Põltsamaal saab laulda koos Gerli Padariga ja sõita Piilupardi-rongiga

Laupäeval 6. juulil toimuva  Põltsamaa Linna- ja Lossipäeva raames saab Põltsamaa lossihoovis teoks muusikasündmus Ühislaulmine 2013.

Sel päeval on Põltsamaal avatud ka mitmed õuekohvikud ja esmakordselt saab selles linnas sõita Piilupardi rongiga.

Ühislaulmise peakorraldaja Põltsamaa Kultuurikeskuse direktori Irja Targama sõnul  laulavad Ühislaulmisel koorid ja ansamblid, kokku paarsada lauljat üle Jõgevamaa “Laule lauldakse Põltsamaa Linnaorkestri saatel, dirigentideks Urmas Mägi ja Merle Nisu, kes on valinud ka repertuaari. Lauldakse kolmes grupis – eesti- ja välismaa päritolu ning rahvalikke laule. Eestlauljaks on muusik  Gerli Padar, ” ütles Targama „Jõgevamaa Laulupidu sel aastal ei toimu, seega otsisime kooridele väljundit. Laulud on tuntud, mistõttu ei vaja need eraldi ettevalmistust ja kodus sõnade õppimist.“ lisas ta.

Laupäeval sõidab Põltsamaal esmakordselt ka vedurist ja vagunist koosnev Piilupardi-rong, mis võtab reisjaid peale lossihoovi parklast ja sõidutab roosiaeda.  “Rong, mida juhib Piilupart sõidutab reisjaid Põltsamaa roosiaeda. Teepeal peatutakse aga ka suvekohvikutes, mida linnapäevadel avatakse seitsmeteistkümnes Põltsamaa õues, ” ütles Targama, kelle sõnul sõidab rong niikaua kui jätkub reisjaid.

“Plaanitsen rongisõitu proovima minna koos linnavolikogu esimees Margi Einaga,” ütles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. “Piilupardi-rong sobib meie linna üsna hästi, sest Põltsamaa jõel elav ka rohkesti parte. Teise Maailmasõja eelses Eestis – kolmekümendatel aastatel kavatseti aga Põltsamaale ehtne raudtee ehitada. Paraku jäi majanduslikel põhjustel ettevõtmine pooleli,” ütles omavalitsusjuht.

Põltsamaa Linna ja Lossipäeva korraldab Põltsamaa Kultuurikeskus ja sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Rahvakultuuri Keskus.

Jaan Lukas

Soome muusikud panevad Põltsamaa helisema

2. veebruaril kell 17 esineb Põltsamaa kultuurikeskuses Turu konservatooriumi kammerorkester, mida juhatab dirigent Jukka Perksalo, teatas Põltsamaa kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialist.

Esitamisele tuleb Põhjamaade heliloojate muusika. Kontsert on tasuta. Turu kooli orkestri esituses saab kuulata Lars-Erik Larssoni, Edvard Griegi, Gustav Holsti ja Erkki Salmenhaara muusikat. Lisaks nendele teostele tulevad esitamisele Heino Elleri “Kodumaine viis” ja Soome suurkuju Sibeliuse Andante “Festivo”.

Turu Konservatooriumi Kammerorkestris mängivad kooli kõige andekamad õpilased. Kuna orkestri programm tugineb olulisematele kammermuusikateostele, koosneb see tihti selliste heliloojate teostest nagu Jean Sibelius, Armas Järnefelt, Uuno Klam, Per-Henrik Nordgren, Einojuhani Rautavaara, Johann Sebastian Bach, Lars-Erik Larsson ja Heino Eller. Orkestrit dirigeerib alates 2001. aastast Jukka Perksalo. Loe edasi: Soome muusikud panevad Põltsamaa helisema

Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Raul Veede. Allikas: err.uudised
Raul Veede. Allikas: err.uudised

Novembris toimunud Jõgevamaa-teemalise artiklivõistluse võitis Raul Veede Tartust, kes kirjutas veebientsüklopeediasse artiklid Jõgeva kollasest, Benito Agirre tänavast ja ikoonimaalijast Gavriil Frolovist. Veede kirjutas või täiendas võistluste jooksul 24 artiklit. Konkursi žürii tõstis Veede puhul esile artiklite eripalgelisust, vormistust ja kasutatud allikate rohkust.

Põltsamaa-eriauhinna sai Robert Reisman Paidest artikli eest, mis tutvustab Põltsamaa mõisa ajalugu. Reisman kirjutas ka artikli EELK Põltsamaa Niguliste kirikust ja täiendas oluliselt artiklit Põltsamaal resideerunud hertsog Magnusest.

Lisaks tunnustas žürii Sergey Sharkovi märkimisväärse panuse eest Jõgevamaa kajastamisel Vikipeedias. Uuele autorile välja pandud MTÜ Wikimeda Eesti eriauhinna pälvis Marianne Karm. Loe edasi: Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Selgusid üle-eestilise kooliõpilaste seiklusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud

Kooliõpilaste seiklusliku võistlusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud võistkonnad tulevad üheteistkümnest maakonnast.
29. oktoobrist on põhikoolide 7.-9. klassid võistelnud Tallinna tutvustavas võistlusmängus “Vana Toomase mõistatus”. Loovtöö, klassikalise viktoriini ja maastikumängu elemente kombineeriv mäng algas osalejate kodukohtades virtuaalse võistlusena.
Parimaid loovtöid saab näha siit: http://www.tourism.tallinn.ee/est/infoleht/article_id-12399
Viktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda lingilt: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/vanatoomas/tegevus
Jõukatsumine kulmineerub maakondlikult parimate meeskondade mõõduvõtmisega 29. novembril Tallinna vanalinnas. Tänaseks on selgunud kaksteist võistkonda üheteistkümnest maakonnast, kes Tallinnas üksteiselt mõõtu võtavad. Need on Pärnumaalt võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist, Lääne-Virumaalt võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist, Tartumaalt võistkond Kolm Musketäri Lähte Ühisgümnaasiumist, Läänemaalt võistkond Käbimees ja Kompanii Haapsalu Gümnaasiumist, Hiiumaalt võistkond
Moskiitod Emmaste Põhikoolist, Viljandimaalt võistkond Mürsikud Võhma Gümnaasiumist, Jõgevamaalt võistkond OoPika Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Harjumaalt võistkond Primo Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Põlvamaalt võistkond PÜG 7b II Põlva Ühisgümnaasiumist, Ida-Virumaalt võistkond SuperTeam Narva Kesklinna Gümnaasiumist, Võrumaalt võistkond VKG 7.B II Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja Pärnumaalt võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist. Seiklusmängus esimese koha pälvinud võistkond saab auhinnaks põneva päeva pealinnas võitjameeskonna klassile.
Mängu ”Vana Toomase mõistatus” korraldajaks on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond.
Eva Maimre

Londoni olümpiasangarite nimed lüüakse Põltsamaal kivisse

10. oktoobril kell 14.00 avavad olümpiasangarid Heiki Nabi ja Gerd Kanter Põltsamaal Sõpruse pargis oma nime graveeringud skulptuuril, kuhu on kantud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Ühtlasi jagavad nad huvilistele pargis autogramme. Põltsamaa jahimeeste selts on lubanud olümpisangaritele kinkida värskelt küpsetatud kitsekintsud. Üritusel on ka avatud vaba mikrofon, kui keegi soovib omalt poolt sportlasi tänada ja neile midagi kinkida.

Üritusel osalevad EOK president Mart Siimann, Jõgevamaa maavanem ja omavalitsusjuhid. Kutsutud on ka sportlaste treenerid Henn Põlluste ja Vesteinn Hafsteinsson. Sündmust võõrustab Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ning juhib Tiit Lääne.  Skulptuur “Teel Olümposele” on omalaadne Eestis, kuna selle graniiti on raiutud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed ning skulptuur on elav – nimesid raiutakse juurde. Skulptuuri autor on Tauno Kangro ja see valmis 2004. aastal. Olümpiateemalise skulptuuri rajamise ja olümpiamedalistide tänuürituste korraldamise Põltsamaal algatas Sõpruse pargi kauaegne eestvedaja Ants Paju.

Seekordset üritust korraldavad Põltsamaa Linnavalitsus, Jõgeva maavalitsus, Eesti Olümpiakomitee, SA Sõpruse Park ja Jõgevamaa Spordiliit Kalju.

Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Kaunimad laulud Raimond Valgrelt: Maria Listra ja Jassi Zahharov.

Klaveril Margus Kappel.

Tänavu juulikuus ühinevad suvekontsertideks lauljad Jassi Zahharov ja Maria Listra, kes astuvad publiku ette paljudes Eesti kirikutes.

Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra ja Eesti ooperi tuntuim meeshääl esibariton Jassi Zahharov lähevad juulis ühiselt kontserttuurile. Lauljaid saadab klaveril meie üks hinnatumaid pianiste Margus Kappel, emotsionaalne ja tehniliselt imetabane.

Kontserdil tulevad esitlusele sellised kaunid meloodiad nagu Muinaslugu muusikas (duetina), Sinilind, Veel viivuks jää, Su silmist näen vaid und, Peagi saabun tagasi su juurde. Kontserdil kõlab veel teisigi kauneid laule nagu: Suveöö, Rooma kitarr, Nii algas see kõik (duetina), Sulle kõik nüüd ütlen (duetina), Päikesenaer, O Sole Mio, Võta mind kaasa, Solveigi laul, Maailm samme täis jt.

Kava:

Loe edasi: Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Põltsamaa lossikompleksis avatakse fotonäitus ”Ajaleht vanadel fotodel”

Pressimuuseum avab homme, 19. detsembril Põltsamaa lossikompleksis Eesti ajakirjanduse 245. juubelile pühendatud fotonäituse “Ajaleht vanadel fotodel”.

Näitusel on väljas 15 suureformaadilist must-valget fotot ajalehest erinevates olukordades. Vanimad pildid pärinevad 20. sajandi algusest, uusimad 1990ndatest.

Huvitavamateks  fotodeks on kaks Põltsamaaga seotud olustikupilti. Üks neist kujutab “Postimehe” lugejat 1930ndatest, keda ei häiri ümbritsev peomeeleolu. Teine foto pärineb 1960ndatest ja annab aimu ajalehe “Rahva Hääl” sorteerimisest Põltsamaa postkontoris.

Näitus on avatud endistes Lossi Pagari ruumides E-L kella 10-15.

Näitus jääb avatuks kuni 28. veebruarini 2012. aastal.

Põltsamaa Felix alustab õunade kokkuostu

Eesti toiduvalmistaja Põltsamaa Felix ostab 6-14 oktoober aiapidajatelt kokku mahlaõunu, et pressida õunamahla ja villida õunaveini.

„Õunu on tänavu Eestimaal rohkesti, mistõttu loodame kokku osta ca 300-400 tonni õunu, et Eesti tarbijaid taas kodumaise värske õunamahlaga rõõmustada,“ ütles Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol.

Õunakilo sisseostu hind on 10 eurosenti ning minimaalne sisseostetav kogus ühelt müüjalt on 500 kilogrammi. „Soovitame aiapidajatel koopereeruda naabritega ning tuua oma õunad Põltsamaale ühiselt,“ ütles Viilol.

Aiapidajatel tuleb enne õunte toomist end ette registreerida telefonil 77 66 100. Lisaks eraisikutele ostab Põltsamaa Felix õunu ka
väiketalunikelt.

Põltsamaa Värske Õunamahl villitakse mahlapressist otse liitristesse tetrapakkidesse ja mahl hakkab kauplustesse jõudma alates 17. oktoobrist.

Värsketest õuntest valmistatakse ka õunaveini. Põltsamaa Kuldne 2011 saab tõenäoliselt valmis 2013 aastal.

 

Milline on tänavune õunasaak sinu koduaias ja mida õuntega peale hakkad? Kirjuta sellest kommentaarirubriigis!

Tulemas on Põltsamaa Jõe Suvemängud

13. augustil toimuvad Põltsamaa linnas Põltsamaa Jõe 37. Suvemängud, mille eesmärgiks on hoogustada sporditegevust Põltsamaa piirkonnas.

Suvemängudele kutsutakse kõiki, kes elavad või töötavad Põltsamaa-, Puurmani-,
Pajusi-, Imavere-, Kolga-Jaani-, Kõo vallas ja Põltsamaa ja Võhma linnas ning
õpilased, üliõpilased, kelle vanemad on seotud eelpool toodud tingimustel linnade
ja valdadega.

Võistlusaladeks on rannavõrkpall, jalgpall, korvpall, rahvastepall, võistkondlik petank, paigalt kaugushüpe, kuulijänn ja topispallijänn, soome kurn, tennis, jalgrattakross, sõudmine ja ujumine. Lisaks peetakse juhtide mitmevõistlus.

Parimatele on välja pandud autasud. Osavõtumaks on Põltsamaa linnal ja vallal 200 eurot ja teised omavalitsustel 130 eurot. Lähetuskulud ja toitlustamiskulud kannavad osavõtjad ise.

Põltsamaa Jõe 37. Suvemänge korraldab SA Põltsamaa Sport koos Põltsamaa linnavalitsuse ja Põltsamaa Spordiliiduga. Täpsema info leiab siit.

Põltsamaal toimuvad suurejoonelised käsitööpäevad

25. ja 26. juunil toimuvad Põltsamaal XVI üle-eestilised käsitööpäevad, kus sel aastal on erilise tähelepanu saanud lapitööna valminud esemed, mis toovad Põltsamaale sadu käsitööhuvilisi nii Eestist kui ka naaberriikidest.

MTÜ Käsiteokoda korraldab koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, Põltsamaa linnavalitsuse, Eesti Lapitöö Seltsi ja paljude Põltsamaal tegutsevate ettevõtetega suurejoonelise linna ehtimise – vabaõhugalerii. Terves linnas on kaunistatud 31. asutuse vaateaknad – mis on erakordne vaatepilt! Üle linna on erinevates paikades üles seatud 18 käsitöönäitust erinevatelt Eesti meistritelt.
Käsitööpäevadega samal ajal toimub ka Põltsamaa lossipäev, mille raames korraldatakse käsitöölaat ”Ehe ja eestimaine”. Käsitöölaat alustab täna, 25. juuni hommikul, müüakse käsitööd ja pakutakse Eestile omast toitu. Toimuvad erinevad töötoad, kus osalejad saavad valmistada ehte-aastale kohaselt tekstiilist ja lapitehnikas ehteid ning tutvuda uute nippidega lapitöös.
Keskpäeval saab ise osaleda lossijooksul või kaasa elada osavõtjatele.
Pealaval on lapirõivaste suur moedemonstratsioon, kus vaatajateni tuuakse igapäevarõivastust ja ka mitmeid auhindu võitnud õhtutualette.
Lossipäeval toimub Põltsamaa lossihoovis palju huvitavat, mida tasub järele proovida ja kogeda. Kuulutatakse välja parim kaupleja, toimub köievedu üle Põltsamaa jõe. Pakutakse põnevat kultuuriprogrammi, millest ei puudu rahvamuusika ja tants.
Õhtul toimub rahvapidu ansamblitega Ummamuudu ja Nukker Kukeke. Õhtu lõpetab tuleshow Põltsamaa jõel.
Käsitööpäevad lõpevad pühapäeval, 26.juunil Põltsamaa kultuurikeskuses Jõgevamaa II käsitöökonverentsiga ”Lapitöö- kunst või käsitöö?”. Ettekanded püüavad selgust tuua käsitöö ja kunsti piiridest.
Allikas: poltsamaa.ee

Põltsamaal tähistati paraadiga lastekaitsepäeva

Lastekaitsepäeva sündmuste juhid Orav, Pipi ja Jänes. Foto: Johannes Haav

Põltsamaal tähistati lastekaitsepäeva  linna atraktiivseid ja kultuuriloolisi paiku läbiva väikelaste paraadiga, milles kõndivad lapsed hoidsid käes õhupalle, trumme ja pasunaid. Kõige väiksemad paraadilised marssisid lapsevankrites.

Peakorraldaja,  Põltsamaa emadeklubi liikme Annika Kallasmaa sõnul sai väikelaste paraad  teoks eesmärgiga tõestada, et Põltsamaa on väike armas linn, kus lastega peredel hea elada, võimalus tunda hoolitsevat suhtumist ja osaleda erinevates põnevates ettevõtmistes.  Paraadile kogunenud üle 150 kuni seitsme aastase lapse nende emad-isad ning lasteaedade Tõruke ja Mari õpetajad saatis Lossi tänavalt linnavalitsuse eest tervituskõnega teele linnapea Jaan Aiaots. Millegi tähtsa toimumisest andis märku ka politseiauto sireen. Iga laps hoidis käes õhupalli, mille olid täis puhunud Põltsamaa ühisgümnaasiumi 4. a ja 4. c klassi õpilased.

Rongkäigus kõnniti üle Põltsamaa jõe ehitatud n-n Kohtumaja silla, läbiti Allika ja Kesk tänav, Selveri kaubanduskeskuse juures asuv ringtee, Tartu maantee suur ringtee, Pajusi maantee, Lille tänav  ja lõpuks jõuti Veski tänavasse, kus siseneti lastekaitsepäeva tähistama  Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskusesse Juventus.

Seal joonistasid ja kleepisid lapsed tapeedirullile teekonnal enam silma jäänud objekte ja inimesi, osalesid joonistusvõistluses „Tee loodusele heategu”, laulsid karaoket, jäädvustasid paberile käejälje, maitsesid Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilaste küpsetatud pannkooke, vaatasid fotoesitlust paraadilt ja said osa muustki põnevast ajaviitest. Tegevust juhtis Juventuse juhatuse liige Karin Tõnts. 

„Möödunud aastal panime emadeklubis kokku tähtpäevade projekti selleks, et teha midagi põnevat erinevatel tähtpäevadel,” ütles Annika Kallasmaa. “Emadeklubi liikmetele tundus, et Põltsamaal korraldatakse vähe  üritusi, millest saaks koos perega osa võtta.  Siis koostasimegi  projekti, mis sisaldas ka lastekaitsepäeva tähistamist. Idee väikelaste paraadiks ja sellele järgnevaks sündmuseks sai alguse  aktiivse emadeklubilase Kate Põderi perest. Tõsiseks kaasaaitajaks sündmusele sai ka Põltsamaa linnavalitsus ja ennekõike lastekaitsespetsialist  Jane Ott.”

Annika Kallasmaa juhtis Põltsamaal lastekaitsepäeva Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Pipramünta Eefraimitütar Pikksukka ehk lihtsalt Pipi rollis, tema tähtsamateks assistentideks olid aga Jänes ja Orav.

Lastekaitse päeva tähistamist Põltsamaal esmakordselt teoks saanud ainulaadses vormis toetas Hasartmängumaksu nõukogu.

Jaan Lukas

Põltsamaal lossihoovis kõlab suvel ooperimuusika

Koostöölepingule kirjutasid alla Jüri Leiten, Jaan Aiaots ja Anti Orav. Foto: Johannes Haav
Eesti Kontserti direktor Jüri Leiten, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja suurtoetaja AS Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav allkirjastasid koostöölepingu, mille tulemusena saab pärast mitmeaastast vaheaega tänavu suvel Põltsamaa lossihoovis taas teoks klassikalise muusika kontsert “Põltsamaa Fest 2011 Suur ooperigala”.

31. juulil toimuva kontserdi kava koostaja Arne Mikk märkis, et Põltsamaa lossihoov on seinade ja müüridega ümbritsetud unikaalne paik, mis sobib suurepäraselt klassikalise muusika esitamiseks ja kuulamiseks. Miku sõnul on kontserdi raamiks ooper Carmen, mille avamänguga alustakse ja toreadoori kupleega lõpetakse. “Samuti tulevad esitamisele aariad, koorid ja avamängud ooperitest Sevilla habemeajaja, Vikerlased, Tannhäuser, Lendav Hollandlane, Othello, Trubaduur, Rigoletto, Traviata, Jevgeni Onegin ja Padaemand,” lisas Mikk.

Hetk sündmuse tutvustuselt Põltsamaal. Foto: Johannes Haav
“Fantastiline bariton,” iseloomustas dirigent maestro Eri Klas Põltsamaa lossihoovis ooperigalal lavale astuvat Metropolitan Opera solisti Vassili Ladjuki. Moskva Novaja Operast saabuvad esinema Galina Koroleva ja Aleksei Tatarintsev, Vanemuisest Valentina Kremen, Carmen Puis ja Atlan Karp. Kaastegevad on Vanemuise Teatri Sümfooniaorkester ja Eesti Rahvusmeeskoor.

Möödunud nädalal allkirjastasid Põltsamaa veinikeldris ooperigala korraldamiseks lepingu Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja suurtoetaja aktsiaseltsi Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav.

Põltsamaa linnavolikogu esimees Margi Ein, kes üheksakümnendatel aastatel linnapeana töötades kultuurisündmuse korraldamise idee algatas, ütles: “Klassikalise muusika kontserdid Põltsamaa lossihoovis on üks meie linnale väärikust loovaid magneteid. Kui saabuvad tipptasemel lauljad ja pillimängijad, tuleb kohale ikka märksa rohkem inimesi kui Põltsamaal elanikke.”

Jaan Lukas

Põltsamaa kunstigaleriis on avatud fotonäitus

Fotonäitus Põltsamaal. Foto: Ethel Hakkaja
Põltsamaa lossihoovis asuvas kunstigaleriis pArt on kuni 1. aprillini avatud Jõgevamaa Fotokunsti Arendus-ja Koolituskeskuse ülevaatenäitus.

Galerii pArt mõneti talutuba meenutavas näitusesaalis on vaadata ligi sada saja pildi, mille autoriteks on fotograafid Johannes Haav, Ardi Kivimets, Raivo Tasso, Harald Lindok ja Mihkel Vaher Jõgevalt, Väino Valdmann Põltsamaalt. Debüteerijaks on näitusel fotograafiahuviline ettevõtja, AS Valmeco juht Rein Mõts.

Mitmetel pildid tutvustavad ajaloolisi, kultuurilooliseid ja looduslikult kauneid paiku: Puurmani loss, Kärde rahumajake, Laiuse lossivaremed, Kassinurme linnamägi Endla Looduskaitseala, Peipsi rannik Pala vallas, Kuremaa järv jne. Johannes Haavalt on näitusel ka aerofotod.

Näitus avati Põltsamaa kunstelu eestvedajate ja Jõgevamaa Fotokunsti Arendus ja Koolituskeskuse koostöös. “Fotograafia on ju ka üks kunstiliike,” ütles galerii pArt perenaine kunstnik ja kunstipedagoog Ehtel Hakkaja. „Hea, et näitusele on toonud oma pildid seitse fotograafi. See võimaldab saada ülevaate igaühe loomingust ja selle omapärast. Väino Valdmann lisaks fotograafiale võimekas ka arvutigraafikas. Teenekas ajakirjanik Ardi Kivimets on osanud oma pilte humoorikalt allkirjastada. Nii nimetab ta pilti kanakarjast ja kukest „Erakonna koosolekuks.“

„Fotonäitus võimaldab tajuda iga pildistaja oma käekirja. Kodune on vaadata ka Väino Valdmanni ja Johannes Haava fotosid Põltsamaalt,” arvas Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, kes ka ise mitmele sündmustele fotoparaadi kaasa võtab. „Usutavasti on näitus galeriis pArt senini kõige suuremas ruumis avatud fotonäitus Põltsamaal,” märkis Põltsamaa pressimuuseumi üks rajajaid ja MTÜ Ajakirjanduse Uurimis ja Koolituskeskuse juhatuse liige Raivo Suni.

Jaan Lukas

Põltsamaal avati näitus, mis tutvustab eestikeelse ajakirjanduse kujunemislugu

Tähistamaks eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avas Pressimuuseum Põltsamaa muuseumis näituse „Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”.

Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga. Ekspopostimuuseumneeritud on valik vanemaid ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid ajalehe Postimees valmimisest 1930ndatel aastatel. Näha saab ajalehe küljenduslauda, 2006. aasta maailma ajalehtede kujunduskonkursil Äripäevale omistatud võidukarikat jpm.

Tähendusrikas on, et niisugune suur väljapanek avati just Põltsamaa muuseumis. Aga just siinkandis Põltsamaa külje all Kuningamäel hakkas 1766. aasta hilissügisel ilmuma arstlikke nõuandeid pakkunud perioodiline trükis Lühhike Öppetus, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Näitusel on väljas ka originaaleksemplar Lühhikese Öppetuse kümnendast numbrist. Unikaalsust näitusele lisab, et tegu on hetkel ainsa kohaga Eestis, kus meie ajakirjanduse esikväljaanne külastajatele uudistamiseks välja on pandud. Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk.

Näitus on Põltsamaa muuseumis avatud kuni 31. jaanuarini esmaspäevast laupäevani kella 10-16.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee.

Pressimuuseumis Põltsamaal näitus ajalehe kujundusest

Tähistamaks Eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avas Pressimuuseum eile Põltsamaa Muuseumis näituse “Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”.

Väljapaneku näol on tegemist Pressimuuseumi seni olulisima ja mahukaima näitusega. Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga selle hälliperioodist tänapäevani. Väljas on valik vanimaid eesti ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid sellest, kuidas 1930ndatel valmis Postimees. Näha saab Maalehe poolt annetatud ajalehe küljenduslauda, 2006. aasta maailma ajalehtede kujunduskonkursil Äripäevale omistatud võidukarikat ja palju muud.

Näitus püüab esile tõsta fakti, et 1766. aasta hilissügisel hakkas just Põltsamaa külje all Kuningamäel ilmuma arstlikke nõuandeid pakkunud perioodiline trükis “Lühhike Öppetus”, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Näitusel on väljas ka originaaleksemplar “Lühhikese Öppetuse” 10. numbrist. Tegemist on ilmselt ainsa kohaga Eestis, kus meie ajakirjanduse esikväljaanne on külastajatele uudistamiseks väljas. Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk. Väljapanekut toetas Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Ajalehenäidistega aitas Eesti Kirjandusmuuseum. Näitus on avatud Põltsamaa Muuseumis esmaspäevast laupäevani kell 10-16 kuni 31. jaanuarini 2011.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee.

Laulvate kristall-helikausside kontsert Põltsamaal

Esmaspäeval, 15. novembril kl 18 toimub Põltsamaal keskraamatukogu saalis laulvate kristall-helikausside (Crystal Singing Bowls) meditatiiv-teraapiline kontsertseanss.

Kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid. Suurimad neist on poolemeetrise läbimõõduga kausid, millest kostuvad helid mõjutavad kuulajate alumisi energiakeskuseid. Väikseima läbimõõduga helikauss aga paitab oma helidega meie teadvuse kõrgeimaid sfääre.

Kristallkausside komplekt kokku valgustab kogu meid ümbritsevat ning laadib ja puhastab kuulajate füüsilist-, kui ka emotsionaalset-, mõtte- ja vaimkeha. Toimub tasakaalustumine. Taustaks kumiseb Wuhani meistrite gong, mis lisab kogu kontsertseansile oma helilist värvi. Kõik see kokku moodustab teraapilise helimassaži seansi, kus võib ühtäkki leida end helivoogudest kantud meelerännakul. Puhaste toonidega kristallkausid kutsuvad meie keha kaasa laulma ning seeläbi tervenema.

Parima mõjuga on helikausside kuulamine lamades, seepärast soovitavad korraldajad mõnusamaks olemiseks kaasa võtta mati ja pealevõtmiseks teki. Osalemine tasuline.

Põltsamaal õpetatakse kolmapäeval metsaomanikele tulusalt metsa majandama

Kolmapäeval, 10. novembril toimub Põltsamaa kultuurikeskuses (Kuperjanovi 1) infopäev metsaomanikele “Kuidas tulusalt metsa majandada: puidu ühismüük”.

Infopäeval antakse ülevaade puiduturu hetkeseisust, tutvustatakse metsamajandamise võimalusi metsaühistu kaudu, tuuakse näiteid ühismüügi praktikast ning jagatakse nõuandeid metsa müügitehingutega seotud lepingute sõlmimiseks.

Infopäevast osavõtt on kõigile erametsaomanikele tasuta. Vajalik eelregistreerimine!

Rohkem infot ürituse kohta vaata siit: http://www.eramets.ee/urituste-kalender?art=1795.

Info ja registreerimine: Evelin Huul, evelin.huul@eramets.ee, tel 683 6066.

Põltsamaa vein tähistab 90. sünnipäeva

Foto: Põltsamaa Felix

Põltsamaa vein tähistab tänavu 90. sünnipäeva ning seoses sellega on uuendatud Põltsamaa veinide välimust.

Põltsamaa veinide lugu ulatub aastasse 1920. Täpselt nii nagu toona, valmivad ka täna Põltsamaa vaid kodupäikese all küpsenud puuviljadest ja marjadest. Vähemalt kaks aastat laagerdumist Põltsamaa veinikeldrites annavad veinidele meeldivalt küpse maitse ja hõrgu aroomi.

Kohalikku veinitööstust aastaid missioonitundest elus hoidnud Põltsamaa Felix on turule toonud uue välimusega veinid Põltsamaa Tõmmu ja Põltsamaa Kuldne, peagi lisandub neile ka Põltsamaa Punane. Põltsamaa Kuldne passib hästi juustu- või puuviljavaagna kõrvale, Põltsamaa Tõmmu ja Põltsamaa Punane sobivad nii aperitiiviks kui desserdi juurde.

Põltsamaa veinid kannavad märki Kaitstud Geograafiline Tähis, mis on tõenduseks, et need valmivad Põltsamaal.

Allikas: www.felix.ee