Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Talv kestab veel.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2017
E T K N R L P
« märts    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Sagadi metsamuuseumis saab imetleda üle 500 kuuseehte

Kuni 15. jaanuarini on Lääne-Virumaal Sagadi metsamuuseumi näitusesaalis avatud näitus jõulu- ja nääriehetest 20. sajandil. Näitusel on väljas üle 500 ehte ja need on pärit kollektsionääri Marika Ploomani kogust ning pakuvad avastamis- ja äratundmisrõõmu nii pisikestele kui ka vanematele külastajatele.

Näitusel võib näha läbilõiget 20. sajandi kuuseehetest: nii klaasist, helmestest kui papjeemašeest. Väljas on palju erikujulisi ehteid: puuviljad-köögiviljad, käbid, loomad-linnud, muinasjututegelased jne. Kõige vanemateks kaunistusteks näitusel on tsaariaegsed paberist inglikujukesed.

“Jõulupuu traditsioon jõudis Eestisse 15. sajandil, ehk siis umbes samal ajal, kui on teada esimesed andmed Sagadi mõisa kohta,” rääkis Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus. “Siis olid kaunistuseks paberist keeratud roosid. Edaspidi kaunistati kuuski maiustuste, õunte ja isetehtud ehetega.”

Tänapäevased kuuseehted aga pärinevad alles 19. sajandist ning Eestisse jõudsid need 20. sajandi algusaastatel Saksa- ja Venemaalt. Õrnu ja kauneid klaasehteid tootis I Eesti Vabariigi ajal ka mõnigi kohalik klaasikoda. Massiliseks tööstuslikuks valmistamiseks läks aga 1970. aastatel. Siis oli tegu nääriehetega, kuusele riputati nii kosmonautide, viisnurkade kui ka tööriistade kujukesi.

Marika Ploomann on arvatavasti suurim jõulu- ja nääriehete kollektsionäär Eestis. Kogumisega alustas ta juba 15 aasta eest ning kollektsioon täieneb igal aastal. Õrnu klaasehteid koguma inspireeris Marikat juhtum lapsepõlvest, kus verandal seisnud suur ja uhke kuusepuu oli ümber kukkunud ning peres põlvest põlve pärandatud jõuluehted kildudeks purunenud. “Helkiv killupuru oli kõik, mis oli alles jäänud karudest, oravatest, lindudest… Eluks ajaks jäi see hinge,” ütles Marika.

Kauneid ja hapraid ehteid võib RMK Sagadi metsamuuseumis näha kuni 15. jaanuarini iga päev kella 10-16.

Vihulas tunnustati vabatahtlikke

President Toomas Hendrik Ilves koos tunnustatud vabatahtlikega. Foto: Toomas Tatar/Vabariigi Presidendi Kantselei

President Toomas Hendrik Ilves koos tunnustatud vabatahtlikega. Foto: Toomas Tatar/Vabariigi Presidendi Kantselei

Tunnustussündmus toimus pühapäeval, 6. detsembril Vihula mõisas. Ürituse patrooniks on ja tunnustused andis üle president Toomas Hendrik Ilves, kelle sõnul saab Eesti olla vaid selline, milliseks ta ise teeme. Tänukõnes tunnustuse saanutele rõhutas president Ilves, et suured algatused on läbi aegade Eestis saanud alguse vabatahtlikust tööst.

„Mul on hea meel, et vabatahtlik tegevus on kujunemas paljudele inimestele uueks normaalsuseks ja osaks elustiilist,“ rõõmustas Lasnaidee algataja Maria Derlõš.
Sellele viitab ka see, et üha enam ettevõtteid on asunud toetama oma töötajate vabatahtlikku tegevust ning algatama erinevaid heategevusprojekte. Tänavu said esmakordselt ettevõtete kategoorias tunnustuse tervelt kaks asutust.
Liikumise Kodukant vabatahtliku valdkonna juht Eha Paas kinnitas, et vabatahtlikud loovad turvalisust nii Eestis kui ka maailmas.
„On hea ja kindel  teada, et meil on nii palju inimesi ja ühendusi kes reageerivad ühiskonnas toimuvale, ja seda just positiivses võtmes, pakutakse lahendusi, tullakse oma kodunt välja, lüüakse käed külge ja tehakse päriselt midagi ära,“ ei ole Eha Paas kiidusõnadega kitsi.
Vabatahtliku tegevuse üleriigilise tunnustamise eesmärgiks on tuua esile ja avaldada tänu inimesestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Vabatahtlikud kasvatavad meie ümber sotsiaalset kapitali, märkamist ja hoolimist.
Sel aastal laekus konkursile 148 ettepanekut, mille hulgast tegi valiku hindamiskomisjon. Tunnustuse said 10 vabatahtlikku, viis vabatahtlike kaasajat ja kaks ettevõtet. Tunnustuse saanute nimesid ja nende tutvustusi saab lugeda siit: http://vabatahtlikud.ee/vabatahtlik-tegevus/tunnustamine/tunnustatavad-2015/.
Vabariiklikku tunnustust korraldatakse 2015. aastal Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Märka vabatahtlikke!“ raames.
Projekti toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kutse simmanile: Lahemaa Rahwamuusikud 40

Lahemaa Rahwamuusikud esinemas Palmse kõrtsis, esiplaanil on eesti torupillidel musitseerimas Viivi Voorand ja Lehar Lepler. Foto: Avo Seidelberg

Juubelituuril lustime:

Tartus kolmapäeval, 4. novembril kell 20 Tiigi Seltsimajas koos Tartu tantsuklubiga;

Viljandis laupäeval, 14. novembril kell 16 Viljandi Pärimusmuusika Aidas;

Palmsesse ootame ansambli endiseid liikmeid laupäeval, 28. novembril kell 16.

Oma osavõtust anna kindlasti teada Ingridile (ingrid.nurmsalu@gmail.com).
Mõnesse Virumaa kooli jõuame ka.

Pill hüüab pinu taga,
toru hüüb toa taga…

Jätka lugemist »

Lahemaal toimub metsatööpäev hobustega

Keskkonnaamet, Aaviku talu ja Eesti Hobusekasvatajate Selts korraldavad Lahemaal hobustega metsatööpäeva, kus räägitakse hobutöö ajaloost ja perspektiividest ning saab koos raskeveohobustega metsast palke välja vedada.

Metsatööpäev toimub 7. märtsil Kolgaküla rahvamajas ning seminari praktiline osa Aaviku talu metsamaal.

Seminaril esinevad ettekannetega metsandusega seotud inimesed ja hobusekasvatajad. Lauri Salumäe Rakvere Metsaühistust räägib talumetsade kasutusest looduskaitsealadel, Külli Rahu Keskkonnaametist metsaomaniku õigustest ja kohustustest kaitsealade majandamisel, Krista Sepp Eesti Hobusekasvatajate Seltsist tööhobuste aretusest, Ingrid Klein hobutöö koolitusest Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Indrek Tust Stora Enso Eesti AS-st metsamaterjali olemusest, Eerik Väärtnõu kaitsealuste metsade kasutusest RMK-s ning Enn Rand Eesti Hobusekasvatajate Liidust raskeveohobuste kasutamisvõimalustest.

Pärast teoreetilist osa minnakse Aaviku talu metsamaale, et oma silmaga näha ja oma nahal kogeda, mida tähendab Eesti raskeveohobustega metsast palke välja vedada. Metsamaterjali kokkuvedu Aaviku talus juhendavad Ennu Tšernjavski, Andrus Andresson, Sven Miller ja Tuuli Sammelselg.

Ennu Tšernjavski,

Aaviku talu peremees

Arvustus: Viru Folk tõi Käsmu maagilisust

Virumaa noorteorkestri esinemine

Virumaa noorteorkestri esinemine

Rauno Põld, reporter

8.-10. augustil peeti Käsmus iga-aastane Viru folk. Tänavu seitsmendat aastat toimunud  folk oli saamiteemaline. Sõites reedel Rakverest Käsmu tasuta folgibussiga, oli vähestest kaasreisijatest hoolimata bussis tunda ootusärevust. See ärevus jõudis vist ka bussijuhini, kes oli kohale jõudes segaduses, kuhu ja mis ajaks sõita, nimelt ei olnud ta enda sõnul vastavaid juhtnööre saanud. Kuid Käsmu bussijaama siiski lõpuks jõudsime, saime folki nautima minna.

Esimese kontserdina oli võimalus Vinteri laval kuulata Virumaa noorteorkestrit. 38-liikmelist orkestrit juhendas Kiviõli kunstide kooli direktor Jaanus Põlder. Meeleolukaid viise ja polkarütme mängisid noored tunnijagu. Avapäeva õhtul tegi meeleoluka esinemise metsalaval esinenud Viljandi päritoluga ansambel “Angus”. Inimesed keksisid ja laulsid kaasa. Tõepoolest,  “Angus” on meeleolukas ja väga energilise loominguga muusikute koosseis.

Jätka lugemist »

Puupäevad Sagadi mõisas

Augusti esimesel nädalavahetusel ootab RMK Sagadi mõisakompleks taas kõiki suuri ja väikesi looduse- ja meisterdamishuvilisi Sagadi puupäevadele. Tänavu juba üheteistkümnendat korda toimuva tasuta pereürituse seekordseks läbivaks teemaks on liblikad ja üldse putukad.

“Praegu on looduses putukate aeg ja sellel aastal keskendume ka puupäevadel putukatele. Metsamuuseumis on üleval Urmas Tartese liblikate näitus ja ka uued tegevused puupäevadel on seotud putukatega: looduskoolis saab putukaid vaadata suurendatult, töötubades meisterdatakse erinevatest materjalidest liblikaid ning kõigil on võimalik kaasa lüüa putukahotelli sisustamisel,” toob selle aasta puupäevade teema täpsemalt välja RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht Asta Tuusti.

Putukateemale lisaks on puupäevadel palju juba traditsioonilisi tegevusi – laastukorvi punumine, hobusõit, metsatarkused, täpsussaagimine, hiidpusled ja mängud. Uudisena saab mõisa tiigil parvetada, vesta karjapoisiloomi ning meisterdada vana-aja kombel puuokstest ja lehtedest nukke.

Avatud on kõik muuseumid, näitused ja looduskool. Mõnus pereüritus on täiesti tasuta ning mõlemal päeval on juhendajad kohal kella 11 kuni 17.

Asta Tuusti

Võsu rannaklubis korraldatakse
heategevuslik jõululaat ja kontsert

21. detsembril toimub Võsu rannaklubis heategevuslik jõululaat ja õhtul samas kohas Marvi Vallaste ja Urmas Lattika kontsert.

Jõululaat on avatud kella 11-16. Kell 12 ja 14 loeb lastele ette muinasjutte Kaire Bubnis. Toimub õnneloos ning avatud on kohvik. Päkapikkudel on kindlasti mõni üllatus varuks.

Heategevuslikule jõululaadale on oodatud müüma Eesti omatoodangu müüjad. Eriti oodatud on kõikvõimalik isetehtud (käsitöö erinevad vormid, söödav-joodav jms) esemete müüjad. Made in China ning kasutatud asju laadal ei müüda. Registreerimine kauplejaks on ilma kohustusliku tasuta, aga vabatahtlik annetamine laadapäeval on igati teretulnud. Kogu annetatav tulu läheb Vihula valla haridusasutuste laste kultuurifondi. Registreerimine: pailaps@pailaps.eu.

Kontsert algab samal päeval kell 19. Esinevad Urmas Lattikas ja Marvi Vallaste. Piletid on müügil kohapeal (täiskasvanud 3 eurot, lapsed 2 eurot, koolieelikud tasuta). Kohtade arv on piiratud.

Rohkem infot ja registreerimine laadale müüjaks: www.pailaps.eu.

Lahemaa esemelise pärandi hoidmise koolitus

Vanad asjad Käsmu meremuuseumis. Foto:Toomas Tuul

Keskkonnaamet korraldab 16.-17. novembril Käsmu meremuuseumis Lahemaa erakogude omanikele suunatud pärandi hoidmise teoreetilis-praktilise koolituse.

Teemadeks on muistsed esemed, tekstiil ja puitesemed, vanad fotod, esemelise pärandi digitaliseerimine-fotografeerimine. Kõigi teemade puhul antakse ajalooline sissevaade materjali, konkreetse materjali säilitamise (digitaliseerimise) põhitõed, praktilisi soovitusi konkreetsete esemete näitel.

Koolitajad on Gurly Vedru ja Tarvi Toome Ajalooinstituudist, Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseumist, Merilis Roosalu Ajaloomuuseumist ja fotograaf Toomas Tuul.

Üritus toimub Lahemaa kultuuuripärandikoolituste sarja raames. Korraldaja on Keskkonnaamet koostöös Käsmu meremuuseumiga. Üritust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tegemist praktilise koolitusega, mistõttu on kohtade arv piiratud. Vajalik on eelnev registreerimine.

Kahepäevane koolitus on tasuta, söögipause aitab katta 10 eurot.

Lisainfo: www.lahemaa.ee

Sagadis pannakse seened näitusele

RMK Sagadi looduskooli ja metsamuuseumi eestvedamisel toimub sel nädalavahetusel, 14.-15. septembril Sagadis seenehuvilistele traditsiooniline seenenäitus.

RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul ei ole tänavune päikseline suvi seenekasvule just kõige soodsam olnud, kuid sellest hoolimata on Põhja-Eesti metsades rikkalik kukeseene- ja männiriisikasaak. “Näitusel saab tutvuda kõigi hetkel Sagadi ja Oandu ümbruse metsades leiduvate seentega, mis lubab head pilvikute ja puravike väljapanekut, kukeseeni ja riisikaid,” selgitas Keedus ja lisas, et näitusel tutvustatakse ka erinevaid seenelise korvi mittesobivaid seeni.

Seenehuvilisi oodatakse sel korral nii 14. kui 15. septembril ajavahemikul 10-18. Näitusel jagavad huvilistele seenetarkusi looduskooli juhendajad, looduskooli ruumides saab teha mikromatka seeneriiki ja uurida, mis rolli seened meie igapäevaelus mängivad. Populaarne seenenäitus toimub Sagadis juba 14 aastat.

Lisaks Sagadis toimuvale seenenäitusele korraldab RMK septembrikuu jooksul erinevates maakondades üle Eesti mitmeid põneva programmiga seenepäevi, mille käigus on võimalik tundma õppida kodupaiga seeni ja nautida varasügisest loodust. Täpsemad seenepäevade toimumisajad on leitavad veebist!

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Otsitakse osalejaid pühapäeval Vihula vallas toimuvatele filmivõtetele

Pühapäeval, 28. juulil toimuvad Vihula vallas Vihula külaplatsil lühimängufilmi “Ivanipäev” massistseeni võtted, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised. Film räägib noorest Eesti venelasest Ivanist ja tema tüdruksõber Kadrist, kes sõidavad maale, et kohtuda Kadri vanematega ning tähistada jaanilaupäeva. Selle üürikese öö jooksul satuvad nii Ivani armastus kui identiteet tõsiste katsumuste osaliseks. Filmi tootjaks on Allfilm.

Kogunemine toimub 28.07 kell 12:00 ning võtted kestavad kuni 23:00-ni.

Täpsem informatsioon ja osalemise registreerimine:  Janis Rizhovs, tel 562 822 39 ja e-post: ivanipaev@gmail.com.

Altja luulekuur on avatud sel nädalal reedest pühapäevani

600784_4937844734994_536046776_nReedel, 19. juunil kell 17 avatakse kalurikülas Altjal luulekuur. Luulehuviliste kokkutuleku kulminatsiooniks on luuleöö, kus esinevad Andres Ots ja Väino Uibo.

Kava:

Reedel, 19. juulil:
17:00 kogunemine, supp ja majutamine
18:00 tervitusring
19:00 Andres Ots Alliksaare luulest
20:30 Loovusretk mere äärde ja Altja metsadesse, kohtumine kohalikega ja pärimuslood

Laupäeval, 20. juulil
hommikune suplus neemes (vesi on soe!)
9:00 hommikukohv
10:00 Luulekuur
Andres Ots ja Siiri Veensalu (esinemisest ja häälest)
Evelin Tamm ja Elin Ots (loovusest ja kirjutamisest)
13:00 lõuna
14:00 kuur jätkub

19:00 luuleöö Altja neemes ja Toomarahval, esinevad Andres Ots ja Väino Uibo.
Vabalava omaluule lugemiseks, muusika. Luuleöö on kõikidele avatud ja külarahvale tasuta.

Hiljem Toomarahva õues lõke, muusika ja luule hommikuni.

Pühapäeval, 21. juulil
ujumine ja hommikukohv neemes
vestlusring ja teeleasumise lood ja luule

Anna oma tulekust teada tel 5038 911 või tammevelin@gmail.com või Facebooki lehel. Osalustasu 65-100 eurot koos söögi ja majutusega (telgis, aidas, heinalakas), oma söögiga 35-40 eurot. Osalejate arv on piiratud. Luuleööl esinemise soovist palutakse võimalusel ette teatada samadel kontaktidel!

Palmse pargis avati Veljo Ranniku mälestuspink

Pink Palmse pargis. Foto: virumaateataja.ee

Pink Palmse pargis. Foto: virumaateataja.ee

Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.

Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.

Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.

Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.

Berit-Helena Lamp

Neli Rakvere teatri pliiti ootavad Telliskivi loomelinnakusse sööki vaaritama

964638_10152894174975114_50474377_oSuvelavastus köök/keittiö lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse.

Raändteatrile omaselt hakkas lavastust tutvustav Rakvere teatri suveköök samuti reisima. Alates kolmapäevast saab väliköögi võimalusi kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini. Külastajatele on kasutamiseks neli pliiti ning külmik, koha peal peaks leiduma ka paar panni ja potti. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval, 15. juunil. Muul ajal on köök vabakasutuses.

Virumaal tegutseb köögitoimkond 11. juunil Käsmu Kaunitel Kontserditel.

Leia end Rakvere teatri köögist ning tule ja tee süüa!

Palmse mõisakompleksis saab teoks uus muusikaprojekt

Foto: palmse.ee

Foto: palmse.ee

SA Virumaa Muuseumid koostöös Eesti Kontserdiga on välja töötanud uue klassikalise muusikaga suveürituse formaadi Palmse mõisa tiigil: „PALMSE MÕISA MUUSIKA“.

Projekti kunstilise kontseptsiooni eesmärk on pakkuda publikule kõrgetasemelist klassikalist muusikat. “Palmse mõisa muusikal” on kindel koht looduse, muusika ja Eesti ühe uhkema mõisaansambli ühtesulatamisel.

Tegemist on omalaadse veemuusikaga, kus esimest korda Eestis rajatakse saddle–span-tüüpi lava otse tiigile, kust avaneb vaade Palmse mõisale. Tiigi kaldale kerkib 1000 istekohaga publikutsoon.

Avakontserdil, 6. juulil kell 21 kõlab mõisapargis Pjotr Tšaikovski ja Giuseppe Verdi muusika. Galakontserdil “Tšaikovski ja Verdi” esinevad Eesti sümfonismi lipulaev ERSO koos dirigent Anu Taliga. Solistideks on Moskva ühe parima ooperiteatri Helikon solistid Karina Flores (sopran), Ali Magomedov (tenor) ja Maksim Perebeinos (bariton). Tegemist on vaieldamatult ooperimaailma tõustvate tähetedega, kel taskus palju tähtsaid konkursivõite, kontserte ning vapustavaid ooperirolle.

Avakontserdil on ka omamoodi seos Palmse mõisaga: 19 sajandi muusikageeniuste, Tšaikovski ja Verdi loomingu kõrgperiood langes enamvähem samale ajale Tallinna–Peterburi raudtee ehitusega. Selle raudtee ehk silla rajaja oli aga Palmse mõisnik Alexander von der Pahlen. Jätka lugemist »

Vihula mõisas esietendub Rakvere Teatri lavastus “Kevad ja suvi ja”

Foto: www.rakvereteater.ee

Täna, 12. jaanuaril esietendub Vihula mõisa viinaköögis Rakvere Teatri lavastus „kevad ja suvi ja“. Aastal 2008 pidas luuletaja Tõnu Õnnepalu päevikut. Samal aastal, aga ka eelneval ja järgnevatel käis loodusfotograaf Peeter Nahko Eesti metsades, rabades, mere ääres ja saartel ning pildistas. 2011. aasta oktoobris sattus Tiina Mälberg ühes Londoni klubis kuulama Taavo Remmeli kontrabassimängu. Nüüd on nende loomingulise koostöö tulemust võimalik näha, kuulda ja kogeda Vihula mõisa viinaköögis.

„Mõned mõtted saavad teoks. Kuidas? See on umbes nii nagu kevadel nurmenukuõisi korjata, kuivatada ja sügisel neist teed teha või suvel õuntest talveks moosi keeta – teed kaane lahti ja kõik suved tulevad meelde ja soe hakkab ja tervis tuleb tagasi ja lõpp lähemale, elu läheb edasi.“

Etenduste vaheajal on müügil Vihula mõisa kokkade valmistatud ja Tõnu Õnnepalu luulest inspireeritud suupisted.

Sõnalis-muusikalise õhtu lavastaja on Tiina Mälberg ja tekstide autor Tõnu Õnnepalu. Lavastust saadavad Peeter Nahko loodusfotod, mängivad Tiina Mälberg ja Taavo Remmel.

CORELLI MUSIC – jõulumuusika festivalil kuuleb inglihäälseid kontratenoreid

Agentuur Corelli Music lõpetab juba kolmanda aasta jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“. 1.–29. detsembril ehk 1. advendist pea aasta lõpuni kõlavad kaunid kontserdid kirikutes, mõisates ja muusikasalongides. Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab Corelli Music oma jõulumuusika festivaliga meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust.
Tänavuse festivali kavas on eriline rõhuasetus kontratenoritel, barokiaja kõige kaunimad muusikateosed on loodud just seda tänapäeval haruldast hääleliiki silmas pidades.
Põnevad sündmused ootavad ees müstilistest arvudest koosneval kuupäeval 12.12.12 Toompea muusikasalongis ning 15. detsembril Vihula mõisas. Barokkansambel Corelli Consort on oma kontserdile „Müstilised jõulud“ vaatamata maailmalõpu ennustustele abiks kutsunud muusikute järelkasvu, Eesti kõige pisemad klavessiinikunstnikud ehk päkapikk-virtuoosid Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakoolist (õpetaja Ene Nael). Kavas on Telemanni, Corelli, Bachi jt barokkheliloojate muusika ning samuti meeleolukad lastepalad.
Jätka lugemist »

Võistluse „Noored Euroopa metsades“ rahvusvaheline finaal toimub Eestis

Ka seda lindu peaksid metsatundjad teadma – händkakk.26. ja 27. septembril toimub Sagadis metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” rahvusvaheline finaal, millel osalevad 11 riigi noored vanuses 13-19.

26. ja 27. septembril toimub Sagadis metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” rahvusvaheline finaal, millel osalevad 11 riigi noored vanuses 13-19.

Õpilased panevad proovile teadmised Euroopa metsadest, metsakorraldusest ja looduskaitsest ning esitlevad oma koduriigi metsandust ettekandega.

Eestit esindavad Avinurme gümnaasiumi gümnasistid Pilleriin, Heikki ja Heino Pärn, kes on olnud edukad ka erinevatel reaalteaduste olümpiaadidel. Kuna nende kodu asub keset metsa, on noortel suhe loodusega tugev. Kohtumised metsl

oomadega on äratanud ka sügavama huvi loodusteaduste vastu.
„Kuigi võistlus „Noored Euroopa metsades“ toimub tänavu alles teist korda, on suudetud sellesse kaasata 19 Euroopa riiki. Ühine teema – haridus – on õhutanud metsandussektori koostööle nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt,“ ütles Eesti metsaseltsi metsandushariduse koordinaator Kristi Teppo. „Finaalvõistluse korraldamisele Eestis on ühiselt õla alla pannud nii riigimets, erasektor kui ka MTÜ-d.“

Eesti voorus osales kevadel 50 kooli ligi 200 võistkonnaga. Kokku osales 2012. aastal “Noored Euroopa metsades” võistlusel Euroopas üle 10 000 õpilase.

Toolse kodutute loomade varjupaik ootab kiisukonserve

Toolse kodutute lemmikloomade varjupaigal on lõppemas kiisukonservid. Hea inimene, palun toeta Toolse varjupaika kiisukonservidega või rahaliselt, et saaks osta kiisudele konservi.

MTÜ Toolse Kodutute Lemmikloomade Varjupaik, konto 221045386487 Swedbank. Selgitus: kiisukonservid.

Tel.5616 3308, e-mail: toolse.kiisukodu@mail.com.

Pühapäeval on Palmses mõisatoidufestival

Festivalil toimuvad Eesti meistrivõistlused ulukiliha grillimises 2012. Toitudest ja söögikultuurist mõisaajal pajatab Jüri Kuuskema. Osa saab võtta suurest üldrahvalikust leivakoolitusest “Karaskist leivani”. Meeleolu loob ansambel Parvepoisid. Toidulaadalt saab kaasa osta head ja paremat.

Festivali ajakava:

09.00-11.00     festivali eksponentide ja võistlejate saabumine platsile ja võistlusplatside paigalduse algus

11:00     toidukorvide üleandmine võistkondadele, küpsetamise algus

12:00     festivali ja võistluse pidulik avamine, eksponentide ja võistkondade tutvustus

12:30    Tervituskontsert

13:00     Jüri Kuuskemaa  – toitudest ja söögikultuurist mõisaajal

14:00     Anneli Maksan  õpetab kodus leiba küpsetama

14:45     valmistumine Virumaa metssearibivooru hindamiseks

15.00     Virumaa metssearibivooru hindamise algus pimehindamisena kohtunike telgis

15:15     Parvepoisid

15:45     vamistumine Palmse fantaasiavooru hindamiseks

16:00    Palmse fantaasiavooru hindamise algus avaliku hindamisena võistlusplatsidel

16:30    Parvepoisid

17:45     Palmse fantaasiavooru hindamise lõpp ja punktilugemise algus

18:00    Võitjate autasustamine

18:15      Parvepoisid

Öökino ja sajandi populaarseimad võttepaigad Sagadis

Reedel, 10. augustil kell 20 avatakse Sagadi mõisapargis pidulikult Eesti Film 100 projekti raames „Sajandi sada võttepaika” infotahvel, mis annab huvilistele ülevaate Lääne-Virumaal ja mujal Põhjarannikul vändatud filmide võttepaikadest.

Peale infotahvli avamist näidatakse Sagadi mõisa hoovi Öökinos Jaan Kolbergi filmi “Jüri Rumm” (1994) ja Ervin Õunapuu filmi “Kõrbekuu” (1999). Publikuga on kohtumas Ervin Õunapuu, maavanem Einar Vallbaum jt. Üritus on tasuta.

“Sajandi sada võttepaika“ on projekt, mille käigus tähistatakse Eesti filmide legendaarseimad võttepaigad maapiirkondades ja väikelinnades. Lääne-Virumaa on üks eesti filmitegijate lemmikpiirkondi ja Sagadi mõis oma maakonna ning ka kogu vabariigi populaarseim võttepaik. Projekti eestvedajateks on filmimees Artur Talvik ja arhitekt Raul Vaiksoo, kes on ühtlasi ka võttepaikade kaardi kujundaja.

Infotahvli avamine ning Öökino kuuluvad ka Viru Folgi programmi. Vaata lähemalt: http://www.virufolk.ee/k%C3%A4ff-2012

Lisainfo: Krista Keedus, RMK Sagadi metsakeskuse juhataja, www.sagadi.ee

Nädalavahetusel toimuvad Sagadis puupäevad

Eelseisval nädalavahetusel, 4. ja 5. augustil kell 11-17 toimuvad RMK Sagadi metsakeskuses puupäevad, kus põnevat tegevust ja avastamisrõõmu pakutakse igas eas huvilistele. Kõik üritused on külastajatele tasuta.

„Sagadi puupäevad on juba üheksandat korda toimuv pereüritus, kus huvilistele tutvustatakse kõike metsa, puude ja puiduga seotut,“ kirjeldas RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus ja lisas, et tänavu saab uue tegevusena proovida täpset kätt ja silma ragulka, vanaaegset tüüpi jahioda ja pika vibuga.

Nädalavahetusel ootab uudistajaid ka vastavatud RMK Sagadi looduskool, kus puupäevad on peale põhjalikku renoveerimist esimeseks ürituseks. Uues avaras õppeklassis ootab puupäevalisi metsamuinasjutt, laboriruumides aga saab teadlase pilguga meid ümbritsevat keskkonda uurida.

Lisaks on puupäevade ajal avatud muuseumid ja õpitoad ning teadmishimulisi ootavad erinevad nuputamisülesanded. Metsamuuseumis saab teada, mis maitseb meie metsloomadele ning pidada pildijahti. Meisterdamishuvilistel on võimalus punuda laastukorvi, teha nahast ehteid, voolida valmis puukoorest uhke laevuke või meisterdada puidust mõni mõnus köögitööriist. Nuputamiseks leiate eri mõõtudes puslesid ja muid mänge, osavat kätt ja teravat silma saab proovile panna vibu- ja ragulkalaskmisel. Härrastemaja on metsataimede päralt – üles tuleb leida mõisaproua ravirohud ja maitsetaimed ning proovida saab ka ise erinevate ürtide tervendavat väge.

Täna on Altjal Toomarahva talus luuleöö

Täna õhtul alates kella 19 kuuleb Altja neemes ja Toomarahval luulet ja muusikat. Vabal luulelaval võivad üles astuda kõik soovijad. Muusikat teevad Ari Vesa Kanganpää (kitarr, flööt), Marje Õunapuu (akordion, melodica) ja Joseph Aaron Ahokas. Kohapeal saab osta kohvi, kooki ja konjakit. Telkimisvõimalus. Üritust võib toetada rahaliste annetustega.

Täpsem info ja esinemissoovist teadaandmine telefonil 5038 911.

Väljasõit õppereisile Juminda-Käsmu-Mõedaku

MTÜ Lahedad Naised Lahedalt projekt „Ühiste väärtuste leidmine kodakondsuseta elanike ja kodanikeühenduste vahel ning hoiakute kõigutamine kultuuridevahelise dialoogi kaudu“. Õpireis toimub 8.-9. augustil 2012.

Õpireisi korraldajad jätavad endale õiguse teha vajadusel muudatusi. Kõik kellaajad (peale väljumise) võivad nihkuda.

Õpireisi maksumus 7 eurot sisaldab toitlustust, transporti, majutust jm vajalikke kulusid.
Sõit toimub 50 kohalise reisibussiga.

Registreerimiseks helistada või kirjutada lahedadlahedalt@gmail.com, hellekivi@hotmail.com või tel +372 5452 1962.
Osalemise kinnitab osalustasu laekumine MTÜ Lahedad Naised Lahedalt arvele 221047499479 hiljemalt 2. augustiks 2012.

Kuna kohad on piiratud, siis andke aegsasti teada oma soovist!

Tutvu ka ajakavaga:

Jätka lugemist »

Maailma vanima Rolls-Royce´i klubi unikaalseid autosid saab näha Vihula mõisas

14. juulil võõrustab Vihula mõis maailma vanimat Rolls-Royce´i klubi “20-Ghost Club´i” ja Virtuaalset Vanatehnikaklubi. Mõisahoovis saab näha 40 erinevate aastakäikude klassikalisi ja vanasid autosid, sealhulgas ka 18 imeilusat Rolls-Royce´i alates ikoonilisest 1913. a Rolls-Royce Silver Ghostist kuni 1930ndatest pärit Rolls-Royce Phantomini.

Vihula Mõisa juhatuse liikme Paul Taylori sõnul on 800-aastase ajalooga Vihula Mõis sobiv paik korraldamaks iga-aastast vanade ja klassikaliste autode päeva. “Sel aastal külastab mõisa Baltikumi tuuri raames maailma vanim Rolls-Royce´i klubi “20-Ghost Club” koos endise Londoni linnapea ja klubi juhi sir John Stuttardiga ning meil on heameel ka tervitada Virtuaalse Vanatehnikaklubi liikmeid,” lisab Paul Taylor.

Üritus algab 18 Rolls-Royce´i näitusega laupäeval kell 11, mil kõigil on võimalik neid autosid uudistada ja autoomanikega vestelda. Kell 13 saabuvad mõisa ka Virtuaalse Vanatehnikaklubi liikmed erinevate aastakäikude masinatega. Ning kell 14 algab vanade ja klassikaliste autode rongkäik läbi Lahemaa rahvuspargi suunaga Palmse, Sagadi, Altja, Vihula mõis. 1,5-tunnise rongkäigu kestel tehakse peatused kõikides mõisates, et vestelda sealsete külastajatega.

Olles ka ise ühe unikaalse auto omanik, selgitab Paul Taylor, et vanad autod puudutavad hinge ning neis leidub palju enam iseloomu ning klassikalist stiilset peenust kui ühel tänapäeva autol üldse on. Seetõttu pole midagi imestamapanevat, et alles hiljaaegu müüdi oksjonil maha 100 aasta vanune Rolls-Royce Silver Ghost rekordilise 4,7 miljoni naelsterlingi (5,85 miljonit eurot) eest. Vihula mõisas ei ole võimalik küll oksjonil müüdud autot näha, kuid ikoonilist 1913. a Rolls-Royce Silver Ghosti saavad kõik mõisa külastajad laupäeval oma silmaga vaadata.

Seega juba sel laupäeval, 14. juulil on oodatud vaid tunnisõidu kaugusel Tallinnast asuvasse Vihula mõisa kõik, aga eriti autohuvilised, kuna põnevust jätkub terveks päevaks. “Lisaks autode uudistamisele saavad külalised mängida Baltimaade suurimal minigolfi väljakul, külastada öko-farmis elavaid loomi, viinamuuseumi, tuuleveskit koos vaateplatvormiga, avastada ümbrust jalgrattaga, teha paadisõitu Mustoja jõel ning osaleda mõisatuuril, mis on täis meeliköitvaid legende ja lugusid mõisa ajaloost ja inimestest,” lisab Paul Taylor.

Vanade ja klassikaliste autode päeva lõpetab kell 18.30 algav barbeque-õhtu, kus ei puudu suur lõkketuli ega rahvuslik muusika. Õhtul on võimalik vabamas õhkkonnas suhelda nende hinnaliste autode uhkete omanikega ja miks mitte saada endale samuti uus hobi.

Lisainfo:

Paul Taylor

e-post:paul@uniquestay.com

Kadi Elmeste

e-post: kadi.elmeste@vihulamanor.com

Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Kaunimad laulud Raimond Valgrelt: Maria Listra ja Jassi Zahharov.

Klaveril Margus Kappel.

Tänavu juulikuus ühinevad suvekontsertideks lauljad Jassi Zahharov ja Maria Listra, kes astuvad publiku ette paljudes Eesti kirikutes.

Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra ja Eesti ooperi tuntuim meeshääl esibariton Jassi Zahharov lähevad juulis ühiselt kontserttuurile. Lauljaid saadab klaveril meie üks hinnatumaid pianiste Margus Kappel, emotsionaalne ja tehniliselt imetabane.

Kontserdil tulevad esitlusele sellised kaunid meloodiad nagu Muinaslugu muusikas (duetina), Sinilind, Veel viivuks jää, Su silmist näen vaid und, Peagi saabun tagasi su juurde. Kontserdil kõlab veel teisigi kauneid laule nagu: Suveöö, Rooma kitarr, Nii algas see kõik (duetina), Sulle kõik nüüd ütlen (duetina), Päikesenaer, O Sole Mio, Võta mind kaasa, Solveigi laul, Maailm samme täis jt.

Kava:

Jätka lugemist »