Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2017
E T K N R L P
« okt    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum
sõlmisid koostööleppe

Koostööleppele kirjutasid alla Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu (pildil paremal) ja Ogre tehnikumi direktor Ilze Brante. Foto: Luua Metsanduskool

Koostööleppele kirjutasid alla Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu (pildil paremal) ja Ogre tehnikumi direktor Ilze Brante. Foto: Luua Metsanduskool

12. jaanuaril sai ametliku vormistuse juba pool sajandit kestnud koostöö Eesti ja Läti metsanduskoolide vahel. Lätis Ogre tehnikumis allkirjastasid koostööleppe Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum, mis on Lätimaal juhtiv metsandusharidust andev kutseõppekeskus.

Esialgu viieks aastaks sõlmitud koostöölepe näeb ette mitmeid ühiseid tegevusi. Kavas on tegeleda metsanduslike kutsevõistluste ettevalmistuslaagrite ja võistluste korraldamisega, õpetajate ja õpilaste vahetusega, praktikaprogrammide ja õppekavade arendusega ning ühiselt osaleda Euroopa Liidu programmides.

“Meie koostöö on kestnud juba üle viiskümne aasta, nüüd fikseerisime selle ka täpsemalt ära,” sõnas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et koostöö Läti metsanduskooliga on väga oluline ka laiemas mõttes – see annab Eesti metsameestele võimaluse arutada erinevaid teemasid kolleegidega, kes tegutsevad igapäevaselt samasugustes metsades. “Tihti vaatame siit Eestist Soome ja Rootsi poole, õpime nende kogemustest ja arutame nendega metsandust, kuid Läti on ju meile lähem ja samasuguse taustaga nii kultuuriliselt kui looduslikult. Omavaheline suhtluse tihendamine on väga oluline,” rõhutas Zuba-Reinsalu.

Jätka lugemist »

Rahvakirjanik Oskar Lutsu juubelipeole Palamusel on piletid välja müüdud

Lutsu+pilt(1)

Nikolai Triigi söejoonistus Oskar Lutsust.

Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 (vana kalendri järgi 26. detsembril 1886) Palamuse kihelkonnas Järvepere külas Posti talus. Praegu tähistab seda kohta mälestuskivi. Koolimajas, kus tulevane kirjanik õppis, avati kirjaniku 100. sünniaastapäevaks 1987. aastal Oskar Lutsu kihelkonnamuuseum

„Ruumide paigutus  on siin praegu selline, nagu oli ka Lutsu ja tema tuntuima teose „Kevade” tegelaste õppimise ajal,” ütles  Lutsu kihelkonnakooli muuseumi projektijuht Janek Varblas. “Mööbel ja teised sisustuselemendid on toodud  hiljem.”

Kihelkonnamuuseumis eksponeeritakse fotosid Oskar Lutsust erinevatel aastatel, tema vanematest ja lähedastest, koolivendadest, kellest mitmedki olid „Kevade”, „Suve” ja „Sügise” tegelaste prototüüpideks. Lutsu kihelkonnakooliaegselt tunnistuselt näeme, et õppimise poolest oli ta „keskpärase” õppimisega koolipoiss. Teadaolevalt valmistas talle kõige rohkem raskusi vene keel ja aritmeetika. Hiljem hakkas aga õppimine paremini edenema, teab Janek Varblas öelda. Muuseumis on vaadata esimene trükivalgust näinud “Kevade” aastast 1912.  “Kevade” hilisemad väljaanded ja tõlked ligi viieteistkümnesse erinevasse keelde.

Tondimask ja maakera tuletavad meelde Tootsi, kannel Imelikku, kohaliku käsitöömeistri valmistatud kukk on aga tuntuks saanud “Suvest” laada loteriivõiduna. Portree Lutsust on muuseumisse maalinud Jõgevalt võrsunud kunstnik Ilmar Kruusamäe,  kirjaniku rinnakuju autoriks on Aulin Rimm. Klassituba muuseumis on sisustatud 19. sajandi lõpu hõnguliselt.  Koolipinkide laudadele on paigutatud ka materjalid Oskar Lutsu ja tema Paunvere-hõnguliste teoste prototüüpide kohta. Jätka lugemist »

Tänavune Lutsu preemia laureaat on näitleja ja kirjamees Martin Algus

Martin Algus Palamusel Lutsu huumoripreemia laureaadi vannet andmas. Foto: Aivar Kokk

Martin Algus Palamusel Lutsu huumoripreemia laureaadi vannet andmas. Foto: Aivar Kokk

Pühapäeval toimus  Palamuse rahvamajas Oskar Lutsu huumoripreemia üleandmistseremoonia  Jõgevalt võrsunud näitlejale, näitekirjanikule ja stsenarist Martin Algusele.  

17-liikmeline žürii valis Martin Alguse Lutsu preemia laureaadiks mitme  kandidaadi hulgast peaaegu üksmeelselt. Preemia väljaandmist korraldava MTÜ Sokuturi esindaja kinkis Algusele  tähelepanuväärselt suuremõõtmelise suveniirpostmargi, millel Oskar Lutsu laureaadi pilt. Algusel oli au kirjutada margile talle makstava preemia summa, milleks on 4258,18 eurot.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus viisid läbi traditsioonilise naljaauhinnasaaja ristimistseremoonia. Maavanemalt oli Lutsu “Kevadest” improviseeritud  kingitus – ahjuroop tekstiga „tõsielu ja huumori segamiseks õiges vahekorras”.

Martin Algus  lõpetas Viljandi Kultuurikolledži, töötas 1997-2005 Ugala teatris näitlejana, seejärel reklaaminduse alal ning viimastel aastatel on saanud tuntuks tõlkija, näitekirjaniku ja stsenaristina.  Ta on populaarsete teleseriaalide “Ühikarotid”, “Ment”, “Naabriplika”, “Varjudemaa” ja “Doktor Silva” stsenaariumide autor.

Et “Doktor Silva” tegevuspaigaks on konkreetselt nimetatud Järva-Jaani, küsiti Alguselt, kuidas selle paiga inimesed ise nende kodupaiga filmi panekusse suhtuvad. „Enamus huviga positiivselt ja  filmimisele kaasa aitavat suhtumist on tunda ka kohalikult vallavanemalt,” tõdes ta.

„Ma austan kõiki oma seriaalitegelasi ja püüan neid võtta igati tõsiselt. Soovin et tegelased ei jääks skemaatiliseks, mistõttu lasen neil sageli ka nii-öelda oma elu elada,” ütles Algus.

Jätka lugemist »

Palamuse Amatöörteatris esietendus Mati Undi „Peaproov“

Tänane Voore Külalistemaja ja kunagine koolimaja, kus õppis Mati Unt. Foto: Vikipeedia

Tänane Voore Külalistemaja ja kunagine koolimaja, kus õppis Mati Unt. Foto: Vikipeedia

25. märtsil esietendus Palamuse rahvamajas Palamuse Amatöörteatri esituses Mati Undi näidend „Peaproov“. Mati Undi filmivõtteid kujutava näidendi tekstis on lõike Undi enda filmistsenaariumist, mille põhjal hiljem tehti film „Surma hinda küsi surnutelt“. Näidend valmis enne filmivõtteid ja on mõeldud paroodiana.

„Mati Undilik teater­teatris on minu ideedele päris sarnane,“ ütles lavastaja Karmo Toome, kes juhendab Palamuse noorte laulustuudiot ja jõudis lavastamiseni lauljatele lavalist liikumist õpetades.

„Rollid nõudsid põhjalikku analüüsi, kuna paljud tegelased peavad mängima kahte rolli. Üks roll on mängida näitlejat ja teine roll on mängida rolli, mida mängib juba kehastatav näitleja. Võiks öelda, et etendusel on ka kaks lavastajat, sest etenduses olev režisöör Huun peab omakorda filmi lavastama,“ rääkis Toome.

„Teater–teatris või mäng–mängus võte on Mati Undile väga omane. Vaatajal tuleb jälgida kahte lugu korraga ja püüda mõistatada, kas nad on omavahel seotud või mitte.

Mentorina aitas lavastuse valmimisele kaasa näitleja Elina Reinold. „Elina andis väga palju nõu näitlejatele ja lavastusele. Pakkus välja uusi lahendusi või tuletas meelde mõned näitemängu põhitõed, mis mängutuhinas ikka kipuvad meelest minema,“ lausus Karmo Toome.

Jaan Lukas

Harvesterioperaator Põlvamaalt saab homme
100 000. kutsetunnistuse

Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool

Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool

Homme, 16. juunil annab SA Kutsekoda välja 100 000. kutsetunnistuse läbi aegade. Ümmarguse numbriga kutsetunnistuse saajaks on harvesterioperaator Põlvamaalt, kes saab kutsetunnistuse kätte Luua metsanduskoolis raielangil.

SA Kutsekoda juhatuse liige Tiia Randma ütles, et saja tuhandeni jõudnud kutsetunnistuste arv näitab kutsetunnistuste olulisust nii töötajatele kui tööandjatele.

„Kuigi kutsetunnistus pole enamasti töötamise eeltingimuseks, soovib siiski järjest enam inimesi sooritada kutseksamit,” ütles Randma. “On aru saadud, et kutsetunnistus annab tööturul mitmeid olulisi eeliseid. Nii näiteks ei pea tööandja eraldi töötaja oskusi ja kompetentsi kontrollima, vaid neid tõendab kutsetunnistus.“

Metsamasinate operaatoritele omistavad kutseid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ning Luua metsanduskool. Liidu tegevjuht Ott Otsmann selgitas, et alates aastast 2006 on liit välja andnud kokku 1822 kutsetunnistust, neist 284 masinaoperaatoritele. Lisaks metsamasinate operaatorite kutsele omistab EMPL kutset saematerjalide tootjatele ja töötlejatele, arboristidele, raietöölistele, metsuritele ja metsandusspetsialistidele, kelle ametile on loodud kutsestandard. EMPLi koostööpartnerid kutseeksamite korraldamisel on Luua metsanduskool ja Pärnumaa kutsehariduskeskus.

Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu sõnul on äärmiselt tore, et saja tuhandes kutsetunnistus sattus just harvesterijuhile.

„Metsamasinate operaatorite koolitamine on Luua metsanduskooli üks olulisemaid õppesuundi,” sõnas Zuba-Reinsalu. “Kutseeksamiga lõpetavad ka meie õpilased, kuid järjest enam muutub tähtsamaks enese täiendkoolitus, et tööturu nõuetele
vastata. Neid suundumusi järgime ka oma õppe korraldamisel.“

Täna algavad XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses

Täna õhtul avatakse Luua Metsanduskoolis pidulikult XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses. Üle-euroopalise tähtsusega metsandusõppe kutsevõistlused kestavad nädala lõpuni.

Võistlustulemuse hindamine Foto Urmas Saard

Võistlustulemuse hindamine. Foto: Urmas Saard

„Eestis toimuvad Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses on korraldajale, Luua Metsanduskoolile suur au,“ rääkis Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et kahtlemata on see koolile ka suur vastutus, sest sel aastal võtab võistlustest osa 17 riiki. „Selliste suurvõistluste korraldamine on suur töö, kuid praegu võib öelda, et oleme kõigega hakkama saanud ja võistlused võivad alata,“ lisas Zuba-Reinsalu.

Võistluste tähtsust rõhutab ka fakt, et metsandusõppuritele on algavad meistrivõistlused pea ainsaks võimaluseks võtta mõõtu oma kutseoskustes teiste riikide sama eriala õppivate noortega. Nimelt ei kuulu metsanduslikud kutsevõistlused Euroopa ja maailma kutseõppe suurvõistluste EuroSkills ja WorldSkills programmi.

Kutsevõistluste tähtsust rõhutas ka haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo. „Kutsemeistrivõistlused aitavad ühelt poolt tutvustada metsanduse eriala ja selle töö sisu. Teisalt on võimalus näha, milliseid keerulisi ülesandeid peab suutma hea meister lahendada. Rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste korraldamine Luua Metsanduskooli poolt on seega erilist tunnustamist väärt ning see pakub Eesti kutseõppuritele head võrdlusmomenti teiste Euroopa noortega,“ rääkis Põllo.

XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlustest Metsanduses võtab osa 17 Euroopa riiki. Neljaliikmelised võistkonnad võtavad omavahel mõõtu metsarajal ning raiespordis. Esimene võistluspäev on homme, siis võisteldakse metsarajal. Ülehomme võisteldakse langetamises, laupäeval raiespordi platsialade. Laupäevane võistlus toimub Tartu kesklinnas Vabaduse puiesteel.

Võistlused avatakse pidulikult täna õhtul Luua Metsanduskoolis. Avapalgi saevad kooli staadionil läbi Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

Lisainfo: forestryskills.eu

Luua Metsanduskooli õpilased tuleproovides

Eelolev nädal on Luua Metsanduskooli õpilastele pingutav. Läbi kogu nädala osaletakse erinevates jõukatsumistes, kus tuleb näidata oma parimaid kutseoskusi.

Avalöögi pingelisele nädalale annavad teisipäeval-kolmapäeval (14.-15. aprill) toimuvad kooli kutsealavõistlused. Teisipäeval on võistlustules tulevased metsamehed ja metsamasinate juhid. Juba hommikul kell kümme alustavad metsas raielangil langetamisega noored metsamehed. Kell 13 jätkatakse kooli töökoja platsil traditsiooniliste raievõistluste
aladega (saeketi montaaž, kombineeritud järkamine, laasimine ja täpsussaagimine). Kõik need alad nõuavad väga häid oskusi, mida edaspidi läheb metsameestel vaja nende igapäevatöös.
Samal ajal (kell 13) hakkavad oma meisterlikkust näitama ka metsamasinate operaatorid. Võisteldakse nii imitaatoril kui päris masinatel.
Neil õpilastel, kes teisipäeval ei võistle, on kell 14 võimalus Luua klubis saada osa tuntud loodusemehe Hendrik Relve loengust. Loodusehõngulisest pärastlõunast saavad osa võtta ka kõik teised soovijad.
Kolmapäeval (15. aprill) tuleb oma metsanduslikke ja aianduslikke teadmisi õpilastel näidata metsarajal. Minutiliste intervallidega startivad õpilased peavad raja läbimisel mängu panema kõik oma teadmised. Nii näiteks peavad metsandusliku raja läbijad hindama muu hulgas puude kõrgust, vanust, diameetrit, tundma loomi ja linde, puid ja põõsaid ning neil esinevaid haigusi. Aiandusliku raja läbijatel on samuti vajalik tunda puid ja põõsaid, aga ka teeehitust, osata koostada kastmissüsteemi, kasutada kahveltõstukit ja veel palju muud. Parimad
selguvad kolmapäeva õhtuks.
Kooli kutsealavõistlused on Luua Metsanduskooli pikaajaline traditsioon, millest peavad osa võtma kõik õpilased.
Nädala teisel poolel astuvad võistlustesse parimatest parimad. Neljapäeval, 16. aprillil toimub Tartus algaval Maamessil kutsemeisterlikkuse võistlus Noor Aednik 2015. Luua Metsanduskooli esindab seal kaks võistkonda – Merge Paju/Andres Laanemaa ja Mari Liis
Ojala/Riho Kööp (kõik maastikuehituse eriala esimese kursuse õpilased). Nende treeningud on kestnud juba nädalaid. Juhendajad – Luua Metsanduskooli maastikuehituse-aianduse kutseõpetajad Kati Bachman ja Maria Jürisson iseloomustasid võistlejaid kui tõeliselt  aiandushuvilisi noori. Ja seda need noored ka on, sest tegelikult õpitakse Luua Metsanduskoolis maastikuehitust, puhas aiandus on neile kõrvalerialaks. Noored ise hindasid võistlusülesandeid „tehtavateks“. Raskeks ülesandeks peeti seemnete määramist ja eriti vastavate taimede ladinakeelsete nimede teadmist. Teised ülesanded (pookimine, istutuskasti ehitamine, ruumala ja massi arvutused, istutamine, kastmissüsteemi ehitamine ja tehnika tundmine) on nende hinnangul kergemad. Oma eelisteks peetigi just häid praktilisi oskusi, eriti vähe hirmutab noori istutuskasti ehitamine.
Reedel ja laupäeval (17.-18. aprill) näitavad Maamessil oma oskusi aga Luua Metsanduskooli raiesportlased. Traditsioonilisest võistlusest Kevadkarikas võtavad osa nii õpetajad kui õpilased. Võistlus tõotab tulla pinev, sest kooli esindavad mitmed meie raiespordi tipud –
proffide klassis võistlevad (siiani Eesti parim juunior olnud) Jarro Mihkelson (kes nüüd on vahetanud võistlusklassi), Sulev Tooming (viimastel raiespordi maailmameistrivõistlusel Eesti meeskonna liige) ning Einar Must ja Tõnu Reinsalu (mehed, kes on „süüdi“  rahvusvahelistele standarditele vastava raiespordi tekkes Eestis ning kes on treeninud Luua Metsanduskooli edukaid juuniore). Juunioride klassis võistleb Luua Metsanduskooli nimel kaheksa noormeest, nende hulgas on ka poisid, kes maikuus esindavad Eestit XIV Euroopa
Noorte Meistrivõistlustel metsanduses.
Toomas Kelt

Päästekomando alles jäämist Palamusele peeti Jõgevamaa aasta teo vääriliseks

Foto: palamuserk.blogspot.com

Foto: palamuserk.blogspot.com

Palamuse vabatahtliku päästekomando moodustamine kui Jõgevamaa aasta tegu 2012 kuulutakse pidulikult välja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi ja Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Toivo Tõnsoni Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

MTÜ Palamuse Pritsumehed vabatahtlik päästekomando loodi pärast piirkonna riikliku komando sulgemist.

Priitahtlike päästjate eestvedaja Margus Kaasik ütles, et komando moodustamisest teatati Palamusele ja selle ümbrusesse üles riputatud kuulutustel.

“Algul tagasihoidlikuna tundunud liikmeks tulemise huvi hakkas järjest kasvama,” meenutas Kaasik.” Praegu koosneb komando 30 liikmest, kellest kahel kolmandikul on varasem kutselise päästja kogemus või väljaõpe. Vabatahtlikutena alustanud õpivad oskuslikku ja ohutut tegutsemist koolitustel.”

Kaasiku sõnul jõuavad vabatahtlikud Palamuse vallas õnnetuspaikadesse esimesena. Vajadusel sõidetakse tulekahjusid taltsutama ka Jõgeva ja Tabivere valda ning ka teistesse Jõgevamaa piirkonadesse. Esimene väjakutse oli Pikkjärvele, kus põles kuur, mille kohalikud noored olid omaalgatuslikult kooskäimiskohaks kohandanud.

Palamuse Pritsumeeste “residentsiks” on kunagine majandi elektrikutehoone, milles asus ka riiklik päästekomando. Seal on ööpäev ringi valves üks päästjatest. Häireteate korral informeerib ta meeskonnakaaslasi ning kutsub nad kodudest või mujalt sündmuspaigale kaasa. Jätka lugemist »

Paunvere Laat ja Väljanäitus saab rahuvusvaheliste majanduskontaktide sõlmimispaigaks

Palamuse LeedusJõgeva Maavalitsuse ja Palamuse Vallavalitsuse ühisdelegatsiooni visiidil Leedus asuva sõprus- ja koostööpiirkonda Kaišiadoryse rajooni lepiti kokku sealsete ettevõtete osalemises tänavusel Paunvere Väljanäitusel ja Laadal.

Palamuse vallavanem Urmas Asteli sõnul peetakse mõttekaks kutsuda Paunvere Väljanäitusele ja Laadale lisaks kultuuritegijatele ka valla ja maakonna sõpruspiirkondade ettevõtjaid. “Eesmärk on pakkuda nendele võimalust Jõgevamaa firmade külastamiseks, nende juhtidega kohtumiseks ning majandussidemete loomiseks. “Nii oleksid Paunvere Väljanäitusele ja Laadale oodatud ettevõtted Leedust Kaišiadoryse ja ka Lätist Cesise rajoonist, kellega meil samuti pikaajalised koostöö suhted.” Astel märkis, et kaasa aidates selliste kontaktide tekkimisele saab omavalitsus anda oma panuse kohaliku ettevõtluse edendamiseks. “On oluline, et Palamusel toimuvale suursündmusele tuleksid ennekõike need Leedu ettevõtted, kes huvituvad eestimaisest toodangust ja teenustest,” ütles maavanem Viktor Svjatõšev, kes oli Kaišiadoryses viibinud Jõgeva maakonna ja Palamuse valla ühise delegatsiooni juht. “Ehk võiks kohtumised ja võimalikud ettevõtlussuhete loomised välismaa firmadega toimuda päev enne Paunvere Laata ja Väljanäitust,” arvas ta.

Jätka lugemist »

Palamuse lavalaudadel astuvad üles värsked superstaarid

Sel reedel peetakse Palamuse lauluväljakul Suvepidude hooaja teine sündmus „Suveöö superstaarid“, kus peaesinejaks end tänavu tuntuks laulnud kodumaine hip-hop’i punt Põhja-Tallinn. Lisaks Põhja-Tallinnale saab Palamusel kuulata ka Artjom Savitskit ning Mari-Liis Aasmäed.

Selle aastane kesksuvine pidu Palamuse laululaval tuleb üsna suurejooneline. Erinevalt möödunud aastatest, kus kesksuvel on peetud Jõgevamaa diskorite suvepäevasid, otsustasid korraldajad sel aastal juulikuisele peole kutsuda hoopis rohkem artiste. Muusikat jagub igale maitsele. Eelmise hooaja superstaarisaate finalist Artjom Savitski laulab omaloomingut kerges rokivõtmes ning Mari-Liis Aasmäe on tuntud tantsuhittide nautijatele, kusjuures Palamusel on neiu uue singli ametlik esmaesitlus. Õhtu peaesineja hip-hop punt Põhja-Tallinn on vallutanud juba mitmete kodumaiste raadiojaamade edetabelid ning on praegusel ajal Eestis ka üks nõutumaid kollektiive. Loomulikult astuvad Palamuse lavalaudadel üles ka peo residentdiskorid DJ Imre Mihhailov ja DJ Imre Tõekalju.

Väravad avatakse Palamuse lauluväljakul reedel, 13. juulil kell 21.00. Peoprogramm algab kell 22. Veel on võimalus osaleda Palamuse Suvepidude fännimängus suhtlusportaali Facebook vahendusel, kus kolmapäeva õhtul loositakse välja neli õnnelikku, kes saavad kaks tasuta pääset reedeõhtusele Palamuse Suvepeole.

Vaata täpsemalt www.palamusesuvepeod.com ja Facebook’ist.

Palamuse muuseumi õuel etendub juulis suvelavastus „Nõiutud kevade“

Alates 14. juulist algavad Jõgevamaal Palamusel vabaõhu suvelavastuse „Nõiutud kevade“ etendused, mis on pühendatud kirjanik Oskar Lutsu 125. sünniaastapäevale.

„Nõiutud kevade” ühendab endas nii fantaasiat, unenäolisust kui ka tõsielulisust. Elustuvad nii mitmedki episoodid kirjaniku elust, samuti ka paljud tema värvikad tegelased “Kevadest”. Elu lõpusirgele jõudnud Lutsu vaevavad sügavad kahtlused oma kirjanikuväärtuses, vaevab teadmine, et mida ta ka elus poleks teinud või kirjutanud, ikka kummitab selle taga vaid „Kevade“! Ta oleks nagu nõiutud selle teose ja tema legendaarsete tegelaste külge. Sellest sünnivad kirjaniku siseheitlused ja halastamatu eneseanalüüs ning see paneb meid teda mõistma palju sügavamas ja inimlikumas tähenduses. Ehk ka palju värskemas, mitte nii kooliõpiklikus ja kirjandusteaduslikult tolmunud tähenduses?

Toomas Suumani unenäolise tragikomöödia „Nõiutud kevade“ lavastaja on Madis Kalmet ning kunstnik Toomas Hõrak. Osades mängivad Mart Toome, Alo Kõrve Argo Aadli, Indrek Ojari (Tallinna Linnateater), Maarika Mesipuu (Rakvere Teater), Erik Ruus ja , Bonzo ning Jõgevamaa harrastusnäitlejad ja puhkpillimängijad.

Etendused toimuvad 14.-19. juulil ja 21. juulil kell 20 ning 20. juulil kell 13. Piletid on saadaval Piletilevis ja enne etenduse algust kohapeal. Etenduse päevadel on teatripiletiga võimalus külastada ka Palamuse muuseumit.

Info tel +372 502 7541.

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit taunib päästekomando sulgemist Palamusel

Päästeameti esindajate, maavanema ja Jõgevamaa omavalitsusjuhtide kokkusaamisel Palamusel, teatas Päästeameti peadirektori asetäitja Kuno Tammearu kavatsusest sulgeda 2012. aasta mais Palamuse päästekomando.

Palamuse päästekomando

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja maavanem taunivad Päästeameti säärast otsust ja peavad seda Eesti tasakaalustatud regionaalarengu seisukohalt ohtlikuks, teatab pressiteade. Juba täna on mitmed Palamuse piirkonna ettevõtjad avaldanud hämmingut Päästeameti otsuse üle. Ettevõtjate jaoks tähendab see turvatunde kadumist ja suuremaid kulusid kindlustusmaksetele. Ebakindel ja ebaturvaline keskkond võib tulevikus viia nii mõnegi ettevõtte piirkonnast minema ja pärsib uute investeeringute tegemist.

Päästekomando kaotamine suurendab Palamuse ja seda ümbritsevate valdade turvariske. Sellega halveneb mitmete piirkondade võimekus tulla toime õnnetustega ning nõrgeneb maakonna keskusest kaugemal elavate inimeste kindlustunne. Lisaks halveneb omavalitsuse võimalus pakkuda turvalist elukeskkonda neile, kes sooviksid tulla maale elama.

Taunimisväärne on seegi, et Päästeamet ei ole Palamuse vallavalitsust informeerinud aegsasti oma kavatsusest. Kuigi päästekomandode võrgustikku asuti reformima juba 2011. aasta esimesel poolel, avalikustati plaan Palamuse komando võimalikku sulgemist alles nüüd, mõni kuu enne otsuse täideviimist.

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja maavanem soovitavad Päästeametil lükata edasi Palamuse päästekomando sulgemine. Selle asemel, et panna vald päästekomando sulgemisega otsusega sundvaliku ette, soovitab omavalitsuste liit ja maavalitsus Päästeametil asuda kohaliku omavalitsusega läbirääkimistesse ja kaaluda erinevate arengustsenaariumide mõjusid kohaliku elu arengule või halvimal juhul taandarengule.

Riigiametite otsused, mis mõjutavad oluliselt kohalikku elu ja tõenäoliselt nõuavad KOV-i rahalisi ressursse, peavad olema teada vähemalt pool aastat enne aastavahetust, ehk järgneva aasta eelarve moodustamise käigus. Siis on võimalik kavandada ka omavalitsuse vahendeid.

Vastvalminud Kaarepere viadukt muutis raudteest ülesõitmise senisest ohutumaks

Mahukas tee-ehitus Kaareperes on lõppenud: 5,46 miljoni euro eest ehitati samatasandiliste raudteeülesõidukohtade asemele viadukt, rajati ligi kaks kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid ning parkla.
„Kaarepere viadukt on Eestis ainulaadne ehitis, mis on oluline nii maantee- kui ka raudteeliikluse jaoks. Tänu sellele muutus liiklemine Piibe maanteel ohutumaks ja mugavamaks,“ rääkis Maanteeameti lõuna regiooni asedirektor Janar Taal ning avaldas tunnustust AS-ile Nordecon, kes lõpetas ehituse varem kui leping ette nägi.
Tee-ehituse käigus kaotati kolm samatasandilist raudteeülesõidukohta: Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaanteele ehitati 73 meetri pikkune ja 11 meetri laiune viadukt ning Pikkjärve–Tõrve ja Kaarepere–Palamuse maanteede trassi muudeti nii, et sõidukid pääsevad tugimaanteele raudteed ületamata. Kokku ehitati ümber 7,2 kilomeetrit teid.
Lisaks ehitati Kaarepere ja Pikkjärve külla 1,8 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid, mille juurde paigaldati neli istepinki. Kaarepere rongijaama juurde rajati parkla. Tee-ehitusest saadud freespurust ehitati tolmuvaba kate kahele Jõgevamaa teelõigule: Mullavere–Visusti tee 3,4-kilomeetrisele ja Luua–Vaidavere tee 1,3-kilomeetrisele lõigule.
Tööd maksid 5,46 miljonit eurot. Kaarepere liiklussõlme ehitust rahastas 80 protsendi ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ning 383 tuhat eurot panustas sellesse AS EVR Infra. Ülejäänud summa tuli Maanteeametilt.
Viadukt avatakse pidulikult täna, 24. novembril kell 12.
Liis Rohtmets
Maanteeameti lõuna regiooni avalike suhete nõunik

Jõgevamaa esimesse klassi astujad kohtuvad Palamusel

Hea traditsiooni kohaselt korraldatakse ka sel aastal Jõgeva maakonna esimesse klassi astunud lastele vanaaegne koolitund Palamusel.

281 Jõgeva maakonna esimese klassi õpilast külastab koos õpetajatega Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi 26.-28. septembrini. Koolitunni peab muuseumi pedagoog Aili Kalavus. Pärast seda kingivad Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja omavalitsusjuhid igale õpilasele mälestuseks raamatu ning tehakse ühispilt.
Seejärel sõidavad lapsed Elistvere loomaparki, kus toimub õuesõppetund.

Suurel Paunvere Väljanäitusel tuleb taas nunnukonkurss

Täna tuli  Palamusele ära tuua suuremõõtmelised ja iseäraliku väljanägemisega köögi- ja puuviljad , mida soovitakse  esitada XIV Suure Paunvere Väljanäituse ja Laada traditsioonilisele nunnukonkurssile .

Palamuse vallavanem Urmas Astel ütles, et  nunnusid oodatakse reedel, sest siis jõuavad  mõõtjad ja kaalujad tegeleda rahulikult oma tööga . „Vahel on  mulle helistatud laupäeval väljanäituse hommikul ja küsitud, kas sellise suuruse või välimusega aed- või põlluvilja tasub tuua.  Sel juhul ollakse  üldiselt hiljaks jäänud, sest ei jätku aega enam saaduste ülevaatamiseks.”

Paunvere Väljanäituse ja laada  peakorraldaja Reelika Kivimurd  arvas, et raske on prognoosida, missugune köögi-või puuvili tänavu nunnukonkursi võita võib. „Nagu teada, on käesoleval aastal eriti jõudsalt kasvanud kõrvitsad. Väljanäitusele peaksid aga jõudma ka eestimaised viinamarjad. ”

Paunvere laadale oli neljapäevase seisuga registreerunud 912 kauplejat . „Müüjaid tuleb rohkem kui möödunud aastal.  Mitmedki nendest saabuvad Lätist, kust tuuakse kaasa sealseid puunikerdusi, keraamikat ja muudki käsitööd.  Tänavu reklaamisime väljanäitust ja laata ka lõunanaabritele ja pealegi asub Lätis Palamuse valla sõprus-ja koostööpiirkond  Priekuli ,” rääkis Reelika Kivimurd

Raha teenimiseks ei pea aga Paunveres tingimata kaupa müüma. Nimelt kõige atraktiivsema ja huvitama kostüümiga isik või isikud saavad preemiaks 100 00 eurosenti. Möödunud aastal (siis veel kroonides) pälvisid sellise auhinna toitlustajad, kes olid kehastunud köstri perekonnaks.

Seekordset Paunvere Väljanäitust ja laata juhib tänavune Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat Ott Sepp.

 

Jaan Lukas

 

Tulekul on Suur Paunvere Väljanäitus ja laat

XIV SUUR PAUNVERE VÄLJANÄITUS JA LAAT

24. septembril 2011 algusega kell 10

Jõgevamaal Palamusel

Ürituse peaesineja ansambel Meie Mees, päeva juhib Ott Sepp

Tutvu sündmuse täpsema ajakavaga!

Nunnu- ja käsitöönäitus Palamuse Gümnaasiumis, kultuuriprogrammi aitavad sisustada Läti Kaitsejõudude Puhkpilliorkester, Cesise rahvatantsukollektiiv Sadancis Lätist, Kai¹iadorys’e Kultuurikeskuse rahvamuusikud Leedust. Osaledes väljanäitusel päevakohases kostüümis võid võita auhinna 100 000 eurosenti. III Paunvere Kümnevõistlus. Ilusa ilmaga kopterisõit. Maalehe hoidiste konkurss. Muuseumi platsil tervete sigade küpsetamise võistlus ”Suur Sigadus”. Laada lasteaed Palamuse lasteaia õuel (korraldab Jõgeva 4H). Rohevahetus Rehe-Möldre aida hoovil. Otseülekanne Tallinna TV-s. Avatud Palamuse kirik, Palamuse apteek, Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum. Palamuse Klaasikojas võimalus maalida isikupärane portselankruus, Klaasikojas ka traditsiooniline ‘Paunvere parim puhvet’.

Müüjate registreerimine:
Telefon: +372 776 2447 või reelika@palamuse.ee

Pääse 2 eurot
* Kõikide pääsme ostnute vahel loositakse välja muruniiduk hinnaga 3150 € TORO ZS3200

Reedel tuleb Palamusel Eesti disko

Sel reedel saab Palamuse lauluväljakul pidutseda suvepeol, kus lisaks kohalikele DJ-dele löövad kaasa Elmari raadio plaadikeerutajad ning laval astuvad üles igihaljas Kuldne Trio ja Smilers.

Reedel toimuvale peole tasub tulla koos terve perega, sest tegevust jätkub sel korral Palamusel igas vanuses külastajatele. Kõige nooremate meelt lahutab Vudila mängumaa, kes pakub ponide patsutamist, nendega ringi ratsutamist ning ka batuutidel hüppamist.

Esinejaterivi on sel korral väga aukartust äratav. Lavale astub legendaarne Kuldne Trio, kes on ka varasematel aastatel Palamusel üles astunud. Lisaks Triole, on öiseks esinejaks paljude arvates parim kodumaine ansambel Smilers. Südaööst lüüakse käima ka legendaarne raadio Elmari „Eesti disko“ ning välismaised hitte mängib sekka DJ Imre Mihhailov.

Peoväravad avatakse kell 20.00 ja programm algab kell 21.00. Peo korraldajad tuletavad meelde, et alla 16-aastased peokülastajad võivad pärast südaööd üritusel kaasa lüüa koos täiskasvanud saatjaga.

Allikas: www.palamusesuvepeod.com

Filmimuusika kontserdid üle Eesti

Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.

Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).

06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava

Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!

Palamusel võisteldakse Tõnissoni tiitli pärast

Homme, 23. juunil toimub Palamuse laululaval 22. korda rammumeeste võistlus „Tõnisson 2011”.

Päev algab kell 14. Osaleda võivad kõik soovijad. Võisteldakse kahes kehakaalus: 84 kilogrammi ja kergemad, üle 84 kilogrammi.

Võistlusalad on: kivide kandmine, trepp, rehvikantimine, raskuste hoidmine, romu ümberlükkamine, autotõmbamine.

Registreerimine ja kaalumine toimub kohapeal kell 13.30. Kavas on muudki: võistlused publikule, mängud lastele.

Õhtul on pargis pidu. Korraldab Palamuse spordiklubi.

Lähenevad Eesti raiemeistrivõistlused

1. juulil toimuvad Luual Eesti raiemeistrivõistlused ja algavad 44. metsanduse kutsevõistlused.
Raiemeistrivõistlustele on lubanud tulla eestlastest maailmameistrid Andres Olesk, Taavi Ehrpais ja Anto Laas. Neile pakuvad  konkurentsi külalisvõistlejad Soomest.

Kutsevõistlustel osalevad kõikide metsandusettevõtete, – asutuste ja -organisatsioonide töötajad ja liikmed. Tööhoos on suured metsatöömasinad: harvesterid ja forvarderid. Arvutisimulaatoril võib ka ise metsamasina juhtimist proovida. Metsapraakerite võistlusel pannakse proovile teadmised puidu kohta.

Suvespordialade kavas on ka metsanduslik orienteerumine. Elutähtsaid oskusi, mis aitavad metsas eksides koduteed leida, õpetab huvilistele Tartu orienteerumisklubi Ilves.

Mõlemal päeval on võimalus osaleda praktilistes töötubades, kus Luua Metsanduskooli juhendajate käe all õpitakse taimeseadete valmistamist ja lillekastide tegemist ning tehakse tutvust meie metsades elavate loomadega. Loodusteadmisi saab täiendada mitmel metsaekskursioonil,  ajaloohuvilistele tutvustatakse Luua mõisa ja aiandushuvilistele kooli liigirikast arboreetumit.

Ajakava ja täpsema info võistluste kohta leiate metsanduse infoväravast www.metsainfo.ee.

Täna avatakse Palamusel naisaktide akvarellinäitus

Pühapäeval, 1. mail kell 14 avatakse Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis akvarellinäitus “Naisakt akvarellis”.

Kuna akvarell on tehnika, mis nõuab kunstnikult enese väljendamiseks äärmist meisterlikkust, ning inimkeha kujutamine akvarellis ei kuulu just kergemate ülesannete hulka, siis sai näituse teema välja valitud väljakutsena akvarellikunstnikele.

Valli Lember-Bogatkina, Eero Ijavoinen, Gennadi Lapin, Sergei Minin, Rein Mägar, Slava Semerikov, Anatoli Strahhov, Ruudi Treu ning Leedu akvarellikunsti esindajad Eugenija Pilypaitiene ja Jurga Sidabriene, kelle töid näitusel eksponeeritakse, on selle väljakutse vastu võtnud ning tulemused on Palamusel 39 akvarellmaali näol näha.

Näitus on avatud Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis (Köstri allee 3, Palamuse, Jõgeva maakond; koduleht www.palmuseum.ee) 1.-31. maini 2011, E–P kella 10–18ni.

Gennadi Lapin, tel 7723 755, 5190 6357, akvakala@hot.ee

Tänavuse Oskar Lutsu huumoriauhinna pälvis Ott Sepp

Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat on näitleja ja lavastaja Ott Sepp.

Stipendium anti pidulikult kätte täna, 3. aprillil Palamuse rahvamajas. Auhinnaga tunnustab Palamuse rahvas neid, kes on eelmise aasta jooksul kõige rohkem rahvast naerutanud. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast.

Eelmisel aastal sai huumoripreemia näitleja Tõnu Aav, 2007. aastal pälvis preemia Urvastest pärit luuletaja Contra (Margus Konnula).

Ott Sepp lahkus Palamuselt 50 000 krooni ja ahjuroobiga

Näitleja ja stsenarist Ott Sepp sai täna Palamuse rahvamajas pidulikult kätte Oskar Lutsu huumoripreemia (50 000 krooni), mis on 1987. aastal asutatud naljaauhinna rekordsumma. Mitmetest kingitustest meeldis Sepale eriti ahjuroop, mille andis üle Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.

Ott Sepale Oskar Lutsu huumoripreemia üle andnud Palamuse vallavanem Urmas Astel teatas, et sponsorite abiga kogunev naljaauhinna summa on järjest suurenenud: 2009. aastal sai  Peep Pedmansson   preemiaks 40 000, 2010. aastal Tõnu Aav  41 000, Ott Sepp aga juba 50 000 krooni. Et preemiat on varem jagatud kroonides, kuulutati selle nüüdki välja samas rahaühikus. Preemiaraha kogumist korraldas mittetulundusühing Sokuturi.

Hetk Ott Sepale auhinna üleandmise tseremoonialt.

Lutsu huumoripreemia üleandmisele traditsiooni järgi  ristisid Oskar Lutsu  kihelkonnamuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus ja  Jõgeva maavanem Viktor Svjtatõšev Ott Sepa  Tootsiks. Maavanem kinkis Ott Sepale ka ahjuroobi tekstiga: Naljaka segamiseks  tõsisega. „Ahjuroop on fantastiline kingitus,“ märkis Sepp ja lisas, et kui naljaka ja tõsise vahekorrast rääkida, siis tema elus ja töös jagunevad mõlemad komponendid pooleks. Oma lemmikstiiliks nalja tegemisel nimetas Ott Sepp musta huumorit.

Vanemuise näitlejale Ott Sepale huumoripreemia andmisel arvestati ennekõike tema naljategemisi (koos Märt Avandiga) telesaates „Tujurikkuja“, filmi „Riigimehed“ stsenaariumi kirjutamist, mängimist kriminaalkomöödias „Kättemaksukontor“ ja teisigi etteasteid.

Jaan Lukas

Oskar Lutsu huumoripreemia saab Ott Sepp

Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadiks saab tänavu näitleja ja lavastaja Ott Sepp, annab teada Palamuse valla koduleht.



Stipendium antakse pidulikult kätte Palamuse rahvamajas pühapäeval,
3. aprillil kell 12.


Auhinnaga tunnustab Palamuse rahvas neid, kes on eelmise aasta jooksul kõige rohkem rahvast naerutanud. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast.

Mõte humoristide aastapreemiat välja anda tekkis 1986. aastal ajakirja Pikker toimetusel. Ettepanekuga oli kohe nõus tolleaegse Kevade kolhoosi juhatus – miks ei võiks naljapreemia kanda kirjanik Oskar Lutsu nime, kes on Palamuse kuulsaks kirjutanud kogu Eestimaal.

Esimene huumoripreemia laureaat kuulutati välja Lutsu 100. sünniaastapäeva pidustustel 5. jaanuaril 1987. Paus oli aastatel 1991-1992, siis aga hakati Palamuse muuseumi algatusel koostöös vallaga taas preemiat välja andma.

Alates 2008. aastast korraldab preemia väljaandmist MTÜ Sokuturi stipendiumina. Stipendiumi suurus oleneb toetajate ja korraldava toimkonna võimalustest.

Algab Kaarepere raudteeülesõidukohtade ümberehitus

Sellel nädalal algavad Kaareperes teetööd, mille käigus ehitatakse 5,46 miljoni euro eest kolme samatasandilise raudteeülesõidukoha asemele viadukt.

Põhieesmärk on muuta raudteeületus liiklejate jaoks senisest turvalisemaks. „Kaarepere kolmel raudteeülesõidukohal on viimase kümne aasta jooksul juhtunud viis liiklusõnnetust, kus hukkus üks ja sai vigastada viis inimest. Need arvud näitavad selgelt, et tegemist on liiklusohtliku kohaga, mis vajab ümberehitamist,” ütles maanteeameti lõuna regiooni direktori asetäitja Janar Taal.

Tööde käigus ehitatakse Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaanteele viadukt, mis on 73 meetrit pikk ja 11 meetrit lai. Viadukti saavad ületada nii sõidukid kui ka jalakäijad. Samatasandilised raudteeülesõidukohad kaotatakse ka Pikkjärve–Tõrve ja Kaarepere–Palamuse maanteel: nende teede trassi muudetakse nii, et sõidukid pääsevad tugimaanteele raudteed ületamata.

Lisaks viaduktile ehitatakse Kaareperre ja Pikkjärvele umbes kaks kilomeetrit jalgteid ning Kaarepere rongijaama lähedale rajatakse parkla. Teelõikude ümberehitamisest saadud freespuruga ehitatakse tolmuvaba kate 7,5 kilomeetrile Jõgevamaa kruusateedele.

Tee-ehitus kestab 2012. aasta alguseni. Tööde kogumaksumus on 5,46 miljonit eurot ja 80 protsenti rahast tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Kes saab Oskar Lutsu huumoripreemia?

Palamuse kandi rahvas peab taas otsustama, kellele kuulub au olla sel aastal Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat.

Preemiat antakse välja eesmärgiga avaldada toetust kirjutavatele humoristidele. Seda on tehtud juba 22 korda. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast, st kõik võivad pakkuda välja oma kandidaadi.

Oma põhjendatud ettepaneku võiks saata e-posti aadressil sokuturi@gmail.com.

Preemia suurus oleneb toetajate ja korraldava toimkonna võimalustest. Preemia antakse Palamusel laureaadile pidulikult kätte naljakuul.

Annetusi preemia väljaandmiseks oodatakse MTÜ SOKUTURI arvelduskontole
10220061135014 SEB-pangas.