Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

„Murulauk mühab, till tõuseb.”

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Parem metsvint katusel, kui varblane peos!

Vaata teisi nädala fotosid!

 

mai 2012
E T K N R L P
« apr    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Arhiiv

Sõbrad, toetajad


Mahu rannas tuleb pilliroofestival

Homme on Lääne- Virumaal  Mahu rannas V pilliroofestival, kus saab töötubades õppida meisterdama  pilliroost matte, pille, kaunistusi, riideid ja muud põnevat.

Tänavu on festivali raames esimest korda võimalik vaadata, kuidas ehitatakse pilliroost paati. Paadiehitus algab juba hommikul kell 10. Tegijateks on külalised Tartust, kes soovivad luua Peipsi järve äärde omapärase Roomaa.

Samuti pakutakse degusteerimiseks uusi toite ja jooke, mille valmistamisel on kasutatud pilliroogu.

Toimub ka pilliroost paatide võistlus – mõõtu võtavad kohapeal valmiv sõiduriist ja paat, mis kohalike kätetööna tehti eelmisel aastal.

Tammealuse hiies peetakse suvisteid

Pühapäeval, 12. juunil kutsub Viru koda kõiki kodalasi ning sõpru Virumaale Mahu kihelkonna Samma tammealusele hiiepüha pidama.

 Kavas:

Kell 10 – kogunemine ja ettevalmistused. Käiakse allikal silmi pesemas.

Kell 12 – palvus vana tamme juures. Kes soovib, saab pärast palvust siduda puule oma paela, aga seda võib teha ka muul ajal. Palvusele tuleb võtta nii palju sööki ja jooki, et see jaksatakse sealsamas ära tarvitada.

Kell 13.30 – munaveeretusmäng kõikidele huvilistele. Kiikumine  -  nagu soovi on. Jutuajamine, söömine ja niisama mõnus olemine.

Kell 18 – lahkumine.

Mõned juhised enne teeleasumist. Pühapäeval enne teeleminekut istuge veidi või süüdake küünal ning mõelge häid mõtteid ning soove selleks päevaks. Looge rõõmus meel ning mõnus olemine.

Hiide minnakse ja seal ollakse puhtas ja heledas rõivas, kainena ning heatahtlikuna kõige elava suhtes.

Toit. Hiide kaasa võetud toit ja jook peaksid olema kodus valmistatud. See toit ja jook, mis viiakse palvusel vana tamme alla, peab olema värske ning avamata. Näiteks peab sinna viidav pirukas olema terve ning sealt ei tohi olla keegi enne söönud.

Laul ja mäng. Oodatud on regilaulu ning eriti kiigelaulude eestlauljad. Samuti on teretulnud kandle- ja torupillimängijad.

 Lähem teave: koda@maavald.ee, tel 5668 6892 (Ahto Kaasik).

Meierei varemetest sai Selja küla seltsimaja

Selja seltsimaja. Foto: Triin Lumiste

Mõned aastad tagasi kinkis ettevõtja ja praegune Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum Selja külaseltsile endise meierei varemed, millest nüüdseks on valminud ilus seltsimaja.

Selja seltsimaja rekonstrueerimise I ja II järk on lõppenud, need hõlmasid seinte ja katuse rekonstrueerimist, avatäiteid ja siseviimistlust. Jäänud on veel III etapp, mis peaks lahendama vee-ja kanalisatsiooniprobleemid ning tooma majja mööbli ja sisustuse.

Esimene õppepäev peeti seltsimajas 30. novembril, kus Viru-Nigula Hariduse Seltsi üleskutsel toimus ajaloolise pildimaterjali vaatamine ja jutukeste kogumine koduloo raamatu koostamiseks. Kuigi ilm polnud sellel päeval kõige ilusam, tuli kokku 21 ajaloohuvilist.

Siit tuleb ka seltsi järgmine palve – kõikidel, kes ei saanud sel päeval kohale tulla, aga tahaksid osaleda oma mälestuste kirjapanemisel ning näidata oma fotosid, oodatakse oma lugudega seltsimajja. Ühendust võib võtta ka Annega, tel 5565 1151.

Praegu toimub seltsimajas igal reedel laste ja noorte laulu- ning tantsuring.

Seltsimaja avaüritus on jaanuaris 2011.

Allikas: Triin Lumiste, Viru-Nigula Teataja

Viru-Nigula kirikus õnnistati altarivitraaž

Viru-Nigula kirikus õnnistati altarivitraaž, mis kujutab Kristuse taevaminekut, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Viru-Nigula kiriku sisustus hävis sõja ajal, ent pühakoja ennesõja-aegsel altarimaalil oli kujutatud sama teema. Möödunud sajandi viiekümnendail aastail sisustati kirik uuesti.

Altarivitraaži idee pärineb 1970. aastatest, kui kogudust teenis praegune luterikiriku peapiiskop Andres Põder.

Vitraaži autor Andrei Lobanov on ka Pöide ja Jõelähtme kiriku vitraaži autor, samuti on ta teinud osa Narva Aleksandri kiriku freskodest ja mosaiikidest.

„Altariaken — ta vajab täitsa konkreetset teemat. Õlimaal, mis kunagi oli siin, kujutaski Kristust enam-vähem samamoodi. Idee oligi teha repliik vanast altarist, mis ei ole säilinud, aga akna sees. Seal oli tahvelmaal, nüüd on vitraaž,” rääkis Andrei Lobanov.