Eesti kaitsmist saab Kaitsevägi harjutada kõige paremini ikka oma riigis ning selleks, et mõista Eesti erinevate piirkondade eripära, peab seda tegema erinevates kohtades. Tänavu toimub õppus Kirde-Eestis, kus Kevadtormi on peetud ka varasematel aastatel (2003, 2004, 2006, 2008, 2009). Kuigi kevadtormilised tegevused muudavad kohalike inimeste igapäevast rutiini, on näha, et virulased suhtuvad õppusesse hästi. Loodetakse ka sel aastal kõigi toetusele ja mõistvale suhtumisele.
Õppuse käik näeb ette, et 3.-11. maini toimub tegevus Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb tegevus ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile. Õppus Kevadtorm 2012 lõpeb 19. mail.
Kaitseväe suurimal õppusel näitavad juulis ja oktoobris teenistusse astunud Eestimaa noored ajateenistuses õpitud riigikaitseoskusi, reservväelased tuletavad meelde oma kunagi omandatud teadmisi, kaitseliitlased aga harjutavad koostööd ning oma sõjaliste ülesannete täitmist. Kokku on suurõppusega haaratud 4 000 kaitseväelast, ajateenijat, reservväelast ja kaitseliitlast.
Valdavalt viiakse õppused läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse maa-alal, osaliselt aga ka eramaadel. Õppelahingutega võivad kaasneda ka ajutised liikluspiirangud. Kaitsevägi palub sel perioodil elanikel tähelepanelikumalt vaadata liiklusmärke. Liikumispiirangutega teedel juhivad liiklust sõjaväepolitseinikud.
Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka relvad – alustades teenistusrelvadest ehk automaatidest ja lõpetades suuremakaliibriliste haubitsatega. Kevadtormi ajal kasutatakse imitatsioonivahendeid - pärismoonaga laskmisi ei toimu, neid viiakse läbi muul ajal Kaitseväe Keskpolügoonil. Imitatsioonivahenditest kasutatakse paukmoona, suitsugranaate ning pimedal ajal valgustusrakette.
Kõigi õppusega seotud küsimuste ja pretensioonide tekkimisel võtke ühendust telefonil +372 717 1085 või e-maili teel kevadtorm@mil.ee
Foto: Kampaania Teeme ära 2011 Vinni vallas - maanteeäärse kuuseheki taastamine talgute korras. Autor Anti Ronk
Eelmisel aastal istutati Vinni vallas kampaania “Teeme ära 2011″ raames sadakond meetrit teeäärset kuusehekki. Parimat teeäärset tuisutõket ja lumepüüdjat taastati koos “Virumaa Teed” spetsialistidega.
Laupäeval, 28. aprillil 2012 algusega kell 9 toimuvad Vinni vallas Tudu alevikus taas heakorra talgud!
Kogunemine Tudu Rahvamaja juures. Selga tööriided ja kätte töökindad! Peale tööd saab suppi ja kasutada Tudu sauna!
MTÜ Tudu Haridus- ja Spordiselts
Info tel +372 527 3874
Fotomeenutus möödunud aastal toimunud ööjooksust Rakveres.
Ööjooksu koolikonkursile „Ööjooksu Tegija“ on sel aastal registreerinud neli korda rohkem osalejaid kui mullu.
Lääne-Viru maakonna koolidele (põhikoolid ja gümnaasiumid) suunatud konkursile on registreerinud 16 maakonna kooli, mullu vaid kolm.
Osaluse on registreerinud Haljala, Rakvere, Vinni-Pajusti, Tapa, Tapa Vene, Kadrina Gümnaasiumid. Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium, Kunda Ühisgümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium ning Rakvere Ametikool, Võsu, Roela ja Põlula põhikoolid ning Vasta ja Lehtse koolid. Külalisena on sel aastal kohal ka Rakvere Esteetika ja Tantsukool.
Eelmisel aastal avaldas konkursi korras viiekilomeetrisel distantsil osalemiseks soovi 116 last maakonna koolidest, eelmisel korral pälvis tiitli Rakvere Reaalgümnaasium, kust registreerus Ööjooksule 81 inimest.
Kristel Kitsing
Vinni-Pajusti tammikus on uuesti käivitatud talvised algkoolide meistrivõistlused. Pärast rohkem kui kümme aastat kestnud pausi, naudivad noored suusatajad taas tammikus asuvat suusarada. Neil võistllustel pole tähtis võit vaid osavõtt, sest auhinnaks on tugev tervis ja sportlik elustiil. Vaata võistluse kokkuvõtet:
Eile kell 14 kogunenud komisjon otsustas anda 2012. aasta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna Indrek Hargla raamatule “Apteeker Melchior ja timuka tütar”. Selle kriminaalromaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen.
Ka Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastal põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina (“Musta mantliga mees”, 1886, “Kuhu päike ei paista”, 1888; “Kõtistamise kõrred”, 1888).
Vastavalt auhinna statuudile määratakse kirjandusauhind aasta parimale Eduard Vilde traditsioone järgivale kirjanduslikule teosele.
Lugeja saab raamatut lugedes teada, et mõlemad tallinlannad on linnarahva seas pisut tõrjutud. Üks seepärast, et tema isa on timukas ning teine seepärast, on võõramaalane ja valitseb oma majapidamist võimukamalt kui Tallinna prouadel kombeks.
Neid kahte tegelast seob aga üks mõistatuslik noormees Steffen, keda on tahetud tappa ja kes on kaotanud oma mälu. Ta ei mäleta oma vanemaid, nime ega põhjust, miks ta Tallinnasse tuli. Ega ka seda, mis on tema raevuka vaenlase nimi, kes teda halastamatult jahib. Melchior käib aga visalt nähtamatu mõrtsuka jälgedel…
Eduard Vilde nimelisele kirjandusauhinnale oli tänavu kuus kandidaati: Nasta Pino “Seal, kus rukkiväli…”; Lehte Hainsalu ”Vastamata kõne”; Olle Lauli “Kodutus”; Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja timuka tütar”; Andrei Hvostov “Sillamäe passioon” ja Kristiina Ehin “Viimane monogaamlane”.
Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis E.Vilde nim kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965. aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni Valla Kultuurikapital ning 1999. aastast Vinni Vallavalitsus.
Autasu antakse laureaadile üle pidulikul kirjanduspäeval või -õhtul. Käesoleval aastal on preemia suuruseks 640 eurot ehk 10 000 krooni. Samuti pannakse laureaadi foto laureaate tutvustavasse albumisse, auhinnatud teos autori pühendusega jääb laureaatide raamatukogusse asukohaga Vinni-Pajusti raamatukogus.
Vinni-Pajusti Gümnaasiumis Lääne-Virumaal valmistuvad õpilased punnvõrrisuveks, esimene võistlussõit “VinniPunn” toimub mais. Läbi suve kestvad “punnvõrrilahingud” lõpevad septembris Aartika puhkekeskuses (Vinni vald, Lääne-Virumaa).
Kümmekond huvilist putitavad koos isadega oma võrre, et nendega siis lahingusse astuda. Endised Nõukogude Liidu kuulsusrikkad sõiduriistad aitavad noortes kasvatada tehnikahuvi ja sportlikku võistlusindu. Ühised tunnid koos isaga punnvõrri juures tugevadavad ka põlkondade vahelist sidet. Mõnel poisil on punnvõrri huvi aidatnud parandada lausa õppeedukust.
Lääne-Virumaal Vinni vallas Viru-Jaagupis tähistati vabariigi sünnipäeva austuse avaldamisega Vabadussõjas langenutele. Igavene austus neile, kes langesid Eesti Vabariigi loomise nimel.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustas 2011. aasta parimaid karjakasvatajaid. 2011. aasta parima piimakarjakasvataja tiitli pälvis Maie Mölder Tartu Agro AS-st ja 2011. aasta parima lihaveisekarjakasvataja tiitel kuulub Kalmer Visnapuule Piira talu OÜ-st (Lääne-Virumaa, Vinni vald).
Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse välja kolmes kategoorias- kuldne, hõbedane ja sinine. Kuldse teenetemärgi laureaadiks on inimene, kellel on silmapaistvad teened ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedased teenetemärgid antakse ministeeriumivälisele isikule tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Sinised teenetemärgi pälvivad ministeeriumi ja selle valitsemisala riigiasutuse teenistujad silmapaistvalt hea teenistuskohustuste täitmise eest. Jätka lugemist »
Jaanuari lõpu ja veebruari alguse külmad koolipäevad möödusid Vinni-Pajusti Gümnaasiumis (VPG) võõrkeelte nädala tähe all.
30. jaanuarist kuni 3. veebruarini pöörati VPG-s rohkem tähelepanu koolis õpetavatele võõrkeeltele – saksa, inglise ja vene keelele. Erinevatel koolipäevadel kõlas kooliraadios vene-, saksa või inglise keelne muusika, väljas oli näitus võõrkeelsetest raamatutest ning tuntumate võõrautorite tutvustused. Õpiti võõrkeelseid luuletusi, üheskoos vaadati erinevaid multikaid. Ka koolitoit püüdis järgida vastavat päevade temaatikat – söödi nii wursti kui barankasid.
Eesti kaitsmist saab Kaitsevägi harjutada kõige paremini ikka oma riigis ning selleks, et mõista Eesti erinevate piirkondade eripära, peab seda tegema erinevates kohtades. Tänavu toimub õppus Kirde-Eestis, kus Kevadtormi on peetud ka varasematel aastatel (2003, 2004, 2006, 2008, 2009). Kuigi kevadtormilised tegevused muudavad kohalike inimeste igapäevast rutiini, on näha, et virulased suhtuvad õppusesse hästi. Loodetakse ka sel aastal kõigi toetusele ja mõistvale suhtumisele.
Jaanuari lõpu ja veebruari alguse külmad koolipäevad möödusid Vinni-Pajusti Gümnaasiumis (VPG) võõrkeelte nädala tähe all.
