Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Kadrinas tähistatakse EV juubelit …. saunas

Kadrina Saunaklubi - KSK - Kadrina Sauna Club - Kadrina, EstoniaKadrina saunaklubi tähistab Eesti Vabariigi 95. aastapäeva saunas. Vastuvõtt toimub 24. veebruaril sauna lahtioleku ajal, teatab saunaklubi liige Rein Sikk. Saunalisi kiidavad ja tervitavad Kadrina Saunaklubi president, direktor ja teised tublid liikmed ning sõbrad. Kavas kulinaarsed ja intellektuaalsed üllatused, teleriekraan toob teieni parimad palad EV 95. sünnipäeva tähistamisest mujal Eestis ja laias ilmas. Lisaks ovõib igaüks anda vabalt oma panuse, ükskõik millise, et muuta EV 95. sünnipäev Kadrina sauna ülevaks ja meeldejäävaks.

Vastuvõturõivad on etiketijärgsed, lillede asemel tuleks kaasa võtta kaseviht. Sissepääs on saunapileti esitamisel.

l.

Tamsalu-Neeruti maratoni võitis Andres Kollo

2013. aasta Tamsalu-Neeruti maratoni võitja Andres Kollo. Foto: Tarmo Haud

2013. aasta Tamsalu-Neeruti maratoni võitja Andres Kollo. Foto: Tarmo Haud

Täna Tamsalus sõidetud 16. Tamsalu-Neeruti maratoni 46 km pikkuse põhidistantsi võitis liidrisärgis sõitnud Andres Kollo ajaga 01:57:53. Naiste arvestuses oli parim Eveli Saue.

Skandinaavia karikavõistlusteks valmistuv suusasprinter Andres Kollo sai konkurentidest mööda maratoni eelviimasel kilomeetril. “Vahetult enne lõppu sõitsime seitsmekesi koos, kuid ühel hetkel hakkas Raido Ränkel eest ära minema. Sealt tulid vahed sisse ja selgitati lõppjärjestus. Mul olid kõhus krambid, aga õnneks andis veidi järele, püüdsin Ränkeli kinni ning sain mööda,” rõõmustas Kollo eduka võistluse üle.
Tasavägises finišiheitluses ületas lõpujoone teisena Raido Ränkel, mees kaotas võitjale seitse sajandikku. Kollole üheksa sajandikuga alla jäänud Risto Roomet pidi leppima kolmanda kohaga.
Eveli Saue ajaks mõõdeti 2:11:57, mis andis üldjärjestuses 55. koha.
Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 833 suusatajat.
Lühemale 25 km rajale läks esialgsetel andmetel 226 suusasportlast. Finišis oli esimene Alar Krautmann, kes läbis distantsi ajaga 01:12:00. Kiireim naine Rahel Allas jõudis üldjärjestuses 8. kohale ning tema tulemuseks fikseeriti 01:18:08. M15 klassi kiireima aja sõitis välja Yuri Kovaljov tulemusega 01:17:14 ning N15 parimaks tunnistati Merilin Jürisaar: 12-aastane neiu läbis 25 km ajaga 01:21:41.

Viru koda ajab Viru asja

Maausulised. Foto: maavald.ee

Laupäeval, 22. sügiskuul toimus Virumaal Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Uuekülas Maausuliste Viru Koja korraline suurkogu. 

Virumaa maausulised ehk kohaliku pärimusliku loodususu järgijad kuulasid ära juhatuse tegevusaruande ning kinnitasid järgmise aasta tegevuskava.

Koda kavatseb jätkata viru keele ja elma väärtustamisele ja õpetamisele pühendatud ettevõtmistega. Juba sellel sügisel peaks algama
viru keele ja regilaulude kihelkondlike õhtute sari. Järgmiseks aastaks kavandatakse Virumaa ajaloole ja elmale (kultuurile) pühendatud loengusarja. Koda jätkab hiiepaikade uurimist ning hoiab silma peal nende käekäigul. Lisaks liikmetele mõeldud sündmustele korraldatakse hiiepaikades ka avalikke sündmusi näiteks Samma Tammealuse hiies ja Kuremäe hiiemäel. Järgmisena
on kavas korraldada porikuu viimasel pühapäeval (28.10.) Ebavere hiiemäel hingedeaja palvus.

Kojad on maausuliste vormilised ühendused ning nende peamine eesmärk on aidata ühistegevusega kaasa loodusliku, õigusliku, vaimse ja ainelise keskkonna loomisele, mis on vajalik maausu järgimiseks. Esivanemate maailmavaate ja tavade sisuline viljelemine on põliselt üksikisiku, perekonna ja külakogukonna pärusmaa. Nii soosib koda pärimuslike varrude, pulmade, matuste, kalendritähtpäevade jms järgimist oma liikmeskonna perekondades.  Jätka lugemist »

Ilmunud on voldik „Mägede Linnud”

Ilmunud on voldik „Mägede Linnud”,  mis räägib Neeruti „mägede” ja maastikukaitseala lindudest.  Voldik annab ülevaate Neeruti lindudest ja põhineb Marek Rahula vaatlustel aastatel 1984-2009, ehk siis veerandsajast aastast. Voldik koosneb neljast osast: 1. Sissejuhatus-mäed on lindude sõbrad 2. Põhiosa-Mägede lindude nimestik koos kommentaaridega, mis annab ülevaate kõigist 113 linnuliigist, keda maastikukaitsealal kohatud on. 3. Linnustiku muutused – annab ülevaate mägede lindude muutustest võrrelduna aastatel 1961-1963 Tiit Randla poolt tehtud diplomitööga „Neeruti salukuusikute linnustik” . Siis kohati 122 linnuliiki, kellest tänapäevaks on kadunud karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke ja kolmvarvas-rähn. Lisandunud on mägedesse händkakk ja kassikakk. 4. Viumaailm-annab ülevaate Marek Vahula 1990 aasta kevadeks valminud bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud” põhjal märtsilind hiireviu uuringust mägedes. Voldik ilmus nii Kadrina valla toel ja ka autori kulu ja kirjadega. Esikaanel ilutseb Sven Zaceki hiireviu pilt. Praegu on Neerutis toimumas suured linnustiku muutused taas, sest kaheksakümnendate aastate suured raiiesmikud on kinni uue metsapõlvkonnaga kasvamas ja metsalindude osakaal on taas tõusuteel.  Plaanis on teostada uus Neeruti linnuseire.
Kel huvi voldiku või Neeruti uue linnuseire vastu, võiks ühendust võtta Neeruti Seltsiga: Kadrina, Pargi 3, indeks  45201 Neeruti Seltsi maja, või aadress : neerutiselts@hot.ee või Seltsi juht Tiiu Uusküla tel. : 55525314
Marek Vahula  wabakutseline  marekult.blogspot.com  facebook.com/marek.vahula

Vanima viupesa leidmisest möödub varsti 30 aastat

Hiireviu näitamas tiibade maksimaalset siruulatust. Foto: Remo Savisaar, blog.moment.ee

1984. aasta 25. märtsil kell 9.23 Neeruti „mägedes” leitud kullilise, märtsilind hiireviu pesa on jätkuvalt heas seisukorras ja oli sel aastal jälle viude poolt asustatud.

Käesoleval aastal sirguvad kullipesas suurem õde ja väiksem vend, mõlemad olid 7. juulil juba täissulis ja istusid pesa lähedal külgoksal. Pesal hakkab lähenema juubel – 30 aastat, mis on ühe viupesa jaoks väga suur number ja omalaadne ornitoloogia rekord.

Pesa juubeli auks on plaanis pikem kirjatöö „Kolmkümmend”, mis võtab kokku kolmekümneaastase pesaloo.

Marek Vahula, marekult.blogspot.com

Neeruti maastikukaitseala paelub põneva linnustikuga

Kõik huvilised on oodatud tutvuma Neeruti maastikukaitsealal elutsevate linnuliikidega – kõige lihtsam on seda teha trükise „Mägede Linnud” abil, mis räägib Neeruti „mägede” ja maastikukaitseala lindudest. Voldik annab ülevaate Neeruti lindudest ja põhineb allakirjutanu vaatlustel aastatel 1984-2009 ehk veerandsajast aastast.

Voldik koosneb neljast osast: 1. Sissejuhatus-mäed on lindude sõbrad 2. Põhiosa-Mägede lindude nimestik koos kommentaaridega, mis annab ülevaate kõigist 113 linnuliigist, keda maastikukaitsealal kohatud on. 3. Linnustiku muutused – annab ülevaate mägede lindude muutustest võrrelduna aastatel 1961-1963 Tiit Randla poolt tehtud diplomitööga „Neeruti salukuusikute linnustik”. Siis kohati 122 linnuliiki, kellest tänapäevaks on kadunud karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke ja kolmvarvas-rähn. Lisandunud on mägedesse händkakk ja kassikakk. 4. Viumaailm-annab ülevaate Marek Vahula 1990 aasta kevadeks valminud bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud” põhjal märtsilind hiireviu uuringust mägedes.

Voldik ilmus nii Kadrina valla toel ja ka autori kulu ja kirjadega. Esikaanel ilutseb Sven Zaceki hiireviu pilt. Praegu on Neerutis toimumas taas suured linnustiku muutused, sest kaheksakümnendate aastate suured raiesmikud on kinni kasvamas uue metsapõlvkonnaga ja metsalindude osakaal on taas tõusuteel. Plaanis on teostada uus Neeruti linnuseire.

Kel huvi voldiku või Neeruti uue linnuseire vastu, võib ühendust võtta Neeruti Seltsiga: Kadrina, Pargi 3, 45201, Neeruti Seltsi maja, või e-posti aadressil: neerutiselts@hot.ee või Seltsi juht Tiiu Uusküla tel.: 55525314.

Marek Vahula, marekult.blogspot.com

Lääne-Virumaal saab matkata ja ravimtaimi korjata

Pühapäeval, 15. juulil saab Lääne-Virumaal Viitna kandis Arbaveres koos juhendajaga matkama minna ning ravi- ja väetaimi korjata.

Matka pikkus on 12 km. Esimene osa matkast kulgeb peamiselt mööda kruusateid, aeg-ajalt korjemaale põigates. Siis jõuame Lilleaasa tallu, kus on piknik ja puhkus, pikutame ja venitame. Teine osa kulgeb mööda ürgset metsarada, kus teeme ka matka enda sisemaailma ehk siis vaikusematka.

Aega maha jättes tule suhestuma taimemaailmaga, nautima seltskonda, kogema ürgse metsa väge, tunnetama looduse tuge, jagama kogemusi, kogema elamusi ja lihtsalt olema hetkes.

Võta kaasa kotikesi, kuhu taimi korjata, samuti oma toidukott ja vesi ning ujumisriided. Jalga pane matkamiseks mõnusad jalanõud ja pika säärega püksid. Algus Viitna parklast kell 9.30 ja lõpp orienteeruvalt kell 18.00, osalus 10 eurot. Kohale saab Tallinnast bussiga kl 8.15-9.18 ja tagasi kell 17.47 või 18.25.

Registreerumineja küsimused e-posti aadressil lilleaasa@gmail.com, kontakt Kaire Tomson.

Kadrina saun kutsub taasavamisele

Sel pühapäeval, 1. aprillil toimub Lääne-Virumaal Kadrina sauna taassünnipäev. Kaks aastat renoveerimist ja kaks miljonit krooni annavad tulemuseks tuttuue leilisauna, aurusauna ja klubiruumid. Lisaks saab nautida erilist näitust, kulinaarseid ja mittekulinaarseid üllatusi, lahedat seltskonda ja lõõtsamuusikat, päevakohaselt palju nalja.

Leilipidu hakkab naistel kell 14, meestel kell 18.30.

Vihaga kuid vihata!

Ikka Teie, KSK – Kadrina Saunaklubi

Info: president Ülo Kais tel +372 5646 5177, direktor Andres Nukk tel +372 508 9634.

Ööjooksu koolikonkursile registreerus 16 kooli

Fotomeenutus möödunud aastal toimunud ööjooksust Rakveres.

Ööjooksu koolikonkursile „Ööjooksu Tegija“ on sel aastal registreerinud neli korda rohkem osalejaid kui mullu.
Lääne-Viru maakonna koolidele (põhikoolid ja gümnaasiumid) suunatud konkursile on registreerinud 16 maakonna kooli, mullu vaid kolm.
Osaluse on registreerinud Haljala, Rakvere, Vinni-Pajusti, Tapa, Tapa Vene, Kadrina Gümnaasiumid. Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium, Kunda Ühisgümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium ning Rakvere Ametikool, Võsu, Roela ja Põlula põhikoolid ning Vasta ja Lehtse koolid. Külalisena on sel aastal kohal ka Rakvere Esteetika ja Tantsukool.
Eelmisel aastal avaldas konkursi korras viiekilomeetrisel distantsil osalemiseks soovi 116 last maakonna koolidest, eelmisel korral pälvis tiitli Rakvere Reaalgümnaasium, kust registreerus Ööjooksule 81 inimest.
Kristel Kitsing

Kadrinas käib tants Sauna tänava ümber

Vihaga kuid vihata! Foto: Kadrina Saunaklubi

Lääne-Virumaal Kadrina vallas kütab kirgi Kadrina Saunaklubi ettepanek anda ühele Tehnika tänava lõigule nimeks Sauna tänav. Tagasihoidlikust ettepanekust jäädvustada Kadrina ajalooline saun tänavanimena on saanud suur dispuut.

Sel pühapäeval kell 14 algab koos Kadrina sauna avamisega saunas ka allkirjade kogumine Sauna tänava toetuseks. Kohapealt saab ka allkirjalehti oma saunalembeste tuttavate jaoks kaasa võtta ja täidetuna tagasi tuua.

Kadrina Saunaklubi tunnuslause “Vihaga kuid vihata!” lubab loota, et Kadrina saunakultuuri edendajad ajavad oma asja edasi sama rahumeelselt ja eluterve huumoriga nagu seni.
Jätka lugemist »

Estoloppeti sari saab joone alla pühapäeval

Pühapäeval, 11. märtsil toimub 15. Tamsalu-Neeruti maraton, mis on ühtlasi Estoloppeti sarja viimane etapp.

Lähe 46 km pikkusele vabatehnikadistantsile antakse kell 11. Lühemale ehk 25km teekonnale minejad alustavad sõitu 15 minutit hiljem. Lastesõidud saavad alguse kell 11.30.

Tamsalu-Neeruti maratonirajal teeb oma debüüdi ka suusasprinter Anti Saarepuu. „Lähen võidu peale välja, ei saa ju madalamat eesmärki püstitada,″ võtab tänavusel hooajal peaaegu 3800 suusakilomeetrit läbinud sportlane ees ootavat täie tõsidusega.

Maratoni peakorraldaja Vahur Leemetsa sõnul on võistlusrajad heas korras ning piisava lumekattega.„Nädalavahetuseks lubab väga mõnusat suusailma, nii et kohale tasub tulla kogu perega. Kes 46 kilomeetrist distantsi üle jõu käivaks peab, saab pool maratoni läbida ning eraldi oleme mõelnud ka kõige pisematele suusatajatele,” soovitab Leemets pühapäeva sportlikult veeta.

Tamsalu-Neeruti maratonile on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee. Infot ja tulemusi Estoloppeti maratonide kohta leiab www.tartumaraton.ee/estoloppet.

Põlengus kõik kaotanud üksikisaga pere vajab abi

Eile õhtul kella 18-19 vahel juhtus Lääne-Virumaal Huljal ühes kortermajas õnnetus, kus korteris plahvatas televiisor. Keegi küll raskelt viga ei saanud, aga hävis kogu korteri sisustus. Aken purunes ja kogu korter on musta tahma täis.

Korteris elas väikest tütrekest kasvatav  ja vana haiget vanaema põetav üksikisa. Pere head tuttavad paluvad, kui kellelgi on võimalik, aidata seda perekonda, siis palun tehke seda. Oodatud on kõik, mida üks pere võib igapäevaelus vajada. Ühendust saab võtta telefoninumbril 5580588.

Filmimuusika kontserdid üle Eesti

Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.

Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).

06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava

Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!

Noortele korraldatakse esseekonkurss ja suvelaager

Tulemas on noortelaager ja esseekonkurss “Ettevõtja vs palgatöötaja”, mille eesmärgiks on suunata kohaliku Leader tegevusgrupi MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna noori mõtlema oma tulevase elukutse peale. Millised head ja vead kaasnevad ettevõtja kui ametiga ning kuidas tavaline palgatöötaja võiks pääseda lõputuna näivast oravarattast?

Esseekonkursile oodatakse Tapa, Kadrina, Ambla, Vihula, Kuusalu valla ja Loksa linna keskkoolide ja gümnaasiumide õpilaste kirjatükke. Parimad saavad väärt auhinnad ja prii pääsu juuli alguses toimuvale ettevõtluse ja internetiturunduse noortelaagrisse.

Konkursi soovitatavaks aruteluteemaks on:
- Mis saab minust pärast keskkooli või gümnaasiumi lõpetamist?
- Kas ma hakkan tegema plaane selles suunas, et minust saab palgatööline, kes tõuseb igal hommikul üles selleks, et minna tööle ja teha seda, mida ülemus ütleb?

Kas mulle meeldiks töötada ja õppida selle nimel, et;
• saaksin ise otsustada, kuidas ma oma tööd korraldan
• võiksin ise määrata aja, millal reisin ja puhkan
• tohiksin endale ise sobiliku tasu maksta Jätka lugemist »

Kadrina saunaklubi kutsub täna sauna

Lääne-Virumaal Kadrina külasaunas tegutsev Kadrina Saunaklubi (KSK) tähistab täna oma 10. sünnipäeva. Pidu peetakse Kadrina saunas, mis täna tasuta avatud igaühele.

KSK sündis 3. märtsil 2001 Soome Vabariigis, kus Kadrina mehed käisid sealseid saunu katsumas ja otsustasid oma külasauna säilimise nimel tegutsema asuda. KSK ütleb enda kohta, et nad on tõenäoliselt parim Eesti saunaklubi.

Sünnipäevaõhtu üllatuste ja eriprogrammi kohta loe täpsemalt siit: http://www.facebook.com/kadrina.saunaklubi

Pereteatris jõudis lavale maailma esimene
kaerajaaniaineline näidend

Jõuluõhtul esietendus Kadrinas Siku pere koduteatris maailma esimene kaerajaaniaineline näidend, mille aluseks olid Friedebert Tuglase tekstid ja erinevad kaerajaani folkloorsed üleskirjutused, teatas pere esindaja Rein Sikk.

Eriti hästi kukkus näitetrupil välja poolpaljaste tüdrukute piilumise stseen :-) .
Lõpuks tantsiti koos jõuluvanaga kaerajaani. Ühtekokku oli see üksnes jõuluaegu tegutseva pereteatri üheteistkümnes hooaeg ja esietendus.

Kadrina vallavanem vastas meediaõppurite küsimustele

Kadrina Keskkooli raamatukogus toimus 7. detsembril pressikonverents Kadrina vallavanemale gümnaasiumi õpilaste poolt, kus lahati lisaks teistele teemadele nii Kadrina heaolu kui ka liiklusteemasid.

Küsimusele, kas seoses Eesti Raudtee uute rongide ostmisega võib avaneda võimalus ka otse Kadrinast Tartusse sõitmiseks, vastas vallavanem Aivar Lankei, et kõik on võimalik ja tema isiklikult usub sellesse. Samas leiab ta, et see on suhteliselt mõttetu, sest Tapa on Kadrinale üsna lähedal ja sealt saab rongiga otse Tartusse.

Liiklemise teemadel jätkates huvitas küsitlejat, kas on mõeldud tee rajamisele Kadrina kooli söökla parklast läbi õunaaia kooli ette, et jala tulevatel õpilastel oleks eriti talvel kooli lihtsam pääseda. Vallavanem sõnas, et tegelikult on plaanis kogu kooliterritooriumi ära kujundada. Näidetena tõi ta kooli ümber kõnniteede rajamise ja mitmete puude mahavõtmise. Küll aga tõdes Lankei, et praegused gümnasistid seda koolipingist ei näe, kuid loodab seda põlvkonda muutuste elluviimisel kaasa tegemas näha.

Päriti ka kohaliku ettevõtte Blokki katuselt rippuvate ohtlike jääpurikate kohta, mille peale Lankei pidi tõdema, et see on tõesti probleem, sest ehitiste küljes rippuvad jääpurikad on hoone omaniku vastutusel, kuid kahjuks ei nähta selle ohtlikkust jalakäijatele, et ennetada õnnetusi.

Autor: Eva Kaarin Viise, Kadrina Keskkooli 10. a klass

Paberkunstist on saanud täiskasvanute mängumaa

Foto: hullumaja.com

Rahvusvaheline internetipõhine kunstigalerii on peagi valmis oma liikmeks võtma Kadrina pabermassi-huvilist, kellele ei jää tundmatuks paberi voolime, töötlemine ja kunstiks muutmine.

Jutt käib Kadrina lasteaia õppelajuhatajast Maia Mägist, kelle e-postkasti peaks lähitulevikus saabuma rõõmustav uudis tema ametlikust vastuvõtust papiermache.co.uk liikmeks. Maia enda sõnul trambib ta juba jalgu, sest tahaks kannatamatult avada seda kaua oodatud kirja.

Mägi nimetab pabermassiga tegelemist ja voolimist tagasihoidlikult oma suureks hobiks. Tegelikult on ta käinud ka teisi huvilisi koolitamas ning tema magistritööna valminud uurimus avaldus raamatuna “Vahva paber” lasteaiarüblikute käelise tegevuse mitmekesistamiseks.

Maia Mägi räägib õhinal ka nimetatud netileheküljest, kus vaid registreeritud kasutajad saavad aktiivselt oma pabermassi-kunstitöid eksponeerida, foorumites kirjutada ja muidki huvitavaid asju teha.

Suure asjahuvilisena oli Maia valmis selle pika liikmeks astumise protsessi ette võtma, sest on leidnud teiste kunstiharrastajate galeriidest “vapustavalt häid asju”.

Kohe-kohe tuleva e-kirja saabudes on Maia Mägi teine eestlane selles kirjus papiermache-klannis, millest paljudel ehk aimugi ei ole. Hoiame Maiale pöialt!

Autor: Laura Kiur, Kadrina keskkooli õpilane

Pühapäeval veab Kadrina Saunaklubi talgute korras puid

Pühapäeval, 7. novembril kell 12 on Kadrina sauna juures puuvedamistalgud. Õues olevad puidujäägid, mis pärinevad erinevatest ajalookihistustest, tuleb ära saagida ja tuttuude kuuri kuivama vedada. Iga mees ja naine ka on teretulnud. Vihaga, kuid vihata! Vaid kohutav lausvihm saab ettevõtmist takistada.

Kadrina kinkis Tapale sünnipäevaks Valgejõe saare

Tapa vald sai 21. oktoobril viieaastaseks, sünnipäevapidu tähistati laupäeval 23. oktoobril.

Üritustega alustati Tapa linnaraamatukogus inseneri ja kodulooruurija Harri Allandi raamatu “140 aastat Tapa raudteejaama sõnas ja pildis” esitlusega ning tema isikunäituse avamisega. Raamatu esitluse ja näituse avamisega tähistas Harri Allandi ühtlasi ka enda 80. aasta juubelit.

Tapa kultuurikojas toimus traditsiooniline sündmus, kus Tapa vallavanem Alari Kirt tervitas Tapa valla uusi kodanikke, kes sündisid Tapa valla viienda tegevusaasta jooksul. Rahvastikuregistri andmetel sündis Tapa valla viiendal tegevusaastal rekordarv lapsi – 85 uut ilmakodanikku. Väikestele lastele ja nende vanematele jagati tunnistusi ja meeneid.

Õhtune kontsert-aktus kujunes erakordseks. Tapa valda tulid tervitama Lääne-Viru maavanem, naabervaldade vallavanemad jpt.

Omamoodi üllatuskingiks ja ka pretsedeniks taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajaloos kujunes Kadrina valla kingitus Tapa vallale, kus vastavalt Kadrina vallavolikogu otsusele 20. oktoober 2010 nr 98 “Arvamuse andmine Tapa vallavolikogu piirimuudatuse ettepanekule” kingiti Tapa vallale 1,8 ha suurune Valgejõe saar.

Kontsert-aktusele järgnes ühise sünnipäevapildi tegemine, sünnipäevatordi söömine ning tantsuhuvilised said tantsida ansamblite Sailors ja Koosolek muusika saatel Tapa Kultuurikojas ning klubis Zik-Zak diskomuusika saatel.

Kadrina õpilased vallutasid välismaalaste südameid

Foto: Maarja Sammelselg

Kadrina keskkool võõrustas 30. septembrist 5. oktoobrini kaugeid külalisi Itaaliast, Portugalist, Poolast ja Türgist, tutvustades neile Eestit, meie kultuuri ning põgusalt ka ajalugu.

Kadrina keskkool on juba teist ja viimast aastat seotud õpetaja Merike Siku juhtimisel Comeniuse projektiga Top School Calendar Events. Projekti eesmärgiks on tutvustada erinevaid maid ning nende tähtpäevi, arendada tolerantsust ja avardada maailmapilti. Külastatud on juba kolme riiki: eelmise aasta sügisel Türgit, selle aasta talvel Itaaliat, kevadel Portugali, nüüd oli kord Eesti käes. Nelja riigi õpilased ning õpetajad  said võimaluse avastada meie väikest maad kohalike juhatusel.

Külalised olid oodatud Eestisse 30. septembriks. Selleks hommikuks oli planeeritud ekskursioon Tallinnas. Edukalt tutvuti Tallinna enda, Rocca al Mare vabaõhumuuseumi ning Tallinna vanalinnaga. Eestit ja Eesti ajalugu tutvustas mitmekesisele rühmale Kadrina keskkooli õpetaja Hegi Soosaar. Esimese pika ja hariva päeva lõpetuseks oli aeg viia rahvusvahelise grupi õpilased oma uutesse kodudesse, noortel oli võimalus nõnda näha ka eesti elu õige lähedalt.

Järgmisel päeval toimus külaliste tervitamine ning Kadrina kooli, Kadrina ja Lääne-Virumaa tutvustus ning kontsert, kus iga riik end esitles. Pidulikum esitlus oli avatud tervele Kadrina keskkooli vanemale astmele. Nii said ka eesti õpilased näha ja kuulda välisriikide eripäradest presentatsiooni, laulu, mustkunsti näol, kuid ka Kadrina koolipinginühkijad andsid ülevaate meie tantsudest, lauludest, mis nii külalistele kui kohalikele sügava mulje jättis. Õhtul toimus moeshow ning võõramaalased said teha omad järeldused Kadrina keskkoolis toimuvatest sellelaadsetest üritustest.

Nädalavahetusel oli itaallastel, portugallastel, poolakatel, türklastel ning võõrustajatest eestlastel võimalus imetleda Lahemaa loodust, piiluda Eesti põnevat varjukülge Ida-Virumaa põlekivimuuseumis, lehvitada Venemaale ning näha vene õigeusku Kuremäe kloostris. Paljudele külalistele jäigi kõige enam meelde Lahemaa köitev rohelus ning õigeusu kloostri külastamine, enamik puutus selle usuga kokku esmakordselt.

Foto: Maarja Sammelselg

Esmaspäev, 4. oktoober oli tööpäev, terve hommik olid nelja rühma jaotatud õpilased ametis tähtpäevade kalendri koostamisega. Igas grupis juhatas ning aitas tehniliselt üks-kaks eesti õpilast. Pärast lõunasööki esitlesid rühmad oma kokku kogutud tähtpäevi ülejäänud comeniuslastele. Samal päeval oli külalistel kaRakveres kohtumine  Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumiga. Tiheda päeva lõpetuseks oli meeldejääv hüvastijätupidu Viitna kõrtsis, kus peale söömise ka kõik projekti liikmed tantsima kutsuti, kaerajaan oli ülipopulaarne ning vaid väga vähesed, kui üldse keegi, jäid välja.

5. oktoober, viimane päev langes kokku õpetajate päevaga. Hommikul oli Eestit avastavatel õpilastel võimalus viibida abiturientide läbi viidud tundides, hiljem viidi kõik välismaalased Rakvere linnust vallutama. Pärastlõunaks oli Eesti reis ametlikult läbi ning aeg oli Kadrinast lahkuda. Mõned eesti õpilased läksid külalisi ohutult Tallinna saatma. Pärast pikka pisaraterohket hüvastijättu pealinnas sai projektikohtumine siin riigis ka mitteametlikult läbi.

Laura Kiur, Kadrina keskkooli õpilane

Asutati Maausuliste Viru Koda

Laupäeval, 25. sügiskuud asutati Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Uuekülas Maausuliste Viru Koda. Asutav kogu kinnitas põhikirja, valis juhatuse ning arutas tegevuskava. Viru koda olid tervitama tulnud maausuliste teiste kodade esindajad. Koja asutamine algas Ilumäe Hiieniinepuu juures toimunud palvusega.

Uus koda soovib edendada viru maausku, elma (kultuuri) ja samuti viru keelt. Tähelepanu pööratakse kindlasti hiite ja teiste looduslike pühapaikade uurimisele, tutvustamisele ja kasutamisele. Kavas on jätkata juba varem tavaks saanud sündmuste nagu Samma Tammealuse suvistepüha ning Kunda Hiiemäe päeva korraldamist. Koda hoiab kindlasti silma peal põhiseadusliku usuvabaduse järgimisel, et vältida näiteks laste seadusevastast usulist pööramist üldhariduskoolides ja lasteaedades.

Viru koja vanemaks sai Ahto Kaasik, kes juhib Tartu ülikoolis looduslike pühapaikade arengukava rakendamist ning juhib ühiskondlikus korras ka üle-eestilist Maavalla koda. Juhatusse kuuluvad veel ettevõtja Ülle Männik ning sõjaväelane Meelis Kütt.

Suurem osa koja liikmeid elab Virumaal ning nende hulgas on õpetajaid, talunikke, sõjaväelasi, ettevõtjaid, kunstnikke, toimetajaid ning teiste elualade esindajaid.

Põhikirja kohaselt võivad kojaga liituda Viru- ja Vadjamaaga seotud maausulised. Koda on vadjalastele avatud seetõttu, et Virumaa idaosa on vadjalaste ajalooline asuala ning Kuremäe Hiiemägi vadjalaste kõige püham paik. Lisaks on vadja keel üks maakeeltest ning vadjalased osa maarahvast.

Viru maausulised on olnud hiite kaitsel tegusad juba kümmekond aastat. Seni Härjapea kojas tegutsedes on suuremad õnnetused ära hoitud Mahu Tammealuse hiies, Purtse Hiiemäel ning Kunda Hiiemäel. Jätkatud on II Maailmasõja paiku katkenud hiiepühade pidamise tava.

Maausuliste Viru Koda on Eesti põlisusuliste katusühenduse Maavalla koja viies kohalik koda.

Maausulised järgivad maarahva ajaloolise loodususu tavasid ja uskumusi ning eelkõige selliseid, mis on meieni elavalt jõudnud. Maausu pidulikumad talitused on seotud inimese eluringi tähtpäevade – varrude, pulmade ja matustega ning aastaringi pühadega, näiteks jõulude ja munapühaga. Seejuures on maausk nagu maakeelgi piirkonniti mõnevõrra erinev. Näiteks peetakse põhjarannikul jaguaega ning mujal hingedeaega. Lõuna maausus austatakse jumalate kõrval imäsid-esäsid, mujal aga haldjaid.

Ilmselt kõik eestlased järgivad maausu tavasid ja uskumusi, mis elavad eesti keeles ja elmas. Näiteks kasutatakse maausulisi soovisõnu tere!, jõudu!, jatku!, peetkase jaani- ehk leedotuld, lastakse liugupäeval liugu jpms. Maausulist inimest eristab tavalisest eestlasest eelkõige enesemääratlus ning teadlik soov õppida ning järgida võimaluse korral esivanemate põliseid tavasid ja uskumusi.

Ahto Kaasik

Virumaalased avasid innovatsioonimuuseumi

 Uksed avas virtuaalne Innovatsioonimuuseum, kuhu on kogutud põhiliselt Lääne-Virumaa leiutised.  Külastajatel on võimalik vaadata, kuidas  lähemad või kaugemad naabrid on osanud aja jooksul välja mõelda asju, mis aitavad neil oma elukvaliteeti parandada. 

Muuseumieksponaatide seas on mitu suitsuahju, lampi, elektriorel, muruniiduk, aga ka näiteks mesitaru soojenduskotid, autoratastel laste mängumaja jne.

Muuseum on mõeldud igas vanuses külastajatele, nii lastele kui täiskasvanutele.    Samuti võib igaüks oma leiutise või ka lihtsalt hea idee muuseumisse tuua ehk  internetti üles riputada.

Muuseum valmis põhiliselt  Tapa, Ambla, Kadrina ja Vihula vallaelanike eestvedamisel ja on avatud ööpäevaringselt aadressil www.innovatsioonimuuseum.ee

Allikas: Innovatsioonimuuseum