REOSTUSE TÕTTU EI TOHI UMBUSI JÕEL TULEVAL AASTAL KALASTADA


2016. aastal leidus Umbusis jõeforelli veel küllaga. Foto: Jarko Jaadla

Keskkonnaminister Madis Kallase kehtestatud uue aasta harrastuskalapüügi määrus toob kaasa mõned muudatused: veidi tõusevad mõnede kalastuskaartide tasud ning Umbusi jões ja Pärnu jões Sindi kärestiku vahetus läheduses on kalapüük keelatud.

Loe edasi: REOSTUSE TÕTTU EI TOHI UMBUSI JÕEL TULEVAL AASTAL KALASTADA

PÕLTSAMAA LÕVID PANID MÄNNID KASVAMA

Lembitu Kuusele pühendatud teabekivi Sõpruse pargis. Foto: lions.ee

Põltsamaal on tugevad seosed kuninglikkusega. Keskajal 1570-1577 asus selles paigas Liivimaa Kuningriigi juhi hertsog Magnuse residents. Linna lähedal paikneb kuningamägi. 1992. aastal külastas Põltsamaad Rootsi kuninganna Silvia. Kohalikus elus lööb edukalt kaasa kuninglikust loomast – lõvist – kantud lionsliikumine. Põltsamaa lionsklubi teatakse nii kodukandis kui ka kaugemal. Hiljuti pandi Põltsamaa vallas kasvama männiistikud.

Loe edasi: PÕLTSAMAA LÕVID PANID MÄNNID KASVAMA

DIABEETIKUTE SELTS ON JÕGEVAMAA PARIM KODANIKEÜHENDUS

Tunnustatud Jõgevamaa Kodanikuühenduste tunnustamisel. Foto: Kristi Sepri

Sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus on korraldanud kümme aastat edukamate kodanikuühenduste tunnustamist. Tänavu toimus autasustamise tseremoonia Põltsamaa valda Pajusisse kunagisse mõisatalli rajatud restoranis Von Wahl.

Loe edasi: DIABEETIKUTE SELTS ON JÕGEVAMAA PARIM KODANIKEÜHENDUS

JÕGEVAMAA SÄDEINIMENE ON KARINA KAAREPERE JA AASTA KÜLA AVINURME KÜLADE PIIRKOND


Kollaaž Avinurme Külade piirkonnast. Foto: Jõgevamaa Kodukandi Ühendus

6. novembril tähistati Põltsamaa vallas Adavere mõisahoones Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse 20. aastapäeva. Pidulikul sündmusel kuulutati Jõgevamaa Sädeinimeks 2020 Härjanurme Maarahva Seltsi eestvedaja Karina Kaarepere ning Jõgevamaa Aasta külaks 2020 Avinurme külade piirkond.

Loe edasi: JÕGEVAMAA SÄDEINIMENE ON KARINA KAAREPERE JA AASTA KÜLA AVINURME KÜLADE PIIRKOND

VEND VAHINDRAT TUTVUSTATAKSE KODUKÜLAS UMBUSIS KARIKATUURIDEL

Näituse kuulutus Umbusi Külamaja aknal. Foto: Jaan Lukas

Põltsamaa valla Umbusi külamajas avatud näitusel „Las külakoerad hauguvad” näeb karikatuure paljasjalgsest Tõnissonist ehk vend Vahindrast.

Loe edasi: VEND VAHINDRAT TUTVUSTATAKSE KODUKÜLAS UMBUSIS KARIKATUURIDEL

KÕRVITSAD JA ERSA-MOKŠA ANSAMBEL TAPIKU KÜLAPLATSIL

Tapiku mõisaseltsi eestvedaja Olev Kull koos Ersa-Mokša kultuuriühingu ansambliga tantsimas. Foto: Jaan Lukas

Põltsamaa valla Tapiku külaplatsil kolmandat korda toimunud Jõgevamaa Halloweeni festivalil ja kõrvitsapäeval meisterdati kõrvitsalaternaid, maitsti kõrvitsatoite ja elati kaasa muusikute esinemisele.

Loe edasi: KÕRVITSAD JA ERSA-MOKŠA ANSAMBEL TAPIKU KÜLAPLATSIL

PÕLTSAMAALE KAVANDATAKSE KAASAEGSET UJULAT

Kunagise suurettevõtte Põltsamaa EPT ehitatud ujula võeti kasutusele 1972. aastal. Foto: Väino Valdmann

17. augustil Põltsamaa Vallavalitsuses toimunud arutelul lepiti kokku Põltsamaale kavandatava ujula teenushanke tingimused ja vaeti võimalikke asukohti uuele ujulale.

Loe edasi: PÕLTSAMAALE KAVANDATAKSE KAASAEGSET UJULAT

PAJUSIS ESIETENDUB JAAN KRUUSVALLI „PILVEDE VÄRVID”

Pajusi Teatri suvelavastuse perekond ootab etendusele Pilvede värvid 1.-2. augusti õhtul Pajusi rahvamaja õuel. Foto: Anni Õnneleid

Eesootaval laupäeval ja pühapäeval mängib Põltsamaa vallas tegutsev Pajusi Teater Pajusi rahvamaja siseõuel kirjanik Jaan Kruusvalli kirjutatud näidendit “Pilvede värvid”. Loo tegevus toimub 1944. aastal ühes Eesti taluperes – lavastajaks harrastusnäitemängu mitmekülgne eestvedaja Anni Õnneleid.

Loe edasi: PAJUSIS ESIETENDUB JAAN KRUUSVALLI „PILVEDE VÄRVID”

PÕLTSAMAA VALLAVANEMAKS SAI TALLINNA AUKODANIK ANDRES VÄÄN

Rahvaga suhtlemisel aitab Andres Vääni huumorimeel. Foto: Väino Valdmann

21. mail toimunud Põltsamaa vallavolikogu istungil valiti Põltsamaa vallavanemaks senine vallavolikogu esimees Andres Vään, kes peab oluliseks edendada nii paikkonna ajaloo- ja kultuuriloolisi traditsioone arvestades, kui ka uusi ideid ellu rakendades.

Loe edasi: PÕLTSAMAA VALLAVANEMAKS SAI TALLINNA AUKODANIK ANDRES VÄÄN

PAJUSIS ÕPITI PÄRIMUSTANTSE

6. märtsi õhtul sai Pajusi rahvamajas toimunud Pärimustantsude tantsutoas õppida rahvatantsupedagoog Maia Leipiste juhendamisel tantse erinevate rahvuste kultuuripärandist.

Kuremaa naisrühma liikmed Pajusis pärimustantse õppimas. Foto Jaan Lukas
Kuremaa naisrühma liikmed Pajusis pärimustantse õppimas. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Tema sõnul õpitakse tantsutoas erinevate rahvuste ja rahvakildude tantse, näiteks läti ja vene, aga ka mitmeid kihnu tantse.[/pullquote]Pärimustantsude tantsutoa projekti algatas Põltsamaa kultuurikeskus, kus toimuvad tavaliselt ka tantsutunnid. Maia Lepiste otsustas aga minna pärimustantse õpetama ka Pajusi rahvamajja, et selleski piirkonnas inimesed tolle rahvakultuuri osaga tuttavaks saaksid. “Pärimustantsude repertuaar on väga avar. Avavalsiks on õppimisel alati olnud Aleksandra valss. Tantsutoas on võimalik tantsud selgeks saada ka siis, kui neid varem ei osatud. Algul tutvustan samme, harjutame neid veidi, seejärel algab juba tantsimine ansambli esitaud muusika saatel,” rääkis Lepiste. Tema sõnul õpitakse tantsutoas erinevate rahvuste ja rahvakildude tantse, näiteks läti ja vene, aga ka mitmeid kihnu tantse.

“Lisaks erinevatele Põltsamaa valla paikadele käiakse tantsimas mujaltki Jõgevamaalt, näiteks Järvamaalt. Leidub neid, kes osalenud igas tantsutunnis,” ütles Lepiste.

Loe edasi: PAJUSIS ÕPITI PÄRIMUSTANTSE

LUULE KOMISSAROV MÕJUS KAMARI SELTSIMAJAS SAMA LAHEDALT JA VAHETULT NAGU TEATRISKI

Põltsamaa vallas asuvas Kamari haridusseltsi majas oli kogukonna liikmete ja kaugemalt tulnud huviliste külaliseks armastatud ning austatud näitleja Luule Komissarov. Ta rääkis rollidest teatris ja telelavastuses „Õnne 13”, huvitus külaelust ja lubas Kamarisse tulla ka tulevikus.

Paremalt õed Birgit Nisu ja Vaike Niklus, Luule Komissarov ja õdede ema Juta Nisu. Foto Kamari haridusselts
Paremalt õed Birgit Nisu ja Vaike Niklus, Luule Komissarov ja õdede ema Juta Nisu. Foto: Kamari haridusselts

[pullquote]Kõige eredamalt jäid kuulajatele meelde tema jutustused vahvatest apsakatest, mis tal teatrilaval läbi aegade oma kaasnäitlejatega on juhtunud ja kuidas need olukorrad lahenesid[/pullquote]Kamari kogukonnaelu eestvedaja Vaike Niklusel mõlkus mitu aastat meeles idee kutsuda Luule Kommissarov traditsioonilisele kolmekuninga kohvipeole. „Aasta lõpp tuleb aga alati kuidagi kiiresti ja ootamatult. Olen eelnevatel aastatel isegi Luule kontakti otsinud internetis, aga seda ei ole avalikult saada ja nii ta oli jäänudki mõtteks minu peas. Nüüd detsembris rääkisin oma mõttest õele Birgit Nisule, kes käesoleval aastal on lõpetamas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse eriala ja Birgit muidugi ütles, et kes siis veel, kui mitte tema saaks mind selles aidata,” rääkis Vaike.

Kohtumisel tuli jutuks nii teater, nooruspõlv, hetketegemised, jalgpall, „Õnne 13”, kui ka näitleja viimane reis. Kõige eredamalt jäid kuulajatele meelde tema jutustused vahvatest apsakatest, mis tal teatrilaval läbi aegade oma kaasnäitlejatega on juhtunud ja kuidas need olukorrad lahenesid.

Loe edasi: LUULE KOMISSAROV MÕJUS KAMARI SELTSIMAJAS SAMA LAHEDALT JA VAHETULT NAGU TEATRISKI

Tapiku kõrvitsapäevale toodi üle kolmesaja kõrvitsa

Möödunud laupäeval korraldas kohalik külaselts Põltsamaa vallas Tapikul teistkordselt kõrvitsapäeva. Sündmusel pakuti atraktiivset tegevust, vahvat vaatemängu, head muusikat. Rõhutati kõrvitsa ja sellest valmistatud toitude tervislikkust.

Kõrvitsad. Foto Urmas Saard
Kõrvitsad. Foto: Urmas Saard

Tapiku kõrvitsapäeval võisteldi kõrvitsate lõikamises. „Osavõtjate fantaasia oli piirideta, teoseid jätkus seinastseina ja väga vahvad ideed said teostatud. Neljaliikmeline erapooletu žürii valis võitjad ja seekord üllatuslikult väga ühehäälselt, ilma vaidlusteta,” rääkis Tapiku külaseltsi juhatuse liige Eda Kasar.

Loe edasi: Tapiku kõrvitsapäevale toodi üle kolmesaja kõrvitsa

Eksootilist päritolu laulja esitab Kursi jahilossis Saaremaa valssi

Reede õhtul Põltsamaa vallas Puurmani lähedal asuvas Kursi jahilossis toimuval kontserdil esineb India päritolu laulja Jake Tom, kes esitab ka kaks eesti keelset laulu: „Saarema valss” ja Jaak Joala poolt kuulsaks lauldud „Naerata”.

Jake Tom. Foto Kursi jahilossi omanik
Jake Tom. Foto: Kursi jahilossi omanik

[pullquote]Kui tema esinemine korda läheb, soovime seda traditsiooni jätkata[/pullquote]India juurtega laulja Jake Tom tuli Eestisse 2013. aastal Araabia Ühendemiraatidest Dubaist. Praegu töötab ta Tartu Ülikoolis infosüsteemide teadurina. „Jake, kellega sain tuttavaks ameeriklasest tuttava kaudu, esines minu sünnipäevapeol. Sooja ja ainulaadse häälega artisti esinemine sümpatiseeris ning otsustasin ta esinema kutsuda ka Kursi jahilossi,” ütles ajaloolis-kultuuriloolise majutus- ja toitlustusettevõtte omanik Alikee Kubi.

„Jake Tomi repertuaaris on erinevate maade heliloojate loomingut, ka Eesti laulud. Kontsert toimub Jahilossi restoranis Zum Manteuffel, kõrvalsaalis on võimalik tantsida. Menüüst saab tellida erinevate rahvaste traditsioonide järgi valmistatud roogasid, näiteks viini šnitslit,” rääkis Alikee Kubi.

Loe edasi: Eksootilist päritolu laulja esitab Kursi jahilossis Saaremaa valssi

Kiik annab Tapiku külaelule uut hoogu

Põltsamaa vallas Tapiku külakeskuses valmis uus kiik, mis juba esimese kuuga võitnud populaarsuse erinevas vanuses inimeste hulgas ja toonud kohalikku ellu mõnusat elevust. Kiik meisterdati ja pandi paika Tapiku Külade Seltsi algatusel.

Tapiku kiik. Foto Külauudised
Tapiku kiik. Foto: Külauudised

Lõõgastumine ja koosolemine kiigel on Tapiku kandis läbi aegade populaarne olnud. Tegus pensionär Evald Martjan mäletab Tõivere küla kiike, mis sai ehitatud ja paigaldatud 1968 aastal. Esimesele kiikumisele tuli palju rahvast ümberkaudsetest küladest. Kui mitmed toonased noored mehed kaheksakümendatel sõjaväest tulid, ehitas Martjan koos nendega kiige Tapiku küla keskele. „Tehnikat siis polnud. Kõik postid tuli jõuga püsti ajada,” rääkis kiigemeister.

Kohalikud mehed meisterdasid Tapikule kiige ka 2005. aastal. „Tänaseks olid selle kiige tugipostid juba mädanemisohus,” ütles Tapiku Külade Seltsi juhatuse liige Hiie Nugis. Täpselt selle kiige kohapeale ehitati ka uus kiik. „Kõik tööd tegid kogukonna liikmed vabatahtlikult. Kiigelaudade ostmiseks saime kasutada ka külaseltsi raha. Ehitamisel mõeldi ohutusele – sellele, et kiigelt maha ei kukutaks. Tööle tulid appi kunagised tapikulased, kes praegu elavad mujal.”

Loe edasi: Kiik annab Tapiku külaelule uut hoogu

Jõgevamaa Aasta Küla asub Sadalas, Aasta Sädeinimene tegutseb Lustiveres

29. novembril Mustvee kultuurikeskuses toimunud kodanikupäeva tunnustamistseremoonial kuulutati Sihtasutuse Jõgevamaa Ettevõtlus ja Arenduskeskuse korraldatud konkursi tulemusena Sadala Külade Selts Jõgevamaa parimaks kodanikuühenduseks 2018. Jõgevamaa Kodukandi Ühendus tunnustas Sadala Külade piirkonda tiitliga Jõgevamaa Aasta Küla 2018 ja andis Jõgevamaa Sädeinimene 2018 aunimetuse Lustivere Külaseltsi teenekale eestvedajale Riina Paluojale.

Sadala Külade Seltsi juhatus koos Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimehe Liia Lusti ja Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjasega. Foto Jõgevamaa Arendus ja Ettevõtluskeskuse kodulehelt
Sadala Külade Seltsi juhatus koos Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimehe Liia Lusti ja Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjasega. Foto: Jõgevamaa Arendus ja Ettevõtluskeskuse kodulehelt

[pullquote]Üheks põhjuseks, mis Sadalasse kaks väärikat tunnustust tõi, oli kõlakojaks nimetatud laulava, lipuväljaku ja tulealtari rajamine[/pullquote]Seoses kahe hea uudisega meenutasime Sadala Külade Seltsi juhatuse esimehe Pille Tutiga tänase kogukonnaelu algusaastaid.

„Vabatahtlik tegevus kogukonnas algas külade seltsi loomisega ja rahvamaja kasutusele andmisega meie ühendusele. 20 sajandi algul ehitatud rahvamaja vajas täielikku renoveerimist: kaasaegset katust, tänapäevast katet seintele ja lagedele, kõigile kolmele korrusele tuli ehitada uus elektrisüsteem. Tööde planeerimine ja selleks vajaliku toetuse leidmine kujunes seltsi juhatusele esimeseks suuremaks väljakutseks. Tunnen head meelt, et selts usaldas mulle kui seltsi juhatuse esimehele raha taotlemiseks tarvilike projektide koostamise ja on olnud alati koostöövalmis ja toetav erinevate ideede ja tegevuste ettevalmistamisel, ellu viimisel.”

Loe edasi: Jõgevamaa Aasta Küla asub Sadalas, Aasta Sädeinimene tegutseb Lustiveres

Kamari külas „kireb” Õnneliku Kuke kuju

Põltsamaa vallas paikneva Kamari küla üheks sümboliks kujuneb Õnneliku Kuke kuju, mis avati hiljuti toimunud Avatud Külaväravate avatseremoonial.

Õnneliku Kuke kuju avamisel kunstnik Anni Irs ja kogukonnaelu edendaja Liia Ust (paremal) Foto erakogu
Õnneliku Kuke kuju avamisel kunstnik Anni Irs ja kogukonnaelu edendaja Liia Ust (paremal). Foto: erakogu

[pullquote]Õnneliku Kuke Kuju loomine toob hingele palju rõõmu.[/pullquote]Kamari Haridusseltsi tegus liige Liia Lust märkis, et selles paigas vaagiti mitmeid variante EV 100 kingituse tegemiseks. „Olles Ventspilsis käinud hakkasid mulle väga meeldima sealsed värvikirevad lehmakujud, millest tekkis mõte ka Kamarisse luua üks rõõmus skulptuur,” rääkis Lust. Kuke kuju kasuks otsustati kahel põhjusel: Mullu sügisel lõppes Kamaris hariduse andmine ja alates 1835. aastast tegutsenud kool suleti. „On ju kukk olnud mitmete aabitsate kaanepoiss. Seega üks põhjus on jäädvustada koolihariduse andmist Kamaris 182 aasta jooksul.”

Kukk sümboliseerib ka linnukasvatust. Kamarist kõneldes mäletavad paljud inimesed seda paika kui Sakalat (kunagise linnukasvatussovhoosi nimi), kust sai ikka tibusid või kanu oma majapidamisse osta. Nii pühendati teine pool kukest linnukasvatusele. „Kukk on kujundatudki kahepoolsena – ühest küljest Aabitsa ja õppimisega seotult ja teisalt linnukasvatusega,” selgitas Lust.

Loe edasi: Kamari külas „kireb” Õnneliku Kuke kuju

Põltsamaa Ettevõtjate Liit jätkab tradititsioonide ja ühtekuuluvustundega

Põltsamaa Ettevõtjate Liidu liikmed kogunesid pidama aastakoosolekut Saunasaarele Põltsamaa jahiseltsi majja. 

Jahimaja Põltsamaal Saunasaarel Foto Jaan Lukas
Jahimaja Põltsamaal Saunasaarel. Foto: Jaan Lukas

Koosoleku sissejuhatuseks mälestati leinaseisakuga tänavu kevadel igavikuteele läinud osaühingu Viraito loojat ja eestvedajat Toivo Kensi, kes ka Põltsamaa Ettevõtjate Liidu tegemistest väärikalt osales. Kõigest mõni nädal enne tema lahkumist võõrustasime E- Piimas koos temaga Eesti Vabariigi presidenti.

Andres Vääna sõnul olid traditsioone hindaval Põltsamaa Ettevõtjate Liidul eelmisel hooajalgi põhitegevuseks silmaringi avardamine erinevatel koolitusreisidel ja kohtumistel oma ala tuntud ja tunnustatud spetsialistidega. „Nii kohtusime pärast haldusreformi loodud Põltsamaa valla vallavanema Margus Möldriga, käisime külas peaministril. Arutelu toimus Rail Balticu teemal.

Kui päevakorda kerkis küsimus, kelle eestvedamisel Põltsamaa Ettevõtjate Liit jätkata võiks, usaldati vastutus ja kohustus üksmeelselt senistele juhatuse liikmetele Andres Väänale, Andres Kertile ja Hillar Kulule.

„Põltsamaa Ettevõtjate Liidu kokkusaamistel saab huvitavat, uut ja vajaliku infot, mille üle on omavahel hea mõtteid vahetada, „ ütles osaühingu Põltsamaa Greid tegevjuht Janek Roosman.

„Paljud ettevõtjate ühendused on oma tegevuse lõpetanud. Põltsamaa Ettevõtjate Liit aga jätkab. Arvan et meid hoiab koos tegus ja pealehakkaja juhatus eesotsas Andres Väänaga, kes oskab traditsioone hoida ja samuti millegi uuega üllatada, „ ütles Põltsamaa Uus Apteek OÜ juhataja Ülle Rebane.

Jaan Lukas

Põltsamaale toodi tramm

Põltsamaale toodi Tallinnast tramm. Fotod: Väino Valdmann
Põltsamaale toodi Tallinnast tramm. Fotod: Väino Valdmann

Tallinnas reisijate teenindamise lõpetanud tramm leidis uue asukoha Põltsamaal Kuningamäe kardirajal. Trammi sisustatakse kohvik ja mängude tuba. 

Tramm toodi  Põltsamaale 10. novembril ja sõidutati kardirajale üle Suure silla, mis samal päeval pärast mitu kuud kestnud remonditöid pidulikult avati. Sündmusele elas kaasa sadu inimesi lähemalt ja kaugemalt.

Kõik algas aga sellest, et Tallinna Linnatranspordi AS otsustas kinkida soovijatele ideekavandi alusel kaks liinitöö lõpetanud trammi.

„Üks tramm otsustati kinkida Kuningamäel kardirada haldavale Saduküla kardiklubile, kes on otsustanud trammi teha mängude toa ja kohviku,” rääkis Tallinna Linnatranspordi ASi trammliiklusteenistuse juht Andres Vään, kes enne haldusreformi oli Põltsamaa linnavolikogu ja nüüd on Põltsamaa vallavolikogu esimees. Loe edasi: Põltsamaale toodi tramm

Lustiveres mängitakse laupäeval näidendit mõisaelust

Laupäeval, 29. juulil 16.30 Põltsamaa vallas toimuvale Lustivere piirkonna külade päevale annab ajaloohõngu kohalike elanike etendatav näitemäng „Lustivere mõisa lood”.

Näidendi "Lustivere mõisa lood" peaproov. Vello Pelissaar lõõtspilliga
Näidendi “Lustivere mõisa lood” peaproov. Vello Pelissaar lõõtspilliga

Autori, Lustivere põhikooli õpetaja Lea Lintsi sõnul toimub näitemängu Lustivere mõisa lood tegevus 20. sajandi esimese kümne aasta vältel.

Ajaloost teada olevateks tegelasteks on mõisnik von Wahl, kutsar Pohlak, autojuht Roos. Veel tegutsevad näidendis lüpsinaised, sepapoisid, pagarid ja mitmed teisedki kunagised Lustivere kandi elanikud.

Lea Lints märkis, et näitlejate seltskond liigub koos pealtvaatajatega Lustivere külas ühest paigast teise.

„Kõige ees läheb teenekas kultuuritegelane Vello Pelissaar, kes mängib lõõtspilli. Vanaaegse auto näitemängu toomine osutus keeruliseks. Külla aga lööb kaasa hobune, kes toodud Pajusi vallast Kalana külast asuvast majapidamisest,” tutvustas Lints. Loe edasi: Lustiveres mängitakse laupäeval näidendit mõisaelust

Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla: „Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad”

Adavere kogukonna eestvedaja Evi Rohtla lapsi käsitöötoas juhendamas. Foto: erakogu
Adavere kogukonna eestvedaja Evi Rohtla lapsi käsitöötoas juhendamas. Foto: erakogu

Jõgevamaa kultuuri-sporditegijate ja tervisedendajate tänuõhtul Rahvakultuurikeskuse tänukirja pälvinud Adavere Mõisa Seltsi eestvedaja Evi Rohtla on kaasanud kogukonna tegevusse inimesi erinevatest põlvkondadest, ennekõike aga lapsi ja eakaid. Evi on algatajaks rahvakalendri tähtpäevade korraldamisel. Tema pealehakkamisel  saab Adavere naisrühm Põltsamaa kihelkonna rahvarõivad. Rahvatantsu harrastab Evi ka ise.

Evi Rohtlat usutleb Jaan Lukas.

Mis on üldse Adaverele iseloomulikku kogukonna liikumise ja rahvakultuuri vaatevinklist?

Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad. Loomulikult on ka peresid, kus näiteks vastlapäevaüritsele tullakse ikka kogu perega ja lüüakse võistlustel aktiivselt kaasa.
Pikki aastaid ei ole Adaveres tegutsenud rahvatantsurühmasid. Praegu saame uhkusega öelda, et alates 2014. aaastast tegutseb meil kaks rahvatantsurühma: memmede rahvatantsurühm 8-10 tantsijaga ja septembrist naiste rahvatantsurühm 14 tantsijaga.
Adaveres on au sees ka igasugune käsitöö. Võimalus on kangastelgedel kudumist õppida ja praktiseerida Vaba Aja Keskuses olevatel kangastelgedel. Meil on mitmed kirivöö kudujad, kes lahkesti oma oskuseid ka teistele huvilistele õpetavad. Nii “nakatusin” minagi peaaegu aasta tagasi vöökudumise pisikuga. 2016. a suvel-sügisel käis meil vöökudumist õppimas huviline lausa Tallinnast.
Meie igapäevane tegevus toimub Vaba Aja Keskuses. Kuna need ruumid ei ole väga suured, siis teeme koostööd ka Adavere Agroga (meie mõlemad tantsurühmad käivad trennis Agro saalis) ja Adavere põhikooliga (vajadusel saame kasutada mõisasaali oma ürituste korraldamiseks). Loe edasi: Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla: „Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad”

Jõgevamaal pälvib aasta koolitaja tunnustuse karismaatiline konsulent Liia Lust

Liia Lust. Foto: erakogu
Liia Lust. Foto: erakogu

Täiskasvanud õppija nädala raames pälvib tunnustuse Jõgevamaa  aasta koolitaja konsulent  Liia Lust, kes on ka Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees, paikonna edendaja ja omavalitsustegelane Põltsamaa vallas.

Konsulendiks on Liia Lust maaettevõtluse-, finantsmajanduse- ja kogukonnatemaatika alal. Lusti koolitusel osalevad ennekõike põllumehed ja teisedki maaettevõtjad. „Põhiliselt  viin koolitusi läbi põllumajandus- ja maaelutoetustega seonduva tutvustamiseks. Õpetan projektide elluviimist. Alustavatele põllumajandustootjatele korraldan õpiringi, mis tuleb kokku kord kvartalis,“ kirjeldas Lusti.

Eesti Põllumajanduse akadeemia zooinsenerina lõpetanud Lusti sõnul on koolitaja töös eriti  vajalik teema väga hea valdamine, meisterlik eneseväljendusoskus ja ka emotsionaalsus . Tragi naine kuulub maaeluministeeriumi maaelukomisjoni, seirekomisjoni  ja põllumajanduse arendamise nõukogusse.

Liia Lusti kandidatuuri tunnustuse saamiseks esitas Kamari haridusselts, mille eestvedaja Kalli Kadastik meenutas, et Liia Lust korraldas juba kakskümmend aastat tagasi oma koduaias lilleseade kursusi, millele järgnesid kunsti ja käsitöökursused. „Sageli korraldab ta koolitusi Kamari seltsimajas, kus on kaasaegsed võimalused ja tehnika nende nõuetekohaseks läbi viimiseks.“

Samuti pakkus Lusti aasta koolitajaks Jõgevamaa Põllumeeste Liit. „Jõgeval nõustab Liia konsulendina meie tööruumides. Kui ta on kohal, on tuba täitunud positiivse energiaga, mida jätkub kauaks ka siis, kui ta juba ära läinud. Usun, et Lustilt kuuldud teadmised ja nõuanded jäävad hästi meelde,“ arvas põllumeeste liidu juht Raul Soodla.

„Liia Lust oskab huvitavaid ja elulisi näiteid tuua ka kogukonnaliikumisest,“ ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse aseesimee Pille Tutt, kes on ka Täiskasvanu õppija nädala Jõgevamaa koordinaator.

Jaan Lukas