja ettejuhtuvaid olusid. Stina-Simona on on moehuviline rahvatantsija ja blogija.

Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

15.-25. juuli valgetel suveõhtutel kõlab üheksal kontserdil Eestimaa suuremates ja väiksemates kirikutes kaunis muusika, mida esitavad väljapaistvad solistid ja ansamblid erinevatest maailma riikidest. Festivali eestvedajaks on viiendat aastat PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) ja peaesinejaks üks maailma tipp-keelpilliorkestritest CAMERATA NORDICA Rootsist, kes maandub Tallinna Lennuväljale 14. juulil kell 20.45.

“Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ja maakonna väiksemates Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,” rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. “Üle mitme aasta väljub festival Raplamaa piiridest ning publik saab nautida suurepäraseid kontserte ka Haapsalus ja Tallinnas.”

PLMF-i algatusel toimub festivali raames rahvusvaheline koostööprojekt “Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid”, mida toetab Euroopa Liidu Kultuuriprogramm. Projekti eesmärgiks on esitleda professionaalseid muusikuid neljast partnerriigist (Rootsist, Eestist, Suurbritanniast, Itaaliast) ning mitmete vähetuntud heliloojat teoseid laiemale publikule. Kuna 2014. aasta on kuulutatud Euroopa Aju Aastaks (European Year of the Brain), siis on koostööprojekti partnerid otsustanud avalikkust laiemalt teavitada muusika ainulaadsest mõjust inimaju arengule. Teadlased on tõestanud, et muusikainstrumendi õppimine kaasab aktiivselt tegevusse aju erinevaid osi ning on seega üks efektiivsemaid vahendeid nii aju arendamiseks kui ka vigastatud aju ümberõpetamiseks.

“Me loodame, et kolm erinevate kavadega EL projekti kontserti Raplas (18.07), Haapsalus (19.07) ja Tallinnas (20.07) annavad edasi erilist loomingulist atmosfääri, mis tekib vaid siis, kui tuua kokku mitmed erineva taustaga suurepärased muusikud,” ütles EL projektijuht ja PLMF tegevjuht Leelo Lehtla.” Samuti oleme õnnelikud, et EL-i projekti kaudu saame anda oma panuse teavitamaks inimesi muusika võimsusest inimaju arendamisel – seda toetavad uuringud on tähelepanuväärsed.”

Jätka lugemist »

Haapsalus toimuvad juulis linnaekskursioonid

Foto: Wikipedia

Juulis toimuvad Haapsalus giidiga linnaekskursioonid. Tunniajase jalutuskäigu ajal saab põgusa ülevaate kuurortlinna ajaloost, arhitektuuripärlitest ja tänapäevastest arengutest.

Ekskursioonid toimuvad neljas keeles – kolmapäeviti inglise ja soome, reedeti eesti ja vene keeles. Kõik ringkäigud algavad Haapsalu Turismiinfokeskuse kõrvalt kell 18.00 ja on osalejatele tasuta. Ekskursioonide toimumise päevadel on Haapsalu Turismiinfokeskus avatud tund aega tavapärasest kauem, kuni ekskursioonide väljumiseni.

„Projekti idee sündis Pärnu linna eeskujul, kus taolisi tuure viiakse läbi juba mitmendat aastat, sealjuures on igal aastal pikenenud ekskursioonide läbiviimise periood ja suurenenud ka osalejate arv“ selgitas Läänemaa Turismi juhataja Jane Möll.

„Sel aastal piloteerime alles ja seetõttu viime ekskursioone läbi ainult juuli kuus. August on kokkuvõtete tegemise aeg ja siis selgub kas taolistest suvistest ringkäikudest võiks ka meil saada traditsioon“ lisas Möll.

Ekskursioonid toimuvad Läänemaa Turismi eestvedamisel koostöös Läänemaa Giidide Ühinguga. Oma panuse projekti annavad lisaks Fra Mare, Laine, Päeva Villa, Promenaadi hotell, Kongo hotell, Teeristi Villa, Vanalinna Hostel, Endla Hostel, Haapsalu Linna Spordibaasid, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ja EELK Lääne Praostkond.

Täna näeb otseülekannet Läänemaa kultuuripärli tunnustamiselt

Täna, 24. jaanuaril kell 19 algab Läänemaa kultuuripärli ja -tegijate tunnustamine ning astuvad üles 37 maakonna kollektiivi.

Vaata Läänemaa tõeliste tegijate etteasteid otseülekandes siit: otse.hk.tlu.ee

Hiljem on ülekanne järelevaadatav aadressil: www.youtube.com/hktv12

Endel Nelise elu andis aluse filmile

Endel-Nelis

Foto: erakogu

Veebruari teises pooles alustab Allfilm Haapsalus vehklemistreener Endel Nelise elust inspireeritud mängufilmi „Mõõkade tants” võtteid, peaosas on Märt Avandi, vahendab Kaire Reiljan Lääne Elus.

Filmi Eesti produtsent ja Allfilmi juhatuse liige Ivo Felt ütles, et stsenaarium sai tõuke Endel Nelise elust ja tööst ning peategelane kannab legendaarse vehklemistreeneri nime, kuid filmi tegevus on välja mõeldud.

Tegevus toimub 1950. aastate Haapsalus. Felti sõnul on peategelane noor sportlane, kes pärast Leningradis kooli lõpetamist satub Haapsallu ja moodustab siin vehklemisklubi. Jätka lugemist »

Oodatakse “Kultuuritegija 2013″ Läänemaa kandidaate

Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada neid kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, ühinguid, kelle töö on kaasa aidanud ning andnud olulise panuse Läänemaa kultuurielu edendamisele 2013. aastal. Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid, esitamise tähtaeg on 20.11.2013.a.

Vabas vormis taotlus tuleb esitada Läänemaa ekspertgrupile, taotluses peavad olema:

  • lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest saavutustest sel aastal;
  • kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-post)

Ettepanekud palume saata kas marju.viitmaa@rahvakultuur.ee või postiga aadressil Lahe 8, Haapsalu

Toidumessil selgusid Eesti parimad noored teenindajad

Noor Teenindaja 2013 võitjad (vasakult) Krislin Kozlov Haapsalu Kutsehariduskeskusest (II koht), Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist (I koht), Tiina Kallaste Haapsalu Kutsehariduskeskusest (III koht). Foto: Joanna Jõhvikas

Noor Teenindaja 2013 võitjad (vasakult) Krislin Kozlov Haapsalu Kutsehariduskeskusest (II koht), Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist (I koht), Tiina Kallaste Haapsalu Kutsehariduskeskusest (III koht). Foto: Joanna Jõhvikas

1. novembril Tallinna toidumessil mõõtu võtnud noored teenindajad selgitasid endi seast parima, kelleks on Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist.

Teisele ja kolmandale kohale tulid Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased Krislin Kozik ja Tiina Kallaste.

„Võit tuli mulle üllatusena, sest päris tippu jõudmiseks on mul veel arenemisruumi küllaga,” ütles Eesti parim noor teenindaja Kristo Lassi. Praegu töötab Lassi Tallinna Teeninduskooli õpingute kõrvalt nii koka kui ka ettekandajana. „Mulle meeldib töö inimestega ja seetõttu ei tekkinud kahtlustki, kas panna ennast võistlustel proovile,” ütles ta. Noormees lisas, et järgmine aasta osaleb ta kindlasti aasta kelneri valimisel.

„Kohtunike hinnangul olid kõik noored teenindajad ennast võistlusteks hästi ette valmistanud, kuid Kristo Lassi oli parim flambeerimises, veini täpsusvalamises ja suhtlemises kliendiga,” ütles Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liidu juhatuse liige Tiiu Parm. Tema sõnul avaldas Kristo eriti muljet oma suurepärase suhtumisega töösse. „Võistluspäevad olid noorte jaoks väga pingelised, kuna ülesandeid tuli sooritada rohkem kui 20 kohtuniku ees, kes jälgisid igat sõna ja liigutust,” kirjeldas Parm.

Finaal koosnes piduliku laua katmisest ja teenindamisest. Pidulikul lauateenindusel pidid võistlejad näitama oma teadmisi ja oskusi lauakatmises, veinide tundmises ja serveerimises, flambeerimises ning juustude serveerimises. Kristo Lassi pärjati tiitliga “Noor Teenindaja 2013″.

Võistlus „Noor Teenindaja” toimub alates 2005. aastast ning võistlusest saavad osa võtta Eesti ametikoolide toitlustusalade õpilased.

Liina Liiv

Haapsalu raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus“

18.10. – 26.10. leiavad Haapsalus aset raamatukogupäevad, mille raames saab kohtuda nii tundud kirjanikega, kuulata noorte omaloomingut ja palju muud põnevat. Üritused on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele ja toimuvad nii Haapsalu keskraamatukogus (Posti 3) ja lasteraamatukogus (Wiedemanni 11). Osavõtt on kõigile tasuta, täpsemat infot ka SIIT

Programm:

18. oktoober keskraamatukogu kojulaenutuses
„Tuntud inimene raamatukogus“: sel päeval laenutavad raamatuid lugejatele prominentsed Haapsalu linna kodanikud.

19. oktoober lasteraamatukogus
„Vaata, kes laenutab!“: Teenindusletis proovivad raamatukoguhoidja ametit lapsed.

22. oktoober lasteraamatukogus kell 12.00
Koolivaheaeg lasteraamatukogus: tähistame ettelugemise päeva ja õpime mängima erinevaid lauamänge.

22. oktoober keskraamatukogu lugemissaalis kell 17.30
Külas on kirjanik Tõnu Õnnepalu: selle kohtumisega tähistame Eesti Raamatu päeva.

24. oktoober lasteraamatukogus kell 12.00
Koolivaheaeg lasteraamatukogus: loeme jutte ja meisterdame.

26. oktoober keskraamatukogu lugemissaalis kell 17.00
Külas on kirjanik Mihkel Mutt: kohtumine toimub raamatukogupäevade ja  „24 tundi Eestimaa rahvamajas“ raames. 

26. oktoober keskraamatukogu lugemissaalis kell 22.00
Noorte OmaloominguÖÖ: ootame noori omaloomingut kuulama ja esitama, olgu selleks kunst, kirjandus, muusika vms.

Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus Haapsalu linnagaleriis

Homme (04.10, kell 17) avatakse Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus Haapsalu linnagaleriis. Näituse teemaks on seekord “Muda ja instinkt”.

Seekordsel aastanäitusel on keraamikute eesmärgiks spontaanne ja mänguline lähenemine oma põhilisele töömaterjalile – savile. Näituse toimumiskoht, Haapsalu, pakub oma väärika mudaajalooga heldelt võimalusi leidmaks seoseid savi ja muda vahel. Näituse avamisel toimub performance kunstirühmituselt “Laik”, täpsemalt saab osalejate kohta kohta lugeda SIIT

 

Näitus jääb avatuks kuni 04.11.13, täiendav info: Külli Kõiv, tel.56636895

Vormsi tanu õpituba

Laupäeval toimub Haapsalu Kutsehariduskeskuses Vormsi tanu tegemise õpituba algusega kell 11.  Koolitusel osalemiseks on vajalik eelregistreerumine (Kristi.Erkmann@gmail.com), materjalide eest tuleb tasuda 4 €

Koolitust korraldab MTÜ Läki tantsule! rahvatantsurühm Kalurineiud. Õpetajaks on Vormsi Käsitöö Seltsi liige ja käsitööõpetaja Ene Rand.

Projektiga „Vormsi rahvariiete valmistamise kursus“ korraldatakse 4 koolitust septembrist detsembrini. Esimesel koolituspäeval valmib tanu, edaspidi tutvutakse põlle, varrukate ja alusseeliku tegemisega. Projekti rahastatakse Kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest, toetab Haapsalu Kutsehariduskeskus.

Lisainfo ja eelregistreerimine:
Kristi Erkmann

Matsalus on käimas loodusfilmide festival

matsalu-ylariba-218.-22. septembrini leiab aset 11. Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival, kus võimalik vaadata üle 250 linateose 60st erinevast riigist. Esmakordselt on esindatud Costa-Rica, Malta, Alžeeria, Nikaraagua ja Singapuri filmid. Festivali raames toimub ka mitmeid loodusfotograafia töötubasid ja erinevaid fotonäitusi.

Programmiga saab tutvuda täpsemalt festivali kodulehel, filme näidatakse Lihula kultuurimajas ja Lihula kunstide majas ning ka Haapsalu Innovatsioonikeskuse saalis.

Laupäeval viib-toob Tallinnast festivalikülalisi Lihulasse Looduse Omnibuss.

Suvebussi projekt oli prognoositust edukam

Suvebuss Haapsalu bussijaamas.

Suvebuss Haapsalu bussijaamas.

Juulis kasutas 541 inimest võimalust suvebussiga Põhja-Läänemaa randasid ja loodust külastada. Kokku sõitis buss Haapsalu-Dirhami-Haapsalu liinil 31 korda, ehk keskmiselt oli igal reisil 17, 5 reisijat. Selline täituvus on Lõuna-Läänemaa liinigrupis üle keskmise.

Samuti oli üle keskmise piletitulu, mis moodustas 0,31 €/km kohta. See on 2,8 korda kõrgem kui L&L AS poolt teenindatavas Lõuna-Läänemaa liinigupis keskmiselt.

Maanteeameti ühistranspordiosakonna poolt oli suvebussile seatud tingimusteks 30 – 50% ulatuses partnerite toetus, mis tegelikult ulatus 57,1protsendini. Seega ületati Maanteeameti ühistranspordiosakonna poolt pilootprojektile Suvebuss seatud maksimum 7,1% võrra.

“Vajadus sellise liini järele oli küll aimatav, aga tegelik tulemus ületas siiski meie ootused. See näitab, et oleme õigel teel ning järgmisel aastal tahame projektiga kindlasti jätkata ja pakkuda Põhja-Läänemaa avastamist juba pikema perioodi jooksul,” ütles Lääne maavanem Innar Mäesalu lootusrikkalt.

Statistiliselt vaadates võib suvebussi projekti edukaks lugeda. Lõpphinnangu annavad kindlasti sellel liinil reisinud Läänemaa elanikud.

Suvebussi rahastamisele aitasid kaasa bussi marsruudile jäävad kohalikud omavalitsused ja Roosta Puhkeküla.

Maris Saar

Joogafestival – pidu kehale ja hingele

Esimesest joogafestivalist Haapsalus võttis mullu osa ligi tuhat inimest. Foto: MTÜ Joogafestival

Juba sel nädalavahetusel 20.-21. juulil leiab Haapsalus aset järjekorras teine Joogafestival, mis täidab linna tuhandete keha ja hinge eest hoolt kandvate joogaharrastajate ja huvilistega.

Lisaks joogaprogrammile toimub festivalialast väljaspool bazaar, kus saavad tervisekaupadega tutvuda ka festivalipassi mitte soetanud uudistajad.

Joogafestival, mis tituleerib end hingepeoks, keskendub lisaks erinevate joogastiilide harrastamisele ka kõige hea ja parema kogemisele, mis ka trennivälisel ajal naudingut pakub. Lisaks töötubadele toimub mitmeid meelelahutusüritusi ning mitmekülgne bazaar, kust võib leida kõiksugu kauplejaid. Lettidel on sobivat kaupa nii jooga harrastajaile kui ka puhast naudingut neile, kelle eesmärk on hoida oma keha ja hing puhtana.

Esindatud on paljud tunnustatud väljamaised tervise- ja joogatooted ning eksootilist käsitööd pakkuvad ettevõtted. Kehakinnituseks saab nautida ehedat idamaist hingega toitu. Tasakaaluks kauplevad bazaaril kodumaise mahekaubaga Sepa mahetalu ja Loodusvägi; viimane esitleb Joogafestivalil oma värsket Eestimaist toortoidusarja, mis pakub rikkalikku täiendust teadliku toituja menüüsse. Erimaitseliste toornäkside põhikomponendid on pärit kohalikelt mahetalunikelt ning valmivad Viljandimaal, Pollis. Bazaar on avatud ka neile, kes festivalipassi ei ole söendanud soetada – niisiis on kõik huvilised oodatud kauplejate toodetega tutvuma. Festivalialal saavad külastajad muuhulgas teada, mida tähendab roheline ehk ökojooga ning kuidas toituda toortoidust.

Sel nädalavahetusel jagub Haapsalus tegevust ja uusi elamusi nii joogahuvilisele kui linnas uitavatele uudishimulikele. Rohkem infot leiab siit.