Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Torma valla eakate jõulupeol olid külalisteks Luule Komissarov ja Ain Lutsepp

Luule Komissarov, Ain Lutsepp ja kohaliku elu edendaja Luule Väin. Foto Priit Tali

Ain Lutsepp, kohaliku elu edendaja Luule Väin ja Luule Komissarov. Foto: Priit Tali.

Sadala  rahvamajas  toimunud traditsioonilisel Torma valla eakate jõulupeol olid külalisteks kaks nimekat kultuuritegijat. 

Luule Komissarov, kes viimasel paaril aastakümnel saanud tuntuks Laine kehastamisega ETV seriaalis Õnne 13 ja  Ain Lutsepp, kes meenutas Tõnissoni mängimist Arvo Kruusemendi filmides „Kevade“, „Suvi“ ja „Sügis“, hilisemaidki olulisemaid rolle teatri-ja filminäitlejana ja praegust tegevust Riigikogu liikmena.

Ligi kümnendat korda toimunud Torma valla eakate jõulupeo korraldasid heategevuse ja paikkonna elu edendajad Eckard Klug ja Luule Väin. Arvestades kodukandi inimeste aktiivset huvi näitekunsti vastu, kutsusid nad seekord külalisteks selle valdkonna professionaalid. Luule Komissarov märkis sissejuhatuseks, et Jõgevamaaga seob teda Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadiks kuulutamine.

Põhjalikumalt tuli kõneaineks Laine Rosenkampf Jägerfreundi roll alates 1993. aastast kestnud teleseriaalis „Õnne 13“. „Laine on selles sarjas alates kolmandast osast. Ma olen selle rolli üle rõõmus ja tunnen  head meelt, kui televaatajad kaasa elavad ja Laine tegemisi kommenteerivad. Mu kindel soov on aga see, et Lainel peab kogu aeg olema peas sama barett. See on tema tunnusmüts,“ ütles ta oma rolli kohta. Jõulupeolised jagunesid kaheks: enamus pooldas Laine mütsi alles jäämist, kuid mõned ka moodsama vastu vahetamist.

Komissarov arvas, et seriaal “Õnne 13″ jätkub niikaua, kui leidub stsenaariumikirjutajaid. „Stsenariste pole aga kuigi kerge leida olnud,“ lisas ta. Kui küsiti Komissarovilt tema hobide kohta, siis saadud vastus tekitas paljudes kuulajates kerget hämmeldust. Nimelt tegeleb ta oma kodulinnas Viljandis varakevadest kuni hilissügiseni suplemisega.

Jätka lugemist »

Torma vallas Sadalas peeti kolmandat korda Külateatri Päevi

Sadala Külade teatri ja Iisaku Rahvamaja näiteringi liikmed pärast lõppetendust. Foto: Kertu Tutt

Sadala Külade teatri ja Iisaku Rahvamaja näiteringi liikmed pärast lõppetendust. Foto: Kertu Tutt

21.-23. augustini peeti kolmandat korda Sadala Külateatrite päevi Sadala rahvamajas.

Üleeile õhtul mängitud Sadala Külateatri päevade lõpuetendus Eduard Vilde lugu “Muhulaste imelikud elamused Tartu juubelilaulupeo puhul” õpiti kolme päevaga selgeks sedavõrd hästi, et esitamisel ei tulnud näitlejatel tekstriraamatut kasutada.
Varasematel kordadel selgeks õpitud etenduse esitamisel publikule, on lavastaja Valdi Reinas lubanud harrastusnäitlejatel veidi tekstiraamatusse vaadata. “Seekord seadsin eesmärgiks, et tekst täielikult peas oleks. Algul ei usutud selle õnnestumisse. Tänu pingelisele ja pühendunud tööle saadi aga “spikrita” edukalt hakkama,” ütles ta. Reinas valis näitlejad rollidesse, peategelaste osad andis ta Sadala Külade Teatri koostööpartneritele – Iisaku Rahvamaja näiteringi liikmetele.

“Osalesime ka esimestel Sadala Külateatrite päevadel, millest tänaseni vahvad muljed. Tänavu kutsus piirkonna seltsielu edendaja Pille Tutt meid mängima vastvalminud etendust oma repertuaarist. Plaan ei täitunud, sest meie üks näitleja viibib praegu Norras. Küll aga võtsime meelsasti vastu ettepaneku lüüa kaasa Vilde kirja pandud Muhulaste “seiklustes”,” rääkis Iisaku Ravamaja juhataja ja näiteringi juhendaja Merle Pikhof, kes mängis Muhumaa neiut Kai Sitikat. “Ennekõike omandasime Sadalas kiire õppimisoskuse näitemängu selgeks saamisel,” lisas Pikhof.

Jätka lugemist »

Väikese külaseltsi projekt kutsus Eestisse rahvusvahelise seltskonna VOLISE huvilisi

Projekti koodaaruannet käsitlev nõupidamine Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Esiplaanil projekti algataja Ülvi Nool ja koostööpartner ja nõustaja Valdi Reinas

Projekti koodaaruannet käsitlev nõupidamine Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Esiplaanil projekti algataja Ülvi Nool ja koostööpartner ja nõustaja Valdi Reinas

Torma vallas asuva Näduvere Külaseltsi esinaise Ülvi Noole Grundtvigi Õpikoostöö programmi esitatud projekti “Avatud valitsemine Euroopas 2013-2015″ raames toimus Sadala Külade Seltsi rahvamajas koolituspäev.

Kohaliku elu edendajad erinevatest riikidest õppisid koolitusel tundma omavalitsustes kasutatavat infosüsteemi VOLIS.Ülvi Nool märkis, et valisime tutvustamiseks süsteemi VOLIS, mis võimaldab läbi infotehnoloogia tõhustada kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste tegevust ja digitaliseerida istungeid.

“Et istungite salvestused pannakse omavalitsuste kodulehele, saavad kodanikud neid interneti vahendusel kuulata ja vaadata. Nii on paikkonna elanikud aktiivsemalt kaasatud omavalitsustöösse, saavad vajalikku teavet oma arvamuste väljakujundamiseks, ettepanekute tegemiseks, ideede algatamiseks. Torma vallavolikogu kogemus näitab et VOLISE-ga kaasnevad tulemused on väga lihtsasti saavutavad ka väikestes omavalitsustes,” leiab Nool.

VOLIS valiti projekti partnerite poolt ka üheks parimaks praktikaks Avatud Valitsemises Euroopas. Sadala rahvamajas toimunud koolituspäeval tutvustas VOLIS-t Henri Pook, kes on selle infosüsteemi väljatöötajaks ja tunnustatud tutvustajaks nii Jõgevamaal kui ka teistes Eestimaa paikades. Poogi loengut olid kuulamas inimesi Itaaliast, Türgist, Ühendkuningriikidest, Rumeeniast, Hollandist, Poolast, Itaaliast, Saksamaalt, Portugalist ja Kreekast. Neile tuli üllatuseks, et VOLIS-e vastu tuntakse huvi ka Rootsis ja Hollandis.

“Projekti koostamiseks andis mõtte asjaolu, et varasematesse Torma valla volikogudesse kuuludes tajusin, et vallaelanike peaaegu ei kaasatudki eelnõude menetlemisse ja otsuste vastuvõtmisesse. Piirkonna elu arendamiseks on aga olulised võimalikult paljude inimeste mõtted valuküsimustest, vajalike hoonete ja rajatiste ehitamistest,” ütles majandusharidusega Ülvi Nool, kes on ka tänase Torma vallavolikogu esimees ning kuulub Carl Robert Jakobsoni nimelisse Torma põhikooli ja Torma lasteaia Linnutaja hoolekogusse.

Jaan Lukas

Sadalas tähistatakse Vilde 150. sünniaastapäeva ja emakeele päeva

vilde lõigatudTorma vallas Sadalas tähistakse Edard Vilde 150. sünniaastapäeva koos emakeele päevaga. Laupäeva, 14. märtsi õhtul mängib Sadala Külade teater Jõgevamaal Torma vallas Sadala rahvamajas Eduard Vilde proosapalade dramatiseeringuid . Kirjaniku 150. sünniaastapäevale pühendatud kultuurisündmusega tähistakse ühtlasi ka emakeelepäeva.

Sadala Külade teatri lavastaja ja dramaturg Valdi Reinas märkis, et idee Eduard Vilde loomingu repertuaari võtmiseks tekkis möödunud aasta sügisel “Mõtlesin uue hooaja mängukavale. Siis meenus Eduard Vilde 150 sünniaastapäev, seejärel lugesin läbi juba kõik tema teosed. Pikemad näitemängud seekord eriti ei ahvatlenud. Kui aga tema proosaloomingut lugesin otsustasin ise Vilde juttude põhjal dramatiseerida.”

Reinas valis proosapalad kogumikust “Ärapõletatud peigmehed ja vigased pruudid. Kõik teosed küll erinevad, aga kõikide teemaks on siiski erinevad suhted meeste ja naiste vahel. Teosteks, mida mängime, on “Vigased pruudid”, “Kuida unenäod täide lähevad”, “Klamanni­proua kosilased” ning “Pill pinu taga, toru toa taga.”

Sadala Külade teatris on klassikute loomingut etendamisel mõnigi kaasaegne nüanss juurde pandud. Nii olid näiteks Oskar Lutsu “Kapsapeas” kasutusel mobiiltelefonid ja tahvelarvutid. “Vilde puhul lähenesin siiski võimalikult Vilde tekstide põhiselt, seekord tänapäevaseid lisasid ei kasutanud,” ütles Valdi Reinas, kes on pälvinud tunnustuse Jõgevamaa Aasta Kodanik 2014. Tunnustuse üheks põhjuseks sai harrastusteatri edendamine Sadalas.

Eduard Vilde sünniaastapäevale pühendatud näitemängus teeb kaasa kogu Sadala Külade teatri neljateistkümne liikmeline trupp.

“Et Vilde loomingus kõlab ka kaunis ja samas “mahlakas” eesti keel ja meie harrastusnäitlejad on ühtlasi keele hoidjad ja arendajad tähistame kultuursündmusega ka emakeele päeva,” lausus Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees ning harrastusnäitleja Pille Tutt, kes on ka Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist.

Jaan Lukas

Näduvere külaseltsi eestvedaja pakkus peotule edasiviijatele allikavett

Peotuli on jõudnud Näduvere külasse. Foto: Külli Kraft

Peotuli on jõudnud Näduvere külasse. Foto: Külli Kraft

XXVI laulu ­ja IXI tantsupeo “Puudutus. Puudutuse Aeg ” peotule teekonnal Jõgevamaal oli viimane peatus Torma vallas Näduvere külas, kus TuleTulemise tseremoonial osalejatele pakuti allikavett.

Näduvere Külaseltsi juhatuse esinaine Ülvi Nool pakkus peotule edasiviijatele ja sündmust vaatama tulnud paikkonna ja selle ümbruse elanikele Rausi allikast võetud vett. “Allikavett sai pakutud suuresti selle tervisliku ja jõudu andva toime pärast, kuid ka selle kultuuriloolist tähendust arvestades. Nii oli 2011. aastal toimunud I Eesti Naiste Tantsupeol kesksel kohal legend kolmest naisest, kes Siniallikal nõidumas käisid. Tuntud ooperilaulja Margarita Voites on aga öelnud, et kuulajate sõnul tekitab tema laulmine sellise rahuliku tunde nagu istuks allika ääres, ” lausus külaelu eestvedaja.

Veel kostitas Nool tseremooniale kogunenuid rääbisevõileibadega. “Enne tule jõudmist Ida-­Virumaale on ka Peipsi kala pakkumisel sümboolne tähendus, sest kalapüük on oluliseks ettevõtlusvaldkonnaks ja harrastuseks mõlemas maakonnas. Rääbis on küll haruldame kala, kuid hea tahtmise korral on seda võimalik saada. TuleTulemine on sedavõrd erakorraline ja pidulik sündmus, et sel puhul tasuks rääbise saamise nimel pingutada, ” märkis ta.

Mitmedki Näduvere küla elanikud ja samuti sinna paika kogunenud Mustvee kultuuritöötajad ning naiskoori ”Meeliko” lauljad ühinesid jalgratastel Ida-­Virumaa suunas suunduva peotule edasiviijate teekonnaga. “Sellisel päeval on tunne tõeliselt rahvuslik ja meeleolu ülev,” ütles Mustvee kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina.

Jaan Lukas

Sadala Külade Selts tähistas 10. aastapäeva

Sadala Külade Seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja Mari Luhalaid tänavad
seltsi kauaaegset aktiivset liiget Tiina Ivaskit. Foto: Sadala Külade Selts

Sadala Külade Selts sündis ühel aastal Eesti astumisega Euroopa Liitu.  Torma vallas tegutseva seltsi kümnendale aastapäevale pühendatud rahvapeol toonitati erinevates sõnavõttudes ühenduse liikmete pealehakkamist, teotahet ja nutikust traditsioonide hoidmisel, uute ideede elluviimisel ning seltsile kuuluva rahvamaja järjepideval kaasajastamisel. Koosviibimise sisustasid kultuurikollektiivid nii paikkonnast kui ka kaugemalt

Rahvapidu juhtinud Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt märkis, et 2004. aastal ajendas seltsi moodustama soov hoida ning tutvustada esivanemate loodud kultuuripärandit, tuua kodukanti erksamat mõtlemist, tegutsemisentusiasmi ja valmidust ühistegevuseks. “Toona oli kavatsus koondada kogu valla kultuurielu Tormasse. Nii sai vastloodud seltsi üheks olulisemaks eesmärgiks taastada lagunemisohus rahvamaja. Kirjutasime projekte Leader programmist ja teistestki allikatest rahade taotlemiseks. Reageeringud tulid positiivsed. Rahastamispõhimõtteid arvestades tuli kaaluda sedagi, kas projektis kasutada sõna renoveerimine, rekonstrueerimine või restaureerimine,” rääkis ta.

Seltsi juhatus  pidas meeles  Sadala Külade Seltsi tänukirjaga ja  meenetega Sadala külaliikumisele jõudsamalt kaasa aidanud inimesi. Esimesena kutsuti tunnustust vastu võtma seltsi esimene esimees Meeri Ottensoni. “Mitmekülgne kaasalöömine külaelus on mulle alati meeldinud. Seltsi juhtides sain selleks uue väljundi,” ütles Ottenson.

Jätka lugemist »

Sadala Külade Teatri näitlejad
pilasid väikekodanlikku ellusuhtumist

Sadala Külade Teatri näitlejad Mart Määrtis, Eigo Sõmer, Marten Sädame, Ants Maanre ja Pille Tutt Anton Tšehhovi näidendis  "Pulmad". Foto: Sadala Külade Seltsi erakogu

Sadala Külade Teatri näitlejad Mart Määrtis, Eigo Sõmer, Marten Sädame, Ants Maanre ja Pille Tutt Anton Tšehhovi näidendis “Pulmad”.
Foto: Sadala Külade Seltsi erakogu

Sadala rahvamajas esietendunud ja Valdi Reinase lavastatud Anton Tšehhovi lühikomöödiates “Pulmad” ja “Juubel” püüavad Sadala Külade Teatri näitlejad välja tuua klassiku pilatud väikekodanlikku ellusuhtumist, tõusiklikkust ja korruptsioonigi, mida on jätkunud erinevatesse ajastutesse ja mis pole kadunud ka praegusest ühiskonnast.

Anton Tšehhovi lühinäidend “Pulmad” põhineb tema novellil “Pulmad kindraliga”, mis on kirjutatud 1884. aastal. Keskseks  intriigiks ongi teise järgu kapteni Fjodor Revonov-Karaulovi pistise eest “kindralina” pulmapeole kutsumine, et pidu esinduslikum ja väärikam oleks.

“Mu tegelaskuju on mereväelane , mistõttu tuli näha piisavalt palju vaeva selle militaarvaldkonna mõisteid sisaldava teksti pähe õppimisega ja mõistmisega,” ütles libakindralit mänginud Ants Maanre.

“Mina ja kogu trupp püüdsime näidendis välja tuua Tšehhovi-aegsel Venemaal levinud väikekodanlikke jooni. Need on küll igal rahvusel teatud eripäraga, kuid püsivad usutavasti edasi igas ajastus ja ühiskonnas,” sõnas Vilja-Mari Luhalaid, kes on pruudi ema ja “kindrali” pulma tellimise algataja Nastasja Timofejeva osas.

Mõrsja (Liisa Katt) isa Jedvokim Zigalovit mänginud Pille Tutt tõi aga välja mõnedki provintsivenelasele omased jooned. Üks meeldejäävamaid Zigalovi lauseid on kahtlemata see: “Juua võib igal ajal. Kõige tähtsam on see, et oma tegemisi mitte unustada.”

“Olen meeste rolle ennegi mänginud,” lausus Pille Tutt. “Hugo Raudseppa komöödias “Roosad prillid ” olin näiteks vene rahvusest sotsioloogiaprofessor. Mehi kehastada on loominguliselt huvitav. Pragmaatilisemaks põhjuseks on aga see, et teatud tüüpide kehastamiseks pole Sadala Külade Teatris meesnäitlejaid. Arvestades seda on keskealised ja vanemad mehed meie truppi igati oodatud.”

Jätka lugemist »

Torma valla iseseisvuspäeva peol tunnustati tublimaid

Vallavanem Triin Pärsim ja vallavolikogu esimees Üvli Nool tunnustavad kodukaunistamiskonkursi üht võitjat perekond Õunapuud.

Vallavanem Triin Pärsim ja vallavolikogu esimees Üvli Nool tunnustavad kodukaunistamiskonkursi üht võitjat perekond Õunapuud.

Torma rahvamajas toimunud Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud vallavolikogu esimees Ülvi Noole ja vallavanem Triin Pärsimi pidulikul vastuvõtul toonitati vajadust senisest veelgi tugevamini hoida ja tutvustada kultuuripärandit ja edendada isamaalist kasvatust. Pidupäeva kontsertprogrammi sisustasid piirkonna isetegevuslased kultuuritegelase, lavastaja ja dramaturgi Valdi Reinase juhendamisel.

Mitmete koosolijate arvates oli kultuuriprogrammi üheks eredamaks etteasteks Sadala Külade Teatri esitatud pardoodiapõimik populaarsetest Eesti filmidest. Tuntumaid katkendeid esitati filmidest “Viimne reliikvia”, “Kevade”, “Noor Pensionär”, “Siin me oleme” ja “Nipernaadi”. Juhendaja Valdi Reinas oli lavastust ettevalmistades filme vaadanud ja valinud välja seigad kus kõlavatest numbritest saab kokku rehkendada Eesti iseseisvuse sünnipäeva aasta. Näiteks Kevadest mängiti Tootsi ja Kiire dialoogi, milles räägiti kuuest õunast. “Proovid kestsid ligi kaks nädalat, ” ütles Reinas. “Filmidest inspireeritud näitemängu valmistasime ette küll konkureetseks sündmuseks, kuid ehk tuleme sellega publiku ette veelgi,” arvas Sadala Külade Seltsi esimees Pille Tutt, kes ise kehastas “Viimase Reliikvia “abtissi ja “Siin me oleme” Kohviveskit.

Kristi Talistu juhatamisel esines Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma valla puhkpilliorkester, Mare Talve dirigeerimsel Torma valla segakoor “Sõbrahing”, kelle eestlaulmisel lauldi ka Eesti hümni ja Torma kapell. Rahvatantsud olid naisrühmalt Torma, Laiuse -Sadala noorte segarühmalt, mille juhendajateks vastavalt Julia Tross ja Virve Muser ja Valve Raide. Lustakat puhkpillimuusikat nii kuulamiseks kui tantsuks mängisid Peep Lõhmus ja tema sõpradest muusikamehed. Jätka lugemist »

Torma valla eakad pidustesid seriaali “Õnne 13″ tegelastega

Sadala kooli õpilased näitemängu esitamas. Foto: Pille Tutt

Sadala kooli õpilased näitemängu esitamas.
Foto: Pille Tutt

Möödunud laupäeval arutasid näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa kultusseriaalis  “Õnne 13″ Uuevariku talu perenaise Annemai Kattai ja “tegevdirektori ” Ülo Ümerana  lõunamaale puhkuse sõidu perspektiivikuse ülle. Pühapäeval olid artisid aga külas Torma valla eakate peol Sadala Külade Seltsi rahvamajas. Koosviibimist siustasid ka erinevas vanuses kohalikud etlejad. Traditsioonilise sündmuse korraldasid heategevuse edendaja Eckard Klug ja tema kaasa Luule Väin koos pereliikmetega.

Eakate pidu algas Sadala kooli esimese ja teise klassi õpilaste esitatud näitemänguga “Kuidas Päkapikud endale praeguse välimuse said “  Enne laste lavale tulemist ütles lavastaja ja dramaturg Valdi Reinas: “Sadalas on edukalt Käima lükatud Külade Teater. Peame aga mõtlema järjepidevusele ja nii loodigi koolis näitering “.  Reinasel oli näitemängu lavastamisel abiks Sadala kooli õpetaja Angela Saksing. “Mulle meeldis väga laste esinemine, ” avaldas arvamust nooruslik daam Endla Padrik Rääbise külast.” Vahva , et Sadala rahvamajas kogu valla eakate pidu peetakse ja siin paljud teisedki kultuuri-ja seltskondlikud sündmused toimuvad. Meil Rääbise kandis pole praegu kahjuks kohta, kus kohalikud elanikud saaksid koos käia, ” lasusus ta. Jätka lugemist »

Näduvere rahvas õpib tundma nii möödanikku kui kaasaega

Ülvi Nool kirjutab projekte vabatahtlikult ja kodukoha arengu toetuseks. Foto: Jaan Lukas

Ülvi Nool kirjutab projekte vabatahtlikult ja kodukoha arengu toetuseks. Foto: Jaan Lukas

Elukestva õppe Grundtvigi programmist pälvis positiivse rahastamisotsuse Näduvere Külaseltsi juhatuse liikme Ülvi Noole koostatud projekt, mille eesmärgiks on külade ajaloo ja kultuuriloo uurimine ning tutvustamine ka laiemale avalikkusele.

Külaelu edendaja ja ettevõtja Ülvi Noole sõnil on Grundtvigi programmi raames koostatud projekti üheks eesmärgiks uurida külade minevikku ning muuhulgas talletada nii kaugemale rännanud kui ka tänaste külaelanike mälestusi. “Oluline on ergutada ärksamaid noori tegelema kohalike suguvõsade uurimisega. Tähtis on otsida uudseid valikuvõimalusi vaba aja senisest paremaks ärakasutamiseks. On oluline, et vaba aeg moodustaks ühe osa elukestvast õppetööst. Ühistegevusse on tarvis kaasata erinevate põlvkondade inimesi, eriti aga Näduvere ja selle ümbruse külade lapsi ja noori.”

Nool märkis, et läbi aastate on kirjutatud mitmesuguseid projekte, et toetada taasiseseisvunud Eesti Vabariigist kümmekond aastat noorema Näduvere Küla Seltsi traditsioonide väljakujundamist. “Me tahame vastavalt võimalustele toetada, taaselustada või ajakohastada kunagist pärimuskultuuri, aidata kohalik külaelu majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt paremale järjele,” selgitas ta.

Projekti elluviimine tähendab, et kohalikele elanikele tutvustatakse “Open Government in Europe” liikumise arusaamu, ärgitatakse kaaskodanike teadvuses riiklikku mõtlemist euroopalike põhiväärtuste alusel. Projekti põhilisteks tegevusvaldkondadeks on seminarid õppematerjalide väljatöötamine, kohtumised poliitikute, teadlaste, ajakirjanike, kunstnike ja teiste loomeinimestega,” ütles ta.
Jätka lugemist »

Laupäeval toimub Võtikvere 14. raamatuküla päev ”Vaimsuse maastikud”

Selle aasta Võtikvere raamatuküla päeval 17. augustil (algus kell 12) on aeg oma vaimsed maastikud üle vaadata. Nii on mitmed autorid käsitlenud oma teoste kaudu minevikupärandi mustreid meie tänapäevastes arusaamades. Koos kirjanikega lahkavad neid mustreid Imbi Paju ja ajakirjanik Kristel Kossar.

Fotojäädvustus eelmisest raamatuküla päevast. Foto Imbi Paju

Fotojäädvustus eelmisest raamatuküla päevast. Foto: Imbi Paju

Vooremaal üles kasvanud kirjanik Kätlin Kaldmaa uurib ajaloo, looduse ja tõekspidamiste mõju inimesele oma romaanis ”Islandil ei ole liblikaid” ja mõtiskluste raamatus ”Ônn on otsuse küsimus”, kus ta annab nõu sümboolselt kõikide ”tütardele”. Kristiina Ehini ”Paleontoloogi päevaraamat” on nagu psühhoanalüüs, mis juhib inimesi läbi kivide ja kändude õnne kogemuse juurde. Tal on toeks tema ema, luuletaja ja tõlkija Ly Seppel. Koos rahvamuusik Kairi Leivoga paneb Kristiina eestlaste loo laulu.

Kadri Hinrikuse lasteraamat “Et haldjad sind hoiaksid” räägib loo kaksikutest, kelle ema on surnud: kuidas siis saada hakkama? Olavi Ruitlane süveneb veel kord oma teostesse ”Kroonu” ja ”Naised”  ja näitab, kuhu viib mehe sugupoolte võõrandumine ja Nõukogude Liidu avarused. Mikk Sarv on koondanud oma raamatusse ”Sõna jõud” tarkuse, mida me vajame igapäevaseks suhtlemiseks, ja tema abikaasa looduseuurija Kristel Vilbaste viib lugeja oma raamatuga allikate juurde – meie mütoloogilisse identiteeti.

Jätka lugemist »

Eckard Klug – abivalmis jõuluvana Eestimaa Uhkuse tänugalal

Eckard Klug koos kaasa Luule ja teiste pereliikmetega Eestimaa uhkuse tänugala salvestamisel.

Täna kell 19.30 algavas TV3 saates “Eestimaa Uhkuse tänugala” tunnustakse ka tuntud heategevuse edendajat Eckard Klugi, kelle Eestimaa kodu asub Torma vallas Sadala kandis Ookatku külas.

Eckard Klug on 20 aasta vältel toonud Rootist rikkalikus valikus kvaliteetseid tarbeesmeid ja rõivaid hooldekodudele, koolidele, lastedadele ning teistelegi asutustele. Kõige rohkem teatakse teda heategevuse korraldajana Torma vallas Sadala kandis. Samuti on ta aga toonud tarvlikke esemeid Jõgeva haiglale, Võrumaa, Ida-Virumaa ja Põlvamaa sotsiaalasutustele. Eckard Klug korraldas ka tänavu traditsioonikohase jõulupeo Torma valla eakatele elanikele.

“Pidevatel sõitudel Eestisse tutvus Eckard Luule Väinaga, kellega koos Sadala lähedale Ookatku külla ühine maakodu rajati,” ütles Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt, kes oli üks neid, kes Eckard Klugi Eestimaa uhkuse tänugalale tunnustamiseks esitas. “Nii astus Eckard Klug MTÜ Sadala Külade Selts liikmeks ning osaleb initsiatiivikalt ja agaralt ühenduse ettevõtmistes. Eckardi toetamisel toimub Sadala rahvamajas igal aastal jõulupidu seeniorieas Torma valla elanikele.”

Tunnustamiseks esitajate seas olid ka Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli direktor Toomas Aavasalu ja SA Jõgeva haigla juhtaja Peep Põdder. Jätka lugemist »

Külaväravad avatakse usutavasti ka tulevikus

Kaie Toobal (vasakul) ja Külli Vollmer Külaliikumisest Kodukant. Foto: Kodukant

Sadala rahvamajas tehti kokkuvõtteid 21. ja 28. juulil Eestimaa erinevates paikades toimunud sündmustest “Avatud Külaväravad”. Tõdeti, et külaelu vastu silma paistvat huvi äratanud ettevõtmine vääriks teokstegemist ka tulevikus.

Eesti Külaliikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juhi Külli Vollmeri sõnul osalesid projektis Avatud Külaväravad ennekõike tunnustuse Aasta Küla pälvinud või sellele kandideerinud paigad. “Sündmus tõestas külade elujõulisust ning sealsete inimeste tahet üheskoos mõelda ja tegutseda, et pakkuda silmaringi arendavat ning huvitavat ajaveetmist nii omakandi rahvale kui ka kaugemalt tulijatele,” rääkis ta.

Vollmer tõi näiteid Avatud Külaväravate eredamatest seikadest erinevates maakondades. “Raplamaal asuvas Sulu külas oli üllatuseks teineteist leidnud neiu ja noormehe paaripanemise tseremoonia sealsel külaplatsil. Põltsamaa valda Kamarisse jõudsin juba pimedal õhtutunnil, kui rahvapeol parajasti Külaväravate programmi kuulunud oksjonit peeti,” ütles ta.

Kodukant Pärnumaa koordinaator Krista Habakukk märkis, et Soometsa külas toimunust andis iseäranis postiivse tagsisideme hobuvankritega sõit ümbruskonna taludesse. Võrumaal avati külaväravad Voki külas. “Ühtlasi pakkusime võimalust bussiga paikkonna teiste küladega tutvuma sõita. Hoolega õpiti vihtasid valmistama, raamatuid köitma ja muidki käsitööoskusi. Koosolijad kuulsid üksteiselt ideid, mida sageli ka järgida lubatati,” rääkis MTÜ Vastseliina valla külde ühenduse eestvedaja Aado Kuhlap. Jätka lugemist »

Torma ja Pala valla kultuuritegijate reis Türgimaale

Torma ja Pala valla taidlejad Türgimaal rahvakultuurifestivalil. Foto: Evi Shtukert

Türgis asuvasse Altinoluki linna jõudis augusti lõpunädalal autobuss, millest väljusid Torma naisrühma tantsijad, Torma valla segakoori “Sõbrahing” lauljad ning tantsupaarid Pala segarühmast “Tuuritajad.” Jõgevamaa isetegevuslased saabusid selles piirkonnas toimuvale Ida-Mointi rahvakultuurifesitvalile.

Torma naisrühm on osalenud kuuel korral kultuurifestivalil Europead. Sadala külade seltsi rahavamajas proovidel käiv Torma valla segakoor “Sõbrahing” on laulnud Ungaris Szegedis ning Pala segarühma “Tuuritajad” on paarid tantsinud samas riigis asuvas sõprusvallas. Augusti viimastel päevadel mindi koos Türgimaale Ida-Mointi rahvakultuurifestivalile, mida korraldati kuuendat korda. Infot sündmusest  saadi Europeade kodulehelt.

“Et sõitsime Türki ühe bussiga, suhtuti meisse kui ühte isetegevuslaste peresse Eestis,” ütles  Torma naisrühma eestvedaja Evi Shtukert. “Festival algas rongkäiguga. Kolmel päeval olid meie kollektiividel ühised etteasted, milleks anti aega 20 minutit.  Torma naisrühm ja Tuuritajate rahvatantsijad tantsisd  Torma valla segakoori laulu saatel. Kontserdid olid tänavatel ja väljakutel. Küllap tubastes tingimustes olekski esinejatel ja publikul liiga kuum hakanud, sest kraadiklaas näitas 38-42 kraadi sooja. Janu kustutamiseks kandsime pidevalt kaasas veepudeleid. Jooki kulus siiski vähem kui algul arvasime.”

Võlusid “Tuljak”  ja “Saaremaa valss”

Torma valla segakoori dirigent Mare Talve rääkis, et repertuaari ettevalmistamisel peeti silmas, et rahvusvahelistel kultuurisündmustel soovitakse üldjuhul näha iga maa etlejate omapära. Jätka lugemist »

Sadala rahvamaja kutsub rahvamuusikapäevale

Jõgevamaa lahtine noortebändide konkurss

11. augustil kell 15.00 algava bändilahingu idee on koondada Jõgevamaa ja selle naabermaakondade noori muusikuid, pakkuda artistidele uusi väljundeid ja populariseerida musitseerimist Jõgevamaal. Lisaks võimalusele pääseda Noortebänd 2012 eelvooru demovoorus osalemata, antakse konkursil välja ka eriauhind parimale
live-bändile, kes saab võimaluse ühe põhiesinejana astuda üles sama päeva õhtul toimuval festivalil Torma Tornaado. Jätka lugemist »

Tõukoerad, sabatants ja Untsakad
Sadalas avatud külaväravatel

Sadala külade seltsi rahvamaja.

Eesti külaliikumise Kodukant ja kohaliku elu edendajate koostöös kujunevad tänavuse suve üheks märkimisväärsemaks sündmuseks maaelus avatud külaväravad, mille raames mõtteerksuse ja huvitavate ideede elluviimisega silma paistvamad paigad end lähemalt ja kaugemalt saabujatele mitmekülgselt tutvustavad. 21 . juulil avatakse külavärvad Sadalas, kus tegevust jätkub hommikutunidest hilisõhtuni.

Sadala külade seltsi juhatuse esimees Pillet Tutt märkis, et põhjusel, et juba ammustest aegadest on paikkonna inimeste kooskäimiskohaks rahvamaja, toimuvad ka  avatud külaväravate sündmused selle hoone õues ja ka majas sees.

Muusikalised etteasted on Sadala naisrühmalt Tanstulust, naisansamblilt, Torma valla segakoorilt Sõbrahing ja teistelt esinejatelt. Ka päevajuhid sõnakunstnikud vennad Karl ja Tanel Sakrits leiavad aega laulmiseks ja pillimänguks. Õpitubades harjutakse käsitööoskusi, näiteks kudumist kangastelgedel, meistrid õpetavad ka kangastelgedele vajalike vahendite panemist. Telgedel kudumist  on tehtud varemgi, kuid nüüd on rahvamajas avatud käsitöötuba. Jätka lugemist »

Avatud külaväravad ootavad juba sel laupäeval

Sadalas vaadatakse Avatud Külaväravatel maailma ka läbi “Roosade prillide”

Jaan Lukas

Sadala Külade Teatri näiteseltskond proovis juuni 2012

Jõgevamaa rahvakultuurispetsialistist ja kodukandi elu eestvedajast Pille Tutist saab sotsioloogiaprofessor Bordonossov. Toitlustusettevõtja Luule Väin sõidab jõuka daamina ringi Eestis seni ainulaadse uunikumautoga. Nendele ja mitmetele teistelegi huvitavatele ümberkehestamistele saab kaasa elada sündmuse „Avatud külaväravad“ raames kaasa 21. juulil Sadalas, kus Sadala Külade Teater mängib Hugo Raudsepa näidendit Roosad Prillid.

Sadala ja ümberkaudsete külade elanikel tekkisid juba paar aastat tagasi mõtted oma harrastusteatri loomiseks. Idee sai teoks tänavu talvel. Juhendajaks ning lavastajaks kutsuti kultuuri- ja seltskonnategelane Valdi Reinas Palamuselt. “Oskar Lutsu loomingut on seoses tema ja „Kevade“ juubeliga tänavu piisavalt mängitud. Seda tehakse ka minu kodupaigas Palamusel. Nii otsustasime koos kohalike näitlemishuvilistega Sadalas vabaõhulavale tuua hoopiski Hugo Raudsepa näidendi “Roosad prillid “. Enamikel siinsetel inimestel puudub varasem näitlemiskogemus, sest näitetrupp alles loodi.  Vaatamata sellele kulges osatäitjate leidmine üsna kiirest. Sageli ergutas-julgustas üks külaelanik teist mängima tulema.”

Jätka lugemist »

Vaiatu küla tähistab 610. sünnipäeva

Jakobsoni talupäeva visiitkardiks olid taimed ja piirakad

Tanel Sakrits Carl Robet Jakobsonina. Foto: Liina Laurikainen.

Eelmise nädala pühapäeval peeti Torma vallas Vaiatus Jakobsoni talupäeva. Laadal kauplejatest moodustasid märkimisväärse osa taimede ja istikute müüjad. Mõnedki neist on  müümas käinud kõigil talupäevadel

Kõikidel Jakobsoni talupäevadel osalenud Palamuse kandi talupidaja Hellen Kõiv märkis, et kui omal on aias piisavalt lilletaimi, tasub neid ikka laadale tuua.

„Mõnegi  taime, näiteks rippuva rosmariini, tõin tänavu laadale esimest korda. Jakobsoni talupäev on teretulnud ettevõtmine ennekõike põhjusel, et siia koguneb maainimesi erinevatest Eestimaa paikadest,” arvas ta.

Taimed olid esimeseks ostuks laadal ka Torma vallavanemale Riina Kullile: „Otsin tomati-  ja lilletaimi istutamiseks oma aeda ja sealsesse kasvuhoonesse. Ilmad on ilusad ja praegu on suurepärane aeg aiatöödeks,” ütles  omavalitsusjuht. „Jakobsoni talupäev  on teretulnud ettevõtmine suuresti  just seetõttu, et kohalikud elanikud saavat siit  paljugi tarvilikku osta ega pea kodukandist kaugemale sõitma.”

Käsitöömeistritest on igal Jakobsoni talupäeval osalenud vaibameister Helle Metsjärv Põltsamaalt. „Mõned vaibad on tehtud riidekaltsudest, mõned ka ettevõtte tootmisjääkidest. Ekstra  seekordse talupäeva jaoks tegin ka patju,” ütles ta.

OÜ Vaiatu Agro juhataja Andrus Paloots nimetas Jakobsoni talupäeva  vahvaks ürituseks. „Tundub et rahvast tuleb siia iga aastaga järjest juurde. See traditsioon peaks kindlasti jätkuma,” ütles põllumajandusjuht. Tema abikaasa – masseerija ja kunstnik Marge Paloots – ostis endale laadalt elegantse suvekübara. Jätka lugemist »

Vaiatu kutsub Jakobsoni Talupäevale

20. mail peetakse Torma vallas Vaiatu pargis Jakobsoni Talupäeva. Traditsiooniline iga-aastane Jakobsoni Talupäev on laadataoline üritus, mida sellest aastast korraldab Vaiatu Küla Selts.

Kauplema oodatakse taimede, istikutega, talutoodanguga, punutistega, kunsti ja käsitööga ning toidu- ja tööstuskaupadega.  Kultuuriprogrammis astuvad üles valla isetegevuskollektiivid.  Esmakordselt on kavas korraldada konkurss kodus küpsetatud ja konkursile ”Jakobsoni piirak” toodud küpsetiste vahel. Parimatele auhinnad.

Populaarne on „õnneloos“. Nimelt, Talupäeva pääsmete vahel lähevad loosi toetajate ja  sponsorite poolt väljapandud auhinnad. Peavõitudeks on välja pandud kaks Rootsi reisi neljale. Talupäeva juhib Carl Robert Jakobson (alias Tanel Sakrits). Päeva lõpetab noorte jazz´i ansambli Abraham´s Cafe kontsert. Jakobsoni Talupäevale oodatakse ostjaid ja müüjaid, info saadaval www.vaiatu.eu

Carl Robert Jakobsoni seos Torma kihelkonnaga ulatub kaugesse minevikku. Siinne suurim maakonna põhikool kannab Jakobsoni nime, jätkatakse puhkpillimuusika viljelemise ja põllumajanduse arendamisega. Üle kümne aasta on korraldatud puhkpilliorkestrite kokkusaamiseks kultuuriüritust ToPoF (Torma Puhkpilliorkestrite Festival) ning ostjatele ja müüjatele Jakobsoni Talupäeva. Jakobsoni juubeli sünniaastapäeval peetakse põllumajanduspiirkonnale nii omast Künnipäeva. Viimane toimus 2011 aasta suvel, päädides Eesti-Soome künnivõistlusega.Võitjaks tuli Eesti võistkond.

Uudise edastas Tiina Leeben

C. R. Jakobsoni nimelises Torma Põhikoolis saab kuulda isamaalisi kõnesid

Jakobsoni kõnevõistlus „Isamaa on meile püha“ on kujunenud traditsiooniliseks ettevõtmiseks. Järjekorras kuues kõnevõistlus toimub 10. märtsil algusega kell 12 C. R. Jakobsoni nimelises Torma Põhikoolis.

„Jõgevamaal korraldatakse noortele mitmeid luulevõistlusi. Jakobsoni kõnevõistlus on omanäoline ja erineb süvendatud isamaalisuse ja konkreetselt just kõnepidamisoskuse arendamise poolest, mistõttu on see saanud kiidusõnu nii osalevate õpilaste kui nende juhendajate ning ka žüriiliikmete poolt,“ lausus Torma vallavanem ja žürii liige Riina Kull.

Kõnevõistlusel osalemisega tunneb noor inimene end oma riigi kodanikuna, väärtustades isade maad ja rahvast, mõistab ajaloolise arengu järjepidevust, mineviku ühiskondlikke nähtusi ja arenguid. Samuti aitab kõnevõistlusel osalemine kujundada õpilaste väärtushinnanguid, inimväärtuste kasvatamise põhimõtteid ning arendada esinemis- ja väljendusoskust.

Kuna C. R. Jakobsoni elutee on seotud lisaks Jõgevamaale ka Viljandi- ja Pärnumaa paikadega, siis oodatakse õpilasi võistlema ka neist maakondadest.

Võistlejatel tuleb Jakobsoni kõnevõistlusel esitada vabalt valitud lõik C. R. Jakobsoni isamaakõnedest ning iseseisvalt ettevalmistatud kõne teemal „Eesti elab!“ Kõnevõistluse peaauhinnaks on C. R. Jakobsoni raamatu „Kolm isamaa kõnet“ täisnahkne köide.

Jakobsoni kõnevõistluse “Isamaa on meile püha“ žüriisse kuuluvad esimees Tiina Tegelmann – Jõgeva Maavalitsuse kultuuri- ja noorsootöö peaspetsialist, Janek Varblas – Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi arendus- ja projektijuht, Tanel Sakrits – 2011. aasta kõnevõistluse võitja, Riina Kull – Torma vallavanem ja Merle Nisu – Pajusi valla rahvamaja juhataja. Varasemal viiel aastal oli kõnevõistluse žürii esimeheks Ants Paju, kelle mälestusele pühendatakse mõned hetked.

Jakobsoni kõnevõistlust korraldab Torma vald.

Lisainfo ja registreerimine riina@torma.ee<mailto:riina@torma.ee>.

Jakobsoni kõnevõistluse võitjad:
• 2007 Mart Sildnik, Jõgeva Ühisgümnaasium
• 2008 Galina Bilõtšuk, Mustvee Vene Gümnaasium
• 2009 Liivar Lepp, Jõgeva Ühisgümnaasium
• 2010 Anastasia Andrejeva, Jõgeva Ühisgümnaasium
• 2011 Tanel Sakrits, Jõgeva Gümnaasium

Jõgevamaad esindavad Europeade festivalil Torma ja Pala rahvakultuuritegijad

 

Juuli 2009 tantsupidu

20.-24. juulini Tartus toimuval 48. Euroopa rahvakunstifestivalil Europeade esindavad Jõgevamaad Torma naisrühm koos kapelliga ja Pala segarühm Tuuritajad.

Torma naisrühma  eestvedaja Evi Štukert märkis, et rahvatantsijad on koos kapelliga 2003. aastast  alates  esinenud välisriikides toimunud Europeade festivalidel, mistõttu Tartus toimuval rahvakultuuri suursündmusel osalemist peeti lausa aukohuseks. „Konkursisõela läbida ei tulnud, kuid et Eestist pääseb esinema kümme naisrühma, tuli teatud mõttes kiirustada. Nii panimegi end aegsasti kirja.“

„Festival avatakse Tartu lauluväljakul kontserdiga  „Flamenkost Kaera-Jaanini”, kus esitame koos teiste rühmadega ühistantsu, milleks on Ülle Fersheli Kodu. Torma rühm esineb kolmel-neljal päeval ka tänavakavades. Rahvakultuuritegijaid kohtab festivali ajal igal Tartu tänavanurgal. Eestlaste püsivaks esinemispaigaks on aga Küüni tänaval, kaubahalli ja Poe tänava vahel, asuv parkla,” ütles Štukert. „Tartus toimuva Europeade festivali muudab ainulaadseks Türgi ja Venemaa rühmade esmakordne kaasa löömine,” lisas ta.

Segarühmasid osaleb Europeadel Eestist viisteist ja Jõgevamaad esindab Tuuritajad Palalt. „Kuna Euroopa suurim rahvakultuurifestival toodi lausa ukse ette, oli sealt osavõtmise soov meile absoluutselt kindel,” lasus juhendaja Malle Weinrauch. „Kohustuslikuks  repertuaariks on  Tuljakut, Oiget ja Vasembad, Kosjatantsu ja Kaera-Jaani. Esitame aga mitmeid teisigi tantse, mida oleme hoolega selgeks õppinud,” lasus rahvakultuuri edendaja.

Jaan Lukas

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!