Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Talv kestab veel.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2017
E T K N R L P
« veebr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Õppereis kui inspireeriv reis Põltsamaa piirkonda

Meeleolukas hetk õppereisilt. Vasakult: Pille Tutt, Ivi Sark ja Rutt Rimmel. Fotod: erakogu

Meeleolukas hetk õppereisilt. Vasakult: Pille Tutt, Ivi Sark ja Rutt Rimmel. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

Õppereisi korraldajaks oli täiskasvanute õppe (TÕN) Raplamaa koordinaator Ivi Sark. Rühma moodustasid mitmete valdkondade juhid alates volikogu esimehest, raamatukogude juhatajatest raamatukogude töötajateni, kes tegelevad täiskasvanute õppe korraldamisega.

Seekordne oli kaheksas reis erinevatesse maakondadesse. Jõgevamaa reisi valmistas ette kohapealne eestvedaja Pille Tutt, kes on külade seltsi juhataja. Jõgevamaa sädeinimeseks kuulutatuna on ta öelnud: väärtustage oma juuri ja eluviisi.  Sellest ideest valituna olid külastuskohtadeks Kamari haridusselts, käsiteokoda Katre Arulaga, Jõgevamaa keskraamatukogu ja Pajusi küla selts.

Et sõit ladusamalt kulgeks, oli bussis teabehommik, küll pärast raputavat Rapla-Kehtna lõiku. Avatud mikrofonis said sõna Tiiu Raav riigigümnaasiumi tulekust maakonda, Ruth Lippus Rajaleidja keskuse juhina, Tõnu Mesila koolituse edusammudest Märjamaa vallas,  Kristiine Vahtramäe kogemuskoolitusest Kehtnas, Karin Niklus raamatukogude tulevikust seoses haldusreformiga, Valmar Ideon tööst õppuritega kaugõppe keskkoolis. Jätka lugemist »

Pajusi põllumajandusettevõtja ja peretohter said “Kogukonnapärli” laureaatideks

Paalid pildil veel

Külli ja Lembit Paal

Jaan Lukas

Jõgevamaalt pälvivad tunnustuse “Kogukonnapärl 2014″ põllumajandusettevõtja Lembit Paal ja perearst Külli Paal, kes oma kodukandis Pajusis mitmekülgselt paikkonna elu edendamisega tegelevad.

“Põllumajandusfirma Pajusi ABF juhataja Lembit Paal märkis, et ettevõtte juhtimine aitab tal tegeleda algatamise ja organiseerimisega ka kogu paikkonna tasandil. „Kindlasti on mulle ja Küllile tulnud tunnustus lugupidamine kogu Pajusi kogukonna vastu, sest üks või kaks inimest ei suuda midagi märkimisväärset korda saata. Vajalik on ikka meeskonnatöö,” ütles Lembit Paal, kes kodukandis saanud viimasel ajal tuntuks ka rehepeksupäevade korraldaja ja populaarse lõõtspillimängijana, hobusekasvatuse ja ratsutamise edendajana.

“Mu aeg kulub ennekõike arstitööle. Püüan aga nii palju kui mahti kaasa lüüa ka kogukonna tegemistes,” ütles Külli Paal. “Mees, kellel on Külli sarnane naine, peaks olema abielu üle üliõnnelik. Minu ettevõtlikust ja pealehakkamist on tema sõbralik ja mõistev suhtumine igati soosinud,” lausus Lembit Paal. Tudengipõlves tutvunud Lembit ja Külli Paal elavad Pajusis 1987.aastast.

Jätka lugemist »

Siimu-Jaani talus sõidetakse ajamasinaga 1936 aastasse

Vana auto Siimujaanil2. augustil oodatakse kõiki Pajusi valda Vägari külasse Siimu-Jaani tallu Suurele-Rahvapeole, kus “ajamasin” viib tagasi 1936 aastasse, mil üks edukas talupere endale esimese auto ostis.

Stiilse koosviibimise sisustavad ajastukohased laulud ja tantsud ja sõnakustietelemised. Õpitubades on võimalik omandada erinevaid oskusi ja tarkusi.

Päeva eesmärk on mängulise tegevuse kaudu tutvustada tormilist arengut, mis toimus eesti rahva elus 1920ndate ja 30ndate aastate kestel, seoses tehnika arengu ja poliitiliste muurangutega. Rehetarest taluhäärberisse, hobuse tagant traktori ja kombaini peale ning autorooli, kandle ja torupilli asemel kitarri ja akordioni ning grammofoni muusika saatel tantsima, regialaulude ja ringmängude asemele organiseeritud seltsitegevus ja etlemine jne. Taluõuele on loodud reaalne tegevuspaik koos tegelastega, kes oma tegemiste kaudu tutvustavad neid kaugeid aegu. Näidatakse tolle aja moodsat tehnikat: autod, jalgrattad, fotograafia, kino ja raadio. Õpetatakse vanu töövõtteid: või tegemine, leiva küpstemine, heina niitmine, lina kasvatamine, ning vanu tantse: külatantsud ja swingtantsud. Jätka lugemist »

Kodukandipäev tõi uut sädet Tapiku külaellu

Tapiku kodukandipäeval musitseerinud Jõgeva ansambli Kuukressid ja saateansambli liikmed. Esiplaanil sündmuse üks korraldajaid, ettevõtja ja kultuuriharrastaja Virve Peterson. Foto: Johannes Haab

Tapiku kodukandipäeval musitseerinud Jõgeva ansambli Kuukressid ja saateansambli liikmed.
Esiplaanil sündmuse üks korraldajaid, ettevõtja ja kultuuriharrastaja Virve Peterson. Foto: Johannes Haab

Möödunud laupäeval Pajusi vallas toimunud Tapiku kodukandipäevale kogunenud inimestest olid enamik kunagise siinse kooli vilistlased. Koosolijad meenutasid möödunud aegu ning tundsid head meelt kohaliku elu edendamise üle praegu Tapikul.

Sündmuse peakorraldaja, Tapiku külaseltsingu eestvedaja Virve Etulaid ütles, et külapäevi on Tapikul korraldatud kolmel korral, kuid tänavu otsustati teha kodukandipäev, et kokku tuleks ka ümberkaudsete paikade praeguseid ja endisi elanikke.

“Jagasime infot nii näost näkku suhtluse kaudu kui ka Facebooki vahendusel, mille tulemusena kogunes Tapiku külaplatsile üsnagi palju inimesi laupäeva veetma,” lausus kodukandipäeva üks organiseerijaid Virve Peterson.

Kokkusaamist sisustas muusikaliselt Jõgeva naisansambel Kuukressid koos saateansambliga. Ansambli liige, laulja -ja pillimängija Virve Peterson luges omaloomingulisi vahetekste, mis põimusid laulusõnadega ühtseks tervikuks. Virve luges ette ka enda kirjutatud luuletuse vanast armsast Tapiku koolimajajast, kus ta 1965. aasal lõpetas kaheksa klassi.

“Tapikul tunnen end alati koduselt,” lausus Virve huumorimeelselt. “Esmakordselt laulsin siin esimese klassi koolitüdrukuna. Ja ilmselt siit algaski muusikahuvi. Toona oli Tapiku kooli muusikaõpetajaks Ave Kumpas (neiupõlvenimega Major).”

Jätka lugemist »

Siimu-Jaani talu õuele tuleb “Mees minevikuga “

Terje Paalits Siimu-Jaani talu õuel. Foto: Johannes Haav

Terje Paalits Siimu-Jaani talu õuel. Foto: Johannes Haav

Pühapäeval, 7. juulil  etendub Vägaris asuva Siimu-Jaani talu õuel näitemäng  „Mees minevikuga, mida esitab Seasaare Näitemänguselts Viljandist“.

Siimu-Jaani talu perenaise Terje Paalitsa sõnul toimub näidendi “Mees minevikuga ” tegevus väikeses provintsilinnas, milles heal järjel abielupaari tütar tuleb pealinnast koju koos kavaleriga, kes pole aga meelepärane tulevasele äiale.

“Siit hakkab järgnema pöörane virr-varr, mida vürtsitavad veel naabriproua Minni oma tütardega, perekonnasõber kapten Sang, isegi krahvi tiitliga mees tuleb mängu, lisaks veel kuulus operetiprimadonna.

Loo “Mees minevikuga on lustmänguks seadnud ja lavastanud Margus Vaher Ugalast . Mämgivad harrastusnäitlejad  Valdeko Jaanson, Reet Raudsepp, Kesrti Sillaots, Ene Maaten, Voldemar Nikolajev, Kersti Kobi, Agu Lall, Romet Koser, Marika Poolakese, Jaanus Kukk/Marek Nõmm, Anne Mikson, Annika Kiis, Mari Lember, Ane Purgas. “  Jätka lugemist »

Siimu-Jaani talus peetakse esivanemateaegset rahvapidu

Talurahva-Piduõhta-plakat-page-001Selle nädala laupäeval, 15. juunil Pajusi vallas Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres paiknevas Vägari külas Siimu-Jaani talu õuel toimuval rahvakultuurisündmusel “Talurahwa piddo-õhta” lahutatakse meelt selliselt, nagu seda tegid meie esivanemad 90 ja 100 aastat tagasi.

Siimu-Jaani talu omanik Terje Paalits ütles, et “Talurahwa piddo-õhta” peetakse ennekõike stiili ja kommete kohaselt, mis levisid Eestis eelmise sajandi kahekümendatel aastatel. Näitemängu esitab harrastusteater Nora Tartust, kõlavad kupleed, ajastukohast turnimist demonsteerivad Põltsamaa spordikooli noored maadlejad treener Arved Külanurme juhendamisel. Muusikalist pidulikkust ja reipust lisab sündmusele Päälinna Pritsimeeste Pasunakoor, kus mängivad pillimehed nii ERSO-st kui ka kaitseväeorkestrist.

Terje Paalitsa sõnul saab kell 15 algaval ja õhtutundideni kestval peol õppida ka käsitööoskusi. Lambavillaga ümber käimist õpetab Hea Villa Selts  ja mitmesuguseid käsitöötooteid õpetab valmistama Pajusi vallavanem Reet Alev.  Võimalus on teha hobusega vankrisõitu, mis samuti vanaaegsetel pidudel moes oli. Loteriis-allegriis on peaauhinnaks suitsupõrsas Põltsamaa valla firmalt OÜ Paju talu. Ajaastu ajaloolist tausta aitab esile tuua Põltsamaa muuseum ning tõsiseks abiliseks sündmuse korraldamisel on folklooriselts Jõgevahe Pere Jõgevalt. Sündmuse kordaminekule aitavad kaasa ka rahvakultuurikeskus ja Pajusi vald.

“Me tahame, et külastajad tunneksid end sel rahvapeol nagu inimesed 90-100 aastat tagasi,” lausus kultuuritöötaja Terje Paalits, kes kavatseb ajastuhõnguliste pidude korraldamise Siimu-jaani talu õuel traditsiooniks muuta. “Seekordne “Talurahwa piddo-õhta on pühendatud ka Eesti Vabariigi 90. aastapäevale ja pärandkultuuriaastale.”

Täpsemat infot “Talurahva piddo-õhta kohta leiab veebilehelt www.siimujaani.com.

 

Jaan Lukas

Pajusi Teater annab esimese etenduse

OLYMPUS DIGITAL CAMERAJõgevamaal Pajusi Rahvamajas tegevust alustanud Pajusi Teater (harrastusnäitlejate trupp) toob 1. mail välja esimese etenduse.

Debüütetenduseks on Eugene Ionesco/Tarmo Kruusi näidend “NINASARVIK”. Lavastaja ja kunstnik on Tarmo Kruus.

Osades: Siimar Kivisild, Kristina Lepiste, Silver Aug, Maia Lepiste, Lea Krass, Sirje Nurka, Joosep Helve, Rein Annuk (Teater NORA), Anni Luud (Teater NORA), Rauno Leets (Teater NORA)

Ka käppadeta kass peab hiiri püüdma, sest see on tema loomuses!

Inimesed on inimesed ja ninasarvikud on ninasarvikud. Ühed ei saa teiseks moonduda ega vastupidi!
Kui kassil oleks neli uime, oleks ta kala!
Loogiline…? Mitte…?
Üks imelik masin see inimene on! Looduna unikaalseks, saab tema esimeseks mõistuspäraseks tegevuseks oma unikaalsuse kaotamine ja teiste “unikaalsetega” samastumine.
Säh sulle loogikat…!

Esietendus 1.mail algusega kell 19 Pajusi Rahvamajas

Pajusi rahvamajas etendus “Madisseia”

Põltsamaal pekstakse järgmisel nädalal reht

Juba mitmel aastal on kaks veteranist masinameest esitlenud Põltsamaal huvilistele vanaaegseid rehepeksumasinaid  tööprotsessi käigus. Rehepeksupäev saab teoks ka järgmisel kolmapäeval Põltsamaa Ametikooli juures. Põltsamaa mehe Valdeko Kippuse sõnul on tal rehepeksupäeva korraldamiseks saavutatud kokkulepe Põltsamaa Ametikooli direktori Viive Kibenaga. Muutuvad  ju endisaegsed masinad üha haruldasemaiks ja see põlvkondki, kes nendega töötada oskab ja neid oma noorusajast mäletab, hakkab tasapisi kaduma. Seetõttu on Kippuse kinnitusel äärmiselt oluline, et ka noored näeksid ja saaksid praktiliselt järele proovida, kuidas selliste masinatega reht peksti. Jätka lugemist »

Harrastusnäitlejate suvelaager

Pajusi mõisahoones toimus 2.-7.juulini Jõgevamaa harrastusnäitlejate suvelaager. Nädalane laager tipnes mõisaesisel etendatud Andrus Kivirähk´i ainetel loodud lavatükiga „Ööliblikad”. Mõisamajja kogunes 11 harrastusnäitlejat Tabiverest, Kasepäält, Põltsamaalt, Pajusist ning Tartust.

Idee korraldada harrastusnäitlejate suvelaager küpses Tabivere Rahvamaja juhi Erlend Kollomi ja Pajusi Rahvamaja juhi Merle Nisu koostööna. Üheskoos otsiti kohta, kus üldse mängida ning mida mängida. Etendust „Ööliblikad”, mille tegevus toimub 1910.aastal, sobis mängida vanas mõisahoones. Etenduse lavastas Anni Luud teater NORA-st. Laagrilised organiseerisid ise kostüümid ja lavakujunduse ning Merle Nisu hoolitses helikujunduse ja valgustuse eest.

7.juulil Pajusi mõisahoone esisel etendatud „Ööliblikaid” kogunes vaatama rohkearvuline publik. Harrastusnäitlejad mängisid oma rolle kaasakiskuvalt ja piisava põhjalikkusega. Publik sai tõelise teatrielamuse. Osatäitjad: Tarmo Kruus, Erlend Kollom, Rein Annuk, Aare Vider, Siimar Kivisild, Egle Paju, Angela Vahtra, Lea Krass, Karita Lepiste, Kristina Lepiste, Siimon Härm.

Pajusi vald soovib riigilt saneerimist

Et Jõgevamaal Pajusi vallas on möödunud aasta lõpus ja tänavuse alguses vähenenud kaevandamismahud, on valla eelarvetulud kokku kuivanud. Seoses sellega taotleb vald rahandusministeeriumilt saneerimistoetust, kirjutab ajaleht Vooremaa.

Pajusi vallavanema Reet Alevi sõnul on kaevandamisõiguse tasu laekunud tänavu 46,9 protsenti plaanitust. 2009. aastaga võrreldes on langus olnud 82,1 protsenti. Vähem on laekunud ka tulumaksu. Vald on hariduskulude eest võlgu Jõgeva ja Põltsamaa linnadele ning Jõgeva vallale.