Eesti Aasta Küla hindamiskomisjon sai Sadala piirkonnast põhjaliku ülevaate

26. juulil kuulutatakse Räpinas Eesti Külade Maapäeval välja Eesti Aasta Küla 2019. Jõgevamaalt on esitatud kandideerima auväärsele tunnustusele Jõgevamaa Aasta Küla 2018- Sadala külade piirkond. Mõned päevad tagasi tutvus selle paigaga Eesti Aasta küla hindamiskomisjon eesotsas Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga.

Hindamiskomisjoni liikmed ja kogukonnaelu edendajad Sadala kõlakoja all. Foto Marge Tasur
Hindamiskomisjoni liikmed ja kogukonnaelu edendajad Sadala kõlakoja all. Foto: Marge Tasur

9. juuli õhtul Sadala rahvamaja juurde kogunenud Eesti Küla valimise hindamiskomisjon sõitis kohe Kantkülasse ja Ookatku külla. „Neid külasid seob Sadalaga ajalooline teadmine, et sel aastal möödub 600 aastat kõigi kolme küla esmamainimisest. Juubelilaulu- ja tantsupeo tule teekond läbis ka need külad, külakividele paigaldati ajaloo meenutuseks tänuplaadid, kivide juurde asetati peotule laternad,” rääkis Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt.

Ringkäigule järgnenud vestlusringi Sadala rahvamaja saalis avas Tutt sõnadega: „See, mida me hoiame oma südames, peegeldab meile kõigile vastu. Sadala piirkonna inimestele on antud võimalus mõelda ja tegutseda oma kogukonna huvides ja nad kasutavad seda huviga ja entusiastlikult. Me püüame endast maha jätta häid hetki. Nii loome hea pinnase ka lastele ja lastelastele kunagisse kodupaika jäämiseks või tagasi tulekuks.” Rahvamuusikaansamblist Tuustar tervitasid külalisi lustlike lugudega Romet lõõtsaga ja Marta viiuliga. Nemad on erinevate sündmuste korraldamisel seltsi tugevad koostööpartnerid.

Loe edasi: Eesti Aasta Küla hindamiskomisjon sai Sadala piirkonnast põhjaliku ülevaate

Peotule Sadalasse toomisega austati
motokultuuri korüfeed Igor Ellissoni

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule tõid Jõgevamaale Sadalasse klubi Jõgeva MC ja teiste klubide mootorratturid. Tseremooniaga avaldati austust Jõgeva MC rajajale, rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff idee algatajale ja pikaajalisele korraldajale Igor Ellissonile, kes alustas motokultuuri edendamist Sadalas.

Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto Marge Tasur
Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto: Marge Tasur

Peotule jõudmise Sadalasse juhatas sisse rahvapidu, mille avas  Eesti Vabariigi hümniga kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester. Esinesid pärimusmuusika ansambel Tuustar, segakoor Sõrahing, Laiuse-Sadala noorte segarühm, Sadala naisrühm ja Sadala Külade Teatri näitlejad.

Jõgeva MC juhatuse liige, Igor Ellisoni poeg Eigo Ellisson märkis, et laulu- ja tantsupeo tule toomine Laiuselt Sadalasse oli mootorratturitele auväärseks ettevõtmiseks ja positiivseks emotsiooniks.

„Jõgeva MC kasvas välja just Sadalast,” sõnas Ellisson. “Siin alustasime motohuvialaga tegelemist ka mina ja mu vend Argo Ellisson.”

Veel ütles Eigo Ellisson, et Igor Ellisson on praegu tervist taastamas ja saab tema auks korraldatud sündmusest hiljem ülevaate meedia vahendusel.

„Paarikümne mootorratturi jõudmine rahvamaja õuele peotulega oli tõeline kõrghetk, õhus oli nooruslikkust, headust, ühtehoidmist, soovi hoida olulist, mis loodud,” ütles laulu- ja tantsupeo ja tule tulemise Jõgevamaa kuraator Pille Tutt, kes on ka Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine.

Loe edasi: Peotule Sadalasse toomisega austati
motokultuuri korüfeed Igor Ellissoni

Eckard Klug ja Luule Väin korraldasid Metsatarekese lastele taas jõulupeo

16. detsembril korraldasid Ookatku külas elavad heategevuse edendajad Eckard Klug ja Luule Väin Siimusti Lastekeskuse Metsatarekese lastele ja noortele Sadala rahvamajas jõulupeo. Nende jõulukingituseks olid käsitööna valmistatud padjad.

Metsatarekese jõulupidu patjadega.  Foto Jaan Lukas
Metsatarekese jõulupidu patjadega. Foto: Jaan Lukas

Detsembri algul valmistas Luule Väin ligi poolsada patja Sadala rahvamajale, et võimalikult palju lapsi saaks vaadata klounide Piip ja Tuut etendust. Huvi oli sedavõrd suur, et toolidel isekohti nappis. „Samasugused padjad, mis teevad pehmemaks ka põrandal istumise, otsustasime kinkida ka Metsatarekese poistele ja tüdrukutele. Padjapüürid tõi Eckard Klug, vatiini tema sõber Pauli Mentu. Mina tegin õmblustööd,” rääkis Väin.

Peo algul süütasid jõuluküünlad Siimusti Lastekeskuse Metsatarekese direktor Imbi Ivask ja Eckard Klug.
Metsatarekese lapsed laulsid ja lugesid salme jõuluvanale, kes andis neile kingitused, mis saadud SEB heategevusfondi toetusel. Sadala Külade Seltsi kingituse andis üle selle juhatuse liige Vilja Mari Luhalaid. Sadala poisid ja tüdrukud esitasid peol humoristliku näitemängu. Lavastas kultuuritegelane ja kooliõpetaja Valdi Reinas, kes oli ka jõulupeo juht. Jõululaule saksa, rootsi ja eesti keeles laulsid Eckard Klug ja Pauli Mentu.

„Suurepärane, et leidub inimesi, kes aitavad meie jõulusid ilusaks ja huvitavamaks muuta,” märkis Imbi Ivask . Direktor andis Metsatarekese koostööpartneritele üle kingikotid, milles asutuse kalender ja laste meisterdatud meened.

Jaan Lukas

Miku talu – klassikaline tõestus talupidamisest kui elulaadist

Miku talu väravas
Miku talu väravas

24. juulil teoks saanud avatud talude päeva üks kandvamaid eesmärke oli tõestada põlvkondade järjepidevuse ja mitmekülgse põllumajanduse olulisust maaettevõtluse ja elulaadi püsimajäämisel ja arendamisel. 

Kõigest sellest said põhjaliku ülevaate ligi nelisada inimest, kes külastasid Jõgevamaal Torma vallas Ookatku külas paiknevat Miku talu.

Miku talu on adramaarevisjonis esmakordselt mainitud 1758 aastal. 1990ndate lõpus asus peremees,  varem majandis töökoja juhatajana töötanud Sulev Tutt siin taastama talu elulaadi nii majandustegevuses kui ka teistes eluvaldkondades.  Nii esiemade-isade elutarkusele kui ka kaasaegsele põllumajandusele orienteeritud elukeskkonna võtsid kiiresti omaks kultuuritöötajast perenaine Pille Tutt ja nüüdseks täiskasvanuks saanud lapsed Kertu ja Mikk.

Mikk Tutist on saanud nüüdseks teraviljakasvataja haridusega  noorperemees ja mõnedki  põllumajandusharud on tema korraldada ja vastutada. Avatud talude päeval viiski tema külalised ekskursioonile karjamaale vaatama lihaveiseid ja tutvustas nende kasvatamist.

„Sulev Tutil ja tema pereliikmetel jätkub põllumehele tarvilikku nutikust ja ettenägelikkust. Nii lõpetati õigeaegselt ebatulusaks  muutunud piimatootmine ja laiendati teraviljakasvatust, asuti kasvatama lihaveiseid,“ rääkis üks pererahva sõpradest.

Loe edasi: Miku talu – klassikaline tõestus talupidamisest kui elulaadist

Sadalasse rajatakse vendade Grimmide muinasjututegelasi tutvustav teemapark

Eckard aurahaga.
Eckard aurahaga.

Torma piirkonna kõrgeima tunnustuse, Torma valla auraha, üks tänavusi laureaate, heategevuse edendaja Eckard Klug, aitab kaasa vendade Grimmide kirja pandud muinasjuttude tegelasi tutvustava teemapargi rajamisele Ookatku külla.

Eckard Klugi sõnul on kohaliku vallavolikogu otsusega saadud Torma valla auraha väärikas tunnustus, mis ajendab ka uutele tegudele. “Praegu on koostöös Sadala Hoolekande Ühinguga elluviimisel projekt, mille raames kerkivad Ookatku külla Saksa folkloristide ja muinasjutukogujate Jacob Ludwig Carl Grimmi ja Wilhelm Carl Grimmi muinasjuttude ainetel loodud tegelased. Peagi algab kujude meisterdamine ja paigaldamine, appi on oodatud ka vabatahtlikud. Park avatakse kavakohaselt mais,” ütles Klug.

Eelmisel suvehooajal oli Sadalas avatud hernehirmutiste teemapark „Euroopa ei hirmuta!“, mis osutus populaarseks turismiobjektis ning valiti atraktiivseimaks kodanikuühenduste projektiks Jõgevamaal.

Sadala lähedale Ookatku külla koos kaasa Luule Väinaga eestimaise kodu rajanud Rootsimaa sakslane Eckard Klug, tegeleb Torma vallas heategevusega alates 1999. aastast. Ta on panustanud laste­ ja eakate ürituste korraldamisele, abistanud majandusraskustes ja kriisiolukorras olevaid peresid, muretsenud mänguasju, õppevaheneid ja mööblit valla koolidele ja lasteaedadele. Eckard on abistanud sotsiaalkorteritesse inventari muretsemisel ning teeb seda ka edaspidi.

Jaan Lukas