Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2017
E T K N R L P
« aug    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Pilte lipu päeva pühitsemisest Haapsalust, Tallinnast, Põltsamaalt

Lisaks varem avaldatud sinimustvalge lipu sünnipäeva tähistamistele Sindis ja Pärnus on allpool tehtud tagasivaade 4. juuni sündmustele veel Haapsalus, Tallinnas ja Põltsamaal.

Lipu päev Haapsalus Foto Karin Luiga

Lipu päev Haapsalus. Foto: Karin Luiga

Täiendav ülevaade on koostatud Eesti lipu seltsi juhatuse esimehe Jüri Trei palvel, et toodud näidete abil anda rohkem mõtlemisainet sellest, milliseid erinevaid võimalusi jätkub sinimustvalge lipu tähtsustamiseks. Trei sõnul korraldasid Eesti lipu seltsi liikmed lipu päeva üritusi Tallinnas, Sindis, Pärnus, Haapsalus, Otepääl, Põlvas, Jõgeval, Põltsamaal, Toris jm.

Kaitseliidu Lääne maleva kodulehelt teade Haapsalu kohta

Eesti lipu päeval heisati Haapsalu linnavalitsuse ees pidulikult riigilipp, mille heiskasid kaitseliitlased Siim Jeeberg ja Jaan Stoletov. Haapsalu linna lipu heiskasid Naiskodukaitse liikmed Kai Silmer ja Malle Sepp. Euroopa Liidu lipu heiskasid kodutütar Marie Keldrima ja noorkotkas Roger Rohilaid.

Liputoimkonna esimees oli Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkonna pealik leitnant Sulev Luiga. Lipurivis oli 15 lippurit oma organisatsioonide, ühenduste ja koolide lippudega.

Jätka lugemist »

Õppereis kui inspireeriv reis Põltsamaa piirkonda

Meeleolukas hetk õppereisilt. Vasakult: Pille Tutt, Ivi Sark ja Rutt Rimmel. Fotod: erakogu

Meeleolukas hetk õppereisilt. Vasakult: Pille Tutt, Ivi Sark ja Rutt Rimmel. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

Õppereisi korraldajaks oli täiskasvanute õppe (TÕN) Raplamaa koordinaator Ivi Sark. Rühma moodustasid mitmete valdkondade juhid alates volikogu esimehest, raamatukogude juhatajatest raamatukogude töötajateni, kes tegelevad täiskasvanute õppe korraldamisega.

Seekordne oli kaheksas reis erinevatesse maakondadesse. Jõgevamaa reisi valmistas ette kohapealne eestvedaja Pille Tutt, kes on külade seltsi juhataja. Jõgevamaa sädeinimeseks kuulutatuna on ta öelnud: väärtustage oma juuri ja eluviisi.  Sellest ideest valituna olid külastuskohtadeks Kamari haridusselts, käsiteokoda Katre Arulaga, Jõgevamaa keskraamatukogu ja Pajusi küla selts.

Et sõit ladusamalt kulgeks, oli bussis teabehommik, küll pärast raputavat Rapla-Kehtna lõiku. Avatud mikrofonis said sõna Tiiu Raav riigigümnaasiumi tulekust maakonda, Ruth Lippus Rajaleidja keskuse juhina, Tõnu Mesila koolituse edusammudest Märjamaa vallas,  Kristiine Vahtramäe kogemuskoolitusest Kehtnas, Karin Niklus raamatukogude tulevikust seoses haldusreformiga, Valmar Ideon tööst õppuritega kaugõppe keskkoolis. Jätka lugemist »

Jõgevamaa aasta tegu on Põltsamaa Kodu rajamine

Hooldusasutuse Põltsamaa Kodu rajamise algataja Vambola Sipelgas Jõgevamaa aasta teo tunnustuskirjaga vastuvõtul. Foto: Johannes Haav

Hooldusasutuse Põltsamaa Kodu rajamise algataja Vambola Sipelgas Jõgevamaa aasta teo tunnustuskirjaga vastuvõtul.
Foto: Johannes Haav

Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Eesti Vabariigi 98 aastapäevale pühendatud vastuvõtul pälvis Jõgevamaa 2015. aasta aasta teo tunnustuse hooldusasutuse Põltsamaa Kodu rajamine aktsiaseltsi Lõuna­-Eesti Hoolduskeskuse eestvedamisel.

Aktsiaseltsi Lõuna­-Eesti Hoolduskeskuse juhatuse liige Vambola Sipelgas nimetas tunnustust ilusaks üllatuseks. „Mõtlesime, et viime ellu ühe vajaliku projekti eakate inimeste heaks. Aga et sellest kujunes aasta tegu Jõgevamaal, vaat see on alles hea uudis,” lausus ta.

Vambola Sipelgase sõnul on Põltsamaa Kodu rajamine ennekõike meeskonnatöö. “Väga palju abi oli Põltsamaa linnavolikogu ja Põltsamaa linnavalitsuse, eriti linnapea Jaan Aiaotsa toetavast suhtumisest,” lisas ta. Jõgevamaa aasta teo auhinnaga kaasneb rahaline preemia 1500 eurot.

Põltsamaa Kodu pakub ööpäevaringselt üldhooldusteenust eakatele inimestele. Lõuna­-Eesti Hooldekeskus investeeris 2015.  aasta novembris avatud Põltsamaa Kodusse 3,5 miljonit eurot. Põltsamaa Kodus on kokku 80 tuba. Toad on ühe­ ja kahekohalised. Kokku mahub Põltsamaa Kodusse elama 150 inimest.

„Arvestades meie elanikkonna vananemist valiti Jõgevamaa Aasta teoks valiti igati tänuväärne ja tarvilik ettevõtmine. Erinevat tüüpi hooldekodusid vajab Eestimaa veelgi. Nende ehitamisele peaks märkimisväärselt panustama ka riik,” ütles iseseisvuspäeva vastuvõtul viibinud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-­Laul.

Jaan Lukas

Kiiruisutaja Saskia Alusalu: Jõgevamaa parim sportlane olla on väga suur au

Saskia AlusaluPõltsamaa kultuurikeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuri­ ja sporditegijate ning terviseedendajate tunnustamisõhtul kuulutati Jõgevamaa 2015. aasta parimaks sportlaseks kiiruisutaja Saskia Alusalu, Adaverest võrsunud Põltsamaa ühisgümnaasiumi vilistlane.

Tunnustuse kodumaakonnast tõid teile suuresti saavutused 2015 aastal. Mida nendes ise esile tõstaksite ?

Mul on väga suur au olla Jõgevamaa parim sportlane. Möödunud aasta oli muutusterohke. Lõppes neli aastat kestnud treeningperiood Saksamaal Inzellis ning alustasin treenimist Norras Hamaris. Perioodi jäi nii raskemaid hetki kui ka rohkesti saavutusi. Esmakordselt osalesin maailmameistrivõistlustel, kus ühisstardis saavutasin kümnenda koha. Püstitasin üheksa Eesti rekordit.

Autasustamisel te ise viibida ei saanud ja sündmusele olid kutsutud teie vanemad. Millal võib aga taas elada kaasa teie uisutamisele Eestis?

Kahjuks ei saanud ma tänuõhtul tõesti viibida ja paljude sõprade ja tuttavatega koos olla.Viibin Norras treeningutel ning valmistun peagi algavaks maailmakarika etapiks, mis toimub samas riigis Starvangeris. Küll aga plaanitsen osaleda Eesti meistrivõistlustel, kui nende toimumiseks piisavalt külma ja jääd on.

Jõgevamaa Parimaks treeneriks 2015 valiti teie esimene treener Väino Treiman. Missuguseid emotsioone see uudis tekitab?

Olen väga rõõmus, et parimaks treeneriks valiti minu esimene treener, Eesti kiiruisutamise taaselustaja Väino Treiman. Ilma temata poleks oma tänaste saavutusteni jõudnud mina ega paljud teised kiiruisutajad. Samuti olen tänulik kõigile oma toetajatele, sponsoritele, kaasaelajatele, pöidlahoidjatele

Jaan Lukas

VAATA KA JÕGEVAMAA 2015. AASTA PARIMAID TREENEREID:

Jätka lugemist »

Põltsamaal avati uus ilutuba

Oktoobris avati Põltsamaal uus ilutuba, mida kohalikud on nimetanud ka mini-spaaks. See on koht, kus ukse taha jäävad kõik argipäeva pained, kus keha ja hing saavad täielikult lõõgastuda. Kaunilt kujundatud La Belle ilutuba pakub personaalset lähenemist läbi erinevate hoolduste, mida teostab kutsetunnistuse ja 3 aastase töökogemusega terapeut.

Kuna õues on sügis täies hoos ja ilmad muutuvad järjest jahedamaks, siis vajab nahk enam hellust. Külm tuul, keskküte ja kiired temperatuurikõikumised mõjutavad nahka ning muudavad selle kuivaks. Salongi teenuste hulgast leiab erinevaid näo- ja kehahooldusi (sh parafiinihooldused, mis on jahedaks perioodiks eriti head), mitmeid massaaže (klassikaline-, kupu-, spordi- või aroomimassaaž, Qua Sha teraapia) ja teisi iluprotseduure (maniküür, pediküür, depilatsioon jm).

Salongi eripära seisneb veel ka selles, et erilist hoolt saavad lapseootel naised, kelle jaoks on spetsiaalselt välja töötatud pakkumised, mis kõhubeebit ei ohusta.

Ehkki ilutuba on avatud olnud vaid paar nädalat, siis Põltsamaa rahvas on uue paiga soojalt vastu võtnud. Salongipidaja sõnul tööd jagub ja kõik huvilised on alati oodatud!

Millega teenis Põltsamaa ühisgümnaasium tunnustuse Jõgevamaa Aasta Haridustegu 2015?

Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula ja õppealajuhataja Riina Valdmets. Foto: Vahur Kukk

Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula ja õppealajuhataja Riina Valdmets. Foto: Vahur Kukk

Tunnustuse Jõgevamaa Aasta Haridustegu 2015 laureaat Põltsamaa ühisgümaasium on sõlminud Tartu Kutsehariduskeskusega koostöölepingu, mis võimaldab korraldada innovaatiliselt õppetööd.

Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula sõnul on õppeasutuse arengus kõige olulisemad märgusõnanad koostööd ja uute suundade elluviimine. “Möödunud aasta 3. septembril sõlmisime Tartu kutsehariduskeskusega koostöölepingu infotehnoloogia ja majandusalase eelkoolituse läbi viimiseks Põltsamaal. Lisaks gümnaasiumiharidusele on Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilastel võimalus omandada, kas IT süsteemide spetsialisti või ärijuhi eelkoolituse tunnistus,” lausus ta.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev kasutas Põltsamaa ühisgümnaasiumi hariduskeskkonna iseloomustamiseks sõna innovaatiline. “Üheks tähelepanuväärsemaks uuenduseks on selles koolis küberkaitseõppe õppeprogrammi võtmine,” ütles ta.

Jaan Lukas

Põltsamaal jutustatakse esimese sinimustvalge lipu õmblemise lugu

Põltsamaa Ühisgümnaasiumil on välja kujunenud tore traditsioon Eesti lipu sünnipäeva paiku korraldada koostöös teiste asutustega 5. klasside õpilastele õppepäev „Eesti lipu õmblemise lugu Põltsamaal“. Õpipaikadeks on muuhulgas kaks maja, mis ise seotud Eesti lipu ajalooga – endised Leihbergi pood ja kihelkonnakool.

Emilie Beermann õmbles esimese sinimustvalge lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis Foto Urmas Saard

Emilie Beermann õmbles esimese sinimustvalge lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Foto: Urmas Saard

Põltsamaa Linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni annab teada, et täna liiguvad Põltsamaal lapsed mööda linna ringi ühest õpitoast teise ja õpivad Eesti lipu lugu. Lipu õppepäeva on lõimitud muusika- ja kunstiõpetus, käsitöö, ajalugu ja kodulugu.

1884. aasta 4. juunil Otepääl õnnistatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õmblemise algatas Karl August Hermanni abikaasa Paula, kaasatud olid ka Miina Härma ja Põltsamaa kihelkonnakooli näputööõpetaja Emilie Beermann. Lipu kangas pärineb Leihbergi poest, kus täna paikneb Põltsamaa Muusikakool. Emilie õmbles lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Emilie koolmeistrist isa Gustav Beermanni puutöökojas valmistati lipuvarras. Lipu aitas toimetada Tartusse ja Otepääle Emilie 19-aastane vend, EÜSi liige Christoph Beermann, kes oli ka lipuhoidjaks lipu õnnistamise ajal.

Mitmed Beermanni õpilased nagu Michael Jürman, Jaan Bergmann, Karl August Hermann ja sama kooli õpetaja Aleksander Mohrfeldt asusid õppima Tartu ülikooli ja kuulusid sellesse tuumikusse, mis hakkas looma ülikoolis õppivate eestlaste ühendust. Seetõttu on Beermanni-aegset Põltsamaa kihelkonnakooli nimetatud ka EÜS-i hälliks. Ajapikku kujunes Eesti soost üliõpilaste seltsi lipu sinimustvalgele juurde tugev rahvuslik tähendus ning 1918. aastal tunnistati see Eesti riigilipuks.

Urmas Saard

Ansambel HELIKRISTALLID Mõtluskontserdite sari valgustab kirikuid

Lähimal nädala jooksul rändab ansambel Helikristallid mööda erinevaid Eesti kirikuid:

16.08.2014 kell 20 Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirikus
17.08.2014 kell 16 Põltsamaa Niguliste kirikus
20.08.2014 kell 20 Narva Aleksandri kirikus

Mõtluskontserditel kõlavad meditatiivsed improvisatsioonid Eesti rahvakoraalide, regilaulu ja gregooriuse laulu teemadel. Repertuaar on valdavalt vaimulikel või ülendavatel pärimuslikel tekstidel. Lisaks erinevatele rahvapillidele, nagu setu kannel, lauto, lüüra, on kontserdil instrumentideks ka laulvad kristall-helikausid, mille helid mõjutavad meie keha ning teadvuse erinevaid tasandeid ja loovad esitatule erilise õhustiku. Iidsete keelpillide kõla koos kristallkausside toonidega lasevad kuuldavale igavikulised helid, kus on koos nii minevik, olevik kui tulevik.

Kontserdil üheks osaks on ka ligi meetrise läbimõõduga Päikesegongi meditatsioon. Päikesegongi ülemhelid lasevad kuuldavale justkui inglitekoori laulu, mis vibreerib päikese liikumise helide sagedusel. Võib isegi öelda, et kontsert kokku puudutab meie sisemisi maailmu ja toimib isegi teraapiliselt.

Ansambel HELIKRISTALLID koosseisus mängivad:
Tarmo Tabas — laul, raamtrumm, lüüra;
Toivo Sõmer — lauto, väikekannel, lüüra ja
Aivar Täpsi — laulvad kristall-helikausid, Päikesegong.

Ansambel HELIKRISTALLID

Kuningamäe kardirajal toimuvad tudengivormelite võistlused

6.-9. augustini on tudengivormelite võistlused Põltsamaal, Kuningamäe kardirajal. Kuningamäe kardirajal on ainulaadne võimalus näha bensiini- ja elektrivormeleid vahetus mõõduvõtmises ja tutvuda uusimate tehnoloogiliste lahendustega. Võistlusel osaleb ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühismeeskonna uus elektriauto FEST14.
Võistluste avatseremoonia algab 6. augustil kell 18. Võistluste finaal algab 9. augustil kell 10. Tippmeeskonnad tulevad starti viimastena, pärastlõunal.
Pealtvaatajatele on võistlused tasuta.
Baltic Open on rahvusvahelise autospordi tootearendusvõistluse Formula Student mitteametlik osaetapp. Võistlustel näeb ringrajal 18-t isevalmistatud tipptehnoloogilist väikevormelit. Osalejad tulevad 9st riigist, esindatud on kõik Põhjamaad, Holland, Ühendkuningriik, Venemaa ja Saksamaa. Kõik autod on projekteeritud ja valmistatud ühiste reeglite järgi. Lisaks bensiinimootoriga masinatele stardib ka 3 elektrivormelit.
Võistluste üheks tõmbenumbriks on maailma edetabelis 500 meeskonna hulgas 5. kohta hoidnud Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühismeeskonna värske elektriauto FEST14. Põltsamaa osavõistlus on selle mudeli esimene mõõduvõtt.
Joosep Ausmees

Eesti vabadusvõitlejad kogunevad täna Põltsamaal

vvl_logoTäna, 19 juulil koguneb Põltsamaal toimuvale Eesti Vabadusvõitlejate Liidu XXII kokkutulekule ligi 400 inimest. Nendest enamik on II maailmasõja veteranid, kelle sõdimise eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Sündmus koosneb pidulikest ja isamaalistest tseremooniatest, mis saavad teoks Põltsamaa ajaloolistes paikades ning kõige kauem ollakse koos Põltsamaa lossihoovis.

Kokkutuleku avab Jõgeva Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees, II  maailmasõja veteran Arnold Kull, kes oma avakõnes märgib, et praegused veteranid olid sõja alguses 14-22 aaastased.

“Eesti armeed, kus olime valmistunud teenimiseks, polnud enam olemaski,” lausus Arnold Kull. “Eesti mehed võitlesid II maailmasõjas aga mitte Suur-Saksamaa eest, vaid Eesti riikliku iseseisvuse taastamise nimel. Me elasime läbi kõik koledused. Kes viidi sõjavangina Venemaa vangilaagritesse, kes tegi läbi Tšehhi põrgu, kes kannatas Tööpataljoni alandusi. Mõnest said metsavennad. Lootus kippus kaduma, hirm tuleviku ees aga püsis. Seda enam tundsime rõõmu, kui Eesti ometi vabaks sai ja selgus, et meie polnud asjate võidelnud ja oma ideid aastakümneid kaasas kandnud.”

Vabadusvõitlejate kokkutulekul osalejad kogunesid alates kella 10 registreemispaika Veski tänavasse noortekeskuse Juventus hoonesse  Ametlik osa algas pärgade asetamisega vabadussõja mälestusmärgi jalamile. Veski ja Aia tänava vahelisse parki, president Konstantin Pätsi istutatud tamme kõrvale pannakse kasvama vabadusvõitlejate tamm. Rongkäigus minnakse EELK Põltsama Niguliste koguduse kiriku juurde, kus päevakohase jumalateenistuse peab õpetaja Markus Haamer.  Sündmused jätkuvad Põltsamaa lossihoovis, kus heisatakse kokkutuleku lipp.

Jätka lugemist »

Eesti Lipu sünnilinnas Põltsamaal algavad täna mitmekülgsed pidustused

Emilie Beermann esimest sinimustvalget lippu õmblemas Põltsamaa kunstikooli direktori Ethel Hakkaja ja tema õpilaste tehtud maalil. Foto: Johannes Haab

Emilie Beermann esimest sinimustvalget lippu õmblemas Põltsamaa kunstikooli direktori Ethel Hakkaja ja tema õpilaste tehtud maalil. Foto: Johannes Haab

Esimese sinimustvalge lipu õmbles kunagise Põltsamaa kihelkonnakooli tütarlaste käsitööõpetaja Emilie Beermann (1860-1896). Kultuurilooline fakt annab põhjuse selles paigas kolmapäeval, 4. juunil mitmekülgselt ja pidulikult Eesti lipu 130. aastapäeva tähistada.  Külauudistele andis sündmustest ülevaate Põltsamaa linnavalituse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni.

Millal algasid ettevalmistused Eesti lipu 130 aastapäeva tähistamiseks Põltsamaal ja kuivõrd oli selles protessis otsustav tähtus Põltsamaa astumisel Eesti Lipu Seltsi ja Jaan Poska majas toimunud kohtumisel?

Kui Eesti lipu 125. aastapäeva eel töötasime lavastuse “Lipu sünd” kallal, sai korraldustoimkonnas välja käidud idee, et seda võiks iga viie aasta järel lipu ümmargustel sünnipäevadel esitada. Aga selles, et tänavu on Põltsamaal lipu aastapäeva kavas ka Eesti Lipu Seltsi konverents, on küll otsustav tähtsus, et oleme vahepeal lipu seltsiga aktiivsemalt suhtlema hakanud. Esimesed konkreetsed sammud lipu 130. sünnipäeva tähistamiseks tegi toonane Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Anzhelika Valdre, kes kutsus umbes aasta tagasi kokku koosoleku, mil pandi koos Eesti Lipu Seltsi, Riigikanstelei ja Põltsamaa toimkonnaga paika ürituse esialgne päevakava.

Missugustes Põltsamaa linna paikades mängitakse lavastust “Lipu sünd”, kes on selle teksti autor ja kas tegemist on dokumentaalnäidendiga?

Etendus algab Põltsamaa ühisgümnaasiumi juures Tartu stseeniga. Karl August Hermanni majas toimuval koosviibimisel lubab Paula Hermann hankida üliõpilasseltsile lipu. Teine stseen toimub endise Leihbergi poe, praeguse Põltsamaa muusikakooli juures. Selles stseenis ostab Emilie Beermann lipu tarvis kangad. Kolmas stseen leiab aset endise kihelkonnakooli juures Jõe tänavas. Seal õmbleb Emilie lipu ning sealsamas puutöökojas valmib ka lipuvarras. Näidendi kirjutas Põltsamaa muuseumi direktor Rutt Tänav ja see tugineb ajaloolistele allikatele. Nagu ilukirjanduslike tekstidega ikka, on tegemist autori interpretatsiooniga 130 aasta tagustest sündmustest. Jätka lugemist »

Põltsamaal avatakse pärandinäitus, mille keskmes on oskused, kombed ja tavad

image003Põltsamaa kultuurikeskuses avatakse 13. jaanuaril kell 16 näitus “Pärand elab!”.

“Pärand elab!” on rändnäitus, mis tutvustab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut. Näituse avamisel pöörame eraldi tähelepanu antud piirkonna kultuuritraditsioonidele. Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav kõneleb avamisel kohalikust puhkpillitraditsioonist, pillilugudega astuvad üles Põltsamaa muusikakooli õpilased.

Pilkupüüdvat rändnäitust on tänaseks näinud Tartu, Hiiumaa, Kihnu, Tallinna, Karksi-Nuia ja Tallinna inimesed. Põltsamaa näitus on avatud 31. jaanuarini.

Näitusega kutsutakse inimesi märkama ja väärtustama vaimset pärandit – põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid. “Tihti arvatakse, et vaimse kultuuripärandi all mõeldakse käsitööd, tantsu või mõne pilli mängimise oskust, kuid tegelikult võib see olla ka täiesti igapäevane tegevus nagu moosi keetmine või pesu pesemine. Seetõttu püüdsingi leida iga paiga kohta võimalikult lihtsaid, kuid samas erilisi nähtusi,” selgitas näituse kuraator Jane Kalajärv.

Eeva Kumberg

Rahvakultuuri Keskus

Põltsamaa Ametikool saab kaasaegse praktikakorpuse

Foto: Jaanis Nõlvak

Foto: Jaanis Nõlvak

Reedel, 10. jaanuaril avatakse Põltsamaa Ametikooli uus praktikakorpus, milles on võimalused ehituse, autotehniku  põllumajanduse erialadega seotud oskuste omandamiseks.

Kaasaegses hoones paiknevad ka ruumid erialade teoreetilise väljaõppe tarbeks, kabinetid töötajatele ja abiruumid.

Põltsamaa Ametikooli direktor Andrus Kompus märkis, et siiani toimus Põltsamaa  koolisisene praktiline väljaõpe seitsmekümendatel kaheksakümendatel aastatel valminud õppehoonetes, mis nüüdseks ehitustehniliselt amortiseerunud. “Algselt oli kavas olemasolevad vanad hooned renoveerida. Mõttevahetustes kooli arengu üle koos Haridus- ja Teadusministeeriumi spetsialistidega jõuti järeldusele, et vanu hooneid renoveerida  pole otstarbekaks, sest ei järgne  tulemust, mis vastaks kutseõppele kaasajal esitatud nõuetele. Nii otsustati välja ehitada kaasaegne praktikakorpus. Uues korpuses paiknevad kaasaegselt sisustatud õpperuumid nii erialaste oskuste omandamiseks, kui ka teoreeriliseks väljaõppeks võimalus on senisest paremal tasemel korraldada ka täiskasvanute täiend-ja ümberõpet.   Jätka lugemist »

Põltsamaal saab laulda koos Gerli Padariga ja sõita Piilupardi-rongiga

Laupäeval 6. juulil toimuva  Põltsamaa Linna- ja Lossipäeva raames saab Põltsamaa lossihoovis teoks muusikasündmus Ühislaulmine 2013.

Sel päeval on Põltsamaal avatud ka mitmed õuekohvikud ja esmakordselt saab selles linnas sõita Piilupardi rongiga.

Ühislaulmise peakorraldaja Põltsamaa Kultuurikeskuse direktori Irja Targama sõnul  laulavad Ühislaulmisel koorid ja ansamblid, kokku paarsada lauljat üle Jõgevamaa “Laule lauldakse Põltsamaa Linnaorkestri saatel, dirigentideks Urmas Mägi ja Merle Nisu, kes on valinud ka repertuaari. Lauldakse kolmes grupis – eesti- ja välismaa päritolu ning rahvalikke laule. Eestlauljaks on muusik  Gerli Padar, ” ütles Targama „Jõgevamaa Laulupidu sel aastal ei toimu, seega otsisime kooridele väljundit. Laulud on tuntud, mistõttu ei vaja need eraldi ettevalmistust ja kodus sõnade õppimist.“ lisas ta.

Laupäeval sõidab Põltsamaal esmakordselt ka vedurist ja vagunist koosnev Piilupardi-rong, mis võtab reisjaid peale lossihoovi parklast ja sõidutab roosiaeda.  “Rong, mida juhib Piilupart sõidutab reisjaid Põltsamaa roosiaeda. Teepeal peatutakse aga ka suvekohvikutes, mida linnapäevadel avatakse seitsmeteistkümnes Põltsamaa õues, ” ütles Targama, kelle sõnul sõidab rong niikaua kui jätkub reisjaid.

“Plaanitsen rongisõitu proovima minna koos linnavolikogu esimees Margi Einaga,” ütles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. “Piilupardi-rong sobib meie linna üsna hästi, sest Põltsamaa jõel elav ka rohkesti parte. Teise Maailmasõja eelses Eestis – kolmekümendatel aastatel kavatseti aga Põltsamaale ehtne raudtee ehitada. Paraku jäi majanduslikel põhjustel ettevõtmine pooleli,” ütles omavalitsusjuht.

Põltsamaa Linna ja Lossipäeva korraldab Põltsamaa Kultuurikeskus ja sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Rahvakultuuri Keskus.

Jaan Lukas

Soome muusikud panevad Põltsamaa helisema

2. veebruaril kell 17 esineb Põltsamaa kultuurikeskuses Turu konservatooriumi kammerorkester, mida juhatab dirigent Jukka Perksalo, teatas Põltsamaa kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialist.

Esitamisele tuleb Põhjamaade heliloojate muusika. Kontsert on tasuta. Turu kooli orkestri esituses saab kuulata Lars-Erik Larssoni, Edvard Griegi, Gustav Holsti ja Erkki Salmenhaara muusikat. Lisaks nendele teostele tulevad esitamisele Heino Elleri “Kodumaine viis” ja Soome suurkuju Sibeliuse Andante “Festivo”.

Turu Konservatooriumi Kammerorkestris mängivad kooli kõige andekamad õpilased. Kuna orkestri programm tugineb olulisematele kammermuusikateostele, koosneb see tihti selliste heliloojate teostest nagu Jean Sibelius, Armas Järnefelt, Uuno Klam, Per-Henrik Nordgren, Einojuhani Rautavaara, Johann Sebastian Bach, Lars-Erik Larsson ja Heino Eller. Orkestrit dirigeerib alates 2001. aastast Jukka Perksalo. Jätka lugemist »

Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Raul Veede. Allikas: err.uudised

Raul Veede. Allikas: err.uudised

Novembris toimunud Jõgevamaa-teemalise artiklivõistluse võitis Raul Veede Tartust, kes kirjutas veebientsüklopeediasse artiklid Jõgeva kollasest, Benito Agirre tänavast ja ikoonimaalijast Gavriil Frolovist. Veede kirjutas või täiendas võistluste jooksul 24 artiklit. Konkursi žürii tõstis Veede puhul esile artiklite eripalgelisust, vormistust ja kasutatud allikate rohkust.

Põltsamaa-eriauhinna sai Robert Reisman Paidest artikli eest, mis tutvustab Põltsamaa mõisa ajalugu. Reisman kirjutas ka artikli EELK Põltsamaa Niguliste kirikust ja täiendas oluliselt artiklit Põltsamaal resideerunud hertsog Magnusest.

Lisaks tunnustas žürii Sergey Sharkovi märkimisväärse panuse eest Jõgevamaa kajastamisel Vikipeedias. Uuele autorile välja pandud MTÜ Wikimeda Eesti eriauhinna pälvis Marianne Karm. Jätka lugemist »

Selgusid üle-eestilise kooliõpilaste seiklusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud

Kooliõpilaste seiklusliku võistlusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud võistkonnad tulevad üheteistkümnest maakonnast.
29. oktoobrist on põhikoolide 7.-9. klassid võistelnud Tallinna tutvustavas võistlusmängus “Vana Toomase mõistatus”. Loovtöö, klassikalise viktoriini ja maastikumängu elemente kombineeriv mäng algas osalejate kodukohtades virtuaalse võistlusena.
Parimaid loovtöid saab näha siit: http://www.tourism.tallinn.ee/est/infoleht/article_id-12399
Viktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda lingilt: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/vanatoomas/tegevus
Jõukatsumine kulmineerub maakondlikult parimate meeskondade mõõduvõtmisega 29. novembril Tallinna vanalinnas. Tänaseks on selgunud kaksteist võistkonda üheteistkümnest maakonnast, kes Tallinnas üksteiselt mõõtu võtavad. Need on Pärnumaalt võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist, Lääne-Virumaalt võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist, Tartumaalt võistkond Kolm Musketäri Lähte Ühisgümnaasiumist, Läänemaalt võistkond Käbimees ja Kompanii Haapsalu Gümnaasiumist, Hiiumaalt võistkond
Moskiitod Emmaste Põhikoolist, Viljandimaalt võistkond Mürsikud Võhma Gümnaasiumist, Jõgevamaalt võistkond OoPika Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Harjumaalt võistkond Primo Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Põlvamaalt võistkond PÜG 7b II Põlva Ühisgümnaasiumist, Ida-Virumaalt võistkond SuperTeam Narva Kesklinna Gümnaasiumist, Võrumaalt võistkond VKG 7.B II Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja Pärnumaalt võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist. Seiklusmängus esimese koha pälvinud võistkond saab auhinnaks põneva päeva pealinnas võitjameeskonna klassile.
Mängu ”Vana Toomase mõistatus” korraldajaks on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond.
Eva Maimre

Londoni olümpiasangarite nimed lüüakse Põltsamaal kivisse

10. oktoobril kell 14.00 avavad olümpiasangarid Heiki Nabi ja Gerd Kanter Põltsamaal Sõpruse pargis oma nime graveeringud skulptuuril, kuhu on kantud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Ühtlasi jagavad nad huvilistele pargis autogramme. Põltsamaa jahimeeste selts on lubanud olümpisangaritele kinkida värskelt küpsetatud kitsekintsud. Üritusel on ka avatud vaba mikrofon, kui keegi soovib omalt poolt sportlasi tänada ja neile midagi kinkida.

Üritusel osalevad EOK president Mart Siimann, Jõgevamaa maavanem ja omavalitsusjuhid. Kutsutud on ka sportlaste treenerid Henn Põlluste ja Vesteinn Hafsteinsson. Sündmust võõrustab Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ning juhib Tiit Lääne.  Skulptuur “Teel Olümposele” on omalaadne Eestis, kuna selle graniiti on raiutud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed ning skulptuur on elav – nimesid raiutakse juurde. Skulptuuri autor on Tauno Kangro ja see valmis 2004. aastal. Olümpiateemalise skulptuuri rajamise ja olümpiamedalistide tänuürituste korraldamise Põltsamaal algatas Sõpruse pargi kauaegne eestvedaja Ants Paju.

Seekordset üritust korraldavad Põltsamaa Linnavalitsus, Jõgeva maavalitsus, Eesti Olümpiakomitee, SA Sõpruse Park ja Jõgevamaa Spordiliit Kalju.

Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Kaunimad laulud Raimond Valgrelt: Maria Listra ja Jassi Zahharov.

Klaveril Margus Kappel.

Tänavu juulikuus ühinevad suvekontsertideks lauljad Jassi Zahharov ja Maria Listra, kes astuvad publiku ette paljudes Eesti kirikutes.

Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra ja Eesti ooperi tuntuim meeshääl esibariton Jassi Zahharov lähevad juulis ühiselt kontserttuurile. Lauljaid saadab klaveril meie üks hinnatumaid pianiste Margus Kappel, emotsionaalne ja tehniliselt imetabane.

Kontserdil tulevad esitlusele sellised kaunid meloodiad nagu Muinaslugu muusikas (duetina), Sinilind, Veel viivuks jää, Su silmist näen vaid und, Peagi saabun tagasi su juurde. Kontserdil kõlab veel teisigi kauneid laule nagu: Suveöö, Rooma kitarr, Nii algas see kõik (duetina), Sulle kõik nüüd ütlen (duetina), Päikesenaer, O Sole Mio, Võta mind kaasa, Solveigi laul, Maailm samme täis jt.

Kava:

Jätka lugemist »

Aastalõpupidu Põltsamaa Kultuurikeskuses

Põltsamaa lossikompleksis avatakse fotonäitus ”Ajaleht vanadel fotodel”

Pressimuuseum avab homme, 19. detsembril Põltsamaa lossikompleksis Eesti ajakirjanduse 245. juubelile pühendatud fotonäituse “Ajaleht vanadel fotodel”.

Näitusel on väljas 15 suureformaadilist must-valget fotot ajalehest erinevates olukordades. Vanimad pildid pärinevad 20. sajandi algusest, uusimad 1990ndatest.

Huvitavamateks  fotodeks on kaks Põltsamaaga seotud olustikupilti. Üks neist kujutab “Postimehe” lugejat 1930ndatest, keda ei häiri ümbritsev peomeeleolu. Teine foto pärineb 1960ndatest ja annab aimu ajalehe “Rahva Hääl” sorteerimisest Põltsamaa postkontoris.

Näitus on avatud endistes Lossi Pagari ruumides E-L kella 10-15.

Näitus jääb avatuks kuni 28. veebruarini 2012. aastal.

Täna Põltsamaal perehommik “Jõuluootus”

Käsitöölaat Põltsamaa Kultuurikeskuses

Lisainfo!

Põltsamaa Felix alustab õunade kokkuostu

Eesti toiduvalmistaja Põltsamaa Felix ostab 6-14 oktoober aiapidajatelt kokku mahlaõunu, et pressida õunamahla ja villida õunaveini.

„Õunu on tänavu Eestimaal rohkesti, mistõttu loodame kokku osta ca 300-400 tonni õunu, et Eesti tarbijaid taas kodumaise värske õunamahlaga rõõmustada,“ ütles Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol.

Õunakilo sisseostu hind on 10 eurosenti ning minimaalne sisseostetav kogus ühelt müüjalt on 500 kilogrammi. „Soovitame aiapidajatel koopereeruda naabritega ning tuua oma õunad Põltsamaale ühiselt,“ ütles Viilol.

Aiapidajatel tuleb enne õunte toomist end ette registreerida telefonil 77 66 100. Lisaks eraisikutele ostab Põltsamaa Felix õunu ka
väiketalunikelt.

Põltsamaa Värske Õunamahl villitakse mahlapressist otse liitristesse tetrapakkidesse ja mahl hakkab kauplustesse jõudma alates 17. oktoobrist.

Värsketest õuntest valmistatakse ka õunaveini. Põltsamaa Kuldne 2011 saab tõenäoliselt valmis 2013 aastal.

 

Milline on tänavune õunasaak sinu koduaias ja mida õuntega peale hakkad? Kirjuta sellest kommentaarirubriigis!

Tulemas on Põltsamaa Jõe Suvemängud

13. augustil toimuvad Põltsamaa linnas Põltsamaa Jõe 37. Suvemängud, mille eesmärgiks on hoogustada sporditegevust Põltsamaa piirkonnas.

Suvemängudele kutsutakse kõiki, kes elavad või töötavad Põltsamaa-, Puurmani-,
Pajusi-, Imavere-, Kolga-Jaani-, Kõo vallas ja Põltsamaa ja Võhma linnas ning
õpilased, üliõpilased, kelle vanemad on seotud eelpool toodud tingimustel linnade
ja valdadega.

Võistlusaladeks on rannavõrkpall, jalgpall, korvpall, rahvastepall, võistkondlik petank, paigalt kaugushüpe, kuulijänn ja topispallijänn, soome kurn, tennis, jalgrattakross, sõudmine ja ujumine. Lisaks peetakse juhtide mitmevõistlus.

Parimatele on välja pandud autasud. Osavõtumaks on Põltsamaa linnal ja vallal 200 eurot ja teised omavalitsustel 130 eurot. Lähetuskulud ja toitlustamiskulud kannavad osavõtjad ise.

Põltsamaa Jõe 37. Suvemänge korraldab SA Põltsamaa Sport koos Põltsamaa linnavalitsuse ja Põltsamaa Spordiliiduga. Täpsema info leiab siit.