Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Talv kestab veel.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2017
E T K N R L P
« veebr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Tühi Männisalu küla ootab laupäeval taas kokkutulekule

Männisalu küla kokkutulek

Männisalu küla 2015. aasta kokkutulek

Väike-Maarja vallas asuva Männisalu ehk endise Naraka küla kokkutulek toimub laupäeval, 30. juulil kell 13 küla mälestuskivi juures.

Osalejatel palutakse pikniku jaoks kaasa võtta veidi oma toidupoolist.

Männisalu küla esmamainiti 1284. aastal Narenkayve nime all ja vähem kui sajandi eest asus seal 31 talu, kuid tänaseks on küla elanikest tühi. 1980. aastal lahkus viimanegi külaelanik ning majad lükati kolhoosiaegse maaparanduse käigus kokku.

Inimesed pole Männisalut siiski unustanud ja suviti-sügiseti liigub seal arvukalt seenelisi ja marjulisi. Mis aga eriline – juba enam kui 30 aastat kogunevad traditsiooniliselt juuli viimasel laupäeval Männisallu küla endised elanikud, nende küla mälestuste najal üles kasvanud järeltulijad ja teisedki, kes end Männisaluga seotuna tunnevad.

Jätka lugemist »

Väike-Maarja naiskodukaitsjad koguvad raha laste muusikakooli aastamaksu tasumiseks

Foto: Velli Ehasalu

Foto: Velli Ehasalu

Väike-Maarja vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond ühendavad piirkonnas jõud, et koguda raha Väike-Maarja valla kolmele andekale lapsele muusikakooli aastamaksu tasumiseks.

Sel aastal on Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond koos Väike-Maarja vallavalitsusega võtnud eesmärgiks koguda toetusi valla kolmele lapsele muusikakooli aastamaksu tasumiseks. Terve kuu jooksul kogutakse annetusi, mis liidetakse 14. mail korraldatava heategevusmatkast kogutud tuluga.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver kommenteeris, et ühiselt tehtud asi on hea asi ning selle tunnistuseks on ka 2014. aasta sarnane ühistegemine, mille abil sai Kiltsi suurpere üksikema omale majja uue ahju.

“Meie ühiskonnas on perekondi, kellel on raske ning kelle igapäevased mured on hoopis erinevad heaoluühiskonnast,” sõnas Mikiver. “Meie asi on märgata ja kutsuda üles inimesi head tegema.”

Ta lisas, et suurim heameel on taolisi algatusi vedada just kodukohas. Tema sõnul on väike summa seemneks juba lõppeesmärgi suunas kokku kogutud.

“Keetsime n-ö vanaemaaegsel meetodil rasvast, linaõlist, männitõrvast ja seebikivist tõrvaseepi ja selle müügist saadud tulu läheb samuti nende kolme lapse muusikalise põhihariduse kindlustamiseks,” ütles Mikiver.

Jätka lugemist »

Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad koostöö ja kaasamine reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.

Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005-2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.

Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm. Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest. ”Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,” visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.

Jätka lugemist »

Väike-Maarja gümnaasium kutsub hoolivuslaadale

Foto: Heili Nõgene

Foto: Heili Nõgene

Laupäeval, 28. märtsil on Väike-Maarja gümnaasiumis sagimist palju, sest esmakordselt leiab aset hoolivuslaat.

Laadale on kutsutud Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased ja vallaelanikud kauplema nii käsitöö kui ka kasutatud asjadega. Ostma on oodatud aga kõik lähedalt ja kaugelt.

Õpilasesinduse presidendi Hannamari Soidla sõnul on laadale müüma registreerunud nii õpetajaid, gümnaasiumi noori kui ka vallaelanikke, kes oma käsitööd pakuvad ning lasteriided, oma rõivad ja muu kraami hea meelega teisele ringile saadavad. Nädala algul võis Väike-Maarjas näha õpilasesinduse noori, kes flaiereid jagades kõiki laadale kutsusid.

Hoolivuslaada nimetus ei tulene aga pelgalt sellest, et taaskasutus keskkonna suhtes hooliv on. Laat on nimelt heategevusliku suunaga – olemas on annetuskast, kuhu saab poetada raha, mille eest soetatakse gümnaasiumi õpilaskodule ja seal elavatele õpilastele vajalikke koolitarbeid.

Väike-Maarja gümnaasiumi direktor Marje Eelmaa tunnustas õpilasesinduse algatust, öeldes, et hoolivuslaat paneb mõtlema hoolivusele ning ärgitab meis soovi teha midagi head nende jaoks, kes seda vajavad. “Elutempo on kiire, infoküllane ja tarbimisele orienteeritud. Sageli napib aega iseendaga olemiseks, püüame ajaga võidu joosta ning paljud pisiasjad jäävad tähelepanuta. Märgata, hoolida ja olla jätkusuutlik on märksõnad, mis aitavad meil teha heategusid iseendale, sõbrale, kogukonnale,” rääkis Eelmaa.

Hoolivuslaata korraldab Väike-Maarja gümnaasiumi õpilasesindus, kes on varemgi heategevuslike ettevõtmistega silma paistnud. Möödunud jõulude eel koguti toitu ja vajalikke asju Virumaa kodutute loomade varjupaigale.

Väike-Maarjas mälestati konverentsiga keele-, kirja- ja matkameest Eduard Leppikut

9. oktoobril toimus Väike-Maarja seltsimajas esinduslik konverents suurepärase kodu-uurija ja keele-, kirja- ning matkamehe Eduard Leppiku mälestuseks. 11. oktoobril saanuks Väike-Maarja keskkoolis üle 20 aasta õpetajana töötanud ning seni Eesti suurim kohanimede uurija Eduard Leppik 90aastaseks.

Väike-Maarja kant ja kogu Virumaa võib õnnelik olla, et selline erakordne inimene siinmail tegutses. Oma rännakutelt talletas ja süstematiseeris F. J. Wiedemanni keeleahinna laureaat Leppik lisaks kohanimedele ka palju murdematerjali, rahvaluulet ja legende, kirjutas raamatuid, koostas matkapäevikuid, kogus vanavara. Kogutud pärimusmaterjalidest pani Leppik 1963. aastal aluse Väike-Maarja koolimuuseumile, millest nüüdseks on saanud Väike-Maarja muuseum.

Väike-Maarja muuseumi juhataja Marju Metsmani eestvedamisel toimus 25. septembril Väike-Maarja kultuuriloo radadel meeleolukas võistlusmatk, mis oli samuti pühendatud Eduard Leppiku 90. sünniaastapäevale. Võistlusmatkal osales 101 inimest. Konverentsi raames toimus matka võitjate autasustamine. Õpilased olid väga rõõmsad leides autasuks saadud kotist muude matkal tarvilike esemete hulgast kolm ühes lusikas-kahvel-noa.

Väga huvitava ettekande tegid Väike-Maarja Gümnaasiumi 8. klassi õpilased Janelle Laukse ja Victoria Mitt oma uurimuse “Eduard Leppik tänase õpilase silmade läbi” kohta.

Wiedemanni keeletammikus süüdati Leppiku tamme juures küünlad. Väike-Maarja muuseumis on avatud Leppiku sünniaastapäevaks põnev näitus “Seljakotid selga”.
Konverentsil osales üle 130 inimese, see näitab, et Eduard Leppikust ja tema kultuurivaramust peetakse lugu, teda pole unustatud, tema talletatud kultuuripärandit uuritakse edasi.

Eesti ühiskonnas kirgi kütnud kooseluseaduse vastuvõtmise taustal sobib meelde tuletada Eduard Leppiku ühte elu motodest: “Ole salliv ja leplik ning naerata, nii leiad hingerahu”.

Ulvi Mehiste

“Vao Karikal” sai vaatamata vihmale nautida sporthobuste võistlust

P1540170Laupäeval toimus võistlus “Vao Karikas”, mida on MTÜ Vao Ratsaklubi korraldanud alates 2012-st aastast, mil renoveeritud tall taas sporthobuste elupaigaks sai, ning valmisid harjutus- ja võistlusväljakud.

Varasematel aastatel on võistluste ajal vihmapilved Vao taevast eemale hoidnud. Tänavu said kõik korralikult märjaks. Platsi ettevalmistuste käigus väljakute uuendatud ja parendatud pinnakate õigustas märgades tingimustes selleks tehtud tööd ja kulutatud ressursse.

Tänavu toimusid takistussõidu võistlused viies avatud parkuuris:

70-80 cm parkuuri parima sõidu tegi Eret Muru hobusel Sarma.

90 cm parim tulemus – Mariaana Ilves hobusel Raduga klubist Viru Ratsu.

105 cm parim oli Priit Perna hobusel Hermela Ratsarügemendi klubist.

115 cm parkuuri ja Vao Ratsaklubi parim sooritus õnnestus teha Piret Ervaldil hobusega Uppercut.

Uuendusena antakse alates sellest võistlusest välja Vao rändkarikas kõrgeima võistlusklassi võitjale. 1972 a pärinev karikas kaunistab nüüd 125 cm parkuuri võitjat Tondi Ratsaspordiklubi. 125 cm parima tulemuse saavutas pärast ümberhüppeid noorsportlane Jessica Kaal hobusega Obora´s Gameboy Tondi RSK-st. Vao Karikas oli talle esimene kõrgema taksitussõidu suurem võit.

Vao Ratsaklubi tänab kõiki toetajaid, võistlejaid ja pealtvaatajaid!

Suve alguses pakatab Ebavere heateost

Matkajad Ebaveres. Foto: Velli Ehasalu

Matkajad Ebaveres. Foto: Velli Ehasalu

Laupäeval, 21. juunil kell 13.51, mil algab kalendri järgi suvi, saab Ebavere Tervisekeskuse juurest stardi suve alguse heategevusmatk, mille osalustasuga toetatakse Kiltsi külas elavat kümnelapselist peret ahju ehitamisel.

“Amortiseerunud ahju asemele uue ehitamine maksab 1400 eurot ja oleme rahalistes raskustes perele uue ahju ehitamiseks kogunud heade inimeste abiga pool vajalikust summast,” kommenteeris Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla. “Väga kogukonda liitev on olnud koos naiskodukaitsjatega ühtse eesmärgi poole püüelda ja lausa hämmastav kui palju headust meie ümber on,” kiitis vallavanem otsust piirkonna naiskodukaitsjatega üheskoos perele head teha ja tänas kõiki seniseid heategijaid.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver selgitas, et olles ise kahe lapse ema, mõistab ta Kiltsis elava kümnelapselise pereema vajadust uue ahju järele väga hästi. “Maja ei küta soojaks ainult pliidi ja elektriga. Meie Eestimaa suvi on kah nagu kehv suusailm. Alles paar päeva tagasi sadas meil Väike-Maarjas lund,” kõneles Mikiver. “Ma hoian pöidlaid pihus, et ilmataat meid hoiab ja saame laupäevasel heategevusmatkal suve hea muusika, mõnusa liikumise ja heade tegudega vastu võtta,” lisas ta. 5,2 km pikkusel matkarajal tuleb osalejatel lahendada ristsõna, lahendajaid ootab finišis sportlik tunnustus. Osalejate vahel loositakse välja ka mitmeid toetajate auhindu.

Jätka lugemist »

Heategevusmatkaga toetatakse paljulapselisele perele ahju ehitamist

Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond korraldavad laupäeval, 21. juunil esmakordselt suve alguse heategevusmatka, et koguda vahendeid ahju ehitamiseks Kiltsi külas elavale kümnelapselisele perele.

Sotsiaalses mõttes raskes olukorras elav pere kütab maja ainult pliidi ja elektriga, sest ahi on amortiseerunud. Uue ahju ehitus maksab 1400 eurot, milleks üksikemal vahendeid napib.

Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond on ühendanud jõud, et kogukonnas head eeskuju näidata ja perele heategevusmatkaga ahju ehitamiseks vajalikke vahendeid koguda.

Heategevusmatkale antakse ühisstart Ebavere Tervisekeskuse juurest laupäeval kell 13.51 – täpselt siis algab suvi. 5,2 km pikkusel matkarajal tuleb osalejatel lahendada teemakohaste küsimustega ristsõna, mille lahendajaid ootab finišis sportlik tunnustus. Osalejate vahel loositakse välja ka mitmeid toetajate auhindu.

Heategevusmatka osalustasu on 2-5 eurot, alates 50 eurosest panusest toimub kultuurilaval nimeline äramärkimine. Kogu osalustasuga toetatakse Kiltsi külas elavat paljulapselist peret ahju ehitamisel.

Registreerimine toimub Ebavere Tervisekeskuse juures kohapeal alates kell 13.00, mil algavad ka muud lustlikud tegelused. Võimalik on kätt proovida vibulaskmises, teha mälestuseks tasuta perepilt, nautida suve algust jäätisekohvikus või paitada kõrva tasuta kontserdit kuulates. Heategevusmatka peaesinejatena astub üles Kelly Vask ja ansambel MPS.

Kiltsi külas elavale perele saab ahju ehitamiseks õla alla panna ka Väike-Maarja Vallavalitsuse arveldusarve numbril EE372200001120083456 (SWEDBANK), märkides selgituseks „heategu“.

Allikas: Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond

Väike-Maarjas ühendatakse heategevuseks jõud

Foto: erakogu

Foto: erakogu

Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond ühendavad piirkonnas jõud, et koguda vahendeid ahju ehitamiseks Kiltsi külas elavale kümnelapselisele perele.

Perekond, kelle toetuseks on avatud arvelduskonto ja korraldatakse 21.juunil Ebavere Tervisekeskuse matkarajal heategevusmatk elab hetkel oma majas, mida köetakse ainult pliidi ja elektriga, sest ahi on amortiseerunud. Uue ahju ehitus maksab 1400 eurot, milleks üksikemal vahendeid napib.

Väike-Maarja vald on varasemalt ehitanud perele korraliku välikäimla, korrastanud elektrisüsteemi ja vahetanud välja neli amortiseerunud akent. Sel korral otsustati ahju ehitamiseks ühendada jõud piirkonna naiskodukaitsjatega, et kogukonnas head eeskuju anda.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaise Anneli Mikiveri ütlusel pole heategevus Naiskodukaitses midagi tavapäratut ja suuri üllaid tegusi on naiskodukaitsjad üle kodumaa teinud aastaid. “On tehtud heategevuslikke jõululoteriisid, hoidiste kogumisi puudust kannatavatele peredele, müüdud isevalmistatud käsitööd, millega toetati erivajadustega laste ja noorte käelist ning arendavat tegevust. Kootud on ka välismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele villaseid sõrmkindaid ja sokke ja äsja lõppes heategevuskampaania “Anname au!”, millega kogusime ligi 25 000 eurot Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste toetuseks, ” loetles Mikiver. “Suurim heameel on aga head teha just kodukohas,” lisas Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine.  Jätka lugemist »

Väike-Maarja gümnaasiuminoored hakkavad päikesepaneele ehitama

Homme, 4. juunil toimub Puhta Vee Teemapargi vastavatud õppeklassis esimene  töötuba, kus „Energia ja noored“ projekti raames õpetatakse  Väike-Maarja Gümnaasiumi noori valmistama päikesepaneele. Projekti eestvedaja, energeetikatudengi Margus Potisepa sõnul on oluline, et kooliõpilased teaksid rohkem Eesti energiasüsteemist, et tulevikus paremini enda energiatarbimist planeerida ning otsustusprotsessides osaleda.

„Koolinoored ehitavad MTÜ Eco-Nomicsi juhendajate abiga päikesepaneelid algusest lõpuni, kasutades fotoelemente, tinaribasid,  silikooni, jootetina ja –vedelikku, markereid ja juhtmeid elektritootmiseks päiksevalgusest. Kui keegi, kellel ei ole elektriku kutsepabereid ja/või haridust, ehitab ise endale off-grid päikesepaneelid,  siis see tundub ebareaalne, kuid on siiski täiesti võimalik. Eestis suudetakse juba mitu aastat ise päikesepaneele ehitada,“ selgitas MTÜ Eco-Nomicsi juhatuse liige Jim Self. 

Puhta vee teemapargi õppeprogrammi käigus tutvutakse  koolinoortele veel lokaalse päikse- ja tuuleenergia taastuvenergia väikelahendusi, põletatakse katseks fossiilset kütust, saadakse algteadmisi energiatootmisest, osaletakse energiamängus ja mängitakse kaasa fotosünteesi protsessis.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.
MTÜ Ökokratt

Puhta vee teemapargis saab vaatlustarus jälgida mesilaspere elutegevust

  Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone.

Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone.

Puhta vee teemapargis paigaldati mesilastarud, millest üks on vaatlustaru. Vaatlustaru on ehitatud spetsiaalselt klaasist seintega, mis on kaetud luukidega.  Läbi klaasi saab jälgida mesilaspere elutegevust.
Puhta vee teemapargi 26 loodushariduslikku õppeprogrammi on sobilikud koolieelikutest täiskasvanuteni. Külaskäik putukate maailma ja meemeistri juurde on üks programm, mille tõmbenumbriks ongi vaatlustaru.

Vaatlustaru jälgimist elavdab mesilaspere sumin tarus, mille käigus maitstakse mett ja uuritakse mesiniku töövahendeid, mesilaspere hooldamise vahendeid, mesilasemade kasvatuse vahendid ja mesindussaadusi.

Programmi käigus külastatakse ka putukate hotelli, mis paikneb üle 120 aasta vanuse kase tüves, millel torm on ladva murdnud.
Putukad poevad sügavale puutüve sisse, munevad sinna ning seetõttu on aegajalt näha vastseid putukaid esmakordselt oma „pesast” välja ronimas. See on eriti kena vaatepilt kevadeti. Talvel leiavad selles hotellis paljud endale tänuväärse talvekorteri, ka linnud külastavad meeleldi seda paika.
Pärast ringkäiku saavad osalejad lahendada eakohaseid ülesandeid.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.

Priit Adler
MTÜ Ökokratt

Varjupaigataotlejate majutuskeskus kolis Vao külla

Tänasest töötab varjupaigataotlejate majutuskeskus Väike-Maarja vallas Vao külas. Keskus kolis Vao külla Illuka vallast, kus varjupaigataotlejaid majutati alates 2000. aastast.

Varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenuse osutaja AS Hoolekandeteenused rajas Vao külla 7 korteriga majutusüksuse, mis pakub keskuse elanikele senisest paremaid elamistingimusi, kuid eelkõige mugavamat ligipääsu avalikele teenustele.

Majutuskeskuse korterid on 2-4-toalised ning toad omakorda on 1-2-kohalised, nende hulgas 2 peretuba peredele. Lisaks on majutuskeskuses selle elanike kasutuses õppeklass, spordisaal ja huvitegevuste tuba.

Majutuskeskus kolis hoonesse, kus varem osutas AS Hoolekandeteenused Aavere hooldekodu erihooldusteenust psüühilise erivajadusega inimestele. Majutuskeskuse renoveerimiseks kulus 275 000 eurot, mille eest muuhulgas muudeti hoone energiasäästlikuks.

Jätka lugemist »

Toimus sporthobuste takistussõidu võistluspäev “Vao karikas 2013″

Pildil Piret Ervald ja Ice de Wiqui. Autor: Ulvi Mehiste.

Laupäeval, 20. juulil toimus sporthobuste takistussõidu võistluspäev “Vao karikas 2013″.

MTÜ Vao Ratsaklubi korraldas juba teist korda ilusa spordisündmuse. Kohale olid sõitnud paljude Eesti tallide meeskonnad oma särtsakate suksude ja rõõmsameelsete ratsanikega. Registreeritud oli üle 80 stardi.

Osalejaid küsitledes sain kuulda kiidusõnu korraldajatele, kuna võistlus oli ladus ja kulges viperusteta. Märgiti ka seda, et harjutusplatsi pind oli parem – kõvem, kui eelmisel aastal, ning võistlushobuseid oli võimalik nüüdseks valmis ehitatud talli boksidesse paigutada, kus neil oma etteastet oli mõnusam oodata.

Vestlusest mootorrattal kohale vuranud Karksi-Nuiast pärit inimestega, sain teada, et nad võtsid sõidu Lääne-Virumaale Vaosse spetsiaalselt ette, kuna on varem ratsaspordiga tegelenud ja tunnevad jätkuvalt huvi oma lemmikspordiala vastu.

Pildil Risto Märtsin ja Sir Popey. Autor: Ulvi Mehiste.

Aadi Pärtel, Erni Nebel ja Harri Õnnemäe, “vana kooli” ratsapordi mehed, meenutasid, et Vaos kuuekümnendate lõpul ja seitsmekümnendate algul toimunud võistlused algasid päev enne ja lõppesid päev peale võistlusi. Lõbusa huumoriga meenutati võistlusjärgset pidu, mil Vao viinaköögi teisele korrusele, kus asus sel ajal sovhoosi söökla, sai kohaliku krutskimehe poolt hobune üles toodud. Tuli appi võtta kogu seltskonna tarkus ja kavalused, kuni hobu sealt lõpuks tervena alla tagasi sai meelitatud.

Vanast Vao tallist oli neil hästi meeles, et selle vahekäigu põrand oli alati puhta heleda saepuruga paksult kaetud. Põhjuseks oli mõisaaegne munakivisillutis, mis hobuste jalgu võinuks lõhkuda. Praegu ehivad need ajaloolised munakivid talli ees olevate kaarte tagust põrandat.

Võistlused võitis põhisõidus, 130 cm takistussõidus Kairi Dräbtsinskaja hohobusel Peron Viljandimaa RSK-st. 7-aastane täkk Peron on legendaarse Palladiumi otsene järeltulija.

120 cm parkuuri läbis puhtalt kõige kiiremini Catlin Vatsel hobusel Catwoman XS Gunnar Klettenbergi Ratsaspordiklubist GKG.

Päeva suurima skoori tegi Piret Ervald, kes tõi kodutalli 110 cm võistluse esikoha hobusel Ice de Wiqui, II koha 100 cm sõidus samal hobusel ning III koha 100 cm takistussõidus hobusel Eternal.

100 cm takistusõidu parim oli Risto Märtson Ruila Talli Ratsaklubist hobusega Sir Popey.

Vao Ratsaklubi tänab siiralt kõiki sponsoreid, toetajaid, abilisi, võistlejaid, pealtvaatajaid ja ilusat ilma.

Nagu ütles üks võistlustest osa võtnu Pärnumaa parimast ratsabaasist Seljametsa Tallidest: “Selliseid ilusaid sündmusi on Eestimaale rohkem vaja!”

Ulvi Mehiste

Vao Ratsaklubil on põhjust rõõmustada

Ice de Wiqui ja Piret Ervald

Eelmisel nädalavahetusel Ruilas toimunud takistussõidu võistluselt “Ruila Talv” toodi koju esikoht noorhobuste klassis.

Peategelane on viie aasta vanune Belgia soojavereline tunnustatud sugutäkk Ice de Wiqui, kes läbis parkuuri Piret Ervaldi kindlal juhtimisel.

Väike-Marja vallas ajaloolises Vao tallis käib aktiivne ratsasporditegevus alates eelmisest suvest. Paaril varasemlt aastal tegeldi talli ja harjutusväljakute renoveerimise ja ehitamisega. Vao Ratsaklubi MTÜ eestvedamisel korraldatakse Vao külas igal aastal “Teeme Ära!” talguid.

Loeng vaimse tervise probleemide ennetamise teemal

Teisipäeval, 12. märtsil kell 18.00 toimub Väike-Maarja seltsimajas kohtumine Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi lektori Airi Mitendorfiga.

Loengu pealkiri “Armastus on parim kaif – võti noorte riskikäitumise ja vaimse tervise probleemide ennetamiseks”.

Räägitakse sellest, kuidas tunda ära enesehävitamise mõtetega noorukeid ning kuidas neid aidata.

Orienteeruv kestus 1,5 tundi. Ootame rohket osavõttu!


Info: Tiia Kaselo, tel 3295 762

Väike-Maarja seltsimajas näeb filmi “Liiliarist”

Vabariigi juubelil näitab Väike-Maarja seltsimaja suurimat naisorganisatsiooni tutvustavat dokumentaalfilmi ” Liiliarist”.”Liiliaristi” saab tasuta näha Väike-Maarja seltsimajas kell 13.00 algava kontsertaktuse lõpus.

44 minuti pikkune film, mille režissöör ja toimetaja on Erik Boltowski, annab põgusa ülevaate Naiskodukaitse ajaloost, tänapäevastest tegevusaladest ning liikmeskonna mõttelaadist.

Film kajastab mitmeid Naiskodukaitse 80. juubeliaastal toimunud sündmusi, muuhulgas naiskodukaitsjatest tuletoojate vastutusrikkaid hetki Võidupüha paraadil ning naisvõistkonna pingutusi Erna retke läbimisel. Lisaks on kasutatud ajaloolisi kaadreid Naiskodukaitse ennesõjaaegsetest kogunemistest ning intervjuusid mitmete organisatsiooni jaoks oluliste inimestega.

Selle ühtsete eesmärkide nimel tegutseva organisatsiooni liikmete eripalgelisus avaneb läbi kahe portreteeritava, Järva ringkonna esinaise Maire Arro ning Tartu ringkonna liikme Kristiina Karu, tegemiste ja mõttemaailma.

Naiskodukaitse on 1927. aastal loodud ülemaaline vabatahtlik naisorganisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse läbi Kaitseliidu toetamise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise. 2012. aasta lõpu seisuga kuulub Naiskodukaitsesse üle 1800 liikme.

Simunas skoorisid Jõgeva naised

Sakala soolane tort teemal “Väliköök”.

Jõgeva naiskonna esindaja Riina Kink ütles, et talle võistlus väga meeldis, ei olnud midagi kontimurdvat. „Võit tuli toredalt,“ sõnas Riina Kink. „Ootasime ja tegelikult kartsime akadeemilist asja, aga need olid sellised loomingulised ülesanded,“ meenutas Kink ja kiitis korraldusmeeskonda võistluse ideede ja mitmekülgsuse poolest. Kink arvas, et võidu tõid teadmised ja meeskonnatöö. „Kambas koos tegemine. Kogemus kah loomulikult, sest mina ja Dea oleme palju käinud toitlustamas,“ sõnas teist aastat välitoitlustuse erialavõistlusel kaasalööv Riina.

Naiskodukaitse välitoitlustuse erialavõistlusel võtsid mõõtu kaheteistkümne ringkonna heade toitlustusalaste teadmiste ja oskustega naiskodukaitsjad. Parimate erialaste oskustega ringkonnaks kuulutati katsumuste tulemusel Jõgeva, kelle kolmeliikmelises koosseisus võistlesid Riina Kink, Dea Laugmaa ja Kirly Kadastik.

Kahel päeval said osalejad oma välitoitlustusalaseid teadmisi ja oskusi proovile panna 13 punktis. Lahendada tuli osata näiteks köögis ettetulevaid probleeme, keeta katelokis vutimune, tunda ära toidu- ja maitseaineid ning toidutegemisega seotud abivahendid. Lisaks tuli määrata mahtusid ja kokku panna Rootsi katel, tunda ühtlasi ka kõiki selle osi. Jätka lugemist »

Veel on kolm vaba kohta Varangu talgutele, mis algavad juba ülehomme

Käpaliste talgud toimuvad Varangul 16. – 19. augustini.See on uus ja põnev kant ELFi talgumenüüs. Uurime, mis moodi on seotud käpalised, järvekriit ja Eduard Viiralt.
Varangu talgutele saab Tartu poolt ELFi bussiga ja Tallinna suunalt rongiga. Teistele on kogunemine Väike-Maarjas.
Talgujuhid: ELFi vabatahtlik Kristo Pärn ja vabatahtlik Prantsusmaalt Laurie Khorchi.
Kõik on kirjas siin: http://talgud.ee/talgud/2012/varangu
Ühtlasi anname teada, et ELFi peakontor Tartus on kolinud ja asub nüüd aadressil Lai 29, Tartu.
Tarmo Tüür
SA Eestimaa Looduse Fond

Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Kaunimad laulud Raimond Valgrelt: Maria Listra ja Jassi Zahharov.

Klaveril Margus Kappel.

Tänavu juulikuus ühinevad suvekontsertideks lauljad Jassi Zahharov ja Maria Listra, kes astuvad publiku ette paljudes Eesti kirikutes.

Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra ja Eesti ooperi tuntuim meeshääl esibariton Jassi Zahharov lähevad juulis ühiselt kontserttuurile. Lauljaid saadab klaveril meie üks hinnatumaid pianiste Margus Kappel, emotsionaalne ja tehniliselt imetabane.

Kontserdil tulevad esitlusele sellised kaunid meloodiad nagu Muinaslugu muusikas (duetina), Sinilind, Veel viivuks jää, Su silmist näen vaid und, Peagi saabun tagasi su juurde. Kontserdil kõlab veel teisigi kauneid laule nagu: Suveöö, Rooma kitarr, Nii algas see kõik (duetina), Sulle kõik nüüd ütlen (duetina), Päikesenaer, O Sole Mio, Võta mind kaasa, Solveigi laul, Maailm samme täis jt.

Kava:

Jätka lugemist »

Maikuus algab Maakaitseväe suurõppus Kevadtorm 2012

Eesti kaitsmist saab Kaitsevägi harjutada kõige paremini ikka oma riigis ning selleks, et mõista Eesti erinevate piirkondade eripära, peab seda tegema erinevates kohtades. Tänavu toimub õppus Kirde-Eestis, kus Kevadtormi on peetud ka  varasematel aastatel (2003, 2004, 2006, 2008, 2009).  Kuigi kevadtormilised tegevused muudavad kohalike inimeste igapäevast rutiini, on näha, et virulased suhtuvad õppusesse hästi. Loodetakse ka sel aastal kõigi toetusele ja mõistvale suhtumisele.

Õppuse käik näeb ette, et 3.-11. maini toimub tegevus Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb tegevus ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile. Õppus Kevadtorm 2012 lõpeb 19. mail.

Kaitseväe suurimal õppusel näitavad juulis ja oktoobris teenistusse astunud Eestimaa noored ajateenistuses õpitud riigikaitseoskusi, reservväelased tuletavad meelde oma kunagi omandatud teadmisi, kaitseliitlased aga harjutavad koostööd ning oma sõjaliste ülesannete täitmist.  Kokku on suurõppusega haaratud 4 000 kaitseväelast, ajateenijat, reservväelast ja kaitseliitlast.

Valdavalt viiakse õppused läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse maa-alal, osaliselt aga ka eramaadel. Õppelahingutega võivad kaasneda ka ajutised liikluspiirangud. Kaitsevägi palub sel perioodil elanikel tähelepanelikumalt vaadata liiklusmärke. Liikumispiirangutega teedel juhivad liiklust sõjaväepolitseinikud.

Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka relvad – alustades teenistusrelvadest ehk automaatidest ja lõpetades suuremakaliibriliste  haubitsatega. Kevadtormi ajal kasutatakse imitatsioonivahendeid -  pärismoonaga laskmisi ei toimu, neid viiakse läbi muul ajal Kaitseväe Keskpolügoonil. Imitatsioonivahenditest kasutatakse paukmoona, suitsugranaate ning pimedal ajal valgustusrakette.

Kõigi õppusega seotud küsimuste ja pretensioonide tekkimisel võtke ühendust telefonil +372 717 1085 või e-maili teel kevadtorm@mil.ee

Väike-Maarja rahvamajal on uus juhataja

Alates tänasest töötab Väike-Maarja rahvamaja juhatajana Kalev Pärtelpoeg (pildil).

Uuelt rahvamaja juhatajalt oodatakse Väike-Maarja rahvamaja tegevuse juhtimise, kultuuriürituste, isetegevus- ja huvialaringide töö ning elanikkonna vaba aja veetmise korraldamise kõrval ka kaasaaitamist kohaliku seltsielu edendamisele.

Kalev Pärtelpoeg on seni töötanud kultuuri-, huvitegevus- ja noorsootööjuhina mitmel pool Jõgeva- ja Järvamaal ning korraldanud meelelahutusüritusi laiemalt üle Eesti.

Eelmise aasta augustikuus korraldati ümber seni ühise juhtimise all tegutsenud Väike-Maarja valla rahvamaja struktuur. Valla rahvamaja senine direktor Ville-Markus Kell lahkus ametist 1. augustist. Väike-Maarja ja Simuna rahvamaja jätkasid kumbki omaette valla hallatava asutusena ja oma põhimäärusega. Simuna rahvamaja tööd asus juhtima seni kunstilise juhina töötanud Auli Kadastik. Väike-Maarja rahvamajas jätkas kunstilise juhina Heli-Liivia Komp ning vallavalitsus kuulutas sügisel välja konkursi juhataja leidmiseks.

Puuetega laste pered kogunevad Väike-Maarjasse päästealasele õppepäevale

Täna õpivad puuetega laste pered Põhja-Eesti Päästekeskuse spetsialistide käe all päästmist. Tule-, vee- ja liiklusõnnetuse simulatsioonides osalevad puuetega lapsed ja nende pered ise, nii saavad ka päästjad väga vajalikke kogemusi ja näpunäiteid, kuidas erivajadustega abivajajaid paremini aidata. Õppepäeva eesmärk ongi vastastikune õppimine ja õpetamine.

Seekord keskendutakse puuetega laste peredele, et selgitada välja just nende vajadused päästesituatsioonides. Kõik huvilised saavad oma käega proovida pulberkustutiga tule kustutamist, päästjad näitavad, kuidas päästa uppumisohtu või liiklusõnnetusse sattunud inimest.

Puuetega inimestele suunatud praktilisi koolituspäevi korraldatakse neljandat aastat. Puuetega inimesed ja nende lähedased on hakanud mõtlema sellele, et ka nendega võib juhtuda õnnetus. Päästjad omakorda tunnevad ühe suuremat vajadust erivajadustega inimesi puudutava info järele. Õppepäev annab võimaluse teadmised praktikas läbi proovida.

Õppepäeva korraldavad Põhja-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo ja Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda, toetab Eesti Tervisedenduse Ühing.

Lääne-Virumaa loodushuvilised viiakse metsa

27. augustil korraldab SA Erametsakeskus Lääne-Virumaa loodushuvilistele inimestele metsatulekahjuteemalise ekskursiooni.

Lääne-Virumaal põleb tihti ja palju metsa. Seekord keskendutaksegi küsimustele, miks ja kuidas. Ekskursioon algab Rakverest ning kulgeb läbi Lääne-Virumaa paikadesse nagu Väike-Maarja ja Emumägi.

27. augustil saab vastused küsimustele:

• Kas ja kuidas muutub metsa ökosüsteem pärast tulekahju?

• Kes on tulekahjude tekitajaks ja mis on tulekahju hind?

• Milline näeb välja põlenud mets/raba hiljem?

• Millised taimed jäävad ellu pärast tulekahju. Aga seened?

Kohtumispaigad: Rakveres kell 11 (AQVA hotelli ja spaa parklas); Väike-Maarja depoo juures kell 11.30. Metsa minnakse üheskoos bussiga. Lõuna organiseerivad päeva korraldajad. Üritus on tasuta.

Vajalik eelregistreerimine meiliaadressil pille.aasamets@eramets.ee või telefonil 683 6051. Rohkem infot: www.eramets.ee/life.

 

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Kärulased on oodatud jaanipäeval Käru seltsimaja juurde

Väike-Maarja valla, Käru kooli ja küla endised õpetajad, õpilased ja elanikud on oodatud 24. juunil kell 16 Käru seltsimaja juurde, et tähistada hariduselu 225. aastapäeva. Kaasa palutakse võtta vanu fotosid ja muud, mis on seotud Käru kooli või külaga.

Õhtul jaanituli küla kiigeplatsil.

Info tel 5382 2369.

Riina Rajaste