VABA RAHVA LAUL TEGI RAKVEREST EESTI TAASISESEISVUMISE AASTAPÄEVAL KÕIGE RAHVUSLIKUMA LINNA

Suur fotogalerii

Vaba Rahva Laul algab hümni laulmisega. Foto: Urmas Saard / Külauudised

20. augustil Eesti Vabariigi taassünni 30. aastapäeval tõusid rahvuslikud meeleolud eriti kõrgele Rakveres, kus ajaloolisel Vallimäel toimus muusikasündmus Vaba Rahva Laul. Kõlasid eestikeelsed laulud erinevatest paikadest saabunud kooridelt ja tuntud artistidelt. Isamaalise laulupeo hingeks oli selle peakorraldaja Ülo Kannisto.

Loe edasi: VABA RAHVA LAUL TEGI RAKVEREST EESTI TAASISESEISVUMISE AASTAPÄEVAL KÕIGE RAHVUSLIKUMA LINNA

ÜLO KANNISTO: KOOSLAULMISEKS ON PÕHJUST KÜLLAGA

Ülo Kannisto Pärnus Vaba Rahva Laulul osalejaid tänamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänavuse Eesti taasiseseisvumispäeva muusikaliseks krooniks on 20. augustil Rakvere Vallimäel toimuv Vaba Rahva Laul. Külauudistele andis intervjuu sündmuse looja ja korraldaja, väärikas ning aateline saarlane Ülo Kannisto. Ta rääkis kooride ja teiste muusikakollektiivide ettevalmistustest, nimekate kutseliste dirigentide ja muusikute panustamisest, toonitades eriti Tõnis Mäe tuntuimate laulude kõlamist.

Loe edasi: ÜLO KANNISTO: KOOSLAULMISEKS ON PÕHJUST KÜLLAGA

30 AASTAT RAKVERE LINNA OMAVALITSUSLIKU STAATUSE TAASTAMISEST

Mõne aasta pärast on ilmselt Rakvere Keskväljaku äärde Tsentrumi hoone asemele püstitatud OG Elektra multifunktsionaalne pilkupüüdev hoone. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kolm aastakümmet tagasi, 24. jaanuaril 1991, taastati Rakvere linna omavalitsuslik staatus.

Loe edasi: 30 AASTAT RAKVERE LINNA OMAVALITSUSLIKU STAATUSE TAASTAMISEST

MERJE KALLIP: VABA RAHVA LAUL OLI NAGU PÄÄSEMINE

Dirigendid Merje Kallip ja Angela Lehtpuu. Foto erakogust

Rakvere segakoori ja sealse segakoori Viroonia dirigent Marje Kallip vaatas usutluses Külauudistele tagasi peagi lõppevale aastale. Koroonakriisist mõjutatud perioodi üheks eredamaks sündmuseks pidas ta Haapsalus toimunud Vaba Rahva Laulu. Koorijuht ja lauljad rõõmustavad ka selle üle, et järgmise aasta Vaba Rahva laul toimub Rakveres.

Loe edasi: MERJE KALLIP: VABA RAHVA LAUL OLI NAGU PÄÄSEMINE

SAJA VIIEKÜMNE AASTASE MAARJA-MAGDALEENA KOORI ÜLEVAD MULJED HAAPSALUS TOIMUNUD VABA RAHVA LAULU JÄREL EHK KOHTUMISENI RAKVERES

Maarja-Magdaleena segakoor Vaba Rahva Laulul Haapsalus, esimese rea esimene on koorijuht Liia Koorts. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eestimaa üks vanemaid koore Maarja-Magdaleena segakoor Tartu vallast (endisest Tabivere vallast Jõgevamaalt) tähistab novembris 150. aastapäeva. Koor on saanunud energiat ja jõudu laulmiseks paljudelt esinemistelt Eestis ja välisriikides. Elamuste rikka pagasiga saabuti ka Haapsalus toimunud üldrahvalikult ja isamaaliselt sündmuselt Vaba Rahva Laul.

Loe edasi: SAJA VIIEKÜMNE AASTASE MAARJA-MAGDALEENA KOORI ÜLEVAD MULJED HAAPSALUS TOIMUNUD VABA RAHVA LAULU JÄREL EHK KOHTUMISENI RAKVERES

RAKVERE PROMENAADIL VÕTAVAD PEAGI KOHAD SISSE SUVEKAUPLEJAD

Müügikioskid ehk rakverlastele juba tuttavad linnumajad. Foto: Osa Rakvere Kultuurikeskuse reklaamplakatist

Rakvere Kultuurikeskus annab suvekauplejate kasutusse seitse müügikioskit ehk rakverlastele juba tuttavat linnumaja, mis paigaldati eile bussijaama tagusele promenaadile.

Loe edasi: RAKVERE PROMENAADIL VÕTAVAD PEAGI KOHAD SISSE SUVEKAUPLEJAD

RAKVERE LINNA KAUNISTAVAD LINNA JUUBELILIPUD

Rakverel on tänavu tõeline juubelite aasta: Rakvere rahvamaja 100, maestro Arvo Pärt 85, Rakvere Teater 80, Rakvere Muusikakool 75.

Esimesed Rakvere juubelilipud paigaldati Kastani tänavale. Foto: Kristel Mänd
Esimesed Rakvere juubelilipud paigaldati Kastani tänavale. Foto: Kristel Mänd

[pullquote]lippude kujundusel tuli arvestada erinevate mõjuteguritega nagu lippude kuju ja sobitumine keskkonda – et need paistaksid silma, kuid ei segaks autojuhte[/pullquote]Rakvere linnapea Triin Vareki teatel soovis linn juubeleid väärikal viisil tähistada ja esile tuua ka linnapildis.

Abilinnapea Laila Taluniku sõnul kaaluti erinevaid ideid ja langetati valik lippude kasuks, mis tänasest mitmel pool linnaruumi ehivad.

„Lippude kujunduses on elementidena kasutatud musti siluette, mis kollasel selgelt esile tulevad,” selgitas linnakunstnik Marju Püümets. Siluettide loomisel on Püümetsa sõnul kasutatud laialdasemalt tuntud märke nagu logod või skulptuurid ja eraldi numbrina välja toodud juubeliaasta.

Loe edasi: RAKVERE LINNA KAUNISTAVAD LINNA JUUBELILIPUD

Rakvere teatri 80. hooaja uuslavastus: läbi kannatuste, katsumuste ja tihti ka ohverdamiste jõutakse äratundmisele

13. septembril alustas Rakvere Teater oma 80. juubelihooaega uuslavastuse “Nagu peeglis” esietendusega. Lavastus baseerub Ingmar Bergmani 1961. a esilinastunud filmil “Såsom i en spegel”.

Ingmar Bergmani Nagu peeglis, Rakvere Teatri uuslavastus. Foto Peeter Rästas
Ingmar Bergmani “Nagu peeglis”, Rakvere Teatri uuslavastus. Foto: Peeter Rästas

[pullquote]peaaegu meeleheitlik katse väljendada üht eluhoiakut: Jumal on armastus ja armastus on Jumal[/pullquote]Rakveres seadis materjali lavale Madis Kalmet, kunstnik on Pille Jänes, valguskunstnik Priidu Adlas ning muusikaline kujundaja Peeter Konovalov Ugalast. Osades Grete Jürgenson, Märten Matsu, Madis Mäeorg ja Tarvo Sõmer.

Ingmar Bergman sündis 14. juulil 1918. aastal Uppsalas. Ta on 20. sajandi väljapaistvamaid filmi- ja teatrirežissööre. Bergman alustas ülikoolis teise maailmasõja eelõhtul kunsti, ajaloo ja kirjanduse õpinguid ning lõpetas Stockholmi Ülikooli esimesel sõjasuvel 1940. Tudengipõlves tekkis temas kirglik huvi teatri vastu, ehkki esialgu olid näitlemine, käsikirjade kirjutamine ja õpilaslavastuste juhendamine kõrvalised hobid. Bergmani kunstnikutee algas 1940. aastal Stockholmi Kuninglikus Draamateatris režissööri assistendina.

Loe edasi: Rakvere teatri 80. hooaja uuslavastus: läbi kannatuste, katsumuste ja tihti ka ohverdamiste jõutakse äratundmisele

Rakvere teater avab juubelihooaja 80 tamme istutamisega

13. septembril alustab Rakvere Teater oma 80. hooaega, mille tähistamiseks istutab teatrirahvas linna idaküljele 80 tamme tulevase pargi tarvis. Pidulik tseremoonia algab kl 15 Tuleviku ja Ussimäe nurgal asuval haljasalal. Tammesid istutavad endised ja praegused teatrijuhid, teatriveteranid, teatritöötajad ning kõik need, kelle jaoks Rakvere Teater on südamelähedane.

Pildil praegused teatrijuhid Peeter Raudsepp ja Velvo Väli. Foto  Helen Solovjev
Pildil praegused teatrijuhid Peeter Raudsepp ja Velvo Väli. Foto: Helen Solovjev

1929. aasta jaanuaris liikusid üle Virumaa Rakveresse kokku kümned hobuvankrid. Virulased vedasid talgude korras Näpi kaubajaamast ehituskivid tulevase teatrimaja õuele, mis 10 aastat hiljem avaski oma uksed ning tähistab käesoleval hooajal 80. sünnipäeva.

Üks vanker loksus tol hämaral hommikul Rakvere poole täislastis. See oli virulase Jakob Allase hobuvanker, kes juba saabudes vedas kohale koorma raudkive ning laadis selle Teatrimäele esimeseks seemneks maha. Nagu ta ise ütles: „Ei taht tühja käega tulla!”

Just selles kandis, kuhu Rakvere Teater oma 80. sünniaastapäeva tähistamiseks tammed istutab, liikus tol pühapäeva hommikul (27. jaanuaril) Jakob Allase raske koorem Teatrimäe poole ja seda teab ainult taevas ise, mida too kultuurihuviline mees neil hetkedel mõtles. Kas nägi ta vaimusilmas uusi lavastusi, õnnelikke vaatajaid või mõtles laiemalt kogu Virumaa kultuuri tulevikule? Ometi muutus tema tagasihoidlik kivikoorem aluseks millelegi suurele, milleta me tänapäeval Rakveret, Virumaad ega Eestit ette kujutada ei suuda.

Loe edasi: Rakvere teater avab juubelihooaja 80 tamme istutamisega

Rakvere suvelavastus toimub endisel Rakvere-Jakobi Põllumeeste Seltsi näituseplatsil

Rakvere Teatris esietendub mai lõpus suvelavastusena “Loojanguekspress”, mille mängupaik asub raudtee lähedal teatrile kuuluvas dekoratsiooni laos.

Rakvere Teatri dekoratsioonide ladu. Foto Helen Solovjev
Rakvere Teatri dekoratsioonide ladu. Foto: Helen Solovjev

[pullquote]Linna peal aga õilmitsesid piirivalveohvitseride karakullkasukates prouad.[/pullquote]Teater on hakanud kutsuma seda oma asukoha ja seal toimuva tegevuse tõttu raudteegetoks, kuid uurides vanu väljaandeid on ilmnenud selle asukoha ajalooline taust.

1920. ja 1930. aastail asus praegusel Näituse 4a krundil Rakvere-Jakobi Põllumeeste Seltsi näituseplats. Iga aasta sügise eel toimusid seal suurejoonelised põllumajandus- ja tööstusnäitused. Rakvere Teatri asutamise algataja ja kunagine Rakvere linnapea Jakob Liiv (kuulsa luuletaja Juhani vend) oli ühtlasi põllumeeste seltsi asepresident. Mälestuste järgi käis näitustel „rahvast murruna”. 1936. aasta näitust külastas 12 tuhat inimest, lisaks kohalikele saabus 22 vaguni ja enam kui 1000 inimesega huvirong Tallinnast, Narvast tõi rong kohale 700 huvilist, Kundast sama palju.

Loe edasi: Rakvere suvelavastus toimub endisel Rakvere-Jakobi Põllumeeste Seltsi näituseplatsil

Ajaloopäevade sarja teemaks on Tartu rahu

Tartust alustatud teekonnal läbi Viljandi ja Tallinna toimub neljas ajaloopäev „100 aastat Tartu rahulepingut“ eelseisval laupäeval Rakveres, kus jätkatakse seniste lektorite osavõtul sama kavaga ettevalmistatud teemade käsitlemist.

bdr
Seto laulukoor Sõsarad esineb ajaloopäeval Tallinna rahvaülikooli ruumes. Foto Ants Erm

Senise tava kohaselt kaunistab loengusaali leelot iseloomustav sinise kandle kujutisega Petseri maakonna rohe-valge lipp, seinal Petseri maakonna ja Eesti Ingerimaa maakaart. „Kuigi Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos I pole veel endast setode ühendaja ja kaitsjana märku andnud, pole see aeg enam kaugel,” usub ajaloolane Aldo Kals, üks ajaloopäeval esinejatest. „Alles hiljuti kiskus ta Moskva õigeusu kiriku haardest välja Ukraina õigeusu kiriku. Küllap jõuab järg kord ka setodeni. Seda lootust kannab loengusaalis põleva küünla taga setode ajalooline Püha jüri ikoon,” selgitab Kals. Ürituse juhataja Rein Kochi töölauda kaunistab Eesti ajaloo tormides räsitud sinimustvalge laualipp. „See peab meisse sisendama teadmist, et petserimaalaste ja ingerimaalaste mured pole üksnes nende, vaid meie kõigi omad,” jätkab ajaloolane.

12. jaanuaril koostöös Tallinna Rahvaülikooliga korraldatud ajaloopäeval jahmatas kohalviibinuid Jüri Vaidla saadetud kiri õiguskantslerile ja teistele riigiametnikele ning poliitikutele. Vaidla osundas kontrolljoone taga sündinud petserimaalastele, keda Eesti valitsus käsitleb välismaalastena ja keelduvat Nõukogude Armees teenitud aastaid tööstaaži hulka arvamast.

Loe edasi: Ajaloopäevade sarja teemaks on Tartu rahu

Rakvere Teatris „Põrsaid kotis ei müüda”

Täna kell 18 avab Rakvere Teater oma 79. hooaja. Õhtul ootab publikut kolmevaatuseline kontsert-etendus, mille alapealkiri on „Põrsaid kotis ei müüda”.

Foto Helen Solovjev
Foto: Helen Solovjev

[pullquote]Rakvere Teatri dramaturg Urmas Lennuk lubab, et ühes kohas saab isegi nalja[/pullquote]Õhtu esimene pool koosneb väikeste vinjettidega estraadikavast, mis tutvustab algaval hooajal lavale jõudvaid näitemänge. Mõnda uuslavastust tutvustatakse pikemalt, mõnes tutvustuses ei pruugigi üldse väikest vinjetti olla. Vaid on hoopis suur vinjett. Kavas leidub videotervitusi Itaaliast, raudteejaamast ja Tallinna-nimelisest kohast ning laulu ja tantsu. Õhtu lavastaja, Rakvere Teatri dramaturg Urmas Lennuk lubab, et ühes kohas saab isegi nalja.

Seejärel musitseerivad Rakvere teatri näitlejad Silja Miks ja Imre Õunapuu. Nende etteaste on teine kontsert kevadel alustanud sarjas RT muusika, mis tutvustab teatri loominguliste inimeste hetke muusikas. Avapeo lõpetab PIDU ehk tants ja tingel-tangel südaööni, kus muusikat mängivad uue hooaja vingeimad tegijad.

Loe edasi: Rakvere Teatris „Põrsaid kotis ei müüda”

Rahvusvahelise kaitse saajad õpivad Eestis riigikeelt

15 rahvusvahelise kaitse saajat on alustanud eesti keele õpinguid Tartu Rahvaülikooli koolitustel. Õppetöö on alanud Tartus, Tallinnas ja Rakveres.

Paide 2017 a Arvamusfestivalil osalenud Vao elanikud harjutasid teeninduses eesti keelt Foto Urmas Saard
Paide 2017. a Arvamusfestivalil osalenud Vao elanikud harjutasid teeninduses eesti keelt. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Keelt õpitakse ka praktiliste tegevuste käigus[/pullquote]Rahvusvahelise kaitse saajad saavad kahe aasta jooksul õppida tasuta eesti keelt kuni 300 tundi. Eesti keele koolitustel arendatakse eelkõige õppijate kommunikatiivseid oskusi erinevaid aktiivõppevõtteid kasutades. Osad keeletunnid toimuvad väljaspool klassiruumi ning keelt õpitakse ka praktiliste tegevuste käigus, näiteks süüa tehes või meisterdades.

Keelegrupi minimaalseks suuruseks on viis õppijat ja tunnid toimuvad kohtades, kus on piisavalt sihtrühma kuuluvaid õppijaid. Koolituste toimumisest teavitavad õppijaid MTÜ Eesti Pagulasabi ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus.

Tegevused toimuvad projekti “Eesti keele õpe rahvusvahelise kaitse saajatele 2018-2019” raames, mida kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium. Projekti eesmärk on õpetada 300 tundi eesti keelt kuni 150 rahvusvahelise kaitse saajale. Eesti keele oskus on sisserändajatele eelduseks töö leidmisel ja Eesti ühiskonda integreerumisel. Keeleõppe läbimise järel peaksid õppijad tulema toime igapäevastes suhtlusolukordades.

Ena Drenkhan
Tartu Rahvaülikool projektijuht

Emakeelepäev Viidingu loominguga

Tähistamaks emakeelepäeva toimub Rakvere Teatrikohvikus luuleõhtu “Trammipeatuses Juhan Viiding Jüri Üdiga”.

Rakvere teatri kohvikus Foto Urmas Saard
Rakvere teatri kohvikus. Foto: Urmas Saard

14. märtsil kell 19 peetakse teine kohtumine RT Luulesarjast Kuu kutse, kus sel korral kõneletakse eesti luuletajast ja näitlejast Juhan Viidingust. Tekste loevad Rakvere Teatri näitlejad Jaune Kimmel, Toomas Suuman ja Grete Jürgenson.

“Ma oma ajaliku elu lugu ja kõike seda biograafilist ei tahaks enda jaoks väga tähtsustada,” sõnas Juhan Viiding ühes raadiointervjuus oma luulekogu “Elulootus” ilmumise puhul.

Sind huvitanud on kultuuri kulg.
Mind vabadus on huvitanud väga.
Kõik sobib meile kõigile ühtviisi.
See teadmine ei sobi sageli.
– Juhan Viiding

Tänavusel emakeelepäeval keskenduvad näitlejad pigem Viidingu loomingule nii viisistatud kui ka viisistamata kujul, lootuses leida vastused küsimustele, mida ikkagi nägi natsionalist, kui ta poest ostetud köögitopsid kodus lahti pakkis ning mida teevad ema-isa siis, kui lapsed magavad.

Osalemine tasuta. Orienteeruv kestusaeg kuni 1 – 1,5 tundi

Laila Talunik
Rakvere Teatri turundusjuht

Baltoscandali passid tulevad müüki

Rahvusvahelise etenduskunstide festivali Baltoscandal passid tulevad müüki esmaspäeval, 15. jaanuaril. Sel aastal toimub Baltoscandal 4.-7. juulini Rakveres. Juba viieteistkümnendat korda ning iga kahe aasta tagant toimuv festival esitleb kaasaegseid suundi Euroopa ja maailma etenduskunstides.

Rakvere Keskväljak Foto Urmas Saard
Rakvere Keskväljak. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Viieteistkümnes festival tuleb ehk rohkem meie ja ühiskonna peale mõtlev.[/pullquote]Festivali kava avalikustatakse kevadel, kuid mitmed esinejad on juba teada. Juubelimaigulisele festivalile tulevad lisaks uute tulijatele oma uusi töid näitama ka varem siin käinud esinejad. Eelmisel festivalil publikut omapärase muusikateatriga üllatanud Joris Lacoste’i uues lavastuses “Suite n°3” saab kuulda kõiki Euroopa Liidu keeli. Forced Entertainment Brexitit läbiviivast Suurbritanniast tuleb külla lavastusega “Real Magic” ja proovib mängulises võtmes mõtteid lugeda. Esmakordselt on festivalil Teatr Powszechny Poolast lavastusega “Klatwa”, mis esitab küsimusi kaasaegse kunsti, inimese ja religiooni suhete kohta. Ivo Dimchev on taas Rakveres, sedakorda muusikalise etteastega. Jérôme Bel`i “Gala” annab Rakvere ja Lääne-Virumaa rahvale võimaluse lavale astuda ning juubeli puhul avatakse Baltoscandal Rakvere keskväljakul suurejoonelisemalt kui muidu. Tulemas on ka traditsiooniline jalgpallimatš romantikute ja küünikute vahel ning kontserdid klubiõhtutel.

Loe edasi: Baltoscandali passid tulevad müüki

Jõuluvanade pressikonverents Rakvere Targas majas

Kahel päeval Kadrinas ja Rakveres asetleidnud Eestimaa Jõuluvanade ühenduse korraldatud Ülemaaline Jõuluvanade konverents lõppes pressikonverentsiga Rakvere Targa Maja esinduslikus saalis, kuhu oli oodatud ka linnapea Marko Torm.

Krõõt Nõmmela-Mehide asetab Eestimaa Jõuluvanade ühenduse poolt kingitud kuusekese valitud kohale Foto Urmas Saard
Krõõt Nõmmela-Mehide asetab Eestimaa Jõuluvanade ühenduse poolt kingitud kuusekese valitud kohale. Foto: Urmas Saard

“Oh-oh-ohooo,“ hüüdsid auväärsed külalised, kui sisenesid Rakvere südalinnas asuva Targa Maja saali ja istusid linnavolikogu istungite tarbeks soetatud moodullaudade äärde, mille maksumus pidavat olema koos vajamineva tehnikaga umbes 30 000 eurot. Mitte ainult lauad ja toolid, vaid kogu saal on muljetavaldavalt esinduslik nagu kogu hoone tervikuna. Tavapäraselt istuvad seal volikogu liikmed, volikogu kantselei juhataja ja linnapea ühes abilinnapeadega. Nüüd jätkus parasjagu sama palju kohti Eestimaa jõulutaatidele, -memmedele ja päkapikkudele.

Ajakirjandust, kellega oma muljeid, mõtteid, arvamusi ja vastu võetud seisukohti jagada, oodati pressikonverentsile rohkem kui tegelikult kohal oli, aga lepiti sellegagi, et vähemalt Külauudised olid esindatud ja nii ei pidanud üksnes iseendile rääkima. Vastavalt varajasemale kokkuleppele oli väga oodatud ka Rakvere linnapea Marko Torm. Taatide, memmede, päkapikkude saali pääsemise ja vastuvõtu eest kandis hoolt Krõõt Nõmmela-Mehide, Rakvere Kultuurikeskuse direktor. Paraku kulus tema aeg valdavalt väljapool saali ära, kuna üritas tulutult linnapead telefonile saada.

Loe edasi: Jõuluvanade pressikonverents Rakvere Targas majas

Rakveres kuulutati Aasta Jõuluvana 2017 tiitli saajaks Anti

Esimesel adventpühal jõudis Ülemaaline jõuluvanade konverents Rakvere keskväljakule, kus jõulutaat Ärni ettelugemisel andsid jõuluaja vannet lapsed, emmed, issid, vanaisad, vanaemad, ning punakuubedes ja -seelikutes habemekandjad. Tavapäraselt kuulutati välja ka Aasta jõuluvana.

Aasta Jõuluvana 2017 on jõulutaat Anti Foto Urmas Saard
Aasta Jõuluvana 2017 on jõulutaat Anti. Foto: Urmas Saard

Eestimaa Jõuluvanade ühenduse korraldatud Ülemaaline Jõuluvanade konverents hakkas paraadrongkäigus liikuma Rakvere teatri õuelt. Mida lähemale linnaväljakule jõuti, seda rohkem rahvast oli saabujaid tervitamas.

[pullquote]Anti oli oma toredate abilistega jõuluvanade konverentsi Lääne-Virumaa poolne koordineerija[/pullquote]„Et jõuluvanade konverents saaks toimuda, peab olema valmis vande andmiseks,“ kuulutas jõulutaat Ärni avatud jõuluvanade liikuva postkontori põrandal seistes. Esmalt pöördus Ärni armsate laste poole ja palus korrata tema öeldud sõnu: „Olen tubli. Aitan ema ja isa. Jõulu ajaks valmis peas mul juba jõulusalmid. Piparkooke valmistan ma terve mäe, et siis jõuluajal seda kaugelt näeks.“

Loe edasi: Rakveres kuulutati Aasta Jõuluvana 2017 tiitli saajaks Anti

Jõulutaat Olle kiitis teatrikallakuga Vohnja Lasteaed-Algkooli

Ajal, kui Kadrinat külastanud jõulutaadid, -memmed ja päkapikud asusid staadionil esimesi Jõulumaa meistrivõistluseid pidama, otsustasid jõuluvana Olle ja päkapikk Jan minna Vohnja mõisas õppivate tublide laste juurde.

Päkapikk Jan ja jõulutaat Olle lahkuvad Vohnja mõisast paljude laste kirjade ja heade muljetega Foto Urmas Saard
Päkapikk Jan ja jõulutaat Olle lahkuvad Vohnja mõisast paljude laste kirjade ja suurepäraste muljetega. Foto: Urmas Saard

Olle tuli Kadrinasse soomekelguga, aga Vohnjasse ta ei kelgutanud. Tegelikult ei tulnud Olle ka Keilast kelgutades Kadrinasse, ikka autoga. Kelk oli tal kaasas selleks, et lühemat maad lapsi sõidutada. Vohnja Lasteaed-Algkooli direktor Õnne Kiviperk oli väga külalislahke. Et mitte omapäid minnes teelt eksida, tuli ta meile Kadrina keskväljakule vastu.

Kirjade järgi olevat Vohnja mõisast esimesi teateid 1504. aastast, mil ta kuulus van der Heyde aadliperekonnale. Teateid tuleb 19. sajandi esimesel poolel kaunisse asukohta ehitatud peahoonest ka nüüd ja ikka häid sõnumeid, koguni väga häid. Kui toredad lapsed ja direktor seal tegelikult on, selleks pidigi minema oma silmaga veenduma.

Esimene tutvus laste ja maja töötajatega toimus raamatukogus. Näis, et lastele oli väga tähtis saada jõulutaadi ja päkapikuga ühele pildile. Seejärel istuti töötoas meisterdamise laua taha. Õnne asetas meevahast lõhnavad loodusliku kärje lehekesed valgele aluspaberile, et mitte lauda määrida.

Loe edasi: Jõulutaat Olle kiitis teatrikallakuga Vohnja Lasteaed-Algkooli

Pärnu väärikad mõõtsid Rakveres kiiruseületajaid

Kümmekond päeva tagasi külastas suurem seltskond TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppureid Rakveres asuvat Eesti Politseimuuseumit, kus võeti endilt vanaaegsel kombel näpujälgi ja võinuks proovida osalemist tänavalahingus, vastavalt soovile kas märatsejate või märulipolitsei poolel.

Pärnu väärikad mõõdavad Eesti Politseimuuseumi eest mööduvate autode kiirust Foto Urmas Saard
Pärnu väärikad mõõdavad Eesti Politseimuuseumi eest mööduvate autode kiirust. Foto: Urmas Saard

Koostöös Eesti Politsei- ja Piirivalveametiga avas SA Virumaa Muuseumid politseimuuseumi 2013. a mais. „Aga millal asutati Eesti politsei?“ küsis giid Natalja. Ega ei osatudki ootamatule küsimusele kohe vastata. Natalja naeris ja ütles, et tegelikult on isegi noored politsei kadetid vastanud ekslikult nagu oleks Eesti politsei asutatud alles 1991. aastal. „See on taasloomise aasta, aga Eesti politsei sünnidaatumiks peetakse 1918. a 12. novembrit,“ selgitas giid. 2010. aastal toimus politsei reorganiseerimine. Piirivalve ja kodakondsus- ning migratsiooniasutuste ühendamine politseiga tekitas Siseministeeriumi haldusalas uue ühendatud ametkonna. Nende eelteadmistega läksime muuseumisse kõndima, et tutvuda politsei töö erinevate tahkudega, testida turvavööd, mõõta reaktsiooni kiirust autoroolis, proovida politseivarustust ja osaleda muudes vähem vilumusi nõudvate politsei ülesannete täitmisel.

Konstaabli igapäevaelu tutvustavas ruumis avas Natalja jämedate trellidega arestikambri ukse ja soovi korral saanuks mõnigi külastaja proovida sealset kitsukest pinda istumiseks. Eksponaadi omandas muuseum pärast seda, kui Rakvere politseijaoskond uude hoonesse kolis.

Loe edasi: Pärnu väärikad mõõtsid Rakveres kiiruseületajaid

Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all Foto Urmas Saard
Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all. Foto: Urmas Saard

Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.

Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.

Loe edasi: Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Sindi tervitab mälestustuld kahel korral

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.

Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.

Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“

Urmas Saard

Samal teemal:

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard

 

 

 

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Rakverlased on oodatud uue aasta esimesele doonoripäevale

verekeskus_140x210_05Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 3. jaanuaril kella 10.30-14.30 uues kohas – Rakvere spordikeskuses (Kastani pst 12) toimuvale doonoripäevale.

“Oleme jaanuaris taas Rakverre tulemas kahel korral – 3. ja 24. jaanuaril ning ootame suure ja sooja südamega virumaalasi doonorina häid tegusid tegema uues kohas Rakvere spordikeskuses,” kutsub üles Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. “Täname kõiki 2016. aastal verd loovutanud Virumaa inimesi ning soovime tegusat ja rõõmurohket uut aastat. Meie verevarud vajavad kindlasti ka 2017. aastal täiendamist. Kõik endast ja teistest hoolivad inimesed on väga oodatud verd loovutama!”

Viimati käis regionaalhaigla verekeskus Rakveres jõulukuu 13. päeval ning siis külastas doonoripäevi 79 inimest. Tervislik seisund lubas verd loovutada 64 doonoril ning koguti ligi 30 liitrit hinnalist nestet.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Loe edasi: Rakverlased on oodatud uue aasta esimesele doonoripäevale

Rakvere Kolmainu kirikus süüdati küünlad riigipeade mälestuseks

Uudist täiendatud pildigaleriiga 23. septembril

Tänavu mälestati vastupanuvõitlemise päeval kümnendat korda kõiki lahkunud Eesti riigipeasid Rakvere Kolmainu kirikus, kus päevakohase kõne pidas senist traditsiooni järgivalt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Esimest korda süüdati samal päeval 2006 a 16 küünalt Eesti riigipeade mälestuseks Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus Foto Urmas Saard
Esimest korda süüdati samal päeval 2006 a. 16 küünalt Eesti riigipeade mälestuseks Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus. Foto: Urmas Saard

„Me oleme ikka küsinud: kas neid küünlaid on vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Oleme vastanud: tõepoolest, see on vajalik, sest nende küünalde leegis kumab midagi väga olulist. See on kuma meie ajaloost! Küünlasära aitab virgena hoida meie rahva ja riigi ühismälu! See kohustab mäletama ja andma au. Aga see kohustab ka minevikust õppust võtma,“ kõneles Trivimi Velliste 600 aasta vanuse kiriku vastupidavate võlvide alla kogunenud kirikulistele, keda teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, Viru praost assessor Tauno Toompuu, organist Liivia Hübner ja meesansambel Sõbrad. Riigipeade auks süütasid 16 küünalt peapiiskop Viilma ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami.

„Täna 72 aastat tagasi rebiti Tallinnas Pika Hermanni tornist sinimustvalge riigilipp. See asendati veripunase stalinliku impeeriumi lipuga. Just samal päeval pidas Otto Tiefi juhitud legendaarne Eesti Vabariigi valitsus Läänemaal, Ridala kihelkonnas, Põgari palvemajas oma viimase istungi, et seejärel lahkuda kodumaalt ning jätkata võitlust võõrsil, vabas maailmas. Selle valitsuse oli moodustanud – neli päeva varem – professor Jüri Uluots, kes oli ime kombel pääsenud Stalini timukate käest,“ rääkis Velliste eriti noorematele kirikulistele meenutuseks.

Loe edasi: Rakvere Kolmainu kirikus süüdati küünlad riigipeade mälestuseks

Riigivanemaid mälestatakse tänavu Rakveres

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril kell 15 Rakvere Kolmainu kirikus Eesti riigivanemaid.

Vastupanuvõitluse päeval peab päevakohase kõne  traditsiooniliselt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste Foto Urmas Saard
Vastupanuvõitluse päeval peab päevakohase kõne traditsiooniliselt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami. Koos peapiiskopiga teenib koguduse õpetaja Viru praost assessor Tauno Toompuu. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenivad organist Liivia Hübner ja meesansambel Sõbrad.

Tegemist on kümnenda riigivanemate mälestusteenistusega alates aastast 2006. Varem on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse ja mullu Paide Püha Risti kirikus.

Kell 13 oodatakse Rakvere linnavalitsuse saali (Lai 20) Pätsi muuseumi liikmetega kohtuma kohalikke ja kogu Virumaa ajaloohuvilisi. Arutatakse eelkõige riigi sajanda sünnipäevaga seonduvat.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Kell 10 asetatakse pärjad ja küünlad Otto Tiefi ja Arnold Susi haudadele ning nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde Metsakalmistul. Sõna võtavad justiitsminister Urmas Reinsalu ja viitseadmiral Tarmo Kõuts.