Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Murulauk mühab, till tõuseb.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Eesti kaitsmist saab Kaitsevägi harjutada kõige paremini ikka oma riigis ning selleks, et mõista Eesti erinevate piirkondade eripära, peab seda tegema erinevates kohtades. Tänavu toimub õppus Kirde-Eestis, kus Kevadtormi on peetud ka varasematel aastatel (2003, 2004, 2006, 2008, 2009). Kuigi kevadtormilised tegevused muudavad kohalike inimeste igapäevast rutiini, on näha, et virulased suhtuvad õppusesse hästi. Loodetakse ka sel aastal kõigi toetusele ja mõistvale suhtumisele.
Õppuse käik näeb ette, et 3.-11. maini toimub tegevus Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb tegevus ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile. Õppus Kevadtorm 2012 lõpeb 19. mail.
Kaitseväe suurimal õppusel näitavad juulis ja oktoobris teenistusse astunud Eestimaa noored ajateenistuses õpitud riigikaitseoskusi, reservväelased tuletavad meelde oma kunagi omandatud teadmisi, kaitseliitlased aga harjutavad koostööd ning oma sõjaliste ülesannete täitmist. Kokku on suurõppusega haaratud 4 000 kaitseväelast, ajateenijat, reservväelast ja kaitseliitlast.
Valdavalt viiakse õppused läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse maa-alal, osaliselt aga ka eramaadel. Õppelahingutega võivad kaasneda ka ajutised liikluspiirangud. Kaitsevägi palub sel perioodil elanikel tähelepanelikumalt vaadata liiklusmärke. Liikumispiirangutega teedel juhivad liiklust sõjaväepolitseinikud.
Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka relvad – alustades teenistusrelvadest ehk automaatidest ja lõpetades suuremakaliibriliste haubitsatega. Kevadtormi ajal kasutatakse imitatsioonivahendeid - pärismoonaga laskmisi ei toimu, neid viiakse läbi muul ajal Kaitseväe Keskpolügoonil. Imitatsioonivahenditest kasutatakse paukmoona, suitsugranaate ning pimedal ajal valgustusrakette.
Kõigi õppusega seotud küsimuste ja pretensioonide tekkimisel võtke ühendust telefonil +372 717 1085 või e-maili teel kevadtorm@mil.ee
Pärnu Tervise kultuurikeskuses toimus kuuendat korda harrastussolistide võistulaulmine Seeniorlaul.
Nooremas vanuserühmas (50-65 aastased) saavutas esikoha Allan Laur Tapalt, II koha Viktor Norman Valgast ning III koha Endel Kumm Sõrvest.Vanemas grupis (66 ja vanemad) sai esikoha Rudolf Ernesaks Tallinnast, II koha Vello Mäeots Tallinnast ning III koha Vello Raagmets Tapa vallast.
Parimaks saatjaks tunnistati Heino Riibak Tapa vallast, artistlikumaks kontsertmeistriks nimetati Benno Margus Tallinnast. Vanim osavõtja oli 83-aastane Aleksandra Järve Tallinnast.
Žürii esimees Toomas Kuter: „See oli läbi aastate osavõturohkeim konkurss. Lauldi nii ooperiaariaid, vanu romansse, rahvalaule, estraadimuusika klassikat, aga ka rohkesti omaloomingut. Tase on aasta aastalt tõusnud ning konkursilt on oma ettevõtmistesse hoogu saanud paljud värvikad harrastuslauljad.
Tublid ja erilised olid kõik, tähtsaim oli aga Seeniorlaulu positiivne aura. Lisaks solistidele pakkus see emotsionaalset ja hingelist rahuldust ka žüriile.”
Žüriisse kuulusid dirigent Erki Pehk, Eesti muusikaakadeemia professor, pianist-kontsertmeister Helin Kapten, laulja ja vokaalpedagoog Malle Raid, Pärnu eakate avahoolduskeskuse direktor Heli Kallasmaa, žürii tööd juhtis Pärnu 2011.a. muusikapreemia laureaat Toomas Kuter.
Seeniorlaulu võistulaulmine toimus kuuendat korda. Konkursi läbiviimist toetasid Pärnu linnavalitsus ja Eesti kultuurkapital. Auhinnad panid välja AS Balti Kell, Oriflame ja tervisekeskus Apelsin. Seeniorlaulu korraldas MTÜ Rand.
Merike Viilup
 Fotomeenutus möödunud aastal toimunud ööjooksust Rakveres. Ööjooksu koolikonkursile „Ööjooksu Tegija“ on sel aastal registreerinud neli korda rohkem osalejaid kui mullu.
Lääne-Viru maakonna koolidele (põhikoolid ja gümnaasiumid) suunatud konkursile on registreerinud 16 maakonna kooli, mullu vaid kolm.
Osaluse on registreerinud Haljala, Rakvere, Vinni-Pajusti, Tapa, Tapa Vene, Kadrina Gümnaasiumid. Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium, Kunda Ühisgümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium ning Rakvere Ametikool, Võsu, Roela ja Põlula põhikoolid ning Vasta ja Lehtse koolid. Külalisena on sel aastal kohal ka Rakvere Esteetika ja Tantsukool.
Eelmisel aastal avaldas konkursi korras viiekilomeetrisel distantsil osalemiseks soovi 116 last maakonna koolidest, eelmisel korral pälvis tiitli Rakvere Reaalgümnaasium, kust registreerus Ööjooksule 81 inimest.
Kristel Kitsing
Täna, 28. märtsil korraldab Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo Jänedal sotsiaalse talupidamise teemapäeva “Sotsiaalne talupidamine – võimalused alustamiseks?”.
Sotsiaalse talupidamise valdkond tahab Eestis alles väljaarendamist, sellepärast oodatakse osalema kõik sellest teemast huvitatud, sh talupidajaid, põllumajandusvalkonna ja erivajadustega inimeste organisatsioonide esindajaid. Samuti seotud ametkondade – Sotsiaalministeeriumi, Põllumajandumsinisteeriumi, Haridusministeeriumi, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti jt esindajaid.
Eelmise 13.12.2011 teemapäeval osalejate tagaside tõid esile ühe peamise probleemi – kuidas saada toetust nii alustamiseks kui tegevusteks. Seekordse teemapäeva esimeses pooles tutvustatakse erinevaid toetuse saamise võimalusi, millest võiks olla abi juba nüüd. Päeva teisel poolel toimub töö väiksemates gruppides.
Teemapäev toimub Maamajanduse Infokeskuse ruumides Jänendal, Tapa vallas Lääne-Virumaal. Päeva esimene pool ja lõpetamine toimub suures saalis, töörühmad sisnises ja rohelises auditooriumis. Ürituse läbiviimine on toetatud Maaelu arengukava 2007 – 2013 tehnilise abi vahenditest maaeluvõrgustiku tegevusele. Üritus on registreeritud osalejatele tasuta. Jätka lugemist »
 Skaudiehitiste võistluse võidutöö aastast 2006. Foto: skaut.ee Põhikooli riiklik õppekava toob ühe õppekorraldust läbiva teemana välja noorte arendamise tervise ja ohutuse valdkonnas. Skautlus formaalharidust toetava noorte liikumisena annab siinkohal oma panuse. Laagris õpetati esmaabi külmakahjustuste korral, lõkke ohutut tegemist, looduse tundmist jpm. Tegevust pakkus ka Päästeamet. „Laagriga õpivad lapsed oskusi, mis kipuvad olema unustatud,“ ütles laagri korraldaja Kristjan Kruus.
Talimängude ühe uudse tegevusena sai esimesel õhtul iga osaleja endale valmistada lumeräätsad ning järgmise päeva matkamängu raames said kõik osalejad lumes räätsadega matkamist proovida.
Skautlusele traditsiooniliselt toimus laupäeval lõkkeõhtu. Lõkkeõhtu on moodus päeva kokkuvõtmiseks mängude, etteastete ja lauludega. Seekordse lõkkeõhtu viis läbi Rakvere teatri näitleja Margus Grosnõi.
Käesoleval aastal möödub 100 aastat skautluse algusest Eestis. Juubeliaastaga seotult toimub laagri esimesel õhtul Eesti skautlus 100 lühifilmikonkursile laekunud filmide vaatamine. Filmikonkursi teemana jäädvustasid osalejad ühe skautlusega seotud tegevuse. Jätka lugemist »
Tapa kultuurikoda kutsub mälumängureid turniirile “Tapa linna mälumäng”, mille esimene mäng on 24. oktoobril kell 19 Tapa Kultuurikojas.
“Tapa linna mälumäng” juhend
- Võistluse eesmärk
Mälumäng on suunatud huvilistele, kes soovivad saada lisa olemasolevatele vaimsetele teadmistele, laiendada silmaringi ning sisustada vaba aega. Loodetavalt on see ka väike katse turgutada habrast paikkondlikku identiteeti.
- Toimumise aeg ja koht - hooaja jooksul toimub viis mängu:
24. oktoobril kell 19 Tapa Kultuurikojas
28. novembril kell 19 Tapa Kultuurikojas
30. jaanuaril kell 19 Tapa Kultuurikojas
27. veebruaril kell 19 Tapa Kultuurikojas
26. märtsil. kell 19 Tapa Kultuurikojas
- Mälumängu temaatika - temaatikas kajastuvad:
a) aktuaalsed maailmasündmused;
b) Eestimaaga seonduv;
c) ajalugu;
d) kultuur;
e) sport;
f) küsimused Tapa ja lähinaabruse kohta.
- Võistkondade koosseis ja registreerimine
Mälumängu võistkonnas on neli liiget, kellest igas mängus osaleb kolm liiget (üks liige varumängijana). Registreerimisel esitada võistkonna nimi, võistlejate nimed ja võistkonna kapteni kontaktandmed. Võistkond registreerida hiljemalt
15. oktoobriks 2011 Tapa Kultuurikojas telefonil 322 0061 või e- posti aadressil info@kultuurikoda.ee.
Võistkonna koosseisu hooaja jooksul muuta ei saa.
Eelkõige ootame osa võtma Tapa linna ja valla mälumängureid.
- Mälumängu küsimused
Igas turniiriosas on 20 küsimust, mis on jaotatud neljaks alateemaks. Võistkondade vastused kogutakse iga küsimuse järel, vahekokkuvõtted iga viie küsimuse järel.
Õige vastus annab 2 punkti, väär 0 punkti. Mängujuhil on õigus anda preemiapunkte väärtusega 1 punkt. Iga mäng sisaldab ka heli- ja pildiküsimusi.
- Osavõtutasu
Mälumängu osalustasu on 10 € ühe võistkonna kohta. Osalustasu kasutatakse turniiri korraldamiskulude ja auhinnafondi kulude katteks. Tasumine toimub sularahas vahetult enne esimese mängu algust Tapa Kultuurikojas.
- Tulemuste arvestamine
Tulemuste arvestamine toimub iga turniiriosa kohta eraldi. Kui peale 20 küsimust esineb võrdseid punktisummasid saanud võistkondi, esitatakse lisaküsimused.
Iga mängu võitnud võistkonda autasustatakse. Vahetult peale 5. mängu koostatakse üldpingerida ning kuulutatakse välja turniiri üldvõitja. Võitjaks osutub võistkond, kes kogub viie mängu peale enim punkte. Autasustatakse üldkokkuvõttes esikolmikusse jõudnud võistkondi.
 Tapa vallavalitsus koostöös heade partneritega korraldab 7. augustil esimese Tapa Vorstifestivali.
Festival algab pühapäeval kell 9.45 Tapa linna Keskväljakul, kus toimuvad rahvakogunemine ja vorstiteemalised kihutuskõned. Seejärel liigutakse Tapa linna orkestri saatel piduliku rongkäiguga vorstifestivali südamesse Tapa muusikakooli parki. Festivalil võib osa saada vorstitemaatilstest publikumängudest ja vorstikontserditest. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse esmakordselt Eesti Meistrivõistlused Vorstigrillimises, kuhu on võistlema oodatud huvilised kõikjalt Eestist. Vorstifestival lõpeb õhtul kell 18.00. Sissepääs festivalile on tasuta.
Eesti Meistrivõistlustel Vorstigrillimises võisteldakse kahes voorus – vorstivoorus ja fantaasiavoorus. Vortsivoorus võisteldakse Tapal asuva Peetmark Lihatööstuse valmistatud maitsestamata toorvorsti grillimises söegrillil ja fantaasiavoorus võistkonna poolt vabalt valitud fantaasiaroa grillimises söe- või gaasigrillil, kusjuures roa kohustuslikuks grillitavaks komponendiks on võistkonna poolt valitav vorst. Fantaasiavoorus atraktiivseima esitluse teinud võistkond pälvib ka esitluse eripreemia.
Võistlusalasse mahub kakskümmend võistkonda, kellest esimesed on juba registreerunud. Võistlusel osalemine on kõigile tasuta ja võistkondadega võivad olla esindatud omavalitsused, ettevõtted, õppeasutused, organisatsioonid ja lihtsalt sõpruskonnad. Võistkonnaliikmete arv ei ole piiratud. Võistluse kohta saab lisainfot siit või helistades telefonile 5043000.
Tapa varasemas majanduselus on liha- ja vorstitööstusel olnud suur osatähtsus. Tapa vorstidel olid kõrged kvaliteedinäitajad ja sellest tulenevalt sai noor alevik Vorstilinna hüüdnime. Alates 1889. aastast kuni 1940ndateni oli Tapal üle viieteistkümne vorsti- ja lihatööstuse, lisaks ka eksporttapamaja. Täna töötab Tapal üks vorstitootja – Peetmark LH Tapa lihatööstus OÜ.
Tapa Vorstifestivali korralduspartenriteks on Tapa vald, Eesti Grilliliit, Peetmark LH Tapa lihatööstus OÜ ja varem Rakveres toimunud Vorstifesti korraldaja Erkki Laidinen.
Võistlusalasse mahub võistkondi kakskümmend, kellest esimesed on juba registreerunud. Võistlusel osalemine on kõigile tasuta ja võistkondadega võivad olla esindatud omavalitsused, ettevõtted, õppeasutused, organisatsioonid ja lihtsalt sõpruskonnad. Võistkonnalikmete arv ei ole piiratud. Võistluse lisainfot saab kodulehelt http://vorst.grillfest.ee (Eesti Grilliportaalis www.grillfest.ee, peatükk Võistlused) või helistades telefonile     5043000 .
 Kaks nädalavahetuse päeva, 30. ja 31. juuli on Jänedal talurahva päralt: toimuvad järjekordsed Eesti talupäevad. Korraldajad reklaamivad päevi sõnadega: „Kaks parimat päeva maarahvale! Kaks ilmekat suvepäeva linnakodanikule!”
Talupäevad on tihedad. Kes lahkub Jänedalt talukonkursi parima tiitliga, kes topib auto pakiruumi talveks meepurgid ja lambanaha, kes mekib Eesti talurahva meiereides toodetut või saab sarve soojaks Saaremaa õllega. Midagi on igaühele meelepärast: mehed ruttavad juba tuttavale mäenõlvale traktorite kiirendusvõistlust vaatama, sel ajal kui naised ostuisu rahuldavad. siis saadakse jälle kokku, et võtta üks ühine perelõuna välilava kõrval ning nautida toredat rahvalikku eeskava.
Allpool mõned väljavõtted programmist.
30.07. kella 10-18 tõuloomanäitus, samal ajal toimub ka „Lihafestival 2011”. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tutvustab veise- ja lambalihast valmistatud toite ja lihalõikust.
Esitletakse uusi traktoreid, seemnekülvikuid jne.
Kella 11 – 17 on avatud veiselihaakadeemia telk. Kohal on Eesti kulinaaria instituudi peakokad eesotsas Dimitri Demjanoviga. Grillimist demonstreerib Lõuna- Ameerikast pärit Argentiina restorani peakokk Pepe. Tutvustatakse sellesuviseid veiselihast grillihitte.
Kella 12–16 toimuvad traktorite IV kiirendusvõistlused. Kell 12 algab Eesti taluliidu rongkäik ja parimate talude autasustamine.
Päevale annab värvi kultuuriprogramm. Õhtul on simman Musta Täku tallis.
31.07. kella 10–18 jätkub „Lihafestival 2011”. Avatud on tõuloomanäitus. kodu- ja lemmikloomade näitus, Eesti jahimeeste seltsi näitus. Töötab kangakudumise õpituba. Valla on puukujude näitusmüük ja töötuba, vigursaagimine.
Rohkem infot: www.janedaturism.ee.
 Austria Suursaatkonna vahendusel jõudis Tapa Linnaraamatukogusse väga omanäoline kunstinäitus “Kui meri kadus mäe sisse”. Austria kunstnikud Peter ja Regina Rieder on inspiratsiooni ammutanud fossiilidest ning lõpptulemus pakub huvi nii kunstinautlejale kui ka ajaloohuvilisele. Näituse avamist austas oma kohalviibimisega Austria suursaadik dr Angelika Saupe-Berchtold, kes oma sõnavõtus tutvustas Peter ja Regina Riederit ja nende loomingut. Kunstnikud on ligi kümme aastat üles astunud näitustega Eestimaa erinevates linnades.
Näitust saab Tapa Linnaraamatukogus vaadata 29. juunini. Juulikuus on näitus üleval Rakvere Galeriis.
Allikas: tapa.ee
 Jänedal 27.-29. maini kestvad aia- ja lillepäevad pakuvad lisaks põnevatele leidudele taime- ja lillekasvatajatelt ka kultuuri- ja spordielamusi.
12. korda toimuvad aia –ja lillepäevad on Jäneda suursündmuste triloogia (aia- ja lillepäevad, talupäevad ja sügislaat) avaüritus. Algusaastatest peale on aiapäevi korraldatud mõttega aidata koduõuesid ja eluasemete ümbrust kaunimaks muuta.
Oma osa on sellesse andnud arvukad eksponendid nii Eestist kui naaberriikidest. Tänavu tulevad Jänedale peale kodumaiste puukoolide, istikute ja taimede kasvatajate, väetiste ja taimekaitsevahendite ning aiatehnika müüjate ka Läti eksootiliste veetaimede kasvatajad.
Lisaks konsultatsioonid spetsialistidelt, käsitöö näitusmüük, puukujude näitusmüük ja töötuba, vigursaagimine – igaühele leidub midagi.
Kõigil kolmel päeval algab kauplemine kell 10 ja kestab õhtul kella kuueni, pühapäeval kella viieni.
Sel aastal esimest korda pakutakse lapsehoiuteenust: lapsevanem saab mõne tunni segamatult aiamaailma süveneda, usaldades oma vähemalt kolmeaastase lapse lasteaeda.
Laadaliste jaoks on kavandatud värvikas meelelahutusprogramm. Lavale tulevad Aegviidu taidlejad, nabatantsijad, rahvatantsurühm Kakerdajad ja Mõisapiigad, rahvakultuurikollektiivid Lätist ja Venemaalt. Nagu tavaks on saanud, kutsub Musta Täku tall aia- ja lillepäevalisi kahel õhtul simmanile.
28. mail kell 14 tasub end aga laadamelust lahti kiskuda ja minna vaatama murutraktorite krossi. Kestussõidu võidab see, kes suudab ühe tunni jooksul läbida suurima arvu ringe. Originaal- või vabaklassis võistleja peab olema väheamalt 18aastane, noorem isik tohib võistelda vastutava isiku kirjalikul loal.
Rohkem infot saab aia- ja Lillepäevade peakorraldajalt Aini Sildveelt (aini@janeda.ee, tel 384 9750).
|
Inimene on
inimesele uudis
|
