Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2017
E T K N R L P
« mai    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Juhtrajasõidu hooaeg lõpetati Haapsalus

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja, teeb ülevaate käesoleva aasta viimasest juhtraja automudelite võistlusest.

Karikavõitjad Pärnumaalt Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets

Karikavõitjad Pärnumaalt: Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets

26. novembril kogunes Haapsalus veidi alla 30 mudelisportlase, et viimast korda sel aastal üksteiselt mõõtu võtta. Traditsiooniliselt jäi viimasele etapile kaks klassi N-14 ja PR-24. Neljas ülejäänud klassis olid asjad juba varem paika pandud.

Alustasid noored N-14 klassiga. Osales 16 võistlejat. Nende hulgas ka Karin Mets ja Reimo Usin, kes harjutavad Sindi rajal. Reimo startis B grupis ja Karin A grupis. Juba treeningute lõpus hakkas Reimo mudel kiirust kaotama. Tavaliselt on probleem mootoriharjastes. Need said kiiresti välja vahetatud, kuid võistluse esimeste ringidega oli selge, et viga mootoriga on tõsisem. Õnneks oli abi kohe saadaval ja saime mootori kiiresti vahetatud, kuid sellele kulus kogu esimese sõidu aeg, mis hinnanguliselt tähendas ca 25 ringi mahajäämist teistest võistlejatest. Lõppkokkuvõttes Reimole 15. koht. Karin esines A grupis tublilt ja sõitis end kaheksandana finaali. Finaalis suutis ta oma kohta parandada ja lõpuprotokolli läks kirja 7. koht. Sellega tuli ka tõhus punktilisa karikasarja arvestuses ja Karin oli võitnud oma esimese karika sellel spordialal.

Jätka lugemist »

Seakatk jõudis Läänemaale

Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht

Foto:  Georg Aher, Uma Leht

Sigade Aafrika katkuga taudistunud piirkondade hulka lisandus Läänemaa, kus viirus tuvastati ühel kütitud metsseal Hanila vallas ja neljal kütitud metsseal Kullamaa vallas. Nüüdseks on seakatk tuvastatud kõikides Eesti maakondades peale Hiiumaa.

Tegemist on 33. taudistunud alaga.

“Leiud näitavad taudi laialdast levikut metssigade hulgas ja seetõttu tuleb olla jätkuvalt hoolas ja ettevaatlik kõigil, nii loomapidajatel kui ka kõigil metsas toimetajatel, et vältida taudi levikut koduseafarmidesse,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Taudi leviku tõkestamiseks tuleb jätkata ka metssigade arvukuse vähendamist ning nakkusohtlike korjuste kõrvaldamisega loodusest.

“Oleme väga tänulikud inimestele, kes meile metsas leitud korjustest juba teada on andnud. Helistage julgelt maakondlikku veterinaarkeskusesse või jätke teade Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonile numbril 605 4750. Sellega aitate oluliselt kaasa seakatku edasise leviku takistamisele,” lisas Kalda.

Kokku on Eestis sel aastal uuritud 11 501 metssiga. Sigade Aafrika katkule positiivseid metssigu on kokku tuvastatud 1147. Läänemaal on kokku uuritud 756 metssiga, kellest viis olid nakatunud.

Taudistunud ala kaart on leitav siit.

Matsalu loodusfilmide festivalil tunnustati parimaid loodusfilme

Täna lõppes 14. Matsalu loodsufilmide festival, mille raames tunnustati selle aasta parimaid rahvusvahelisi loodusfilme. Kokku laekus festivalile üle 900 filmi, millest Matsalu loodusfilmide festivalvõistlusprogrammi valiti 30. Nende 30 seast valis kuueliikmeline žürii välja kahe kategooria – loodus ning inimene ja loodus – kategooria võitja, parima operaatoritöö ning parima režiiga filmid. Lisaks anti välja festivali Grand Prix. Auhinnatseremoonia toimus täna kell 18 Lihula kultuurimajas.

Iga aastaga on festivalile laekunud filmide tase kasvaud. Žürii esimees Derek Kilekenny-Blake on žüriis teist korda. „Võrreldes seitsme aassta taguse ajaga, kui ma esimest korda žüriis olin, on festivalile saadetud filmide, ning loomulikult lõpuks võistlusprogrammis osalevate filmide, tase oluliselt kasvanud. Ma juba ootan järgmiste aastate festivale, mil siia tagasi tulla ning näha, kui kõrgele on tase siis kasvanud.“sõnas Kilkenny-Blake.

Festival on aastate jooksul leidnud oma koha loodusesõprade südames. Festivali peakorraldaja Silvia Lotman on kindel, et ka 15. festival tuleb ning veel rohkemate osalejate ning vaatajatega. „Festivali lõppedes on nii palju mõtteid, kuidas tulevikus edasi minna ning seda väga head festivali veel paremaks muuta. Mul on hea meel, et festivali aastaid korraldanud inimesed on jäänud korraldusmeeskonda ning annavad endiselt oma panuse. See näitab, et festival on elujõuline ning oluline ka korraldajatele.“

14. rahvusvaheline Matsalu loodusfilmide festival tomius 21.-25. septembril Lihulas, Tallinnas ning Haapsalus. Pühapäeval, 25.septembril on veel võimalik tulla vaatama festivali võidufilmi ning eriprogrammi filme. Jätka lugemist »

Täna algab 14. Matsalu loodusfilmide festival

Lihula ootab alates sellest kolmapäevast loodusfilmihuvilisi Matsalu rahvusvahelisele loodusfilmide festivalile (MAFF). Festival  kestab 21.-25. Septembrini Lihulas, Matsalu loodusfilmide festivalHaapsalus ning Tallinnas.

Festivali võistlusprogramm on jagatud traditsiooniliselt kaheks – Kategooria A – Loodus ning Kategooria B – Inimene ja Loodus. Võistlusprogrammi esitati filme 90 riigist, millest  rahvusvahelisele žüriile hindamiseks valiti välja 30 parimat  filmi. Züriisse kuulub sel aastal esindajaid Eestist Lõuna-Aafrikani.

Festival avatakse ametlikult kolmapäeval kell 18 avaüritusega Lihula kultuurimaja suures saalis filmi „Habras maailm“ maailma esmalinastusega, aga filmisõbrad saavad tulla filmiprogrammi nautima juba kolmapäeva hommikul kella kümnest. MAFFil linastub sadakond uut loodusfilmi üle maailma, millest veerandsada rahvusvahelises võistlusprogrammis Jätka lugemist »

Pilte lipu päeva pühitsemisest Haapsalust, Tallinnast, Põltsamaalt

Lisaks varem avaldatud sinimustvalge lipu sünnipäeva tähistamistele Sindis ja Pärnus on allpool tehtud tagasivaade 4. juuni sündmustele veel Haapsalus, Tallinnas ja Põltsamaal.

Lipu päev Haapsalus Foto Karin Luiga

Lipu päev Haapsalus. Foto: Karin Luiga

Täiendav ülevaade on koostatud Eesti lipu seltsi juhatuse esimehe Jüri Trei palvel, et toodud näidete abil anda rohkem mõtlemisainet sellest, milliseid erinevaid võimalusi jätkub sinimustvalge lipu tähtsustamiseks. Trei sõnul korraldasid Eesti lipu seltsi liikmed lipu päeva üritusi Tallinnas, Sindis, Pärnus, Haapsalus, Otepääl, Põlvas, Jõgeval, Põltsamaal, Toris jm.

Kaitseliidu Lääne maleva kodulehelt teade Haapsalu kohta

Eesti lipu päeval heisati Haapsalu linnavalitsuse ees pidulikult riigilipp, mille heiskasid kaitseliitlased Siim Jeeberg ja Jaan Stoletov. Haapsalu linna lipu heiskasid Naiskodukaitse liikmed Kai Silmer ja Malle Sepp. Euroopa Liidu lipu heiskasid kodutütar Marie Keldrima ja noorkotkas Roger Rohilaid.

Liputoimkonna esimees oli Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkonna pealik leitnant Sulev Luiga. Lipurivis oli 15 lippurit oma organisatsioonide, ühenduste ja koolide lippudega.

Jätka lugemist »

Laikmaa kunstis ja poetess Underi luules
oli palju tunnete tärkamist

Etenduse „under Under Marie Underist“ osatäitjad: (vasakult) Lea, Marko, Anto ja Anneli. Fotod: erakogu

Etenduse „under Under Marie Underist“ osatäitjad: (vasakult) Lea, Marko, Anto ja Anneli. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

Neljapäeval, 5. mail kogunesid Kadarpiku külla Ants Laikmaa majamuuseumisse Ants Laikmaa 150. sünniaastapäeval paljud kunstihuvilised, Laikmaa talendi austajad, ilmselt peamiselt Läänemaalt. Kolm tundi kestnud sünnipäeva mahtusid tervitused, jalutuskäik hauale, uue näitusega tutvumine Laikmaa elust ja inimestest, Puola ja Turo Mannineni raamatu  „Anu Kilpiö, Ants Laikmaa tütar“ esitlus. Osta sai nii raamatut kui ka kunstnikule pühendatud marki. Sünnipäevapeo lõpetas kammeretendus „under Under Marie Underist“, kes oli Laikmaa lähedasi sõpru. Kunstihuvilistest saabus eakam põlvkond, kel olid mitmed eelteadmised ja kokkupuuted Ants Laikmaaga ja tema loominguga.

Kolm tundi möödus märkamatult rõõmsa ja naeratava kevadpäikese all. Läänemaa muuseumite juhataja Anton Pärn avas külalisterohkes pargis sünnipäeva. Rõõm oli tõdeda, et paljud olid tee leidnud Kadarpiku tallu. Kõigepealt tervitas kunstihuvilisi Lääne maavanem Neeme Suur, kes imestas ajaloo üle. 150 aastat tagasi polnud kergeid võimalusi kuulsaks kasvada. Vahel tundub: nüüd on võimalused, mis paljudel juhtudel kujunevad hoopis rikastumiseks. Rõõm on tõdeda, kui hästi oli maavanemal lühike ülevaade Läänemaa suurmehest olemas. Kingitusena kaasas Laikmaa parki õunapuu „Valge klaar“.  Jätka lugemist »

Evald Okase muuseum Haapsalus avab suvehooaja

Vano Allsalu maal Päev/Day (akrüül, lõuend 2015).

Vano Allsalu maal Päev/Day (akrüül, lõuend 2015).

Laupäeval, 28. mail kell 16 avatakse Haapsalus Evald Okase muuseumi suvehooaeg. Muuseumi kunstisuvele pannakse algus kolme väljapaneku avamisega.

Alguse saavad kaks Evald Okase loomingut tutvustavat ekspositsiooni ning Vano Allsalu maalinäitus “Üks teine kord”.

Muuseumi teise korruse näitusesaalides avatakse väljapanek, mis annab läbilõike Evald Okase enam kui 70 aastat hõlmavast loomingust selle laadide ja žanrite mitmekesisuses. Eksponeeritud on kunstniku joonistused, graafika, maalid ja objektid. Näitust saab külastada kuni augusti lõpuni.

Pööningusaalis avatakse näitus, mis tutuvustab Evald Okase tegevust illustraatorina üldse. Okase loomingus on maalide kõrval tuntud ka tema talendikad joonistused, graafika ning raamatute illustratsioonid. Pööningusaali väljapanekul on esitatud peamiselt kunstniku joonistused ja akvarellid erinevatest aegadest, mis võluvad oma vahetuse ja artistlikkusega ning kujundliku nägemisega pisimaski visandis. Näitust saab külastada kuni 25. juunini.

Jätka lugemist »

Jaan Viska: Laikmaa pidas oma kodu kõige aluseks

Hillar ja Sirje Aiaots, Erich Jõendi ja Uuno Hints Laikmaa mälestuskivi paika panemas. Foto: erakogu

Hillar ja Sirje Aiaots, Erich Jõendi ja Uuno Hints Laikmaa mälestuskivi paika panemas. Foto: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

“Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.” (Juhan Liiv)

Mõttetera Juhan Liivilt on igati asjakohane, sest lähenemas on Ants Laikmaa 150 sünniaastapäev. Kohalikud Vigala inimesed Jaan Laanemets ja Kaie  Bergmann on varasemates kirjutistes maininud: vähe teatakse Laikmaa tegemistest ja tema loomingust. Mäletama peaksime seetõttu, et olevik ja tulevik võiksid olla just sellised, kus meie süda on rahul ja meel rõõmus. Seetõttu väärivad märkimist mineviku suurkujud ja nende kuulsusrikkad saavutused. Eelmisel aastal tähistasime Bernhard Laipmanni 150. sünniaastapäeva, nüüd venna oma.

Tähelepanekuid kohapealt. A. Laikmaa teostest on väljapanek Mare Ülemaantelt Vana-Vigala raamatukogus, sest kunstnik oli ka tubli kirjamees. Öeldi, et Vana-Vigala kool korraldab viktoriini vanemale kooliastmele,  juhendajaks õpetaja Mare Kivi. Siit üks küsimus lugejaile: kellena ta tegutses aastatel 1913-1932? (vastus:  tegutses loovkunstnikuna ja pedagoogina, tema ateljeekooli lõpetas 800 õpilast).

Küla ekskursioonidel oleme jõudnud käia Laikmaa muuseumis, Kumus tema näitusel. Nüüd jõudsime ajaloohuvilistest perekond Sirje ja Hillar Aiaotsaga Araste küla Paiba tallu, et uurida kohalikku võimalust kunstniku sünnikoha tähistamisel. Koha omanik Rauni Lilleväli oli igati vastutulelik ja teda toetas naabrimees Erich Jõendi. Palju kordi meelde tuletatud tähelepanek Laikmaa sõnastuses võiks kõlada nii: iseseisvas Eestis on aeg ükskord peremeesteks saada. Nõnda lausus  Laikmaa 1921.a. Vana-Vigala pargis röövraiet ja lohakat hooldust nähes. Siis oli iseseisvat riiki ainult kolm aastat olnud. Laikmaa oli tubli organisaator ning ootas alati kiiremat tegutsemist. Jätka lugemist »

Vatla linnuses tehti ajalugu

Vatla linnuses avati muinaslinnade kaart koos teabetahvliga ja süüdati Pärnusse läkitatud märgutuli.

Lääne maavanem Neeme Suur on süüdanud Vatla ehk Karuse Linnuse maalinna valli kohal kõrguva suure tuletuusti Foto Urmas Saard

Lääne maavanem Neeme Suur on süüdanud Vatla ehk Karuse Linnuse maalinna valli kohal kõrguva suure tuletuusti. Foto: Urmas Saard

Vatla ehk Karuse Linnuse maalinn paikneb Hanila valla lõunaservas pikema otsmoreenseljaku kitseneval läänepoolsel otsal, mis jääb Läänemaa pealinnast Haapsalust ümmarguselt 75 km kaugusele. Suurem tõmbekeskus Pärnu asub paarkümmend kilomeetrit lähemal.

Päikese loojangu ajaks kogunes 22. aprillil Vatla linnuse juurde vähemalt paarsada inimest nautima kaunist õhtutaevast ja ilusat ilma. Aga kohale kutsujaks ei olnud siiski mitte ettearvamatu ja tujukas Läänemere äärne ilm, mis osutus ometi kõige olulisemal hetkel äärmiselt suuremeelseks nagu mõistnuks ajaloolise sündmuse tähtsust. Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii tõrvikukandjate toimkond asus põlevate tunglatega pikas rivis linnuse kõrgendiku ette. Ühed kaugemad aukülalised tulid Harjumaalt, täpsemalt Lahemaalt Kalme külast. Liisa Martha Veetõusme on 9-aastane Liivapõllu talu tütar ja Paap Aleksander Kallaste 6-aastane Kalmemäe talu noorhärra. Nemad kergitasidki aeglaselt tumerohelise katte kivilt, millel muinaslinnade kaart.

Jätka lugemist »

Karusel avatakse mälestusmärk ja süüdatakse Pärnusse suunatav jüriöö märgutuli

Uudist täiendatud 19. aprillil fotoga, millel täna valminud Karuse  linnuse tähis

Kaitseliidu Lääne malev, Kaitseliidu Pärnumaa malev ja Pärnu Muuseum korraldavad 22. aprilli õhtul ühise eksperimendi jüriöö märgutulede liikumisega Vatla maalinnast Pärnu südalinna.

Pärnu muuseumi juures oodatakse jüriöö märgutule märkamist Foto Urmas Saard 2

Pärnu muuseumi juures oodatakse jüriöö märgutule märkamist. Foto: Urmas Saard

Esimest korda katsetati märgutulede süütamist Pärnumaal jüriöö 670. aastapäeva eelõhtul 3 kevadet tagasi, kui püüti saada teada aega, mis kulub märgutulede abil teate edastamiseks maakonna piiril asuvalt Soontagana linnamäelt Pärnu südalinna. Neljandal aastal saab märgutulede edasiandmine alguse Vatlamäelt kell 22:00, liikudes suunaga Nurmsi küla – Tuhu raba – Oidrema küla – Lõpe – Kalli – Aruvälja – Audru – Papsaare – Pärnu.

Karusel leiab aset palju rohkem kui üksnes märgutule süütamine

Kaitseliidu Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus ütles täna ühena korraldajatest, et Lääne maleva eestvedamisel toimus nädalavahetusel Vatla linnamäel hästi töine talgupäev ja praeguseks peaks kõik ettevalmistused olema juba eeskujulikult valmis. Suurejoonelise ürituse läbiviimiseks valitud Karuse ehk Vatla maalinn asub Lääne maakonna Hanila valla Linnuse küla maal. Maalinn kujutab endast ringvalliga ümbritsetud neemiklinnust.

Jätka lugemist »

Läänemaal mälestatakse märtsiküüditatuid

Märtsiküüditamise mälestuspäeva korraldustoimkond kutsub suurel reedel kõiki läänlasi mälestama kommunismi suurkuriteo ohvreid ja süütama nende mälestuseks mälestusküünlaid.

Läänlaste vabadussõja mälestussammas Haapsalu Lossiplatsil Foto Urmas Saard

Läänlaste vabadussõja mälestussammas Haapsalu Lossiplatsil. Foto: Urmas Saard

Märtsiküüditamist on mälestuspäevana tähistatud 28 korral. Tänavu langeb kuupäev kokku kirikliku püha, suure reedega. 25. märtsil möödub 67 aastat ühest Nõukogude võimu massilisemast repressioonist, mille käigus küüditati üle 20 000 eestimaalase Siberisse. Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsini läbi viidud massiline elanike vägivaldne ja kuritegelik ümberasustamine Siberisse.

Märtsiküüditamine ja totalitaarse režiimi kuriteod ei jätnud lähemalt või kaugemalt puudutamata ühtegi Eesti peret sõltumata rahvusest, ilmavaatest ja sotsiaalsest päritolust.

Meenutamaks seda kurba sündmust ning mälestamaks märtsiküüditamise tõttu kannatanuid, toimub 25. märtsil märtsiküüditamise mälestuspäev.

Ürituse eesmärk on näidata, et Eesti üldsus mäletab, noored peavad vabadust tähtsaks ja ei unusta kunagi seda, mida iseseisvuse kaotus kaasa toob.

Kell 10.00 koguneb Represseeritute Ühendus Läänemaa Memento, Naiskodukaitse Risti jaoskond ja Kaitseliidu Risti malevkond esindusega Ristil, et asetada mälestuspärg ja küünlad küüditatute mälestusmärgile Risti raudtee jaamas.

Kell 11.00 algab suure reede jumalateenistus Haapsalu Jaani kirikus, teenib piiskop Tiit Salumäe, laulab koguduse segakoor ja mängib organist Lia Salumäe.

Jätka lugemist »

Ants Laikmaa kui rahvusliku kunsti teerajaja

Ants Laikmaa maal "Vallinkoski".

Ants Laikmaa maal “Vallinkoski”.

Jaan Viska,

Vigala vald

Kunst on kõikide päralt oli Ants  Laikmaa põhitees.

Võiksime olla uhked  Laikmaa teed rajavate sammude ja tegemiste üle Vigala valla Araste küla Paiba talumaadelt kuni Põhja-Aafrikasse.

Juba 2003. a Vigala vallalehes märkis Jaan Laanemets: ” Vigala rahvas! Kas ei peaks ka meie oma kodukandi ja kogu Eesti rahvuskultuuri suurmehe vääriliseks mäletamiseks midagi tegema?” Kuidas tema sünnipaika jäädvustada? Mida selleks teha? Noorematele on jäänud märkamatuks eesti kunstikultuuri algusaastad. Samas Laikmaa on öelnud: kodu on kõige alus, mida saab toetada kool oma ettevõtmistega. Laikmaa oli väga õpihimuline, käis koolis  Veliselt Pärnu-Lihula-Haapsaluni.

Kõigepealt peaks alustama tutvumist tema loominguga, selleks kaasama valla elanikke ja kutsuma koole kunstniku pärandist osa saama. Seoses läheneva A. Laikmaa 150. sünniaastapäevaga oli kavas tutvuda kunstniku elu ja loominguga. Eelmisel aastal külastasime Taeblas asuvat muuseumi ja nüüd Kumus tema loomingu paremikku. Näituse avamisel osales peamiselt Haapsalu rahvas, teadagi tema muuseum asub Läänemaal, seega peavad Laikmaad  nagu omainimeseks.

Haapsalu kant sai Laikmaale armsaks Vigala kohaliku mõisniku kiusamise tõttu. Suurmehe juubelil Taeblas 5. mail püüame osaleda, et näidata ühtsust Laikmaa oluliste rollide hindamisel.  Ja nüüd läheme näitusele. Kumut külastas 35-liikmeline Vigala külade rühm. Seoses Kumu 10. aastapäevaga on öeldud, et näitusele peaks jõudma iga 18-aastane elanik kasvõi kord. Aastapäeva Terevisiooni saade oli just Laikmaa maalide saalist. See fakt muidugi rõõmustas. Paraku ei kulge ega arene kunstihuvi nii kiiresti ja iseeneslikult. Selleks korraks on näitus suletud, osa töid rändab Haapsalu poole.

Jätka lugemist »

Kuidas läheb Haapsalu jõulukuusel?

Neljandal adventpühal Haapsalut külastades tundsin esimese asjana huvi, milline näeb välja linna jõulukuusk. Põhjuseks oli teadmine, et Delfi ilusaima jõulupuu hääletusel oli 17. detsembri hommikuks Haapsalu kogunud näoraamatusse ligemale 700 häält, millega edestas koguni pealinna jõulukuuske.

Haapsalu jõulupuu Foto Urmas Saard

Haapsalu jõulupuu. Foto: Urmas Saard

Polnud varem Haapsalut jõulukuul külastanud ja seepärast puudus orientiir, kuhu kaunis kuusk püsti on aetud. Sisetunne ütles, et küllap ta Lossiplatsil on, aga igaks juhuks püüdsin juhuslikelt inimestelt sellele kinnitust saada. Paraku ei osatud minu küsimusele vastata. Ilmselt oli siis võõraid linnas rohkemgi.

Seadsin sammud piki Posti tänavat teele, lootuses viimaks ka mõnd Haapsalu inimest kohata. Mida kauem olin astunud, seda vähem inimesi liikumas nägin. Tegelikult oli neid palju vähem kui ühe käe sõrmedel lugeda. Enne Karja tänavale jõudmist lähenes lapsekäru lükkav noor isa. Tervitasin kõval häälel ja enne, kui jõudsin küsimust lõpetada, nägin meest nimetissõrme suule asetamas. Mõistsin kohe ettevaatamatusest tekitatud ebameeldivust ja sulgesin poolelt sõnalt suu. Aga mees sai küsimusest ikkagi aru ja andis käega selge vihje, et olin päris õigel suunal.

Nüüd tuli lugu meelde ja uurisin täna õhtust seisu. Facebooki seinal on koguni kaks Haapsalu jõulupuu fotot. Ühe pildi all üle 1240 meeldimise ja teisel mõnikümmend meeldimist vähem. Kahe foto peale kokku seega rohkem kui ühel Kuressaare jõulupuu fotol, kus oli vaatamise hetkel 1717 märkimist. Rakvere 6555-le ei saa muidugi ligilähedale ka Haapsalut ja Kuressaart kokku liites. Teisalt jälle on Rakvere jõulupuu sootuks muust materjalist, kui teiste linnade pühade kaunistustega ehitud puud.

Urmas Saard

Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma.

Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust,  praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, millele tuleviku omavalitsus vastama peab, nõnda sõnas riigihalduse minister Arto Aas. See on juba teada: vähemalt 5000 elanikku

Kõigepealt said sõna pindalalt Eesti suurima valla esindajad Urmas Kristal ja Triin Matsalu. Ühineti aastal 2002. Liideti kolm omavalitsust: Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vigala osales ka läbirääkimistel, kuid soovis iseseisva vallana jätkamist. Lisan, jälgides ühiskonnas ja piirkonnas toimuvaid muudatusi ning rahvastiku olulist vähenemist Vigalas, siis allakirjutajana ja läbirääkimistel osalejana leian, et nüüd 13 aastat hiljem oleksime ühinenuna elanikkonnale suutnud  paremini mitmeid teenuseid pakkuda. Ühinemisplussideks loovad Märjamaa vallas mitmeid  investeeringuid, kasvõi kultuurimajasse, milles peame nõu. Teisalt pärast ühinemist aktiviseerus ka külade liikumine.

Jätka lugemist »

Haapsalus eksponeeritakse Evald Okase juubelile pühendatud näitust

Evald Okas.

Evald Okas.

28. novembril oleks Evald Okas saanud 100-aastaseks. Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) on kuni 2016. aasta maikuu keskpaigani eksponeeritud Evald Okase reisimuljete põhjal valminud looming. Näitus kannab pealkirja “Evald Okas 100. Reisimuljed” ning kuulub kunstniku 100 aasta juubelit tähistavate väljapanekute sarja.

Haigla juht Priit Eelmägi tunneb näituse üle rõõmu: “Kunstninäituste traditsioon HNRK kohvikuruumides on selle näitusega saanud väga auväärse jätku. Evald Okas on kogunud taastusravi saades mitmel korral jõudu haigla patsiendina, nüüd saavad praegused patsiendid nautida tema kunsti ja selles peituvat energiat. Loomulikult on näitus avatud ka linnarahvale ja külalistele.”

Evald Okas (28.11.2015-30.04.2011) alustas maaliõpinguid Riigi kunsttööstuskoolis 1931. aastal ning lõpetas need 1941. aastal. Ta esines näitustel alates 1939. aastast. Enam kui 70 loomeaasta vältel oli ta väga produktiivne ning pälvis mitmeid aunimetusi, tähelepanu ja publikumenu.

Evald Okase loomingut iseloomustab ülimalt mitmekesine ampluaa. Kunstniku läbi ajastute ulatuv looming on jäädvustanud oma aega ja kaasaegseid, aga ka arengukäike ja murranguid, mida eesti kunst poole sajandi jooksul on läbi elanud. Portreežanri ja figuratiivsete kompositsioonide kõrval on teda alati paelunud ka linnakeskkond ja arhitektuur.

Jätka lugemist »

Novembri lõpus käivitub koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds

Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory tehnoloogiakool ja Swedbank kutsuvad ellu koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds, et innustada noori oma ideid julgelt teoks tegema ning anda neile esmaseid teadmisi sellest, kuidas luua oma ettevõtet.

Pilootprojektina toimub Bright Minds konkurss 2015./16. õppeaastal koostööpartnerite osavõtul viies erinevas maakonnas: Harju-, Järva-, Lääne-, Saare- ja Viljandimaal.

Regioonides aitavad programmi tegevusi ellu viia Viimsi keskkooli teadmiskeskus, SA Läänemaa Innokas, SA Järvamaa Arenduskeskus, SA Viljandimaa Arenduskeskus ja Saaremaal Koolituskeskus Osilia.

Konkursi raames pakutakse õpilastele esmaseid teadmisi ning oskusi start-up-maailmas orienteerumiseks. Konkursi perioodi jooksul viiakse läbi erinevaid toetavaid tegevusi koolinoortele, sh avaüritus 26. novembril TTÜ Mektorys, kus genereeritakse ideid ja luuakse kontakte. Peale selle toimuvad koolituspäevad ja seminarid piirkondades üle Eesti. Kolmel kohalikul koolituspäeval annavad noortele oma teadmisi ettevõtte loomisest nii kohalikud ettevõtjad kui ka edukad start-up-firmade esindajad, kes omapoolse toetusega innustavad noori oma ideid ellu viima.

Saksa okupandid ei takistanud jääst Vabadussõja mälestussamba püstitamist

„9. novembril möödub 91 aastat Vabadussõja mälestussamba avamisest Haapsalus,“ kirjutab Kaitseliidu Lääne maleva tegevliige Heiki Magnus täna oma facebooki lehel. Ta on ka Eesti Eruohvitseride Kogu, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ja Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuste liige, kelle pidevaks hooleks on meie kodumaa sangarite mälestuse hoidmine. Sellepärast ärgitab Magnus Läänemaa ja Haapsalu rahvast täna õhtul läänlaste vabadussõja mälestussamba jalamile mälestusküünlaid süütama.

Heiki Magnus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust väljumas Foto Urmas Saard

Heiki Magnus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust väljumas. Foto: Urmas Saard

Ausammas püstitati üldrahvaliku korjanduse teel

Kasutades ajalehe Lääne Sõna, Waba Maa ja ajalooraamatu „Vana – Läänemaa ajaloo radadel II“ materjale koostas Magnus lühikese ülevaate Haapsalusse püstitatud Vabadussõja mälestussamba saagast.

Haapsalu Kaunistamise Seltsi algatusel otsustati 1922 aastal rajada Vabadussõjas langenud Läänemaa sõjameestele mälestussammas Haapsalu turuplatsile, tänase nimetusega Lossiplatsile. 1923 a 20. jaanuaril toimus Haapsalus koosolek, moodustati maakondlik mälestussamba ehitamise komisjon, kuhu kuulusid dr Hans Alver, kunstnik Roman Haavamägi, Peeter Reikmann, Hugo Valma ja Davidoff. Nende otsusel kuulutati välja Vabadussõja mälestussamba kavandi võistlus.

Konkursil osalesid tuntud kujurid Jaan Koort, Voldemar Mellik ja Anton Starkopf, samuti Haapsalu mees Roman Haavamägi. Võitjaks osutus Voldemar Melliku kavand. Temalt telliti töö ja mälestussamba ehitus.

Jätka lugemist »

Toimumas on festival Jutupühad

Jutupühad1.-8. novembrini peetakse Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Märjamaal lugude jutustamise festivali Jutupühad. Jutupühad jätkavad ammustest aegadest pärit traditisooni ‒ tuua sügistalvisesse pimedasse aega lugude jutustamisega õdusaid koosolemise hetki. Festivali raames toimuvad kogukondlikud jutuõhtud, loengud, jutuvestmise töötoad ning koolitused täiskasvanutele.

Jutupühad on liikuv püha – juhtub siia maile mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on kohe aeg jutupühadeks. Sel sügisel tuleb mitme maa ja mere tagant, Kanadast, meile lugusid vestma Dan Yashinsky. Dan on professionaalne jutuvestja, kirjanik ja kogukonna aktivist. Armastatud jutuvestjana on ta esinenud ja õpetanud festivalidel maailma eri paigus. Ka oma kodumaal on ta teinud uskumatult palju tänapäevase jutuvestmistraditsiooni edendamiseks. Dan olnud Kanada suurima jutuvestmisorganisatsiooni, lugude jutustamise festivali ja jutuvestmiskooli asutajate hulgas.

Lisaks kaugele Kanada külalisele on huvilistel võimalus kuulata ka Ildikó Sándori, ungari rahvakultuuri spetsialisti ja jutuvestja, ülesastumist. Kogukonna jutuõhtul Märjamaal, saavad sealsed jutuhuvilised kokku omavahel, et kuulata ja jutustada üksteile oma lemmiklugusid.

Jätka lugemist »

Läänemaa Kultuuripärl ootab kandidaate

Eelmisel aastal sai Läänemaa Kultuuripärli tiitli muusikakooli õpetaja ja Haapsalu kontserdiühingu juht Ingrid Arro. Foto: Arvo Tarmula

Eelmisel aastal sai Läänemaa Kultuuripärli tiitli muusikakooli õpetaja ja Haapsalu kontserdiühingu juht Ingrid Arro. Foto: Arvo Tarmula

Eesti Kultuurkapital koostöös Lääne Maavalitsuse ja Läänemaa Omavalitsuste Liiduga kuulutab välja kultuuripreemia “Kultuuripärl” kandidaatide esitamise Lääne maakonnas. Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.

Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on jooksval aastal silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri- ja spordielu edendamisel. Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid. Korraga võib esitada ainult ühe kandidaadi. Läänemaa ekspertgrupile tuleb esitada vabas vormis ettepanek või taotlus, milles peavad olema:

  • lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest jooksval aastal;
  • kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-post).

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 20. november 2015.

Kirjalikud ettepanekud palume saata e-posti aadressil laanemaa@kulka.ee või esitada taotlus E-KULKA kaudu.

Läänemaa noorsootöö tunnustamiseks saab esitada kandidaate

Läänemaa noorsootöö tunnustamiseks saab esitada kandidaate kuni 2. novembrini.

Tunnustamise kategooriad on :

1) Aasta noor

2) Aasta noorsootöötaja

3) Aasta sündmus/koostöö

4) Märkamine

Kandidaatide kirjeldamisel tuleb kajastada eelkõige 2015. aasta saavutusi. Esitamiseks tuleb täita kandidaadi esitamise vorm (saadaval siit: http://bit.ly/1j4ZleU) ja saata see Lääne maavalitsusele (Lahe 8, 90503 Haapsalu) postiga või e-posti aadressil ulle.erman@laane.maavalitsus.ee hiljemalt 1. novembril 2015.

2014. aastal anti tunnustus välja kahes kategoorias – Läänemaa Aasta Noore tiitli sai muinasjutulise heategevusfestivali “Elas kord…” korraldaja Berta Valdma ning Aasta Noorsootöötajaks oli erivajadustega lastega tegelev Juta Siimuste.

Matsalu loodusfilmifestivalil näeb rekordiliselt suurt valikut ekraniseeringuid

Kolmapäeval, 16. septembril algab Lihulas XIII Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival, kuhu on üles antud rekordarv filme 82 maailma riigist.

Lihula mõis Foto erakogust

Lihula mõis. Foto erakogust

Võistlusprogrammi on valitud 31 filmi, mis võistlevad kahes kategoorias: A- Loodus ja B- Inimene ja loodus. Filme hindab 2 žüriid koosseisus: A- kategooria – Rein Kuresoo, Maire Toming, Ilias Missyris (Soome); B-kategooria – Irjaleena Eriksson (Soome), Robert Jürjendal, Kaari Saarma.

Festivali avaüritus algab 16. septembril kell 18 Lihula kultuurimaja suures saalis, festivalilinastused aga algavad juba hommikul kell 10 laste loodushariduspäeva programmiga. Näidatakse filmi „Liivalood“.´Lastega kohtub Loodusmuuseumi merebioloog Lennart Lennuk. Järgnevad laste töötoad mitmesugustel huvitavate teemadega.

Sama kavaga laste loodushariduspäev on ka neljapäeval, 17. septembril kell 10 Haapsalu kultuurikeskuse suures saalis ja reedel, 18. septembril Tallinna Loomaaia loodusharidusmajas.

Jätka lugemist »

Võidupäeva mälestustule teekond Kärdlasse

22. juunil toimunud Pärnumaa Võidupüha maratoni stardipaugu järel kanti teatejooksjate poolt Rüütli platsile Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustuli. Tule võttis vastu Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste, kes on Toris süüdatud tuld viinud 16 aastat erinevatesse võidupüha paraadilinnadesse.

Mälestustuli on jõudnud Trivimi Velliste juhtimisel Hiiumaale Foto Urmas Saard

Mälestustuli on jõudnud Trivimi Velliste juhtimisel Hiiumaale. Foto: Urmas Saard

Keskpäeval sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud tule pühitses EELK peapiiskop Urmas Viilma ja kell 15 rajale lähetatud maratonijooksjatega üheaegselt läks tõrvikuhoidjatega teele ka mälestustuli, mis jõudis kolme tunniga Pärnusse Rüütli platsile. Mälestustuld tervitavas sõnavõtus juhtis Velliste tähelepanu sellele, et eelmisel päeval 75 aastat tagasi toimus Eestis punane võimupööre. Punavõimu kestmisel poleks toimunud juba neljandat korda võidupühale pühendatud maratonjooksu ja Eesti võinuks asuda kõige lootusetumas olukorras. Veel rõhutas Velliste, et võibolla ongi Eesti riigil just praegu kõige parem aeg.

Sõnavõtu järel asuti aega viitmata teekonnale Kärdlasse. Velliste lähimad abilised on olnud Laidoneri seltsi noorte osakonna Kulter liikmed. Tänavu olid tuld saatmas Sander Jürisson ja Kristi Paatsi. Viimastel aastatel on appi tulnud ka Pärnumaa noorkotkad. Sedakorda saatsid noorkotkad Rasmus Rand ja Keimo Reimets tuld Heltermaa sadamani.Maasturi rooli hoidis Kaitseliidu Pärnumaa maleva vanemveebel Hannes Aus.

Jätka lugemist »

Haapsalu linn soovib muuta lipu annetamise Eesti lipu päeval traditsiooniks

Haapsalu linn, Kaitseliidu Lääne malev ning Lääne maavalitsus kutsuvad kõiki kodanikke tähistama Eesti lipu päeva.

Tiit Salumäe Otepääl Foto Urmas Saard

Tiit Salumäe Otepääl. Foto: Urmas Saard

4. juuni hommikul kell 7.00 toimub Haapsalu linnavalitsuse ees riigilipu pidulik heiskamine.

Sõnavõttudega esinevad Lääne piirkonna ja diasporaa piiskop Tiit Salumäe ning Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Sündmuse käigus pühitseb piiskop Tiit Salumäe Haapsalu linnavalitsuse poolt Kaitseliidu Lääne malevale annetatava sini-must-valge majalipu. Haapsalu linn soovib muuta lipu annetamise Eesti lipu päeval traditsiooniks. Selle raames annetatakse iga-aastasel lipupäeva tseremoonial mõnele asutusele või institutsioonile pühitsetud riigilipp.

Kohaletulnutele pakutakse teed ja pirukat.

Avatud on KÜSKi koostöövõrgustike taotlusvoor

Infopäevad toimuvad aprillis kuuel korral.

Märsti alguses avas KÜSK uue koostöövõrgustike loomise ja arendamise taotlusvooru. Nüüd on välja kuulutatud ka vooru tutvustavad infopäevad, mis toimuvad aprillis Haapsalus, Jõhvis, Tallinnas, Rakveres, Paides ja Põlvas.

Kõik vajalik taotlusvooru, infopäevade ja registreerimise kohta: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/kv15

Lisaks taotlusvooru ja teiste KÜSKi toetusvõimaluste tutvustamisele toimub infopäeva ühe osana hea koostöö kujundamise teemaline inspiratsioonikohvik. Et need päevad võimalikult praktilised ja kasulikud oleksid, võiksid kõik osalejad teha mõningast ettevalmistustööd ja mõelda konkreetselt välja, millist koostöö loomise või arendamise projekti tegema tahetakse hakata. Mõned abistavad ja suunavad küsimused, millele eelnevalt mõelda ja vastata, on toodud ära registreerimisvormis.

Vaata, kus ja millal toimub sinule lähimas linnas infopäev ja tule kohale!

Lisainfo: Mari-Liis Dolenko, tel 655 6423, e-post: mariliis@kysk.ee

Martin Laidla

Vormsi uuendas valla kodulehte

vormsiAlates veebruari lõpust on Vormsi Vallal uus koduleht, mis võimaldab hõlpsat ligipääsu olulisele informatsioonile nii arvutist kui nutiseadmetelt.

Vormsi Valla eelmine koduleht oli üle seitsme aasta vana ning hakkas oma funktsionaalsuselt ajale jalgu jääma. Vormsi Vallavanema Tanel Viksi sõnul kasutatakse tänapäeval interneti kasutamiseks ülekaalukalt nutiseadmeid, kuid vanal kodulehel puudus nutiseadmete tugi.

“Uus koduleht järgib tänapäevaseid trende nagu kasutuslihtsus, struktureeritus ja ühilduvus erinevate mobiilsete seadmetega,” lausus Viks. “Valla koduleht on Vormsi interneti nähtavuse suurendamise projekti teine etapp. Esimese etapi käigus valmis turistidele suunatud koduleht Tule-Vormsile.ee, mis on end tänaseks igati õigustanud.”

Vormsi väliskülalistele suunatud info on tõlgitud inglise, rootsi, soome, saksa, läti ja vene keelde. Võõrkeelne info on Tule-Vormsile.ee ja Vormsi.ee kodulehtedel saadaval hiljemalt aprilli alguses. “Omavalitsuse puhul, mille elanikele on turism väga oluline sissetulekuallikas, peab tõlgitud info olema elementaarne, kahjuks tõlked seni puudusid,” lisas Viks ja kinnitas, et tulevikus on plaanis tõlgete osa veelgi laiendada.

Uuele kodulehele üleminekuga toimub info uuendamise järk-järgult. Suur osa infot on juba üle tõstetud, kuid tööd on veel teha. Uue kodulehe edasi arendamiseks ootame kodanike tagasisidet. Tänud neile, kes on tagasisidet juba andnud.