Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2017
E T K N R L P
« mai    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

peipsiveere1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.

“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”

Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa aasta õppija 2015 Merje Ottson leiab, et õppida on mõnus

Merje Ottson tunnustusüritusel Assikvere seltsimajas. Foto: Pille Tutt

Merje Ottson tunnustusüritusel Assikvere seltsimajas. Foto: Pille Tutt

Tänavune Elukestva Õppe programmi Jõgevamaa parimate tunnustamistseremoonia toimus Pala vallas Assikvere külaseltsi majas.

Jõgevamaa aasta õppija 2015 tunnustuse pälvis samas omavalitsuses elav Merje Ottson, kes oma unistust täide viies Tallinna ülikoolis õpetajaks õpib. Tragi ja nutikas naine on juba varem saanud Eesti maaülikoolist veterinaari ja Luua metsanduskoolist haljastusspetsialisti diplomi. Merje Ottsoni sõnul teeb tunnustus Jõgevamaa aasta õppija meele rõõmsaks nagu iga märkamine. “Õppida on mõnus ja pealegi annab see protsess võimaluse ümber kohaneda, kui elu muutusi nõuab,” ütleb ta.

Võrumaal Mõniste põhikooli ja Varstu keskkooli lõpetanud Merje leiab, et tema tõsises suhtumises õppimisse on oma osa vanematel, kes kohe koolitee algul nõudsid kohusetundlikku õppimist. “Õpetajaks saamise soov on mul ammu olnud. Tallinna ülikoolile langes valik põhjusel, et seal on sobivat eriala võimalik õppida kaugõppes. Pereinimesena ei saa ma endale lubada päevaõppes õppimist isegi siis, kui kool asuks Tartus. Kuigi Tallinna ülikoolis pole loenguid teab mis palju, pean oluliseks neil vähestelgi kordadel kohal käia, sest mul on kuulmismälu. Iseseisvalt omandamist vajava materjali jaoks on oluline keskendumine ja mõtetega asja juures olemine. Mõnikord aitab ka tähtaja “kukkumine ” end korralikult kokku võtta,” räägib ta.

Merje Ottson arvab, et väärika tunnustuse tõigi talle just Tallinna ülikoolis õppimine. Tal on kindel plaan asuda tööle kas klassiõpetaja või eesti keele ja kirjanduse õpetajana. “Kas see juhtub lähiajal, sõltub vabade töökohtade olemasolust,” ütleb laureaat.

Kuni tänavu juunini asendas Merje Ottson Alatkivi keskkoolis inglise keele õpetajat. Praegu on ta aga praktikal Võrumaal Meremäel, kus tegeleb kohalikus koolis haridustehnoloogia ülesannetega, mis on seotud arvuti ja nutiseadmetega. “Tahtsin huvitavasse paika minna ja pealegi olen ise Võrumaalt pärit,” ütleb Ottson.

Jätka lugemist »

Kodavere pärimuskultuuri konverents tõestas huvi paikkonna omapära vastu

Eevi Treial töötoas Kodavere murrakus kõnelemist õpetamas. Foto: Johannes Haav

Eevi Treial töötoas Kodavere murrakus kõnelemist õpetamas. Foto: Johannes Haav

15-16. oktoobril Pala kultuurimajas toimunud Kodavere pärimuskultuuri konverentsil räägiti kihelkonnale omase murraku, laulude ja tantsude ning töötraditsioonide uurimisest, hoidmisest ja tutvustamisest möödanikus ning tänapäeval.

Juhan Liivi muuseumi direktor Mari Niitra märkis konverentsil peetud ettekandes, et kuigi Soome-Eesti teadlane ja õppejõud Lauri Kettunen (1885-1963) arvas eelmisel sajandi esimesel poolel, et Kodavere murraku oskus tulevikus kaob, on see keelekild tänaseni püsima jäänud. „Nüüdseks on Pala koolile üle antud esimesed Kodavere murdes aabitsad, mida koostasime koos kohaliku kultuuripärandi uurija ja propageerija Eevi Treialiga. Praegu on oluline, et õpetajad ise aabitsat põhjalikult tundma õpiksid ja siis selle õpilastele lähedaseks teeksid,” arvas ta.

Jätka lugemist »

Palal tähistatakse Anna Haava ja Juhan Liivi 150. sünniaastapäeva

Luuletaja Anna Haava. Foto Pala kooli arhiivist

Luuletaja Anna Haava. Foto Pala kooli arhiivist

Anna Haava nimeline Pala kool. Enn Parve foto

Anna Haava nimeline Pala kool. Enn Parve foto

10.-13. oktoobrini toimuvad Palal kirjanduspäevad kooliõpilastele. Kirjanduspäevadega tähistatakse Kodavere kihelkonnas Haavakivi veskitalus ilmale tulnud luuletaja Anna Haava 150. sünniaastapäeva.

Ühtlasi tähistatakse ka luuletaja Juhan Liivi (1864-1913) sünniaastapäeva. Ürituse korraldavad Anna Haava nimeline Pala kool koostöös Eesti Harrastusteatrite Liidu ja Jõgeva maavalitsusega. Kirjanduspäevad algavad 10. oktoobril kokkusaamisega Pala kultuurimajas, kus räägitakse Anna Haava (1864-1957) elu ja loometeest ning toimub Jõgevamaa põhikoolide luulekavade konkurss. Ülevaatusel tunnustakse kõiki osalejaid ja antakse välja peapreemia. Lisaks Jõgevamaa koolidele võivad kaasa lüüa kõik õpilased, kes tulevad Anna Haava tähtpäevaüritusele. Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauchi sõnutsi on poetessi sünniaastapäevade tähistamine koolis pikaajaline traditsioon, mis sai alguse siis kui kool Anna Haava nime kandma hakkas. Olulise panuse Haava elukäigu ja loomingu tutvustamisele on andnud Assikvere haridusselts eesotsas Helgi Vagaga.

12. oktoobril saab vaadata Anna Haava ja Juhan Liivi loomingul põhinevat luuleetendust. Kirjanduslikust projektist võtavad osa erinevate Eestimaa koolide ja kooliväliste asutuste näiteringid. Iga trupp valmistab ette seitsme- kuni kaheksaminutilise luulekava Anna Haava või Juhan Liivi loomingust. Palale oodatakse juhendama professionaalseid näitlejaid: Liina Olmaru ja Indrek Sammuli juhendamisel seatakse luulekavad üheks tervikuks.

Luuleetendusele registreerimise tähtajaks oli 15. september, kuid osa võtma saavad tulla ka need, kes endast lähemal ajal veel märku annavad.

Pala on oluline kultuurilooline paik oma suurkujudega.

1.-10. oktoobrini kestab Palal kohaliku kooli õpilastele mõeldud omaloomingu konkurss “Sügise muinasjutt”, kuhu saab esitada luule ja proosapalasid, mis on inspireeritud Anna Haava maailmatunnetusest ja elufilosoofiast. 15. oktoobril tähistatakse koolis kirjaniku sünnipäeva kirjandushommikuga.

Jaan Lukas

Pala vallavanem visati vastavatud ökopaisjärve

Pala uus ökopaisjärv. Foto: Pala vallavalitsus

Pala uus ökopaisjärv. Foto: Pala vallavalitsus

Palal avati ökopaisjärv ning üks atraktiivsemaid episoode oli tseremoonial vallavanen Jozsef Weinrauchi vette viskamine ja tema usin ja vapper kaldale ujumine.

Kümmekond aastat tagasi arutasid toonane Pala vallavanem Kalev Kurs, toonane vallavolikogu esimees Jozsef Weinrauch ja Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauch, et vaatamata Peipsi järve lähedusele võiks selles piirkonnas olla teinegi ujumisvõimalus, mis sobiks kasutada ka kooliõpilastele.

“Kaalusime ka ujula ehitamist, kuid majanduslikult ei peetud seda mõtet ratsionaalseks. Küll aga otsustati hakata ellu viima ideed ökopaisjärve rajamiseks. Plaani teoks tegemiseks kulus kaheksa aastat ja sel ajavahemikul kulges prostess kord kiiremas, kord aeglasemas rütmis,” rääkis Pala vallavanem Jozsef Weinrauch.

“Järv ehitati soisele alale, mille maaomaniku Priit Kaljundiga me edukalt kokkuleppele jõudsime,” lisas ta. Omavalitsusjuht kinkis ökopaisjärvele ka kümmekond särjepoega, mis pärinesid tema koduaia tiigist.

“Kohalikud harrastuskalurid käivad siit järvest ka kala püüdmas,” ütles Weinrauch.

Pala kultuurimaja direktriss Margit Soieva viis läbi tseremoonia, mille käigus kaunistati järve äärde ehitatud kiigud. 1,7-hektatrilise pindalaga Pala ökopaisjärve rajamisel olid eestvedajateks MTÜ-d Pala Spordiklubi ning Pala Puhke- ja Turismiarendus. Ehitamiseks tarvilik raha saadi Leader-programmist ja vajaliku omaosaluse kattis vald.

“Ökopaisjärv muudab meie vallakeskuse veelgi keskkonnasõbralikumaks ja kaunimaks ja pakub võimalusi ujumiseks nii täiskasvanutele kui ka lastele,” ütles Pala vallavanem Jozsef Weinrauch. Koolidirektori Malle Weinrauchi arvates on tehisjärve ääres võimalik korraldada ka ujumisalaseid koolitusi.

Jaan Lukas 

Peipsi kandi lasteaialapsed esitasid Palal näitemänge

Pala lasteaia näitlejatar Meribel Tarto. Fotod: Pala lasteaed

Pala lasteaia näitlejatar Meribel Tarto. Fotod: Pala lasteaed

 

Pala lasteaias toimusid Jõgevamaa Peipsi-äärse piirkonna lasteaedade näitemängupäevad, kus tüdrukud ja poisid paistsid lisaks näitlemisele silma ka laulmise ja tantsimisega. Osalejaid ja juhendajaid tunnustati meenetega.

Anna Haava nimelise Pala kooli alushariduse õppealajuhataja ehk rahvakeeli lasteaiajuhataja Tiina Karu sõnul olid trupid repertuaari võtnud õpetliku sisuga näidendid. Tiheda lasteaia lapsed Kasepää vallast mängisid terviseõpetusliku loo “Sööbik ja pisik”. Torma lasteaia Linnutaja poisid ja tüdrukud aga “Jussikese seitset sõpra”. Mustvee lasteaed tuli kohale venekeelse etendusega “Kuidas kassipoeg näugumise ära õppis”, millele tänu veenvale ja atraktiivsele mängimisele elasid hoogsalt kaasa ka eesti lapsed.

Tiina Karu rääkis, et Saare valla lasteaia Siilike etenduse “Kana Kaaga” tegi lustlikuks ja hoogsaks tibutants. Pala lasteaia etendatud muinasjutus “Pöial-Liisi” osutus üheks elamusi tekitavamaks “numbriks” konnade tants, mida esitati laste ja noorte seas populaarse Gangnam Style’i stiilis tantsuna.

Pala lasteaia lapsed Eliis Tupits ja Eliise Värk etenduses "Pöial-Liisi " nõia ja ema osades.

Pala lasteaia lapsed Eliis Tupits ja Eliise Värk etenduses “Pöial-Liisi ” nõia ja ema osades.

Rollidega  said igati hästi hakkama Meribel Tarto, Martin Kiigjõe, Sebastian Sildver, Matthias Värv, kolme osa mänginud Eliis Tupits ning teisedki Saare valla lapsed.

Näidendi õpetas selgeks Tiina Karu koos muusikaõpetaja Malle Sildveriga.  Fotodele jäädvustas näitemängusündmuse Eliis Tupitsa isa.

Kõiki näitemängudes kaasa teinud lapsi ja nende juhendajaid tunnustati meenetega. Morsi- ja suupistelaua katmisel oli abiks Jõgevamaa omavalitsuste liit.  Jõgevamaa Peipsi-äärsete piirkondade näitemängupäevad said teoks 14.

korda.

   Jaan Lukas

Vallatud ja väärikad Tuuritajad jõudis 30. eluaastasse

Jõgevamaa segarühma Tuuritajad tantsijatest kiirgab ühteaegu nii lustilisust kui ka väärikust, samuti lüürilisust ja jõulisust. Sellistest märgusõnadest koosnevaks kompositsiooniks kujunes ka rahvakuluurikollektiivi 30. aastapäeva pidu Pala kultuurimajas.

Tuuritajate juubelipeole  kogunes peaaaegu saalitäis külalisi. Nad elasid kaasa segarühma sünnipäevaks selgeks õpitud kavale  erineva rütmi ja stiiliga tantsudest. Iseseisvate etteastetega esinesid ka tantsurühma naised ja mehed.

Tuuritajate saamisloost ning tegevusest 30 aasta vältel andis vahetekstides ülevaate Pala kultuurielu eestvedaja Margit Soieva, kes segarühmas ka ise jalga keerutanud on. Tema tagasivaates leidus võrdsetes annustes nostalgiat, huumorit ning  pidulikkust.  “Palal tegutsenud noorteklubi korraldas mitmesuguseid üritusi ja vahel ka vahvaid pidusid. Korra leidsime, et võiksime hakata õppima ka rahvatantsu. Juhendama nõustus tulema kooliõpetaja Silvia Huononen. Nii olidki olemas kõik eeldused tantsukollektiivi loomiseks. Nime tantsurühmal tollal veel polnud,” rääkis Margit.

Kultuurijuht nimetas ajamatkas perioodil 1982-2012 ka agarat kaasaaitajat tantsurühma käekäigule, kes näiteks külateel noormeest märgatates temal nööbist kinni võttis ning andis korralduse tüdruk käekõrvale võtta ja tantsima tulla.  1980. aastate lõppu ja 1990. alguste iseloomustamiseks võttis Margit Soieva inspiratsiooni tollasest Eesti popkultuurist. “Need olid ajad, mil seltskonnas laulsime Onu Bella laulu “Ma võtsin viina ” ning ansambli  Vennaskond tuntuks lauldud “Lili Marleeni” ja “Pilleriini ”

Tuuritajate talent ja entusiasm

Algusaastast tantsib Tuuritajate praeguses koosseisus Meelis Soieva. Noorimaks liikmeks on Jussi Värk, kelle tantsupartneriks Meelise tütar Merin Soieva. Kaugemad esinemiskohad on Tuuritajatel olnud Soomes, Pala valla sõprusvallas Ungaris ja Türgis, kus osaleti tänavu suvel erinevate maade folkloorifestivalil. Möödunud aastal tantsiti aga rahvusvahelisel folkloorifestivalil Europeade Tartu tänavatel ja haljasaladel. Jätka lugemist »

Pala kultuurimajas saab vaadata
helikopterilt pildistatud järvesid

Saare järv ehk Saarjärv Saare vallas. Foto: Johannes Haav

Homme, 16. novembril Pala kultuurimajas avataval näitusel  “Järvede kutse” saab vaadata Johannes Haava fotosid, millest enamik on pildistatud helikopterilt.

Näitusel on 17 fotot Jõgevamaa järvedest. “Enamikke veekogusid, näiteks Vooremaa järvisu järvi, olen pildistanud helikopteriga lennates õhust. Inspiratsiooni on pakkunud võrratu vaatemäng järvedest ning muustki maasikust ja elamuslik vaade maastikule kõrgusest,” lausus Johannes Haav, kes on Palal oma fotoloomingut varemgi tutvustanud. “Kohaliku kultuurijuhi  Margit Soievaga on kestnud juba aastaid hea loominguline koostöö nii fotonäituste kui ka arkodionimänguga muusikaliste etteastete korraldamisel.”

Tulevikus on näitust “Järvede kutse” ja teisigi väljapanekuid fotograafe ühendava MTÜ Piltijad kaudu võimalik tellida erinevatesse paikadesse.

Jaan Lukas

Torma ja Pala valla kultuuritegijate reis Türgimaale

Torma ja Pala valla taidlejad Türgimaal rahvakultuurifestivalil. Foto: Evi Shtukert

Türgis asuvasse Altinoluki linna jõudis augusti lõpunädalal autobuss, millest väljusid Torma naisrühma tantsijad, Torma valla segakoori “Sõbrahing” lauljad ning tantsupaarid Pala segarühmast “Tuuritajad.” Jõgevamaa isetegevuslased saabusid selles piirkonnas toimuvale Ida-Mointi rahvakultuurifesitvalile.

Torma naisrühm on osalenud kuuel korral kultuurifestivalil Europead. Sadala külade seltsi rahavamajas proovidel käiv Torma valla segakoor “Sõbrahing” on laulnud Ungaris Szegedis ning Pala segarühma “Tuuritajad” on paarid tantsinud samas riigis asuvas sõprusvallas. Augusti viimastel päevadel mindi koos Türgimaale Ida-Mointi rahvakultuurifestivalile, mida korraldati kuuendat korda. Infot sündmusest  saadi Europeade kodulehelt.

“Et sõitsime Türki ühe bussiga, suhtuti meisse kui ühte isetegevuslaste peresse Eestis,” ütles  Torma naisrühma eestvedaja Evi Shtukert. “Festival algas rongkäiguga. Kolmel päeval olid meie kollektiividel ühised etteasted, milleks anti aega 20 minutit.  Torma naisrühm ja Tuuritajate rahvatantsijad tantsisd  Torma valla segakoori laulu saatel. Kontserdid olid tänavatel ja väljakutel. Küllap tubastes tingimustes olekski esinejatel ja publikul liiga kuum hakanud, sest kraadiklaas näitas 38-42 kraadi sooja. Janu kustutamiseks kandsime pidevalt kaasas veepudeleid. Jooki kulus siiski vähem kui algul arvasime.”

Võlusid “Tuljak”  ja “Saaremaa valss”

Torma valla segakoori dirigent Mare Talve rääkis, et repertuaari ettevalmistamisel peeti silmas, et rahvusvahelistel kultuurisündmustel soovitakse üldjuhul näha iga maa etlejate omapära. Jätka lugemist »

Tasuta kontserdid Lõuna-Eestis

Jõgevamaad esindavad Europeade festivalil Torma ja Pala rahvakultuuritegijad

 

Juuli 2009 tantsupidu

20.-24. juulini Tartus toimuval 48. Euroopa rahvakunstifestivalil Europeade esindavad Jõgevamaad Torma naisrühm koos kapelliga ja Pala segarühm Tuuritajad.

Torma naisrühma  eestvedaja Evi Štukert märkis, et rahvatantsijad on koos kapelliga 2003. aastast  alates  esinenud välisriikides toimunud Europeade festivalidel, mistõttu Tartus toimuval rahvakultuuri suursündmusel osalemist peeti lausa aukohuseks. „Konkursisõela läbida ei tulnud, kuid et Eestist pääseb esinema kümme naisrühma, tuli teatud mõttes kiirustada. Nii panimegi end aegsasti kirja.“

„Festival avatakse Tartu lauluväljakul kontserdiga  „Flamenkost Kaera-Jaanini”, kus esitame koos teiste rühmadega ühistantsu, milleks on Ülle Fersheli Kodu. Torma rühm esineb kolmel-neljal päeval ka tänavakavades. Rahvakultuuritegijaid kohtab festivali ajal igal Tartu tänavanurgal. Eestlaste püsivaks esinemispaigaks on aga Küüni tänaval, kaubahalli ja Poe tänava vahel, asuv parkla,” ütles Štukert. „Tartus toimuva Europeade festivali muudab ainulaadseks Türgi ja Venemaa rühmade esmakordne kaasa löömine,” lisas ta.

Segarühmasid osaleb Europeadel Eestist viisteist ja Jõgevamaad esindab Tuuritajad Palalt. „Kuna Euroopa suurim rahvakultuurifestival toodi lausa ukse ette, oli sealt osavõtmise soov meile absoluutselt kindel,” lasus juhendaja Malle Weinrauch. „Kohustuslikuks  repertuaariks on  Tuljakut, Oiget ja Vasembad, Kosjatantsu ja Kaera-Jaani. Esitame aga mitmeid teisigi tantse, mida oleme hoolega selgeks õppinud,” lasus rahvakultuuri edendaja.

Jaan Lukas

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Jõgevamaa peab täna laulu- ja tantsupidu

Tänasel  Jõgevamaa laulu-ja tantsupeol esineb  101 kultuurikollektiivi.  Oma loomingut  tutvustavad   750 koorilauljat, 700 tantsijat ja võimlejat, 70 puhkpillimängijat ja mitmed kapellid. Kaugeimaks külaliskollektiivis on puhkpilliorkester Jõgeva sõpruslinnast Keuruust.  Metsatukast peoplatsile suunduvas rongkäigus marsitakse kunagiste kihelkondade kaupa, „ütles Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt..  Lavastaja tantsuõpetaja Merleen Läänemägi sõnul püütakse   peo pealkirjast „Las laps arvab” lähtudes  iseäranis põhjalikult välja tuua ja väärtustada laste maailma nende  töökust , tarkust ja andekust jne.  

  Laulutoimkonna juht Maret Oja tunneb head meelt peoks valminud ja koorilauljatele mõeldud astmestikust, mille muretsemiseks vajaliku raha taotlemiseks koostas  projekti Pala kooli direktor ja mitmete tantsurühmade juhendaja  Malle Weinrauch.

Jaan Lukas

Jõgevamaa näitab lauldes-tantsides, mis laps arvab

Jõgevamaa laulu- ja tantsupidu  „Las laps arvab…” toimub 21. mail Pala kooli staadionil.

Peo lavastaja on Merleen Läänemägi, kooride üldjuht Maret Oja, puhkpilliorkestrite üldjuhid Urmas Mägi ja Peep Lõhmus, rahvamuusika üldjuht Eha Niglas, peo korraldustoimkonna juht Malle Weinrauch.

Peole on oodata ligi 1500 osavõtjat. Esindatud on kõik kooriliigid (v.a meeskoor), puhkpilliorkestrid, rahvatantsurühmad ja rahvapilliansamblid.

Talgulised annavad panuse laulu- ja tantsupeo heaks

Talgujuht Malle Weinrauch paneb Palal elu käima.

7. mail Teeme Ära talgupäeval on Pala vallas üheks olulisemaks tööks 21. mail teoks saava Jõgevamaa laulu- ja tantsupeo toimumispaiga – kooli staadioni ja selle ümbruse – korrastamine ning kaunistamine.

Kultuurisündmuse ühe eestvedaja, Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauchi sõnul jätkub talgulistele tööd nii peoplatsil kui ka harjutusväljakutel. „Rehitseme ning teeme muidki kevadisi korrastustöid, puhastame metsaaluseid. Kindlasti pakub loomingulist rõõmu kaunistusatribuutide välja mõtlemine ja meisterdamine. Hea meel, et talgutele soovitakse tulla nii Palalt kui ka kaugematest küladest. Ootame igati ka uusi kaasalööjaid. Kindlasti valmistavad kohalikud kokad ka maitsvat talgutoitu,“ ütles Malle. Ta ise on ühtlasi ka talgujuht.

“Pidu „Las laps arvab” võib julgesti iseloomustada ka sõnadega „Kogu Pala vald tantsib”, sest esinemas on tõesti vist paljud-paljud, pooled meie kodukandi inimesed erinevatest põlvkondadest. Kõige väiksemad poisid ja tüdrukud astuvad publiku ette lasteaia tantsurühmast, Pala kooli esindab aga neli tantsuseltskonda. Tugeva annuse rahvakultuuri toovad peole . segarühm „Tuuritajad”, naisrühm „Lahe“ Lümatist, ja projektipõhine Pala naisrühm „Kirglikud keerutajad” ja kolm memmede rühma,” ütles Weinrauch, kes ka ise erinevaid kultuuriühendusi juhendab. Jätka lugemist »