Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Mitmekülgne Sagadi mõis

Nõndanimetatud Eesti Hollywood ja metsamuuseum on ühed esimesed asjad, mis seostuvad praeguse Sagadi mõisaga, aga kohale jõudes lummab külastajat esmalt just riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis, mis otsast lõpuni korrastatud.

Sagadi mõis Foto Urmas Saard

Sagadi mõis. Foto: Urmas Saard

Kui suur buss Sagadi mõisa peahoone tagaküljelt härrastemajale lähenes, pani tiigilt peegelduv punane kivikatus ja seina roosad-valged värvid TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli rahva imetlusest ahhetama. Armastuse sümbolina kirjeldatav tiik ja sügisvärvides loodus tervitasid esimesena järjekordseid külastajaid, kes moodustavad aasta peale jagatud mitmekümne tuhandelisest huviliste hordist üksnes tühise murdosa. Erkroheline muruplats keset hiiglaslikult suurt mõisa õueala meenutab täismõõtmetes jalgpalliväljakut, mille ääres kaunis kõrghaljastus, varaklassitsistliku peahoone esikülg ja selle vastas kaugel üle rohetava väljaku paistmas kuldse nupuga kellatorn ja peavärav. Lisaks palju muud silmapaistvat, mille korraga haaramine näis võimatuna. Seepärast võtsime aega, et kõigega ükshaaval lähemalt tutvuda.

Esmakordselt on mõisa mainitud aastal 1469. Viimane võõrandamiseelne omanik Ernst von Fock lahkus suure füüreri kutsel Saksamaale aastal 1939. Kuni 1974. aastani kasutas peahoonet kool. Nüüd omab mõisakeskust Riigimetsa Majandamise Keskus. Temale kuuluvad mõisasüdames asuv metsamuuseum, looduskool, restoran ja hotell.

Jätka lugemist »

Sagadi metsamuuseumis saab imetleda üle 500 kuuseehte

Kuni 15. jaanuarini on Lääne-Virumaal Sagadi metsamuuseumi näitusesaalis avatud näitus jõulu- ja nääriehetest 20. sajandil. Näitusel on väljas üle 500 ehte ja need on pärit kollektsionääri Marika Ploomani kogust ning pakuvad avastamis- ja äratundmisrõõmu nii pisikestele kui ka vanematele külastajatele.

Näitusel võib näha läbilõiget 20. sajandi kuuseehetest: nii klaasist, helmestest kui papjeemašeest. Väljas on palju erikujulisi ehteid: puuviljad-köögiviljad, käbid, loomad-linnud, muinasjututegelased jne. Kõige vanemateks kaunistusteks näitusel on tsaariaegsed paberist inglikujukesed.

“Jõulupuu traditsioon jõudis Eestisse 15. sajandil, ehk siis umbes samal ajal, kui on teada esimesed andmed Sagadi mõisa kohta,” rääkis Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus. “Siis olid kaunistuseks paberist keeratud roosid. Edaspidi kaunistati kuuski maiustuste, õunte ja isetehtud ehetega.”

Tänapäevased kuuseehted aga pärinevad alles 19. sajandist ning Eestisse jõudsid need 20. sajandi algusaastatel Saksa- ja Venemaalt. Õrnu ja kauneid klaasehteid tootis I Eesti Vabariigi ajal ka mõnigi kohalik klaasikoda. Massiliseks tööstuslikuks valmistamiseks läks aga 1970. aastatel. Siis oli tegu nääriehetega, kuusele riputati nii kosmonautide, viisnurkade kui ka tööriistade kujukesi.

Marika Ploomann on arvatavasti suurim jõulu- ja nääriehete kollektsionäär Eestis. Kogumisega alustas ta juba 15 aasta eest ning kollektsioon täieneb igal aastal. Õrnu klaasehteid koguma inspireeris Marikat juhtum lapsepõlvest, kus verandal seisnud suur ja uhke kuusepuu oli ümber kukkunud ning peres põlvest põlve pärandatud jõuluehted kildudeks purunenud. “Helkiv killupuru oli kõik, mis oli alles jäänud karudest, oravatest, lindudest… Eluks ajaks jäi see hinge,” ütles Marika.

Kauneid ja hapraid ehteid võib RMK Sagadi metsamuuseumis näha kuni 15. jaanuarini iga päev kella 10-16.

Puupäevad Sagadi mõisas

Augusti esimesel nädalavahetusel ootab RMK Sagadi mõisakompleks taas kõiki suuri ja väikesi looduse- ja meisterdamishuvilisi Sagadi puupäevadele. Tänavu juba üheteistkümnendat korda toimuva tasuta pereürituse seekordseks läbivaks teemaks on liblikad ja üldse putukad.

“Praegu on looduses putukate aeg ja sellel aastal keskendume ka puupäevadel putukatele. Metsamuuseumis on üleval Urmas Tartese liblikate näitus ja ka uued tegevused puupäevadel on seotud putukatega: looduskoolis saab putukaid vaadata suurendatult, töötubades meisterdatakse erinevatest materjalidest liblikaid ning kõigil on võimalik kaasa lüüa putukahotelli sisustamisel,” toob selle aasta puupäevade teema täpsemalt välja RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht Asta Tuusti.

Putukateemale lisaks on puupäevadel palju juba traditsioonilisi tegevusi – laastukorvi punumine, hobusõit, metsatarkused, täpsussaagimine, hiidpusled ja mängud. Uudisena saab mõisa tiigil parvetada, vesta karjapoisiloomi ning meisterdada vana-aja kombel puuokstest ja lehtedest nukke.

Avatud on kõik muuseumid, näitused ja looduskool. Mõnus pereüritus on täiesti tasuta ning mõlemal päeval on juhendajad kohal kella 11 kuni 17.

Asta Tuusti

Sagadis pannakse seened näitusele

RMK Sagadi looduskooli ja metsamuuseumi eestvedamisel toimub sel nädalavahetusel, 14.-15. septembril Sagadis seenehuvilistele traditsiooniline seenenäitus.

RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul ei ole tänavune päikseline suvi seenekasvule just kõige soodsam olnud, kuid sellest hoolimata on Põhja-Eesti metsades rikkalik kukeseene- ja männiriisikasaak. “Näitusel saab tutvuda kõigi hetkel Sagadi ja Oandu ümbruse metsades leiduvate seentega, mis lubab head pilvikute ja puravike väljapanekut, kukeseeni ja riisikaid,” selgitas Keedus ja lisas, et näitusel tutvustatakse ka erinevaid seenelise korvi mittesobivaid seeni.

Seenehuvilisi oodatakse sel korral nii 14. kui 15. septembril ajavahemikul 10-18. Näitusel jagavad huvilistele seenetarkusi looduskooli juhendajad, looduskooli ruumides saab teha mikromatka seeneriiki ja uurida, mis rolli seened meie igapäevaelus mängivad. Populaarne seenenäitus toimub Sagadis juba 14 aastat.

Lisaks Sagadis toimuvale seenenäitusele korraldab RMK septembrikuu jooksul erinevates maakondades üle Eesti mitmeid põneva programmiga seenepäevi, mille käigus on võimalik tundma õppida kodupaiga seeni ja nautida varasügisest loodust. Täpsemad seenepäevade toimumisajad on leitavad veebist!

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Võistluse „Noored Euroopa metsades“ rahvusvaheline finaal toimub Eestis

Ka seda lindu peaksid metsatundjad teadma – händkakk.26. ja 27. septembril toimub Sagadis metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” rahvusvaheline finaal, millel osalevad 11 riigi noored vanuses 13-19.

26. ja 27. septembril toimub Sagadis metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” rahvusvaheline finaal, millel osalevad 11 riigi noored vanuses 13-19.

Õpilased panevad proovile teadmised Euroopa metsadest, metsakorraldusest ja looduskaitsest ning esitlevad oma koduriigi metsandust ettekandega.

Eestit esindavad Avinurme gümnaasiumi gümnasistid Pilleriin, Heikki ja Heino Pärn, kes on olnud edukad ka erinevatel reaalteaduste olümpiaadidel. Kuna nende kodu asub keset metsa, on noortel suhe loodusega tugev. Kohtumised metsl

oomadega on äratanud ka sügavama huvi loodusteaduste vastu.
„Kuigi võistlus „Noored Euroopa metsades“ toimub tänavu alles teist korda, on suudetud sellesse kaasata 19 Euroopa riiki. Ühine teema – haridus – on õhutanud metsandussektori koostööle nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt,“ ütles Eesti metsaseltsi metsandushariduse koordinaator Kristi Teppo. „Finaalvõistluse korraldamisele Eestis on ühiselt õla alla pannud nii riigimets, erasektor kui ka MTÜ-d.“

Eesti voorus osales kevadel 50 kooli ligi 200 võistkonnaga. Kokku osales 2012. aastal “Noored Euroopa metsades” võistlusel Euroopas üle 10 000 õpilase.

Öökino ja sajandi populaarseimad võttepaigad Sagadis

Reedel, 10. augustil kell 20 avatakse Sagadi mõisapargis pidulikult Eesti Film 100 projekti raames „Sajandi sada võttepaika” infotahvel, mis annab huvilistele ülevaate Lääne-Virumaal ja mujal Põhjarannikul vändatud filmide võttepaikadest.

Peale infotahvli avamist näidatakse Sagadi mõisa hoovi Öökinos Jaan Kolbergi filmi “Jüri Rumm” (1994) ja Ervin Õunapuu filmi “Kõrbekuu” (1999). Publikuga on kohtumas Ervin Õunapuu, maavanem Einar Vallbaum jt. Üritus on tasuta.

“Sajandi sada võttepaika“ on projekt, mille käigus tähistatakse Eesti filmide legendaarseimad võttepaigad maapiirkondades ja väikelinnades. Lääne-Virumaa on üks eesti filmitegijate lemmikpiirkondi ja Sagadi mõis oma maakonna ning ka kogu vabariigi populaarseim võttepaik. Projekti eestvedajateks on filmimees Artur Talvik ja arhitekt Raul Vaiksoo, kes on ühtlasi ka võttepaikade kaardi kujundaja.

Infotahvli avamine ning Öökino kuuluvad ka Viru Folgi programmi. Vaata lähemalt: http://www.virufolk.ee/k%C3%A4ff-2012

Lisainfo: Krista Keedus, RMK Sagadi metsakeskuse juhataja, www.sagadi.ee

Nädalavahetusel toimuvad Sagadis puupäevad

Eelseisval nädalavahetusel, 4. ja 5. augustil kell 11-17 toimuvad RMK Sagadi metsakeskuses puupäevad, kus põnevat tegevust ja avastamisrõõmu pakutakse igas eas huvilistele. Kõik üritused on külastajatele tasuta.

„Sagadi puupäevad on juba üheksandat korda toimuv pereüritus, kus huvilistele tutvustatakse kõike metsa, puude ja puiduga seotut,“ kirjeldas RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus ja lisas, et tänavu saab uue tegevusena proovida täpset kätt ja silma ragulka, vanaaegset tüüpi jahioda ja pika vibuga.

Nädalavahetusel ootab uudistajaid ka vastavatud RMK Sagadi looduskool, kus puupäevad on peale põhjalikku renoveerimist esimeseks ürituseks. Uues avaras õppeklassis ootab puupäevalisi metsamuinasjutt, laboriruumides aga saab teadlase pilguga meid ümbritsevat keskkonda uurida.

Lisaks on puupäevade ajal avatud muuseumid ja õpitoad ning teadmishimulisi ootavad erinevad nuputamisülesanded. Metsamuuseumis saab teada, mis maitseb meie metsloomadele ning pidada pildijahti. Meisterdamishuvilistel on võimalus punuda laastukorvi, teha nahast ehteid, voolida valmis puukoorest uhke laevuke või meisterdada puidust mõni mõnus köögitööriist. Nuputamiseks leiate eri mõõtudes puslesid ja muid mänge, osavat kätt ja teravat silma saab proovile panna vibu- ja ragulkalaskmisel. Härrastemaja on metsataimede päralt – üles tuleb leida mõisaproua ravirohud ja maitsetaimed ning proovida saab ka ise erinevate ürtide tervendavat väge.