Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2017
E T K N R L P
« juuni    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Avatud talude päevale saab sõita põllumeeste tasuta bussiga

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 23. juulil toimuvaks üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mille käigus sõidutatakse 450 huvilist Pärnust, Viljandist, Rakverest, Tartust ja Tallinnast taludesse ilma piletiraha küsimata.

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus 2016. aastal. Foto: Urmas Saard

“Tasuta bussireisidega kutsume avatud talude päevale inimesi, kellel muidu ei oleks võimalik üritusest osa saada,” ütles Vahur Tõnissoo Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast. “Huvi bussireiside vastu on suur, mistõttu sellel aastal oleme suurendanud bussireiside arvu üheksani.”

“Bussireiside programmid on paika pandud selliselt, et näidata, kui mitmekülgne Eesti põllumajandus on,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kalle Liebert. “Külastame nii suuremaid kui ka väiksemaid talusid ning väga erinevate tegevusalade esindajaid.”

23. juulil väljuvad viiest linnast üheksa bussi, ühtekokku 450 inimesele. Registreerumine bussidele on avatud.

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osaleb üle 270 talu ja põllumajandustootmise. Külastajad näevad nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, kaasaegset põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.

Jätka lugemist »

Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all Foto Urmas Saard

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all. Foto: Urmas Saard

Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.

Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.

Jätka lugemist »

Sindi tervitab mälestustuld kahel korral

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.

Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.

Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“

Urmas Saard

Samal teemal:

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard

 

 

 

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Käsmu saab Sauna tänava

Vihaga kuid vihata! Foto: Kadrina Saunaklubi

Vihaga kuid vihata! Foto: Kadrina Saunaklubi

Soome 100 sünnipäevale pühendatud Viru Folgi korraldajad pöördusid Kadrina Saunaklubi KSK poole ettepanekuga rajada festivali ajaks Käsmu Sauna tänav. Liikursaunade omanikud, andke endast teada!

Kuna Soome ja saun on lahutamatud, tuleks Soome teemalise festivali ajal Käsmus kindlasti pakkuda ka erinevate saunade külastamise võimalusi. Käsmu saabuvad liikursaunad on kavas koondada Käsmu meremuuseumi ligidusse, luues nii kohapeal kohaliku Sauna tänava. Viru Folk toimub 11.- 13. augustini.

Siinkohal kutsub Kadrina Saunaklubi KSK endast teada andma kõikvõimalike liikuvate saunade omanikel, kes on huvitatud Käsmu Sauna tänava projektis kaasa lööma Kadrina saunaklubi direktorile Andres Nukale telefonil 508 9634.

P.S. Kadrina külasaunas jätkub unikaalse, väidetavasti tervendava mõjuga kerisekivi šungiidi testimine. Olete oodatud!

 

Kirjanik Raimond Kaugveri põnev elu jõudis näidendisse

Raimond Kaugver

Raimond Kaugver

Neljapäeval,  25 . mail esietendus  Jänedal asuvas Pulliteatri hoones Arlet Palmiste kirjutatud näidend „Mees raamatust”, mis jutustab ühe Eestimaa populaarseima kirjaniku Raimond Kaugveri (1926-1992) põnevast ja keerulisest elukäigust. Näidendit mängiti paaril maikuu lõpupäeval. Taas võib seda vaatama tulla 10. ja 11. juunil. 

Arlet Palmiste sõnul kajastab näidend Raimond Kaugveri erinevaid eluetappe. Juttu on lapsepõlvest Rakveres, Nõukogude okupatsiooni algusest, noorte protestist Vabadussõja mälestussamba lõhkumise vastu, Saksa okupatsioonist, sõdimisest Soome sõjaväes, Nõukogude vangilaagrist, tööst kaevanduses ja trammipargis, kutselise kirjaniku tee algusest, kohtumisest armastatud naise Aavega, kirjaniku viibimisest viinaravil, Aave hukkumisest põlengus kliendi süütamise tõttu: amputeeritud jalaga Kaugver ei suutnud tragöödiat ära hoida. Näidend lõpeb Kaugveri viimaste eluaastatega Lehtses, kuhu sõbrad talle pärast abikaasa hukkumist uue kodu otsisid.

„Raimond Kaugverti vastavalt  tema vanusele mängivad neli näitlejat,” ütles Arlet Palmiste. “Üldse on näidendis kaasategijaid 30. Etenduses on segi reaalsus ja fantaasia Raimod Kaugveri raamatute põhjal. Näidendis on kasutatud tema teoseid „Jumalt ei ole kodus”, „Nelikümmend küünalt”, „Kirjad laagrist”, „Peotäis tolmu” ja „Igapäevane leib”.

Kirjandusest tuntud inimestest on tegelaseks ka Võrumaa kirjanik Juhan Jaik, kes  Rakvere gümnaasiumis koolipoiss Raimond Kaugveriga kohtudes arvas, et temast võiks saada kirjanik.

Arlet Palmiste sõnul oli Raimond Kaugver üks produktiivsemaid Eesti kirjanike, kelle raamate tiraažid ulatusid miljonitesse.

Kirjaniku tütre Katrin Kaugveri ja Arlet Palmiste koostöös ilmus hiljuti  esmatrükis ka Raimund Kaugveri  romaan „Viimse meheni”, mis räägib kirjaniku ja tema sõprade elust ja võitlusest Nõukogude okupatsiooni algusaastatel.

Jaan Lukas

 

Rakverlased on oodatud uue aasta esimesele doonoripäevale

verekeskus_140x210_05Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 3. jaanuaril kella 10.30-14.30 uues kohas – Rakvere spordikeskuses (Kastani pst 12) toimuvale doonoripäevale.

“Oleme jaanuaris taas Rakverre tulemas kahel korral – 3. ja 24. jaanuaril ning ootame suure ja sooja südamega virumaalasi doonorina häid tegusid tegema uues kohas Rakvere spordikeskuses,” kutsub üles Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. “Täname kõiki 2016. aastal verd loovutanud Virumaa inimesi ning soovime tegusat ja rõõmurohket uut aastat. Meie verevarud vajavad kindlasti ka 2017. aastal täiendamist. Kõik endast ja teistest hoolivad inimesed on väga oodatud verd loovutama!”

Viimati käis regionaalhaigla verekeskus Rakveres jõulukuu 13. päeval ning siis külastas doonoripäevi 79 inimest. Tervislik seisund lubas verd loovutada 64 doonoril ning koguti ligi 30 liitrit hinnalist nestet.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Jätka lugemist »

Sagadi metsamuuseumis saab imetleda üle 500 kuuseehte

Kuni 15. jaanuarini on Lääne-Virumaal Sagadi metsamuuseumi näitusesaalis avatud näitus jõulu- ja nääriehetest 20. sajandil. Näitusel on väljas üle 500 ehte ja need on pärit kollektsionääri Marika Ploomani kogust ning pakuvad avastamis- ja äratundmisrõõmu nii pisikestele kui ka vanematele külastajatele.

Näitusel võib näha läbilõiget 20. sajandi kuuseehetest: nii klaasist, helmestest kui papjeemašeest. Väljas on palju erikujulisi ehteid: puuviljad-köögiviljad, käbid, loomad-linnud, muinasjututegelased jne. Kõige vanemateks kaunistusteks näitusel on tsaariaegsed paberist inglikujukesed.

“Jõulupuu traditsioon jõudis Eestisse 15. sajandil, ehk siis umbes samal ajal, kui on teada esimesed andmed Sagadi mõisa kohta,” rääkis Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus. “Siis olid kaunistuseks paberist keeratud roosid. Edaspidi kaunistati kuuski maiustuste, õunte ja isetehtud ehetega.”

Tänapäevased kuuseehted aga pärinevad alles 19. sajandist ning Eestisse jõudsid need 20. sajandi algusaastatel Saksa- ja Venemaalt. Õrnu ja kauneid klaasehteid tootis I Eesti Vabariigi ajal ka mõnigi kohalik klaasikoda. Massiliseks tööstuslikuks valmistamiseks läks aga 1970. aastatel. Siis oli tegu nääriehetega, kuusele riputati nii kosmonautide, viisnurkade kui ka tööriistade kujukesi.

Marika Ploomann on arvatavasti suurim jõulu- ja nääriehete kollektsionäär Eestis. Kogumisega alustas ta juba 15 aasta eest ning kollektsioon täieneb igal aastal. Õrnu klaasehteid koguma inspireeris Marikat juhtum lapsepõlvest, kus verandal seisnud suur ja uhke kuusepuu oli ümber kukkunud ning peres põlvest põlve pärandatud jõuluehted kildudeks purunenud. “Helkiv killupuru oli kõik, mis oli alles jäänud karudest, oravatest, lindudest… Eluks ajaks jäi see hinge,” ütles Marika.

Kauneid ja hapraid ehteid võib RMK Sagadi metsamuuseumis näha kuni 15. jaanuarini iga päev kella 10-16.

Rakvere Kolmainu kirikus süüdati küünlad riigipeade mälestuseks

Uudist täiendatud pildigaleriiga 23. septembril

Tänavu mälestati vastupanuvõitlemise päeval kümnendat korda kõiki lahkunud Eesti riigipeasid Rakvere Kolmainu kirikus, kus päevakohase kõne pidas senist traditsiooni järgivalt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Esimest korda süüdati samal päeval 2006 a 16 küünalt Eesti riigipeade mälestuseks Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus Foto Urmas Saard

Esimest korda süüdati samal päeval 2006 a. 16 küünalt Eesti riigipeade mälestuseks Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus. Foto: Urmas Saard

„Me oleme ikka küsinud: kas neid küünlaid on vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Oleme vastanud: tõepoolest, see on vajalik, sest nende küünalde leegis kumab midagi väga olulist. See on kuma meie ajaloost! Küünlasära aitab virgena hoida meie rahva ja riigi ühismälu! See kohustab mäletama ja andma au. Aga see kohustab ka minevikust õppust võtma,“ kõneles Trivimi Velliste 600 aasta vanuse kiriku vastupidavate võlvide alla kogunenud kirikulistele, keda teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, Viru praost assessor Tauno Toompuu, organist Liivia Hübner ja meesansambel Sõbrad. Riigipeade auks süütasid 16 küünalt peapiiskop Viilma ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami.

„Täna 72 aastat tagasi rebiti Tallinnas Pika Hermanni tornist sinimustvalge riigilipp. See asendati veripunase stalinliku impeeriumi lipuga. Just samal päeval pidas Otto Tiefi juhitud legendaarne Eesti Vabariigi valitsus Läänemaal, Ridala kihelkonnas, Põgari palvemajas oma viimase istungi, et seejärel lahkuda kodumaalt ning jätkata võitlust võõrsil, vabas maailmas. Selle valitsuse oli moodustanud – neli päeva varem – professor Jüri Uluots, kes oli ime kombel pääsenud Stalini timukate käest,“ rääkis Velliste eriti noorematele kirikulistele meenutuseks.

Jätka lugemist »

Riigivanemaid mälestatakse tänavu Rakveres

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril kell 15 Rakvere Kolmainu kirikus Eesti riigivanemaid.

Vastupanuvõitluse päeval peab päevakohase kõne  traditsiooniliselt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste Foto Urmas Saard

Vastupanuvõitluse päeval peab päevakohase kõne traditsiooniliselt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami. Koos peapiiskopiga teenib koguduse õpetaja Viru praost assessor Tauno Toompuu. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenivad organist Liivia Hübner ja meesansambel Sõbrad.

Tegemist on kümnenda riigivanemate mälestusteenistusega alates aastast 2006. Varem on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse ja mullu Paide Püha Risti kirikus.

Kell 13 oodatakse Rakvere linnavalitsuse saali (Lai 20) Pätsi muuseumi liikmetega kohtuma kohalikke ja kogu Virumaa ajaloohuvilisi. Arutatakse eelkõige riigi sajanda sünnipäevaga seonduvat.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Kell 10 asetatakse pärjad ja küünlad Otto Tiefi ja Arnold Susi haudadele ning nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde Metsakalmistul. Sõna võtavad justiitsminister Urmas Reinsalu ja viitseadmiral Tarmo Kõuts.

Tühi Männisalu küla ootab laupäeval taas kokkutulekule

Männisalu küla kokkutulek

Männisalu küla 2015. aasta kokkutulek

Väike-Maarja vallas asuva Männisalu ehk endise Naraka küla kokkutulek toimub laupäeval, 30. juulil kell 13 küla mälestuskivi juures.

Osalejatel palutakse pikniku jaoks kaasa võtta veidi oma toidupoolist.

Männisalu küla esmamainiti 1284. aastal Narenkayve nime all ja vähem kui sajandi eest asus seal 31 talu, kuid tänaseks on küla elanikest tühi. 1980. aastal lahkus viimanegi külaelanik ning majad lükati kolhoosiaegse maaparanduse käigus kokku.

Inimesed pole Männisalut siiski unustanud ja suviti-sügiseti liigub seal arvukalt seenelisi ja marjulisi. Mis aga eriline – juba enam kui 30 aastat kogunevad traditsiooniliselt juuli viimasel laupäeval Männisallu küla endised elanikud, nende küla mälestuste najal üles kasvanud järeltulijad ja teisedki, kes end Männisaluga seotuna tunnevad.

Jätka lugemist »

Teadlane: Uus seakatku leviku laine on ees

metssiga Sigade Aafrika katku uute puhangute oht koduseafarmides on suur ning väga palju sõltub iga üksiku loomapidaja hoolsusest bioohutusmeetmete rakendamisel, leidsid eile Rakveres toimunud seakasvatajate infopäeval esinenud veterinaareksperdid ja loomakasvatajad.

“Ka eelmisel aastal hakkas viirus metsas kiiremini edasi levima just mais, seega oleme just praegu uue seakatku leviku laine ootel,” ütles Eesti maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop. “Möödunud aastal maaülikooli poolt tehtud uuring näitas, et peaaegu kõigi taudipuhangute puhul farmides oli eelnevalt diagnoositud katku lähedalasuvas metsas, see seos on selge. Kuna seakatku leiud metssigadel näitavad, et viirus on metsas laialt levinud, peab iga seakasvataja olema väga valvas, et mitte tuua nakkust metsast farmi.”

Arvo Viltrop selgitas infopäeval 2015. aastal seakatku nakatunud farmides läbiviidud täiendava epidemioloogilise uuringu põhjal nakkuse farmi jõudmise tõenäolisi põhjuseid, suuremaid riske ja bioturvalisuse meetmeid nende vältimiseks.

Jätka lugemist »

Põlula kalakasvandusest viidi jõgedesse 84 000 noorkala

RMK Põlula kalakasvatusosakond asustas sel kevadel Pärnu ja Põhja-Eesti jõgedesse kokku 84 000 lõhe ja meriforelli noorkala.

Üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmine Foto Urmas Saard

Üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmine. Foto: Urmas Saard

Varude taastamise eesmärgil viidi jõgedesse 81 000 ühe- ja kaheaastast lõhe noorkala, nendest Pärnu jõkke 26 000, Selja jõkke 11 000, Valgejõkke 10 000, Pirita jõkke 5000, Jägala jõkke 5000, Loobu jõkke 11 000 ja Purtse jõkke 13 000 isendit. Kaheaastased lõhe noorkalad kaalusid keskmiselt 84,3 g ja üheaastased 18,0 g. Lisaks asustati Pudisoo jõkke 3000 kaheaastast meriforelli keskmise kaaluga 114,8 g.

“Kõik kaheaastased ja enamik üheaastastest noorkaladest olid smoltifitseerunud ehk nende füsioloogia oli eluks merevees kohandunud. Selle tunneb väliselt ära kala külgede hõbestumisest,” selgitas RMK Põlula kalakasvatusosakonna juhataja Kunnar Klaas.

Ta lisas, et umbes nädala jooksul pärast asustamist laskuvad kõik hõbestunud lõhe noorkalad merre, et asuda üheks kuni neljaks aastaks toitumisrändele ning naasevad seejärel kodujõkke kudema. Kalad, kes ei smoltifitseeru, jäävad veel aastaks jõkke ja laskuvad merre järgmisel kevadel.

Jätka lugemist »

Kolmapäeval analüüsitakse Rakveres
haldusreformi kulgu Lääne-Virumaal

Lääne-Viru maakonna kaart.

Lääne-Viru maakonna kaart.

Järgmisel kolmapäeval algusega kell 18 analüüsitakse Rakvere teatri kohvikus haldusreformi kulgu Lääne-Virumaal.

Riigihalduse ministri eestvedamisel on alustatud haldusreformi ettevalmistamist, mille tulemusena läbis haldusreformi seaduse eelnõu 6. aprillil riigikogus esimese lugemise.

Lääne-Viru maavanem Marko Torm ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit kutsuvad kõiki 27. aprillil Rakvere teatri kohvikusse, et ühiste arutelude käigus rääkida reformi käigust Lääne-Virumaal ja pakkuda maakonnale parimaid lahendusi.

Arutlevad Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev, Rakvere linnapea Mihkel Juhkami, Kunda linnapea Kaido Veski, Kadrina vallavanem Erich Petrovits ja Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.

Vestlust juhivad ja sõnajärge hoiavad Sulev Valner ja Aarne Mäe.

Arutelust võib osa saada ka online-ülekande kaudu.

Verekeskus kutsub rakverelasi 19. aprillil doonoripäevale

image003(2) Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama teisipäeval, 19. aprillil kella 10-14 Rakvere kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2) toimuvale doonoripäevale.

Verekeskusel on viimasel ajal nappinud reesusnegatiivset verd ning haiglad on palju tellinud ka A-reesuspositiivsest verest valmistatud verekomponente, sestap on kõik endast ja teistest hoolivad inimesed  väga oodatud head tegema ning verevarusid täiendama.

Kui verekeskus märtsi lõpus Rakvere ametikoolis käis, siis külastas doonoripäeva  100 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 83 doonoril ning doonorite perega liitus 11 esmadoonorit. Verevarud said tõhusa täienduse – Rakverest lahkus verekeskus ligi 38 liitri hinnalise nestega.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Jätka lugemist »

Väike-Maarja naiskodukaitsjad koguvad raha laste muusikakooli aastamaksu tasumiseks

Foto: Velli Ehasalu

Foto: Velli Ehasalu

Väike-Maarja vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond ühendavad piirkonnas jõud, et koguda raha Väike-Maarja valla kolmele andekale lapsele muusikakooli aastamaksu tasumiseks.

Sel aastal on Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond koos Väike-Maarja vallavalitsusega võtnud eesmärgiks koguda toetusi valla kolmele lapsele muusikakooli aastamaksu tasumiseks. Terve kuu jooksul kogutakse annetusi, mis liidetakse 14. mail korraldatava heategevusmatkast kogutud tuluga.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver kommenteeris, et ühiselt tehtud asi on hea asi ning selle tunnistuseks on ka 2014. aasta sarnane ühistegemine, mille abil sai Kiltsi suurpere üksikema omale majja uue ahju.

“Meie ühiskonnas on perekondi, kellel on raske ning kelle igapäevased mured on hoopis erinevad heaoluühiskonnast,” sõnas Mikiver. “Meie asi on märgata ja kutsuda üles inimesi head tegema.”

Ta lisas, et suurim heameel on taolisi algatusi vedada just kodukohas. Tema sõnul on väike summa seemneks juba lõppeesmärgi suunas kokku kogutud.

“Keetsime n-ö vanaemaaegsel meetodil rasvast, linaõlist, männitõrvast ja seebikivist tõrvaseepi ja selle müügist saadud tulu läheb samuti nende kolme lapse muusikalise põhihariduse kindlustamiseks,” ütles Mikiver.

Jätka lugemist »

Lääne-Viru maavalitsus korraldab Rakveres hariva tervisepäeva

Laupäeval, 9. aprillil tasub sammud seada Rakvere spordikeskusesse. Nimelt on Lääne-Viru maavalitsus otsustanud korraldada tasuta tervisepäeva, mille hulka kuuluvad tervisekontrollid, spetsialistide nõuandenurgad ja treeningud.

Tervisepäev algab laupäeval kell 10.30, kui kõigil huvilistel on võimalus mõõta vererõhku, veresuhkrut, saada tervisealast infot ja teabematerjale.

Kell 11 algaval loengul selgitab TLÜ kehakultuuriteaduskonna magister ja personaaltreener Sven Hõbemägi õige toitumise aluseid ja levinumaid müüte. Pärast loengut teevad treenerid Kristiina Ots ja Elen Pant kaks jumping-treeningut. Treeningutele tuleb ennast ette registreerida aadressil kaidy.aljama@laane-viru.maavalitsus.ee.

Lääne-Viru maavalitsuse tervisedendaja Kaidy Aljama lubab, et iga inimene saab tervisepäeva treeningul osaledes mõnusa koormuse südamele, loengust kaasa häid näpunäiteid ning loodetavasti hea enesetunde, et alanud kevadele rõõmsalt vastu minna.

Lääne-Viru ideede laat keskendub tänavu taaskasutusele

7. aprillil kell 10 algab Rakvere ametikoolis Lääne-Viru maakonna suurim noorteüritus ideede laat. Üritusele registreerimine kestab 4. aprillini.

Lääne-Viru maavanema Marko Tormi sõnul on Virumaa üks suurimaid noorteüritusi ideede laat suurepärane näide erilisest ideest, mõttejõust ja korraldajate energiast.

“Kõik kokkupanduna on loodud maakonna noortele suurepärane väljund oma ideede realiseerimiseks ja teisalt ka sisend oma kogemuse ja praktikate jagamiseks omaealistega. On Ideede laat ju oma 1005 osalejaga Virumaa üks suurimaid noortesündmusi ja tunnistatud eelmisel aastal ka Eesti aasta noorteürituseks,” sõnas Torm. “Soovin aktiivset osavõttu, avatud meelt ja häid ideid sellesse päeva. Mis veelgi olulisem – julgust ja jõudu nende ideede ellurakendamiseks.”

Ideede laada koordinaatori, Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Merle Maimjärv-Mirka märkis, et viiendal ideede laadal on esimest korda  tehnika- ja teadusalaste töötubade kõrval fookusesse tõusnud erinevad taaskasutuse ja keskkonnateemalised töötoad. Uue suunana on seekordsel laadal töötubade valik õpetajatele. Samuti saab ka sel aastal näha teadusteatrite vaatemängulisi ja õpetlikke etendusi.

Jätka lugemist »

Homme mälestatakse Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures märtsiküüditatuid

Suurel reedel möödub 67 aastat märtsiküüditamisest, mil loetud päevade jooksul viidi vägivaldselt asumisele rohkem kui 22 000 eestlast. Lääne-Viru maavanem Marko Torm kutsub kõiki reedel mälestama märtsiküüditamise ohvreid.

Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures mälestatakse 67 aasta möödumist märtsiküüditamisest Foto Kiristel Kitsing

Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures mälestatakse 67 aasta möödumist märtsiküüditamisest. Foto: Kiristel Kitsing

Reedel kell 13 asetab Torm küüditatute mälestuseks leinakimbu Rakveres Okaskrooni mälestussamba juures. Mälestama ja leinama okupatsioonirežiimi ohvreid tulevad ka Rakvere linnavalitsuse, Memento Rakvere Ühingu, Rakvere Tööpataljonlaste Ühingu, Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühingu, Kaitseliidu Viru maleva esindajad ning Eesti Evangeelse Luterlikku Kiriku Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu.

“Hoiame küünlaid süüdates elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all. Oleme mõtetes nende ja nende lähedastega. Tunnustame ja peame meeles neid, kes on veel meiega,” sõnas maavanem Marko Torm.

Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda.

Jätka lugemist »

Koma 70 Rakvere teatris

Teisipäeval, 8. märtsil tähistas Rakvere teatris oma 70 aasta juubelit teatripedagoog ja lavastaja Kalju Komissarov.

Foto: Rakvere teater

Foto: Rakvere teater

Sünnipäeva tähistamist koordineeris Komissarovi õpilane Üllar Saaremäe, kelle vaimukasse etteastesse olid pikitud õnnitlused kultuuriminister Indrek Saarelt ja Tartu ülikooli rektorilt Volli Kalmult. Kõnedes toodi esile vanameistri panust eesti teatrimaastiku kujundamisel ja tema julgust võtta vastutust.

Volli Kalm andis Komissarovile üle Tartu ülikooli aumedali, millega tunnustatakse neid inimesi, kellel on ülikooli ees suuri teeneid. Komissarov on olnud seotud Viljandi kultuuriakadeemiaga alates aastast 1996, täites teatrikateedri professori, kateedrijuhataja ning lavakunstide osakonna juhataja ja professori ametikohta. Lisaks teatrikunsti õppekava arendamisele ning lavastaja ja harrastusteatrijuhi lisaeriala loomisele on ta algatanud teatritehniliste töötajate kõrgharidusõppe kultuuriakadeemias.

Alates 1. aprillist 2016 kannab Kalju Komissarovi emeriitprofessori aunimetust.

Lisaks astusid neljatunnisel tervitustemaratonil ülesse vanameistri endised ja praegused õpilased Viljandi kultuuriakadeemiast ja EMTA lavakunsti kateedrist.

Koos sündis kõiki külalisi mahutav grupifoto, mis jääb meenutama pidulikku ja intiimset õhtut pikaks ajaks. Edasi jätkus meeleolukas pidu, mis oli täis südamlikke taaskohtumisi ja toredate aegade meenutusi.

Virumaa korteriühistud püsivad renoveerimistaotlustega Eesti esikolmikus

Eesti Korteriühistute Liidu Virumaa suurfoorumil tõdeti, et Rakvere ja Virumaa linnapilt muutub lähiajal oluliselt ilusamaks ja energiatõhusamaks. Foorumil esinenud SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe projektijuhi Kalle Kuuse sõnul on Virumaa korteriühistud renoveerimistaotluste ettevalmistamisel riigis kolmandal kohal üllatuslikult esikohal oleva Tartumaa ja Eesti suurima maakonna Harjumaa järel.

Vahtpolüsterooliga soojustatud korterelamu välissein Foto Urmas Saard

Vahtpolüsterooliga soojustatud korterelamu välissein. Foto: Urmas Saard

Eesti Korteriühistute Liit korraldas laupäeval, 5. märtsil, Virumaa korteriühistute foorumi “Korteriühistute renoveerimiskevad Virumaal”. „Rakveres on juba täna ligi 20 korteriühistut oma taotluste esitamisega Kredexile lõpusirgel,” kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. “Kui kõik need taotlused ka rahastuse saavad, muutub linna välisilme oluliselt. Lisaks Rakverele on aktiivsed ühistud ka Kundas ja Tapal, Vinnis, Kadrinas ning teistes Virumaa
piirkondades. See näitab, et lähiaastatel muutub meie linnade ning asulate elukeskkond oluliselt,” rääkis Jaadla.

Just Rakverest alguse saanud Eesti Korteriühistute Liit tähistab tänavu 20. aastapäeva. “Hea on tõdeda, et Rakvere ühistud on valinud kiire arengu, teataval määral tunnustab see liidu aastatepikkust tegevust ühistute arendamisel ja näitab, et tegevus hakkab linnapildis välja paistma,” nentis Jaadla.

Jätka lugemist »

Vest-Agderi kunstistipendiumi pälvisid
Mehis Saaber ja Taavi Orro

Taavi Orro. Foto: erakogu

Taavi Orro. Foto: erakogu

Lääne-Virumaa Norra sõprusmaakonna Vest-Agderi kunstistipendiumi pälvisid vabakutseline tantsija ja balletiõpetaja Mehis Saaber ning klarnetist Taavi Orro.

5000 Norra krooni suurunee stipendium määrati vabakutselisele tantsijale ja ballettiõpetajale Mehis Saaberile balleti vallas enese arendamiseks ja kogemuste ammutamiseks. Märtsis toimub Tallinn International Ballet Competition, mille osalustasuks, repetiitoritasuks ja ka kostüümideks stipendium eraldati.

20 000 Norra krooni suuruse stipendiumi pälvis klarnetist Taavi Orro. Toetusraha saab laureaat kasutada elamis- ja õpingukulude finantseerimiseks Saksamaal, et jõuda lähemale uue klarneti ostule.

Lääne-Virumaa sõprusmaakond Vest-Agder Norra kuningriigist tegi 2007. aastal ettepaneku toetada  maakonna ühte kunstnikku. Alguses sooviti laureaate toetada õpingutega Norras, kuid hiljem muudeti stipendiumi andmise tingimusi. Otsustati saata stipendium Eestisse, et komisjoni poolt valitud kultuuritegelane, kes on edendanud maakonna kultuuri ja kunsti oma panusega, saaks tegeleda enese arendamisega. Stipendiumi eesmärgiks on kaitsta ja edendada kultuuri- ja kunstikeskkonda maakonnas ning anda kohalikule kunstnikule võimalus edasi areneda.

Vest-Agderi kunstistipendiumist on eelneva seitsme aasta jooksul toetatud ühteteistkümment Lääne-Virumaa inimest. Mullu pälvis stipendiumi noor instrumentalist Ingely Laiv.

Lääne-Viru maavalitsus kuulutas välja konkursi maakonna kõige sportlikuma perekonna ja spordialgatuse tunnustamiseks

Väärtustamaks terveid ja sportlikke eluviise, kuulutas Lääne-Viru maavalitsus välja konkursi maakonna kõige sportlikuma perekonna ja spordialgatuse tunnustamiseks.

Nööriga järelvedu Foto Urmas Saard

Nööriga järelvedu. Foto: Urmas Saard

Sportlikuma perekonna väljaselgitamisel läheb arvesse mõlema või ühe lapsevanema ning kuni 18aastaste laste sportlik tegevus sportlastena, kohaliku spordielu edendajana, nt sportlike ettevõtmiste algatajana, korraldajana, spordiobjektide (nt suusarajad, pallimänguväljakud, uisuväljakud jne) rajajana.

Teist korda soovib Lääne-Viru maavanem spordinõukogu ettepanekul tunnustada ka neid inimesi või kollektiive, kes on toonud maakonda 2015. aastal spordi valdkonnas uut (nt uus liikumine, sündmus, spordiala, ehitis).

Kandidaate võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Esildises tuleks välja tuua kandidaadi sportlikust tegevusest ja panusest ülevaade lähiaastatel, tuua näiteid 2015. aastal eriti silmapaistnud sündmustest.

Ettepanekud tunnustamiseks ootab Lääne-Viru maavalitsus 29. detsembriks 2015 e-kirjaga aadressil aivi.must@laane-viru.maavalitsus.ee.

Eelmisel aastal tunnistati sportlikuma pere tiitliga perekond Ivanovi ja parimaks spordialgatuseks kuulutati liikumissündmus “Jookse südamest”. Tänavune sportlikum pere ja spordialgatus kuulutatakse välja 13. jaanuaril maakonna sportlaste ja sporditegelaste austamisõhtul.

Lääne-Viru maavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi

Lääne-Viru aavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi. Foto Ain Liiva

Lääne-Viru aavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi. Foto Ain Liiva

Lääne-Viru maavanem Marko Torm tänas teisipäeval sel aastal silma paistnud politseinikke, päästjaid, kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja neid, kes on pühendanud ennast Lääne-Virumaa elanike ja nende turvalisuse kaitsele.

Maavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi südamega tehtud töö eest ning avaldas austust politseinikele, päästjatele ja kaitseväelastele, aga ka vabatahtlikele kaitseliitlastele, abipolitseinikele ja teistele, kes panustavad igapäevaselt sellesse, et meil kõigil oleks turvaline Lääne-Virumaal elada nii täna kui ka tulevikus.

“Neid, keda ühise laua taga näha soovime on tegelikult kümneid kordi rohkem – tänu neile kõigile meie maakonna nimel,” sõnas maavanem Marko Torm.

Tormi sõnul on kohalike omavalitsuste, politseinike, päästjate, kaitseväelaste ja liitlaste koostöö olnud regulaarne ja sisuline ning tootnud maakonnale olulist väärtust. Ka vabatahtlikud on kutseliste politseinike ja päästjate kõrval olulisteks partneriteks, kellel on kogukonna turvalisuse loomisel tähtis roll.

“Meie julgeolek ei ole midagi iseenesestmõistetavat ja selle tagamine ei ole ainult politseinike või päästjate töö – turvalisust saab tagada iga maakonna inimene, olles tähelepanelik enda, ümbritseva ja lähedaste suhtes,” lisas maavanem. “Julgustan inimesi aktiivsemalt kaasa lööma kogukonna ettevõtmistes ja andma oma panust turvalise kodukandi nimel. Võrdselt tugevad olles suudame enda eest kindlalt seista ja oma lähedasi ohtude eest kaitsta.”

Täna tähistas oma 75. juubelit Rakvere teatri teenekas näitleja Volli Käro

Volli Käro, "Vanaema juures" 2007. aastal.

Volli Käro, “Vanaema juures” 2007. aastal.

Täna, 13. detsembril tähistab oma 75. juubelit teenekas Rakvere teatri näitleja, Eesti Näitlejate Liidu auliige ja Rakvere linna teenetemärgi kavaler Volli Käro. Vitaalne näitleja teeb jätkuvalt kaasa koduteatri premeeritud lavastuses “3 õde” ja ootel on roll 2016. aasta suvelavastuses Andrus Kiviräha romaani “Maailma otsas” põhjal.

Rakvere teatris töötab Volli Käro alates 1964. aastast ning tema loomingulises biograafias on 146 osatäitmist. Juubilarile endale on südamelähedased tööd lavastustes ”Meelelahutaja” (1974), ”Ciao” (1977) ja “Hind” (1998). 2009. aastal oli näitleja nomineeritud Eesti Teatriliidu aastaauhinnale Lese rolli eest samanimelises lavastuses.

Tähtpäev sai märgitud 10. detsembril Sławomir Mrožeki lavastusega “Leping”, millele järgnes soe ja südamlik vastuvõtt sugulastele, kolleegidele ja sõpradele.

Sünnipäevalaps tänas publikut ja kõiki inimesi, kellega koos on aastakümneid teatrit tehtud. ” Teater on andnud mulle võimaluse kohtuda paljude andekate, tarkade ja huvitavate inimestega. Olen kõigile tänulik, ka neile, kellele ma pole meeldinud. See ongi olnud minu kool,” märkis ta. Pensionipõlve pidav näitleja avaldas lootust, et tööd teatris jaguks veel kauaks.

Maavanem ja kogudused austasid väärikaid abielupaare

Eile tehti Rakvere Kolmainu koguduses sügav kummardus viieteistkümnele Lääne-Virumaa abielupaarile, kes pikkade aastate kestel abieluväärtust hoidnud ja tähistavad tänavu kuldpulma.

Austamisgala eesmärgiks oli tunnustada ja väärtustada abielu ning peretraditsioone. Abielupaare tervitasid ja õnnitlesid ning soovisid neile jätkuvalt toredaid kooseluaastaid Lääne-Viru maavanem Marko Torm, EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu ja Rakvere Karmeli Koguduse pastor Gunnar Kotiesen.

Mendelssohni pulmamarsi saatel saabusid austamisgalale rõõmsa ja õnneliku olekuga paarid, kel täitunud või täitub sel aastal 50 või rohkem kooselatud aastat.

“Need ongi meie emad ja isad, kes oma eeskujuga näitavad, kuidas seda elu tuleb elada,” sõnas maavanem Marko Torm. “Ajas tuleb kõike ette, aga kokkuhoidmine, armastus ja teineteisest hoolimine on kõige olulisem. Sügav kummardus ja suur tunnustus kogu maakonna poolt meie kuldpulmalistele ja kõikidele panustajatele, tänu kellele see tunnustamispäev võimalikuks on saanud,” kõneles maavanem Marko Torm.

Laulutervituse tõi abielupaaridele Keio Soomelt, kes esitas peamiselt Tõnis Mäe loomingut. Kõik abielupaarid said kingituseks raamitud foto, mis nendest enne ürituse algust tehti, tõmmise kunagisest abielutunnistusest ja tunnuskirja.

Ürituse korraldas Lääne-Viru Maavalitsus koostöös EELK Rakvere Kolmainu koguduse ja Rakvere Karmeli kogudusega.