Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2017
E T K N R L P
« mai    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Sindi tervitab mälestustuld kahel korral

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.

Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.

Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“

Urmas Saard

Samal teemal:

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard

 

 

 

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Rakverlased on oodatud uue aasta esimesele doonoripäevale

verekeskus_140x210_05Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 3. jaanuaril kella 10.30-14.30 uues kohas – Rakvere spordikeskuses (Kastani pst 12) toimuvale doonoripäevale.

“Oleme jaanuaris taas Rakverre tulemas kahel korral – 3. ja 24. jaanuaril ning ootame suure ja sooja südamega virumaalasi doonorina häid tegusid tegema uues kohas Rakvere spordikeskuses,” kutsub üles Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. “Täname kõiki 2016. aastal verd loovutanud Virumaa inimesi ning soovime tegusat ja rõõmurohket uut aastat. Meie verevarud vajavad kindlasti ka 2017. aastal täiendamist. Kõik endast ja teistest hoolivad inimesed on väga oodatud verd loovutama!”

Viimati käis regionaalhaigla verekeskus Rakveres jõulukuu 13. päeval ning siis külastas doonoripäevi 79 inimest. Tervislik seisund lubas verd loovutada 64 doonoril ning koguti ligi 30 liitrit hinnalist nestet.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Jätka lugemist »

Rakvere Kolmainu kirikus süüdati küünlad riigipeade mälestuseks

Uudist täiendatud pildigaleriiga 23. septembril

Tänavu mälestati vastupanuvõitlemise päeval kümnendat korda kõiki lahkunud Eesti riigipeasid Rakvere Kolmainu kirikus, kus päevakohase kõne pidas senist traditsiooni järgivalt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Esimest korda süüdati samal päeval 2006 a 16 küünalt Eesti riigipeade mälestuseks Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus Foto Urmas Saard

Esimest korda süüdati samal päeval 2006 a. 16 küünalt Eesti riigipeade mälestuseks Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus. Foto: Urmas Saard

„Me oleme ikka küsinud: kas neid küünlaid on vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Oleme vastanud: tõepoolest, see on vajalik, sest nende küünalde leegis kumab midagi väga olulist. See on kuma meie ajaloost! Küünlasära aitab virgena hoida meie rahva ja riigi ühismälu! See kohustab mäletama ja andma au. Aga see kohustab ka minevikust õppust võtma,“ kõneles Trivimi Velliste 600 aasta vanuse kiriku vastupidavate võlvide alla kogunenud kirikulistele, keda teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, Viru praost assessor Tauno Toompuu, organist Liivia Hübner ja meesansambel Sõbrad. Riigipeade auks süütasid 16 küünalt peapiiskop Viilma ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami.

„Täna 72 aastat tagasi rebiti Tallinnas Pika Hermanni tornist sinimustvalge riigilipp. See asendati veripunase stalinliku impeeriumi lipuga. Just samal päeval pidas Otto Tiefi juhitud legendaarne Eesti Vabariigi valitsus Läänemaal, Ridala kihelkonnas, Põgari palvemajas oma viimase istungi, et seejärel lahkuda kodumaalt ning jätkata võitlust võõrsil, vabas maailmas. Selle valitsuse oli moodustanud – neli päeva varem – professor Jüri Uluots, kes oli ime kombel pääsenud Stalini timukate käest,“ rääkis Velliste eriti noorematele kirikulistele meenutuseks.

Jätka lugemist »

Riigivanemaid mälestatakse tänavu Rakveres

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril kell 15 Rakvere Kolmainu kirikus Eesti riigivanemaid.

Vastupanuvõitluse päeval peab päevakohase kõne  traditsiooniliselt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste Foto Urmas Saard

Vastupanuvõitluse päeval peab päevakohase kõne traditsiooniliselt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami. Koos peapiiskopiga teenib koguduse õpetaja Viru praost assessor Tauno Toompuu. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenivad organist Liivia Hübner ja meesansambel Sõbrad.

Tegemist on kümnenda riigivanemate mälestusteenistusega alates aastast 2006. Varem on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse ja mullu Paide Püha Risti kirikus.

Kell 13 oodatakse Rakvere linnavalitsuse saali (Lai 20) Pätsi muuseumi liikmetega kohtuma kohalikke ja kogu Virumaa ajaloohuvilisi. Arutatakse eelkõige riigi sajanda sünnipäevaga seonduvat.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Kell 10 asetatakse pärjad ja küünlad Otto Tiefi ja Arnold Susi haudadele ning nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde Metsakalmistul. Sõna võtavad justiitsminister Urmas Reinsalu ja viitseadmiral Tarmo Kõuts.

Teadlane: Uus seakatku leviku laine on ees

metssiga Sigade Aafrika katku uute puhangute oht koduseafarmides on suur ning väga palju sõltub iga üksiku loomapidaja hoolsusest bioohutusmeetmete rakendamisel, leidsid eile Rakveres toimunud seakasvatajate infopäeval esinenud veterinaareksperdid ja loomakasvatajad.

“Ka eelmisel aastal hakkas viirus metsas kiiremini edasi levima just mais, seega oleme just praegu uue seakatku leviku laine ootel,” ütles Eesti maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop. “Möödunud aastal maaülikooli poolt tehtud uuring näitas, et peaaegu kõigi taudipuhangute puhul farmides oli eelnevalt diagnoositud katku lähedalasuvas metsas, see seos on selge. Kuna seakatku leiud metssigadel näitavad, et viirus on metsas laialt levinud, peab iga seakasvataja olema väga valvas, et mitte tuua nakkust metsast farmi.”

Arvo Viltrop selgitas infopäeval 2015. aastal seakatku nakatunud farmides läbiviidud täiendava epidemioloogilise uuringu põhjal nakkuse farmi jõudmise tõenäolisi põhjuseid, suuremaid riske ja bioturvalisuse meetmeid nende vältimiseks.

Jätka lugemist »

Kolmapäeval analüüsitakse Rakveres
haldusreformi kulgu Lääne-Virumaal

Lääne-Viru maakonna kaart.

Lääne-Viru maakonna kaart.

Järgmisel kolmapäeval algusega kell 18 analüüsitakse Rakvere teatri kohvikus haldusreformi kulgu Lääne-Virumaal.

Riigihalduse ministri eestvedamisel on alustatud haldusreformi ettevalmistamist, mille tulemusena läbis haldusreformi seaduse eelnõu 6. aprillil riigikogus esimese lugemise.

Lääne-Viru maavanem Marko Torm ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit kutsuvad kõiki 27. aprillil Rakvere teatri kohvikusse, et ühiste arutelude käigus rääkida reformi käigust Lääne-Virumaal ja pakkuda maakonnale parimaid lahendusi.

Arutlevad Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev, Rakvere linnapea Mihkel Juhkami, Kunda linnapea Kaido Veski, Kadrina vallavanem Erich Petrovits ja Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.

Vestlust juhivad ja sõnajärge hoiavad Sulev Valner ja Aarne Mäe.

Arutelust võib osa saada ka online-ülekande kaudu.

Verekeskus kutsub rakverelasi 19. aprillil doonoripäevale

image003(2) Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama teisipäeval, 19. aprillil kella 10-14 Rakvere kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2) toimuvale doonoripäevale.

Verekeskusel on viimasel ajal nappinud reesusnegatiivset verd ning haiglad on palju tellinud ka A-reesuspositiivsest verest valmistatud verekomponente, sestap on kõik endast ja teistest hoolivad inimesed  väga oodatud head tegema ning verevarusid täiendama.

Kui verekeskus märtsi lõpus Rakvere ametikoolis käis, siis külastas doonoripäeva  100 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 83 doonoril ning doonorite perega liitus 11 esmadoonorit. Verevarud said tõhusa täienduse – Rakverest lahkus verekeskus ligi 38 liitri hinnalise nestega.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Jätka lugemist »

Lääne-Viru maavalitsus korraldab Rakveres hariva tervisepäeva

Laupäeval, 9. aprillil tasub sammud seada Rakvere spordikeskusesse. Nimelt on Lääne-Viru maavalitsus otsustanud korraldada tasuta tervisepäeva, mille hulka kuuluvad tervisekontrollid, spetsialistide nõuandenurgad ja treeningud.

Tervisepäev algab laupäeval kell 10.30, kui kõigil huvilistel on võimalus mõõta vererõhku, veresuhkrut, saada tervisealast infot ja teabematerjale.

Kell 11 algaval loengul selgitab TLÜ kehakultuuriteaduskonna magister ja personaaltreener Sven Hõbemägi õige toitumise aluseid ja levinumaid müüte. Pärast loengut teevad treenerid Kristiina Ots ja Elen Pant kaks jumping-treeningut. Treeningutele tuleb ennast ette registreerida aadressil kaidy.aljama@laane-viru.maavalitsus.ee.

Lääne-Viru maavalitsuse tervisedendaja Kaidy Aljama lubab, et iga inimene saab tervisepäeva treeningul osaledes mõnusa koormuse südamele, loengust kaasa häid näpunäiteid ning loodetavasti hea enesetunde, et alanud kevadele rõõmsalt vastu minna.

Lääne-Viru ideede laat keskendub tänavu taaskasutusele

7. aprillil kell 10 algab Rakvere ametikoolis Lääne-Viru maakonna suurim noorteüritus ideede laat. Üritusele registreerimine kestab 4. aprillini.

Lääne-Viru maavanema Marko Tormi sõnul on Virumaa üks suurimaid noorteüritusi ideede laat suurepärane näide erilisest ideest, mõttejõust ja korraldajate energiast.

“Kõik kokkupanduna on loodud maakonna noortele suurepärane väljund oma ideede realiseerimiseks ja teisalt ka sisend oma kogemuse ja praktikate jagamiseks omaealistega. On Ideede laat ju oma 1005 osalejaga Virumaa üks suurimaid noortesündmusi ja tunnistatud eelmisel aastal ka Eesti aasta noorteürituseks,” sõnas Torm. “Soovin aktiivset osavõttu, avatud meelt ja häid ideid sellesse päeva. Mis veelgi olulisem – julgust ja jõudu nende ideede ellurakendamiseks.”

Ideede laada koordinaatori, Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Merle Maimjärv-Mirka märkis, et viiendal ideede laadal on esimest korda  tehnika- ja teadusalaste töötubade kõrval fookusesse tõusnud erinevad taaskasutuse ja keskkonnateemalised töötoad. Uue suunana on seekordsel laadal töötubade valik õpetajatele. Samuti saab ka sel aastal näha teadusteatrite vaatemängulisi ja õpetlikke etendusi.

Jätka lugemist »

Homme mälestatakse Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures märtsiküüditatuid

Suurel reedel möödub 67 aastat märtsiküüditamisest, mil loetud päevade jooksul viidi vägivaldselt asumisele rohkem kui 22 000 eestlast. Lääne-Viru maavanem Marko Torm kutsub kõiki reedel mälestama märtsiküüditamise ohvreid.

Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures mälestatakse 67 aasta möödumist märtsiküüditamisest Foto Kiristel Kitsing

Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures mälestatakse 67 aasta möödumist märtsiküüditamisest. Foto: Kiristel Kitsing

Reedel kell 13 asetab Torm küüditatute mälestuseks leinakimbu Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures. Mälestama ja leinama okupatsioonirežiimi ohvreid tulevad ka Rakvere linnavalitsuse, Memento Rakvere Ühingu, Rakvere Tööpataljonlaste Ühingu, Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühingu, Kaitseliidu Viru maleva esindajad ning Eesti Evangeelse Luterlikku Kiriku Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu.

“Hoiame küünlaid süüdates elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all. Oleme mõtetes nende ja nende lähedastega. Tunnustame ja peame meeles neid, kes on veel meiega,” sõnas maavanem Marko Torm.

Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda.

Jätka lugemist »

Koma 70 Rakvere teatris

Teisipäeval, 8. märtsil tähistas Rakvere teatris oma 70 aasta juubelit teatripedagoog ja lavastaja Kalju Komissarov.

Foto: Rakvere teater

Foto: Rakvere teater

Sünnipäeva tähistamist koordineeris Komissarovi õpilane Üllar Saaremäe, kelle vaimukasse etteastesse olid pikitud õnnitlused kultuuriminister Indrek Saarelt ja Tartu ülikooli rektorilt Volli Kalmult. Kõnedes toodi esile vanameistri panust eesti teatrimaastiku kujundamisel ja tema julgust võtta vastutust.

Volli Kalm andis Komissarovile üle Tartu ülikooli aumedali, millega tunnustatakse neid inimesi, kellel on ülikooli ees suuri teeneid. Komissarov on olnud seotud Viljandi kultuuriakadeemiaga alates aastast 1996, täites teatrikateedri professori, kateedrijuhataja ning lavakunstide osakonna juhataja ja professori ametikohta. Lisaks teatrikunsti õppekava arendamisele ning lavastaja ja harrastusteatrijuhi lisaeriala loomisele on ta algatanud teatritehniliste töötajate kõrgharidusõppe kultuuriakadeemias.

Alates 1. aprillist 2016 kannab Kalju Komissarovi emeriitprofessori aunimetust.

Lisaks astusid neljatunnisel tervitustemaratonil ülesse vanameistri endised ja praegused õpilased Viljandi kultuuriakadeemiast ja EMTA lavakunsti kateedrist.

Koos sündis kõiki külalisi mahutav grupifoto, mis jääb meenutama pidulikku ja intiimset õhtut pikaks ajaks. Edasi jätkus meeleolukas pidu, mis oli täis südamlikke taaskohtumisi ja toredate aegade meenutusi.

Virumaa korteriühistud püsivad renoveerimistaotlustega Eesti esikolmikus

Eesti Korteriühistute Liidu Virumaa suurfoorumil tõdeti, et Rakvere ja Virumaa linnapilt muutub lähiajal oluliselt ilusamaks ja energiatõhusamaks. Foorumil esinenud SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe projektijuhi Kalle Kuuse sõnul on Virumaa korteriühistud renoveerimistaotluste ettevalmistamisel riigis kolmandal kohal üllatuslikult esikohal oleva Tartumaa ja Eesti suurima maakonna Harjumaa järel.

Vahtpolüsterooliga soojustatud korterelamu välissein Foto Urmas Saard

Vahtpolüsterooliga soojustatud korterelamu välissein. Foto: Urmas Saard

Eesti Korteriühistute Liit korraldas laupäeval, 5. märtsil, Virumaa korteriühistute foorumi “Korteriühistute renoveerimiskevad Virumaal”. „Rakveres on juba täna ligi 20 korteriühistut oma taotluste esitamisega Kredexile lõpusirgel,” kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. “Kui kõik need taotlused ka rahastuse saavad, muutub linna välisilme oluliselt. Lisaks Rakverele on aktiivsed ühistud ka Kundas ja Tapal, Vinnis, Kadrinas ning teistes Virumaa
piirkondades. See näitab, et lähiaastatel muutub meie linnade ning asulate elukeskkond oluliselt,” rääkis Jaadla.

Just Rakverest alguse saanud Eesti Korteriühistute Liit tähistab tänavu 20. aastapäeva. “Hea on tõdeda, et Rakvere ühistud on valinud kiire arengu, teataval määral tunnustab see liidu aastatepikkust tegevust ühistute arendamisel ja näitab, et tegevus hakkab linnapildis välja paistma,” nentis Jaadla.

Jätka lugemist »

Lääne-Viru maavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi

Lääne-Viru aavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi. Foto Ain Liiva

Lääne-Viru aavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi. Foto Ain Liiva

Lääne-Viru maavanem Marko Torm tänas teisipäeval sel aastal silma paistnud politseinikke, päästjaid, kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja neid, kes on pühendanud ennast Lääne-Virumaa elanike ja nende turvalisuse kaitsele.

Maavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi südamega tehtud töö eest ning avaldas austust politseinikele, päästjatele ja kaitseväelastele, aga ka vabatahtlikele kaitseliitlastele, abipolitseinikele ja teistele, kes panustavad igapäevaselt sellesse, et meil kõigil oleks turvaline Lääne-Virumaal elada nii täna kui ka tulevikus.

“Neid, keda ühise laua taga näha soovime on tegelikult kümneid kordi rohkem – tänu neile kõigile meie maakonna nimel,” sõnas maavanem Marko Torm.

Tormi sõnul on kohalike omavalitsuste, politseinike, päästjate, kaitseväelaste ja liitlaste koostöö olnud regulaarne ja sisuline ning tootnud maakonnale olulist väärtust. Ka vabatahtlikud on kutseliste politseinike ja päästjate kõrval olulisteks partneriteks, kellel on kogukonna turvalisuse loomisel tähtis roll.

“Meie julgeolek ei ole midagi iseenesestmõistetavat ja selle tagamine ei ole ainult politseinike või päästjate töö – turvalisust saab tagada iga maakonna inimene, olles tähelepanelik enda, ümbritseva ja lähedaste suhtes,” lisas maavanem. “Julgustan inimesi aktiivsemalt kaasa lööma kogukonna ettevõtmistes ja andma oma panust turvalise kodukandi nimel. Võrdselt tugevad olles suudame enda eest kindlalt seista ja oma lähedasi ohtude eest kaitsta.”

Täna tähistas oma 75. juubelit Rakvere teatri teenekas näitleja Volli Käro

Volli Käro, "Vanaema juures" 2007. aastal.

Volli Käro, “Vanaema juures” 2007. aastal.

Täna, 13. detsembril tähistab oma 75. juubelit teenekas Rakvere teatri näitleja, Eesti Näitlejate Liidu auliige ja Rakvere linna teenetemärgi kavaler Volli Käro. Vitaalne näitleja teeb jätkuvalt kaasa koduteatri premeeritud lavastuses “3 õde” ja ootel on roll 2016. aasta suvelavastuses Andrus Kiviräha romaani “Maailma otsas” põhjal.

Rakvere teatris töötab Volli Käro alates 1964. aastast ning tema loomingulises biograafias on 146 osatäitmist. Juubilarile endale on südamelähedased tööd lavastustes ”Meelelahutaja” (1974), ”Ciao” (1977) ja “Hind” (1998). 2009. aastal oli näitleja nomineeritud Eesti Teatriliidu aastaauhinnale Lese rolli eest samanimelises lavastuses.

Tähtpäev sai märgitud 10. detsembril Sławomir Mrožeki lavastusega “Leping”, millele järgnes soe ja südamlik vastuvõtt sugulastele, kolleegidele ja sõpradele.

Sünnipäevalaps tänas publikut ja kõiki inimesi, kellega koos on aastakümneid teatrit tehtud. ” Teater on andnud mulle võimaluse kohtuda paljude andekate, tarkade ja huvitavate inimestega. Olen kõigile tänulik, ka neile, kellele ma pole meeldinud. See ongi olnud minu kool,” märkis ta. Pensionipõlve pidav näitleja avaldas lootust, et tööd teatris jaguks veel kauaks.

Maavanem ja kogudused austasid väärikaid abielupaare

Eile tehti Rakvere Kolmainu koguduses sügav kummardus viieteistkümnele Lääne-Virumaa abielupaarile, kes pikkade aastate kestel abieluväärtust hoidnud ja tähistavad tänavu kuldpulma.

Austamisgala eesmärgiks oli tunnustada ja väärtustada abielu ning peretraditsioone. Abielupaare tervitasid ja õnnitlesid ning soovisid neile jätkuvalt toredaid kooseluaastaid Lääne-Viru maavanem Marko Torm, EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu ja Rakvere Karmeli Koguduse pastor Gunnar Kotiesen.

Mendelssohni pulmamarsi saatel saabusid austamisgalale rõõmsa ja õnneliku olekuga paarid, kel täitunud või täitub sel aastal 50 või rohkem kooselatud aastat.

“Need ongi meie emad ja isad, kes oma eeskujuga näitavad, kuidas seda elu tuleb elada,” sõnas maavanem Marko Torm. “Ajas tuleb kõike ette, aga kokkuhoidmine, armastus ja teineteisest hoolimine on kõige olulisem. Sügav kummardus ja suur tunnustus kogu maakonna poolt meie kuldpulmalistele ja kõikidele panustajatele, tänu kellele see tunnustamispäev võimalikuks on saanud,” kõneles maavanem Marko Torm.

Laulutervituse tõi abielupaaridele Keio Soomelt, kes esitas peamiselt Tõnis Mäe loomingut. Kõik abielupaarid said kingituseks raamitud foto, mis nendest enne ürituse algust tehti, tõmmise kunagisest abielutunnistusest ja tunnuskirja.

Ürituse korraldas Lääne-Viru Maavalitsus koostöös EELK Rakvere Kolmainu koguduse ja Rakvere Karmeli kogudusega.

Märgiline sündmus Rakvere teatri jaoks

Rakvere teatri direktor Velvo Väli ja Rakvere teatri endine direktor, praegune kultuuriminister Indrek Saar teatri kino- ja proovisaali nurgakivi panekul. Foto: Rakvere teater

Rakvere teatri direktor Velvo Väli ja Rakvere teatri endine direktor, praegune kultuuriminister Indrek Saar teatri kino- ja proovisaali nurgakivi panekul. Foto: Rakvere teater

Eile, 9. detsembril kogunesid asjaosalised Rakvere teatri kino- ja proovisaali hoone nurgakivi panekuks.

Tseremooniat alustas Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu, kelle palve saatel sängitati taas maamulda viie inimese säilmed. Üle 400 aasta vanad skeletid leiti ehitust ettevalmistavate arheoloogiliste väljakaevamiste käigus. Teadlaste sõnutsi on tegemist tõenäoliselt samas paigas tegutsenud frantsiskaani mungakloostri elanikega, kes on maetud pärast 1558. aastat.

Mungaklooster asus tänases ehituspaigas 16. sajandi alguses, hiljem paiknes siin Rakvere mõisa tõllakuur. Käsil oleva ehituse käigus kerkib ajaloolisse kompleksi 144 kohaga nüüdisaegne kino ja täismõõdus proovisaal.

Nurgakivi paneku juhatas sisse teatridirektor Velvo Väli, kõnet pidasid kultuuriminister Indrek Saar, Rakvere linnapea Mihkel Juhkami ja maja arhitekt Raul Vaiksoo. Traditsiooniliselt müüriti Rakvere kinomaja nurgakivisse silinder Virumaa Teataja, teatri mängukava, raha ja muude ajamärkidega.

Vaiksoo projekti “Kaduviku vare” põhjal rajatava hoone ehitamiseks sõlmiti kokkulepe Rakvere linna ja kultuuriministeeriumi vahel juba 2006. aastal, kuid hoone ehitamine on veninud majanduskriisi ja teiste takistuste tõttu. Velvo Väli sõnul on hea tõdeda, et riik ja kohalik omavalitsus teevad tulemuslikku koostööd.

“Rakvere linn oli huvitatud korralikust kino näitamise võimalusest ning riik täismõõtmetes proovisaalist,” sõnas Väli. “Mõlemaid hooneid eraldi ehitades oleks see kujunenud märkimisväärselt kallimaks.”

Rakvere teatri kino – ja proovisaali annavad ehitajad üle 2016.aasta suvel.

Laupäeval toimub Rakvere Kolmainu kirikus
heategevuslik advendilaat

12295313_10153866148199736_9076044046468260998_nAdvendilaat toimub Rakvere kirikupäevade raames 12. detsembril kella 12-15.

Kolmainu kiriku noortemaja ees ja sees saab endale soetada toredat jõulukingiks sobivat kaupa, mida on valmistanud erinevate koguduste lapsed ja vabatahtlikud, juua lõkkekohvi; noortemajas on avatud kohvik, kus muuhulgas saab proovida ka teiste kultuuride sööke ning meisterdada küünlaid.
Laadast saadud tulu läheb kristliku kooli ning pagulastöö toetuseks.

Kohale tulles saab anda olulise panuse aitamaks kaasa ühisele tööle Rakvere linnas ning vastutasuks saab hea meeleolu ja toredaid uusi tutvusi.

Kes veel sooviks tulla laadale oma käsitööd või muud kaupa müüma, on oodatud endast teada andma aadressil keemikukela@gmail.com.

Verekeskus ootab doonoreid 8. detsembril
Rakvere kultuurimajja

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 8. detsembril kella 10-14 Rakvere kultuurimajas (Kreutzwaldi 2) toimuvale doonoripäevale.

” Verekeskus tähistab jõulukuud eriliselt – pakume doonoritele piparkooke, mandariine, jõuluglögi ning toimub jõululoterii, kus jõulumeeleolu aitavad luua enam kui 30 Eesti ettevõtet, muuseumi ja teatrit,” ütles verekeskuse arendusjuht Ülo Lomp. “Kõigi detsembris verd loovutanud doonorite vahel loositakse välja Tallinki poolt välja pandud Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiis neljale.”

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron tänab sel aastal Eesti elu edendajaid ja pakub neile poole soodsamat reisimisvõimalust detsembri esimeses pooles  7.-20. detsembrini terves Eestis ükskõik millisel marsruudil poole soodsamalt. Sooduspiletit saab osta ainult rongist ning soodustused ei summeeru, kuid Elroni Kuu Kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka I klassis.

Viimati olli Rakveres doonoripäev 24. novembril ning siis soovis annetada verd 72 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 66 doonoril ning kokku sai ligi 30 liitrit hinnalist verd.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta.
Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Meestel peab kahe vereloovutamise vahel olema 60 päeva ja naistel soovitavalt 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud teha ka paljusid plaanilisi operatsioone, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee ning Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”

Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad koostöö ja kaasamine reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.

Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005-2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.

Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm. Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest. ”Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,” visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.

Jätka lugemist »

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus avab uksed

9. oktoobril toimub Rakvere Targa Maja hoone avakonverents ning pidulik lindilõikamine.

Konverents keskendub intelligentse hoone ja targa linna kontseptsioonile, erilist tähelepanu pööratakse liginullenergiamajale. Lisaks tutvustatakse Eesti juhtivate ülikoolide poolt tehtud temaatilisi uurimistöid.

Konverentsi peaesinejaks on Siim Kallas , kes räägib lähemalt Euroopa Komisjoni initsiatiividest targa linnaruumi ja jätkusuutliku arengu valdkonnas.

“Targa Maja keskuse rajamine on paistnud võimatu missioonina paljudele,” sõnas SA Virumaa Kompetentsikeskus juhatuse liige Kalle Karron 2012 aastal. “Käivitada tehnoloogiate arendamisele fookustatud teadus- ja arenduskeskus piirkonnas,
kus majandust on ajalooliselt vedanud low-tech-ettevõtted, on kahtlemata ambitsioonikas ettevõtmine.”

 

Verekeskus kutsub rakverlasi doonoripäevadele

image001(4)Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 13. ja 27. oktoobril kella 10-14ni Rakvere kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2) toimuvatele doonoripäevadele.

Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp juhib ühtlasi tähelepanu, et johtuvalt haiglate tellimustest on viimasel ajal eriti suur nõudlus kõigi veregruppide reesusnegatiivse vere suhtes, kuid täiendamist vajavad ka kõigi teiste veregruppide verevarud.

Viimati käis Regionaalhaigla verekeskus Rakveres 15. ja 29. septembril ning siis külastas doonoripäevi kokku 125 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 107 doonoril ning kogusime ligi 40 liitrit hinnalist nestet.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee ning Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”

Kevadjooksjad kogusid Vinni perekodu lastele 1500 eurot

Heategevustšeki üleandmine. Foto: Ain Liiva

Heategevustšeki üleandmine. Foto: Ain Liiva

 Laupäeval, 16. mail Rakveres MTÜ Rakvere Maraton eestvõttel toimunud viie kilomeetri pikkune heategevuslik kevadjooks kogus Vinni Perekodu lastele sporditarvikute soetamiseks ja laste suviste ekskursioonide rahastamiseks 1500 eurot.

Võistluse peasekretäri Riina Ignatovi ütlusel tegi tänavu Vinni perekodu lastele head ligi 200 särasilmset liikumise sõpra. “Suur tänu kõigile, kes kaasa lõid, nii noored, kui vanad. Ülla eesmärgi nimel saab teha suuri asju. Suur-suur aitäh kõigile,” sõnas võistluse peasekretär Riina Ignatov.

Läinud aastal kogunes samalaadse rattaööga 3635 eurot, mis läks Virumaa naiste tugikeskusele. Siis tuli rajale 706 ratturit. Veel enne seda toetati heategevusliku liikumisüritusega Rakvere Lille kooli vaimupuudega lapsi 3000 euroga. Lisaks on sama vabaühendus toetanud ViKe kergejõustikuklubi andekaid noori, paljulapselisi peresid Lääne-Virumaal ja teisi häid algatusi.

Neljas Ideede laat tuleb aastate võimsaim

Täna toimub Rakvere ametikoolis neljas ideede laat, mis on sel korral suurem kui kunagi varem.

Lääne-Viru maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Merle Maimjärv-Mirka sõnul on Ideede laat aasta-aastalt kasvanud nii osalejate arvu, kui ka töötubade mitmekesisuse poolest.

“Lõviosa töötubade läbiviijatest on maakonna koolid ja huviringid, kelle käe all saab tutvuda mitmete erinevate aladega. Esmakordselt on Ideede laadal oma tooteid tutvustamas mitmed õpilasfirmad,” rääkis Maimjärv-Mirka.

Kell 10 algaval ideede päeval saab proovida robotite ehitamist, leiutamist, 3D-joonestamist ja printimist. Tutvuda saab nii auto- kui IT valdkonnaga, elektriskeemidega, filminduse ja veeökoloogiaga .

Huvilised saavad luua päris oma mobiilirakenduse Android keskkonnale. Proovida kätt auto- ja lennumudelitega ning robovõistluse demorajal robotitega. Näha ja katsuda saab ka krosskarti ja avastada droonide põnevaid võimalusi . Jätka lugemist »

Avatud on KÜSKi koostöövõrgustike taotlusvoor

Infopäevad toimuvad aprillis kuuel korral.

Märsti alguses avas KÜSK uue koostöövõrgustike loomise ja arendamise taotlusvooru. Nüüd on välja kuulutatud ka vooru tutvustavad infopäevad, mis toimuvad aprillis Haapsalus, Jõhvis, Tallinnas, Rakveres, Paides ja Põlvas.

Kõik vajalik taotlusvooru, infopäevade ja registreerimise kohta: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/kv15

Lisaks taotlusvooru ja teiste KÜSKi toetusvõimaluste tutvustamisele toimub infopäeva ühe osana hea koostöö kujundamise teemaline inspiratsioonikohvik. Et need päevad võimalikult praktilised ja kasulikud oleksid, võiksid kõik osalejad teha mõningast ettevalmistustööd ja mõelda konkreetselt välja, millist koostöö loomise või arendamise projekti tegema tahetakse hakata. Mõned abistavad ja suunavad küsimused, millele eelnevalt mõelda ja vastata, on toodud ära registreerimisvormis.

Vaata, kus ja millal toimub sinule lähimas linnas infopäev ja tule kohale!

Lisainfo: Mari-Liis Dolenko, tel 655 6423, e-post: mariliis@kysk.ee

Martin Laidla

Tulemuslikul inimesel on pea selge ja selg sirge

Teisipäeval, 24. märtsil toimus Rakvere Põhjakeskuses teemapäev “Terve karjäär”, kus Lääne-Viru Maavalitsuse spetsialistid tõstsid keskmesse töökarjääri tema terviklikkuses: tööelu, vaba-aja, pere, hariduse ja tervise kooskõla.

“Meie eesmärk oli teavitada, et maavalitsuse juures tegutsevad tervisedendaja, noorteinfospetsialist ja Europe Direct Lääne-Virumaa teabekesus, kelle poole ja kuhu võib alati julgelt vastava informatsiooni saamiseks pöörduda,” rääkis Lääne-Viru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Merle Maimjärv-Mirka.

Europe Directi maakondlik teabekeskus keskendus oma väljapanekus eeskätt teistes liikmesriikides elamist, töötamist ja õppimist puudutavale informatsiooni jagamisele.

“Tegime külastajatele ka väikese teadmiste kontrolli selle kohta, kui teadlikud inimesed üldse oma õiguste kohta on. Uurisime, kas ollakse kursis oma õigustega viibida ja elama asuda ja õppida EL liikmesriikides, kas õppimisel teise liikmesriigi kõrgkoolis võidakse küsida teilt kõrgemat õppemaksu, kas ollakse teadlik õigusest töötada ja pensionile jääda mis tahes liikmesriigis jne,” selgitasid Europe Direct teabekeskus Lääne-Virumaa infospetsialistid Merle Maimjärv-Mirka ja Moonika Aruvainu. Jätka lugemist »